Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele - Revision history

Haleht: /* Kokkuvõte */

2020-12-13T21:05:19Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 00:05, 14 December 2020
Line 124:		Line 124:

	== Kokkuvõte ==		== Kokkuvõte ==
	Sotsiaalmeediast on saanud võimas vahend nii suhtlus- kui ka töömaastikul, kuid kahjuks võib ta endaga kaasa tuua ka negatiivseid tagajärgi, milleks võivad olla depresioon, ärevus, enesehinnagu langus, ~~ohtuse~~ ja privaatsusega seotud probleemid jne. ~~Soovitataval~~ tuleks sotsiaalmeediat kasutada mõistlikuse piirides ning ~~kasutada neid pigem vajaduse põhiliselt.~~		Sotsiaalmeediast on saanud võimas vahend nii suhtlus- kui ka töömaastikul, kuid kahjuks võib ta endaga kaasa tuua ka negatiivseid tagajärgi, milleks võivad olla depresioon, ärevus, enesehinnagu langus, ohutuse ja privaatsusega seotud probleemid jne. Soovitatavalt tuleks sotsiaalmeediat kasutada mõistlikuse piirides ning endale aru anda, et kõik mida postitatakse ei ole tõde. Kuna sotsiaalmeedi kogub aina populaarsust, siis muutuvad ka sellega kaasnevad probleemid üha levinumaks ning väga palju on just noorte endi kätes, sest platvormid ise lahendusi ei paku.


	~~KAS JÄTAME PIGEM ÜLDISEKS ----------- Instagram mõjutab enim enesehinnangut ja tekitab ärevust, sest palju kohtab ebareaalseid ilustandardeid ja lihtsalt "perfektset" elu~~, ~~mis tegelikult aga tõele~~ ei ~~vasta~~. ~~YouTube tekitab peamiselt uneprobleeme~~, ~~millega~~ kaasnevad ~~tervisehäired magamatusega seoses. Antud hetkel~~ ei ~~ole selle kõige leevendamiseks püsivat lahendust leitud~~.

	== References ==		== References ==
	{{reflist}}		{{reflist}}

Edpoik: /* Kokkuvõte */

2020-12-13T20:41:58Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 23:41, 13 December 2020
Line 124:		Line 124:

	== Kokkuvõte ==		== Kokkuvõte ==
	Sotsiaalmeediast on saanud võimas vahend nii suhtlus- kui ka töömaastikul, kuid kahjuks võib ta endaga kaasa tuua ka negatiivseid tagajärgi, milleks võivad olla depresioon, ärevus, enesehinnagu langus, ohtuse ja privaatsusega ~~seotus~~ probleemid jne. Soovitataval tuleks sotsiaalmeediat kasutada mõistlikuse piirides ning kasutada neid pigem vajaduse põhiliselt.		Sotsiaalmeediast on saanud võimas vahend nii suhtlus- kui ka töömaastikul, kuid kahjuks võib ta endaga kaasa tuua ka negatiivseid tagajärgi, milleks võivad olla depresioon, ärevus, enesehinnagu langus, ohtuse ja privaatsusega seotud probleemid jne. Soovitataval tuleks sotsiaalmeediat kasutada mõistlikuse piirides ning kasutada neid pigem vajaduse põhiliselt.

Edpoik: /* Kokkuvõte */

2020-12-13T20:41:41Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 23:41, 13 December 2020
Line 124:		Line 124:

	== Kokkuvõte ==		== Kokkuvõte ==
	Sotsiaalmeediast on saanud võimas vahend nii suhtlus- kui ka töömaastikul, kuid kahjuks võib ta endaga kaasa tuua ka negatiivseid tagajärgi, milleks ~~vüivad~~ olla depresioon, ärevus, enesehinnagu langus, ohtuse ja privaatsusega seotus probleemid jne. Soovitataval tuleks sotsiaalmeediat kasutada mõistlikuse piirides ning kasutada neid pigem vajaduse põhiliselt.		Sotsiaalmeediast on saanud võimas vahend nii suhtlus- kui ka töömaastikul, kuid kahjuks võib ta endaga kaasa tuua ka negatiivseid tagajärgi, milleks võivad olla depresioon, ärevus, enesehinnagu langus, ohtuse ja privaatsusega seotus probleemid jne. Soovitataval tuleks sotsiaalmeediat kasutada mõistlikuse piirides ning kasutada neid pigem vajaduse põhiliselt.

Edpoik: /* Kokkuvõte */

2020-12-13T20:41:13Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 23:41, 13 December 2020
Line 124:		Line 124:

	== Kokkuvõte ==		== Kokkuvõte ==
	Sotsiaalmeediast on saanud võimas vahend nii suhtlus- kui ka töömaastikul, kuid kahjuks võib ta endaga kaasa tuua ka negatiivseid tagajärgi. Instagram mõjutab enim enesehinnangut ja tekitab ärevust, sest palju kohtab ebareaalseid ilustandardeid ja lihtsalt "perfektset" elu, mis tegelikult aga tõele ei vasta. YouTube tekitab peamiselt uneprobleeme, millega kaasnevad tervisehäired magamatusega seoses. Antud hetkel ei ole selle kõige leevendamiseks püsivat lahendust leitud.		Sotsiaalmeediast on saanud võimas vahend nii suhtlus- kui ka töömaastikul, kuid kahjuks võib ta endaga kaasa tuua ka negatiivseid tagajärgi, milleks vüivad olla depresioon, ärevus, enesehinnagu langus, ohtuse ja privaatsusega seotus probleemid jne. Soovitataval tuleks sotsiaalmeediat kasutada mõistlikuse piirides ning kasutada neid pigem vajaduse põhiliselt.


			KAS JÄTAME PIGEM ÜLDISEKS ----------- Instagram mõjutab enim enesehinnangut ja tekitab ärevust, sest palju kohtab ebareaalseid ilustandardeid ja lihtsalt "perfektset" elu, mis tegelikult aga tõele ei vasta. YouTube tekitab peamiselt uneprobleeme, millega kaasnevad tervisehäired magamatusega seoses. Antud hetkel ei ole selle kõige leevendamiseks püsivat lahendust leitud.

	== References ==		== References ==
	{{reflist}}		{{reflist}}

Rovali: /* Kokkuvõte */

2020-12-13T20:12:33Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 23:12, 13 December 2020
Line 124:		Line 124:

	== Kokkuvõte ==		== Kokkuvõte ==
	Sotsiaalmeediast on saanud võimas vahend nii suhtlus- kui ka töömaastikul, kuid kahjuks võib ta endaga kaasa tuua ka negatiivseid tagajärgi. Instagram mõjutab enim enesehinnangut ja tekitab ärevust, sest palju kohtab ebareaalseid ilustandardeid ja lihtsalt "perfektset" elu, mis tegelikult aga tõele ei vasta. Antud hetkel ei ole selle kõige leevendamiseks püsivat lahendust leitud.		Sotsiaalmeediast on saanud võimas vahend nii suhtlus- kui ka töömaastikul, kuid kahjuks võib ta endaga kaasa tuua ka negatiivseid tagajärgi. Instagram mõjutab enim enesehinnangut ja tekitab ärevust, sest palju kohtab ebareaalseid ilustandardeid ja lihtsalt "perfektset" elu, mis tegelikult aga tõele ei vasta. YouTube tekitab peamiselt uneprobleeme, millega kaasnevad tervisehäired magamatusega seoses. Antud hetkel ei ole selle kõige leevendamiseks püsivat lahendust leitud.

