Akaska at 21:11, 31 October 2013

2013-10-31T21:11:45Z

← Older revision		Revision as of 00:11, 1 November 2013
Line 97:		Line 97:
	[12]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.6		[12]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.6

	[[Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]		[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

Akaska: /* Vastuste allikad */

2013-10-31T21:09:01Z

Vastuste allikad

← Older revision		Revision as of 00:09, 1 November 2013
Line 97:		Line 97:
	[12]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.6		[12]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.6

	[[~~Category:~~Erialatutvustus 2013]]		[[Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

Akaska: /* Vastus */

2013-10-31T18:34:00Z

Vastus

← Older revision		Revision as of 21:34, 31 October 2013
Line 51:		Line 51:
	Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?		Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

	==Vastus==		===Vastus===
	Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga [5].		Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga [5].

Akaska: Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Alex Kaska
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2013 ==Essee== Kontakttundide poolest jääb õppeala tutvustus ja õpingukorr…"

2013-10-31T18:33:05Z

Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Alex Kaska <br> Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2013 ==Essee== Kontakttundide poolest jääb õppeala tutvustus ja õpingukorr…"

New page

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Alex Kaska <br>
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2013

==Essee==

Kontakttundide poolest jääb õppeala tutvustus ja õpingukorraldus kaugõppe tudengi jaoks suhteliselt kaugeks aineks. Esimene ja ainus loeng andis ette direktiivid aine läbimiseks ning ülejäänu tuli iseseisvalt videolonegutest välja peilida. Aine sisuline eesmärk oli anda ülevaade IT maastiku ja -ärivaldkonna erinevatest tahkudest, näidates seda maailma läbi valdkonna spestalistide silmade ja nende maailmavaate. Usun, et kuulajad, said pea iga esinenja ettekandest mõned tarkused, mida õppekraadi omandamisel silmas pidada, seda ka tuleviku väljavaateid arvesse võttes.

Esimene aineloeng toimus juba selle õppeaasta avapäeval ning keskendus IT Kolledzi sisekorrale ning eeskirjadele, millega selles õppeasutuses tudeerija peaks kindlasti arvestama. Sisuliselt oli tegemist teadmiste kullafondiga, mis defineeris iga tudengi õigused ja kohustused.

Eelmainitud kauguõppe (ainus) kontakttund Margus Ernitsaga käsitles lisaks aine baasinfole ka väga tähtsat ja mõtlema panevat aspekti õppetööst. Nimelt seda, et eduka ja toimiva õpperutiini jaoks , peab tudengite ning õppejõu vahel olema vastastikku tõmbuv jõud. Nendeks on ühel pool õpilaste tahe õppida ja kaasamõelda ning teiselt poolt õppejõu huvi teha aine õpilaste jaoks huvitavaks. Kuid on ääretult tähtis, et neid , vaikimisi vastuvõetud standarteid kohtustuvad täitma mõlemad osapooled militaarse korrektsusega. Vastaval juhul ebaühtlustuvad ratta kodarad ning see ei veere selle loomulikku trajetoori pidi.

Linnar Viigi arutlused innovatsiooni olemuse kohta tõid esile uued tendentsid arenevas IT tööstuses. Termin „fail fast“ tähendab uut mentaliteeti tootearenduses, mis julgustab ettevõtteid ja -võtjaid mitte jääma pikaks ajaks tootearenduse faasi, vaid võtma julgemaid riske. Seejuures on tähtis igapäevaselt jäliga turu reaktsiooni ning lahja vastuvõtu puhul, olema valmis kiirelt ja võimalikult väikeste kuludega toote tagasi tõmbama, nö „ära tapma“. Eksimusi ei tohi karta, sest ainult läbi eksimuste on võimalik õppida. Samuti peab IT valdkond leppima asjaoluga, et innovatsioon ja tootearendus on loomulik osa tänapäeva turust, sest järejest enam on ühe toote või teenuse turuololeku aeg piiritletud ning keskmine eluiga on pidevalt lühenemas.

