Social engineering - Revision history

Ttamm: /* Vältimine */

2016-12-20T19:31:36Z

Vältimine

← Older revision		Revision as of 22:31, 20 December 2016
Line 66:		Line 66:

	Oluline ka on see, et arvutis oleks olemas korralik viirustõrjeprogramm. Kuigi see ei kaitse absoluutselt kõige eest, aitab see hoida silma peal kahtlastel asjaoludel süsteemis<ref>hhttps://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/5-social-engineering-attacks-to-watch-out-for/; Recommendations</ref>.		Oluline ka on see, et arvutis oleks olemas korralik viirustõrjeprogramm. Kuigi see ei kaitse absoluutselt kõige eest, aitab see hoida silma peal kahtlastel asjaoludel süsteemis<ref>hhttps://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/5-social-engineering-attacks-to-watch-out-for/; Recommendations</ref>.

			Administreerija seisukohalt peaks firmasiseselt pidevalt tegema n-ö ''penetration teste'', et veenduda, kas ja kuidas töötajad reageerivad, kui ''social engineering'''u rünnak peaks päriselt juhtuma. Samuti on olulisel kohal töötajate pidev informeerimine, et oleksid teada rünnakute tundemärgid ja mida peaks sellisel olukorras tegema.

	==Suuremad rünnakud==		==Suuremad rünnakud==

Ttamm: /* Kokkuvõte */

2016-12-20T19:29:00Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 22:29, 20 December 2016
Line 82:		Line 82:
	==Kokkuvõte==		==Kokkuvõte==
	''Social engineering'' põhineb inimese psühholoogial, mis tähendab, et olenemata tarkvarast on seda väga raske vältida. Isiklikult leian, et häkkerid leiavad alati viisi, kuidas kuhugile sisse murda (''social engineering'' on hea näide, et enam ei läheneta tarkvara poole pealt, vaid hakatakse ära kasutama hoopis inimeste nõrkusi). Minu jaoks on ''social engineering'' väga huvitav nähtus IT-maailmas, sest esmapilgul ei tundu, et rünnata võiks hoopis sellest küljest, arvestades, et inimesed arvavad tihtipeale, et ainuke viis infokaoks on puudulik viirusetõrjeprogramm või viiruseid täis lingid.		''Social engineering'' põhineb inimese psühholoogial, mis tähendab, et olenemata tarkvarast on seda väga raske vältida. Isiklikult leian, et häkkerid leiavad alati viisi, kuidas kuhugile sisse murda (''social engineering'' on hea näide, et enam ei läheneta tarkvara poole pealt, vaid hakatakse ära kasutama hoopis inimeste nõrkusi). Minu jaoks on ''social engineering'' väga huvitav nähtus IT-maailmas, sest esmapilgul ei tundu, et rünnata võiks hoopis sellest küljest, arvestades, et inimesed arvavad tihtipeale, et ainuke viis infokaoks on puudulik viirusetõrjeprogramm või viiruseid täis lingid.

			Antud artikkel koostati aine "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" raames, et lähemalt tutvustada ''social engineering'''ut kui sellist ning tuua välja mõned ohukohad ning asjaolud, mille teadmine oleks ka administreerijale kasulik.

	==Viited==		==Viited==

Ttamm: /* Kokkuvõte */

2016-12-20T19:24:39Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 22:24, 20 December 2016
Line 81:		Line 81:

	==Kokkuvõte==		==Kokkuvõte==
	Social engineering on ~~manipuleerimine inimestega~~, et ~~saada infot või füüsilist ligipääsu kohtadele~~, ~~kust oleks võimalik saada salastatud informatsiooni firmade kohta.~~		''Social engineering'' põhineb inimese psühholoogial, mis tähendab, et olenemata tarkvarast on seda väga raske vältida. Isiklikult leian, et häkkerid leiavad alati viisi, kuidas kuhugile sisse murda (''social engineering'' on hea näide, et enam ei läheneta tarkvara poole pealt, vaid hakatakse ära kasutama hoopis inimeste nõrkusi). Minu jaoks on ''social engineering'' väga huvitav nähtus IT-maailmas, sest esmapilgul ei tundu, et rünnata võiks hoopis sellest küljest, arvestades, et inimesed arvavad tihtipeale, et ainuke viis infokaoks on puudulik viirusetõrjeprogramm või viiruseid täis lingid.
	~~Selleks kasutatakse palju erinevaid meetodeid~~, ~~millest~~, ~~üleval pool pikemalt räägiti~~. Minu ~~arvates~~ on väga ~~kavalad nipid välja mõeldud~~, et ~~saada infot.~~
	~~See on ka ilmselt parim võimalik viis saada tänapäeval infot~~, ~~kui väga palju turvaauke on parandatud ja küberturve nii hästi arenenud~~, et ~~rünnetele vastu saada~~.

	==Viited==		==Viited==

Ttamm: /* Suuremad rünnakud */

2016-12-20T19:19:10Z

Suuremad rünnakud

← Older revision		Revision as of 22:19, 20 December 2016
Line 79:		Line 79:
	===RSA SecurID Breach===		===RSA SecurID Breach===
	2011. aastal toimunud rünnak küberkaitsefirma vastu. Kogu rünnak algas ''social engineering'''ust, kus ründaja saatis välja kaks ''phishing''-tüüpi e-maili kahele erinevale töörühmale kahel erineval päeval. Kirjad läksid esialgu rämpsposti, kuid ühe töötaja jaoks tundus pakkumine ahvatlev ja ta võttis kirja rämpsust välja, avades kirjas oleva excel-faili. Konkreetne fail sisaldas endas viirust, mis laadis alla tagaukse läbi Adobe Flashi nõrkuse. Kogu rünnak läks ettevõttele maksma ligi 66 miljonit dollarit. See on omakorda ka üks suuremaid rünnakuid küberkaitsefirma vastu <ref>http://www.darkreading.com/the-7-best-social-engineering-attacks-ever/d/d-id/1319411?image_number=3</ref>		2011. aastal toimunud rünnak küberkaitsefirma vastu. Kogu rünnak algas ''social engineering'''ust, kus ründaja saatis välja kaks ''phishing''-tüüpi e-maili kahele erinevale töörühmale kahel erineval päeval. Kirjad läksid esialgu rämpsposti, kuid ühe töötaja jaoks tundus pakkumine ahvatlev ja ta võttis kirja rämpsust välja, avades kirjas oleva excel-faili. Konkreetne fail sisaldas endas viirust, mis laadis alla tagaukse läbi Adobe Flashi nõrkuse. Kogu rünnak läks ettevõttele maksma ligi 66 miljonit dollarit. See on omakorda ka üks suuremaid rünnakuid küberkaitsefirma vastu <ref>http://www.darkreading.com/the-7-best-social-engineering-attacks-ever/d/d-id/1319411?image_number=3</ref>

	~~===Suur teemanti rööv===~~
	Üks mees suutis varastada 21 milljoni dollari väärtuses teemanteid, keset tööaega ning kaduda igaveseks. Tema ainuke relv oli tema sharm. Ta viis telleritele kingitusi ning suutis mingi aja jooksul saada võtme, et teha koopia ning sai infot, kus teemantid asuvad.<ref>http://www.darkreading.com/the-7-best-social-engineering-attacks-ever/d/d-id/1319411?image_number=5</ref>

	~~===Lisa lugemine===~~
	~~Huvi korral saate lugeda tervet [http://www.darkreading.com/the-7-best-social-engineering-attacks-ever/d/d-id/1319411 artiklit] ülal toodud näidete kohta lähemalt ja täpsemalt.~~

	==Kokkuvõte==		==Kokkuvõte==

Ttamm: /* RSA SecurID Breach */

2016-12-20T19:16:50Z

RSA SecurID Breach

← Older revision		Revision as of 22:16, 20 December 2016
Line 78:		Line 78:

	===RSA SecurID Breach===		===RSA SecurID Breach===
	~~Ründajad saatsid~~ välja ~~2 Phishing~~ e-maili, kahel erineval päeval ja ~~kahele erinevale töörühmale. Selle e~~-~~maili pealkiri oli "2011 Recruitment Plan" ehk 2011 aasta värbamise plaan~~. ~~See e-mail oli nii hästi koostatud~~, ~~et üks töötaja võttis selle oma räpsmailist ja~~ laadis alla ~~.xls faili. Selles olnud viirus lõi firma süsteemi~~ tagaukse läbi Adobe Flashi. ~~Selline väike apsakas~~ läks ~~firmale~~ maksma 66 miljonit ~~dollrait~~. See on üks suuremaid rünnakuid ~~küberkaitse firmade~~ vastu.<ref>http://www.darkreading.com/the-7-best-social-engineering-attacks-ever/d/d-id/1319411?image_number=3</ref>		2011. aastal toimunud rünnak küberkaitsefirma vastu. Kogu rünnak algas ''social engineering'''ust, kus ründaja saatis välja kaks ''phishing''-tüüpi e-maili kahele erinevale töörühmale kahel erineval päeval. Kirjad läksid esialgu rämpsposti, kuid ühe töötaja jaoks tundus pakkumine ahvatlev ja ta võttis kirja rämpsust välja, avades kirjas oleva excel-faili. Konkreetne fail sisaldas endas viirust, mis laadis alla tagaukse läbi Adobe Flashi nõrkuse. Kogu rünnak läks ettevõttele maksma ligi 66 miljonit dollarit. See on omakorda ka üks suuremaid rünnakuid küberkaitsefirma vastu <ref>http://www.darkreading.com/the-7-best-social-engineering-attacks-ever/d/d-id/1319411?image_number=3</ref>

	===Suur teemanti rööv===		===Suur teemanti rööv===

Ttamm: /* Nigerian Scam */

2016-12-20T19:04:48Z

Nigerian Scam

← Older revision		Revision as of 22:04, 20 December 2016
Line 72:		Line 72:
	===Nigerian Scam===		===Nigerian Scam===
	Enamasti rünnatakse väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid ja heategevusfonde. Ohvrile saadetakse e-mail, saadetud Nigeeria Keskpanga (või ka Nigeeria valitsuse enda) poolt. Kirjas väidetakse, et Nigeeria Keskpank/valitsus otsib välismaist ettevõtet, kelle pangakontole nad saaksid kanda $10-$60 millionit, mille Nigeeria valitsus olevat liiga palju maksnud mingi tehingu raames.		Enamasti rünnatakse väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid ja heategevusfonde. Ohvrile saadetakse e-mail, saadetud Nigeeria Keskpanga (või ka Nigeeria valitsuse enda) poolt. Kirjas väidetakse, et Nigeeria Keskpank/valitsus otsib välismaist ettevõtet, kelle pangakontole nad saaksid kanda $10-$60 millionit, mille Nigeeria valitsus olevat liiga palju maksnud mingi tehingu raames.
	Petuskeemi eesmärk on panna ohvrit arvama, et just tema on välja valitud sellise "kohustuse" eestvedajaks. Ründaja toob välja kõik "ametliku väljanägemisega" dokumendid, pangaandmed ja kontoväljavõtted. Samuti on korraldatud ka reaalseid kokkusaamisi, et petuskeem näeks eriti autentne välja<ref>http://www.social-engineer.org/wiki/archives/ConMen/ConMen-Scam-NigerianFee.html</ref>.
			Petuskeemi eesmärk on panna ohvrit arvama, et just tema on välja valitud sellise "kohustuse" eestvedajaks. Ründaja toob välja kõik "ametliku väljanägemisega" dokumendid, pangaandmed ja kontoväljavõtted. Samuti on korraldatud ka reaalseid kokkusaamisi, et petuskeem näeks eriti autentne välja.

