Ubuntu ja Fedora töölauaversioonide võrdlus - Revision history

Mleisber: /* Installeerimine */

2010-03-02T10:48:00Z

Installeerimine

← Older revision		Revision as of 13:48, 2 March 2010
Line 101:		Line 101:
	Alates versioonist Ubuntu 6.06 (''Dapper Drake''), lisati graafilise installeerimise võimalus koos ''Live-CD'' funktsionaalsusega. Süsteemi installeerimise protseduur on üsnagi kiire ning ei vaja väga palju kasutaja sekkumist. Peetakse linuxi distributsioonide vallas kõige lihtsamaks OS'i installeerimise keskkonnaks uutele kasutajatele. Võimalus on ka teksti-baasil installatsioonile, mis puhtalt baseerub ''GNU/Linux Debian'''il. Võimalus on veel nii eksperdi kui algaja installile, esimesel juhul mõned lisavalikud ja võimalused juures, viimasel jällegi on neid vähemaks võetud. Vaike installatsioonis paigaldatakse Gnome ning valitud GTK tarkvara, alates versioonist 7.10 on võimalus kõvaketta krüpteerimisele installi käigus.		Alates versioonist Ubuntu 6.06 (''Dapper Drake''), lisati graafilise installeerimise võimalus koos ''Live-CD'' funktsionaalsusega. Süsteemi installeerimise protseduur on üsnagi kiire ning ei vaja väga palju kasutaja sekkumist. Peetakse linuxi distributsioonide vallas kõige lihtsamaks OS'i installeerimise keskkonnaks uutele kasutajatele. Võimalus on ka teksti-baasil installatsioonile, mis puhtalt baseerub ''GNU/Linux Debian'''il. Võimalus on veel nii eksperdi kui algaja installile, esimesel juhul mõned lisavalikud ja võimalused juures, viimasel jällegi on neid vähemaks võetud. Vaike installatsioonis paigaldatakse Gnome ning valitud GTK tarkvara, alates versioonist 7.10 on võimalus kõvaketta krüpteerimisele installi käigus.

	Tarkvara pakkettide valimine installeerimise käigus ei ole laiatarbe installatsioonides võimalik, neid saab lisada juurde süsteemile pärast. Samuti ei ole defineeritud erinevaid tarkvarapakettide gruppe laiatarbe installides nagu Fedoral vaid on 2 erinevat installi, serveri install ja tööjaama install. Rääkides mitte ''tavalistele'' kasutajtele pakutavatest installidest on olemas ka nn ''Alternate CD'' mis lubab operatsioonisüsteemi paigaldamisel valida erinevaid pakke ning muid tegevusi ~~edasijõudnutele~~!		Tarkvara pakkettide valimine installeerimise käigus ei ole laiatarbe installatsioonides võimalik, neid saab lisada juurde süsteemile pärast. Samuti ei ole defineeritud erinevaid tarkvarapakettide gruppe laiatarbe installides nagu Fedoral vaid on 2 erinevat installi, serveri install ja tööjaama install. Rääkides mitte ''tavalistele'' kasutajtele pakutavatest installidest on olemas ka nn ''Alternate CD'' mis lubab operatsioonisüsteemi paigaldamisel valida erinevaid pakke ning teha muid edasijõudnutele mõeldud tegevusi. Peab tähendama aga seda, et installatsioon on võimalik siis ainult tekstilises keskkonnas!

	'''Fedora'''		'''Fedora'''

Mleisber at 10:45, 2 March 2010

2010-03-02T10:45:06Z

← Older revision		Revision as of 13:45, 2 March 2010
Line 101:		Line 101:
	Alates versioonist Ubuntu 6.06 (''Dapper Drake''), lisati graafilise installeerimise võimalus koos ''Live-CD'' funktsionaalsusega. Süsteemi installeerimise protseduur on üsnagi kiire ning ei vaja väga palju kasutaja sekkumist. Peetakse linuxi distributsioonide vallas kõige lihtsamaks OS'i installeerimise keskkonnaks uutele kasutajatele. Võimalus on ka teksti-baasil installatsioonile, mis puhtalt baseerub ''GNU/Linux Debian'''il. Võimalus on veel nii eksperdi kui algaja installile, esimesel juhul mõned lisavalikud ja võimalused juures, viimasel jällegi on neid vähemaks võetud. Vaike installatsioonis paigaldatakse Gnome ning valitud GTK tarkvara, alates versioonist 7.10 on võimalus kõvaketta krüpteerimisele installi käigus.		Alates versioonist Ubuntu 6.06 (''Dapper Drake''), lisati graafilise installeerimise võimalus koos ''Live-CD'' funktsionaalsusega. Süsteemi installeerimise protseduur on üsnagi kiire ning ei vaja väga palju kasutaja sekkumist. Peetakse linuxi distributsioonide vallas kõige lihtsamaks OS'i installeerimise keskkonnaks uutele kasutajatele. Võimalus on ka teksti-baasil installatsioonile, mis puhtalt baseerub ''GNU/Linux Debian'''il. Võimalus on veel nii eksperdi kui algaja installile, esimesel juhul mõned lisavalikud ja võimalused juures, viimasel jällegi on neid vähemaks võetud. Vaike installatsioonis paigaldatakse Gnome ning valitud GTK tarkvara, alates versioonist 7.10 on võimalus kõvaketta krüpteerimisele installi käigus.

