User:Akuksov - Revision history

Akuksov: /* Essee */

2017-01-08T11:22:51Z

Essee

← Older revision		Revision as of 14:22, 8 January 2017
Line 13:		Line 13:
	Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09.2016 loengusalvestus] </ref>		Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09.2016 loengusalvestus] </ref>

	~~class Sort_Matrix{~~
	~~public static void main (String args[]){~~
	~~int [][] M ={ {1,2,3,4},{2,3,4,5},~~
	~~{5,6,7,8},{6,7,8,5},{3,7,9,3} };~~
	~~for(int r=0;r<5;r++){~~
	~~for(int c=0;c<4;c++){~~
	~~System.out.print(M[r][c]+"\t ");~~
	}
	~~System.out.println();~~
	}
	~~for(int r=0;r<5;r++){~~
	~~int maxEle=M[r][0];~~
	~~for(int c=1;c<4;c++){~~
	~~if(M[r][c]>maxEle){~~
	~~int temp=maxEle;~~
	~~maxEle=M[r][c];~~
	~~M[r][c]=temp;~~
	}
	}
	~~System.out.println(~~
	~~"Maximum row "+(r+1)+"element is= "+maxEle);~~
	}
	}
	}

	Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:		Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:

Akuksov: /* Essee */

2017-01-08T11:20:30Z

Essee

← Older revision		Revision as of 14:20, 8 January 2017
Line 12:		Line 12:

	Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09.2016 loengusalvestus] </ref>		Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09.2016 loengusalvestus] </ref>

			class Sort_Matrix{
			public static void main (String args[]){
			int [][] M ={ {1,2,3,4},{2,3,4,5},
			{5,6,7,8},{6,7,8,5},{3,7,9,3} };
			for(int r=0;r<5;r++){
			for(int c=0;c<4;c++){
			System.out.print(M[r][c]+"\t ");
			}
			System.out.println();
			}
			for(int r=0;r<5;r++){
			int maxEle=M[r][0];
			for(int c=1;c<4;c++){
			if(M[r][c]>maxEle){
			int temp=maxEle;
			maxEle=M[r][c];
			M[r][c]=temp;
			}
			}
			System.out.println(
			"Maximum row "+(r+1)+"element is= "+maxEle);
			}
			}
			}

	Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:		Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:

Akuksov at 19:11, 18 October 2016

2016-10-18T19:11:33Z

← Older revision		Revision as of 22:11, 18 October 2016
Line 70:		Line 70:

	== Viited ==		== Viited ==

			[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Akuksov: /* Õpingukorralduse küsimused */

2016-10-18T19:09:59Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 22:09, 18 October 2016
Line 36:		Line 36:
	'''Vastus:'''		'''Vastus:'''

	:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2</ref> Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal</ref>		:Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2]</ref> Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal]</ref>

	===Küsimus 5===		===Küsimus 5===

Akuksov: /* Essee */

2016-10-18T19:08:36Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:08, 18 October 2016
Line 7:		Line 7:
	== Essee ==		== Essee ==

	Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref>		Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref>

	Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres kütt) 31.08.2016 loengusalvestus] </ref>		Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres kütt) 31.08.2016 loengusalvestus] </ref>

Akuksov: /* Essee */

2016-10-18T19:08:09Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:08, 18 October 2016
Line 7:		Line 7:
	== Essee ==		== Essee ==

	Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.		Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref>

	Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.		Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres kütt) 31.08.2016 loengusalvestus] </ref>

	Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.		Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09.2016 loengusalvestus] </ref>

	Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:		Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:
			:1. Hea süsteemiadministraator on laisk aga ei tohi olla liiga laisk.
			:2. Hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.
			Kuna ma õpin IT-süsteemide arendust selle loengu teema ei olnud mulle nii tähtsam. Aga ma tunnen huvi süsteemide administreerimise vastu ja saan asjast aru, kuna õppisin Tallinna Polütehnikumis Arvutid ja arvutivõrgud erialas. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09.2016 loengusalvestus] </ref>

