Ubuntu terminali kiirjuhis - Revision history

Makont at 14:50, 7 December 2016

2016-12-07T14:50:08Z

← Older revision		Revision as of 17:50, 7 December 2016
Line 108:		Line 108:

	:<code>nooleklahv üles/alla</code>		:<code>nooleklahv üles/alla</code>

			== Kokkuvõte ==

			Loodan et kiirjuhis aitab algajatel natukenegi terminalis hakkama saada. Kuigi õpetusi on internetis palju, on ikkagi parim õppemeetod ise katsetada ja kõik võimalikud variandid läbi proovida.

Makont at 14:44, 7 December 2016

2016-12-07T14:44:44Z

← Older revision		Revision as of 17:44, 7 December 2016
Line 3:		Line 3:

	Rühm: Rühm A21		Rühm: Rühm A21

			Esitamise kuupäev: 07.12.2016

	== Sissejuhatus ==		== Sissejuhatus ==

Makont at 14:43, 7 December 2016

2016-12-07T14:43:52Z

← Older revision		Revision as of 17:43, 7 December 2016
Line 21:		Line 21:
	<code><käsk> --help</code>		<code><käsk> --help</code>

	::* --help on lühike kirjeldus, kus näitab lühidalt ära ka võimalikud ~~lipud~~.		::* --help on lühike kirjeldus, kus näitab lühidalt ära ka võimalikud võtmed.

	<code><käsk> [[Man \| man]]</code>		<code><käsk> [[Man \| man]]</code>
Line 33:		Line 33:
	*Käsk, millega manuaalselt teada saada kus hetkel asutakse:		*Käsk, millega manuaalselt teada saada kus hetkel asutakse:

	<code>pwd</code>		:<code>pwd</code>

	*Et näha, mis on kausta sisu:		*Et näha, mis on kausta sisu:

	<code>[[ls]]</code>		:<code>[[ls]]</code>

	::*lisades ~~lipu~~ -l, annab täpsema väljundi:<code>ls -l</code>		::*lisades võtme -l, annab täpsema väljundi:<code>ls -l</code>
	::*lisades ~~lipu~~ -a, näitab väljund ära ka peidetud failid:<code>ls -a</code>		::*lisades võtme -a, näitab väljund ära ka peidetud failid:<code>ls -a</code>


	*Kataloogide vahel liikumiseks kasutatakse käsku:		*Kataloogide vahel liikumiseks kasutatakse käsku:

	<code>cd <kataloog></code>		:<code>cd <kataloog></code>

	::*Tagasi kodukataloogi on kõige kiirem minna käsuga:<code>cd ~</code>		::*Tagasi kodukataloogi on kõige kiirem minna käsuga:<code>cd ~</code>
Line 52:		Line 52:
	*Kui oled otsimas mõnda kindlat tüüpi faili või nime, siis otsingusõna filtreerimiseks kasuta käsku "[[Grep kasutamine \| grep]]" selliselt:		*Kui oled otsimas mõnda kindlat tüüpi faili või nime, siis otsingusõna filtreerimiseks kasuta käsku "[[Grep kasutamine \| grep]]" selliselt:

	<code>ls \| grep pdf</code>		:<code>ls \| grep pdf</code>

	*Uue kataloogi tegemiseks on olemas käsk:		*Uue kataloogi tegemiseks on olemas käsk:

	<code>[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides \| mkdir]] <kataloogi nimi></code>		:<code>[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides \| mkdir]] <kataloogi nimi></code>

			*Et mõnda faili või kataloogi kustutada:

			:<code>[[Rm \| rm]] <fail></code>

			*Terminalis on ka võimalik faili sisu muuta, selleks on tekstiredaktor:

			:<code>nano <fail></code>

			*Et faili sisu lugeda, on kõige mugavam kasutada käsku:

			:<code>[[less]] <fail></code>

			::*Teine võimalus on kasutada kas <code>more <fail></code> või <code>cat <fail></code>, kuid pole pooltki nii mugav.

			*On hea näha ka olemasolevaid protsesse:

			:<code>[[Ps \| ps]]</code>

			*Kui vaja mõni protsess lõpetada:

			:<code>[[Kill \| kill]] -9 <protsessi ID></code>

			*Kui toimetused tehtud, siis oleks vaja välja logida:

			:<code>logout</code>

	*Mõningate tähtsamate käskude kasutamiseks on vaja superkasutaja õigust. Nende käskude käivitamiseks on 2 võimalust:		*Mõningate tähtsamate käskude kasutamiseks on vaja superkasutaja õigust. Nende käskude käivitamiseks on 2 võimalust:
Line 69:		Line 95:
	Kindlasti tuleb kasuks käesoleva töötava käsu katkestamine:		Kindlasti tuleb kasuks käesoleva töötava käsu katkestamine:

	<code>CTRL + C</code>		:<code>CTRL + C</code>

	Kui on mõni pikem käsk hetkel käsil, siis võib aidata seda kiiremini lõpetada automaatne käsulõpetus:		Kui on mõni pikem käsk hetkel käsil, siis võib aidata seda kiiremini lõpetada automaatne käsulõpetus:

	<code>TAB</code>		:<code>TAB</code>

	*'''NB!''' Kindlasti jälgi ja vaata üle, et automaatsisestusel tuli ikka see mida vaja!		*'''NB!''' Kindlasti jälgi ja vaata üle, et automaatsisestusel tuli ikka see mida vaja!
Line 79:		Line 105:
	Pole tarvis ka koguaeg ühte ja sama käsku uuesti ja uuesti sisestada, eelnevalt sisestatud käske saab uuesti kasutada:		Pole tarvis ka koguaeg ühte ja sama käsku uuesti ja uuesti sisestada, eelnevalt sisestatud käske saab uuesti kasutada:

	<code>nooleklahv üles/alla</code>		:<code>nooleklahv üles/alla</code>


			== Allikad ==

			https://www.digitalocean.com/community/tutorials/an-introduction-to-the-linux-terminal

			https://www.ubuntu.com/

			http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/materials/Tigu-lahkamas-ehk-ekskursioon-UNIXi-maailma.pdf


	<!-- <code></code> <u></u> -->		<!-- :<code></code> <u></u> -->

	[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]		[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Makont at 13:22, 7 December 2016

2016-12-07T13:22:29Z

← Older revision		Revision as of 16:22, 7 December 2016
Line 17:		Line 17:
	*"$" tähistab käsuviiba lõppu, pärast seda märki algab kasutaja sisestus.		*"$" tähistab käsuviiba lõppu, pärast seda märki algab kasutaja sisestus.

	Enne käskude juurde minemist, tasub teada ka kuidas ise käskude kohta informatsiooni leida käsurealt.<br />On olemas 2 viisi kuidas seda teha, sest alati ei pruugi mõne käsu kohta mõlemad toimida.		*Enne käskude juurde minemist, tasub teada ka kuidas ise käskude kohta informatsiooni leida käsurealt.<br />On olemas 2 viisi kuidas seda teha, sest alati ei pruugi mõne käsu kohta mõlemad toimida.

	<code>$<käsk> --help</code>		<code><käsk> --help</code>

	~~<code>$<käsk> man</code>~~		::* --help on lühike kirjeldus, kus näitab lühidalt ära ka võimalikud lipud.

	~~MAN~~ lehel navigeerimine võib küll algselt olla veidi arusaamatu, kuid lehe all on alati olemas abi.		<code><käsk> [[Man \| man]]</code>

			<code>[[Man \| man]] <käsk></code>

			::*man lehel navigeerimine võib küll algselt olla veidi arusaamatu, kuid lehe all on alati olemas abi.

	=== Käsud ===		=== Käsud ===

	Käsk, millega manuaalselt teada saada kus hetkel asutakse:		*Käsk, millega manuaalselt teada saada kus hetkel asutakse:

			<code>pwd</code>

			*Et näha, mis on kausta sisu:

	<code>~~$pwd~~</code>		<code>[[ls]]</code>

	~~Et näha~~, ~~mis on kausta sisu~~:		::*lisades lipu -l, annab täpsema väljundi:<code>ls -l</code>
			::*lisades lipu -a, näitab väljund ära ka peidetud failid:<code>ls -a</code>

	~~<code>$ls</code>~~

	*~~võib lisada ka erilise argumendi ehk lipu, mis annab täpsema väljundi~~:~~<code>$ls -l</code>~~		*Kataloogide vahel liikumiseks kasutatakse käsku:

			<code>cd <kataloog></code>

	~~Kataloogide vahel liikumiseks kasutatakse käsku~~:		::*Tagasi kodukataloogi on kõige kiirem minna käsuga:<code>cd ~</code>

	~~<code>$cd <kataloog></code>~~

	*~~Tagasi kodukataloogi on kõige kiirem minna käsuga~~:~~<code>$cd ~</code>~~		*Kui oled otsimas mõnda kindlat tüüpi faili või nime, siis otsingusõna filtreerimiseks kasuta käsku "[[Grep kasutamine \| grep]]" selliselt:

	~~<!--~~ <code></code~~> --~~>		<code>ls \| grep pdf</code>

	~~Kui oled otsimas mõnda kindlat tüüpi faili või nime, siis otsingusõna filtreerimiseks kasuta käsku "grep" selliselt~~:		*Uue kataloogi tegemiseks on olemas käsk:

	<code>~~$ls~~ \| ~~grep pdf~~</code>		<code>[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides \| mkdir]] <kataloogi nimi></code>