			Ründaja jaoks hakkab kasu tulema siis, kui ohver on täiesti lõksu saadud. Kuigi esialgselt lubati lihtsalt pangaülekannet ühest pangast teise, siis mida aeg edasi, seda rohkem hakkab tekkima probleeme, mille ainuke lahendus paistab olevat maksmine. Oluline on fakt, et ründaja lubab ohvrile, et konkreetne makse jääb kindlasti viimaseks. Selline protsess kestab tihti kuid<ref>http://www.social-engineer.org/wiki/archives/ConMen/ConMen-Scam-NigerianFee.html</ref>.

	===RSA SecurID Breach===		===RSA SecurID Breach===

Ttamm: /* Näited */

2016-12-20T19:01:27Z

Näited

← Older revision		Revision as of 22:01, 20 December 2016
Line 67:		Line 67:
	Oluline ka on see, et arvutis oleks olemas korralik viirustõrjeprogramm. Kuigi see ei kaitse absoluutselt kõige eest, aitab see hoida silma peal kahtlastel asjaoludel süsteemis<ref>hhttps://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/5-social-engineering-attacks-to-watch-out-for/; Recommendations</ref>.		Oluline ka on see, et arvutis oleks olemas korralik viirustõrjeprogramm. Kuigi see ei kaitse absoluutselt kõige eest, aitab see hoida silma peal kahtlastel asjaoludel süsteemis<ref>hhttps://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/5-social-engineering-attacks-to-watch-out-for/; Recommendations</ref>.

	==~~Näited~~==		==Suuremad rünnakud==
			Mõned näited suurematest rünnakutest.

			===Nigerian Scam===
			Enamasti rünnatakse väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid ja heategevusfonde. Ohvrile saadetakse e-mail, saadetud Nigeeria Keskpanga (või ka Nigeeria valitsuse enda) poolt. Kirjas väidetakse, et Nigeeria Keskpank/valitsus otsib välismaist ettevõtet, kelle pangakontole nad saaksid kanda $10-$60 millionit, mille Nigeeria valitsus olevat liiga palju maksnud mingi tehingu raames.
			Petuskeemi eesmärk on panna ohvrit arvama, et just tema on välja valitud sellise "kohustuse" eestvedajaks. Ründaja toob välja kõik "ametliku väljanägemisega" dokumendid, pangaandmed ja kontoväljavõtted. Samuti on korraldatud ka reaalseid kokkusaamisi, et petuskeem näeks eriti autentne välja<ref>http://www.social-engineer.org/wiki/archives/ConMen/ConMen-Scam-NigerianFee.html</ref>.

	===RSA SecurID Breach===		===RSA SecurID Breach===
	Ründajad saatsid välja 2 Phishing e-maili, kahel erineval päeval ja kahele erinevale töörühmale. Selle e-maili pealkiri oli "2011 Recruitment Plan" ehk 2011 aasta värbamise plaan. See e-mail oli nii hästi koostatud, et üks töötaja võttis selle oma räpsmailist ja laadis alla .xls faili. Selles olnud viirus lõi firma süsteemi tagaukse läbi Adobe Flashi. Selline väike apsakas läks firmale maksma 66 miljonit dollrait. See on üks suuremaid rünnakuid küberkaitse firmade vastu.<ref>http://www.darkreading.com/the-7-best-social-engineering-attacks-ever/d/d-id/1319411?image_number=3</ref>		Ründajad saatsid välja 2 Phishing e-maili, kahel erineval päeval ja kahele erinevale töörühmale. Selle e-maili pealkiri oli "2011 Recruitment Plan" ehk 2011 aasta värbamise plaan. See e-mail oli nii hästi koostatud, et üks töötaja võttis selle oma räpsmailist ja laadis alla .xls faili. Selles olnud viirus lõi firma süsteemi tagaukse läbi Adobe Flashi. Selline väike apsakas läks firmale maksma 66 miljonit dollrait. See on üks suuremaid rünnakuid küberkaitse firmade vastu.<ref>http://www.darkreading.com/the-7-best-social-engineering-attacks-ever/d/d-id/1319411?image_number=3</ref>