	Tarkvara pakkettide valimine installeerimise käigus ei ole võimalik, neid saab lisada juurde süsteemile pärast. Samuti ei ole defineeritud erinevaid tarkvarapakettide gruppe nagu Fedoral vaid on 2 erinevat installi, serveri install ja tööjaama install.		Tarkvara pakkettide valimine installeerimise käigus ei ole laiatarbe installatsioonides võimalik, neid saab lisada juurde süsteemile pärast. Samuti ei ole defineeritud erinevaid tarkvarapakettide gruppe laiatarbe installides nagu Fedoral vaid on 2 erinevat installi, serveri install ja tööjaama install. Rääkides mitte ''tavalistele'' kasutajtele pakutavatest installidest on olemas ka nn ''Alternate CD'' mis lubab operatsioonisüsteemi paigaldamisel valida erinevaid pakke ning muid tegevusi edasijõudnutele!

	'''Fedora'''		'''Fedora'''

Mleisber at 10:41, 2 March 2010

2010-03-02T10:41:39Z

← Older revision		Revision as of 13:41, 2 March 2010
Line 99:		Line 99:
	'''Ubuntu'''		'''Ubuntu'''

	Alates versioonist Ubuntu 6.06 (''Dapper Drake''), lisati graafilise installeerimise võimalus koos ''Live-CD'' funktsionaalsusega. Süsteemi installeerimise protseduur on üsnagi kiire ning ei vaja väga palju kasutaja sekkumist. Peetakse linuxi distributsioonide vallas kõige lihtsamaks OS'i installeerimise keskkonnaks uutele kasutajatele. Võimalus on ka teksti-baasil installatsioonile, mis puhtalt baseerub ''GNU/Linux Debian'''il. Võimalus on veel nii eksperdi kui algaja installile, esimesel juhul mõned lisavalikud ja võimalused juures, viimasel jällegi on neid vähemaks võetud. ~~''Default'' installis~~ paigaldatakse Gnome ning valitud GTK tarkvara, alates versioonist 7.10 on võimalus kõvaketta krüpteerimisele installi käigus.		Alates versioonist Ubuntu 6.06 (''Dapper Drake''), lisati graafilise installeerimise võimalus koos ''Live-CD'' funktsionaalsusega. Süsteemi installeerimise protseduur on üsnagi kiire ning ei vaja väga palju kasutaja sekkumist. Peetakse linuxi distributsioonide vallas kõige lihtsamaks OS'i installeerimise keskkonnaks uutele kasutajatele. Võimalus on ka teksti-baasil installatsioonile, mis puhtalt baseerub ''GNU/Linux Debian'''il. Võimalus on veel nii eksperdi kui algaja installile, esimesel juhul mõned lisavalikud ja võimalused juures, viimasel jällegi on neid vähemaks võetud. Vaike installatsioonis paigaldatakse Gnome ning valitud GTK tarkvara, alates versioonist 7.10 on võimalus kõvaketta krüpteerimisele installi käigus.

