User:Ankask - Revision history

Ankask: /* Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö */

2016-10-14T08:12:45Z

Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

← Older revision		Revision as of 11:12, 14 October 2016
Line 2:		Line 2:
	----		----
	Autor: Annika Kask <br>		Autor: Annika Kask <br>
	Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016		Esitamise kuupäev: 14. oktoober 2016
	----		----

Ankask: /* Essee */

2016-10-14T08:12:13Z

Essee

← Older revision		Revision as of 11:12, 14 October 2016
Line 7:		Line 7:
	=== Essee ===		=== Essee ===

	Oma elu mingi uue alaga sidudes on alati mõistlik ka tutvuda, mida antud erialal päriselt tehakse ja millega kokku puututakse. Eesti Infotehnoloogia Kolledžis olemas vastav aine, kuhu kutsutaksegi esinema inimesi~~, kes sellel alal töötavad või sellega kokku puutuvad~~, et teha meile, värskelt õppima asunutele, selgeks, kas me ikka soovime sellel erialal õppida ning millele peame pühenduma.<br>		Oma elu mingi uue alaga sidudes on alati mõistlik ka tutvuda, mida antud erialal päriselt tehakse ja millega kokku puututakse. Eesti Infotehnoloogia Kolledžis on olemas vastav aine, kuhu kutsutaksegi esinema selle alaga seotud inimesi, et teha meile, värskelt õppima asunutele, selgeks, kas me ikka soovime sellel erialal õppida ning millele peame pühenduma.<br>

	Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine. Loeng, Tallinn, 26.08.2016"]</ref> räägiti ~~meile~~ õppimise protsessist, korraldusest ja erialatutvustuse ainest üldiselt. Muu hulgas räägiti ka huviringidest ja muust taolisest. Põhiline, mis sellest loengust meelde jäi, on vajadus pidevalt õppida ning mitte sellega semestri lõppu ootama jääda. Lisaks räägiti, et IT on ala, mis eeldab pidevalt enesetäiendamist ja uute asjade õppimist. Seda ka ~~töö kirjutaja~~ sellelt erialalt ~~loodab~~, sest just õppimise ja arenemise üldisema vajaduse tõttu ju saigi siia õppima asutud.<br>		Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine. Loeng, Tallinn, 26.08.2016"]</ref> räägiti õppimise protsessist, korraldusest ja erialatutvustuse ainest üldiselt. Muu hulgas räägiti ka huviringidest ja muust taolisest. Põhiline, mis sellest loengust meelde jäi, on vajadus pidevalt õppida ning mitte sellega semestri lõppu ootama jääda. Lisaks räägiti, et IT on ala, mis eeldab pidevalt enesetäiendamist ja uute asjade õppimist. Seda ka sellelt erialalt loodan, sest just õppimise ja arenemise üldisema vajaduse tõttu ju saigi siia õppima asutud.<br>

	Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Loeng, Tallinn, 31.08.2016"]</ref> rääkis Andres Kütt süsteemiarhitekti ametist. See tundus väga huvitav, kuid samas ka väga keeruline amet, mida õpetatakse maailmas väga vähestes kohtades. Olles läbinud ka ühe äriprotsesside modelleerimise alase koolituse, saan aru, et süsteemi loomine~~, või isegi~~ kaardistamine on keerulised. Süsteemis vigade otsimine ja parandamine sellisel tasemel on veelgi keerulisemad ning saavad peaaegu alati tugeva vastuseisu osaliseks töötajate ja ettevõtete juhtide endi poolt, kelle jaoks neid muutusi tehakse. Paljud ettevõtted alustavad oma ülesehitust „lipp lipi peale, lapp lapi peale“ meetodil, millele lisatakse uusi ~~juppe~~ vastavalt hädavajadusele ning sageli ~~koordineerimatul~~ kujul. Selliste süsteemidega peavadki sageli süsteemiarhitektid rinda pistma ja neid paremaks muutma. See töö on suures osas mitte ainult IT, vaid ka psühholoogia ja ettevõtlusega seotud, sest suhtlema pead inimestega ning pead ka olema võimeline muutuste vajalikkuse neile selgeks tegema. ~~Ettevõtet ei tohi samas ka pankrotti ajada liiga vägevate süsteemidega ning tuleb~~ leida ~~sageli~~ keerukaid kompromisse, mis nõuavad palju aega ja raha. Ühtpidi tundub see amet paeluv, kuid teisalt näib see väga keeruline nii emotsionaalselt kui ka oma teadmiste rakendamise oskuse poolest.<br>		Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Loeng, Tallinn, 31.08.2016"]</ref> rääkis Andres Kütt süsteemiarhitekti ametist. See tundus väga huvitav, kuid samas ka väga keeruline amet, mida õpetatakse maailmas väga vähestes kohtades. Olles läbinud ka ühe äriprotsesside modelleerimise alase koolituse, saan aru, et süsteemi loomine ja ka kaardistamine on keerulised. Süsteemis vigade otsimine ja parandamine sellisel tasemel on veelgi keerulisemad ning saavad peaaegu alati tugeva vastuseisu osaliseks just töötajate ja ettevõtete juhtide endi poolt, kelle jaoks neid muutusi tehakse. Paljud ettevõtted alustavad oma ülesehitust „lipp lipi peale, lapp lapi peale“ meetodil, millele lisatakse uusi "lappe" vastavalt hädavajadusele ning sageli koordineerimata kujul. Selliste süsteemidega peavadki sageli süsteemiarhitektid rinda pistma ja neid paremaks muutma. See töö on suures osas mitte ainult IT, vaid ka psühholoogia ja ettevõtlusega seotud, sest suhtlema pead inimestega ning pead ka olema võimeline muutuste vajalikkuse neile selgeks tegema. Tuleb leida keerukaid kompromisse, mis nõuavad jällegi omakorda palju aega ja raha. Ettevõtet ei tohi samas ka muutustega pankrotti ajada. Ühtpidi tundub see amet paeluv, kuid teisalt näib see väga keeruline nii emotsionaalselt kui ka oma teadmiste rakendamise oskuse poolest.<br>

	Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid. Loeng, Tallinn, 07.09.2016"]</ref> rääkisid Kristel ja Marko Kruustük, kaks EIK vilistlast ja testimisfirma Testlio omanikku, testimisest ja startupidest. Juba ainuüksi selle ettevõtte loomine on huvitav protsess, sest see nõuab tõsist soovi ja oskusi, kuidas end ja oma tegevust reklaamida, organiseerida ja paberile panna. IT-ala inimesed kipuvad sageli olema introvertsed ning ei armasta väga bürokraatiat, suhtlust ja enesereklaami. Ettevõtte loomisel ja juhtimisel on vaja nii neid eelmainitud oskusi kui ka juhtimisoskust ja julgust riskida. Ettevõtte tegevuse taga oli Kristeli soov parandada tarkvara testimise turul toimivat olukorda. See start-upi loomise teema haakub ka hästi mu senise õpituga ning oman ~~suhteliselt head~~ ettekujutust, millega peab kokku puutuma ja mida ka tegema start-upi luues. Numbrid on küll igal ütlejal erinevad, kuid loengutest on kõlama jäänud, et ainult üks start-up kümnest jääb püsima.		Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid. Loeng, Tallinn, 07.09.2016"]</ref> rääkisid Kristel ja Marko Kruustük, kaks EIK vilistlast ja testimisfirma Testlio omanikku, testimisest ja startupidest. Juba ainuüksi selle ettevõtte loomine on huvitav protsess, sest see nõuab tõsist soovi ja oskusi, kuidas end ja oma tegevust reklaamida, organiseerida ja paberile panna. IT-ala inimesed kipuvad sageli olema introvertsed ning ei armasta väga bürokraatiat, suhtlust ja enesereklaami. Ettevõtte loomisel ja juhtimisel on vaja nii neid eelmainitud oskusi kui ka juhtimisoskust ja julgust riskida. Ettevõtte tegevuse taga oli Kristeli soov parandada tarkvara testimise turul toimivat olukorda. See start-upi loomise teema haakub ka hästi mu senise õpituga ning oman mingisugust ettekujutust, millega peab kokku puutuma ja mida ka tegema start-upi luues. Numbrid on küll igal ütlejal erinevad, kuid loengutest on kõlama jäänud, et ainult üks start-up kümnest jääb püsima.
	Mulle pakub testimine huvi vähemalt kahel põhjusel. Esiteks kipub mul olema üsna hea vigade nägemise oskus, mis tuleb kindlasti kasuks. Teiseks meeldib mulle asju nö „lõhkuda“ või siis juppideks võtta ja vaadata, mis mida täpselt teeb. Esimene testimise-alane aine peaks meil olema teisel kursusel~~. Loodan~~, et huvi selle ala vastu säilib ka pärast selle kursuse läbimist.<br>		Mulle pakub testimine huvi vähemalt kahel põhjusel. Esiteks kipub mul olema üsna hea vigade nägemise oskus, mis tuleb kindlasti kasuks. Teiseks meeldib mulle asju nö „lõhkuda“ või siis juppideks võtta ja vaadata, mis mida täpselt teeb. Esimene testimise-alane aine peaks meil olema teisel kursusel ja loodan, et huvi selle ala vastu säilib ka pärast selle kursuse läbimist.<br>

	Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Lembitu Ling. Süsadminnimisest. Loeng, Tallinn, 14.09.2016"]</ref> rääkis Lembitu Ling süsteemiadministreerimisest. Tema on vastava ala ise selgeks õppinud. Omal käel õppimise teel tänapäeval uued IT-alale tulijad enam rakendust nii kergesti ei leiaks, sest baasharidust peetakse nüüd juba olulisemaks kui varem. Loengus räägiti paljudes veidrates terminites, millest nii varases õpingute faasis veel arugi ei saanud. Süsteemiadministraatori ametist on mul mingisugune väga algeline ettekujutlus juba olemas ja valisin selle eriala, sest see tundus mulle mõistetavam. Antud loengu järel ei tundu administreerimine enam arendusest väga palju loogilisem ja selgem, aga pealehakkamine pidavat juba pool võitu olema.<br>		Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Lembitu Ling. Süsadminnimisest. Loeng, Tallinn, 14.09.2016"]</ref> rääkis Lembitu Ling süsteemiadministreerimisest. Tema on vastava ala ise selgeks õppinud. Omal käel õppimise teel tänapäeval uued IT-alale tulijad enam rakendust nii kergesti ei leiaks, sest baasharidust peetakse nüüd juba olulisemaks kui varem. Loengus räägiti paljudes veidrates terminites, millest nii varases õpingute faasis veel arugi ei saanud. Süsteemiadministraatori ametist oli mul mingisugune väga algeline ettekujutlus juba olemas ja valisin selle eriala, sest see tundus mulle mõistetavam. Antud loengu järel ei tundu administreerimine enam arendusest väga palju loogilisem ja selgem, aga pealehakkamine pidavat juba pool võitu olema. Veel üllatas mind väide, et arendajad ja administreerijad ei saa päris hästi läbi, aga eks see sõltub ka alati inimestest. <br>

	Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "Andres Septer, Einar Koltšanov. IT tööturg, Karjäärikäänakud. Loeng, Tallinn, 21.09.2016"]</ref> rääkisid meile Andres Septer IT-ala töökohtadest ja nende valimisest ning Einar Koltšanov Scrum Masteri tööst. ~~Töökohtade puhul jäi tunne~~, et ~~nende~~ valimisel peab olema hoolikas, et end mitte kinni jooksnuna ning edasiminekuvõimaluseta leida. Seda oleksin tahtnud kuulda juba esimesel karjäärivaliku tegemisel, sest oleks aidanud paremini oma suundasid valida ning ka vastavalt teadmisi koguda. Selles loengus oldi kohati liiga karm väikeettevõtete suhtes, aga eks peabki välja tooma äärmused, et neid märgata osataks ning teadmatusest otsa ei komistataks. Olles ise töötanud üsna pikalt väikeettevõttes, suudan päris suure osaga räägitust suhestuda nii hea kui ka mitte nii hea poolelt.		Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "Andres Septer, Einar Koltšanov. IT tööturg, Karjäärikäänakud. Loeng, Tallinn, 21.09.2016"]</ref> rääkisid meile Andres Septer IT-ala töökohtadest ja nende valimisest ning Einar Koltšanov Scrum Masteri tööst.
	Scrum Masteri ametist jäi meelde, et tegu pole mitte projektijuhi ametiga, vaid rohkem toetava abilisega. Mõneti jääb mulje, et ~~see ongi see, millest olen~~ tundnud puudust ~~projektijuhi ametikohal~~, et projektijuht ei ~~pea~~ olema kubjas, vaid ~~saab olla~~ abiline. Lisaks ~~toodi eriti hoolega välja~~, et iga projekti agiilseks nimetamine ei tee seda veel agiilseks. Ka kaost võib nimetada agiilseks.<br>		Andres Septeri loengus kuulsime, et töökoha valimisel peab olema hoolikas, et end mitte varsti kinni jooksnuna ning edasiminekuvõimaluseta leida. Seda oleksin tahtnud kuulda juba esimesel karjäärivaliku tegemisel, sest oleks aidanud paremini oma suundasid valida ning ka vastavalt teadmisi koguda. Selles loengus oldi minu arvates kohati liiga karm väikeettevõtete suhtes, aga eks peabki välja tooma äärmused, et neid märgata osataks ning teadmatusest otsa ei komistataks. Olles ise töötanud üsna pikalt väikeettevõttes, suudan päris suure osaga räägitust suhestuda nii hea kui ka mitte nii hea poolelt. Seda, et kõik peavad tegema kõike ja IT-inimesi peetakse kohvimasinaparandajaks, olen näinud isegi, kuid see on ellujäämisvajadus. Ka ei saa kõik endale valida suuri ja luksuslikke ettevõtteid töökohtadeks. Seda loenguosa kuulates kumas päris hästi läbi, kui erinevates maailmades elavad Eestis tavainimesed ja IT-ala esindajad. Kui viimastel on võimalik öelda, mida nad arvavad ja tahavad, siis esimesed võivad sellise tegevuse tagajärjel muutuda elu heidikuteks.
			Scrum Masteri ametist jäi meelde, et tegu pole mitte projektijuhi ametiga, vaid rohkem toetava abilisega. Mõneti jääb mulje, et projektijuhi ametikohal olengi tundnud puudust sellest, et projektijuht ei peaks olema kubjas, vaid pigem abiline. Lisaks mainiti, et iga projekti agiilseks nimetamine ei tee seda veel agiilseks. Ka kaost võib nimetada agiilseks. Samas näib, et paljudes kohtades peetaksegi kaost agiilseks meetodiks.<br>

	Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Ivar Laur. Andmed ei allu analüüsile. Loeng, Tallinn, 28.09.2016"]</ref> rääkis meile Ivar Laur andmeanalüüsist EMTA näitel. Kui muidu rääkis Laur meile, kuidas leida pätte ja kaabakaid, siis oli tore avastada, et ei olda pimedad selle ees, et nii mõnigi "pätt" võib olla lihtsalt raamatupidamisega kimpus õnnetu, kes vajab abi või kelle raamatupidamisse on lihtsalt apsakas sisse juhtunud. Lisaks sellele räägiti ka, et sageli tekib meil oma kogemuse põhjal võlts arusaam, et asjad on ühtmoodi. Kui aga nende andmete peal õigeid analüüse rakendada, võime üllatusega avastada hoopis midagi muud. Nii võib osutuda meie arvates põhiprobleem hoopis kõrvaliseks ning põhimureks on tegelikult mingi muu tegevus. Võidakse isegi avastada, et põhisissetuleku allika peaks näiteks muu tegevuse vastu vahetama. <br>		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Ivar Laur. Andmed ei allu analüüsile. Loeng, Tallinn, 28.09.2016"]</ref> rääkis meile Ivar Laur andmeanalüüsist EMTA näitel. Kui muidu rääkis Laur meile, kuidas leida pätte ja kaabakaid, siis oli tore avastada, et ei olda pimedad selle ees, et nii mõnigi "pätt" võib olla lihtsalt raamatupidamisega kimpus õnnetu, kes vajab abi või kelle raamatupidamisse on lihtsalt apsakas sisse juhtunud. Lisaks sellele räägiti ka, et sageli tekib meil oma kogemuse põhjal võlts arusaam, et asjad on ühtmoodi. Kui aga nende andmete peal õigeid analüüse rakendada, võime üllatusega avastada hoopis midagi muud. Nii võib osutuda meie arvates põhiprobleem hoopis kõrvaliseks ning põhimureks on tegelikult mingi muu tegevus. Võidakse isegi avastada, et põhisissetuleku allika peaks näiteks muu tegevuse vastu vahetama. Oma senise töökogemuse käigus olen isegi selliseid üllatusi mõned korrad kogema pidanud. <br>

	Eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 " Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse. Loeng, Tallinn, 05.10.2016"]</ref> rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. Sain teada, et Eesti on küberkaitse valdkonnas esirinnas ning meil tegeldakse selle alaga väga aktiivselt. Meil on olemas isegi Küberkaitseliit. Olen kogenud, et paljud ei tea netiturvalisusest mitte midagi. Eriti puudutab see vanemaid inimesi. Palju klõpsitakse suvalistel linkidel, kasutatakse ülilihtsaid ja korduvaid paroole, jagatakse oma infot suvaliste inimestega Facebookis ega teata, mida üks või teine veebileht infoga teeb. Just sama loengu nädalal jooksis tutvusringkonnas nelja inimese Facebooki kontolt läbi üks viiruse link ~~ning oleksin isegi võinud õnge minna, kui lingi imelik aadress poleks kahtlust äratanud~~. Nooremate probleem on rohkem liigse info jagamine veebis kui ebaturvaliste linkide klõpsimine ja paroolide mure. <br>		Eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 " Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse. Loeng, Tallinn, 05.10.2016"]</ref> rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. Sain teada, et Eesti on küberkaitse valdkonnas esirinnas ning meil tegeldakse selle alaga väga aktiivselt. Meil on olemas isegi Küberkaitseliit. Olen sageli kogenud, et paljud inimesed ei tea netiturvalisusest mitte midagi. Eriti puudutab see vanemaid inimesi. Palju klõpsitakse suvalistel linkidel, kasutatakse ülilihtsaid ja korduvaid paroole, jagatakse oma infot suvaliste inimestega Facebookis ega teata, mida üks või teine veebileht infoga teeb. Just sama loengu nädalal jooksis tutvusringkonnas nelja inimese Facebooki kontolt läbi üks viiruse link. Nooremate probleem on rohkem liigse info jagamine veebis kui ebaturvaliste linkide klõpsimine ja paroolide mure. <br>

	Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127" Hedi Mardisoo. IT ja turundus. Loeng, Tallinn, 12.10.2016"]</ref> rääkis Hedi Mardisoo AS Starmanist meile turundusest ja brändindusest IT-ga seotud maailmas. Kuna õpin hetkel ka ettevõtlust, siis oli see teema mulle üsna mõistetav. Selle aine puhul tuli välja kaks asja, mis mulle silma on jäänud oma elus ja loengus. Esiteks, paljud töötajad kas ei saa aru või isegi ei taha aru saada, et nemad ise ongi otseselt osa sellest tooteturundusest. Oma kogemustest võiksin pigem öelda, et neile ei ole seda piisavalt selgeks tehtud ning hiljem meenutatud. Asju ei omandata siiski ~~ainult~~ ühe korraga, vaid neid peab pidevalt kordama ja harjutama ning jälle meenutama, kui on pikem vahe sisse jäänud. ~~Muidu ei vajaks ju minagi matemaatika ja füüsika kordamist, kui ainult ühest korrast õppimisest piisaks terveks eluks. 20 aastat tagasi tegin ju juba korra läbi!~~		Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127" Hedi Mardisoo. IT ja turundus. Loeng, Tallinn, 12.10.2016"]</ref> rääkis Hedi Mardisoo AS Starmanist meile turundusest ja brändindusest IT-ga seotud maailmas. Kuna õpin hetkel ka ettevõtlust, siis oli see teema mulle üsna mõistetav. Selle aine puhul tuli välja kaks asja, mis mulle silma on jäänud oma elus ja loengus. Esiteks, paljud töötajad kas ei saa aru või isegi ei taha aru saada, et nemad ise ongi otseselt osa sellest tooteturundusest. Oma kogemustest võiksin pigem öelda, et neile ei ole seda piisavalt selgeks tehtud ning hiljem meenutatud. Asju ei omandata siiski ühe korraga, vaid neid peab pidevalt kordama ja harjutama ning jälle meenutama, kui on pikem vahe sisse jäänud.
	Teise punktina kipun arvama, et "loll klient" on pigem vihje kehvemapoolsele suhtlusoskusele, mille poolest kipuvad IT-inimesed sageli tuntud olema. Sageli kiputakse eeldama kliendilt liiga palju teadmisi ja järeldusoskust ning asjade läbinägemisoskust, mida neil sageli pole või pole nad lihtsalt selle peale tulnud, at asju selle nurga alt vaadelda. Ettevõtte juhtide puhul on sageli hea see, kui suudad välja tuua numbrilised võidud ehk kui palju ja miks tuleb teistsugune lähenemine odavam. Alati peab ka muidugi arvestama, et inimene on isiksus, mitte masin ning seega on neil kõigil omad kiiksud ja probleemid, mis võivad väga olulise jutu mõttetuks muuta. Ka võib olla sageli lolli aga järjekindla otsuse taga keegi, keda ei nähta, kuid kes püüab mingit oma soovi läbi viia ja on kliendile eelnevalt ajupesu teinud.<br>

	~~Praegu tundub mulle kõige huvitavam neist loengutes tutvustatud ametitest testija~~ ning ~~kõige vähem huvipakkuvana süsteemiarhitekti amet~~. ~~Oma kogemuste~~ ja ~~hariduse baasil võiksin ehk~~ ka ~~Scrum Masteriks sobida~~. Kokkuvõtteks võin öelda, et loengud olid üsna huvitavad ning andsid hea ülevaate, mida üks tüüpiline IT-valdkonna töö endast kujutab ning millele tuleks rohkem pühenduda. Üks osa, millest oleksin tahtnud ka kuulda, on programmeerija igapäevaelu. ~~Sellest tean ma suhteliselt vähe või pigem üldse mitte midagi~~.		Teise punktina kipun arvama, et õppejõu mainitud "loll klient" on pigem vähene võimekus näha asja kliendi poolelt. Sageli kiputakse eeldama kliendilt liiga palju teadmisi ja järeldusoskust ning asjade läbinägemisoskust, mida neil sageli pole või pole nad lihtsalt selle peale tulnud, at asju selle nurga alt vaadelda. Ettevõtte juhtide puhul on sageli hea see, kui suudad välja tuua numbrilised võidud ehk kui palju ja miks tuleb teistsugune lähenemine odavam. Alati peab ka muidugi arvestama, et inimene on isiksus, mitte masin ning seega on neil kõigil omad kiiksud ja probleemid, mis võivad väga olulise jutu mõttetuks muuta. Ka võib olla sageli lolli aga järjekindla otsuse taga keegi, keda ei nähta, kuid kes püüab mingit oma soovi läbi viia ja on kliendile eelnevalt ajupesu teinud.<br>

			Kokkuvõtteks võin öelda, et loengud olid üsna huvitavad ning andsid hea ülevaate, mida üks tüüpiline IT-valdkonna töö endast kujutab ning millele tuleks rohkem pühenduda. Üks osa, millest oleksin tahtnud ka kuulda, on programmeerija igapäevaelu, kuid mingil määral kumas see läbi ka teistest ametitutvustustest. Praegu tundub mulle kõige huvitavam neist ametitest testija ning kõige vähem huvipakkuvana süsteemiarhitekti amet.

	=== Õpingukorralduse küsimused ===		=== Õpingukorralduse küsimused ===

Ankask: /* Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö */

2016-10-13T18:55:55Z

Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

← Older revision		Revision as of 21:55, 13 October 2016
Line 2:		Line 2:
	----		----
	Autor: Annika Kask <br>		Autor: Annika Kask <br>
	Esitamise kuupäev: 22. ~~september~~ 2016		Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016
	----		----

Ankask: /* Essee */

2016-10-13T15:42:58Z

Essee

← Older revision		Revision as of 18:42, 13 October 2016
Line 20:		Line 20:
	Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "Andres Septer, Einar Koltšanov. IT tööturg, Karjäärikäänakud. Loeng, Tallinn, 21.09.2016"]</ref> rääkisid meile Andres Septer IT-ala töökohtadest ja nende valimisest ning Einar Koltšanov Scrum Masteri tööst. Töökohtade puhul jäi tunne, et nende valimisel peab olema hoolikas, et end mitte kinni jooksnuna ning edasiminekuvõimaluseta leida. Seda oleksin tahtnud kuulda juba esimesel karjäärivaliku tegemisel, sest oleks aidanud paremini oma suundasid valida ning ka vastavalt teadmisi koguda. Selles loengus oldi kohati liiga karm väikeettevõtete suhtes, aga eks peabki välja tooma äärmused, et neid märgata osataks ning teadmatusest otsa ei komistataks. Olles ise töötanud üsna pikalt väikeettevõttes, suudan päris suure osaga räägitust suhestuda nii hea kui ka mitte nii hea poolelt.		Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "Andres Septer, Einar Koltšanov. IT tööturg, Karjäärikäänakud. Loeng, Tallinn, 21.09.2016"]</ref> rääkisid meile Andres Septer IT-ala töökohtadest ja nende valimisest ning Einar Koltšanov Scrum Masteri tööst. Töökohtade puhul jäi tunne, et nende valimisel peab olema hoolikas, et end mitte kinni jooksnuna ning edasiminekuvõimaluseta leida. Seda oleksin tahtnud kuulda juba esimesel karjäärivaliku tegemisel, sest oleks aidanud paremini oma suundasid valida ning ka vastavalt teadmisi koguda. Selles loengus oldi kohati liiga karm väikeettevõtete suhtes, aga eks peabki välja tooma äärmused, et neid märgata osataks ning teadmatusest otsa ei komistataks. Olles ise töötanud üsna pikalt väikeettevõttes, suudan päris suure osaga räägitust suhestuda nii hea kui ka mitte nii hea poolelt.
	Scrum Masteri ametist jäi meelde, et tegu pole mitte projektijuhi ametiga, vaid rohkem toetava abilisega. Mõneti jääb mulje, et see ongi see, millest olen tundnud puudust projektijuhi ametikohal, et projektijuht ei pea olema kubjas, vaid saab olla abiline. Lisaks toodi eriti hoolega välja, et iga projekti agiilseks nimetamine ei tee seda veel agiilseks. Ka kaost võib nimetada agiilseks.<br>		Scrum Masteri ametist jäi meelde, et tegu pole mitte projektijuhi ametiga, vaid rohkem toetava abilisega. Mõneti jääb mulje, et see ongi see, millest olen tundnud puudust projektijuhi ametikohal, et projektijuht ei pea olema kubjas, vaid saab olla abiline. Lisaks toodi eriti hoolega välja, et iga projekti agiilseks nimetamine ei tee seda veel agiilseks. Ka kaost võib nimetada agiilseks.<br>

	Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Ivar Laur. Andmed ei allu analüüsile. Loeng, Tallinn, 28.09.2016"]</ref> rääkis meile Ivar Laur andmeanalüüsist EMTA näitel. Kui muidu rääkis Laur meile, kuidas leida pätte ja kaabakaid, siis oli tore avastada, et ei olda pimedad selle ees, et nii mõnigi "pätt" võib olla lihtsalt raamatupidamisega kimpus õnnetu, kes vajab abi või kelle raamatupidamisse on lihtsalt apsakas sisse juhtunud. Lisaks sellele räägiti ka, et sageli tekib meil oma kogemuse põhjal võlts arusaam, et asjad on ühtmoodi. Kui aga nende andmete peal õigeid analüüse rakendada, võime üllatusega avastada hoopis midagi muud. Nii võib osutuda meie arvates põhiprobleem hoopis kõrvaliseks ning põhimureks on tegelikult mingi muu tegevus. Võidakse isegi avastada, et põhisissetuleku allika peaks näiteks muu tegevuse vastu vahetama. <br>		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Ivar Laur. Andmed ei allu analüüsile. Loeng, Tallinn, 28.09.2016"]</ref> rääkis meile Ivar Laur andmeanalüüsist EMTA näitel. Kui muidu rääkis Laur meile, kuidas leida pätte ja kaabakaid, siis oli tore avastada, et ei olda pimedad selle ees, et nii mõnigi "pätt" võib olla lihtsalt raamatupidamisega kimpus õnnetu, kes vajab abi või kelle raamatupidamisse on lihtsalt apsakas sisse juhtunud. Lisaks sellele räägiti ka, et sageli tekib meil oma kogemuse põhjal võlts arusaam, et asjad on ühtmoodi. Kui aga nende andmete peal õigeid analüüse rakendada, võime üllatusega avastada hoopis midagi muud. Nii võib osutuda meie arvates põhiprobleem hoopis kõrvaliseks ning põhimureks on tegelikult mingi muu tegevus. Võidakse isegi avastada, et põhisissetuleku allika peaks näiteks muu tegevuse vastu vahetama. <br>

	Eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 " Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse. Loeng, Tallinn, 05.10.2016"]</ref> rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. Sain teada, et Eesti on küberkaitse valdkonnas esirinnas ning meil tegeldakse selle alaga väga aktiivselt. Meil on olemas isegi Küberkaitseliit. Olen kogenud, et paljud ei tea netiturvalisusest mitte midagi. Eriti puudutab see vanemaid inimesi. Palju klõpsitakse suvalistel linkidel, kasutatakse ülilihtsaid ja korduvaid paroole, jagatakse oma infot suvaliste inimestega Facebookis ega teata, mida üks või teine veebileht infoga teeb. Just sama loengu nädalal jooksis tutvusringkonnas nelja inimese Facebooki kontolt läbi üks viiruse link ning oleksin isegi võinud õnge minna, kui lingi imelik aadress poleks kahtlust äratanud. Nooremate probleem on rohkem liigse info jagamine veebis kui ebaturvaliste linkide klõpsimine ja paroolide mure. <br>		Eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 " Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse. Loeng, Tallinn, 05.10.2016"]</ref> rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. Sain teada, et Eesti on küberkaitse valdkonnas esirinnas ning meil tegeldakse selle alaga väga aktiivselt. Meil on olemas isegi Küberkaitseliit. Olen kogenud, et paljud ei tea netiturvalisusest mitte midagi. Eriti puudutab see vanemaid inimesi. Palju klõpsitakse suvalistel linkidel, kasutatakse ülilihtsaid ja korduvaid paroole, jagatakse oma infot suvaliste inimestega Facebookis ega teata, mida üks või teine veebileht infoga teeb. Just sama loengu nädalal jooksis tutvusringkonnas nelja inimese Facebooki kontolt läbi üks viiruse link ning oleksin isegi võinud õnge minna, kui lingi imelik aadress poleks kahtlust äratanud. Nooremate probleem on rohkem liigse info jagamine veebis kui ebaturvaliste linkide klõpsimine ja paroolide mure. <br>

	Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127" Hedi Mardisoo. IT ja turundus. Loeng, Tallinn, 12.10.2016"]</ref> rääkis Hedi Mardisoo AS Starmanist meile turundusest ja brändindusest IT-ga seotud maailmas. Kuna õpin hetkel ka ettevõtlust, siis oli see teema mulle üsna mõistetav. Selle aine puhul tuli välja kaks asja, mis mulle silma on jäänud oma elus ja loengus. Esiteks, paljud töötajad kas ei saa aru või isegi ei taha aru saada, et nemad ise ongi otseselt osa sellest tooteturundusest. Oma kogemustest võiksin pigem öelda, et neile ei ole seda piisavalt selgeks tehtud ning hiljem meenutatud. Asju ei omandata siiski ainult ühe korraga, vaid neid peab pidevalt kordama ja harjutama ning jälle meenutama, kui on pikem vahe sisse jäänud. Muidu ei vajaks ju minagi matemaatika ja füüsika kordamist, kui ainult ühest korrast õppimisest piisaks terveks eluks. 20 aastat tagasi tegin ju juba korra läbi!		Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127" Hedi Mardisoo. IT ja turundus. Loeng, Tallinn, 12.10.2016"]</ref> rääkis Hedi Mardisoo AS Starmanist meile turundusest ja brändindusest IT-ga seotud maailmas. Kuna õpin hetkel ka ettevõtlust, siis oli see teema mulle üsna mõistetav. Selle aine puhul tuli välja kaks asja, mis mulle silma on jäänud oma elus ja loengus. Esiteks, paljud töötajad kas ei saa aru või isegi ei taha aru saada, et nemad ise ongi otseselt osa sellest tooteturundusest. Oma kogemustest võiksin pigem öelda, et neile ei ole seda piisavalt selgeks tehtud ning hiljem meenutatud. Asju ei omandata siiski ainult ühe korraga, vaid neid peab pidevalt kordama ja harjutama ning jälle meenutama, kui on pikem vahe sisse jäänud. Muidu ei vajaks ju minagi matemaatika ja füüsika kordamist, kui ainult ühest korrast õppimisest piisaks terveks eluks. 20 aastat tagasi tegin ju juba korra läbi!
	Teise punktina kipun arvama, et "loll klient" on pigem vihje kehvemapoolsele suhtlusoskusele, mille poolest kipuvad IT-inimesed sageli tuntud olema. Sageli kiputakse eeldama kliendilt liiga palju teadmisi ja järeldusoskust ning asjade läbinägemisoskust, mida neil sageli pole või pole nad lihtsalt selle peale tulnud, at asju selle nurga alt vaadelda. Ettevõtte juhtide puhul on sageli hea see, kui suudad välja tuua numbrilised võidud ehk kui palju ja miks tuleb teistsugune lähenemine odavam. Alati peab ka muidugi arvestama, et inimene on isiksus, mitte masin ning seega on neil kõigil omad kiiksud ja probleemid, mis võivad väga olulise jutu mõttetuks muuta. Ka võib olla sageli lolli aga järjekindla otsuse taga keegi, keda ei nähta, kuid kes püüab mingit oma soovi läbi viia ja on kliendile eelnevalt ajupesu teinud.<br>		Teise punktina kipun arvama, et "loll klient" on pigem vihje kehvemapoolsele suhtlusoskusele, mille poolest kipuvad IT-inimesed sageli tuntud olema. Sageli kiputakse eeldama kliendilt liiga palju teadmisi ja järeldusoskust ning asjade läbinägemisoskust, mida neil sageli pole või pole nad lihtsalt selle peale tulnud, at asju selle nurga alt vaadelda. Ettevõtte juhtide puhul on sageli hea see, kui suudad välja tuua numbrilised võidud ehk kui palju ja miks tuleb teistsugune lähenemine odavam. Alati peab ka muidugi arvestama, et inimene on isiksus, mitte masin ning seega on neil kõigil omad kiiksud ja probleemid, mis võivad väga olulise jutu mõttetuks muuta. Ka võib olla sageli lolli aga järjekindla otsuse taga keegi, keda ei nähta, kuid kes püüab mingit oma soovi läbi viia ja on kliendile eelnevalt ajupesu teinud.<br>

Ankask: /* Essee */

2016-10-13T11:50:15Z

Essee

← Older revision		Revision as of 14:50, 13 October 2016
Line 23:		Line 23:
	Eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 " Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse. Loeng, Tallinn, 05.10.2016"]</ref> rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. Sain teada, et Eesti on küberkaitse valdkonnas esirinnas ning meil tegeldakse selle alaga väga aktiivselt. Meil on olemas isegi Küberkaitseliit. Olen kogenud, et paljud ei tea netiturvalisusest mitte midagi. Eriti puudutab see vanemaid inimesi. Palju klõpsitakse suvalistel linkidel, kasutatakse ülilihtsaid ja korduvaid paroole, jagatakse oma infot suvaliste inimestega Facebookis ega teata, mida üks või teine veebileht infoga teeb. Just sama loengu nädalal jooksis tutvusringkonnas nelja inimese Facebooki kontolt läbi üks viiruse link ning oleksin isegi võinud õnge minna, kui lingi imelik aadress poleks kahtlust äratanud. Nooremate probleem on rohkem liigse info jagamine veebis kui ebaturvaliste linkide klõpsimine ja paroolide mure. <br>		Eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 " Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse. Loeng, Tallinn, 05.10.2016"]</ref> rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. Sain teada, et Eesti on küberkaitse valdkonnas esirinnas ning meil tegeldakse selle alaga väga aktiivselt. Meil on olemas isegi Küberkaitseliit. Olen kogenud, et paljud ei tea netiturvalisusest mitte midagi. Eriti puudutab see vanemaid inimesi. Palju klõpsitakse suvalistel linkidel, kasutatakse ülilihtsaid ja korduvaid paroole, jagatakse oma infot suvaliste inimestega Facebookis ega teata, mida üks või teine veebileht infoga teeb. Just sama loengu nädalal jooksis tutvusringkonnas nelja inimese Facebooki kontolt läbi üks viiruse link ning oleksin isegi võinud õnge minna, kui lingi imelik aadress poleks kahtlust äratanud. Nooremate probleem on rohkem liigse info jagamine veebis kui ebaturvaliste linkide klõpsimine ja paroolide mure. <br>
	Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127" Hedi Mardisoo. IT ja turundus. Loeng, Tallinn, 12.10.2016"]</ref> rääkis Hedi Mardisoo AS Starmanist meile turundusest ja brändindusest IT-ga seotud maailmas. Kuna õpin hetkel ka ettevõtlust, siis oli see teema mulle üsna mõistetav. Selle aine puhul tuli välja kaks asja, mis mulle silma on jäänud oma elus ja loengus. Esiteks, paljud töötajad kas ei saa aru või isegi ei taha aru saada, et nemad ise ongi otseselt osa sellest tooteturundusest. Oma kogemustest võiksin pigem öelda, et neile ei ole seda piisavalt selgeks tehtud ning hiljem meenutatud. Asju ei omandata siiski ainult ühe korraga, vaid neid peab pidevalt kordama ja harjutama ning jälle meenutama, kui on pikem vahe sisse jäänud. Muidu ei vajaks ju minagi matemaatika ja füüsika kordamist, kui ainult ühest korrast õppimisest piisaks terveks eluks. 20 aastat tagasi tegin ju juba korra läbi!		Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127" Hedi Mardisoo. IT ja turundus. Loeng, Tallinn, 12.10.2016"]</ref> rääkis Hedi Mardisoo AS Starmanist meile turundusest ja brändindusest IT-ga seotud maailmas. Kuna õpin hetkel ka ettevõtlust, siis oli see teema mulle üsna mõistetav. Selle aine puhul tuli välja kaks asja, mis mulle silma on jäänud oma elus ja loengus. Esiteks, paljud töötajad kas ei saa aru või isegi ei taha aru saada, et nemad ise ongi otseselt osa sellest tooteturundusest. Oma kogemustest võiksin pigem öelda, et neile ei ole seda piisavalt selgeks tehtud ning hiljem meenutatud. Asju ei omandata siiski ainult ühe korraga, vaid neid peab pidevalt kordama ja harjutama ning jälle meenutama, kui on pikem vahe sisse jäänud. Muidu ei vajaks ju minagi matemaatika ja füüsika kordamist, kui ainult ühest korrast õppimisest piisaks terveks eluks. 20 aastat tagasi tegin ju juba korra läbi!
	Teise punktina kipun arvama, et "loll klient" on pigem vihje kehvemapoolsele suhtlusoskusele, mille poolest kipuvad IT-inimesed sageli tuntud olema. Sageli kiputakse eeldama kliendilt liiga palju teadmisi ja järeldusoskust ning asjade läbinägemisoskust, mida neil sageli pole või pole nad lihtsalt selle peale tulnud, at asju selle nurga alt vaadelda. Ettevõtte juhtide puhul on sageli hea see, kui suudad välja tuua numbrilised võidud ehk kui palju ja miks tuleb teistsugune lähenemine odavam. Alati peab ka muidugi arvestama, et inimene on isiksus, mitte masin ning seega on neil kõigil omad kiiksud ja probleemid, mis võivad väga olulise jutu mõttetuks muuta. Ka võib olla ~~sagei~~ lolli aga järjekindla otsuse taga keegi, keda ei nähta, kuid kes püüab mingit oma soovi läbi viia ja on kliendile eelnevalt ajupesu teinud.<br>		Teise punktina kipun arvama, et "loll klient" on pigem vihje kehvemapoolsele suhtlusoskusele, mille poolest kipuvad IT-inimesed sageli tuntud olema. Sageli kiputakse eeldama kliendilt liiga palju teadmisi ja järeldusoskust ning asjade läbinägemisoskust, mida neil sageli pole või pole nad lihtsalt selle peale tulnud, at asju selle nurga alt vaadelda. Ettevõtte juhtide puhul on sageli hea see, kui suudad välja tuua numbrilised võidud ehk kui palju ja miks tuleb teistsugune lähenemine odavam. Alati peab ka muidugi arvestama, et inimene on isiksus, mitte masin ning seega on neil kõigil omad kiiksud ja probleemid, mis võivad väga olulise jutu mõttetuks muuta. Ka võib olla sageli lolli aga järjekindla otsuse taga keegi, keda ei nähta, kuid kes püüab mingit oma soovi läbi viia ja on kliendile eelnevalt ajupesu teinud.<br>

	Praegu tundub mulle kõige huvitavam neist loengutes tutvustatud ametitest testija ning kõige vähem huvipakkuvana süsteemiarhitekti amet. Oma kogemuste ja hariduse baasil võiksin ehk ka Scrum Masteriks sobida. Kokkuvõtteks võin öelda, et loengud olid üsna huvitavad ning andsid hea ülevaate, mida üks tüüpiline IT-valdkonna töö endast kujutab ning millele tuleks rohkem pühenduda. Üks osa, millest oleksin tahtnud ka kuulda, on programmeerija igapäevaelu. Sellest tean ma suhteliselt vähe või pigem üldse mitte midagi.		Praegu tundub mulle kõige huvitavam neist loengutes tutvustatud ametitest testija ning kõige vähem huvipakkuvana süsteemiarhitekti amet. Oma kogemuste ja hariduse baasil võiksin ehk ka Scrum Masteriks sobida. Kokkuvõtteks võin öelda, et loengud olid üsna huvitavad ning andsid hea ülevaate, mida üks tüüpiline IT-valdkonna töö endast kujutab ning millele tuleks rohkem pühenduda. Üks osa, millest oleksin tahtnud ka kuulda, on programmeerija igapäevaelu. Sellest tean ma suhteliselt vähe või pigem üldse mitte midagi.

Ankask: /* Essee */

2016-10-13T11:41:44Z

Essee

← Older revision		Revision as of 14:41, 13 October 2016
Line 7:		Line 7:
	=== Essee ===		=== Essee ===

	Oma elu ~~nimgi~~ uue alaga sidudes on alati mõistlik ka tutvuda, mida antud erialal päriselt tehakse ja millega kokku puututakse. Eesti Infotehnoloogia Kolledžis olemas vastav aine, kuhu kutsutaksegi esinema inimesi, kes sellel alal töötavad või sellega kokku puutuvad, et teha meile, värskelt õppima asunutele, selgeks, kas me ikka soovime sellel erialal õppida ning millele peame pühenduma.<br>		Oma elu mingi uue alaga sidudes on alati mõistlik ka tutvuda, mida antud erialal päriselt tehakse ja millega kokku puututakse. Eesti Infotehnoloogia Kolledžis olemas vastav aine, kuhu kutsutaksegi esinema inimesi, kes sellel alal töötavad või sellega kokku puutuvad, et teha meile, värskelt õppima asunutele, selgeks, kas me ikka soovime sellel erialal õppida ning millele peame pühenduma.<br>

	Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine. Loeng, Tallinn, 26.08.2016"]</ref> räägiti meile õppimise protsessist, korraldusest ja erialatutvustuse ainest üldiselt. Muu hulgas räägiti ka huviringidest ja muust taolisest. Põhiline, mis sellest loengust meelde jäi, on vajadus pidevalt õppida ning mitte sellega semestri lõppu ootama jääda. Lisaks räägiti, et IT on ala, mis eeldab pidevalt enesetäiendamist ja uute asjade õppimist. Seda ka töö kirjutaja sellelt erialalt loodab, sest just õppimise ja arenemise üldisema vajaduse tõttu ju saigi siia õppima asutud.<br>		Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine. Loeng, Tallinn, 26.08.2016"]</ref> räägiti meile õppimise protsessist, korraldusest ja erialatutvustuse ainest üldiselt. Muu hulgas räägiti ka huviringidest ja muust taolisest. Põhiline, mis sellest loengust meelde jäi, on vajadus pidevalt õppida ning mitte sellega semestri lõppu ootama jääda. Lisaks räägiti, et IT on ala, mis eeldab pidevalt enesetäiendamist ja uute asjade õppimist. Seda ka töö kirjutaja sellelt erialalt loodab, sest just õppimise ja arenemise üldisema vajaduse tõttu ju saigi siia õppima asutud.<br>
Line 13:		Line 13:
	Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Loeng, Tallinn, 31.08.2016"]</ref> rääkis Andres Kütt süsteemiarhitekti ametist. See tundus väga huvitav, kuid samas ka väga keeruline amet, mida õpetatakse maailmas väga vähestes kohtades. Olles läbinud ka ühe äriprotsesside modelleerimise alase koolituse, saan aru, et süsteemi loomine, või isegi kaardistamine on keerulised. Süsteemis vigade otsimine ja parandamine sellisel tasemel on veelgi keerulisemad ning saavad peaaegu alati tugeva vastuseisu osaliseks töötajate ja ettevõtete juhtide endi poolt, kelle jaoks neid muutusi tehakse. Paljud ettevõtted alustavad oma ülesehitust „lipp lipi peale, lapp lapi peale“ meetodil, millele lisatakse uusi juppe vastavalt hädavajadusele ning sageli koordineerimatul kujul. Selliste süsteemidega peavadki sageli süsteemiarhitektid rinda pistma ja neid paremaks muutma. See töö on suures osas mitte ainult IT, vaid ka psühholoogia ja ettevõtlusega seotud, sest suhtlema pead inimestega ning pead ka olema võimeline muutuste vajalikkuse neile selgeks tegema. Ettevõtet ei tohi samas ka pankrotti ajada liiga vägevate süsteemidega ning tuleb leida sageli keerukaid kompromisse, mis nõuavad palju aega ja raha. Ühtpidi tundub see amet paeluv, kuid teisalt näib see väga keeruline nii emotsionaalselt kui ka oma teadmiste rakendamise oskuse poolest.<br>		Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Loeng, Tallinn, 31.08.2016"]</ref> rääkis Andres Kütt süsteemiarhitekti ametist. See tundus väga huvitav, kuid samas ka väga keeruline amet, mida õpetatakse maailmas väga vähestes kohtades. Olles läbinud ka ühe äriprotsesside modelleerimise alase koolituse, saan aru, et süsteemi loomine, või isegi kaardistamine on keerulised. Süsteemis vigade otsimine ja parandamine sellisel tasemel on veelgi keerulisemad ning saavad peaaegu alati tugeva vastuseisu osaliseks töötajate ja ettevõtete juhtide endi poolt, kelle jaoks neid muutusi tehakse. Paljud ettevõtted alustavad oma ülesehitust „lipp lipi peale, lapp lapi peale“ meetodil, millele lisatakse uusi juppe vastavalt hädavajadusele ning sageli koordineerimatul kujul. Selliste süsteemidega peavadki sageli süsteemiarhitektid rinda pistma ja neid paremaks muutma. See töö on suures osas mitte ainult IT, vaid ka psühholoogia ja ettevõtlusega seotud, sest suhtlema pead inimestega ning pead ka olema võimeline muutuste vajalikkuse neile selgeks tegema. Ettevõtet ei tohi samas ka pankrotti ajada liiga vägevate süsteemidega ning tuleb leida sageli keerukaid kompromisse, mis nõuavad palju aega ja raha. Ühtpidi tundub see amet paeluv, kuid teisalt näib see väga keeruline nii emotsionaalselt kui ka oma teadmiste rakendamise oskuse poolest.<br>

	~~Klmandas~~ loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid. Loeng, Tallinn, 07.09.2016"]</ref> rääkisid Kristel ja Marko Kruustük, kaks EIK vilistlast ja testimisfirma Testlio omanikku, testimisest ja startupidest. Juba ainuüksi selle ettevõtte loomine on huvitav protsess, sest see nõuab tõsist soovi ja oskusi, kuidas end ja oma tegevust reklaamida, organiseerida ja paberile panna. IT-ala inimesed kipuvad sageli olema introvertsed ning ei armasta väga bürokraatiat, suhtlust ja enesereklaami. Ettevõtte loomisel ja juhtimisel on vaja nii neid eelmainitud oskusi kui ka juhtimisoskust ja julgust riskida. Ettevõtte tegevuse taga oli Kristeli soov parandada tarkvara testimise turul toimivat olukorda. See start-upi loomise teema haakub ka hästi mu senise õpituga ning oman suhteliselt head ettekujutust, millega peab kokku puutuma ja mida ka tegema start-upi luues. Numbrid on küll igal ütlejal erinevad, kuid loengutest on kõlama jäänud, et ainult üks start-up kümnest jääb püsima.		Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid. Loeng, Tallinn, 07.09.2016"]</ref> rääkisid Kristel ja Marko Kruustük, kaks EIK vilistlast ja testimisfirma Testlio omanikku, testimisest ja startupidest. Juba ainuüksi selle ettevõtte loomine on huvitav protsess, sest see nõuab tõsist soovi ja oskusi, kuidas end ja oma tegevust reklaamida, organiseerida ja paberile panna. IT-ala inimesed kipuvad sageli olema introvertsed ning ei armasta väga bürokraatiat, suhtlust ja enesereklaami. Ettevõtte loomisel ja juhtimisel on vaja nii neid eelmainitud oskusi kui ka juhtimisoskust ja julgust riskida. Ettevõtte tegevuse taga oli Kristeli soov parandada tarkvara testimise turul toimivat olukorda. See start-upi loomise teema haakub ka hästi mu senise õpituga ning oman suhteliselt head ettekujutust, millega peab kokku puutuma ja mida ka tegema start-upi luues. Numbrid on küll igal ütlejal erinevad, kuid loengutest on kõlama jäänud, et ainult üks start-up kümnest jääb püsima.
	Mulle pakub testimine huvi vähemalt kahel põhjusel. Esiteks kipub mul olema üsna hea vigade nägemise oskus, mis tuleb kindlasti kasuks. Teiseks meeldib mulle asju nö „lõhkuda“ või siis juppideks võtta ja vaadata, mis mida täpselt teeb. Esimene testimise-alane aine peaks meil olema teisel kursusel. Loodan, et huvi selle ala vastu säilib ka pärast selle kursuse läbimist.<br>		Mulle pakub testimine huvi vähemalt kahel põhjusel. Esiteks kipub mul olema üsna hea vigade nägemise oskus, mis tuleb kindlasti kasuks. Teiseks meeldib mulle asju nö „lõhkuda“ või siis juppideks võtta ja vaadata, mis mida täpselt teeb. Esimene testimise-alane aine peaks meil olema teisel kursusel. Loodan, et huvi selle ala vastu säilib ka pärast selle kursuse läbimist.<br>

	Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Lembitu Ling. Süsadminnimisest. Loeng, Tallinn, 14.09.2016"]</ref> rääkis Lembitu Ling süsteemiadministreerimisest. Tema on vastava ala ise selgeks õppinud. Omal käel õppimise teel tänapäeval uued IT-alale tulijad enam rakendust nii kergesti ei leiaks, sest baasharidust peetakse nüüd juba olulisemaks kui varem. Loengus räägiti paljudes veidrates terminites, millest nii varases õpingute faasis veel arugi ei saanud. Süsteemiadministraatori ametist on mul mingisugune väga algeline ettekujutlus juba olemas ja valisin selle eriala, sest see tundus mulle mõistetavam. Antud loengu järel ei tundu administreerimine enam arendusest väga palju loogilisem ja selgem, aga pealehakkamine pidavat juba pool võitu olema.<br>		Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Lembitu Ling. Süsadminnimisest. Loeng, Tallinn, 14.09.2016"]</ref> rääkis Lembitu Ling süsteemiadministreerimisest. Tema on vastava ala ise selgeks õppinud. Omal käel õppimise teel tänapäeval uued IT-alale tulijad enam rakendust nii kergesti ei leiaks, sest baasharidust peetakse nüüd juba olulisemaks kui varem. Loengus räägiti paljudes veidrates terminites, millest nii varases õpingute faasis veel arugi ei saanud. Süsteemiadministraatori ametist on mul mingisugune väga algeline ettekujutlus juba olemas ja valisin selle eriala, sest see tundus mulle mõistetavam. Antud loengu järel ei tundu administreerimine enam arendusest väga palju loogilisem ja selgem, aga pealehakkamine pidavat juba pool võitu olema.<br>

	Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "Andres Septer, Einar Koltšanov. IT tööturg, Karjäärikäänakud. Loeng, Tallinn, 21.09.2016"]</ref> rääkisid meile Andres Septer IT-ala töökohtadest ja nende valimisest ning Einar Koltšanov Scrum Masteri tööst. Töökohtade puhul jäi tunne, et nende valimisel peab olema hoolikas, et end mitte kinni jooksnuna ning edasiminekuvõimaluseta leida. Seda oleksin tahtnud kuulda juba esimesel karjäärivaliku tegemisel, sest oleks aidanud paremini oma ~~sundasin~~ valida ning ka vastavalt ~~tedmisi~~ koguda. Selles loengus oldi kohati liiga karm väikeettevõtete suhtes, aga eks peabki välja tooma äärmused, et neid märgata osataks ning teadmatusest otsa ei komistataks. Olles ise töötanud üsna pikalt väikeettevõttes, suudan päris suure osaga räägitust suhestuda nii hea kui ka mitte nii hea poolelt.		Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "Andres Septer, Einar Koltšanov. IT tööturg, Karjäärikäänakud. Loeng, Tallinn, 21.09.2016"]</ref> rääkisid meile Andres Septer IT-ala töökohtadest ja nende valimisest ning Einar Koltšanov Scrum Masteri tööst. Töökohtade puhul jäi tunne, et nende valimisel peab olema hoolikas, et end mitte kinni jooksnuna ning edasiminekuvõimaluseta leida. Seda oleksin tahtnud kuulda juba esimesel karjäärivaliku tegemisel, sest oleks aidanud paremini oma suundasid valida ning ka vastavalt teadmisi koguda. Selles loengus oldi kohati liiga karm väikeettevõtete suhtes, aga eks peabki välja tooma äärmused, et neid märgata osataks ning teadmatusest otsa ei komistataks. Olles ise töötanud üsna pikalt väikeettevõttes, suudan päris suure osaga räägitust suhestuda nii hea kui ka mitte nii hea poolelt.
	Scrum Masteri ametist jäi meelde, et tegu pole mitte projektijuhi ametiga, vaid rohkem toetava abilisega. Mõneti jääb mulje, et see ongi see, millest olen tundnud puudust projektijuhi ametikohal, et ~~projektijuhtt~~ ei pea olema kubjas, vaid saab olla abiline. Lisaks toodi eriti hoolega välja, et iga projekti agiilseks nimetamine ei tee seda veel agiilseks. Ka kaost võib nimetada agiilseks.<br>		Scrum Masteri ametist jäi meelde, et tegu pole mitte projektijuhi ametiga, vaid rohkem toetava abilisega. Mõneti jääb mulje, et see ongi see, millest olen tundnud puudust projektijuhi ametikohal, et projektijuht ei pea olema kubjas, vaid saab olla abiline. Lisaks toodi eriti hoolega välja, et iga projekti agiilseks nimetamine ei tee seda veel agiilseks. Ka kaost võib nimetada agiilseks.<br>
	Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Ivar Laur. Andmed ei allu analüüsile. Loeng, Tallinn, 28.09.2016"]</ref> rääkis meile Ivar Laur andmeanalüüsist EMTA näitel. Kui muidu rääkis Laur meile, kuidas leida pätte ja kaabakaid, siis oli tore avastada, et ei olda pimedad selle ees, et nii mõnigi "pätt" võib olla lihtsalt raamatupidamisega kimpus õnnetu, kes vajab abi või kelle raamatupidamisse on lihtsalt apsakas sisse juhtunud. Lisaks sellele räägiti ka, et sageli tekib meil oma kogemuse põhjal võlts arusaam, et asjad on ühtmoodi. Kui aga nende andmete peal õigeid analüüse rakendada, võime üllatusega avastada hoopis midagi muud. Nii võib osutuda meie arvates põhiprobleem hoopis kõrvaliseks ning põhimureks on tegelikult mingi muu tegevus. Võidakse isegi avastada, et põhisissetuleku allika peaks näiteks muu tegevuse vastu vahetama. <br>		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Ivar Laur. Andmed ei allu analüüsile. Loeng, Tallinn, 28.09.2016"]</ref> rääkis meile Ivar Laur andmeanalüüsist EMTA näitel. Kui muidu rääkis Laur meile, kuidas leida pätte ja kaabakaid, siis oli tore avastada, et ei olda pimedad selle ees, et nii mõnigi "pätt" võib olla lihtsalt raamatupidamisega kimpus õnnetu, kes vajab abi või kelle raamatupidamisse on lihtsalt apsakas sisse juhtunud. Lisaks sellele räägiti ka, et sageli tekib meil oma kogemuse põhjal võlts arusaam, et asjad on ühtmoodi. Kui aga nende andmete peal õigeid analüüse rakendada, võime üllatusega avastada hoopis midagi muud. Nii võib osutuda meie arvates põhiprobleem hoopis kõrvaliseks ning põhimureks on tegelikult mingi muu tegevus. Võidakse isegi avastada, et põhisissetuleku allika peaks näiteks muu tegevuse vastu vahetama. <br>
	Eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 " Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse. Loeng, Tallinn, 05.10.2016"]</ref> rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. Sain teada, et Eesti on küberkaitse valdkonnas esirinnas ning meil tegeldakse selle alaga väga aktiivselt. Meil on olemas isegi Küberkaitseliit. Olen kogenud, et paljud ei tea netiturvalisusest mitte midagi. Eriti puudutab see vanemaid inimesi. Palju klõpsitakse suvalistel linkidel, kasutatakse ülilihtsaid ja korduvaid paroole, jagatakse oma infot suvaliste inimestega Facebookis ega teata, mida üks või teine veebileht infoga teeb. Just sama loengu nädalal jooksis tutvusringkonnas nelja inimese Facebooki kontolt läbi üks viiruse link ning oleksin isegi võinud õnge minna, kui lingi imelik aadress poleks kahtlust äratanud. Nooremate probleem on rohkem liigse info jagamine veebis kui ebaturvaliste linkide klõpsimine ja paroolide mure. <br>		Eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 " Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse. Loeng, Tallinn, 05.10.2016"]</ref> rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. Sain teada, et Eesti on küberkaitse valdkonnas esirinnas ning meil tegeldakse selle alaga väga aktiivselt. Meil on olemas isegi Küberkaitseliit. Olen kogenud, et paljud ei tea netiturvalisusest mitte midagi. Eriti puudutab see vanemaid inimesi. Palju klõpsitakse suvalistel linkidel, kasutatakse ülilihtsaid ja korduvaid paroole, jagatakse oma infot suvaliste inimestega Facebookis ega teata, mida üks või teine veebileht infoga teeb. Just sama loengu nädalal jooksis tutvusringkonnas nelja inimese Facebooki kontolt läbi üks viiruse link ning oleksin isegi võinud õnge minna, kui lingi imelik aadress poleks kahtlust äratanud. Nooremate probleem on rohkem liigse info jagamine veebis kui ebaturvaliste linkide klõpsimine ja paroolide mure. <br>

Ankask: /* Essee */

2016-10-13T10:55:31Z

Essee

Show changes

Ankask: /* Essee */

2016-10-13T10:21:09Z

Essee

← Older revision		Revision as of 13:21, 13 October 2016
Line 7:		Line 7:
	=== Essee ===		=== Essee ===

	~~Essee~~ tuleb pärast ~~viimasel~~ loengu ~~kuulamist~~.		Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine. Loeng, Tallinn, 26.08.2016"]</ref> räägiti õppimise protsessist, korraldusest ja erialatutvustuse ainest. Muu hulgas räägiti ka huviringidest ja muust taolisest. Põhiline, mis sellest loengust meelde jäi, on vajadus õppida pidevalt ning mitte semestri lõppu ootama jääda õppimistega. Lisaks räägiti, et IT on ala, mis eeldab pidevalt enesetäiendamist ja uute asjade õppimist. Seda ka töö kirjutaja sellelt erialalt ka loodab, sest just õppimise ja arenemise üldisema vajaduse tõttu ju saigi siia õppima asutud.<br>
			Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Loeng, Tallinn, 31.08.2016"]</ref> rääkis Andres Kütt süsteemiarhitekti ametist. See tundus väga huvitav, kuid samas ka väga keeruline amet, mida õpetatakse maailmas väga vähestes kohtades. Olles läbinud ka ühe äriprotsesside modelleerimise alase koolituse, saan aru, et süsteemi loomine, või isegi kaardistamine on keerulised ning seda ka mulle. Süsteemis vigade otsimine ja parandamine sellisel tasemel on veelgi keerulisemad ning saavad peaaegu alati tugeva vastuseisu osaliseks töötajate ja ettevõtete endi poolt, kelle jaoks neid tehakse. Paljud ettevõtted alustavad oma ülesehitust „lipp lipi peale, lapp lapi peale“ meetodil, millele lisatakse uusi juppe vastavalt hädavajadusele ning sageli koordineerimatul kujul. Selliste süsteemidega peavadki sageli süsteemiarhitektid rinda pistma ja neid paremaks muutma. See töö on suures osas mitte ainult IT, vaid ka psühholoogia ja ettevõtlusega seotud, sest suhtlema pead inimestega ning pead ka olema võimeline muutuste vajalikkuse neile selgeks tegema. Ettevõtet ei tohi samas ka pankrotti ajada liiga vägevate süsteemidega ning tuleb leida sageli keerukaid kompromisse, mis nõuavad palju aega ja raha. Arvan, et mina sellesse ametisse esialgu ei sobiks, sest ei pea end piisavalt diplomaatiliseks ning nii frustreeriv töö pole mulle ka väga meeltmööda.<br>
			Järgmises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid. Loeng, Tallinn, 07.09.2016"]</ref> rääkisid Kristel ja Marko Kruustük, kaks EIK vilistlast ja testimisfirma Testlio omanikku, testimisest ja startupidest. Juba ainuüksi selle ettevõtte loomine on huvitav protsess, sest see nõuab tõsist soovi ja oskusi, kuidas end ja oma tegevust reklaamida, organiseerida ja paberile panna. IT-ala inimesed kipuvad sageli olema introvertsed ning ei armasta väga bürokraatiat, suhtlust ja enesereklaami. Ettevõtte loomisel ja juhtimisel on vaja nii neid eelmainitud oskusi kui ka juhtimisoskust ja julgust riskida. Ettevõtte tegevuse taga oli Kristeli soov parandada tarkvara testimise turul toimivat olukorda. Kuna hetkel õpin ka ettevõtlust ja tehnoloogia juhtimist magistriõppes Tartu Ülikoolis, siis haakub see start-upi loomise teema ideaalselt mu senise õpituga ning oman suhteliselt head ettekujutust, millega peab kokku puutuma ja mida ka tegema start-upi luues. Numbrid on küll igal ütlejal erinevad, kuid loengutest on kõlama jäänud, et ainult üks start-up kümnest jääb püsima. Kruustükide jutt tekitas isegi uut entusiasmi oma Tartu õpinguid edasi teha, sest koos IT-haridusega näen ma selles juba rohkemat potentsiaali kui eraldi võetuna.
			Mulle pakub testimine huvi vähemalt kahel põhjusel. Esiteks kipub mul olema üsna hea vigade nägemise oskus, mis tuleb kindlasti kasuks. Teiseks meeldib mulle asju nö „lõhkuda“ või siis juppideks võtta ja vaadata, mis mida täpselt teeb, mis tuleb sellises ametis alati kasuks. Viimase paari aasta jooksul olen ka paar korda näinud algaja testija ametikohti pakutavat, mis on ka huvi tekitanud. Esimene testimise-alane aine peaks meil olema teisel kursusel. Loodan, et huvi selle ala vastu säilib ka pärast selle kursuse läbimist.<br>
			Järgmises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Lembitu Ling. Süsadminnimisest. Loeng, Tallinn, 14.09.2016"]</ref> rääkis Lembitu Ling süsteemiadministreerimisest. Tema on vastava ala ise selgeks õppinud. Sellega tänapäeval uued IT-alale tulijad enam rakendust väga ei saaks. Baasharidust peetakse nüüd juba olulisemaks kui varem. Loengus räägiti paljudes veidrates terminites, millest nii varases õpingute faasis veel arugi ei saanud. Kuna mu abikaasa on vähemalt 15 aastat olnud süsteemiadministraator, siis on mul tema kõrval mingisugune väga algeline ettekujutlus sellest ametist juba olemas. Olen ka ise süsteemiadministreerimise erialale valinud, sest see tundus mulle mõistetavam, kuid antud loengu järel ei tundu administreerimine enam arendusest väga palju loogilisem ja selgem, aga pealehakkamine pidavat juba pool võitu olema.<br>
			Järgmises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "Andres Septer, Einar Koltšanov. IT tööturg, Karjäärikäänakud. Loeng, Tallinn, 21.09.2016"]</ref> rääkisid meile vastavalt Andres Septer IT-ala töökohtadest ja nende valimisest ning Einar Koltšanov Scrum Masteri tööst. Töökohtade puhul jäi tunne, et nende valimisel peab olema hoolikas, et end mitte kinni jooksnuna ning edasiminekuvõimaluseta leida. Seda oleks võidud mulle juba 20 aastat tagasi öelda, kui esimene karjäärivalik ees seisis. Nüüd loodan targem olla. Loengus oldi kohati liiga karm väikeettevõtete suhtes, aga eks peabki välja tooma äärmused, et neid märgata osataks. Olles ise 10 aastat töötanud väikeettevõttes, suudan päris suure osaga räägitust suhestuda nii hea kui ka mitte nii hea poolelt.
			Scrum Masteri ametist jäi meelde, et tegu pole mitte projektijuhi ametiga, vaid rohkem toetava abilisega. Mõneti jääb mulje, et see ongi see, millest olen tundnud puudust oma 10-aastasel projektijuhi ametikohal, et ei pea olema kubjas, vaid saan olla abiline. Lisaks toodi eriti hoolega välja, et iga projekti agiilseks nimetamine ei tee seda veel agiilseks. Ka kaost võib nimetada agiilseks.<br>
			Järgmises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Ivar Laur. Andmed ei allu analüüsile. Loeng, Tallinn, 28.09.2016"]</ref> rääkis meile Ivar Laur andmeanalüüsist EMTA näitel. Kui muidu rääkis Laur meile, kuidas leida pätte ja kaabakaid, siis oli tore avastada, et samas ei olda pimedad selle ees, et nii mõnigi nö. pätt võib olla lihtsalt raamatupidamisega kimpus õnnetu, kes vajab abi või on lihtsalt aps sisse juhtunud. Lisaks sellele räägiti ka, et sageli tekib meil oma kogemuse põhjal võlts arusaam, et asjad on ühtmoodi. Kui aga nende andmete peal õigeid analüüse rakendada, võime üllatusega avastada hoopis midagi muud. Nii võib osutuda meie arvates põhiprobleem hoopis kõrvaliseks ning põhimureks on tegelikult mingi muu tegevus, või avastatakse isegi, et põhisissetuleku allika peaks näiteks muu tegevuse vastu vahetama. <br>
			Eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 " Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse. Loeng, Tallinn, 05.10.2016"]</ref> rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. Sain teada, et Eesti on küberkaitses esirinnas ning meil tegeldakse selle alaga väga aktiivselt ning meil on olemas isegi Küberkaitseliit. Oma elukogemustest on selgunud, et paljud noored ja vanad ei tea netiturvalisusest mitte midagi. Palju klõpsitakse suvalistel linkidel, kasutatakse ülilihtsaid ja korduvaid paroole, jagatakse oma infot suvaliste inimestega Facebookis ega ei teata, mida üks või teine veebileht infoga teeb. Just sama loengu nädalal jooksis tutvusringis nelja inimese Facebooki kontolt läbi üks viiruse link ning oleksin isegi võinud õnge minna, kui lingi imelik aadress poleks kahtlust äratanud. <br>
			Viimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127" Hedi Mardisoo. IT ja turundus. Loeng, Tallinn, 12.10.2016"]</ref> rääkis Hedi Mardisoo AS Starmanist meile turundusest ja brändindusest IT-ga seotud maailmas. Kuna õpin hetkel ka ettevõtlust, siis oli see teema mulle üsna mõistetav. Selle aine puhul tuli välja kaks asja, mis mulle silma on jäänud oma elus või loengus. Esiteks paljud töötajad kas ei saa aru või isegi ei taha aru saada, et nemad ise ongi osa sellest tooteturundusest, otseselt. Oma kogemustest võiksin pigem öelda, et neile ei ole seda piisavalt selgeks tehtud ning meenutatud. Asju ei omandata siiski ainult ühe korraga, vaid neid peab pidevalt kordama ja harjutama ning jälle meenutama, kui on pikem vahe sisse jäänud. Muidu ei vajaks ju minagi matemaatika ja füüsika kordamist, kui ainult ühest korrast õppimisest piisaks terveks eluks. 20 aastat tagasi tegin ju juba korra läbi!
			Teise punktina kahjuks ei nõustu eriti õppejõuga, et on lolle kliente, kes pole nõus ümber mõtlema, kui nende idee ei sobi. Pigem on asi kehvemapoolses suhtlusoskuses, mille poolest kipuvad IT-inimesed sageli tuntud olema. Kiputakse eeldama kliendilt liiga palju teadmisi ja järeldusoskust ning asjade läbinägemisoskust, mida neil sageli pole või pole nad lihtsalt selle peale tulnud, at asju selle nurga alt vaadelda. Ettevõtte juhtide puhul on sageli hea see, kui suudad välja tuua numbrilised võidud ehk kui palju ja miks tuleb teistsugune lähenemine odavam, aga alati peab ka arvestama, et inimene on isiksus, mitte masin ning seega on neil kõigil omad kiiksud ja probleemid, mis võivad su väga olulise jutu mõttetuks muuta.<br>
			Praegu tundub mulle kõige huvitavam neist loengutes tutvustatud ametitest testija ning kõige vähem huvipakkuvana süsteemiarhitekti amet. Oma kogemuste ja hariduse baasil võiksin ehk ka Scrum Masteriks sobida. Kokkuvõtteks võin öelda, et loengud olid üsna huvitavad ning andsid hea ülevaate, mida üks tüüpiline IT-valdkonna töö endast kujutab ning millele tuleks ohkem pühenduda. Üks osa, millest oleksin tahtnud ka kuulda, on programmeerija igapäevaelu. Sellest tean ma suhteliselt vähe või pigem üldse mitte midagi.

