User:Amets - Revision history

Amets at 13:35, 8 October 2013

2013-10-08T13:35:11Z

← Older revision		Revision as of 16:35, 8 October 2013
Line 10:		Line 10:
	Juhendajad: Indrek Rokk ja Margus Ernits Tallinn 2013<br>		Juhendajad: Indrek Rokk ja Margus Ernits Tallinn 2013<br>

	IT- maailmas on toimumas varjatud muutus, kus rakenduste loomine on muutumas grupi kvalifitseeritud inimeste tegevusalast massidesse sirutuvaks praktikaks. Maailma vajadus erinevate rakenduste järele on kaasaskantavate seadmete laia kättesaadavusega aasta- aastalt kasvanud ning olemas olevad eriharidust pakkuvad institutsioonid ei suuda turunõudlust rahuldada ja suurtel IT ettevõtetel pole muud kui muuta rakenduste loomine massitegevuseks. Juba praegu on tekkimas olukord kus iga inimene ilma igasuguse IT taustata saab osaleda uute rakenduste väljaarendamises Windows Phone'i tarvis. 20 augusti "IT worldi" (itworld.com) internetiväljaandes on uudis, et Microsoft käivitas Windows Phone App Stuudio beeta versiooni, mis võeti vastu väga suure entusiasmiga, esimese 48 tunni jooksul lõi rohkem kui 20000 inimest üle maailma rohkem kui 30000 aktiivset rakendust. See on märkimisväärne suurus ning kirjeldab kujukalt tekkinud trendi, kus igameherakendus on muutumas reaalsuseks. Kui vaadata IT minevikku, siis IT- maailma juhtivad ettevõtted ning institutsioonid on samm- sammult liikunud lihtsate programmide loomise keskkondade poole- juba hilis 1950- ndates ja varajastes 1960- ndates võeti kasutusele objektorienteeritud programmeerimise mõiste LISP programmeerimiskeele kontekstis. Miks just objektorienteeritud programmeerimise mõiste nii tähtis on? See võeti kasutusele tehisintellekti projekti raames ning peegeldab täiel määral viisi kuidas inimesed mõtlevad- seega saab siit järeldada kõigi muude järelduste seas, et püüti luua inimestele intuitiivne programmeerimise paradigma. See on just tähtis selle tõttu, et objektorienteeritud lähenemine võimaldab inimestel kergema vaevaga ning vähemate teadmistega programme luua, ei ole tarvis enam suuri riistvara alaseid teadmisi, riistvara alased teadmised on unifitseeritud objektorienteeritud programmi jooksutavasse virtuaalmasinasse. Objektorienteeritud programmeerimisega kerkisid esile piisaval määral mõisted nagu komponendid ning nende taaskasutatavus ja muidugimõista disainimustrid, mis baseeruvad komponentide taaskasutatavuse printsiibil. Praeguseks hetkeks on palju erinevaid keeli, mis toetavad objektorienteeritud idioomi näiteks hetkel kõige populaarsemad keeled on: Visual Basic.NET (VB.NET) ja C# ning Java. Kiire areng objektorienteeritud tehnoloogiates ning nende rakendamises on tõstnud suured ettevõtted positsioonile, kus neil on piisav ning kriitiline mass valmis programmeeritud komponente, mida saab nagu "Lego" klotse kokku kombineerides rakenduste loomisel kasutada võimaldades nii loogilist mõtlemist omavatel inimestel enesevajadustele või nende sõprusringkonna vajadustele vastavate rakenduste loomist. See tõstab kordades hetkel müügil olevate kaasaskantavate seadmete väärtust ning kui mõelda sellele, et paljud komponendid töötavad Interneti keskkonnas, siis see tõstab ka statsionaarsete seadmete väärtust tarbija silmis. Seega on see ka majanduslikult otstarbekas suund. Näiteks Android rakendusi on maailmas 2013 aasta septembri kuu seisuga üle 850000, mis ilmekalt kirjeldab rakenduste loomise motivatsiooni. Saab järeldada, et inimestel on soov saada oma seadmetest rohkem kasu ning osaleda rakenduste loomises, kusjuures just rakenduste loomises osalemine on määrava tähtsusega erinevate arendusplatvormide loomise seisukohast. Kui Microsoft-i poolt käivitatud "Windows Phone App Stuudio" osutub edukaks ning Microsftil õnnestub oma praegust 3.3% turuosa kaasaskantavate seadmete turul suurendada, siis on oodata, et ka teised suured tegijad nagu Apple, BlackBerry tulevad turule "Windows Phone App Stuudiole" sarnaste arendusplatvormidega ning tarbijad ongi sisenenud uude IT ajastusse, kus nad saavad ise luua endale sobivaid rakendusi ning neid oma sõpradega või teiste huvitatud tarbijatega jagada, kas siis tasu eest või tasuta. Meid on ootamas ees täiesti uus ajastu rakenduste valdkonnas, kuna kaasaskantavate seadmete tööjõudlus kasvab järjest ning seega saab nendele seadmetele luua uusi ja võimekamaid rakendusi, mis muudab IT tarkvaraarenduse turgu märgataval määral. Mulle näib, et juba ongi muutunud olukord kus ettevõtetes arendatakse kõrgelt konfigureeritavaid komponente, mida saab erinevates rakendustes kasutada, see omakorda tõstab programmeerimise kvaliteeti ning kergendab piisaval määral kvalifitseeritud tööjõu puudust. Selline areng on toimumas ettevõtetes, kes on ilmselt lähemal IT-le kui hetkel tavatarbija. Kuid see on muutumas tarbija suhtes paremuse poole. Teisalt jälle ennustatakse riistvaralähedastele rakendustele(native applications) lõppu. Kuna kaasaskantavate seadmete tööjõudlus kasvab, saab nendele seadmetele paigaldada võimekamaid internetilehitsejaid, mis võimaldavad suuremat andmete puhverdamise ning järel töötlemise mahtu, samas peab märkima, et turule on tulnud juba 4G võrk, mis lubab suuremat andmete läbilaskevõimet. Kui jälgida arenguid, siis andmete läbilaskevõime kaasaskantavate seadmete vallas on pidevas tõusutrendis, mis omakorda tähendab seda, et suuremal määral saab infot alla laadida ning puhverdada. Siit näeme, et tegelikult riistvaralähedaste rakenduste tulevik võib olla hägune, kuid kõik sõltub, millesse panustavad suured IT ettevõtted, kelle klientide arvud ulatuvad sadadesse miljonitesse. Sest tarbija seisukohast ei oma see tähtsust, kas ta laeb alla mingi rakenduse või kasutab mõnda rakendust internetilehitsejas, mõlemad rakendused peavad andmeid puhverdama et edukalt funktsioneerida, vahe võib olla on riistvaralähedase rakenduse alla laadimise maksumuses sidumiskulude mõttes, kuid tänapäeva kaasaskantavad seadmed toetavad enamaltjaolt traadita Internetti, mis võimaldab isegi suuri rakendusi kergusega alla laadida, tarbija ei ole sunnitud kõikki alla laadimisi üle megabaidi põhiselt tasustavate kanalite tegema (traadita Interneti eest tuleb samuti tasuda, kuid on olemas kuupõhise maksmisega pakette). Kuupõhise paketi korral muutub megabaidi hind aina odavamaks mida rohkem andmeid alla/üles laetakse- lihtsalt ühikupõhine hind langeb. Kui teha vähe alla laadimisi siis võib kuupõhise paketi megabaidi hind kõrgemgi tulla kui seda praegused mobiilside võrkude operaatorid pakuvad. Seega tarbija võib isegi olla huvitatud suuremal määral andmete alla laadimisest, et saada rohkem väärtust tarbitava teenuse eest(Internetiühenduse kuumaks). Praeguste turuarengute puhul näeme, et panustatakse suuremalt jaolt riistvaralähedaste rakenduste arendusse- Apple ning BlackBerry omavad juba sisse töötanud turustuskanaleid ning nendega on samal teel ka Microsoft, kes on alles tee alguses kuna nende turuosa on kõigest 3.3 protsenti, kuid müüdud seadmete(Windows Phone) hulk kasvas selle aasta(2013) teises kvartalis 7.4 miljoni seadmeni, millest piisas, et BlackBerry'st esmakordselt suurem müüginumber saada. Ning Anshul Gupta, peaanalüütik Gartner'is(maailma juhtiv IT tehnoloogia uurimis ning nõustamisettevõte- NYSE:IT), sõnul on Windows Phone kasvu eelduseks just laial hulgal rakenduste kättesaadavus (Gupta, 2013). Seega võtmetegur on siin personaalsed rakendused, kas riistvaralähedased või Internetipõhised- ei oma suurt tähtsust, kuna tarbijat see väga ei huvita, mis tehnoloogia on valitud, tarbijat siiski huvitab see, mida ta reaalselt ise teha saab ning millisel määral ta saab osaleda enda ja teiste eluks vajalike rakenduste loomisel ja muidugimõista, mis hinnaga need võimalused talle kättesaadavad on. Programmeerimine kui selline ilmselt jääb endiselt kõrgelt kvalifitseeritud grupi inimeste tegevusalaks, kusjuures rakenduste loomine kasutades programmeerijate poolt loodud komponente jõuab massidesse. Seega suured ettevõtted on sisuliselt läbi juhuse- nagu kõik suurepärased asjad sünnivad- loomas lahendust hetkel pudelikaelaks muutuvale probleemile, kus ei jagu piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada turunõudlust. Luues tarkvara arendusplatvorme nagu seda on "Windows Phone App Stuudio" lähendatakse iga eluvaldkonna inimesi IT- ga, mille tulemuseks on see, et päev- päevalt muutub IT üha rohkem igapäevaseks ning tavaliseks. Laieneb inimeste eneseväljendusvahendite hulk- luues uusi rakendusi ning levitades neid tänapäeval populaarsetes suhtlusvõrgustikes oma sõprade vahel muutub maailm rikkamaks ning suure raha eest ostetud kaasaskantavad seadmed kasulikumaks. Muidugi mõeldes äriliselt, siis selliste võimaluste loomine on ka majanduslikult otstarbekas kasvatades kliendibaasi ning suurendades seadmete läbimüüki.