Väga värkendav oli Andres Käveri interpreteering sellest, mida peaks IT Kolledzis õppimise puhul silmas pidama. Ilmselt võimendas meeldivust samastumistunne, mille tingis asjaolu, et härra on ITK vilistlane (cum laude!) , olles omandanud selle hariduse kaugõppes. Kuivõrd kõik nõuanded ja tähelepanekud tundusid vägagi eluliselt praktilised, sirutus käsi mitmed korrad elutarkusi lausa üleskirjutama- alates eduka Kristiina Haki õpetetavate matemaatiliste ainete vähemalt 90%lisest läbimisest kuni kaasamõtlemisest Peeter Lorentsi loengutues ning enda erialase kompetentsi õiglase hinnastamisni. Mõtlemapanev, oli väljatoodud asjaolu, et mingil hetkel tuleb igal IT-tudengil teha valik, kes ta tööturul olla eelistab- kas pelgalt töövõtja või ka, Käverile sarnaselt, tööandja. Nendest viimane tähendaks ilmselt mõneti kõrgemat sissetulekut, kuid seejuures ka oluliselt suuremat kohustustekoormat- peab olema pidev ettevaade tegevusest, et hoidmaks ära olukorda, kus ettevõte ei jooskeks nö tööst tühjaks.
Tarmo Randeli sisevaade küberturbesse kujutas endast kiirkursust erinevate virtuaalmaailmas valitsevates petuskeemide kohta. See oli hea meeldetuletus sellest , et kuritegevus IT-segmendis on kasvav trend. Salamahti, pani see mõtlema selle üle, kas ehk oleks see üks nendest valdkonadest, mis omab kasvavat perspektiivi olla tulevikus soodne töööpõld, kuhu suunduda.

Mõneti segaseks jäi Skype’i härrasmeeste Jüri ja Erki loeng. Maarjamaa etalonettevõttes teenuste kättesaadavuse monitooringut teostavate noormeeste loengu puhul ei jäänud segaseks sugugi mitte see, millega esinejad tegelevad- tööülesanded , - korraldus ja sellega kaasnevad väljakutsed käidi läbi väga täpselt. Pigem tulenes arusaamatus ebapiisavast sissejuhatusest (mille puhul paraku isegi kolmas videoloengu tagasikerimine ei toonud paraku selgust) ja publiku huvipildi vähesest sidumisest teemaga. Ilmselt, tingituna väärast ettekujutlusest publiku informeerituse tasemset, alustati teema lahkamist kuskilt keskselt. Raskete ohete saatel mindi mööda ebamäärast struktuuri teemdega järjest sügavamale, kirjeldades võõras terminloogias protseduure ja nende läbiviimise spetsiifikat. Kahjuks jäi see info minu, kui kuulaja jaoks, lõpuni arusaamatuks.

Seevastu sama ettevõtte personalijuht Merle Liisu Lindma joviaalne ja energiast pakatav etteaste kutsus elule vaatama läbi positiivsusprisma, jäädes kõigi (ning eelkõige enda) vastu alati ausaks. Eeldasin (ja ootasin) küll rohkem rohkem infot IT segmendi tööhõive tendentsidest ning prognoose ja soovitusi, selle kohta, millega peaks enda nahka lähitulevikus tööturule viies, kindlasti arvestama. Kuid õnneks, ei sundinud loengupidaja , oma üleskutsetega olla elule avatud, publikut loengus pettuma. See oli hea meeldetuletus sellest, et ka kõige kõrgematel (ega ka madalamatel) karjääriredeli astmetel ei tohi kaotada silmist sära ja austust teiste vastu.