Ttamm: /* Vältimine */

2016-12-20T18:42:54Z

Vältimine

← Older revision		Revision as of 21:42, 20 December 2016
Line 61:		Line 61:

	==Vältimine==		==Vältimine==
			See on teadatuntud tõde, et lihtsam on rünnakuid vältida selle asemel, et pärast nende tagajärgedega tegeleda. Sama reegel kehtib ka ''social engineering'''u puhul. Kuna ''social engineering'' "mängib" inimese psühholoogiaga, seega ennekõike peaks tegelema sellega, et teadvustada inimesi erinevtest rünnakuvõimalustest ja -viisidest, et töötajad (ja ka teised) oskaksid ohumärke ära tunda<ref>https://www.incapsula.com/web-application-security/social-engineering-attack.html; Social engineering prevention</ref>.

			Tähtis on mitte avada e-kirju, mille allikas kindel ei olda, samuti mitte vastu võtta pakkumisi, mis tunduvad kahtlased või liiga head, et tõsi olla. Ka tööarvutid võiksid olla lukustatud, kui inimene ise arvuti järelvalveta jätab, et volitamatad isikud ei saaks lihtsalt andmetele ligi <ref>http://www.datto.com/blog/5-types-of-social-engineering-attacks; Viimased lõigud</ref>

			Oluline ka on see, et arvutis oleks olemas korralik viirustõrjeprogramm. Kuigi see ei kaitse absoluutselt kõige eest, aitab see hoida silma peal kahtlastel asjaoludel süsteemis<ref>hhttps://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/5-social-engineering-attacks-to-watch-out-for/; Recommendations</ref>.

	==Näited==		==Näited==

Ttamm: /* Scareware */

2016-12-20T18:24:48Z

Scareware

← Older revision		Revision as of 21:24, 20 December 2016
Line 53:		Line 53:
	Seda tehnikat realiseeritakse reeglina kahel viisil - kas e-maili teel või eraldiseisva tarkvarana, mis genereerib brauserisse vastavasisulisi pop-up'e (mis teavitavad süsteemiriketest ja -rünnetest). Enamasti sellisel pop-up'idel on omadus, et kui püüda klikkida "X"-ile või "Cancel"-nupule, siis see on just see, mis aktiveerib pahavara ja hakkab seda arvutisse installima<ref>http://whatis.techtarget.com/definition/scareware</ref>.		Seda tehnikat realiseeritakse reeglina kahel viisil - kas e-maili teel või eraldiseisva tarkvarana, mis genereerib brauserisse vastavasisulisi pop-up'e (mis teavitavad süsteemiriketest ja -rünnetest). Enamasti sellisel pop-up'idel on omadus, et kui püüda klikkida "X"-ile või "Cancel"-nupule, siis see on just see, mis aktiveerib pahavara ja hakkab seda arvutisse installima<ref>http://whatis.techtarget.com/definition/scareware</ref>.

	Alati pole eesmärgiks ainult ohvri arvutisse pahavara installeerida, vaid ka lihtsal teel ~~neid~~ raha välja ~~nõuda~~. Kui ohver jääb uskuma, et ta arvuti on nakatunud, siis tihtipeale ollakse kerges paanikas ning valmis tegema kõike, et viirusest lahti saada. Siis enam ei mõelda ega kontrollita seda, kas antud jutt ka tõele vastab, vaid usutakse pimesi.		Alati pole eesmärgiks ainult ohvri arvutisse pahavara installeerida, vaid ka lihtsal teel neilt raha välja pressida. Kui ohver jääb uskuma, et ta arvuti on nakatunud, siis tihtipeale ollakse kerges paanikas ning valmis tegema kõike, et viirusest lahti saada, samuti ka maksma summasid asja eest, mis väidetavalt peaks probleemid lahendama. Siis enam ei mõelda ega kontrollita seda, kas antud jutt ka tõele vastab, vaid usutakse pimesi.