	=== Õpingukorralduse küsimused ===		=== Õpingukorralduse küsimused ===

Ankask: /* Vastus */

2016-09-26T20:49:15Z

Vastus

← Older revision		Revision as of 23:49, 26 September 2016
Line 37:		Line 37:

	Enne punase joone päeva pean:		Enne punase joone päeva pean:
	* koostama ja kinnitama ~~ÕISis~~ õpingukava; <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri -> 3.2. ÕPPURI KOHUSTUSED -> punkt 3.2.1."]. Vaadatud: 21 September 2016.</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri -> 1.2. MÕISTETE SELGITUSI -> punkt 1.2.11."]. Vaadatud: 21 September 2016.</ref>		* koostama ja kinnitama ÕIS-is õpingukava; <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri -> 3.2. ÕPPURI KOHUSTUSED -> punkt 3.2.1."]. Vaadatud: 21 September 2016.</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri -> 1.2. MÕISTETE SELGITUSI -> punkt 1.2.11."]. Vaadatud: 21 September 2016.</ref>

	* esitama rektori nimele akadeemilise puhkuse alustamise või lõpetamise avalduse, kui põhjuseks pole lapsehooldus, ajateenistus või tervis; <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri -> 6.1. AKADEEMILINE PUHKUS -> punkt 6.1.2."]. Vaadatud: 21 September 2016.</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele "KKK \| IT Kolledž -> Kõrgharidusreform (KKK)Vastused korduma kippuvatele küsimustele -> 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust?"]. Vaadatud: 21 September 2016.</ref>		* esitama rektori nimele akadeemilise puhkuse alustamise või lõpetamise avalduse, kui põhjuseks pole lapsehooldus, ajateenistus või tervis; <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri -> 6.1. AKADEEMILINE PUHKUS -> punkt 6.1.2."]. Vaadatud: 21 September 2016.</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele "KKK \| IT Kolledž -> Kõrgharidusreform (KKK)Vastused korduma kippuvatele küsimustele -> 12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust?"]. Vaadatud: 21 September 2016.</ref>
Line 45:		Line 45:
	* teisest ülikoolist aineid oma õpingukavasse lisama või otsustama teisest ülikoolist EIK-i õppima tulemise või EIK-i ainete võtmise; <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri -> 3.1 ÕPPURI ÕIGUSED -> punkt 3.1.1."]. Vaadatud: 21 September 2016.</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri -> 7. AKADEEMILINE LIIKUMINE -> punkt 7.2.2."]. Vaadatud: 21 September 2016.</ref>		* teisest ülikoolist aineid oma õpingukavasse lisama või otsustama teisest ülikoolist EIK-i õppima tulemise või EIK-i ainete võtmise; <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri -> 3.1 ÕPPURI ÕIGUSED -> punkt 3.1.1."]. Vaadatud: 21 September 2016.</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri -> 7. AKADEEMILINE LIIKUMINE -> punkt 7.2.2."]. Vaadatud: 21 September 2016.</ref>

	* sooritama ~~üleeelmise~~ semestri ainete korduseksamid ja -arvestused, kui neid on jäänud; <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri -> 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS -> punkt 5.2.12."]. Vaadatud: 21 September 2016.</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "KKK \| IT Kolledž -> Kõrgharidusreform (KKK)Vastused korduma kippuvatele küsimustele -> 8. Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?"]. Vaadatud: 21 September 2016.</ref>		* sooritama üle-eelmise semestri ainete korduseksamid ja -arvestused, kui neid on jäänud; <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri -> 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS -> punkt 5.2.12."]. Vaadatud: 21 September 2016.</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "KKK \| IT Kolledž -> Kõrgharidusreform (KKK)Vastused korduma kippuvatele küsimustele -> 8. Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?"]. Vaadatud: 21 September 2016.</ref>

	* Eksami positiivse tulemusega läbinu saab taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist; <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri -> 5.3. EKSAMID -> punkt 5.3.10."]. Vaadatud: 21 September 2016.</ref>		* Eksami positiivse tulemusega läbinu saab taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist; <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri -> 5.3. EKSAMID -> punkt 5.3.10."]. Vaadatud: 21 September 2016.</ref>

Ankask: /* Essee */

2016-09-26T20:47:04Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:47, 26 September 2016
Line 7:		Line 7:
	=== Essee ===		=== Essee ===

	~~Esse~~ tuleb pärast viimasel loengu kuulamist.		Essee tuleb pärast viimasel loengu kuulamist.

	=== Õpingukorralduse küsimused ===		=== Õpingukorralduse küsimused ===