User:Anvainol - Revision history

Anvainol: /* TÜC wiki */

2013-11-04T19:12:05Z

TÜC wiki

← Older revision		Revision as of 22:12, 4 November 2013
Line 1:		Line 1:
	== TÜC wiki ==		== TÜC wiki ==
			https://wiki.itcollege.ee/index.php/T%C3%9CC

	='''Erialatutvustuse arvestustöö'''=		='''Erialatutvustuse arvestustöö'''=

Anvainol: /* Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles" */

2013-10-25T16:57:41Z

Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"

@@ Line 1: / Line 1: @@
 == TÜC wiki ==
-<div style="text-align: right; direction: ltr; margin-left: 1em;">Lehekülg loodud: 25.10.2013</div>
+='''Erialatutvustuse arvestustöö'''=
-'''Liikmed:''' Ülle Tiitson, Tiit Teder, Anna Carina Vainola
+Autor: Anna Carina Vainola
-Projektijuht: Anna Carina Vainola
+Esitamise kuupäev: 17. Oktoober 2011
-'''Rakenduse nimi:''' Küüt
+== Essee ==
-'''Rakenduse idee:''' Otsin transporti, pakun transporti. Tegemist on Eesti sisese rakendusega, kuhu pannakse ülesse kuulutused autos olevate vabade kohtade kohta.
+Esimene kord, kui meil oli loeng aines erialatutvustus ja õpingukorraldus, ei osanud ma sellest ainest midagi otseselt oodata. Jäi mulje, et pigem tutvume lihtsalt, kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis. Kuigi usun, et kui aine olekski piirdunud vaid sellega, kuidas õppetöö käib, oleks olnud see meile kasulik.  Kuid see oli tegelikult vaid väike osa sellest ainest.
-[[Category:TÜC]]
+Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine muutus väga huvitavaks pärast teise loengu algust, kui tuli meile rääkima Linnar Viik, kes pidas loengu innovatsioonist. Ta käsitles innovatsiooni väga huvitavalt ning, mis kindel,  pani inimesed end kuulama ja kaasa mõtlema. Ta nimetas peamiselt innovatsiooni aluseks väikeettevõtteid ja neid inimesi/ettevõtteid, kes alustavad midagi täiesti nullist, mitte suurfirmasid. Kui pikemalt mõelda, siis see tõesti nii ka on. Väikese innovatsiooni teevad muidugi ka suurettevõtted oma tooteid arendades, aga suurema ja peamise teevad need väikeettevõtted, kes püüvad midagi täiesti uut alustada, arendada. Viimased teevad alguses küll vigu, aga tänu sellele tekibki areng. Suured ettevõtted on aga enamasti pikalt sama toote peal.

Anvainol at 16:55, 25 October 2013

2013-10-25T16:55:32Z

← Older revision		Revision as of 19:55, 25 October 2013
Line 14:		Line 14:
	'''Rakenduse idee:''' Otsin transporti, pakun transporti. Tegemist on Eesti sisese rakendusega, kuhu pannakse ülesse kuulutused autos olevate vabade kohtade kohta.		'''Rakenduse idee:''' Otsin transporti, pakun transporti. Tegemist on Eesti sisese rakendusega, kuhu pannakse ülesse kuulutused autos olevate vabade kohtade kohta.

	[[Category:~~Programmeerimine CSharp keeles.~~]]		[[Category:TÜC]]