	== References ==		== References ==
	{{reflist}}		{{reflist}}

Rovali: /* YouTube */

2020-12-13T20:06:54Z

YouTube

← Older revision		Revision as of 23:06, 13 December 2020
Line 58:		Line 58:

	== YouTube ==		== YouTube ==
	YouTube tehti Chad Hurley, Steven Chen ja Jawed Karim poolt aastal 2005 selleks, et jagada videosid. Algselt oli lehekülg mõeldud tutvumisportaalina, kuid hiljem otsustasid aksepteerida kõiki videosid, sest tutvumisvideosid ei olnud piisavalt. YouTube kogus kiiresti populaarsust ning juba 9. oktoobril 2006 ostis Google YouTube'i enda alla </ref> Wikipedia, 09.12.2020, <https://en.wikipedia.org/wiki/YouTube> </ref>.		YouTube tehti Chad Hurley, Steven Chen ja Jawed Karim poolt aastal 2005 selleks, et jagada videosid. Algselt oli lehekülg mõeldud tutvumisportaalina, kuid hiljem otsustasid aksepteerida kõiki videosid, sest tutvumisvideosid ei olnud piisavalt. YouTube kogus kiiresti populaarsust ning juba 9. oktoobril 2006 ostis Google YouTube'i enda alla <ref>Wikipedia, 09.12.2020, <https://en.wikipedia.org/wiki/YouTube> </ref> .

	2020 aasta oktoobri seisuga on sotsiaalmeedia kanalitest YouTube populaarsuselt teisel kohal ligi kahe miljardi aktiivse kasutajaga <ref>Statista, 19.10.2020, < https://www.statista.com/statistics/272014/global-social-networks-ranked-by-number-of-users/ > </ref>. Esimesel kohal on Facebook, mistõttu on YouTube siiski kõige suurem meelelahutus platform tänapäeval. Selle kuulsus tuleneb kasutamise mugavusest videote loojatele ning kättesaadavusest publikule. Järjest areneva maailmaga on aina rohkem inimestel ligipääsu nutiseadmetele või arvutitele. 95% USA teismelistel, vanuses 13-17, on enda nutitelefon või vähemalt ligipääs ühele ning 85% teismelistest ütlevad, et nad kasutavad YouTube’i <ref>Megan Farokhmanesh, 31.05.2018, "YouTube is the preferred platform of today's teens" < https://www.theverge.com/2018/5/31/17382058/youTube-teens-preferred-platform > </ref>. Suur kasutus tuleb kindlasti ka sellest, et YouTube ei küsi kasutajalt videote vaatamise eest raha, välja arvatud nende originaalse sisu vaatamiseks, mille jaoks peab olema YouTube Premium tellimus.		2020 aasta oktoobri seisuga on sotsiaalmeedia kanalitest YouTube populaarsuselt teisel kohal ligi kahe miljardi aktiivse kasutajaga <ref>Statista, 19.10.2020, < https://www.statista.com/statistics/272014/global-social-networks-ranked-by-number-of-users/ > </ref>. Esimesel kohal on Facebook, mistõttu on YouTube siiski kõige suurem meelelahutus platform tänapäeval. Selle kuulsus tuleneb kasutamise mugavusest videote loojatele ning kättesaadavusest publikule. Järjest areneva maailmaga on aina rohkem inimestel ligipääsu nutiseadmetele või arvutitele. 95% USA teismelistel, vanuses 13-17, on enda nutitelefon või vähemalt ligipääs ühele ning 85% teismelistest ütlevad, et nad kasutavad YouTube’i <ref>Megan Farokhmanesh, 31.05.2018, "YouTube is the preferred platform of today's teens" < https://www.theverge.com/2018/5/31/17382058/youTube-teens-preferred-platform > </ref>. Suur kasutus tuleb kindlasti ka sellest, et YouTube ei küsi kasutajalt videote vaatamise eest raha, välja arvatud nende originaalse sisu vaatamiseks, mille jaoks peab olema YouTube Premium tellimus.

Rovali: /* YouTube */

2020-12-13T20:02:29Z

YouTube

← Older revision		Revision as of 23:02, 13 December 2020
Line 58:		Line 58:

	== YouTube ==		== YouTube ==
			YouTube tehti Chad Hurley, Steven Chen ja Jawed Karim poolt aastal 2005 selleks, et jagada videosid. Algselt oli lehekülg mõeldud tutvumisportaalina, kuid hiljem otsustasid aksepteerida kõiki videosid, sest tutvumisvideosid ei olnud piisavalt. YouTube kogus kiiresti populaarsust ning juba 9. oktoobril 2006 ostis Google YouTube'i enda alla </ref> Wikipedia, 09.12.2020, <https://en.wikipedia.org/wiki/YouTube> </ref>.

			2020 aasta oktoobri seisuga on sotsiaalmeedia kanalitest YouTube populaarsuselt teisel kohal ligi kahe miljardi aktiivse kasutajaga <ref>Statista, 19.10.2020, < https://www.statista.com/statistics/272014/global-social-networks-ranked-by-number-of-users/ > </ref>. Esimesel kohal on Facebook, mistõttu on YouTube siiski kõige suurem meelelahutus platform tänapäeval. Selle kuulsus tuleneb kasutamise mugavusest videote loojatele ning kättesaadavusest publikule. Järjest areneva maailmaga on aina rohkem inimestel ligipääsu nutiseadmetele või arvutitele. 95% USA teismelistel, vanuses 13-17, on enda nutitelefon või vähemalt ligipääs ühele ning 85% teismelistest ütlevad, et nad kasutavad YouTube’i <ref>Megan Farokhmanesh, 31.05.2018, "YouTube is the preferred platform of today's teens" < https://www.theverge.com/2018/5/31/17382058/youTube-teens-preferred-platform > </ref>. Suur kasutus tuleb kindlasti ka sellest, et YouTube ei küsi kasutajalt videote vaatamise eest raha, välja arvatud nende originaalse sisu vaatamiseks, mille jaoks peab olema YouTube Premium tellimus.

			Pealiskaudselt vaadates on YouTube hea ning seda see ka on, kuid sellel on nii mõnigi halb külg. Alustuseks võib välja tuua, kuidas see toidab ebaproduktiivsust tõmmates inimest oma tsüklisse, kus talle soovitatakse YouTube poolt erinevaid videosid sõltuvalt inimese vaatamis eelistustest. Oma kogemusest lähenedes hajutab see tähelepanuvõimet ning ajataju. Lisaks võib see juhtuda ka öösiti, mis takistab magamist. Tagajärjeks on kohustuste unustamine või edasilükkamine ja unerežiimi rikkumine või magamatus, mis pikas perspektiivis ei mõjuta ainult noori, vaid ühiskonda kui tervikut negatiivselt.