<br>		IT- maailmas on toimumas varjatud muutus, kus rakenduste loomine on muutumas grupi kvalifitseeritud inimeste tegevusalast massidesse sirutuvaks praktikaks. Maailma vajadus erinevate rakenduste järele on kaasaskantavate seadmete laia kättesaadavusega aasta- aastalt kasvanud ning olemas olevad eriharidust pakkuvad institutsioonid ei suuda turunõudlust rahuldada ja suurtel IT ettevõtetel pole muud kui muuta rakenduste loomine massitegevuseks. Juba praegu on tekkimas olukord kus iga inimene ilma igasuguse IT taustata saab osaleda uute rakenduste väljaarendamises Windows Phone'i tarvis. 20 augusti "IT worldi" (itworld.com) internetiväljaandes on uudis, et Microsoft käivitas Windows Phone App Stuudio beeta versiooni, mis võeti vastu väga suure entusiasmiga, esimese 48 tunni jooksul lõi rohkem kui 20000 inimest üle maailma rohkem kui 30000 aktiivset rakendust. See on märkimisväärne suurus ning kirjeldab kujukalt tekkinud trendi, kus igameherakendus on muutumas reaalsuseks. Kui vaadata IT minevikku, siis IT- maailma juhtivad ettevõtted ning institutsioonid on samm- sammult liikunud lihtsate programmide loomise keskkondade poole- juba hilis 1950- ndates ja varajastes 1960- ndates võeti kasutusele objektorienteeritud programmeerimise mõiste LISP programmeerimiskeele kontekstis. Miks just objektorienteeritud programmeerimise mõiste nii tähtis on? See võeti kasutusele tehisintellekti projekti raames ning peegeldab täiel määral viisi kuidas inimesed mõtlevad- seega saab siit järeldada kõigi muude järelduste seas, et püüti luua inimestele intuitiivne programmeerimise paradigma. See on just tähtis selle tõttu, et objektorienteeritud lähenemine võimaldab inimestel kergema vaevaga ning vähemate teadmistega programme luua, ei ole tarvis enam suuri riistvara alaseid teadmisi, riistvara alased teadmised on unifitseeritud objektorienteeritud programmi jooksutavasse virtuaalmasinasse. Objektorienteeritud programmeerimisega kerkisid esile piisaval määral mõisted nagu komponendid ning nende taaskasutatavus ja muidugimõista disainimustrid, mis baseeruvad komponentide taaskasutatavuse printsiibil. Praeguseks hetkeks on palju erinevaid keeli, mis toetavad objektorienteeritud idioomi näiteks hetkel kõige populaarsemad keeled on: Visual Basic.NET (VB.NET) ja C# ning Java. Kiire areng objektorienteeritud tehnoloogiates ning nende rakendamises on tõstnud suured ettevõtted positsioonile, kus neil on piisav ning kriitiline mass valmis programmeeritud komponente, mida saab nagu "Lego" klotse kokku kombineerides rakenduste loomisel kasutada võimaldades nii loogilist mõtlemist omavatel inimestel enesevajadustele või nende sõprusringkonna vajadustele vastavate rakenduste loomist. See tõstab kordades hetkel müügil olevate kaasaskantavate seadmete väärtust ning kui mõelda sellele, et paljud komponendid töötavad Interneti keskkonnas, siis see tõstab ka statsionaarsete seadmete väärtust tarbija silmis. Seega on see ka majanduslikult otstarbekas suund. Näiteks Android rakendusi on maailmas 2013 aasta septembri kuu seisuga üle 850000, mis ilmekalt kirjeldab rakenduste loomise motivatsiooni. Saab järeldada, et inimestel on soov saada oma seadmetest rohkem kasu ning osaleda rakenduste loomises, kusjuures just rakenduste loomises osalemine on määrava tähtsusega erinevate arendusplatvormide loomise seisukohast. Kui Microsoft-i poolt käivitatud "Windows Phone App Stuudio" osutub edukaks ning Microsftil õnnestub oma praegust 3.3% turuosa kaasaskantavate seadmete turul suurendada, siis on oodata, et ka teised suured tegijad nagu Apple, BlackBerry tulevad turule "Windows Phone App Stuudiole" sarnaste arendusplatvormidega ning tarbijad ongi sisenenud uude IT ajastusse, kus nad saavad ise luua endale sobivaid rakendusi ning neid oma sõpradega või teiste huvitatud tarbijatega jagada, kas siis tasu eest või tasuta. Meid on ootamas ees täiesti uus ajastu rakenduste valdkonnas, kuna kaasaskantavate seadmete tööjõudlus kasvab järjest ning seega saab nendele seadmetele luua uusi ja võimekamaid rakendusi, mis muudab IT tarkvaraarenduse turgu märgataval määral. Mulle näib, et juba ongi muutunud olukord kus ettevõtetes arendatakse kõrgelt konfigureeritavaid komponente, mida saab erinevates rakendustes kasutada, see omakorda tõstab programmeerimise kvaliteeti ning kergendab piisaval määral kvalifitseeritud tööjõu puudust. Selline areng on toimumas ettevõtetes, kes on ilmselt lähemal IT-le kui hetkel tavatarbija. Kuid see on muutumas tarbija suhtes paremuse poole. Teisalt jälle ennustatakse riistvaralähedastele rakendustele(native applications) lõppu. Kuna kaasaskantavate seadmete tööjõudlus kasvab, saab nendele seadmetele paigaldada võimekamaid internetilehitsejaid, mis võimaldavad suuremat andmete puhverdamise ning järel töötlemise mahtu, samas peab märkima, et turule on tulnud juba 4G võrk, mis lubab suuremat andmete läbilaskevõimet. Kui jälgida arenguid, siis andmete läbilaskevõime kaasaskantavate seadmete vallas on pidevas tõusutrendis, mis omakorda tähendab seda, et suuremal määral saab infot alla laadida ning puhverdada. Siit näeme, et tegelikult riistvaralähedaste rakenduste tulevik võib olla hägune, kuid kõik sõltub, millesse panustavad suured IT ettevõtted, kelle klientide arvud ulatuvad sadadesse miljonitesse. Sest tarbija seisukohast ei oma see tähtsust, kas ta laeb alla mingi rakenduse või kasutab mõnda rakendust internetilehitsejas, mõlemad rakendused peavad andmeid puhverdama et edukalt funktsioneerida, vahe võib olla on riistvaralähedase rakenduse alla laadimise maksumuses sidumiskulude mõttes, kuid tänapäeva kaasaskantavad seadmed toetavad enamaltjaolt traadita Internetti, mis võimaldab isegi suuri rakendusi kergusega alla laadida, tarbija ei ole sunnitud kõikki alla laadimisi üle megabaidi põhiselt tasustavate kanalite tegema (traadita Interneti eest tuleb samuti tasuda, kuid on olemas kuupõhise maksmisega pakette). Kuupõhise paketi korral muutub megabaidi hind aina odavamaks mida rohkem andmeid alla/üles laetakse- lihtsalt ühikupõhine hind langeb. Kui teha vähe alla laadimisi siis võib kuupõhise paketi megabaidi hind kõrgemgi tulla kui seda praegused mobiilside võrkude operaatorid pakuvad. Seega tarbija võib isegi olla huvitatud suuremal määral andmete alla laadimisest, et saada rohkem väärtust tarbitava teenuse eest(Internetiühenduse kuumaks). Praeguste turuarengute puhul näeme, et panustatakse suuremalt jaolt riistvaralähedaste rakenduste arendusse- Apple ning BlackBerry omavad juba sisse töötanud turustuskanaleid ning nendega on samal teel ka Microsoft, kes on alles tee alguses kuna nende turuosa on kõigest 3.3 protsenti, kuid müüdud seadmete(Windows Phone) hulk kasvas selle aasta(2013) teises kvartalis 7.4 miljoni seadmeni, millest piisas, et BlackBerry'st esmakordselt suurem müüginumber saada. Ning Anshul Gupta, peaanalüütik Gartner'is(maailma juhtiv IT tehnoloogia uurimis- ning nõustamisettevõte- NYSE:IT), sõnul on Windows Phone kasvu eelduseks just laial hulgal rakenduste kättesaadavus (Gupta, 2013). Seega võtmetegur on siin personaalsed rakendused, kas riistvaralähedased või Internetipõhised- ei oma suurt tähtsust, kuna tarbijat see väga ei huvita, mis tehnoloogia on valitud, tarbijat siiski huvitab see, mida ta reaalselt ise teha saab ning millisel määral ta saab osaleda enda ja teiste eluks vajalike rakenduste loomisel ja muidugimõista, mis hinnaga need võimalused talle kättesaadavad on. Programmeerimine kui selline ilmselt jääb endiselt kõrgelt kvalifitseeritud grupi inimeste tegevusalaks, kusjuures rakenduste loomine kasutades programmeerijate poolt loodud komponente jõuab massidesse. Seega suured ettevõtted on sisuliselt läbi juhuse- nagu kõik suurepärased asjad sünnivad- loomas lahendust hetkel pudelikaelaks muutuvale probleemile, kus ei jagu piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada turunõudlust. Luues tarkvara arendusplatvorme nagu seda on "Windows Phone App Stuudio" lähendatakse iga eluvaldkonna inimesi IT- ga, mille tulemuseks on see, et päev- päevalt muutub IT üha rohkem igapäevaseks ning tavaliseks. Laieneb inimeste eneseväljendusvahendite hulk- luues uusi rakendusi ning levitades neid tänapäeval populaarsetes suhtlusvõrgustikes oma sõprade vahel muutub maailm rikkamaks ning suure raha eest ostetud kaasaskantavad seadmed kasulikumaks. Muidugi mõeldes äriliselt, siis selliste võimaluste loomine on ka majanduslikult otstarbekas kasvatades kliendibaasi ning suurendades seadmete läbimüüki.<br>