	Mõningate tähtsamate käskude kasutamiseks on vaja superkasutaja õigust. Nende käskude käivitamiseks on 2 võimalust:		*Mõningate tähtsamate käskude kasutamiseks on vaja superkasutaja õigust. Nende käskude käivitamiseks on 2 võimalust:

	* Kui administraator on kasutajale andnud SUDO õigused, on vaja käsu ette lisada sõna "sudo":<br /><code>sudo apt-get update</code>		::* Kui administraator on kasutajale andnud SUDO õigused, on vaja käsu ette lisada sõna "sudo":<br /><code>sudo apt-get update</code>

	* Minna root-kasutajasse, taaskord vaja administraatori luba.<br /> <code>sudo -i</code> <br /> Edaspidi pole vaja "sudo" käsku kasutada, kuna kasutajal juba on superkasutaja õigused.		::* Minna root-kasutajasse, taaskord vaja administraatori luba.<br /> <code>sudo -i</code> <br /> Edaspidi pole vaja "sudo" käsku kasutada, kuna kasutajal juba on superkasutaja õigused.


Line 63:		Line 71:
	<code>CTRL + C</code>		<code>CTRL + C</code>

			Kui on mõni pikem käsk hetkel käsil, siis võib aidata seda kiiremini lõpetada automaatne käsulõpetus:

			<code>TAB</code>

			*'''NB!''' Kindlasti jälgi ja vaata üle, et automaatsisestusel tuli ikka see mida vaja!

			Pole tarvis ka koguaeg ühte ja sama käsku uuesti ja uuesti sisestada, eelnevalt sisestatud käske saab uuesti kasutada:

			<code>nooleklahv üles/alla</code>


Line 68:		Line 85:


			<!-- <code></code> <u></u> -->

	[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]		[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Makont at 20:04, 6 December 2016

2016-12-06T20:04:15Z

@@ Line 1: / Line 1: @@
 == Autor ==
-Margit Kont
+Nimi: Margit Kont
-Rühm A21
+Rühm: Rühm A21
 == Sissejuhatus ==
-See kiirjuhis on kokkuvõtlik artikkel Ubuntu terminalist ja kõige elementaarsematest käskudest, mida iga Ubuntu kasutaja peab teadma. Ubuntu on üks tuntumaid Linuxi operatsioonisüsteeme, kuna see sobib nii igapäevaseks kasutamiseks, on algajasõbralik,
+See kiirjuhis on kokkuvõtlik artikkel Ubuntu terminalist ja kõige elementaarsematest käskudest, mida iga Ubuntu kasutaja peab teadma. Ubuntu on üks tuntumaid Linuxi operatsioonisüsteeme, kuna see sobib nii igapäevaseks kasutamiseks, on algajasõbralik, ning sellel on palju erinevaid versioone ehk "maitseid" (nt. Xubuntu, Ubuntu Server).

Makont at 15:17, 6 December 2016

2016-12-06T15:17:32Z

← Older revision		Revision as of 18:17, 6 December 2016
Line 6:		Line 6:
	== Sissejuhatus ==		== Sissejuhatus ==
	See kiirjuhis on kokkuvõtlik artikkel Ubuntu terminalist ja kõige elementaarsematest käskudest, mida iga Ubuntu kasutaja peab teadma. Ubuntu on üks tuntumaid Linuxi operatsioonisüsteeme, kuna see sobib nii igapäevaseks kasutamiseks, on algajasõbralik,		See kiirjuhis on kokkuvõtlik artikkel Ubuntu terminalist ja kõige elementaarsematest käskudest, mida iga Ubuntu kasutaja peab teadma. Ubuntu on üks tuntumaid Linuxi operatsioonisüsteeme, kuna see sobib nii igapäevaseks kasutamiseks, on algajasõbralik,














			[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Makont: Created page with "== Autor == Margit Kont Rühm A21 == Sissejuhatus == See kiirjuhis on kokkuvõtlik artikkel Ubuntu terminalist ja kõige elementaarsematest käskudest, mida iga Ubuntu kasut..."

2016-12-06T15:05:38Z

Created page with "== Autor == Margit Kont Rühm A21 == Sissejuhatus == See kiirjuhis on kokkuvõtlik artikkel Ubuntu terminalist ja kõige elementaarsematest käskudest, mida iga Ubuntu kasut..."

New page

== Autor ==
Margit Kont

Rühm A21

== Sissejuhatus ==
See kiirjuhis on kokkuvõtlik artikkel Ubuntu terminalist ja kõige elementaarsematest käskudest, mida iga Ubuntu kasutaja peab teadma. Ubuntu on üks tuntumaid Linuxi operatsioonisüsteeme, kuna see sobib nii igapäevaseks kasutamiseks, on algajasõbralik,