User:Antomba - Revision history

Antomba: Blanked the page

2017-06-13T10:55:27Z

Blanked the page

Antomba: /* Essee */

2016-10-17T17:57:31Z

Essee

← Older revision		Revision as of 20:57, 17 October 2016
Line 8:		Line 8:

	==Essee==		==Essee==

	Õppekorralduse ja sisekorra sissejuhatavas loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]</ref> sain teada palju vajaliku infot. Oluliseks enda vaadest leian järgnevat:		Õppekorralduse ja sisekorra sissejuhatavas loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]</ref> sain teada palju vajaliku infot. Oluliseks enda vaadest leian järgnevat:

Antomba: /* Ülesanne */

2016-10-17T17:54:17Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 20:54, 17 October 2016
Line 78:		Line 78:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Lähtudes finantsinfole <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/#%C3%95ppemaksu%20t%C3%A4htajad Finantsinfo]</ref>, õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ~~ÕKE~~]</ref> p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.		Lähtudes finantsinfole <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/#%C3%95ppemaksu%20t%C3%A4htajad Finantsinfo]</ref>, õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]</ref> p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

	Lähtudes õpetegevuse alustele <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ~~ÕKE~~]</ref> p. 1.3.2 alusel, täiskoormusega õpe õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe peab moodustama mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.		Lähtudes õpetegevuse alustele <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]</ref> p. 1.3.2 alusel, täiskoormusega õpe õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe peab moodustama mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.

	Tähendab see seda, et sooritades esimesel semestril 26 EAP eest aineid ja teise semestri 22 EAP eest aineid, tuleb kokku maksta (27-26)x50+(54-(26+22))x50=50+300=350 EUR ehk kokku tuleb kaks arvet, esimese semestri lõpus 50 EUR ja teise semstri lõpus 300 EUR.		Tähendab see seda, et sooritades esimesel semestril 26 EAP eest aineid ja teise semestri 22 EAP eest aineid, tuleb kokku maksta (27-26)x50+(54-(26+22))x50=50+300=350 EUR ehk kokku tuleb kaks arvet, esimese semestri lõpus 50 EUR ja teise semstri lõpus 300 EUR.

Antomba: /* Ülesanne */

2016-10-17T17:53:22Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 20:53, 17 October 2016
Line 78:		Line 78:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Lähtudes <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/#%C3%95ppemaksu%20t%C3%A4htajad ~~finantsinfole~~]</ref>, õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]</ref> p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.		Lähtudes finantsinfole <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/#%C3%95ppemaksu%20t%C3%A4htajad Finantsinfo]</ref>, õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]</ref> p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

	Lähtudes õpetegevuse alustele <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]</ref> p. 1.3.2 alusel, täiskoormusega õpe õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe peab moodustama mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.		Lähtudes õpetegevuse alustele <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]</ref> p. 1.3.2 alusel, täiskoormusega õpe õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe peab moodustama mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.

Antomba: /* Küsimus 2 */

2016-10-17T17:52:15Z

Küsimus 2

← Older revision		Revision as of 20:52, 17 October 2016
Line 65:		Line 65:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ~~ÕKE~~]</ref> punkti 3.2.1 järgi peab üliõpilane koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava.		ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]</ref> punkti 3.2.1 järgi peab üliõpilane koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava.

	ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ~~ÕKE~~]</ref> punkti 6.1.3.4 järgi alates teisest õpinguaastast võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele, ning siis tuleb esitada avaldus semestri punase joone päevani.		ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]</ref> punkti 6.1.3.4 järgi alates teisest õpinguaastast võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele, ning siis tuleb esitada avaldus semestri punase joone päevani.

	ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ~~ÕKE~~]</ref> punkti 7.1. järgi võib toimuda Akadeemiline liikumine vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.		ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]</ref> punkti 7.1. järgi võib toimuda Akadeemiline liikumine vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.

	ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ~~ÕKE~~]</ref> punkti 5.3.10 järgi eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.		ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri]</ref> punkti 5.3.10 järgi eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

	===Ülesanne===		===Ülesanne===

Antomba: /* Küsimus 2 */

2016-10-17T17:51:53Z

Küsimus 2

← Older revision		Revision as of 20:51, 17 October 2016
Line 65:		Line 65:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]</ref> punkti 3.2.1 järgi peab üliõpilane koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava.		ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]</ref> punkti 3.2.1 järgi peab üliõpilane koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava.

	<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]</ref> punkti 6.1.3.4 järgi alates teisest õpinguaastast võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele, ning siis tuleb esitada avaldus semestri punase joone päevani.		ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]</ref> punkti 6.1.3.4 järgi alates teisest õpinguaastast võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele, ning siis tuleb esitada avaldus semestri punase joone päevani.

	<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]</ref> punkti 7.1. järgi võib toimuda Akadeemiline liikumine vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.		ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]</ref> punkti 7.1. järgi võib toimuda Akadeemiline liikumine vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.

	<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]</ref> punkti 5.3.10 järgi eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.		ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri ÕKE]</ref> punkti 5.3.10 järgi eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

	===Ülesanne===		===Ülesanne===

Antomba: /* Küsimus B */

2016-10-17T17:50:04Z

Küsimus B

← Older revision		Revision as of 20:50, 17 October 2016
Line 57:		Line 57:
	ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</ref> punkti 5.2.8.1 järgi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.		ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</ref> punkti 5.2.8.1 järgi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

	Lähtudes ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele KKK]</ref>-st, RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta ning REV/OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/ ~~HITSA HITSA~~]</ref> kontole. Tasu suurus on ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</ref> punkti 5.2.7 järgi kehtestatud rektori käskkirjaga. Kordussoorituse arve kuvatakse ÕISis.		Lähtudes ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele KKK]</ref>-st, RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta ning REV/OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/ Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus]</ref> kontole. Tasu suurus on ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</ref> punkti 5.2.7 järgi kehtestatud rektori käskkirjaga. Kordussoorituse arve kuvatakse ÕISis.

	===Küsimus 2===		===Küsimus 2===

Antomba: /* Küsimus B */

2016-10-17T17:49:07Z

Küsimus B

← Older revision		Revision as of 20:49, 17 October 2016
Line 49:		Line 49:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õppekorralduse eeskirja (ÕKE)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</ref> 5.2.11 ja 5.2.12 punkti järgi on võimalik kuni kolme kordussoorituse korral sooritada ainet ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</ref> punkti 5.2.13.2 järgi planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.		Õppekorralduse eeskirja (ÕKE)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</ref> 5.2.11 ja 5.2.12 punkti järgi on võimalik kuni kolme kordussoorituse korral sooritada ainet ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</ref> punkti 5.2.13.2 järgi planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

	Kordussoorituse osas tuleb kokku lepida õppejõuga.		Kordussoorituse osas tuleb kokku lepida õppejõuga.
Line 57:		Line 57:
	ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</ref> punkti 5.2.8.1 järgi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.		ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</ref> punkti 5.2.8.1 järgi, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

	Lähtudes <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele KKK]</ref>-st, RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta ning REV/OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/ HITSA]</ref> kontole. Tasu suurus on ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</ref> punkti 5.2.7 järgi kehtestatud rektori käskkirjaga. Kordussoorituse arve kuvatakse ÕISis.		Lähtudes ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele KKK]</ref>-st, RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta ning REV/OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/ HITSA HITSA]</ref> kontole. Tasu suurus on ÕKE<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</ref> punkti 5.2.7 järgi kehtestatud rektori käskkirjaga. Kordussoorituse arve kuvatakse ÕISis.