	Viited<br>		Viited<br>

Amets at 08:06, 8 October 2013

2013-10-08T08:06:24Z

← Older revision		Revision as of 11:06, 8 October 2013
Line 10:		Line 10:
	Juhendajad: Indrek Rokk ja Margus Ernits Tallinn 2013<br>		Juhendajad: Indrek Rokk ja Margus Ernits Tallinn 2013<br>

	IT- maailmas on toimumas varjatud muutus, kus rakenduste loomine on muutumas grupi kvalifitseeritud inimeste tegevusalast massidesse sirutuvaks praktikaks. Maailma vajadus erinevate rakenduste järele on kaasaskantavate seadmete laia kättesaadavusega aasta- aastalt kasvanud ning olemas olevad eriharidust pakkuvad institutsioonid ei suuda turunõudlust rahuldada ja suurtel IT ettevõtetel pole muud kui muuta rakenduste loomine massitegevuseks. Juba praegu on tekkimas olukord kus iga inimene ilma igasuguse IT taustata saab osaleda uute rakenduste väljaarendamises Windows Phone'i tarvis. 20 augusti "IT worldi" (itworld.com) internetiväljaandes on uudis, et Microsoft käivitas Windows Phone App Stuudio beeta versiooni, mis võeti vastu väga suure entusiasmiga, esimese 48 tunni jooksul lõi rohkem kui 20000 inimest üle maailma rohkem kui 30000 aktiivset rakendust. See on märkimisväärne suurus ning kirjeldab kujukalt tekkinud trendi, kus igameherakendus on muutumas reaalsuseks. Kui vaadata IT minevikku, siis IT- maailma juhtivad ettevõtted ning institutsioonid on samm- sammult liikunud lihtsate programmide loomise keskkondade poole- juba hilis 1950- ndates ja varajastes 1960- ndates võeti ~~kasutusle objektorjenteeritud~~ programmeerimise mõiste LISP programmeerimiskeele kontekstis. Miks just ~~objektorjenteeritud~~ programmeerimise mõiste nii tähtis on? See võeti kasutusele tehisintellekti projekti raames ning peegeldab täiel määral viisi kuidas inimesed mõtlevad- seega saab siit järeldada kõigi muude järelduste seas, et püüti luua inimestele intuitiivne programmeerimise paradigma. See on just tähtis selle tõttu, et ~~objektorjenteeritud~~ lähenemine võimaldab inimestel kergema vaevaga ning vähemate teadmistega programme luua, ei ole tarvis enam suuri riistvara alaseid teadmisi, riistvara alased teadmised on unifitseeritud ~~objektorjenteeritud~~ programmi jooksutavasse virtuaalmasinasse. ~~Objektorjenteeritud~~ programmeerimisega kerkisid esile piisaval määral mõisted nagu komponendid ning nende taaskasutatavus ja muidugimõista disainimustrid, mis ~~baaseeruvad~~ komponentide taaskasutatavuse printsiibil. ~~Preaguseks~~ hetkeks on palju erinevaid keeli, mis toetavad ~~objektorjenteeritud~~ idioomi näiteks hetkel kõige populaarsemad keeled on: Visual Basic.NET (VB.NET) ja C# ning Java. Kiire areng ~~objektorjenteeritud~~ tehnoloogiates ning nende rakendamises on tõstnud suured ettevõtted positsioonile, kus neil on piisav ning kriitiline mass valmis programmeeritud komponente, mida saab nagu "Lego" klotse kokku kombineerides rakenduste loomisel kasutada võimaldades nii loogilist mõtlemist omavatel inimestel enesevajadustele või nende sõprusringkonna vajadustele vastavate rakenduste loomist. See tõstab kordades hetkel müügil olevate kaasaskantavate seadmete väärtust ning kui mõelda sellele, et paljud komponendid töötavad Interneti keskkonnas, siis see tõstab ka statsionaarsete seadmete väärtust tarbija silmis. Seega on see ka majanduslikult otstarbekas suund. Näiteks Android rakendusi on maailmas 2013 aasta septembri kuu seisuga üle 850000, mis ilmekalt kirjeldab rakenduste loomise motivatsiooni. Saab järeldada, et inimestel on soov saada oma seadmetest rohkem kasu ning osaleda rakenduste loomises, kusjuures just rakenduste loomises osalemine on määrava ~~tähtusega~~ erinevate arendusplatvormide loomise seisukohast. Kui Microsoft-i poolt käivitatud "Windows Phone App Stuudio" osutub edukaks ning Microsftil õnnestub oma praegust 3.3% turuosa kaasaskantavate seadmete turul suurendada, siis on oodata, et ka teised suured tegijad nagu Apple, BlackBerry tulevad turule "Windows Phone App Stuudiole" sarnaste arendusplatvormidega ning tarbijad ongi sisenenud uude IT ajastusse, kus nad saavad ise luua endale sobivaid rakendusi ning neid oma sõpradega või teiste huvitatud tarbijatega jagada, kas siis tasu eest või tasuta. Meid on ~~ootams~~ ees täiesti uus ajastu rakenduste valdkonnas, kuna kaasaskantavate seadmete tööjõudlus kasvab järjest ning seega saab nendele seadmetele luua uusi ja võimekamaid rakendusi, mis muudab IT tarkvaraarenduse turgu märgataval määral. Mulle näib, et juba ongi muutunud olukord kus ettevõtetes arendatakse kõrgelt konfigureeritavaid komponente, mida saab erinevates rakendustes kasutada, see omakorda tõstab programmeerimise kvaliteeti ning kergendab piisaval määral kvalifitseeritud tööjõu puudust. Selline areng on toimumas ettevõtetes, kes on ilmselt lähemal IT-le kui hetkel tavatarbija. Kuid see on muutumas tarbija suhtes paremuse poole. Teisalt jälle ennustatakse riistvaralähedastele rakendustele(native applications) lõppu. Kuna kaasaskantavate seadmete tööjõudlus kasvab, saab nendele seadmetele paigaldada võimekamaid internetilehitsejaid, mis võimaldavad suuremat andmete puhverdamise ning ~~järeltöötlemise~~ mahtu, samas peab märkima, et turule on tulnud juba 4G võrk, mis lubab suuremat ~~andmte~~ läbilaskevõimet. Kui jälgida arenguid, siis andmete läbilaskevõime kaasaskantavate seadmete vallas on pidevas tõusutrendis, mis omakorda tähendab seda, et suuremal määral saab infot alla laadida ning ~~puhverada~~. Siit näeme, et tegelikult riistvaralähedaste rakenduste tulevik võib olla hägune, kuid kõik sõltub, millesse panustavad suured IT ettevõtted, kelle klientide arvud ulatuvad sadadesse miljonitesse. Sest tarbija seisukohast ei oma see tähtsust, kas ta laeb alla mingi rakenduse või kasutab mõnda rakendust internetilehitsejas, mõlemad rakendused peavad