Anvainol at 16:46, 25 October 2013

2013-10-25T16:46:53Z

@@ Line 1: / Line 1: @@
-='''Erialatutvustuse arvestustöö'''=
+== TÜC wiki ==
-Autor: Anna Carina Vainola
+='''Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"'''=
-Esitamise kuupäev: 17. Oktoober 2011
+<div style="text-align: right; direction: ltr; margin-left: 1em;">Lehekülg loodud: 25.10.2013</div>
-== Essee ==
+'''Liikmed:''' Ülle Tiitson, Tiit Teder, Anna Carina Vainola
-Esimene kord, kui meil oli loeng aines erialatutvustus ja õpingukorraldus, ei osanud ma sellest ainest midagi otseselt oodata. Jäi mulje, et pigem tutvume lihtsalt, kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis. Kuigi usun, et kui aine olekski piirdunud vaid sellega, kuidas õppetöö käib, oleks olnud see meile kasulik.  Kuid see oli tegelikult vaid väike osa sellest ainest.
+Projektijuht: Anna Carina Vainola
-Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine muutus väga huvitavaks pärast teise loengu algust, kui tuli meile rääkima Linnar Viik, kes pidas loengu innovatsioonist. Ta käsitles innovatsiooni väga huvitavalt ning, mis kindel,  pani inimesed end kuulama ja kaasa mõtlema. Ta nimetas peamiselt innovatsiooni aluseks väikeettevõtteid ja neid inimesi/ettevõtteid, kes alustavad midagi täiesti nullist, mitte suurfirmasid. Kui pikemalt mõelda, siis see tõesti nii ka on. Väikese innovatsiooni teevad muidugi ka suurettevõtted oma tooteid arendades, aga suurema ja peamise teevad need väikeettevõtted, kes püüvad midagi täiesti uut alustada, arendada. Viimased teevad alguses küll vigu, aga tänu sellele tekibki areng. Suured ettevõtted on aga enamasti pikalt sama toote peal.
+'''Rakenduse nimi:''' Küüt
-Neljandas loengus rääkis Margus Ernits meile robootikast IT Kolledžis. See oli erinev, sest ta on meie enda kolledži õppejõud. Temagi loeng oli päris huvitav. Ta andis aimu, mis toimub robootika klubis ning tekitas selle koha pealt ka suuremat huvi. Sealt sain teada Robocode’i kohta, mis pakkus mulle kohe huvi. Pärast loengut uurisin kohe ka välja, mis see endast ette kujutab. Pluss tema loengus antud ülesanne tundus ka päris huvitav. Ma küll isiklikult osa sellest ei võtnud, sest olen suhteliselt tagasihoidlik inimene, kes kuhugi väga ise osalema ei torma. Kuigi tagantjärele mõeldes oleks võinud proovida.
+'''Rakenduse idee:''' Otsin transporti, pakun transporti. Tegemist on Eesti sisese rakendusega, kuhu pannakse ülesse kuulutused autos olevate vabade kohtade kohta.
-Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann rääkisid meile viiendas õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus serverikeskuste võrguarhitektuurist. Seda loengut oli minu jaoks ehk kõige raskem jälgida. Nad käsitlesid väga huvitavaid teemasid, kuid nad ei kaasanud rahvast nii tugevalt. Usun, et see tuli peamiselt selle tõttu, et ei toimunud suuremaid arutelusid ja nad rääkisid suhteliselt keeruliste väljenditega. Oma ala teadjad saavad kõigest aru ning usun, et inimesed, kes meie koolis on varem selle alaga palju tegelenud, oskasid ka järge pidada. Minu jaoks aga isiklikult oli seda loengut suhteliselt raske jälgida. Nende esitluses oli palju väljendeid või seletusi, millest ma väga hästi aru ei saanud.
+[[Category:Programmeerimine CSharp keeles.]]

Anvainol: Created page with '='''Erialatutvustuse arvestustöö'''= Autor: Anna Carina Vainola Esitamise kuupäev: 17. Oktoober 2011 == Essee == Esimene kord, kui meil oli loeng aines erialatutvustus ja …'

2011-10-16T21:37:32Z

Created page with '='''Erialatutvustuse arvestustöö'''= Autor: Anna Carina Vainola Esitamise kuupäev: 17. Oktoober 2011 == Essee == Esimene kord, kui meil oli loeng aines erialatutvustus ja …'

New page

='''Erialatutvustuse arvestustöö'''=

Autor: Anna Carina Vainola

Esitamise kuupäev: 17. Oktoober 2011

== Essee ==

Esimene kord, kui meil oli loeng aines erialatutvustus ja õpingukorraldus, ei osanud ma sellest ainest midagi otseselt oodata. Jäi mulje, et pigem tutvume lihtsalt, kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis. Kuigi usun, et kui aine olekski piirdunud vaid sellega, kuidas õppetöö käib, oleks olnud see meile kasulik. Kuid see oli tegelikult vaid väike osa sellest ainest.

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine muutus väga huvitavaks pärast teise loengu algust, kui tuli meile rääkima Linnar Viik, kes pidas loengu innovatsioonist. Ta käsitles innovatsiooni väga huvitavalt ning, mis kindel, pani inimesed end kuulama ja kaasa mõtlema. Ta nimetas peamiselt innovatsiooni aluseks väikeettevõtteid ja neid inimesi/ettevõtteid, kes alustavad midagi täiesti nullist, mitte suurfirmasid. Kui pikemalt mõelda, siis see tõesti nii ka on. Väikese innovatsiooni teevad muidugi ka suurettevõtted oma tooteid arendades, aga suurema ja peamise teevad need väikeettevõtted, kes püüvad midagi täiesti uut alustada, arendada. Viimased teevad alguses küll vigu, aga tänu sellele tekibki areng. Suured ettevõtted on aga enamasti pikalt sama toote peal.