	===Küsimus 2===		===Küsimus 2===

Antomba: /* Essee */

2016-10-17T17:46:43Z

Essee

← Older revision		Revision as of 20:46, 17 October 2016
Line 40:		Line 40:
	Eesti Vabariigi küberkaitse loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> Jaan Priisalu poolt kuulsin huvitava elulugu, huvitavatest projektidest, nagu näiteks Nato projekt. Sain teada , et tavalised paroolid on katki, neid saab varastada, ning inimese vastu tulla nende samade paroolidega. On vaja krüpteerida, see on ohutum. Töötavad asjad peavad olema lihtsad. Sain teada et lihtsamaks arvutiks on kiipkaart, tal pole küll toidet, vaid protsessor ja mälu ühes koos. Pankadel on koostöö tegemine mõistliik, sest kui inimestel kaob usaldus, siis kaotavad kõik. Sama on ka riikidega, koostöö on vajalik. Igas digiallkirjastamise süsteemis peab olema aja tempel sees, et eraldada millised dokumendid olid ennem allkirjastatud, millised hiljem. Sain teada et aastal 2003 vormistas küberkuritegevus, hierarhiline struktuurina, kus oli 28 pealiku. Neid pandi küll kinni, aga ikka toimib. Kübertegevuse maailmas põhiliseks keeleks on vene keel - rahvusvaheline kaubanduskeel. Inglise ja Hiina on regionaalsed keeled. Ameeriklased on vastu Eesti e-valimiste, sellepärast, et ei taha et e-valimised jõuaksid nendeni. Eesti küberrünnaku strateegia oli kujunenud Pronksiöö järel - see selgitab mida peab tegema kriisiolukorras. Küberkaitse on pidev õppimine. Vaadatakse mis toimub, õpitakse sellest. Kaitseliit oli esimene organisatsioon, mis Eestis tehti. Mis täna toimub on see, et Euroopa võrgukaitse direktiivis on sätestatud kiberkaitse reeglid Euroopas. Küberkatse missioon - eluviisi kaitse. Arvutisüsteemi kaiste on vaid üks vahenditest. Eesti strateegilisteks väljakutseteks on asukoht, inimeste vähesus. Sõjavägi missioon on mitte võita sõda, vaid saada rahu elanikkele. Antiviirus ei kaitse viiruse vastu, vaid viiruste korduste vastu. Eestis kõige enam kasutatus teenus - e-retsept. Õpetlik loeng, tundub et targalt inimeselt, kuid tundus nagu oma vaatega elule.		Eesti Vabariigi küberkaitse loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> Jaan Priisalu poolt kuulsin huvitava elulugu, huvitavatest projektidest, nagu näiteks Nato projekt. Sain teada , et tavalised paroolid on katki, neid saab varastada, ning inimese vastu tulla nende samade paroolidega. On vaja krüpteerida, see on ohutum. Töötavad asjad peavad olema lihtsad. Sain teada et lihtsamaks arvutiks on kiipkaart, tal pole küll toidet, vaid protsessor ja mälu ühes koos. Pankadel on koostöö tegemine mõistliik, sest kui inimestel kaob usaldus, siis kaotavad kõik. Sama on ka riikidega, koostöö on vajalik. Igas digiallkirjastamise süsteemis peab olema aja tempel sees, et eraldada millised dokumendid olid ennem allkirjastatud, millised hiljem. Sain teada et aastal 2003 vormistas küberkuritegevus, hierarhiline struktuurina, kus oli 28 pealiku. Neid pandi küll kinni, aga ikka toimib. Kübertegevuse maailmas põhiliseks keeleks on vene keel - rahvusvaheline kaubanduskeel. Inglise ja Hiina on regionaalsed keeled. Ameeriklased on vastu Eesti e-valimiste, sellepärast, et ei taha et e-valimised jõuaksid nendeni. Eesti küberrünnaku strateegia oli kujunenud Pronksiöö järel - see selgitab mida peab tegema kriisiolukorras. Küberkaitse on pidev õppimine. Vaadatakse mis toimub, õpitakse sellest. Kaitseliit oli esimene organisatsioon, mis Eestis tehti. Mis täna toimub on see, et Euroopa võrgukaitse direktiivis on sätestatud kiberkaitse reeglid Euroopas. Küberkatse missioon - eluviisi kaitse. Arvutisüsteemi kaiste on vaid üks vahenditest. Eesti strateegilisteks väljakutseteks on asukoht, inimeste vähesus. Sõjavägi missioon on mitte võita sõda, vaid saada rahu elanikkele. Antiviirus ei kaitse viiruse vastu, vaid viiruste korduste vastu. Eestis kõige enam kasutatus teenus - e-retsept. Õpetlik loeng, tundub et targalt inimeselt, kuid tundus nagu oma vaatega elule.