andmeid puhverdama et edukalt funktsioneerida, vahe võib olla on riistvaralähedase rakenduse alla laadimise maksumuses sidumiskulude mõttes, kuid tänapäeva kaasaskantavad seadmed toetavad enamaltjaolt traadita Internetti, mis võimaldab isegi suuri rakendusi kergusega alla laadida, tarbija ei ole sunnitud kõikki alla laadimisi üle megabaidi põhiselt tasustavate kanalite tegema (traadita Interneti eest tuleb samuti tasuda, kuid on olemas kuupõhise maksmisega pakette). Kuupõhise paketi korral muutub megabaidi hind aina odavamaks mida rohkem andmeid alla/üles laetakse- lihtsalt ühikupõhine hind langeb. Kui teha vähe alla laadimisi siis võib kuupõhise paketi megabaidi hind kõrgemgi tulla kui seda praegused mobiilside võrkude operaatorid pakuvad. Seega tarbija võib isegi olla huvitatud suuremal määral andmete alla laadimisest, et saada rohkem väärtust tarbitava teenuse eest(Internetiühenduse kuumaks). Praeguste turuarengute puhul näeme, et panustatakse suuremalt jaolt riistvaralähedaste rakenduste arendusse- Apple ning BlackBerry omavad juba sisse töötanud turustuskanaleid ning nendega on samal teel ka Microsoft, kes on alles tee alguses kuna nende turuosa on kõigest 3.3 protsenti, kuid müüdud seadmete(Windows Phone) hulk kasvas selle aasta(2013) teises kvartalis 7.4 miljoni seadmeni, millest piisas, et BlackBerry'st esmakordselt suurem müüginumber saada. Ning Anshul Gupta, peaanalüütik Gartner'is(maailma juhtiv IT tehnoloogia uurimis ning nõustamisettevõte- NYSE:IT), sõnul on Windows Phone kasvu eelduseks just laial hulgal rakenduste kättesaadavus (Gupta, 2013). Seega võtmetegur on siin personaalsed rakendused, kas riistvaralähedased või Internetipõhised- ei oma suurt tähtsust, kuna tarbijat see väga ei huvita, mis tehnoloogia on valitud, tarbijat siiski huvitab see, mida ta reaalselt ise teha saab ning millisel määral ta saab osaleda enda ja teiste eluks vajalike rakenduste loomisel ja muidugimõista, mis hinnaga need võimalused talle kättesaadavad on. Programmeerimine kui selline ilmselt jääb endiselt kõrgelt kvalifitseeritud grupi inimeste tegevusalaks, kusjuures rakenduste loomine kasutades programmeerijate poolt loodud komponente jõuab massidesse. Seega suured ettevõtted on sisuliselt läbi juhuse- nagu kõik suurepärased asjad sünnivad- loomas lahendust hetkel pudelikaelaks muutuvale probleemile, kus ei jagu piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada turunõudlust. Luues tarkvara arendusplatvorme nagu seda on "Windows Phone App Stuudio" lähendatakse iga eluvaldkonna inimesi IT-ga, mille tulemuseks on see, et päev- päevalt muutub IT üha rohkem igapäevaseks ning tavaliseks. Laieneb inimeste eneseväljendusvahendite hulk- luues uusi rakendusi ning levitades neid tänapäeval populaarsetes suhtlusvõrgustikes oma sõprade vahel muutub maailm rikkamaks ning suure raha eest ostetud kaasaskantavad seadmed kasulikumaks. Muidugi mõeldes äriliselt, siis selliste võimaluste loomine on ka majanduslikult otstarbekas kasvatades kliendibaasi ning suurendades seadmete läbimüüki.<br>		IT- maailmas on toimumas varjatud muutus, kus rakenduste loomine on muutumas grupi kvalifitseeritud inimeste tegevusalast massidesse sirutuvaks praktikaks. Maailma vajadus erinevate rakenduste järele on kaasaskantavate seadmete laia kättesaadavusega aasta- aastalt kasvanud ning olemas olevad eriharidust pakkuvad institutsioonid ei suuda turunõudlust rahuldada ja suurtel IT ettevõtetel pole muud kui muuta rakenduste loomine massitegevuseks. Juba praegu on tekkimas olukord kus iga inimene ilma igasuguse IT taustata saab osaleda uute rakenduste väljaarendamises Windows Phone'i tarvis. 20 augusti "IT worldi" (itworld.com) internetiväljaandes on uudis, et Microsoft käivitas Windows Phone App Stuudio beeta versiooni, mis võeti vastu väga suure entusiasmiga, esimese 48 tunni jooksul lõi rohkem kui 20000 inimest üle maailma rohkem kui 30000 aktiivset rakendust. See on märkimisväärne suurus ning kirjeldab kujukalt tekkinud trendi, kus igameherakendus on muutumas reaalsuseks. Kui vaadata IT minevikku, siis IT- maailma juhtivad ettevõtted ning institutsioonid on samm- sammult liikunud lihtsate programmide loomise keskkondade poole- juba hilis 1950- ndates ja varajastes 1960- ndates võeti kasutusele objektorienteeritud programmeerimise mõiste LISP programmeerimiskeele kontekstis. Miks just objektorienteeritud programmeerimise mõiste nii tähtis on? See võeti kasutusele tehisintellekti projekti raames ning peegeldab täiel määral viisi kuidas inimesed mõtlevad- seega saab siit järeldada kõigi muude järelduste seas, et püüti luua inimestele intuitiivne programmeerimise paradigma. See on just tähtis selle tõttu, et objektorienteeritud lähenemine võimaldab inimestel kergema vaevaga ning vähemate teadmistega programme luua, ei ole tarvis enam suuri riistvara alaseid teadmisi, riistvara alased teadmised on unifitseeritud objektorienteeritud programmi jooksutavasse virtuaalmasinasse. Objektorienteeritud programmeerimisega kerkisid esile piisaval määral mõisted nagu komponendid ning nende taaskasutatavus ja muidugimõista disainimustrid, mis baseeruvad komponentide taaskasutatavuse printsiibil. Praeguseks hetkeks on palju erinevaid keeli, mis toetavad objektorienteeritud idioomi näiteks hetkel kõige populaarsemad keeled on: Visual Basic.NET (VB.NET) ja C# ning Java. Kiire areng objektorienteeritud tehnoloogiates ning nende rakendamises on tõstnud suured ettevõtted positsioonile, kus neil on piisav ning kriitiline mass valmis programmeeritud komponente, mida saab nagu "Lego" klotse kokku kombineerides rakenduste loomisel kasutada võimaldades nii loogilist mõtlemist omavatel inimestel enesevajadustele või nende sõprusringkonna vajadustele vastavate rakenduste loomist. See tõstab