			Üleslaadimise vabadus on samuti omamoodi probleem. Televisioonis on reeglid ja piirangud seoses sellega, mida eetris näidata tohib ning YouTubes on neid reegleid ka, kuid sealsed on palju leebemad ning ebakohased videod seisavad platvormil mõnda aega enne nende mahavõtmist. Sellised videod võivad levida sadade tuhandete inimeste vahel enne, kui YouTube ise nendest teadlik on. Vanusega piiratud sisu vaatamist ei ole võimalik ka takistada, sest kasutaja loomisel on võimalik endal ise määrata oma vanus ning enamus noored registreerivad enda kasutajad vanemaks, kui nad tegelikult on. UK’s tehti küsitlus, kus leiti et 83% 11 - 15 aastaste seas registreerisid oma sotsiaalmeedia kasutajad vale vanusega <ref>Mark Sweney, 26.07.2013, "More than 80% of children lie about their age to use sites like Facebook", < https://www.theguardian.com/media/2013/jul/26/children-lie-age-facebook-asa > </ref>.

			Variety ajakirja uuringu järgi oli 2014 aastal 13 - 18 aastaste noorte seas 60% suunamudijatest YouTuberid <ref> Wilma Westenberg, 26.09.2016, "The influence of YouTubers on teenagers", < https://essay.utwente.nl/71094/1/Westenberg_MA_BMS.pdf > </ref>. (Westenberg 2016) Teismelise eas, kus noored on kergesti mõjutatavad tõstab see esile murekoha nende suunamudijate käitumise kohalt. Tänapäeval õhutavad enamus suured suunamudijad YouTubes, näiteks Jake Paul ja Logan Paul, enda finantsilist edu. See tõstab ka noorte silmis raha ning muu materiaalsete asjade väärtust. Noored, kes ei saa omale lubada kalleid asju jäävad veelgi rohkem nõnda ühiskonna kiusamisele ohvriks.

			Teismelised, eriti need, kes lähenevad täiskasvanuks saamisele, on sunnitud mõtlema oma tulevikule ning, mida nad oma eluga edasi teevad. Suur osa YouTube suunamudijatest on teismelised või noored täiskasvanud, kes näitavad maailmale oma igapäevast elu. David Dobirk on USA suunamudija, kellel on 18.6 miljonit tellijat ning teeb videosi oma tegevustest sõpradega. Noored, kellel ei ole raha või võimalusi selliseid asju teha võivad tunda ennast välja jäetult ja olla masendunud.

	== Küsimustiku analüüs ==		== Küsimustiku analüüs ==

Carunt: /* Facebook ja Messenger */

2020-12-13T19:58:19Z

Facebook ja Messenger

← Older revision		Revision as of 22:58, 13 December 2020
Line 4:		Line 4:

	== Facebook ja Messenger ==		== Facebook ja Messenger ==
	Facebook on ülemaailmne suhtlusvõrgustik, mida hetkel kasutavad pea igas vanuses inimesed. Igakuiseid kasutajaid on Facebookis ligi 2.7 miljardit<ref>https://www.statista.com/statistics/264810/number-of-monthly-active-facebook-users-worldwide/</ref>. Ka väga paljud noored on loonud sinna omale kasutaja. Facebookis on arendatud ka Messenger, mis on isegi populaarsem kui Facebook ise noorte seas.		Facebook on ülemaailmne suhtlusvõrgustik, mida hetkel kasutavad pea igas vanuses inimesed. Igakuiseid kasutajaid on Facebookis ligi 2.7 miljardit<ref>J. Clement, 24.11.2020, "Number of monthly active Facebook users worldwide as of 3rd quarter 2020", https://www.statista.com/statistics/264810/number-of-monthly-active-facebook-users-worldwide/, (vaadatud 10.12.2020)</ref>. Ka väga paljud noored on loonud sinna omale kasutaja. Facebookis on arendatud ka Messenger, mis on isegi populaarsem kui Facebook ise noorte seas.

	2011. aastal viis Dr Larry Rosen läbi uuringu, kuidas mõjutab Facebooki kasutamine noori. Uuring põhineb 1000 teismelise küsitluste vastustel ning 300 noore vaatlemise põhjal. Suurim efekt on arvatavasti noorte õpingutele. Sotsiaalmeedia juba üldiselt võtab palju aega ära, kuid Facebook haarab enda alla suure osa sellest. Uuringu läbiviimiseks jälgis Dr Larry Rosen 15 minutit noori, kes tegelesid õppimisega. Sel ajal pani ta tähele, et õpilased kasutasid regulaarselt Facebooki. Pikemas perspektiivis selgus, et noorte, kes vähemalt korra veerand tunni jooksul näiteks Messengeris käisid, testide hinded olid ka kehvemad. Selliseid noorukeid on võimalik võrrelda häiritud sõidukijuhiga.<ref>https://wehavekids.com/parenting/Teens-and-Facebook</ref> Sarnasus seisneb selles, et mõlemad peaksid panema hoolikalt tähele, mis toimub, kas siis liikluses või õppetöös, kuid neid ümbritsevad segavad faktorid. Kuna ei pühenduta täielikult oma ülesandele, siis võib lähitulevikus tekkida õnnetus. Kas siis avarii või oodatust kehvem testitulemus. Lisaks tiheda Facebooki kasutamise tõttu on pikaajaline süvenenud lugemine haruldane, sest tekstist on raske aru saada, kui samal ajal on vaja kellegagi suhelda Messengeris.		2011. aastal viis Dr Larry Rosen läbi uuringu, kuidas mõjutab Facebooki kasutamine noori. Uuring põhineb 1000 teismelise küsitluste vastustel ning 300 noore vaatlemise põhjal. Suurim efekt on arvatavasti noorte õpingutele. Sotsiaalmeedia juba üldiselt võtab palju aega ära, kuid Facebook haarab enda alla suure osa sellest. Uuringu läbiviimiseks jälgis Dr Larry Rosen 15 minutit noori, kes tegelesid õppimisega. Sel ajal pani ta tähele, et õpilased kasutasid regulaarselt Facebooki. Pikemas perspektiivis selgus, et noorte, kes vähemalt korra veerand tunni jooksul näiteks Messengeris käisid, testide hinded olid ka kehvemad. Selliseid noorukeid on võimalik võrrelda häiritud sõidukijuhiga.<ref>Kristi Trapp, 27.06.2016, "Effects of Facebook on Teenagers: Positive and Negative", https://wehavekids.com/parenting/Teens-and-Facebook, (vaadatud 27.11.2020)</ref> Sarnasus seisneb selles, et mõlemad peaksid panema hoolikalt tähele, mis toimub, kas siis liikluses või õppetöös, kuid neid ümbritsevad segavad faktorid. Kuna ei pühenduta täielikult oma ülesandele, siis võib lähitulevikus tekkida õnnetus. Kas siis avarii või oodatust kehvem testitulemus. Lisaks tiheda Facebooki kasutamise tõttu on pikaajaline süvenenud lugemine haruldane, sest tekstist on raske aru saada, kui samal ajal on vaja kellegagi suhelda Messengeris.