	<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref>		IT ja turundus loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> Hedi Mardisoo poolt tutvustas mis on turundus,ning mis on branding. Meeldis väljund et brand on see mida inimesed sinust ütlevad, kui sa lahkud ruumist. Turundusel ja brandil on oluline roll tänu sellele, et enne toote valmimist on vaja eeltöö teha, et kujuneks õige brand.
	...		Brandingu töö on teenisdus, toode, ja kogu sisumine maailm. Hea näide oli miljoniline reklaam Tanel Padariga vs ebakorralikud Starmani tehniukud. Et selline branding läbi reklaami küll kaugele ei vii. Inimesed on hästi suur roll turundusest. Siinkohane on panga näide, kus saab invisteerida kallidesse turvasüsteemidesse, kuid palju sõtlub seal töötavatest inimestest. Sain teada et ilma analüütiku tegemiseta turundus on mõtetu. Avatud maailmas, pole võimalik ilma turunduseta, või ilma it toetuseta. Huvitavaks näideks oli Tesla näide turustamisest, kui firma juht kaudselt turustab ennast läbi teisi projekte. Toote saab jõuda turule peaaegu ilma turunduseta, kui toote müüb ennast, ning on väiksese turule sisenemise barjääriga. Oluline on see et peab olema arusaam, mida krient tegelikult tahab. Tegu oli õpetlikuga, motiveerivaga, huvitava inimese poolt, hästi vormistatud presentatsiooniga.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Antomba: /* Essee */