Eesti ühe suurima IT-firma, Nortali, projektijuhi Ats Albre ning HR juhi Helen Piirsalu sisekaemus nende ettevõtte argipäeva, andis hea ülevaate sellest, milline näeb välja tarkvara arenduse ja –haldusega seotud tööde struktuur ning millisteks protsessietappideks see jaguneb. Ääretult tähtis kogu operatsiooni puhul on saada/koostada korrektne ülesande püsititus, st kooskõlastada töö tellijaga see, milline täpselt on tellitav töö tulem ning leida üksmeel selles, et just seda funktisionaalsus on kliendile tarvilik.

Kokkuvõttes läbi kõikide loengute jäi korduma mitu märksõna, mis ilmselt jäävad saatma igat endist ja praegust IT Kolledzis tugendit tema kooliteel ning ka hiljem selles segmendis töötades . Nendest esimene on õppimisvalmidus, selle sõna kõige laiemas mõistes- enda igapäevane motiveerimine ning õppetöö planeerimine nii, et mitte jõuda seisu, mida Andres Käver nimetas „tudengisündroomiks“. Omandatavad teadmised omavad kaalu ning on suur tõenäosus, et igasugused järelandmised nende omandamise kvaliteedis annavad endast valusalt teada hiljem, tööturul orienteerudes. Suur tähtsus on ka sellel, et koolist saadud õppimisvalmidus ei kaoks ka siis, kui diplomi käes. See pean saatma inimest argenguna terve elu. Hea näide siinkohal on Ats Albre, kes sooviga ettevõttes positsiooni vahetada, ühtedelt tööülesannetelt teistele, käis iga 2-3 nädala järel ennast erinevatel koolitustel täiendamas, saavutamaks piisavat oskust karjääriredelil edasiliikumiseks.

Teine tähtis markantne märksõna, mis kandus kumas läbi nõuandvate longute , oli valmisolek olla avatud ning pidevas suhtluses. Iga IT-ettevõte äriline tegevus algab vajadusest, mis asub ettevõttest väljaspool, mis juba eos eeldab edukat (!) interaktsiooni kliendiga. Nortali näitel töötab ühe arendusprojekti kallal ca 10 inimest, mis juba eos tähendab väga tihedat suhtlust nii ettevõtte sees, kui ka ettevõttest väljaspoole. Seejuures on väga tähtis, et lisaks pidevale valmisolekule rääkimiseks on väga tähtis valmisolek kuulata- klienti, ülemusi, alluvaid, kolleege.
Kokkuvõttes, kui avaloengus mainiti, et käesoleva kursus peaks andma parema ettekujutluse valdkonnast, aitamaks meil mõista, kas me oleme valinud enda jaoks sobiva ala, siis usun, et loeng tegi palju rohkemat. Nimelt, andis see indu võtta asju tõsiselt ning täita eesmärke maksimaalsel tasemel.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga [1]

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
* korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [2];
* üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda [3];
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [4].

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

==Vastus==
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga [5].

Esimesel õppeaastal tudeeriv tudeng lubatakse õppepuhkusele kolmel põhjusel:

1) Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood [6].

2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks;
Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse [7].

3) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse [8].
Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
• keskmise, raske või sügava puudega isikuga [9];
• alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga [10];
• akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega[11].

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni [12].

==Vastuste allikad==

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt punkt 5.4.4

[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.8.1

[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.8.2

[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.8

[5]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.2

[6]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.1

[7]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.2

[8]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.3

[9]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.1

[10]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.2

[11]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.3

[12]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.6

[[Category:Erialatutvustus 2013]]

User:Akaska - Revision history

Akaska at 21:11, 31 October 2013

Akaska: /* Vastuste allikad */

Akaska: /* Vastus */

Akaska: Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Alex Kaska Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2013 ==Essee== Kontakttundide poolest jääb õppeala tutvustus ja õpingukorr…"

Akaska: Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Alex Kaska
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2013 ==Essee== Kontakttundide poolest jääb õppeala tutvustus ja õpingukorr…"