kordades hetkel müügil olevate kaasaskantavate seadmete väärtust ning kui mõelda sellele, et paljud komponendid töötavad Interneti keskkonnas, siis see tõstab ka statsionaarsete seadmete väärtust tarbija silmis. Seega on see ka majanduslikult otstarbekas suund. Näiteks Android rakendusi on maailmas 2013 aasta septembri kuu seisuga üle 850000, mis ilmekalt kirjeldab rakenduste loomise motivatsiooni. Saab järeldada, et inimestel on soov saada oma seadmetest rohkem kasu ning osaleda rakenduste loomises, kusjuures just rakenduste loomises osalemine on määrava tähtsusega erinevate arendusplatvormide loomise seisukohast. Kui Microsoft-i poolt käivitatud "Windows Phone App Stuudio" osutub edukaks ning Microsftil õnnestub oma praegust 3.3% turuosa kaasaskantavate seadmete turul suurendada, siis on oodata, et ka teised suured tegijad nagu Apple, BlackBerry tulevad turule "Windows Phone App Stuudiole" sarnaste arendusplatvormidega ning tarbijad ongi sisenenud uude IT ajastusse, kus nad saavad ise luua endale sobivaid rakendusi ning neid oma sõpradega või teiste huvitatud tarbijatega jagada, kas siis tasu eest või tasuta. Meid on ootamas ees täiesti uus ajastu rakenduste valdkonnas, kuna kaasaskantavate seadmete tööjõudlus kasvab järjest ning seega saab nendele seadmetele luua uusi ja võimekamaid rakendusi, mis muudab IT tarkvaraarenduse turgu märgataval määral. Mulle näib, et juba ongi muutunud olukord kus ettevõtetes arendatakse kõrgelt konfigureeritavaid komponente, mida saab erinevates rakendustes kasutada, see omakorda tõstab programmeerimise kvaliteeti ning kergendab piisaval määral kvalifitseeritud tööjõu puudust. Selline areng on toimumas ettevõtetes, kes on ilmselt lähemal IT-le kui hetkel tavatarbija. Kuid see on muutumas tarbija suhtes paremuse poole. Teisalt jälle ennustatakse riistvaralähedastele rakendustele(native applications) lõppu. Kuna kaasaskantavate seadmete tööjõudlus kasvab, saab nendele seadmetele paigaldada võimekamaid internetilehitsejaid, mis võimaldavad suuremat andmete puhverdamise ning järel töötlemise mahtu, samas peab märkima, et turule on tulnud juba 4G võrk, mis lubab suuremat andmete läbilaskevõimet. Kui jälgida arenguid, siis andmete läbilaskevõime kaasaskantavate seadmete vallas on pidevas tõusutrendis, mis omakorda tähendab seda, et suuremal määral saab infot alla laadida ning puhverdada. Siit näeme, et tegelikult riistvaralähedaste rakenduste tulevik võib olla hägune, kuid kõik sõltub, millesse panustavad suured IT ettevõtted, kelle klientide arvud ulatuvad sadadesse miljonitesse. Sest tarbija seisukohast ei oma see tähtsust, kas ta laeb alla mingi rakenduse või kasutab mõnda rakendust internetilehitsejas, mõlemad rakendused peavad andmeid puhverdama et edukalt funktsioneerida, vahe võib olla on riistvaralähedase rakenduse alla laadimise maksumuses sidumiskulude mõttes, kuid tänapäeva kaasaskantavad seadmed toetavad enamaltjaolt traadita Internetti, mis võimaldab isegi suuri rakendusi kergusega alla laadida, tarbija ei ole sunnitud kõikki alla laadimisi üle megabaidi põhiselt tasustavate kanalite tegema (traadita Interneti eest tuleb samuti tasuda, kuid on olemas kuupõhise maksmisega pakette). Kuupõhise paketi korral muutub megabaidi hind aina odavamaks mida rohkem andmeid alla/üles laetakse- lihtsalt ühikupõhine hind langeb. Kui teha vähe alla laadimisi siis võib kuupõhise paketi megabaidi hind kõrgemgi tulla kui seda praegused mobiilside võrkude operaatorid pakuvad. Seega tarbija võib isegi olla huvitatud suuremal määral andmete alla laadimisest, et saada rohkem väärtust tarbitava teenuse eest(Internetiühenduse kuumaks). Praeguste turuarengute puhul näeme, et panustatakse suuremalt jaolt riistvaralähedaste rakenduste arendusse- Apple ning BlackBerry omavad juba sisse töötanud turustuskanaleid ning nendega on samal teel ka Microsoft, kes on alles tee alguses kuna nende turuosa on kõigest 3.3 protsenti, kuid müüdud seadmete(Windows Phone) hulk kasvas selle aasta(2013) teises kvartalis 7.4 miljoni seadmeni, millest piisas, et BlackBerry'st esmakordselt suurem müüginumber saada. Ning Anshul Gupta, peaanalüütik Gartner'is(maailma juhtiv IT tehnoloogia uurimis ning nõustamisettevõte- NYSE:IT), sõnul on Windows Phone kasvu eelduseks just laial hulgal rakenduste kättesaadavus (Gupta, 2013). Seega võtmetegur on siin personaalsed rakendused, kas riistvaralähedased või Internetipõhised- ei oma suurt tähtsust, kuna tarbijat see väga ei huvita, mis tehnoloogia on valitud, tarbijat siiski huvitab see, mida ta reaalselt ise teha saab ning millisel määral ta saab osaleda enda ja teiste eluks vajalike rakenduste loomisel ja muidugimõista, mis hinnaga need võimalused talle kättesaadavad on. Programmeerimine kui selline ilmselt jääb endiselt kõrgelt kvalifitseeritud grupi inimeste tegevusalaks, kusjuures rakenduste loomine kasutades programmeerijate poolt loodud komponente jõuab massidesse. Seega suured ettevõtted on sisuliselt läbi juhuse- nagu kõik suurepärased asjad sünnivad- loomas lahendust hetkel pudelikaelaks muutuvale probleemile, kus ei jagu piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada turunõudlust. Luues tarkvara arendusplatvorme nagu seda on "Windows Phone App Stuudio" lähendatakse iga eluvaldkonna inimesi IT- ga, mille tulemuseks on see, et päev- päevalt muutub IT üha rohkem igapäevaseks ning tavaliseks. Laieneb inimeste eneseväljendusvahendite hulk- luues uusi rakendusi ning levitades neid tänapäeval populaarsetes suhtlusvõrgustikes oma sõprade vahel muutub maailm rikkamaks ning suure raha eest ostetud kaasaskantavad seadmed kasulikumaks. Muidugi mõeldes äriliselt, siis selliste võimaluste loomine on ka majanduslikult otstarbekas kasvatades kliendibaasi ning suurendades seadmete läbimüüki.<br>