	Tarkvara pakkettide valimine installeerimise käigus ei ole võimalik, neid saab lisada juurde süsteemile pärast. Samuti ei ole defineeritud erinevaid tarkvarapakettide gruppe nagu Fedoral vaid on 2 erinevat installi, serveri install ja tööjaama install.		Tarkvara pakkettide valimine installeerimise käigus ei ole võimalik, neid saab lisada juurde süsteemile pärast. Samuti ei ole defineeritud erinevaid tarkvarapakettide gruppe nagu Fedoral vaid on 2 erinevat installi, serveri install ja tööjaama install.
Line 127:		Line 127:
	'''Ubuntu'''		'''Ubuntu'''

	Hästi läbi mõeldud ning hea valik teenuste seadistuse osas muudab ''Ubuntu'' alglaadimise tavaliselt kiiremaks kui näiteks ''Debianil'' see on. Rõõmuga peab tõdema jõudluse muutumist aina paremaks iga ~~uure reliisi~~ välja andmisel.		Hästi läbi mõeldud ning hea valik teenuste seadistuse osas muudab ''Ubuntu'' alglaadimise tavaliselt kiiremaks kui näiteks ''Debianil'' see on. Rõõmuga peab tõdema jõudluse muutumist aina paremaks iga uue versiooni välja andmisel.

	Ubuntuga töötamine ning programmide reageerimine on kiirem kui ''Fedoral'' ning väidetavalt ka kiirem kui ''Debianil.'' Arenguruumi on aga ka siinkohal. Paljud tarkvarapaketid (välja arvatud ''kernel ''ja ''libc'') on kompileeritud 486 arhitektuurile ning on optimeeritud Pentium III ja kõrgemale.		Ubuntuga töötamine ning programmide reageerimine on kiirem kui ''Fedoral'' ning väidetavalt ka kiirem kui ''Debianil.'' Arenguruumi on aga ka siinkohal. Paljud tarkvarapaketid (välja arvatud ''kernel ''ja ''libc'') on kompileeritud 486 arhitektuurile ning on optimeeritud Pentium III ja kõrgemale.
Line 144:		Line 144:
	'''Fedora'''		'''Fedora'''

	''SELinux'' lisatud ~~''default'' installi~~. Lisaks on hulgaliselt muid täiendavat turvalisust pakkuvaid rakendusi: ''Exec-Shield, Compile Time, Buffer Checks, ELF, Data Hardening, Restricted Kernel Memory'' jne jne.		''SELinux'' lisatud vaike installatsiooni. Lisaks on hulgaliselt muid täiendavat turvalisust pakkuvaid rakendusi: ''Exec-Shield, Compile Time, Buffer Checks, ELF, Data Hardening, Restricted Kernel Memory'' jne jne.

	Fedora stabiilsus on võrreldav distrodega nagu ''Ubuntu ''ja ''openSUSE. ''Tehakse väga palju jõupingutusi, et erinev tarkvara ning ''Fedora'' töötaksid koos probleemideta. Kunagi võeti kasutusele selle parendamiseks isegi automaatne testimise süsteem, mille eesotsas kodanik nimega ''Will Woods.''		Fedora stabiilsus on võrreldav distrodega nagu ''Ubuntu ''ja ''openSUSE. ''Tehakse väga palju jõupingutusi, et erinev tarkvara ning ''Fedora'' töötaksid koos probleemideta. Kunagi võeti kasutusele selle parendamiseks isegi automaatne testimise süsteem, mille eesotsas kodanik nimega ''Will Woods.''

Mleisber: /* Ubuntu */

2010-03-02T10:40:21Z

Ubuntu

← Older revision		Revision as of 13:40, 2 March 2010
Line 61:		Line 61:

	== Ubuntu ==		== Ubuntu ==
	Sai juba varem mainitud, et Ubuntu on ehitatud ''Debiani'' baasil st tegemist on ühe ''Debiani koodi projekti'' haruga. Kuna ''Debian ''ise annab välja uue versiooni iga kahe aasta tagant oli Ubuntu üks esialgne missioonidest anda välja uus versioon iga kuue kuu tagant, tagades sellega tihedamalt uuendatud süsteemi publitseerimist. Esimene ~~reliis~~ tuli avalikult välja 20. oktoober 2004. Mõlemad nii Ubuntu ja Debian kasutavad .deb pakke. Ubuntu pakid pärinevad Debiani ''unstable ''varamutest. Reeglina on mõlema OS'i pakid ühilduvad kuid mida päev edasi seda vähem tõenäoline ühilduvus on. Probleem on nimelt selles, et Ubuntu üritab käija ajaga kaasas ning areneb kiiresti, teisalt Debian rõhub stabiilsusele ning ei jõua nii kiiresti arengule järgi. Ubuntu „eest ära minek“ on arendajate ringkonnas ka juba kui probleemina tõstatatud ning seda just Debiani poole pealt.		Sai juba varem mainitud, et Ubuntu on ehitatud ''Debiani'' baasil st tegemist on ühe ''Debiani koodi projekti'' haruga. Kuna ''Debian ''ise annab välja uue versiooni iga kahe aasta tagant oli Ubuntu üks esialgne missioonidest anda välja uus versioon iga kuue kuu tagant, tagades sellega tihedamalt uuendatud süsteemi publitseerimist. Esimene väljalase tuli avalikult välja 20. oktoober 2004. Mõlemad nii Ubuntu ja Debian kasutavad .deb pakke. Ubuntu pakid pärinevad Debiani ''unstable ''varamutest. Reeglina on mõlema OS'i pakid ühilduvad kuid mida päev edasi seda vähem tõenäoline ühilduvus on. Probleem on nimelt selles, et Ubuntu üritab käija ajaga kaasas ning areneb kiiresti, teisalt Debian rõhub stabiilsusele ning ei jõua nii kiiresti arengule järgi. Ubuntu „eest ära minek“ on arendajate ringkonnas ka juba kui probleemina tõstatatud ning seda just Debiani poole pealt.

	Ǐga uue versiooni ametlik välja laskmine toimub ümmarguselt kuu pärast ''Gnome ''uue versiooni avalikustamist. Erinevalt „tavalisest“ ''Debianist, ''mis kasutab märksa rohkem kinnise koodiga ning ''proprietary add-on'e'' proovitakse Ubuntut hoida peamiselt vaba ja lahtise koodiga tarkvarana. Mõned erandid on tehtud seadmete draiverite suhtes (''proprietary hardware drivers'').		Ǐga uue versiooni ametlik välja laskmine toimub ümmarguselt kuu pärast ''Gnome ''uue versiooni avalikustamist. Erinevalt „tavalisest“ ''Debianist, ''mis kasutab märksa rohkem kinnise koodiga ning ''proprietary add-on'e'' proovitakse Ubuntut hoida peamiselt vaba ja lahtise koodiga tarkvarana. Mõned erandid on tehtud seadmete draiverite suhtes (''proprietary hardware drivers'').

Mleisber: /* Sissejuhatus */

2010-03-02T10:39:58Z

Sissejuhatus

← Older revision		Revision as of 13:39, 2 March 2010
Line 4:		Line 4:
	Järgnev referaat proovibki kirjeldada just kahte Linuxi töölauaversiooni operatsioonisüsteemidest. Peab rõõmuga kohe mainima nende üldist rohkust, aga paraku kõiki see referaat ei kajasta ning keskendub hetkel kahe populaarsema distributsiooni võrdlemisele ''Fedora ''ja ''Ubuntu.'' Võimalik, et eksin siinkohal nende populaarsuse kohapealt, kuid minu arvates domineerivad just need kaks hetkel või vähemalt on üsna kõrgel kohal on kasutatavuselt.		Järgnev referaat proovibki kirjeldada just kahte Linuxi töölauaversiooni operatsioonisüsteemidest. Peab rõõmuga kohe mainima nende üldist rohkust, aga paraku kõiki see referaat ei kajasta ning keskendub hetkel kahe populaarsema distributsiooni võrdlemisele ''Fedora ''ja ''Ubuntu.'' Võimalik, et eksin siinkohal nende populaarsuse kohapealt, kuid minu arvates domineerivad just need kaks hetkel või vähemalt on üsna kõrgel kohal on kasutatavuselt.

	Kuna ise olen Linuxi kasutaja ning alles hiljuti avastasin ennast uut distributsiooni installides küsimuse ees: „Kas installida Fedora 12 või Ubuntu 9.10?“ Kumba eelistada tavakasutajana ning millised plussid on ühel teise ees ja vastupidi? Nendele küsimustele proovingi vastuse leida. Katsun luua võrdlusmomente kahe distro erinavate võimaluste ja omaduste vahel. Peamiselt räägin just versioonidest '''FC 12''' ja '''Ubuntu 9.10''' ehk viimastest ametlikest ~~reliisidest~~, kuid mõned võrdlused on kindlasti rohkem distributsiooni kui versiooni põhised.		Kuna ise olen Linuxi kasutaja ning alles hiljuti avastasin ennast uut distributsiooni installides küsimuse ees: „Kas installida Fedora 12 või Ubuntu 9.10?“ Kumba eelistada tavakasutajana ning millised plussid on ühel teise ees ja vastupidi? Nendele küsimustele proovingi vastuse leida. Katsun luua võrdlusmomente kahe distro erinavate võimaluste ja omaduste vahel. Peamiselt räägin just versioonidest '''FC 12''' ja '''Ubuntu 9.10''' ehk viimastest ametlikest väljalasetest, kuid mõned võrdlused on kindlasti rohkem distributsiooni kui versiooni põhised.
	== Autor ==		== Autor ==
	:Martin Leisberg		:Martin Leisberg

Mleisber: /* Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 jõudluse võrdlus */

2010-03-02T10:39:17Z

Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 jõudluse võrdlus

← Older revision		Revision as of 13:39, 2 March 2010
Line 197:		Line 197:
	<td>[[Image:Phoronix2.png\|400px\|Warsow]]</td></tr>		<td>[[Image:Phoronix2.png\|400px\|Warsow]]</td></tr>

	<tr align="justify"><td>'''World of Padman v1.2:''' Alustuseks esimesena kohe graafika test, mängu jooksutamise näol. Kasutusel olid samad draiverid mõlema distributsiooni juures. Tulemus rabas üllatusena testijaid, kuna ''Fedorat ''peetakse rohkem serveri ja töö tegemise distributsiooniks ning ''Ubunutut ''rohkem kodukasutaja distributsiooniks siis üllatab testi tulemus tõesti. Nimelt suutis FC jooksutada mängu 144 FPS juures ning Ubuntu ainult 73,65 FPS juures (suurem number on parem). Tegemist ei olnud ainult ühekordse ajutise erinevusega vaid testi korrati mitmeid kordi ning igakord jäi ''Ubuntu'' mängu jooksutamises ''Fedorale'' alla!</td>		<tr align="justify"><td>
			Pilt: [http://www.phoronix.com/scan.php?page=article&item=fedora12_ubuntu910&num=1 Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks]
			'''World of Padman v1.2:''' Alustuseks esimesena kohe graafika test, mängu jooksutamise näol. Kasutusel olid samad draiverid mõlema distributsiooni juures. Tulemus rabas üllatusena testijaid, kuna ''Fedorat ''peetakse rohkem serveri ja töö tegemise distributsiooniks ning ''Ubunutut ''rohkem kodukasutaja distributsiooniks siis üllatab testi tulemus tõesti. Nimelt suutis FC jooksutada mängu 144 FPS juures ning Ubuntu ainult 73,65 FPS juures (suurem number on parem). Tegemist ei olnud ainult ühekordse ajutise erinevusega vaid testi korrati mitmeid kordi ning igakord jäi ''Ubuntu'' mängu jooksutamises ''Fedorale'' alla!</td>
	<td>     </td>		<td>     </td>
	<td>'''Warsow v0.5: '''Järgmisena ''OpenGL ''test ning jällegi FC oli parem, seekord ei olnud vahe küll nii suur kuid ikkagi pidi ''Ubuntu ''alla vanduma! Graafikul tegemist keskmiste FPS'dega.</td></tr>		<td>Pilt: [http://www.phoronix.com/scan.php?page=article&item=fedora12_ubuntu910&num=1 Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks]
			'''Warsow v0.5: '''Järgmisena ''OpenGL ''test ning jällegi FC oli parem, seekord ei olnud vahe küll nii suur kuid ikkagi pidi ''Ubuntu ''alla vanduma! Graafikul tegemist keskmiste FPS'dega.</td></tr>


Line 206:		Line 209:
	<td>     </td><td>[[Image:Phoronix4.png\|400px\|C-Ray]]</td></tr>		<td>     </td><td>[[Image:Phoronix4.png\|400px\|C-Ray]]</td></tr>

	<tr align="justify"><td>'''PostgreSQL pgbench v8.4.0: '''Liikudes graafika testimisest eemale peab tõdema jällegi ''Ubuntu'' alla jäämist ''Fedorale.'' Nagu üleval olevalt graafikult näha jääb ''PostgreSQL ''jõudluse juures vaheks 16%.</td>		<tr align="justify"><td>
			Pilt: [http://www.phoronix.com/scan.php?page=article&item=fedora12_ubuntu910&num=1 Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks]
			'''PostgreSQL pgbench v8.4.0: '''Liikudes graafika testimisest eemale peab tõdema jällegi ''Ubuntu'' alla jäämist ''Fedorale.'' Nagu üleval olevalt graafikult näha jääb ''PostgreSQL ''jõudluse juures vaheks 16%.</td>
	<td>     </td>		<td>     </td>
	<td>'''C-Ray v1.1: '''Tegemist esimese testiga kus võitjat pole mõtet otseselt välja tuua kuna tulemus on praktiliselt võrdne, kuigi Ubuntu jääb ka siin imetillukese vahega tegelikult kaotajaks.</td></tr>		<td>
			Pilt: [http://www.phoronix.com/scan.php?page=article&item=fedora12_ubuntu910&num=1 Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks]
			'''C-Ray v1.1: '''Tegemist esimese testiga kus võitjat pole mõtet otseselt välja tuua kuna tulemus on praktiliselt võrdne, kuigi Ubuntu jääb ka siin imetillukese vahega tegelikult kaotajaks.</td></tr>


Line 215:		Line 222:
	<td>     </td><td>[[Image:Phoronix6.png\|400px\|FFmpeg]]</td></tr>		<td>     </td><td>[[Image:Phoronix6.png\|400px\|FFmpeg]]</td></tr>

	<tr align="justify"><td>'''Lame MP3 Encoding v3.98.2: '''Jällegi väga võrdne tulemus, kuid väikese eduga on ''Ubuntu ''.wav kodeerimisest .mp3'e parem st kiirem.</td>		<tr align="justify"><td>
			Pilt: [http://www.phoronix.com/scan.php?page=article&item=fedora12_ubuntu910&num=1 Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks]
			'''Lame MP3 Encoding v3.98.2: '''Jällegi väga võrdne tulemus, kuid väikese eduga on ''Ubuntu ''.wav kodeerimisest .mp3'e parem st kiirem.</td>
	<td>     </td>		<td>     </td>
	<td>'''Ffmpeg v0.5: '''ka video kodeerimises võidutseb ''Ubuntu'' st on kiirem natukene.</td></tr>		<td>
			Pilt: [http://www.phoronix.com/scan.php?page=article&item=fedora12_ubuntu910&num=1 Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks]
			'''Ffmpeg v0.5: '''ka video kodeerimises võidutseb ''Ubuntu'' st on kiirem natukene.</td></tr>


Line 223:		Line 234:
	<td>     </td><td>[[Image:Phoronix8.png\|400px\|IOzone Write]]</td></tr>		<td>     </td><td>[[Image:Phoronix8.png\|400px\|IOzone Write]]</td></tr>

	<tr align="justify"><td>'''GraphicsMagick v1.3.7: '''''OpenMP ''toetava programmi testis tulemused suhteliselt võrdsed, 2% kallutatud ''Ubuntu ''kasuks.</td>		<tr align="justify"><td>
			Pilt: [http://www.phoronix.com/scan.php?page=article&item=fedora12_ubuntu910&num=1 Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks]
			'''GraphicsMagick v1.3.7: '''''OpenMP ''toetava programmi testis tulemused suhteliselt võrdsed, 2% kallutatud ''Ubuntu ''kasuks.</td>
	<td>     </td>		<td>     </td>
	<td>'''IOzone v3.323:''' Suure faili (4GB) kirjutamise kiirus kettale on parem ''Ubuntul ''ning mõnevõrra agelasem FC'l.</td></tr>		<td>
			Pilt: [http://www.phoronix.com/scan.php?page=article&item=fedora12_ubuntu910&num=1 Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks]
			'''IOzone v3.323:''' Suure faili (4GB) kirjutamise kiirus kettale on parem ''Ubuntul ''ning mõnevõrra agelasem FC'l.</td></tr>


Line 232:		Line 247:
	<td>     </td><td>[[Image:Phoronix10.png\|400px\|John The Ripper: des]]</td></tr>		<td>     </td><td>[[Image:Phoronix10.png\|400px\|John The Ripper: des]]</td></tr>

	<tr align="justify"><td>'''IOzone v3.323: '''4GB suuruse faili lugemise kiiruse test oli mõnevõrra tasavägisem. Ubuntu oli 2MB/s kiirem.</td>		<tr align="justify"><td>
			Pilt: [http://www.phoronix.com/scan.php?page=article&item=fedora12_ubuntu910&num=1 Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks]
			'''IOzone v3.323: '''4GB suuruse faili lugemise kiiruse test oli mõnevõrra tasavägisem. Ubuntu oli 2MB/s kiirem.</td>
	<td>     </td>		<td>     </td>
	<td>'''John The Ripper v1.7.3.1: '''Antud test mõõdab traditsioonilise DES jõudlust, mida suutis 2% kiiremini jooksutada ''Ubuntu.''</td></tr>		<td>
			Pilt: [http://www.phoronix.com/scan.php?page=article&item=fedora12_ubuntu910&num=1 Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks]
			'''John The Ripper v1.7.3.1: '''Antud test mõõdab traditsioonilise DES jõudlust, mida suutis 2% kiiremini jooksutada ''Ubuntu.''</td></tr>


Line 240:		Line 259:
	<td>     </td><td>[[Image:Phoronix12.png\|400px\|Timed MAFFT Alignment]]</td></tr>		<td>     </td><td>[[Image:Phoronix12.png\|400px\|Timed MAFFT Alignment]]</td></tr>

	<tr align="justify"><td>'''John The Ripper v1.7.3.1: '''''Blowfish ''jõudluse kohapealt räägib samuti graafik enda eest, ''Ubuntu ''veidike kiirem.</td>		<tr align="justify"><td>
			Pilt: [http://www.phoronix.com/scan.php?page=article&item=fedora12_ubuntu910&num=1 Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks]
			'''John The Ripper v1.7.3.1: '''''Blowfish ''jõudluse kohapealt räägib samuti graafik enda eest, ''Ubuntu ''veidike kiirem.</td>
	<td>     </td>		<td>     </td>
	<td>'''Timed MAFFT Alignment v6.706: '''Suhteliselt võrdne tulemus mõlemal distributsioonil. ''Ubuntu ''kergelt võidutsemas.</td></tr>		<td>
			Pilt: [http://www.phoronix.com/scan.php?page=article&item=fedora12_ubuntu910&num=1 Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks]
			'''Timed MAFFT Alignment v6.706: '''Suhteliselt võrdne tulemus mõlemal distributsioonil. ''Ubuntu ''kergelt võidutsemas.</td></tr>


Line 248:		Line 271:
	<td>     </td><td>[[Image:Phoronix14.png\|400px\|PostMark]]</td></tr>		<td>     </td><td>[[Image:Phoronix14.png\|400px\|PostMark]]</td></tr>

	<tr align="justify"><td>'''NAS Parallel Benchmarks v3.3: '''Fedora sai võidu olles jõudluses 5% parem.</td>		<tr align="justify"><td>
			Pilt: [http://www.phoronix.com/scan.php?page=article&item=fedora12_ubuntu910&num=1 Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks]
			'''NAS Parallel Benchmarks v3.3: '''Fedora sai võidu olles jõudluses 5% parem.</td>
	<td>     </td>		<td>     </td>
	<td>'''PostMark v1.51: '''Ketta transaktsiooni jõudluses on ''Ubuntu ''selgelt parem ning seda 29% ulatuses.</td></tr>		<td>
			Pilt: [http://www.phoronix.com/scan.php?page=article&item=fedora12_ubuntu910&num=1 Phoronix.com Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 Benchmarks]
			'''PostMark v1.51: '''Ketta transaktsiooni jõudluses on ''Ubuntu ''selgelt parem ning seda 29% ulatuses.</td></tr>
	</table>		</table>

Mleisber: /* Screenshot */

2010-03-02T10:30:45Z

Screenshot

← Older revision		Revision as of 13:30, 2 March 2010
Line 83:		Line 83:
	<tr><td></td><td></td><td>'''Ubuntu'''</td><td></td><td></td><td></td><td></td><td>'''Fedora'''</td></tr>		<tr><td></td><td></td><td>'''Ubuntu'''</td><td></td><td></td><td></td><td></td><td>'''Fedora'''</td></tr>
	<tr><td></td><td></td><td>[[Image:Ubuntu_screenshot.png\|200px\|Ubuntu GUI]]</td><td></td><td></td><td></td><td></td><td>[[Image:Fedora_screenshot.png\|200px\|Fedora GUI]]</td></tr>		<tr><td></td><td></td><td>[[Image:Ubuntu_screenshot.png\|200px\|Ubuntu GUI]]</td><td></td><td></td><td></td><td></td><td>[[Image:Fedora_screenshot.png\|200px\|Fedora GUI]]</td></tr>

			<tr><td></td><td></td><td>Pilt pärit [http://polishlinux.org/choose/comparison/?distro1=Ubuntu&distro2=Fedora Polishlinux.org Ubuntu vs Fedora]</td><td></td><td></td><td></td><td></td><td>Pilt pärit [http://polishlinux.org/choose/comparison/?distro1=Ubuntu&distro2=Fedora Polishlinux.org Ubuntu vs Fedora]</td></tr>
	</table>		</table>

Mleisber: /* Kokkuvõte */

2010-03-01T17:26:56Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 20:26, 1 March 2010
Line 255:		Line 255:

	= Kokkuvõte =		= Kokkuvõte =

			Mitte ainult Linuxi distrode maailmas vaid ka muudel juhtudel on erinevatel toodetel omad head ja vead. Enamasti on ennatlik ütelda, et üks on teisest lihtsalt parem, pigem on üks parem mingisse kindlasse olukorda või mingis kindlas funktsionaalsuses. Täpselt nii on ka Linuxi erinevate distributsioonidega.

			Selles referaadis vaadeldud operatsioonisüsteemid on küllaltki võrdsed üksteisega, olles teineteisest mõne omaduse poolest paremad ning vastupidi. Vaidlus erinevate distrode paremuse üle on käinud vist alates sellest kui tekkis võimalus nende vahel valida ning kindlasti kestab ka edasi! Pigem on inimesed harjumuste ohvrid ning kiidavad seda mida on harjunud kasutama kuna see tundub hea ja lihtne, tead seda süsteemi paremini kui mõnda teist jne. See aga ei tähenda REEGLINA ühe või teise realistliku paremust! Nagu ka Linus Torvalds ütles, et kasutab Fedorat just sellepärast kuna on sellega harjunud.

			Ma ei tahagi otseselt kokkuvõttes kumbagi esile tõsta, ma pigem ütlen et mõlemad on hetkel väga heal tasemel töölauaversiooni distrod, omade heade ja halbade külgedega. Selle eest räägib nende kahe enim kasutatavus linuxi kasutajate poolt. Väga positiivne on olukord kus me üldse valida saame erinevate võimaluste vahel, pean ka kohe mainima, et samamoodi ei meeldi mulle nn ''microsofti inimeste ''ja ''linuxi inimeste'' omavaheline kemplemine kumb keskkond parem on! Vabandan teemast kõrvale kaldumise pärast, kuid olukord täpselt sama. Räägime parem kumb millises olukorras parem on mitte selline tühi vaidlemine.

			Soovin nendele kahele distributsioonile pikka iga ning et nad ikka üksteisele olemas oleks sest tänu nende vahelisele konkurentsile arenevad mõlemad hoopis kiiremini ja paremini, see on aga hea uudis kasutajatele. Tuhat tänu arendajatele.

	= Lingid =		= Lingid =
	#[http://en.wikipedia.org/wiki/Help:Wiki_markup Wiki Markup]		#[http://en.wikipedia.org/wiki/Help:Wiki_markup Wiki Markup]

Mleisber: /* Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 jõudluse võrdlus */

2010-03-01T17:03:43Z

Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 jõudluse võrdlus

← Older revision		Revision as of 20:03, 1 March 2010
Line 250:		Line 250:
	<td>'''PostMark v1.51: '''Ketta transaktsiooni jõudluses on ''Ubuntu ''selgelt parem ning seda 29% ulatuses.</td></tr>		<td>'''PostMark v1.51: '''Ketta transaktsiooni jõudluses on ''Ubuntu ''selgelt parem ning seda 29% ulatuses.</td></tr>
	</table>		</table>


			Tulemusena nende testide raames siiski jääb üldiselt peale jõudlusega ''Ubuntu.'' Kui teemaks võtta aga ''openGL ''või ''PostgreSQL'' jääb ''Karmic Koala ''päris drastiliselt tahaplaanile. Võimalik, et see kõik muutub aja möödudes ning uuenduste välja andmisega. Kuna mõlema distributsiooni juures kasutati sama kaarti ning sama draiverit on asi eriti huvitav kuna video jõudluses nii suur vahe sees.

	= Kokkuvõte =		= Kokkuvõte =

Mleisber: /* Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 jõudluse võrdlus */

2010-03-01T16:49:03Z

Fedora 12 vs. Ubuntu 9.10 jõudluse võrdlus

← Older revision		Revision as of 19:49, 1 March 2010
Line 232:		Line 232:
	<tr align="justify"><td>'''IOzone v3.323: '''4GB suuruse faili lugemise kiiruse test oli mõnevõrra tasavägisem. Ubuntu oli 2MB/s kiirem.</td>		<tr align="justify"><td>'''IOzone v3.323: '''4GB suuruse faili lugemise kiiruse test oli mõnevõrra tasavägisem. Ubuntu oli 2MB/s kiirem.</td>
	<td>     </td>		<td>     </td>
	<td>'''John The Ripper v1.7.3.1: '''Antud test ~~möödab~~ traditsioonilise DES jõudlust, mida suutis 2% kiiremini jooksutada ''Ubuntu.''</td></tr>		<td>'''John The Ripper v1.7.3.1: '''Antud test mõõdab traditsioonilise DES jõudlust, mida suutis 2% kiiremini jooksutada ''Ubuntu.''</td></tr>