	Facebooki kasutamine muudab lapse antisotsiaalseks. Miks üldse inimestega kokku saada, kui on võimalik ka vestelda Messengeris.<ref>https://www.thehansindia.com/posts/index/Hans/2018-08-11/Top-10-negative-effects-of-Facebook-on-teens/404938</ref> Ja kui tullaksegi kokku, siis võib ikkagi juhtuda, et kõik passivad telefonides ning tunnevad vajadust suhelda kellegi teisega. Tekkinud antisotsiaalsusest võib tuleneda ka agressiivsus. See võib väljenduda näiteks selles, et teismelist ei huvita teiste tunded ning võib kergelt öelda midagi solvavat. Ise ei pane seda isegi tähele, kuid suhtluspartnerile võis see väga haiget teha. Sellest järeldub ka, et Facebooki sõltlasest noor võib olla nartsissist. Vähene empaatiavõime on juba välja toodud, kuid ta on ka hoolimatu. Võiks lisada ka enesearmastuse ning soovi olla imetletud teiste poolt. See võib tekkida näiteks laikide kogumisest. Mida rohkem laike, seda paremini noor end tunneb. Arvan, et see teema on aktuaalne ka Facebookis, mitte ainult teistes sotsiaalmeediates, näiteks Instagramis.		Facebooki kasutamine muudab lapse antisotsiaalseks. Miks üldse inimestega kokku saada, kui on võimalik ka vestelda Messengeris.<ref>The Hans India, 11.08.2020, "Top 10 negative effects of Facebook on teens", https://www.thehansindia.com/posts/index/Hans/2018-08-11/Top-10-negative-effects-of-Facebook-on-teens/404938, (vaadatud 08.12.2020)</ref> Ja kui tullaksegi kokku, siis võib ikkagi juhtuda, et kõik passivad telefonides ning tunnevad vajadust suhelda kellegi teisega. Tekkinud antisotsiaalsusest võib tuleneda ka agressiivsus. See võib väljenduda näiteks selles, et teismelist ei huvita teiste tunded ning võib kergelt öelda midagi solvavat. Ise ei pane seda isegi tähele, kuid suhtluspartnerile võis see väga haiget teha. Sellest järeldub ka, et Facebooki sõltlasest noor võib olla nartsissist. Vähene empaatiavõime on juba välja toodud, kuid ta on ka hoolimatu. Võiks lisada ka enesearmastuse ning soovi olla imetletud teiste poolt. See võib tekkida näiteks laikide kogumisest. Mida rohkem laike, seda paremini noor end tunneb. Arvan, et see teema on aktuaalne ka Facebookis, mitte ainult teistes sotsiaalmeediates, näiteks Instagramis.
	Paanilisest laikide kogumisest võib tekkida nii mõnelgi noorel depressioon<ref>https://www.socialworktoday.com/archive/exc_080811.shtml</ref>. Selle põhjustajaks võib ka olla teiste staatuste muutused ja teiste postitused, mis panevad noore tundma end ebapopulaarsena<ref>https://www.marketwatch.com/story/new-study-claims-facebook-instagram-and-snapchat-are-linked-to-depression-2018-11-09</ref>. Võrreldakse isegi sõprade arvu, sul on nii palju sõpru Facebookis, aga mul ei ole. Suurem tõenäosus on, et depressioon tabab rohkem neid teismelisi, kelle enesehinnang on juba niigi madal. Facebooki kasutamine võib noortes tekitada ka muid häireid. Näiteks ärevushäireid ja muuta noort agressiivsemaks kui tavaliselt.		Paanilisest laikide kogumisest võib tekkida nii mõnelgi noorel depressioon<ref>Jennifer Van Pelt, "Is ‘Facebook Depression’ For Real?", https://www.socialworktoday.com/archive/exc_080811.shtml, (vaadatud 10.12.2020)</ref>. Selle põhjustajaks võib ka olla teiste staatuste muutused ja teiste postitused, mis panevad noore tundma end ebapopulaarsena<ref>Brett Arends, 12.01.2019, "More research says Facebook can cause depression, this time among millennials", https://www.marketwatch.com/story/new-study-claims-facebook-instagram-and-snapchat-are-linked-to-depression-2018-11-09, (vaadatud 08.12.2020)</ref>. Võrreldakse isegi sõprade arvu, sul on nii palju sõpru Facebookis, aga mul ei ole. Suurem tõenäosus on, et depressioon tabab rohkem neid teismelisi, kelle enesehinnang on juba niigi madal. Facebooki kasutamine võib noortes tekitada ka muid häireid. Näiteks ärevushäireid ja muuta noort agressiivsemaks kui tavaliselt.

	Kuna Facebookis on väga palju inimesi, siis on võimalus hakata täiesti võõraste inimestega suhtlema<ref>https://www.thehansindia.com/posts/index/Hans/2018-08-11/Top-10-negative-effects-of-Facebook-on-teens/404938</ref>. Kuid kui ei ole oma vestluskaaslast reaalses elus kordagi kohanud, siis ei saa sajaprotsendiliselt olla kindel tema usaldusväärsuses. Teise ekraani taga võib istuda ju kasvõi mõni kriminaal. Eriti suur probleem seisneb selles, et teismeeas noored on eriti mõjutatavad välistest teguritest. Ning seetõttu võivad avaldada Facebookis kohatavad võõrad noortele halba mõju. Kirjutades ei ole eriti võimalik lugeda välja suhtluspartneri emotsioone. Ja see ei ole isegi seotud ainult võõrastega vestlemisel. Ka tuttavatega Messengeris rääkimisel võivad tekkida arusaamatused, kuna ei ole võimalik lugeda näost emotsioone.<ref>https://www.thehansindia.com/posts/index/Hans/2018-08-11/Top-10-negative-effects-of-Facebook-on-teens/404938</ref> Näiteks üritab keegi midagi sarkasmiga öelda, kuid teisel pool ekraani istuv inimene võtab seda hoopis solvanguna. Ehk siis näost-näkku suhtlemisel on võimalik paremini edasi anda oma emotsioone ning suhtlemine on seetõttu kergem.		Kuna Facebookis on väga palju inimesi, siis on võimalus hakata täiesti võõraste inimestega suhtlema<ref>The Hans India, 11.08.2020, "Top 10 negative effects of Facebook on teens", https://www.thehansindia.com/posts/index/Hans/2018-08-11/Top-10-negative-effects-of-Facebook-on-teens/404938, (vaadatud 08.12.2020)</ref>. Kuid kui ei ole oma vestluskaaslast reaalses elus kordagi kohanud, siis ei saa sajaprotsendiliselt olla kindel tema usaldusväärsuses. Teise ekraani taga võib istuda ju kasvõi mõni kriminaal. Eriti suur probleem seisneb selles, et teismeeas noored on eriti mõjutatavad välistest teguritest. Ning seetõttu võivad avaldada Facebookis kohatavad võõrad noortele halba mõju. Kirjutades ei ole eriti võimalik lugeda välja suhtluspartneri emotsioone. Ja see ei ole isegi seotud ainult võõrastega vestlemisel. Ka tuttavatega Messengeris rääkimisel võivad tekkida arusaamatused, kuna ei ole võimalik lugeda näost emotsioone<ref>The Hans India, 11.08.2020, "Top 10 negative effects of Facebook on teens", https://www.thehansindia.com/posts/index/Hans/2018-08-11/Top-10-negative-effects-of-Facebook-on-teens/404938, (vaadatud 08.12.2020)</ref>. Näiteks üritab keegi midagi sarkasmiga öelda, kuid teisel pool ekraani istuv inimene võtab seda hoopis solvanguna. Ehk siis näost-näkku suhtlemisel on võimalik paremini edasi anda oma emotsioone ning suhtlemine on seetõttu kergem.

	Üks väga tähtis mõju noore tulevikule on see, mida ta postitab Facebooki. Sinna läheb väga palju personaalset infot üles nooruki elu kohta. Täisnimi, vanus, meiliaadress, elukoht jne. Tulevikus võib sellest tekkida probleem, sest kõik need andmed võivad sattuda kriminaalide kätte, kes võivad neid omakasu eesmärgil ära kasutada.<ref>https://www.ukessays.com/essays/english-language/the-effect-of-facebook-on-teenagers-english-language-essay.php</ref> Võiks öelda, et noorte puhul on see probleem veel suurem kui natuke vanemate puhul, sest noorukid ei mõtle nii väga läbi, mida postitada. Nad ei mõtle ka pikema perioodi peale. Neid andmeid on ju jäädavalt väga raske hiljem kustutada.		Üks väga tähtis mõju noore tulevikule on see, mida ta postitab Facebooki. Sinna läheb väga palju personaalset infot üles nooruki elu kohta. Täisnimi, vanus, meiliaadress, elukoht jne. Tulevikus võib sellest tekkida probleem, sest kõik need andmed võivad sattuda kriminaalide kätte, kes võivad neid omakasu eesmärgil ära kasutada.<ref>UKEssays, november 2018, "The Effect Of Facebook On Teenagers English Language Essay" https://www.ukessays.com/essays/english-language/the-effect-of-facebook-on-teenagers-english-language-essay.php, (vaadatud 08.12.2020)</ref> Võiks öelda, et noorte puhul on see probleem veel suurem kui natuke vanemate puhul, sest noorukid ei mõtle nii väga läbi, mida postitada. Nad ei mõtle ka pikema perioodi peale. Neid andmeid on ju jäädavalt väga raske hiljem kustutada.

	Facebookil on mitmeid negatiivseid aspekte, mis võivad noorte elu mõjutada. Näiteks tähelepanu hajumine, depressioon, võõrastega suhtlemine jne. Iga probleemiga peaks varakult tegelema, mitte laskma probleemil noore ellu sügavamalt juurduda.		Facebookil on mitmeid negatiivseid aspekte, mis võivad noorte elu mõjutada. Näiteks tähelepanu hajumine, depressioon, võõrastega suhtlemine jne. Iga probleemiga peaks varakult tegelema, mitte laskma probleemil noore ellu sügavamalt juurduda.

Edpoik: /* Snapchat */

2020-12-13T19:31:57Z

Snapchat

← Older revision		Revision as of 22:31, 13 December 2020
Line 53:		Line 53:
	Snapchat on väga tuntud multimeedia telefonirakendus, mis loodi aastal 2011. Autoriteks on Evan Spiegel, Bobby Murphy ja Reggie Brown.<ref>Wikipedia, 22.10.2020, "Snapchat", https://et.wikipedia.org/wiki/Snapchat, (vaadatud 06.11.2020)</ref> Rakenduse põhimõte on saata üksteisele pilte, videoid või sõnumeid, mis kustuvad teatud aja möödudes automaatselt ära (üldjuhul 10 sekundi pärast). Hilisemates tarkvaraversioonides tutvustati ka palju uusi funktsioone nagu “story” (lugu) ehk pilt/video, mis on kõigile sõpradele nähtav 24 tundi. Samuti lisandusid kurikuulsad filtrid ning teised pildi/video redigeerimise võimalused. Hetkel on snapchatil üle 249 miljoni aktiivse kasutaja neist 71 miljonit on eurooplased. Kõige rohkem kasutavad snapchati inimesed vanuses 10 - 29 eluaastat, mis moodustab ligi 66% kogu kasutajaskonnast.<ref>Salaman Aslam, 28.10.2020, "Snapchat by the Numbers: Stats, Demographics & Fun Facts", <https://www.omnicoreagency.com/snapchat-statistics/>, (vaadatud 06.12.2020)</ref> Lisaks sellele toodi välja, et keskmine alla 25 aastane inimene kasutab snapchati ligikaudu 40 minutit ning avab rakendust päeva jooksul keskmiselt 20 korda.<ref>Smart Social, 03.12.2019, "Negative Effects of Snapchat for Teens", https://smartsocial.com/effects-of-snapchat-teens/, (vaadatud 06.12.2020)</ref> Vaatamata sellele, et snapchat tundub täiesti süütu rakendusena on välja toodud, et ta on noorte seas väga sõltuvust tekitav ning peidab endas negatiivset mõju noore inimese mentaalsele tervisele. Järgnevalt hakkan uurima, millist mõju ning ohte kujutab endas snapchati kasutamine noorte inimeste seas.		Snapchat on väga tuntud multimeedia telefonirakendus, mis loodi aastal 2011. Autoriteks on Evan Spiegel, Bobby Murphy ja Reggie Brown.<ref>Wikipedia, 22.10.2020, "Snapchat", https://et.wikipedia.org/wiki/Snapchat, (vaadatud 06.11.2020)</ref> Rakenduse põhimõte on saata üksteisele pilte, videoid või sõnumeid, mis kustuvad teatud aja möödudes automaatselt ära (üldjuhul 10 sekundi pärast). Hilisemates tarkvaraversioonides tutvustati ka palju uusi funktsioone nagu “story” (lugu) ehk pilt/video, mis on kõigile sõpradele nähtav 24 tundi. Samuti lisandusid kurikuulsad filtrid ning teised pildi/video redigeerimise võimalused. Hetkel on snapchatil üle 249 miljoni aktiivse kasutaja neist 71 miljonit on eurooplased. Kõige rohkem kasutavad snapchati inimesed vanuses 10 - 29 eluaastat, mis moodustab ligi 66% kogu kasutajaskonnast.<ref>Salaman Aslam, 28.10.2020, "Snapchat by the Numbers: Stats, Demographics & Fun Facts", <https://www.omnicoreagency.com/snapchat-statistics/>, (vaadatud 06.12.2020)</ref> Lisaks sellele toodi välja, et keskmine alla 25 aastane inimene kasutab snapchati ligikaudu 40 minutit ning avab rakendust päeva jooksul keskmiselt 20 korda.<ref>Smart Social, 03.12.2019, "Negative Effects of Snapchat for Teens", https://smartsocial.com/effects-of-snapchat-teens/, (vaadatud 06.12.2020)</ref> Vaatamata sellele, et snapchat tundub täiesti süütu rakendusena on välja toodud, et ta on noorte seas väga sõltuvust tekitav ning peidab endas negatiivset mõju noore inimese mentaalsele tervisele. Järgnevalt hakkan uurima, millist mõju ning ohte kujutab endas snapchati kasutamine noorte inimeste seas.