2016-10-17T17:32:51Z

Essee

← Older revision		Revision as of 20:32, 17 October 2016
Line 34:		Line 34:
	Huvitav oli kuulda Lembitu Lingi loengu süsadminimisest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]</ref>, arvutite arengu ajaloost, Soomest käimisest, Rootsi arvutite toomisest. Mis head teada sain on see, et hea süsadmin on piisavalt laisk aga samas ei tohi olla liiga laisk. Kui ettevõttes on mitu süsadmini, siis nende vaheline vastutus peab olema täpselt kookulepitud. Kui tahad olla edukas admin, pead süsteemist üle käima. Ning peaks teadma kuidas asjad tegelikult toimuvad. Hea süsadmin üle kolme korra ei tee asju käsitsi. Tark on korruvate asjade jaoks asju skriptida. Vaatamata sellele, et paljud arvavad et süsadim on nähtamatu, tegelikult see niimoodi ei ole, kuna tema nähtamatus on tema töö tulemus. Olles süsadmin ei tohi lasta endal pähe istuda, ei maksa enda võimeid ülehinnata, ning ei ole mõtet ennast tühjaks töötada. Kõrgemale jõudes aeg maksab rohkem, et ei maksa lubada tasuta tööd, see võib hiljem hammustada. Sain ka teada, et arendajate ja süsadminide vahel on alati konflikt. Hea oleks kui süsadmin oskaks koodi, ning abistaks arendajat koodi osas. Parim süsadmin on süsteemi arhitekti parem käsi, annab sisendi mittefunktsionaalsetele sisenditele - jälge või loge probleemidest ja hea arendaja suudab neid täita. Ettevõtetes paljud arvavad, et ressursi pole piiratud: mälu, kiirust, etc. Reaalsus on aga teine. Reaalset nõudlust kõigist seab äri, samas alati tuleb arvestada süsteemi võimekusest. Tegemist oli harivaga loenguda, tekis selge pilt süstadminidest, ning nende tööst.		Huvitav oli kuulda Lembitu Lingi loengu süsadminimisest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]</ref>, arvutite arengu ajaloost, Soomest käimisest, Rootsi arvutite toomisest. Mis head teada sain on see, et hea süsadmin on piisavalt laisk aga samas ei tohi olla liiga laisk. Kui ettevõttes on mitu süsadmini, siis nende vaheline vastutus peab olema täpselt kookulepitud. Kui tahad olla edukas admin, pead süsteemist üle käima. Ning peaks teadma kuidas asjad tegelikult toimuvad. Hea süsadmin üle kolme korra ei tee asju käsitsi. Tark on korruvate asjade jaoks asju skriptida. Vaatamata sellele, et paljud arvavad et süsadim on nähtamatu, tegelikult see niimoodi ei ole, kuna tema nähtamatus on tema töö tulemus. Olles süsadmin ei tohi lasta endal pähe istuda, ei maksa enda võimeid ülehinnata, ning ei ole mõtet ennast tühjaks töötada. Kõrgemale jõudes aeg maksab rohkem, et ei maksa lubada tasuta tööd, see võib hiljem hammustada. Sain ka teada, et arendajate ja süsadminide vahel on alati konflikt. Hea oleks kui süsadmin oskaks koodi, ning abistaks arendajat koodi osas. Parim süsadmin on süsteemi arhitekti parem käsi, annab sisendi mittefunktsionaalsetele sisenditele - jälge või loge probleemidest ja hea arendaja suudab neid täita. Ettevõtetes paljud arvavad, et ressursi pole piiratud: mälu, kiirust, etc. Reaalsus on aga teine. Reaalset nõudlust kõigist seab äri, samas alati tuleb arvestada süsteemi võimekusest. Tegemist oli harivaga loenguda, tekis selge pilt süstadminidest, ning nende tööst.