	===Tailgating===		===Tailgating===

Ttamm: /* Pretexting */

2016-12-20T18:22:41Z

Pretexting

← Older revision		Revision as of 21:22, 20 December 2016
Line 39:		Line 39:
	''Pretexting'' on valetamise ja stsenaariumi väljamõtlemise teel salastatud informatsiooni kättesaamine, kus häkker räägib end olevat kellegina, kes ta tegelikult ei ole, seda enamasti telefoni teel (tihtipeale nimetatakse seda ka identideedivarguseks). See meetod nõuab ründajalt väga laialdast eelinformatsiooni kogumist (nii ohvri- kui ka ettevõttepoolset), et võita ohvri täielik usaldus nii, et tal ei tekiks ühtegi kahtlust, kui ründaja püüab salajast informatsiooni kätte saada<ref> http://www.social-engineer.org/framework/influencing-others/pretexting/</ref>.		''Pretexting'' on valetamise ja stsenaariumi väljamõtlemise teel salastatud informatsiooni kättesaamine, kus häkker räägib end olevat kellegina, kes ta tegelikult ei ole, seda enamasti telefoni teel (tihtipeale nimetatakse seda ka identideedivarguseks). See meetod nõuab ründajalt väga laialdast eelinformatsiooni kogumist (nii ohvri- kui ka ettevõttepoolset), et võita ohvri täielik usaldus nii, et tal ei tekiks ühtegi kahtlust, kui ründaja püüab salajast informatsiooni kätte saada<ref> http://www.social-engineer.org/framework/influencing-others/pretexting/</ref>.

	Tihtipeale ründaja teeskleb, et ta on keegi, kel on olemas kõik õigused ja privileegid saamaks teada vastuseid kõigile küsimustele, mis ta küsib. Enamasti alustatakse sellega, et ründaja palub ohvril ennast identifitseerida~~, et olla kindel~~, et panna ohver tundma, et konkreetses olukorras on tõesti tegemist "legaalse" inimesega <ref> http://searchcio.techtarget.com/definition/pretexting</ref>.		Tihtipeale ründaja teeskleb, et ta on keegi, kel on olemas kõik õigused ja privileegid saamaks teada vastuseid kõigile küsimustele, mis ta küsib. Enamasti alustatakse sellega, et ründaja palub ohvril ennast identifitseerida, et panna ohver tundma, et konkreetses olukorras on tõesti tegemist "legaalse" inimesega <ref> http://searchcio.techtarget.com/definition/pretexting</ref>.

	Kõige tihedamini teeseldakse, et ollakse kusagilt küsitlusfirmast paludes vastata mõnele lihtsale küsimusele suurema uuringu tarbeks <ref> http://www.scambusters.org/pretexting.html</ref>. Saades teada piisavalt informatsiooni ohvri kohta, kasutatakse seda ära, esinedes ohvri endana (näiteks eelnevalt küsitakse ohvrilt n-ö kontrollküsimusi tema finantsandmete kohta ning hiljem, teades neid andmeid, helistatakse ohvri panka ja esitatakse seda sama informatsiooni pangale).		Kõige tihedamini teeseldakse, et ollakse kusagilt küsitlusfirmast paludes vastata mõnele lihtsale küsimusele suurema uuringu tarbeks <ref> http://www.scambusters.org/pretexting.html</ref>. Saades teada piisavalt informatsiooni ohvri kohta, kasutatakse seda ära, esinedes ohvri endana (näiteks eelnevalt küsitakse ohvrilt n-ö kontrollküsimusi tema finantsandmete kohta ning hiljem, teades neid andmeid, helistatakse ohvri panka ja esitatakse seda sama informatsiooni pangale).