	Esmalt tahaks välja tuua paar uut snapchati lisatud funktsionaalsusest, millest üks riivab väga jõudsalt inimese privaatsust ning teine tekitab varjatud kujul sõltuvust. Nimelt aastal 2015 lisas snapchat niinimetatud “streak” funktsiooni. Tegemist on tule/tulekahju emotikoniga, mis näitab, mitu päeva järjest on inimene teatud kasutajaga suhelnud. Antud emotikon kustub 24 tunni möödudes, kui inimesed kelle vahel vestlus toimus ei ole selles ajavahemikus jõudnud saata ühtegi uut sõnumit (tegemist peab olema “snapiga” ehk pildi kujul sõnumiga).<ref>Yael Klein, 30.08.2019, "How Snapchat Streaks Are Getting Teens Addicted to the App", https://evolvetreatment.com/blog/snapchat-streaks-addicted-teens/, (vaadatud 07.12.2020)</ref> Paljud noored võtavad seda väga tõsiselt ning nende “streak” võib ulatuda tuhandetesse päevadesse (võin seda isiklikult kinnitada nii enda kui sõprade näitel, kelle “streak” on samuti ulatanud sadadesse ning tuhandetesse päevadesse). See on tõesti väga kaval mõte, kuidas hoida snapchati kasutajate baasi aktiivsetena, kuid pidev muretsemine “streak” kadumise pärast ning sellest mõtlemine mõjub väga halvasti mentaalsele tervisele ning tekitab teatud sõltuvust, mida on raske endale teadvustada. Paljud noored on juba läinud nii kaugele, et on hakanud terroriseerima oma sõpru, kes ei hoia “streaki” nii-öelda elus ehk nad üritavad teha kõike (helistada, saata sõnum kasutades teisi sotsiaalmeedia kanaleid), et säilitada streak oma vestluskaaslasega. Teine uus funktsioon, mis lisati aastal 2017 on “SnapMap”, tegemist on sisuliselt sisseehitatud kaardirakendusega, mille abil on võimalik jälgida enda sõprade asukohta reaalajas juhul kui snapchat rakendus on aktiivses kasutuses.<ref>https://learnsafe.com/the-dangers-of-snap-map-on-snapchat/</ref> Probleem seisneb selles, et kaart on väga täpne ning võimaldab näha tänavanime ja hoonet, milles parasjagu antud isik viibib. Samuti on võimalik postitada kaardile niinimetatud “Our story” (meie lugu) ehk pilt/video, mis on nähtav ka täiesti võõrastele inimestel üle maailma. Seetõttu võivad paljud pahatahtlikud inimesed seda funktsiooni ära kasutada. Kõige targem tegu oleks antud funktsioon välja lülitada või määrata ennast nähtavaks ainult sõpradele, kelle vastu on ka reaalne usaldus.		Esmalt tahaks välja tuua paar uut snapchati lisatud funktsionaalsusest, millest üks riivab väga jõudsalt inimese privaatsust ning teine tekitab varjatud kujul sõltuvust. Nimelt aastal 2015 lisas snapchat niinimetatud “streak” funktsiooni. Tegemist on tule/tulekahju emotikoniga, mis näitab, mitu päeva järjest on inimene teatud kasutajaga suhelnud. Antud emotikon kustub 24 tunni möödudes, kui inimesed kelle vahel vestlus toimus ei ole selles ajavahemikus jõudnud saata ühtegi uut sõnumit (tegemist peab olema “snapiga” ehk pildi kujul sõnumiga).<ref>Yael Klein, 30.08.2019, "How Snapchat Streaks Are Getting Teens Addicted to the App", https://evolvetreatment.com/blog/snapchat-streaks-addicted-teens/, (vaadatud 07.12.2020)</ref> Paljud noored võtavad seda väga tõsiselt ning nende “streak” võib ulatuda tuhandetesse päevadesse (võin seda isiklikult kinnitada nii enda kui sõprade näitel, kelle “streak” on samuti ulatanud sadadesse ning tuhandetesse päevadesse). See on tõesti väga kaval mõte, kuidas hoida snapchati kasutajate baasi aktiivsetena, kuid pidev muretsemine “streak” kadumise pärast ning sellest mõtlemine mõjub väga halvasti mentaalsele tervisele ning tekitab teatud sõltuvust, mida on raske endale teadvustada. Paljud noored on juba läinud nii kaugele, et on hakanud terroriseerima oma sõpru, kes ei hoia “streaki” nii-öelda elus ehk nad üritavad teha kõike (helistada, saata sõnum kasutades teisi sotsiaalmeedia kanaleid), et säilitada streak oma vestluskaaslasega. Teine uus funktsioon, mis lisati aastal 2017 on “SnapMap”, tegemist on sisuliselt sisseehitatud kaardirakendusega, mille abil on võimalik jälgida enda sõprade asukohta reaalajas juhul kui snapchat rakendus on aktiivses kasutuses.<ref>Kendall Harris, 25.10.2018, "The Dangers of Snap Map on Snapchat", https://learnsafe.com/the-dangers-of-snap-map-on-snapchat/, (vaadatud 07.12.2020)</ref> Probleem seisneb selles, et kaart on väga täpne ning võimaldab näha tänavanime ja hoonet, milles parasjagu antud isik viibib. Samuti on võimalik postitada kaardile niinimetatud “Our story” (meie lugu) ehk pilt/video, mis on nähtav ka täiesti võõrastele inimestel üle maailma. Seetõttu võivad paljud pahatahtlikud inimesed seda funktsiooni ära kasutada. Kõige targem tegu oleks antud funktsioon välja lülitada või määrata ennast nähtavaks ainult sõpradele, kelle vastu on ka reaalne usaldus.

	Sotsiaalmeedia mõjub ka üldises pildis väga halvasti noorte tervisele. Nimelt uuringud näitavad, et noored, kes veedavad sotsiaalmeedias üle kahe tunni päevas on kurtnud sagedamini kehvast vaimsest tervisest, sealhulgas psühholoogilisest stressist (ärevuse ja depressiooni sümptomite näol). Samuti on täheldatud, et sotsiaalmeedia suurenenud kasutamine on oluliselt seotud noorte halva une kvaliteediga, sest üldjuhul kasutavad noored oma nutiseadmeid õhtul enne magamaminekut. Ekraani vaatamine pimedas ruumis tekitab aga kunstlikult päevase tunde, mis omakorda lükkab uinumist edasi. Levima on hakanud ka küberkiusamine, mis on paljude probleemide, sealhulgas vaimse tervise, hariduse ja sotsiaalsete suhete peamine riskitegur, millel on sageli pikaajaline mõju täiskasvanueas.<ref>Smart Social, 03.12.2019, "Negative Effects of Snapchat for Teens", https://smartsocial.com/effects-of-snapchat-teens/, (vaadatud 06.12.2020)</ref> Olen ka ise olnud tunnistajaks küberkiusamisele, mis lõppes kahjuks väga kurbade tagajärgedega. Siinkohal tuleks endale teadvustada väga tõsiselt, millist mõju avaldab sotsiaalmeedia ning seda tuleks piirata või kasutada ainult vajaduse põhiselt.		Sotsiaalmeedia mõjub ka üldises pildis väga halvasti noorte tervisele. Nimelt uuringud näitavad, et noored, kes veedavad sotsiaalmeedias üle kahe tunni päevas on kurtnud sagedamini kehvast vaimsest tervisest, sealhulgas psühholoogilisest stressist (ärevuse ja depressiooni sümptomite näol). Samuti on täheldatud, et sotsiaalmeedia suurenenud kasutamine on oluliselt seotud noorte halva une kvaliteediga, sest üldjuhul kasutavad noored oma nutiseadmeid õhtul enne magamaminekut. Ekraani vaatamine pimedas ruumis tekitab aga kunstlikult päevase tunde, mis omakorda lükkab uinumist edasi. Levima on hakanud ka küberkiusamine, mis on paljude probleemide, sealhulgas vaimse tervise, hariduse ja sotsiaalsete suhete peamine riskitegur, millel on sageli pikaajaline mõju täiskasvanueas.<ref>Smart Social, 03.12.2019, "Negative Effects of Snapchat for Teens", https://smartsocial.com/effects-of-snapchat-teens/, (vaadatud 06.12.2020)</ref> Olen ka ise olnud tunnistajaks küberkiusamisele, mis lõppes kahjuks väga kurbade tagajärgedega. Siinkohal tuleks endale teadvustada väga tõsiselt, millist mõju avaldab sotsiaalmeedia ning seda tuleks piirata või kasutada ainult vajaduse põhiselt.

Edpoik: /* Snapchat */

2020-12-13T19:30:23Z

Snapchat

← Older revision		Revision as of 22:30, 13 December 2020
Line 53:		Line 53:
	Snapchat on väga tuntud multimeedia telefonirakendus, mis loodi aastal 2011. Autoriteks on Evan Spiegel, Bobby Murphy ja Reggie Brown.<ref>Wikipedia, 22.10.2020, "Snapchat", https://et.wikipedia.org/wiki/Snapchat, (vaadatud 06.11.2020)</ref> Rakenduse põhimõte on saata üksteisele pilte, videoid või sõnumeid, mis kustuvad teatud aja möödudes automaatselt ära (üldjuhul 10 sekundi pärast). Hilisemates tarkvaraversioonides tutvustati ka palju uusi funktsioone nagu “story” (lugu) ehk pilt/video, mis on kõigile sõpradele nähtav 24 tundi. Samuti lisandusid kurikuulsad filtrid ning teised pildi/video redigeerimise võimalused. Hetkel on snapchatil üle 249 miljoni aktiivse kasutaja neist 71 miljonit on eurooplased. Kõige rohkem kasutavad snapchati inimesed vanuses 10 - 29 eluaastat, mis moodustab ligi 66% kogu kasutajaskonnast.<ref>Salaman Aslam, 28.10.2020, "Snapchat by the Numbers: Stats, Demographics & Fun Facts", <https://www.omnicoreagency.com/snapchat-statistics/>, (vaadatud 06.12.2020)</ref> Lisaks sellele toodi välja, et keskmine alla 25 aastane inimene kasutab snapchati ligikaudu 40 minutit ning avab rakendust päeva jooksul keskmiselt 20 korda.<ref>Smart Social, 03.12.2019, "Negative Effects of Snapchat for Teens", https://smartsocial.com/effects-of-snapchat-teens/, (vaadatud 06.12.2020)</ref> Vaatamata sellele, et snapchat tundub täiesti süütu rakendusena on välja toodud, et ta on noorte seas väga sõltuvust tekitav ning peidab endas negatiivset mõju noore inimese mentaalsele tervisele. Järgnevalt hakkan uurima, millist mõju ning ohte kujutab endas snapchati kasutamine noorte inimeste seas.		Snapchat on väga tuntud multimeedia telefonirakendus, mis loodi aastal 2011. Autoriteks on Evan Spiegel, Bobby Murphy ja Reggie Brown.<ref>Wikipedia, 22.10.2020, "Snapchat", https://et.wikipedia.org/wiki/Snapchat, (vaadatud 06.11.2020)</ref> Rakenduse põhimõte on saata üksteisele pilte, videoid või sõnumeid, mis kustuvad teatud aja möödudes automaatselt ära (üldjuhul 10 sekundi pärast). Hilisemates tarkvaraversioonides tutvustati ka palju uusi funktsioone nagu “story” (lugu) ehk pilt/video, mis on kõigile sõpradele nähtav 24 tundi. Samuti lisandusid kurikuulsad filtrid ning teised pildi/video redigeerimise võimalused. Hetkel on snapchatil üle 249 miljoni aktiivse kasutaja neist 71 miljonit on eurooplased. Kõige rohkem kasutavad snapchati inimesed vanuses 10 - 29 eluaastat, mis moodustab ligi 66% kogu kasutajaskonnast.<ref>Salaman Aslam, 28.10.2020, "Snapchat by the Numbers: Stats, Demographics & Fun Facts", <https://www.omnicoreagency.com/snapchat-statistics/>, (vaadatud 06.12.2020)</ref> Lisaks sellele toodi välja, et keskmine alla 25 aastane inimene kasutab snapchati ligikaudu 40 minutit ning avab rakendust päeva jooksul keskmiselt 20 korda.<ref>Smart Social, 03.12.2019, "Negative Effects of Snapchat for Teens", https://smartsocial.com/effects-of-snapchat-teens/, (vaadatud 06.12.2020)</ref> Vaatamata sellele, et snapchat tundub täiesti süütu rakendusena on välja toodud, et ta on noorte seas väga sõltuvust tekitav ning peidab endas negatiivset mõju noore inimese mentaalsele tervisele. Järgnevalt hakkan uurima, millist mõju ning ohte kujutab endas snapchati kasutamine noorte inimeste seas.

	Esmalt tahaks välja tuua paar uut snapchati lisatud funktsionaalsusest, millest üks riivab väga jõudsalt inimese privaatsust ning teine tekitab varjatud kujul sõltuvust. Nimelt aastal 2015 lisas snapchat niinimetatud “streak” funktsiooni. Tegemist on tule/tulekahju emotikoniga, mis näitab, mitu päeva järjest on inimene teatud kasutajaga suhelnud. Antud emotikon kustub 24 tunni möödudes, kui inimesed kelle vahel vestlus toimus ei ole selles ajavahemikus jõudnud saata ühtegi uut sõnumit (tegemist peab olema “snapiga” ehk pildi kujul sõnumiga).<ref>https://evolvetreatment.com/blog/snapchat-streaks-addicted-teens/</ref> Paljud noored võtavad seda väga tõsiselt ning nende “streak” võib ulatuda tuhandetesse päevadesse (võin seda isiklikult kinnitada nii enda kui sõprade näitel, kelle “streak” on samuti ulatanud sadadesse ning tuhandetesse päevadesse). See on tõesti väga kaval mõte, kuidas hoida snapchati kasutajate baasi aktiivsetena, kuid pidev muretsemine “streak” kadumise pärast ning sellest mõtlemine mõjub väga halvasti mentaalsele tervisele ning tekitab teatud sõltuvust, mida on raske endale teadvustada. Paljud noored on juba läinud nii kaugele, et on hakanud terroriseerima oma sõpru, kes ei hoia “streaki” nii-öelda elus ehk nad üritavad teha kõike (helistada, saata sõnum kasutades teisi sotsiaalmeedia kanaleid), et säilitada streak oma vestluskaaslasega. Teine uus funktsioon, mis lisati aastal 2017 on “SnapMap”, tegemist on sisuliselt sisseehitatud kaardirakendusega, mille abil on võimalik jälgida enda sõprade asukohta reaalajas juhul kui snapchat rakendus on aktiivses kasutuses.<ref>https://learnsafe.com/the-dangers-of-snap-map-on-snapchat/</ref> Probleem seisneb selles, et kaart on väga täpne ning võimaldab näha tänavanime ja hoonet, milles parasjagu antud isik viibib. Samuti on võimalik postitada kaardile niinimetatud “Our story” (meie lugu) ehk pilt/video, mis on nähtav ka täiesti võõrastele inimestel üle maailma. Seetõttu võivad paljud pahatahtlikud inimesed seda funktsiooni ära kasutada. Kõige targem tegu oleks antud funktsioon välja lülitada või määrata ennast nähtavaks ainult sõpradele, kelle vastu on ka reaalne usaldus.		Esmalt tahaks välja tuua paar uut snapchati lisatud funktsionaalsusest, millest üks riivab väga jõudsalt inimese privaatsust ning teine tekitab varjatud kujul sõltuvust. Nimelt aastal 2015 lisas snapchat niinimetatud “streak” funktsiooni. Tegemist on tule/tulekahju emotikoniga, mis näitab, mitu päeva järjest on inimene teatud kasutajaga suhelnud. Antud emotikon kustub 24 tunni möödudes, kui inimesed kelle vahel vestlus toimus ei ole selles ajavahemikus jõudnud saata ühtegi uut sõnumit (tegemist peab olema “snapiga” ehk pildi kujul sõnumiga).<ref>Yael Klein, 30.08.2019, "How Snapchat Streaks Are Getting Teens Addicted to the App", https://evolvetreatment.com/blog/snapchat-streaks-addicted-teens/, (vaadatud 07.12.2020)</ref> Paljud noored võtavad seda väga tõsiselt ning nende “streak” võib ulatuda tuhandetesse päevadesse (võin seda isiklikult kinnitada nii enda kui sõprade näitel, kelle “streak” on samuti ulatanud sadadesse ning tuhandetesse päevadesse). See on tõesti väga kaval mõte, kuidas hoida snapchati kasutajate baasi aktiivsetena, kuid pidev muretsemine “streak” kadumise pärast ning sellest mõtlemine mõjub väga halvasti mentaalsele tervisele ning tekitab teatud sõltuvust, mida on raske endale teadvustada. Paljud noored on juba läinud nii kaugele, et on hakanud terroriseerima oma sõpru, kes ei hoia “streaki” nii-öelda elus ehk nad üritavad teha kõike (helistada, saata sõnum kasutades teisi sotsiaalmeedia kanaleid), et säilitada streak oma vestluskaaslasega. Teine uus funktsioon, mis lisati aastal 2017 on “SnapMap”, tegemist on sisuliselt sisseehitatud kaardirakendusega, mille abil on võimalik jälgida enda sõprade asukohta reaalajas juhul kui snapchat rakendus on aktiivses kasutuses.<ref>https://learnsafe.com/the-dangers-of-snap-map-on-snapchat/</ref> Probleem seisneb selles, et kaart on väga täpne ning võimaldab näha tänavanime ja hoonet, milles parasjagu antud isik viibib. Samuti on võimalik postitada kaardile niinimetatud “Our story” (meie lugu) ehk pilt/video, mis on nähtav ka täiesti võõrastele inimestel üle maailma. Seetõttu võivad paljud pahatahtlikud inimesed seda funktsiooni ära kasutada. Kõige targem tegu oleks antud funktsioon välja lülitada või määrata ennast nähtavaks ainult sõpradele, kelle vastu on ka reaalne usaldus.

	Sotsiaalmeedia mõjub ka üldises pildis väga halvasti noorte tervisele. Nimelt uuringud näitavad, et noored, kes veedavad sotsiaalmeedias üle kahe tunni päevas on kurtnud sagedamini kehvast vaimsest tervisest, sealhulgas psühholoogilisest stressist (ärevuse ja depressiooni sümptomite näol). Samuti on täheldatud, et sotsiaalmeedia suurenenud kasutamine on oluliselt seotud noorte halva une kvaliteediga, sest üldjuhul kasutavad noored oma nutiseadmeid õhtul enne magamaminekut. Ekraani vaatamine pimedas ruumis tekitab aga kunstlikult päevase tunde, mis omakorda lükkab uinumist edasi. Levima on hakanud ka küberkiusamine, mis on paljude probleemide, sealhulgas vaimse tervise, hariduse ja sotsiaalsete suhete peamine riskitegur, millel on sageli pikaajaline mõju täiskasvanueas.<ref>Smart Social, 03.12.2019, "Negative Effects of Snapchat for Teens", https://smartsocial.com/effects-of-snapchat-teens/, (vaadatud 06.12.2020)</ref> Olen ka ise olnud tunnistajaks küberkiusamisele, mis lõppes kahjuks väga kurbade tagajärgedega. Siinkohal tuleks endale teadvustada väga tõsiselt, millist mõju avaldab sotsiaalmeedia ning seda tuleks piirata või kasutada ainult vajaduse põhiselt.		Sotsiaalmeedia mõjub ka üldises pildis väga halvasti noorte tervisele. Nimelt uuringud näitavad, et noored, kes veedavad sotsiaalmeedias üle kahe tunni päevas on kurtnud sagedamini kehvast vaimsest tervisest, sealhulgas psühholoogilisest stressist (ärevuse ja depressiooni sümptomite näol). Samuti on täheldatud, et sotsiaalmeedia suurenenud kasutamine on oluliselt seotud noorte halva une kvaliteediga, sest üldjuhul kasutavad noored oma nutiseadmeid õhtul enne magamaminekut. Ekraani vaatamine pimedas ruumis tekitab aga kunstlikult päevase tunde, mis omakorda lükkab uinumist edasi. Levima on hakanud ka küberkiusamine, mis on paljude probleemide, sealhulgas vaimse tervise, hariduse ja sotsiaalsete suhete peamine riskitegur, millel on sageli pikaajaline mõju täiskasvanueas.<ref>Smart Social, 03.12.2019, "Negative Effects of Snapchat for Teens", https://smartsocial.com/effects-of-snapchat-teens/, (vaadatud 06.12.2020)</ref> Olen ka ise olnud tunnistajaks küberkiusamisele, mis lõppes kahjuks väga kurbade tagajärgedega. Siinkohal tuleks endale teadvustada väga tõsiselt, millist mõju avaldab sotsiaalmeedia ning seda tuleks piirata või kasutada ainult vajaduse põhiselt.