Kolmas loeng oli samuti väga huvitav. Esimene asi, mis minu tähelepanu tõmbas oli see, et meile tuli loengut andma väga rõõmsameelne ning noor mees, kes tundus, et on väga paljude asjadega juba tegeleda jõudnud. Meile rääkis Mart Mangus teemal „Ideest teostuseni“. Ta lasi meil pakkuda ideid, mis alal võiks teha oma äri ning seejärel valisime rühmad. Rühmades tegime sellele äriideele SWOT analüüsi. Võin öelda, et ta isegi inspireeris mõtlema rohkem oma ideede elluviimisele.

Neljandas loengus rääkis Margus Ernits meile robootikast IT Kolledžis. See oli erinev, sest ta on meie enda kolledži õppejõud. Temagi loeng oli päris huvitav. Ta andis aimu, mis toimub robootika klubis ning tekitas selle koha pealt ka suuremat huvi. Sealt sain teada Robocode’i kohta, mis pakkus mulle kohe huvi. Pärast loengut uurisin kohe ka välja, mis see endast ette kujutab. Pluss tema loengus antud ülesanne tundus ka päris huvitav. Ma küll isiklikult osa sellest ei võtnud, sest olen suhteliselt tagasihoidlik inimene, kes kuhugi väga ise osalema ei torma. Kuigi tagantjärele mõeldes oleks võinud proovida.

Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann rääkisid meile viiendas õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus serverikeskuste võrguarhitektuurist. Seda loengut oli minu jaoks ehk kõige raskem jälgida. Nad käsitlesid väga huvitavaid teemasid, kuid nad ei kaasanud rahvast nii tugevalt. Usun, et see tuli peamiselt selle tõttu, et ei toimunud suuremaid arutelusid ja nad rääkisid suhteliselt keeruliste väljenditega. Oma ala teadjad saavad kõigest aru ning usun, et inimesed, kes meie koolis on varem selle alaga palju tegelenud, oskasid ka järge pidada. Minu jaoks aga isiklikult oli seda loengut suhteliselt raske jälgida. Nende esitluses oli palju väljendeid või seletusi, millest ma väga hästi aru ei saanud.

Selle aine kuues loeng oli minu lemmik loeng. Agu Leinfeld rääkis meile teemal „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“. Tema pani kõige rohkem end kuulama ning kaasas publikut väga suurel määral. Käisid pikad arutlused ja tekkisid huvitavad küsimused. Ta pani mind oma erialale veidi teise pilguga vaatama ning sain aru, et tuleb laiemalt mõelda. Varem olid nagunii sellised mõtted, kuid tema pani mind mõistma kui oluline see on. Põhiline idee tema loengust, mis kajab siiani peas, on see, et ilma eesmärkideta ei saagi olla edukas. See mõte tuli juba publiku seest varem välja, kui tema selleni oli jõudnud. Kuid usun, et see on lause, mis pole kasulik vaid rääkides oma tööst või erialast. Seda mõtet tuleb järgida kogu oma elu selleks, et üldse oma elus midagi suuremat saavutada või üleüldiselt oma eluga rahul olla. Usun, et ka teisi, kes vähegi kuulata tahtsid, inspireeris see loeng tugevalt.

Eelviimases loengus rääkis meile Anto Veldre tööst arvuti-ikalduste töörühmas. Tema loengus tundsin ma puudust vaid sellest, et oleks võinud olla taustaks mingisugune ettekanne, mida jälgides oleks olnud parem kuulata. Kui seda aga mitte arvesse võtta, siis oli tema loeng samuti kuulama panev. Ta rääkis probleemidest, mille vastu arvutites võideldakse. Näiteks miks on mitte ainult halb vaid ka hea, et on olemas arvutiviirused. See teema oli veidi seotud meie teise loenguga, mida andis Linnar Viik, sest kui ei oleks vigu või probleeme, ei toimuks ka üldiselt arengut. Ta rääkis ka sellest, kuidas inimesed arvavad, et kui viirusetõrje on peale pandud, et siis võib ükskõik mida teha, sest kaitse on ju peal. See aga pole täiesti õige – viirusetõrje ei ole täielik kaitse. Lisaks sellele jäi sellest loengust minule meelde mõte, et ei saa võtta oma eriala nii, et tulen, õpin ära ja lasen terve elu selle teadmise peal edasi. Kõik alati muutub, asjad lähevad hullemaks ning keerulisemaks. Seega tuleb õppida kogu oma karjääri ja elu vältel edasi – ei saa jääda tuginema vaid sellel, mis koolis kunagi õpetati.

Viimane loeng oli meil TTÜ õppeprorektoriga teemal spetsialistist teadlaseks ja vastupidi. Ta tutvustas meile suuremas plaanis üliõpilaselu ning seda, mis pärast õpinguid edasi võib saada. Ta rääkis meile näiteks õppejõu- ja üliõpilase rollist ning bakalaureuse ja rakenduskõrghariduse erinevusest ning sarnasusest. Lisaks rääkis ta loengus IEEEXtreme programming competitionist, mis pani mind sellest tugevalt huvituma. Kui hiljem rohkem juba õppinud ja kui vähegi veel huvi on, siis tahan kindlasti sellest osa võtta. Ta andis palju allikaid, kust saab näha ülikoolide võrdlusi. Mulle aga väga ei meeldinud, et ta väga pika aja oma loengust rääkis TTÜ’st, sest ma lootsin teistel teemadel veidi rohkem teada saada.

Alguses olin segaduses ning tõesti ei teadnud, mida sellest ainest oodata. Kui nüüd aga on õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine loengud läbi ning nendele tagantjärele mõtlen, saan aru, mis see aine mulle andis. Nende loengute vahelisi seoseid ja siduvaid kohti ei osanud ma väga välja tuua, kuid kõikides nendes loengutes oli midagi pisikest, mis pani mind mõtlema oma erialale. Selle aine loengud olid ehk ühed kõige huvitavamad loengud, mis siiani olnud on. Nüüd on mul veel rohkem motivatsiooni ning inspiratsiooni seda eriala edasi õppida ja teadmisi, millise külje poolt oma erialale läheneda.

== Õpingukorralduse küsimused ==
==='''Küsimus A'''===

Kukkusid eksamil läbi.

1. Kuidas edasi?
2. Kaua on võimalik eksamit teha?
3. Kellega kokkuleppida, et eksamit teha?
4. Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?
5. Mis on tähtajad?
6. Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?
7. Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

==='''Küsimus 5'''===

8. Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal?
9. Mis tegevused tuleb selleks teha?
10. Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?
11. Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?
12. Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine?
13. Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?
14. Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

==='''Vastused'''===

1. Uurin välja, millal toimuvad korduseksamid.

2. Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.

3. Korduseksamile minek tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga.

4. Regristreerima peab end õppeosakonnas

5. Regristreerudes eksamile peab olema tasutud p. 5.2.7 toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

6. RE kohal õppides kordussooritus ei maksa.

7. REV kohal on tasu suurus määratud rektori käskkirjaga.

8. Ükskõik, millisel aastal on võimalus saada akadeemilist puhkust, kui on tervislikud probleemid, teenides Eesti kaitsejõududes või lapse hooldamiseks. Teisel aastal saab aga võtta akadeemilist puhkust ka muudel põhjustel, aga siis vaid kuni üheks aastaks.

9. Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele on vaja esitada avaldus rektori nimele enne semestri punase joone päeva.

10. Tervislikel põhjustel on pikim aeg kaks aastat, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üks aasta, Lapse hooldamiseks võib olla akadeemilisel puhkusel kuni lapse kolme aastaseks saamiseni ja muudel põhjustel võib olla akadeemilisel puhkusel kuni üks aasta.

11. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb saata avaldus, kui seda pole esitatud akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt puhkuse viimase semestri punase joone päevaks.

12. Akadeemilise puhkuse katkestamiseks tuleb teha avaldus rektori nimele ja see vormistatakse retori käskkirjaga.

13. Tavaolukorras ei saa deklareerida aineid. Kuid lapse hooldamiseks mindud akadeemilisel puhkusel on võimalus deklareerida aineid, kui on esitatud selleks vastav taotlus hiljemalt semestri punase joone päevaks.

14. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.

[[Category:Erialatutvustus 2011]]