	Andres Septeri loengust IT tööturust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> selgus, et Eesti tööturul parimad töökohad liiguvad "tagatoas". Samas, kui tahad tõusu karjääris või palgas, pead liikuma mujale ehk teisse ettevõtesse. Teisiti inimesi ei edutata. Vajalik oli tähelepanu sellele, et ülikool - koht kus tehakse sidemeid. Siin peabki tekitama suhete võrgustiku. Soovitus oli tegelda ise ettevõtmisega, mis ei peagi olema startup. Riigiasutustes rääkides oli mainitud, et seal on koolitamise eelarve paika pandud, sellest saab ennast hästi väljakoolitada. Hea töökoha saamiseks eeldatake enesemüügi oskust. Kui vaadata Eesti tööturgu, siis soovituslik on minna Eesti mõistes keskmisesse ettevõtesse. Mitte IT ettevõtes on aga kinni jäämise oht. Ei soovitata minna sellisesse kohta, kui sa oled üks, ning sinust kõik sõltub. Kui startupis osaleda, siis tuleks endal seda teha, mitte "ujuda teiste kiluvees". Kui firma juht sõidab üle kõigest, tuleb sellisest kohast loobuda. Einar Koltšanovi osas sain teada soovitud olukorrast töökultuuris. See on selline, kus kõik on tasakaalus, kus on toimiv dialoog, ning nauditakse koos töötamist. Äripoole ja it vahel on erinevad vaated üks teise peale. Mõlemad peavad muutuma, et saada ülalpool nimemtatud soovitud olukorda. Välismaal töötades tuleb kaaluda kõike asju, vaadata mis on riigi elutustase, palgapakkumist, vaadata palju raha tegelikult jääb. Kas kliimaolud sobivad. Mis jääb Eestisse. Kõike tuleb arvestada. Võimalik et palk mida pakutakse ei ole seda väärt. Siin loengus hindan, et sain minu arust kõige väärtuslikuma info, lähtudes ülalpool toodud nõuanetest ~~hakkan gi~~ kujundama enda lugu.		Andres Septeri loengust IT tööturust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> selgus, et Eesti tööturul parimad töökohad liiguvad "tagatoas". Samas, kui tahad tõusu karjääris või palgas, pead liikuma mujale ehk teisse ettevõtesse. Teisiti inimesi ei edutata. Vajalik oli tähelepanu sellele, et ülikool - koht kus tehakse sidemeid. Siin peabki tekitama suhete võrgustiku. Soovitus oli tegelda ise ettevõtmisega, mis ei peagi olema startup. Riigiasutustes rääkides oli mainitud, et seal on koolitamise eelarve paika pandud, sellest saab ennast hästi väljakoolitada. Hea töökoha saamiseks eeldatake enesemüügi oskust. Kui vaadata Eesti tööturgu, siis soovituslik on minna Eesti mõistes keskmisesse ettevõtesse. Mitte IT ettevõtes on aga kinni jäämise oht. Ei soovitata minna sellisesse kohta, kui sa oled üks, ning sinust kõik sõltub. Kui startupis osaleda, siis tuleks endal seda teha, mitte "ujuda teiste kiluvees". Kui firma juht sõidab üle kõigest, tuleb sellisest kohast loobuda. Einar Koltšanovi osas sain teada soovitud olukorrast töökultuuris. See on selline, kus kõik on tasakaalus, kus on toimiv dialoog, ning nauditakse koos töötamist. Äripoole ja it vahel on erinevad vaated üks teise peale. Mõlemad peavad muutuma, et saada ülalpool nimemtatud soovitud olukorda. Välismaal töötades tuleb kaaluda kõike asju, vaadata mis on riigi elutustase, palgapakkumist, vaadata palju raha tegelikult jääb. Kas kliimaolud sobivad. Mis jääb Eestisse. Kõike tuleb arvestada. Võimalik et palk mida pakutakse ei ole seda väärt. Siin loengus hindan, et sain minu arust kõige väärtuslikuma info, lähtudes ülalpool toodud nõuanetest hakkangi kujundama enda lugu.