	1. ~~Hea süsteemiadministraator~~ on ~~laisk aga~~ ei ~~tohi olla liiga laisk~~<br>		Viiendas loengus rääkis ise Andres Septer, kes on meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Alguses jutustas meile kuidas leida esimist töökohta ja üldse kuidas töövõtjad otsivad uut töötajat. Mulle jaoks see lugu ei olnud uus, sest mul on ka mõni kogemus IT-valdkonnas töökoha otsimisel. Aga see kogemus ei olnud väga edukas, kuid nüüd ma tean kõike trikke kuidas IT-tööturul läbi saaks. Loengus Andres märkas, et CV-keskus ja mõned tööotsinguportaalid on "tõsiselt jäätmehunnik", mida ma sain aru oma isiklikust elukogemust. Teine esineja oli Einar Koltšanov, kes rääkis erinevust IT ja äripoole vahel. Ta selgitas nii IT kui ka äripoole kohustused ja spetsiifilised ülesanded. Hoolimata sellest, et kumbki pool on teises halval arvamusel, nende koostööst sõltub ettevõtte edu.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09.2016 loengusalvetus] </ref>
	2. ~~Hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea~~.<br>

	~~Kuna ma õpin IT~~-~~süsteemide arendust selle loengu teema~~ ei ~~olnud mulle nii tähtsam~~. ~~Aga ma tunnen huvi süsteemide administreerimise vastu~~ ja ~~saan asjast~~ aru, ~~kuna õppisin Tallinna Polütehnikumis Arvutid ja arvutivõrgud erialas~~.		Kuuenda loengu külastaja oli Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis ja ta rääkis meile andmeanalüüsists ja riigi infosüsteemist. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta ütles, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Ta selgitas mis on andmeanalüüs EMTA näitel ja riskidest Eestis. Varem mul ei olnud ettekujutist, millega tegeleb analüütikaosakond, aga praegu sain aru, et ilma analüütikaosakonnata riigielu oleks palju raskem.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09.2016 loengusalvestus] </ref>

	Viiendas loengus rääkis ise Andres Septer, kes on meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Alguses jutustas meile kuidas leida esimist töökohta ja üldse kuidas töövõtjad otsivad uut töötajat. Mulle jaoks see lugu ei olnud uus, sest mul on ka mõni kogemus IT-valdkonnas töökoha otsimisel. Aga see kogemus ei olnud väga edukas, kuid nüüd ma tean kõike trikke kuidas IT-tööturul läbi saaks. Loengus Andres märkas, et CV-keskus ja mõned tööotsinguportaalid on "tõsiselt jäätmehunnik", mida ma sain aru oma isiklikust elukogemust. Teine esineja oli Einar Koltšanov, kes rääkis erinevust IT ja äripoole vahel. Ta selgitas nii IT kui ka äripoole kohustused ja spetsiifilised ülesanded. Hoolimata sellest, et kumbki pool on teises halval arvamusel, nende koostööst sõltub ettevõtte edu.		Seitsmendas tuli meile Jaan Priisalu, kes tänapäeval töötab TTÜ-s. Ta oli õppinud ka TTÜ ning seal sai oma doktori diplomi. Tutvustas meile Eesti Vabariigi küberkaitsese ja selle arenduse ja jutustas kuidas eestlased arenesid välja digiallkirjad ja uurisid seda kõrgtasemel. Rääkis ka krüptospsteemidest ja mille tuleviku see toob ning tänapäevatest internetikasutajatest, kes surfavad internetis ebaturvaliselt. Ma alati arvasin et, küberkaitsese valdkond areneb väga kiiresti, ja loengu pärast olen selles kindel.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus] </ref>

	Kuuenda loengu külastaja oli Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis ja ta rääkis meile andmeanalüüsists ja riigi infosüsteemist. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta ütles, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Ta selgitas mis on andmeanalüüs EMTA näitel ja riskidest Eestis. Varem mul ei olnud ettekujutist, millega tegeleb analüütikaosakond, aga praegu sain aru, et ilma analüütikaosakonnata riigielu oleks palju raskem.

	Seitsmendas tuli meile Jaan Priisalu, kes tänapäeval töötab TTÜ-s. Ta oli õppinud ka TTÜ ning seal sai oma doktori diplomi. Tutvustas meile Eesti Vabariigi küberkaitsese ja selle arenduse ja jutustas kuidas eestlased arenesid välja digiallkirjad ja uurisid seda kõrgtasemel. Rääkis ka krüptospsteemidest ja mille tuleviku see toob ning tänapäevatest internetikasutajatest, kes surfavad internetis ebaturvaliselt. Ma alati arvasin et, küberkaitsese valdkond areneb väga kiiresti, ja loengu pärast olen selles kindel.

	Viimases kaheksandas loengus meil oli Hedi Mardisoo AS Starmanist. Hedi rääkis meile turunduse asjadest, marketingust ja bränditest ja kuidas turundus seotud IT-ga. Ta selgitas, millised põhjused tekitavad toode müügil altminekut. Esiteks isegi kui sinu toode on väga hea, võib keegi ei tea sellest mitte midagi.		Viimases kaheksandas loengus meil oli Hedi Mardisoo AS Starmanist. Hedi rääkis meile turunduse asjadest, marketingust ja bränditest ja kuidas turundus seotud IT-ga. Ta selgitas, millised põhjused tekitavad toode müügil altminekut. Esiteks isegi kui sinu toode on väga hea, võib keegi ei tea sellest mitte midagi.
	Teiseks toode võib olla liiga kallis. Viimaseks põhjuseks on ebamõistlik toode. See tähendab, et isegi kui toode ja selle hind on hea, aga seda ei saa kasutada Eestis, siis edu see ei too.		Teiseks toode võib olla liiga kallis. Viimaseks põhjuseks on ebamõistlik toode. See tähendab, et isegi kui toode ja selle hind on hea, aga seda ei saa kasutada Eestis, siis edu see ei too.
	Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mulle tundub, et need sõnad perfektselt kirjeldavad brändi mõiste.		Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mulle tundub, et need sõnad perfektselt kirjeldavad brändi mõiste.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12.10.2016 loengusalvestus] </ref>

	== Õpingukorralduse küsimused ==		== Õpingukorralduse küsimused ==

Akuksov: /* Küsimus 5 */

2016-10-18T19:02:18Z

Küsimus 5

← Older revision		Revision as of 22:02, 18 October 2016
Line 48:		Line 48:
	'''Vastus:'''		'''Vastus:'''

	* Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>		:Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

	* Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus Eesti.ee] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>		:Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus Eesti.ee] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

	* Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>		:Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus] 18.10.2016</ref>

	===Ülesanne===		===Ülesanne===

Akuksov: /* Ülesanne */

2016-10-18T19:01:51Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 22:01, 18 October 2016
Line 61:		Line 61:

	:X = 22 ja Y = 28		:X = 22 ja Y = 28

	:22 + 28 = 50 EAP		:22 + 28 = 50 EAP
	:54 - 50 = 4 EAP		:54 - 50 = 4 EAP

Akuksov: /* Ülesanne */

2016-10-18T19:01:33Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 22:01, 18 October 2016
Line 56:		Line 56:
	===Ülesanne===		===Ülesanne===

	:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.		:Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

	:~~Esimene semester~~:		:Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>, seega aastas 27 * 2 = 54.

	:~~Teine semester~~:		:X = 22 ja Y = 28

			:22 + 28 = 50 EAP
			:54 - 50 = 4 EAP

			:Kui suur on teile esitatav arve?

			:4 * 50 = 200€

			'''Vastus:'''
			:Tuleb tasuta 4 EAP eest ning esitatav arve on 200€

	== Viited ==		== Viited ==

Akuksov: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2016-10-18T18:53:43Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 21:53, 18 October 2016
Line 4:		Line 4:
	Tudengikood: ******39<br>		Tudengikood: ******39<br>
	Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016		Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016


	== Essee ==		== Essee ==