	Viited<br>		Viited<br>

Amets at 08:01, 8 October 2013

2013-10-08T08:01:25Z

@@ Line 10: / Line 10: @@
 Juhendajad: Indrek Rokk ja Margus Ernits Tallinn 2013<br>
-IT- maailmas on toimumas varjatud muutus, kus rakenduste loomine on muutumas grupi kvalifitseeritud inimeste tegevusalast
+IT- maailmas on toimumas varjatud muutus, kus rakenduste loomine on muutumas grupi kvalifitseeritud inimeste tegevusalast massidesse sirutuvaks praktikaks. Maailma vajadus erinevate rakenduste järele on kaasaskantavate seadmete laia kättesaadavusega aasta- aastalt kasvanud ning olemas olevad eriharidust pakkuvad institutsioonid ei suuda turunõudlust rahuldada ja suurtel IT ettevõtetel pole muud kui muuta rakenduste loomine massitegevuseks. Juba praegu on tekkimas olukord kus iga inimene ilma igasuguse IT taustata saab osaleda uute rakenduste väljaarendamises Windows Phone'i tarvis. 20 augusti "IT worldi" (itworld.com) internetiväljaandes on uudis, et Microsoft käivitas Windows Phone App Stuudio beeta versiooni, mis võeti vastu väga suure entusiasmiga, esimese 48 tunni jooksul lõi rohkem kui 20000 inimest üle maailma rohkem kui 30000 aktiivset rakendust. See on märkimisväärne suurus ning kirjeldab kujukalt tekkinud trendi, kus igameherakendus on muutumas reaalsuseks. Kui vaadata IT minevikku, siis IT- maailma juhtivad ettevõtted ning institutsioonid on samm- sammult liikunud lihtsate programmide loomise keskkondade poole- juba hilis 1950- ndates ja varajastes 1960- ndates võeti kasutusle objektorjenteeritud programmeerimise mõiste LISP programmeerimiskeele kontekstis. Miks just objektorjenteeritud programmeerimise mõiste nii tähtis on? See võeti kasutusele tehisintellekti projekti raames ning peegeldab täiel määral viisi kuidas inimesed mõtlevad- seega saab siit järeldada kõigi muude järelduste seas, et püüti luua inimestele intuitiivne programmeerimise paradigma. See on just tähtis selle tõttu, et objektorjenteeritud lähenemine võimaldab inimestel kergema vaevaga ning vähemate teadmistega programme luua, ei ole tarvis enam suuri riistvara alaseid teadmisi, riistvara alased teadmised on unifitseeritud objektorjenteeritud programmi jooksutavasse virtuaalmasinasse. Objektorjenteeritud programmeerimisega kerkisid esile piisaval määral mõisted nagu komponendid ning nende taaskasutatavus ja muidugimõista disainimustrid, mis baaseeruvad komponentide taaskasutatavuse printsiibil. Preaguseks hetkeks on palju erinevaid keeli, mis toetavad objektorjenteeritud idioomi näiteks hetkel kõige populaarsemad keeled on: Visual Basic.NET (VB.NET) ja C# ning Java. Kiire areng objektorjenteeritud tehnoloogiates ning nende rakendamises on tõstnud suured ettevõtted positsioonile, kus neil on piisav ning kriitiline mass valmis programmeeritud komponente, mida saab nagu "Lego" klotse kokku kombineerides rakenduste loomisel kasutada võimaldades nii loogilist mõtlemist omavatel inimestel enesevajadustele või nende sõprusringkonna vajadustele vastavate rakenduste loomist. See tõstab kordades hetkel müügil olevate kaasaskantavate seadmete väärtust ning kui mõelda sellele, et paljud komponendid töötavad Interneti keskkonnas, siis see tõstab ka statsionaarsete seadmete väärtust tarbija silmis. Seega on see ka majanduslikult otstarbekas suund. Näiteks Android rakendusi on maailmas 2013 aasta septembri kuu seisuga üle 850000, mis ilmekalt kirjeldab rakenduste loomise motivatsiooni. Saab järeldada, et inimestel on soov saada oma seadmetest rohkem kasu ning osaleda rakenduste loomises, kusjuures just rakenduste loomises osalemine on määrava tähtusega erinevate arendusplatvormide loomise seisukohast. Kui Microsoft-i poolt käivitatud "Windows Phone App Stuudio" osutub edukaks ning Microsftil õnnestub oma praegust 3.3% turuosa kaasaskantavate seadmete turul suurendada, siis on oodata, et ka teised suured tegijad nagu Apple, BlackBerry tulevad turule "Windows Phone App Stuudiole" sarnaste arendusplatvormidega ning tarbijad ongi sisenenud uude IT ajastusse, kus nad saavad ise luua endale sobivaid rakendusi ning neid oma sõpradega või teiste huvitatud tarbijatega jagada, kas siis tasu eest või tasuta. Meid on ootams ees täiesti uus ajastu rakenduste valdkonnas, kuna kaasaskantavate seadmete tööjõudlus kasvab järjest ning seega saab nendele seadmetele luua uusi ja võimekamaid rakendusi, mis muudab IT tarkvaraarenduse turgu märgataval määral. Mulle näib, et juba ongi muutunud olukord kus ettevõtetes arendatakse kõrgelt konfigureeritavaid komponente, mida saab erinevates rakendustes kasutada, see omakorda tõstab programmeerimise kvaliteeti ning kergendab piisaval määral kvalifitseeritud tööjõu puudust. Selline areng on toimumas ettevõtetes, kes on ilmselt lähemal IT-le kui hetkel tavatarbija. Kuid see on muutumas tarbija suhtes paremuse poole. Teisalt jälle ennustatakse riistvaralähedastele rakendustele(native applications) lõppu. Kuna kaasaskantavate seadmete tööjõudlus kasvab, saab nendele seadmetele paigaldada võimekamaid internetilehitsejaid, mis võimaldavad suuremat andmete puhverdamise ning järeltöötlemise mahtu, samas peab märkima, et turule on tulnud juba 4G võrk, mis lubab suuremat andmte läbilaskevõimet. Kui jälgida arenguid, siis andmete läbilaskevõime kaasaskantavate seadmete vallas on pidevas tõusutrendis, mis omakorda tähendab seda, et suuremal määral saab infot alla laadida ning puhverada. Siit näeme, et tegelikult riistvaralähedaste rakenduste tulevik võib olla hägune, kuid kõik sõltub, millesse panustavad suured IT ettevõtted, kelle klientide arvud ulatuvad sadadesse miljonitesse. Sest tarbija seisukohast ei oma see tähtsust, kas ta laeb alla mingi rakenduse või kasutab mõnda rakendust internetilehitsejas, mõlemad rakendused peavad andmeid puhverdama et edukalt funktsioneerida, vahe võib olla on riistvaralähedase rakenduse alla laadimise maksumuses sidumiskulude mõttes, kuid tänapäeva kaasaskantavad seadmed toetavad enamaltjaolt traadita Internetti, mis võimaldab isegi suuri rakendusi kergusega alla laadida, tarbija ei ole sunnitud kõikki alla laadimisi üle megabaidi põhiselt tasustavate kanalite tegema (traadita Interneti eest tuleb samuti tasuda, kuid on olemas kuupõhise maksmisega pakette). Kuupõhise paketi korral muutub megabaidi hind aina odavamaks mida rohkem andmeid alla/üles laetakse- lihtsalt ühikupõhine hind langeb. Kui teha vähe alla laadimisi siis võib kuupõhise paketi megabaidi hind kõrgemgi tulla kui seda praegused mobiilside võrkude operaatorid pakuvad. Seega tarbija võib isegi olla huvitatud suuremal määral andmete alla laadimisest, et saada rohkem väärtust tarbitava teenuse eest(Internetiühenduse kuumaks). Praeguste turuarengute puhul näeme, et panustatakse suuremalt jaolt riistvaralähedaste rakenduste arendusse- Apple ning BlackBerry omavad juba sisse töötanud turustuskanaleid ning nendega on samal teel ka Microsoft, kes on alles tee alguses kuna nende turuosa on kõigest 3.3 protsenti, kuid müüdud seadmete(Windows Phone) hulk kasvas selle aasta(2013) teises kvartalis 7.4 miljoni seadmeni, millest piisas, et BlackBerry'st esmakordselt suurem müüginumber saada. Ning Anshul Gupta, peaanalüütik Gartner'is(maailma juhtiv IT tehnoloogia uurimis ning nõustamisettevõte- NYSE:IT), sõnul on Windows Phone kasvu eelduseks just laial hulgal rakenduste kättesaadavus (Gupta, 2013). Seega võtmetegur on siin personaalsed rakendused, kas riistvaralähedased või Internetipõhised- ei oma suurt tähtsust, kuna tarbijat see väga ei huvita, mis tehnoloogia on valitud, tarbijat siiski huvitab see, mida ta reaalselt ise teha saab ning millisel määral ta saab osaleda enda ja teiste eluks vajalike rakenduste loomisel ja muidugimõista, mis hinnaga need võimalused talle kättesaadavad on. Programmeerimine kui selline ilmselt jääb endiselt kõrgelt kvalifitseeritud grupi inimeste tegevusalaks, kusjuures rakenduste loomine kasutades programmeerijate poolt loodud komponente jõuab massidesse. Seega suured ettevõtted on sisuliselt läbi juhuse- nagu kõik suurepärased asjad sünnivad- loomas lahendust hetkel pudelikaelaks muutuvale probleemile, kus ei jagu piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada turunõudlust. Luues tarkvara arendusplatvorme nagu seda on "Windows Phone App Stuudio" lähendatakse iga eluvaldkonna inimesi IT-ga, mille tulemuseks on see, et päev- päevalt muutub IT üha rohkem igapäevaseks ning tavaliseks. Laieneb inimeste eneseväljendusvahendite hulk- luues uusi rakendusi ning levitades neid tänapäeval populaarsetes suhtlusvõrgustikes oma sõprade vahel muutub maailm rikkamaks ning suure raha eest ostetud kaasaskantavad seadmed kasulikumaks. Muidugi mõeldes äriliselt, siis selliste võimaluste loomine on ka majanduslikult otstarbekas kasvatades kliendibaasi ning suurendades seadmete läbimüüki.<br>
 Viited<br>

Amets at 22:43, 7 October 2013

2013-10-07T22:43:24Z

← Older revision		Revision as of 01:43, 8 October 2013
Line 13:		Line 13:
	massidesse sirutuvaks praktikaks. Maailma vajadus erinevate rakenduste järele on kaasaskantavate seadmete laia kättesaadavusega		massidesse sirutuvaks praktikaks. Maailma vajadus erinevate rakenduste järele on kaasaskantavate seadmete laia kättesaadavusega
	aasta- aastalt kasvanud ning olemas olevad eriharidust pakkuvad institutsioonid ei suuda turunõudlust rahuldada ja suurtel		aasta- aastalt kasvanud ning olemas olevad eriharidust pakkuvad institutsioonid ei suuda turunõudlust rahuldada ja suurtel
	IT ettevõtetel pole muud kui muuta ~~programmeerimine~~ massitegevuseks. Juba praegu on tekkimas olukord kus iga inimene ilma		IT ettevõtetel pole muud kui muuta rakenduste loomine massitegevuseks. Juba praegu on tekkimas olukord kus iga inimene ilma
	igasuguse IT taustata saab osaleda uute rakenduste väljaarendamises Windows Phone'i tarvis.		igasuguse IT taustata saab osaleda uute rakenduste väljaarendamises Windows Phone'i tarvis.
	20 augusti "IT worldi" (itworld.com) internetiväljaandes on uudis, et Microsoft käivitas Windows Phone App Stuudio beeta versiooni,		20 augusti "IT worldi" (itworld.com) internetiväljaandes on uudis, et Microsoft käivitas Windows Phone App Stuudio beeta versiooni,

Amets at 22:42, 7 October 2013

2013-10-07T22:42:39Z

← Older revision		Revision as of 01:42, 8 October 2013
Line 10:		Line 10:
	Juhendajad: Indrek Rokk ja Margus Ernits Tallinn 2013<br>		Juhendajad: Indrek Rokk ja Margus Ernits Tallinn 2013<br>

	IT- maailmas on toimumas varjatud muutus, kus ~~programmeerimine~~ on muutumas grupi kvalifitseeritud inimeste tegevusalast		IT- maailmas on toimumas varjatud muutus, kus rakenduste loomine on muutumas grupi kvalifitseeritud inimeste tegevusalast
	massidesse sirutuvaks praktikaks. Maailma vajadus erinevate rakenduste järele on kaasaskantavate seadmete laia kättesaadavusega		massidesse sirutuvaks praktikaks. Maailma vajadus erinevate rakenduste järele on kaasaskantavate seadmete laia kättesaadavusega
	aasta- aastalt kasvanud ning olemas olevad eriharidust pakkuvad institutsioonid ei suuda turunõudlust rahuldada ja suurtel		aasta- aastalt kasvanud ning olemas olevad eriharidust pakkuvad institutsioonid ei suuda turunõudlust rahuldada ja suurtel

Amets at 17:45, 7 October 2013

2013-10-07T17:45:45Z

← Older revision		Revision as of 20:45, 7 October 2013
Line 10:		Line 10:
	Juhendajad: Indrek Rokk ja Margus Ernits Tallinn 2013<br>		Juhendajad: Indrek Rokk ja Margus Ernits Tallinn 2013<br>

	IT- maailmas on toimumas varjatud ~~transitsioon~~, kus programmeerimine on muutumas grupi kvalifitseeritud inimeste tegevusalast		IT- maailmas on toimumas varjatud muutus, kus programmeerimine on muutumas grupi kvalifitseeritud inimeste tegevusalast
	massidesse sirutuvaks praktikaks. Maailma vajadus erinevate rakenduste järele on kaasaskantavate seadmete laia kättesaadavusega		massidesse sirutuvaks praktikaks. Maailma vajadus erinevate rakenduste järele on kaasaskantavate seadmete laia kättesaadavusega
	aasta- aastalt kasvanud ning olemas olevad eriharidust pakkuvad institutsioonid ei suuda turunõudlust rahuldada ja suurtel		aasta- aastalt kasvanud ning olemas olevad eriharidust pakkuvad institutsioonid ei suuda turunõudlust rahuldada ja suurtel

Amets at 13:10, 7 October 2013

2013-10-07T13:10:16Z

← Older revision		Revision as of 16:10, 7 October 2013
Line 142:		Line 142:
	X=28<br>		X=28<br>
	Y=20<br>		Y=20<br>
	Riigipoolt finantseeritaval õppekohal õppides tekib ainepunktivõlg 12 ainepunkti ulatuses kusjuures tekkinud võlg on kumulatiivne.		Riigipoolt finantseeritaval õppekohal õppides tekib ainepunktivõlg 6 ainepunkti ulatuses kusjuures tekkinud võlg on kumulatiivne.
	Seega tekib arve ~~600~~ EUR ulatuses. (1 ainepunkt on 50 eurot)<br>		Seega tekib arve 300 EUR ulatuses. (1 ainepunkt on 50 eurot)<br>
	Omafinantseeritaval õppekohal(OF) ei ole tarvis õppekulusid osaliselt hüvitada- tuleb hüvitada kõik õppekulud 20 AP ulatuses- seega 20 * 37,8 + 84(semestri reg. tasu) = 840 EUR<br>		Omafinantseeritaval õppekohal(OF) ei ole tarvis õppekulusid osaliselt hüvitada- tuleb hüvitada kõik õppekulud 20 AP ulatuses- seega 20 * 37,8 + 84(semestri reg. tasu) = 840 EUR<br>
	"Semestri õppemaksu on võimalik tasuda ühes, kahes või neljas (kaugõppe vormis ühes, kahes või kolmes) osas. Ühes osas tasumisel väheneb maksesumma 19 € võrra tingimusel, et deklareeriti minimaalselt 22 EAP ulatuses aineid."(2013, Õppemaks)<br>		"Semestri õppemaksu on võimalik tasuda ühes, kahes või neljas (kaugõppe vormis ühes, kahes või kolmes) osas. Ühes osas tasumisel väheneb maksesumma 19 € võrra tingimusel, et deklareeriti minimaalselt 22 EAP ulatuses aineid."(2013, Õppemaks)<br>

	[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]		[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

Amets at 19:42, 4 October 2013

2013-10-04T19:42:45Z

← Older revision		Revision as of 22:42, 4 October 2013
Line 125:		Line 125:
	5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <br>		5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <br>
	5.3.8. Eksamikorralduse määrab õppejõud. Mistahes abivahendeid või õppuri koostatud materjale võib kasutada ainult õppejõu kehtestatud korras. Lubamatute abimaterjalide kasutamine kvalifitseerub akadeemiliste tavade rikkumiseks.		5.3.8. Eksamikorralduse määrab õppejõud. Mistahes abivahendeid või õppuri koostatud materjale võib kasutada ainult õppejõu kehtestatud korras. Lubamatute abimaterjalide kasutamine kvalifitseerub akadeemiliste tavade rikkumiseks.
	"(2013, Õppekorralduse eeskiri)		"(2013, Õppekorralduse eeskiri)<br>
	Riigieelarvelisel kohal (RF) õppivale tudengile on kordussooritused tasuta.<br>		Riigieelarvelisel kohal (RF) õppivale tudengile on kordussooritused tasuta.<br>
	Omafinantseeritaval õppekohal on kordussooritused tasulised.<br>		Omafinantseeritaval õppekohal on kordussooritused tasulised.<br>

Amets at 19:39, 4 October 2013

2013-10-04T19:39:57Z

← Older revision		Revision as of 22:39, 4 October 2013
Line 93:		Line 93:
	== Vastus: ==		== Vastus: ==

	~~esimene pool küsimuest:~~ 09. maist 2013. a jõustunud õppekorralduse eeskirja kohaselt toimub akadeemiline liikumine järgenvatel alustel:<br>		09. maist 2013. a jõustunud õppekorralduse eeskirja kohaselt toimub akadeemiline liikumine järgenvatel alustel:<br>
	"7. AKADEEMILINE LIIKUMINE<br>		"7. AKADEEMILINE LIIKUMINE<br>
	7.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br>		7.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br>
Line 101:		Line 101:
	Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.		Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.
	" (2013, Õppekorralduse eeskiri)<br>		" (2013, Õppekorralduse eeskiri)<br>
	~~teine pool küsimusest:~~ Jah kõik deklareeritud valikained tuleb sooritada. Üle deklareeritud valikained tuleb endal kinni maksta<br>		Jah kõik deklareeritud valikained tuleb sooritada. Üle deklareeritud valikained tuleb endal kinni maksta<br>

Amets at 19:39, 4 October 2013

2013-10-04T19:39:27Z

← Older revision		Revision as of 22:39, 4 October 2013
Line 143:		Line 143:
	Y=20<br>		Y=20<br>
	Riigipoolt finantseeritaval õppekohal õppides tekib ainepunktivõlg 12 ainepunkti ulatuses kusjuures tekkinud võlg on kumulatiivne.		Riigipoolt finantseeritaval õppekohal õppides tekib ainepunktivõlg 12 ainepunkti ulatuses kusjuures tekkinud võlg on kumulatiivne.
	Seega tekib arve ~~453,6~~ EUR ulatuses. (1 ainepunkt on ~~37,8~~ eurot)<br>		Seega tekib arve 600 EUR ulatuses. (1 ainepunkt on 50 eurot)<br>
	Omafinantseeritaval õppekohal(OF) ei ole tarvis õppekulusid osaliselt hüvitada- tuleb hüvitada kõik õppekulud 20 AP ulatuses- seega 20 * 37,8 + 84(semestri reg. tasu) = 840 EUR<br>		Omafinantseeritaval õppekohal(OF) ei ole tarvis õppekulusid osaliselt hüvitada- tuleb hüvitada kõik õppekulud 20 AP ulatuses- seega 20 * 37,8 + 84(semestri reg. tasu) = 840 EUR<br>
	"Semestri õppemaksu on võimalik tasuda ühes, kahes või neljas (kaugõppe vormis ühes, kahes või kolmes) osas. Ühes osas tasumisel väheneb maksesumma 19 € võrra tingimusel, et deklareeriti minimaalselt 22 EAP ulatuses aineid."(2013, Õppemaks)<br>		"Semestri õppemaksu on võimalik tasuda ühes, kahes või neljas (kaugõppe vormis ühes, kahes või kolmes) osas. Ühes osas tasumisel väheneb maksesumma 19 € võrra tingimusel, et deklareeriti minimaalselt 22 EAP ulatuses aineid."(2013, Õppemaks)<br>

	[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]		[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]