	<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref>~~Ivar Lauri Eesti Maksu ja Tolli Ameti analüütikaosakonna juhataja loengust~~ "Andmed ei allu analüüsile" sain teada järgnevat. Andmed võivad ühed olla, reaalsus aga teine. Töö seisneb kogu andmebaasi töötlusega. Analüütikud on need kes tahavad kõige võimsamad serverid, kõige suuremad mälud. Küsimus kas andmed alluvad analüüsile: kas on piisavad, kas on sellisel kujul, formaadis. Või neid ei osata tõlgendada. Peab õppima andmeid ~~tõlgendada~~. Peab mõtlema mis väärtust luua andmetest. Selleks peab olema tahe. Andmed mida kasutataks analüüsiks peavad olema masinloetavad. Statistikud teavad andmete töötlemise tehnikat, aga ei ole kursis valdkonna äripoolega. Tekib olukord, kui oskad, aga ei tea mida teha. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi suunamiseks, prioritiseerimiseks. MTA analüüsib ~~andmeis~~ riskide ~~väljaselgitamisele~~: kui paljust rahas riik ilma jääb ja kuidas seda vältida. Analüüsi vajadus tekis maksupetturite väljaselgitamisel. Peamine allikas andmetele on statistikaametist. Viivitus on 20 päeva. Analüütiku vastutus on päris hull. Tekitab debatte rahval, ning vestlusi. Mõnedest ettevõtetst sõltub suur osa maksude saamises. Alla veerandi tehngutest tehakse sektori sees, 2/3 on sektorivahelised tehingud. Enamus on seotud hulgi kaubandusega ja jaekaubandusega. 15% ettevõtetet toovad enamus maksudest ~~- on eelarve täis~~. Ekspordiga tegelevad firmad küsivad riigilt raha tagasi. ~40% eesti ettevõtetes tekib küsimus kuidas nad saavad hakkama. Neil ei teki piisavalt raha ~~kuliude~~ katmiseks.		Ivar Lauri Eesti Maksu ja Tolli Ameti analüütikaosakonna juhataja loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> "Andmed ei allu analüüsile" sain teada järgnevat. Andmed võivad ühed olla, reaalsus aga teine. Töö seisneb kogu andmebaasi töötlusega. Analüütikud on need kes tahavad kõige võimsamad serverid, kõige suuremad mälud. Küsimus kas andmed alluvad analüüsile: kas on piisavad, kas on sellisel kujul, formaadis. Või neid ei osata tõlgendada. Peab õppima andmeid tõlgendama. Peab mõtlema mis väärtust luua andmetest. Selleks peab olema tahe. Andmed mida kasutataks analüüsiks peavad olema masinloetavad. Statistikud teavad andmete töötlemise tehnikat, aga ei ole kursis valdkonna äripoolega. Tekib olukord, kui oskad, aga ei tea mida teha. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi suunamiseks, prioritiseerimiseks. MTA analüüsib andmeid riskide väljaselgitamisel: kui paljust rahas riik ilma jääb ja kuidas seda vältida. Analüüsi vajadus tekis maksupetturite väljaselgitamisel. Peamine allikas andmetele on statistikaametist. Viivitus on 20 päeva. Analüütiku vastutus on päris hull. Tekitab debatte rahval, ning vestlusi. Mõnedest ettevõtetst sõltub suur osa maksude saamises. Alla veerandi tehngutest tehakse sektori sees, 2/3 on sektorivahelised tehingud. Enamus on seotud hulgi kaubandusega ja jaekaubandusega. 15% ettevõtetet toovad enamus maksudest. Ekspordiga tegelevad firmad küsivad riigilt raha tagasi. ~40% eesti ettevõtetes tekib küsimus kuidas nad saavad hakkama. Neil ei teki piisavalt raha kulude katmiseks. Järelvalve peetakse et teada: kas, kui palju, ning kes. Analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Iga isiku jaoks on oma mudelid. Maksuauke arvutatakse erinevate metoodikatega. Pettusi leitakse läbi käitumismutri, varasemate tegevuste, läbi seoste. MTA palju sõtlub ITst - infrastruktuurist, et teha õigeid, ning effektiivseid analüüse maksupettuste väljaselgitamisel. Loeng meeldis väga, sest nii head ülevaadet MTA tööst poleks kusagilt saanud. Huvitavaks on aga see, et kui 40% ettevõtetest suudab eksisteerida piiri peal, tundub et maksetest kaldumisvõimalusi on meil riigis palju.
	Järelvalve peetakse et teada: kas, kui palju, kes. Analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Iga isiku jaoks on oma mudelid. Maksuauke arvutatakse erinevate metoodikatega. Pettusi leitakse läbi käitumismutri, varasemate tegevuste, läbi seoste. ~~MTa~~ palju sõtlub ITst - ~~infrastruktuur~~.

	<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref>~~Eesti Vabariigi küberkaitse loengust~~ Jaan Priisalu poolt kuulsin huvitava elulugu, huvitavatest projektidest, nagu näiteks Nato projekt. ~~Paroolid~~ on katki, saab ~~neid~~ varastada, ning ~~inimest evastu~~ tulla nende samade ~~projektidega~~. On vaja krüpteerida. Töötavad asjad peavad olema lihtsad. ~~Kiipkaart~~ on ~~iseenesest arvuti~~, tal pole toidet, protsessor ja mälu ühes koos. Pankadel on koostöö tegemine mõistliik, sest kui inimestel kaob usaldus, siis kaotavad kõik.		Eesti Vabariigi küberkaitse loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> Jaan Priisalu poolt kuulsin huvitava elulugu, huvitavatest projektidest, nagu näiteks Nato projekt. Sain teada , et tavalised paroolid on katki, neid saab varastada, ning inimese vastu tulla nende samade paroolidega. On vaja krüpteerida, see on ohutum. Töötavad asjad peavad olema lihtsad. Sain teada et lihtsamaks arvutiks on kiipkaart, tal pole küll toidet, vaid protsessor ja mälu ühes koos. Pankadel on koostöö tegemine mõistliik, sest kui inimestel kaob usaldus, siis kaotavad kõik. Sama on ka riikidega, koostöö on vajalik. Igas digiallkirjastamise süsteemis peab olema aja tempel sees, et eraldada millised dokumendid olid ennem allkirjastatud, millised hiljem. Sain teada et aastal 2003 vormistas küberkuritegevus, hierarhiline struktuurina, kus oli 28 pealiku. Neid pandi küll kinni, aga ikka toimib. Kübertegevuse maailmas põhiliseks keeleks on vene keel - rahvusvaheline kaubanduskeel. Inglise ja Hiina on regionaalsed keeled. Ameeriklased on vastu Eesti e-valimiste, sellepärast, et ei taha et e-valimised jõuaksid nendeni. Eesti küberrünnaku strateegia oli kujunenud Pronksiöö järel - see selgitab mida peab tegema kriisiolukorras. Küberkaitse on pidev õppimine. Vaadatakse mis toimub, õpitakse sellest. Kaitseliit oli esimene organisatsioon, mis Eestis tehti. Mis täna toimub on see, et Euroopa võrgukaitse direktiivis on sätestatud kiberkaitse reeglid Euroopas. Küberkatse missioon - eluviisi kaitse. Arvutisüsteemi kaiste on vaid üks vahenditest. Eesti strateegilisteks väljakutseteks on asukoht, inimeste vähesus. Sõjavägi missioon on mitte võita sõda, vaid saada rahu elanikkele. Antiviirus ei kaitse viiruse vastu, vaid viiruste korduste vastu. Eestis kõige enam kasutatus teenus - e-retsept. Õpetlik loeng, tundub et targalt inimeselt, kuid tundus nagu oma vaatega elule.
	Igas digiallkirjastamise süsteemis peab olema aja tempel sees, et eraldada millised dokumendid olid ennem allkirjastatud, millised hiljem. 2003 vormistas küberkuritegevus, hierarhiline ~~struktuur~~, 28 pealiku, pandi kinni, ikka toimib. Kübertegevuse maailmas põhiliseks keeleks on vene keel - rahvusvaheline kaubanduskeel. Inglise ja Hiina on regionaalsed keeled. Ameeriklased on vastu Eesti e-valimiste, sellepärast, et ei taha et e-valimised jõuaksid nendeni.
	Eesti küberrünnaku strateegia oli kujunenud Pronksiöö järel - selgitab mida peab tegema. Küberkaitse on pidev õppimine. ~~Vadataks emis~~ toimub, õpitakse sellest. Kaitseliit - esimene organisatsioon, mis Eestis tehti. ~~Täna~~ toimub on see, et Euroopa võrgukaitse direktiivis on sätestatud kiberkaitse reeglid Euroopas. Küberkatse missioon - eluviisi kaitse. Arvutisüsteemi kaiste - on üks vahenditest. ~~Strateegilisteks~~ väljakutseteks on asukoht, inimeste vähesus.
	Sõjavägi missioon on mitte võita sõda, vaid saada rahu elanikkele. Antiviirus ei kaitse viiruse vastu, vaid viiruste korduste vastu. Eestis kõige enam kasutatus teenus - e-retsept.

	<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref>		<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref>