User:Apraakle - Revision history

Apraakle at 11:15, 10 November 2014

2014-11-10T11:15:22Z

← Older revision		Revision as of 14:15, 10 November 2014
Line 38:		Line 38:
	Järeleksamile registreerumine toimub ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1.](seisuga 10.11.2014)</ref>. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.](seisuga 10.11.2014)</ref>.		Järeleksamile registreerumine toimub ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1.](seisuga 10.11.2014)</ref>. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.](seisuga 10.11.2014)</ref>.
	Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6](seisuga 10.11.2014)</ref>.		Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6](seisuga 10.11.2014)</ref>.
	Kui ollakse riigi finatseeritaval (RF) õppekohal, siis koduseksam on tasuta. Aga aine korduv deklareerimine on tasuline. ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13](seisuga 10.11.2014)</ref>.		Kui ollakse riigi finatseeritaval (RF) õppekohal, siis koduseksam on tasuta. Aga aine korduv deklareerimine on tasuline. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13](seisuga 10.11.2014)</ref>.
	Kui Oled tasulisel (OF) õppekohal, siis korduseksam on õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7](seisuga 10.11.2014)</ref>.		Kui Oled tasulisel (OF) õppekohal, siis korduseksam on õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7](seisuga 10.11.2014)</ref>.

Apraakle at 11:14, 10 November 2014

2014-11-10T11:14:07Z

← Older revision		Revision as of 14:14, 10 November 2014
Line 49:		Line 49:
	Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid ja esitab kindlaks määratud kriteeriumidele vastava kogemusest õpitu analüüsi. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord, punkt 2.4] (seisuga 10.11.2014)</ref>.		Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid ja esitab kindlaks määratud kriteeriumidele vastava kogemusest õpitu analüüsi. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord, punkt 2.4] (seisuga 10.11.2014)</ref>.
	Tuleb tasuda ÕIS-i kaudu elektroone arve, mis tekib peale taotluse kinnitamist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?, punkt 6] (seisuga 10.11.2014)</ref>. Ja oodata VÕTA komisjoni otsust, mis tuleb enne punase joone päeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?, punkt 6] (seisuga 10.11.2014)</ref>.		Tuleb tasuda ÕIS-i kaudu elektroone arve, mis tekib peale taotluse kinnitamist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?, punkt 6] (seisuga 10.11.2014)</ref>. Ja oodata VÕTA komisjoni otsust, mis tuleb enne punase joone päeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?, punkt 6] (seisuga 10.11.2014)</ref>.
	Õppeaasta 2014/2015 sügissemestri VÕTA taotlemise tähtajad olid päeva- ja õhtuõppes 25. august 2014 ning kaugõppes 19. september 2014. Kevadsemestri VÕTA taotlemise tähtaegadeks on päeva- ja õhtuõppes 26. jaanuar 2015 ning kaugõppes 6. veebruar 2015<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/akadeemiline-kalender/] (seisuga 10.11.2014)</ref>.		Õppeaasta 2014/2015 sügissemestri VÕTA taotlemise tähtajad olid päeva- ja õhtuõppes 25. august 2014 ning kaugõppes 19. september 2014. Kevadsemestri VÕTA taotlemise tähtaegadeks on päeva- ja õhtuõppes 26. jaanuar 2015 ning kaugõppes 6. veebruar 2015. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/akadeemiline-kalender/] (seisuga 10.11.2014)</ref>.
	Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?, punkt 6] (seisuga 10.11.2014)</ref>.		Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?, punkt 6] (seisuga 10.11.2014)</ref>.

	===Ülesanne===		===Ülesanne===
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.		Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

	X = 0, Y = 6		Üliõpilaskood 10143106, X = 0, Y = 6

	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	~~Esimene~~ semester = 19 EAP;		I semester = 19 EAP;
	~~Teine~~ semester = 25 EAP;		II semester = 25 EAP;

	~~IT Kolledžis tuleb õppekava täies mahus täitmiseks~~ kumulatiivselt ~~koguda~~ 27 EAP ~~semestris~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/~~korgharidusreform-kkk~~/~~#Teine Kõrgharidusreform (KKK)~~, punkt ~~2.1~~] (seisuga 10.11.2014)</ref>.		Õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?, punkt 6] (seisuga 10.11.2014)</ref>.
	Puudujääva osa kohta on IT Kolledžil õigus esitada arve vastavalt ainepunkti tasule, milleks 2014/2015 õppeaastal on 50€ ühe EAP eest<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] (seisuga 10.11.2014)</ref>.		Puudujääva osa kohta on IT Kolledžil õigus esitada arve vastavalt ainepunkti tasule, milleks 2014/2015 õppeaastal on 50€ ühe EAP eest<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] (seisuga 10.11.2014)</ref>.
	Esimese semestri ~~lõpuks jääb puudu~~ 27 - 19 = 8 EAPd ning teise semestri lõpuks on ~~puudu jääv osa~~ 2 * 27 - (19 + 25) = 10 EAPd. ~~Seega on esitatava~~ arve suurus 50€ * 10EAP = 500€.		Esimese semestri lõppedes on puudujääk nominaalsest 27 - 19 = 8 EAPd ning teise semestri lõpuks on puudujääk kumulatiivselt 2 * 27 - (19 + 25) = 10 EAPd. Esitatava arve suurus on 50€ * 10EAP = 500€.


	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Apraakle at 10:52, 10 November 2014

2014-11-10T10:52:20Z

← Older revision		Revision as of 13:52, 10 November 2014
Line 34:		Line 34:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	~~Kordusarvestuse tegemise õigus kehtib~~ aine õpetamissemestri ~~lõpust~~ (v.a. ~~praktika~~) ~~ülejärgmise semestri punase joone päevani~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4](seisuga 28.10.2014)</ref>. ~~Järelarvestuse tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud koostöös õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4](seisuga 28.10.2014)</ref>. ~~Järelarvestusele saamiseks tuleb tudengil oma soovist ÕISi kaudu teada anda, registreerides~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#~~eksamitekorraldus~~ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1] (seisuga 28.10.2014)</ref> ~~sobivale järelarvestuse ajale~~. ~~Riigi finantseeritaval~~ (RF) õppekohal on ~~järelarvestuste sooritamine~~ tasuta. ~~Omafinantseeritaval~~ (OF) õppekohal on ~~järelarvestuse sooritamise tasu 2014/2015 õppeaastal 20€~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/~~finantsinfo~~/~~pangarekvisiidid~~/ ~~Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal~~, punkt 5] (seisuga 28.10.2014)</ref>.		Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6](seisuga 10.11.2014)</ref>.
			Järeleksam tuleb kokku leppida nimetatud aine õppejõuga, kellel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6](seisuga 10.11.2014)</ref>.
			Järeleksamile registreerumine toimub ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1.](seisuga 10.11.2014)</ref>. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.](seisuga 10.11.2014)</ref>.
			Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6](seisuga 10.11.2014)</ref>.
			Kui ollakse riigi finatseeritaval (RF) õppekohal, siis koduseksam on tasuta. Aga aine korduv deklareerimine on tasuline. ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13](seisuga 10.11.2014)</ref>.
			Kui Oled tasulisel (OF) õppekohal, siis korduseksam on õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7](seisuga 10.11.2014)</ref>.

	===Küsimus 4===		===Küsimus 4===
Line 41:		Line 46:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Varasemate õpingute ja ~~töökogemuste~~ arvestamist ~~(VÕTA)~~ taotlev isik ~~peab esitama vormikohase ja vastavasisulise taotluse vähemalt 10~~ (~~kümme~~) ~~päeva~~ enne punase joone päeva ~~õppeinfosüsteemis (ÕIS)~~ koos vajalike lisadega<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord, punkt 2.1] (seisuga 28.10.2014)</ref>. ~~Eelnevale lisaks on vaja esitada seniste kogemuste~~ ja õpitu ~~kohta analüüs, mis peab vastama nõutud tingimustele~~<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord, punkt 2.4] (seisuga 28.10.2014)</ref>. ~~Käesoleva õppeaasta~~ sügissemestri VÕTA taotlemise tähtajad olid päeva- ja õhtuõppes 25. august 2014 ning kaugõppes 19. september 2014. Kevadsemestri VÕTA taotlemise tähtaegadeks on päeva- ja õhtuõppes 26. jaanuar 2015 ning kaugõppes 6. veebruar 2015<ref>[http://www.itcollege.ee/~~sisseastujale~~/~~vota~~/~~taotlemine/ VÕTA taotlemine~~] (seisuga 28.10.2014)</ref>. ~~Kõrgharidusreformist tulenevalt~~ 2013/2014 õa-st ~~alates~~ VÕTA kaudu ~~saadud ainepunkte ei arvestata semestri õppekava täitmisel~~, ~~kuid arvestatakse aasta õppekoormuses~~<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#~~VOTA Kõrgharidusreform (KKK)~~, ~~peatükk~~ 6] (seisuga 28.10.2014)</ref>.		Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.)<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord, punkt 2.1] (seisuga 10.11.2014)</ref>.
			Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid ja esitab kindlaks määratud kriteeriumidele vastava kogemusest õpitu analüüsi. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord, punkt 2.4] (seisuga 10.11.2014)</ref>.
			Tuleb tasuda ÕIS-i kaudu elektroone arve, mis tekib peale taotluse kinnitamist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?, punkt 6] (seisuga 10.11.2014)</ref>. Ja oodata VÕTA komisjoni otsust, mis tuleb enne punase joone päeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?, punkt 6] (seisuga 10.11.2014)</ref>.
			Õppeaasta 2014/2015 sügissemestri VÕTA taotlemise tähtajad olid päeva- ja õhtuõppes 25. august 2014 ning kaugõppes 19. september 2014. Kevadsemestri VÕTA taotlemise tähtaegadeks on päeva- ja õhtuõppes 26. jaanuar 2015 ning kaugõppes 6. veebruar 2015<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/akadeemiline-kalender/] (seisuga 10.11.2014)</ref>.
			Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?, punkt 6] (seisuga 10.11.2014)</ref>.
	===Ülesanne===		===Ülesanne===
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.		Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

	X = 6, Y = 7		X = 0, Y = 6

	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Esimene semester = 25 EAP;		Esimene semester = 19 EAP;
	Teine semester = 26 EAP;		Teine semester = 25 EAP;

	IT Kolledžis tuleb õppekava täies mahus täitmiseks kumulatiivselt koguda 27 EAP semestris<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2.1] (seisuga 28.10.2014)</ref>. Puudujääva osa kohta on IT Kolledžil õigus esitada arve vastavalt ainepunkti tasule, milleks 2014/2015 õppeaastal on 50€ ühe EAP eest<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] (seisuga 28.10.2014)</ref>. Esimese semestri lõpuks jääb puudu 27 - 25 = 2 EAPd ning teise semestri lõpuks on puudu jääv osa 2 * 27 - (25 ~~+ 26~~) = 3 EAPd. Seega on esitatava arve suurus 50€ * ~~3EAP~~ = ~~150€~~.		IT Kolledžis tuleb õppekava täies mahus täitmiseks kumulatiivselt koguda 27 EAP semestris<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2.1] (seisuga 10.11.2014)</ref>.
			Puudujääva osa kohta on IT Kolledžil õigus esitada arve vastavalt ainepunkti tasule, milleks 2014/2015 õppeaastal on 50€ ühe EAP eest<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] (seisuga 10.11.2014)</ref>.
			Esimese semestri lõpuks jääb puudu 27 - 19 = 8 EAPd ning teise semestri lõpuks on puudu jääv osa 2 * 27 - (19 + 25) = 10 EAPd. Seega on esitatava arve suurus 50€ * 10EAP = 500€.


	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Apraakle at 09:59, 10 November 2014

2014-11-10T09:59:20Z

← Older revision		Revision as of 12:59, 10 November 2014
Line 29:		Line 29:
	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

	===Küsimus B===		===Küsimus A===
	Kukkusid ~~arvestusel~~ läbi. Kaua on võimalik ~~arvestust~~ järele teha? Kellega kokkuleppida, et ~~järelarvestust~~ teha? Kuidas toimub ~~järelarvestusele~~ registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?		Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

	'''Vastus'''		'''Vastus'''

Apraakle at 09:56, 10 November 2014

2014-11-10T09:56:53Z

← Older revision		Revision as of 12:56, 10 November 2014
Line 19:		Line 19:
	Viienda loengusalvestuse<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele]Fischer, C. (25.09.2014 salvestus)</ref> vahendusel sai tutvuda Carolyn Fischeriga, kes hetkel töötab Skypes. Mulle jäi kõige rohkem meelde lugu sellest, kuidas ta Skype tööle kandideeris. Siit sai veelgi kinnitust, et tööandja jaoks on oluline töötaja pühendumus. Lisaks jagas Carolyn asjalikke soovitusi tulevikuks (umbes 60-ndal minutil). Samas oli aru saada, et tegemist on introvertse spetsialistiga, kui Janika jättis hoopis avatuma mulje.		Viienda loengusalvestuse<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele]Fischer, C. (25.09.2014 salvestus)</ref> vahendusel sai tutvuda Carolyn Fischeriga, kes hetkel töötab Skypes. Mulle jäi kõige rohkem meelde lugu sellest, kuidas ta Skype tööle kandideeris. Siit sai veelgi kinnitust, et tööandja jaoks on oluline töötaja pühendumus. Lisaks jagas Carolyn asjalikke soovitusi tulevikuks (umbes 60-ndal minutil). Samas oli aru saada, et tegemist on introvertse spetsialistiga, kui Janika jättis hoopis avatuma mulje.

	Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]Karmo, K. (02.10.2014 salvestus)</ref> ~~tuli vaatluse alla testimine~~ ja tarkvara ~~kvaliteet~~. Kristjan Karmo loengut kuulates jäin ühes suures fundamentaalses küsimuses mõtlema: testija kui läbikukkunud programmeerija. Mina olen testija ametit tihtipeale võrrelnud autokooli sõiduõpetaja ametiga. Programmeerija (ehk autojuht) on valmis kirjutanud mingisuguse programmilõigu ning ~~saadab selle kliendile (autoga tänavale). Kui koodis on vead sees ja selles tekib majanduslik kahju~~, ~~siis ei erine antud situatsioon kuigivõrd olukorrast, kus sõiduvigasid teinud autojuht avarii tekitab. Küsimus~~ on ~~selles, kas meie tarkvara on majanduslikus mastaabis olulise tähtsusega~~. ~~Nii nagu autoga võib vaid põllul sõita~~, ~~on olemas koodijuppe, mis võib kohe anda lõppkasutaja kätte kartmata majandusliku kahju teket. Kui aga viime võrdluse F1 võidusõidu peale, siis seal on eelnev õpetamine~~-~~kontroll äärmiselt olulisel kohal (nagu NASA projektid~~, ~~mis maa pealt välja viiakse). Seega on raske mõista miks tahetakse üheülbalised öelda, et~~ testimine ~~on lihtne või mõttetu ja sobilik vaid algajale (või läbikukkunud) programmeerijale~~.		Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]Karmo, K. (02.10.2014 salvestus)</ref> anti ülevaade testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ma polegi varem nimetatud teemaga kokku puutunud ning minu jaoks oli väga põnev teada saada, mis see testimine üldisemalt on. Mulle meeldis, et Kristjan tõi väga konkreetselt välja arendamise ''waterfall'' mudeli ja V-mudeli ning selgitas, kus paikneb nendes testimine.

	Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]Septer, A. (09.10.2014 salvestus)</ref> ~~kuulsime mõtteid IT tööturu kohta~~ Andres Septerilt. ~~Kuigi väliselt võib jääda mulje~~, ~~et IT~~ on ~~külm~~ ja ~~pigem vähesotsiaalne sektor, siis tegelikult asjad päris nii ei ole~~. ~~Kõik need töökuulutused, mida pakkumisel näha võime, on enamasti järele jäänud kõige nõrgemad pakkumised~~. ~~Usaldusväärset partnerit infotehnoloogia alale ei otsita tänavalt~~, ~~vaid omakeskist. Seda loomulikult juhul~~ kui ~~töötajat otsib pigem väikeettevõte~~, ~~kelle tööjõuvajadus ei ole ülemäära suur~~. ~~Kui meeskond~~ on ~~komplekteeritud~~, ~~siis tasub enese ümber vaadata kuhu jõudnud oled~~ - ~~kas mõnda suurde ettevõttesse~~, ~~riigifirmasse või väikeettevõttesse~~. ~~Iga ettevõtte profiil~~, ~~töötaja panus ja edukus on erinevad~~. ~~Meeles tasub pidada~~, et ~~ettevõtjad taotlevad kasumit ehk tasuta lõunaid ei ole olemas. Andres suutis ühte pilti~~ kokku ~~panna väga mitmetahulise IT maailma~~, ~~mille iga tahk on reaalselt väga erinev~~.		Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]Septer, A. (09.10.2014 salvestus)</ref> esines Andres Septerilt ettekandega IT töörurust Eestis. Kogu ettekanne oli kriitilise alatooniga, samas realistlik. Andresel on väga hea eseväljendusoskus ja huvitavad näited. Ta tõi välja plussid ja miinused erineva suurusega ettevõtete jaoks töötamise. Oli väga aus, kui mainis, et suurtes ettevõtetes ning eriti riigiasutustes käib erilist sorti mökutamine. Väikestes ettevõtetes pole jälle kunagi aega asja korralikult teha, aga aega parandada on küll. Arvas, et ''start-upis'' võib päris hea elu olla, sest seal kehtib mõtteviis "you have to deliver" ning kaastöötajatel ka silmad säravad. Ettevõtjana tema sõnul taanub kõik lõpuks enesemüümise oskusele, kuhu tööd saad ning kuidas firmal läheb. Enda õnneks võin öelda, et olen kokku puutunud otsemüügiga ning tean, kui palju sellist kogemust hinnatakse.

	~~Kaheksandas loengus~~<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]Lang, E. (16.10.2014 salvestus)</ref> ~~rääkis Elar Lang kahest teemast: suhtumisest~~ õppetöösse ~~ning~~ veebirakenduste ~~turvalisusest~~. Kui eelmised loengud mängisid oma koha ilusti välja , ent millegi liiga hiilgavaga silma ei paistnud (v.a. seitsmes loeng, mis oli üsnagi kõrge kvaliteediga), siis karmikäelise mulje jätnud kaheksas loeng oli vaieldamatult parim loeng. Esimest korda kogu loengusarja vältel tegin märkmeid, sest kvaliteetset infot tuli palju peale. Loengu esimene osa kattis mõnes mõttes loengusarja teise loengu temaatikat, mistõttu oli huvitav paralleelset kahte käsitlust kuulata. Olen oma senises elus tähele pannud, et kui keegi mingi asja konkreetselt välja ütleb või sunnib meid seda üles kirjutama, siis hoomame asja sisu lõppkokkuvõttes märkimisväärselt paremini. Näiteks tõi Elar välja mõtte, et suures pildis loob kooliharidus just kui ühtlustatud taseme, et inimesed suudaksid mingisugustest asjadest sarnaselt aru saada ja probleemivabalt suhelda. IT maailmas olgu selleks kas või programmeerimine ja koodi ühesem mõistmine. Samuti märkisin üles teadmise, et kool annab kõigest põgusa ülevaate või teeb sissejuhatuse ning huvi ja motivatsioon peab tulema iseendalt. Tähtis on paika saada suhtumine ning kui suhtumisega on kõik korras, siis on ajaplaneerimine ja õppeprotsessi mõistmine märkimisväärselt paremad.		Kaheksanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]Lang, E. (16.10.2014 salvestus)</ref> teemaks oli suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Minu jaoks haakus Elar Langi teema tudengiürituse "Mida tööandja minust tahab" kõlama jäänud mõtetega. Põhiline oli, et tööandja otsib õige suhtumisega töötajaid, kes peavad kinni tähtaegadest, õpihimulised ja on kohusetundlikud, kui võrd pole oluline, millised tehnilised oskused on. Elari arvates on kool nagu raamatu sisukord, annab ette teemad, mida peaks teadma, aga selleks, et teada, tuleb ise õppida ja uurida. Lisaks jagas väga konkreetseid näpunäiteid oma paroolide tugevdamiseks.
	~~Loengu teises pooles läks~~ teema ~~spetsiifilisemaks ning fookus liikus turvalisusküsimustele~~. Teemaks tuli ka kuulsuste intiimpiltide hõivamise juhtum, mis veebiturvalisust tänases päevast ilmselt kõige paremini illustreerib. Hakkasin mõtlema, et kas nimetatud piltide vargus siis ka tegelikult oli ~~vargus. Iga loogiliselt mõtlev inimene peaks taipama~~, et ~~igasugune jäädvustus (pilt~~, ~~foto~~, heli jne) võib saada avalikuks kas siis läbi teadlikult või teadmatult iseenda käe läbi või kellegi kõrvalise kaasabil. Ebamugavate olukordade vältimiseks tasub telefon teinekord lihtsalt kapi peale vedelema jätta ning pilte mitte klõpsutada. Siinkohal oleks pakkuda üks alternatiivne link veebist, kus üks vargapoiss ajas võõrale varale näpud taha ning sai nutitelefoni omanikuks. Kahjuks ei olnud ta teadlik, et iga pilt, mis telefoniga tehakse, laetakse automaatselt veebi üles, kust varasem omanik neid näeb. Olgu öeldud, et selles teemas on ~~reaalset kannatajat raske välja selekteerida: kas telefoni endine omanik~~, ~~kes jäi telefonist ilma või telefoni uus omanik~~, ~~kelle identiteet vargana~~ on ~~igavesti veebis üleval?<ref>[http://lifeofastrangerwhostolemyphone.tumblr.com/ life of a stranger who stole my phone]</ref>~~
	~~Enne viimase loengu kokkuvõtmist tulen korra tagasi paroolide teema juurde~~. ~~Väga meeldis~~ Elari ~~mõte~~, ~~et üheülbaliselt ei tohiks inimesi lahterdada: kasutaja saab olla vähekogenud~~, ~~mitte loll. Hea näide oli põllumeeste näide~~, ~~kus IT inimesel on lihtne öelda~~, et ~~põllumees on arvutivärgis saamatu. Põllumees paneb ühe parooli kõikidesse veebirakendustesse seetõttu~~, ~~et teda ei ole instrueeritud unikaalseid~~ ja ~~raskesti lahtimurtavaid paroole seadma~~. ~~Samamoodi võiks küsida, et kas IT inimene on saamatu ja loll kui ta ei oska põllumajanduses millegiga hakkama saada?~~

	ITK on suurepärane näide ühtehoidvast kogukondlikust inimgrupist, kus väikeseid detaile peetakse oluliseks. Tihtipeale soovitatakse inimesel kastist välja mõelda – pidavat siis maailmatarkus paremini selgeks saama ja kõike ümbritsevat uue, värskema pilguga nägema. ITK õpingukorraldus on üks nendest ainetest, mis tõepoolest loob tudengitele lisaväärtust, tehes võimalikuks erialasse rohkem sisse näha läbi külalisesinejate kogemuse. Endise logistikatudengina meenub mulle mu toonase esimese kursuse aeg, kus sõbrad-tuttavad pärisid, et mida ma siis õigupärast õpin? Logistikat! Aga mis see logistika on? Ega ma ise ka päris hästi ei osanud vastata – keegi ei olnud mulle seda selgitanud. Selline viga on ITK's varakult parandatud.

			Leian, et selle aine raamesse kuuluvad loengusalvestused avardasid mu maailmapilti ning tekitasid rohkem huvi teatud valdkondae vastu. Hindan EIK-i poolseid pingutusi, kutsuda esinema inimesi, kellel on jagada praktilist kogemust. Äratundmisrõõmu pakkus teadmine, et esinemas käinud edukad inimesed on kunagi samamoodi olnud algaja kingades.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Apraakle at 09:28, 10 November 2014

2014-11-10T09:28:27Z

← Older revision		Revision as of 12:28, 10 November 2014
Line 9:		Line 9:
	Alljäegnevalt on esitatud seoses õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus loengutesaja vaatamise, kuulamisega tekkinud mõtted. Aine eesmärgiks on tudengitele teha sissejuhatus infotehnoloogia valdkonda läbi praktiliste kogemuste.		Alljäegnevalt on esitatud seoses õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus loengutesaja vaatamise, kuulamisega tekkinud mõtted. Aine eesmärgiks on tudengitele teha sissejuhatus infotehnoloogia valdkonda läbi praktiliste kogemuste.

	Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]Vau, I., Ernits, M., Varendi, M.; (27.08.2014 salvestus)</ref> ~~andis~~ Eesti Infotehnoloogia Kolledži (edaspidi ~~ITK~~) personal ülevaate ~~kooli edukaks läbimiseks vajalikest protseduuridest – kuidas käib deklareerimine; milline on õppekoormus; mis on ainepunkt ja kuidas neid arvestada jne~~. ~~Alati tasub meeles pidada~~, ~~et ükskõik milline mäng algab reeglitest~~. ~~Süntaks peab selge olema~~, ~~muidu koodi~~ ei ~~kirjuta! Sarnaselt tuleb ülikoolis arvestada teatud reeglitega~~, ~~mille vastu eksimine võib viia mittesoovitud tulemuseni. Ilma reegliteta meie maailm ei pruugi toimida ootuspäraselt~~.		Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]Vau, I., Ernits, M., Varendi, M.; (27.08.2014 salvestus)</ref> andsid Eesti Infotehnoloogia Kolledži (edaspidi EIK) erinevate valdkondade personal ülevaate õppimisega seotud korralduslikust poolest. Sama teema kattis kaugõppijatele Margus Ernits oma esimeses loengus. Videot oli isegi kohati igav vaadata, sest esinejate vahetus oli aeglane. Varem ülikooli lõpetanuna, oli teema üsnagi tuttav. Samas selle esimese loengusalvestuse sisse pikimine antud õppeainesse on kaval võte, sest kohustulikus korras vaadatuna, ei saa keegi enam hiljem väita, et pole kuulnud, näinud.

	~~Teises loengus~~<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]Ernits, M. (04.09.2014 salvestus)</ref> oli ~~võimalik saada ülevaade motivatsioonist (~~ja ~~laiskusest)~~ ja ~~selle olemusest~~ ülikoolis. ~~Viidati tudengite~~ ja õppejõu ~~motivatsioonile kui akadeemilisele petturlusele ja spikerdamisele~~, mis ~~minu meelest vääriks veelgi enam tähelepanu~~. ~~Ülikoolis õppiv tudeng peab mõistma~~, et ~~tegelikult õpitakse iseendale (mitte emale)~~, ~~mistõttu spikerdamine~~ ja ~~maha viksimine peaksid jääma parimal juhul põhikooli tasemele. Öeldakse ikka~~, et spikreid teha võib, kuid nende kasutamine peaks käima vastavalt iga tudengi südametunnistusele – mõne aja pärast on spikerdatud töö sisu meelest ununenud, kuid selgeks tehtud loogika ei unune sisuliselt kunagi.		Teise loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]Ernits, M. (04.09.2014 salvestus)</ref> teemaks oli õppimine ja motivatsioon. Toodi välja erinevusi keskoolis ja ülikoolis õppimise vahel. Räägiti õpilaste ja õppejõu motivatsioonist ning nende vahelistest seostest. Nõustun täiesti nende punktidega. Lisaks puudutati akadeemilise petturluse teemat, mis on hea tõestus, et EIK-s tuleb asju ise õppida ning eelkõige endale. Oma kogemusest võin öelda, et kui esimesestel aastatel ülikoolis sai asju ära tehtud, sest pidi ja lõpuks oli paber oluline, siis EIK-i tulin selleks, et asjadest paremini aru saada ja ise õppida.

	Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]Ernits, M. (11.09.2014 salvestus)</ref> ~~oli teemakeskmes robootika ja~~ häkkimine~~. Häkkimine ei tähenda kräkkimist~~. Häkkimine tähendab milleski väga heaks olemist, ~~samas kui kräkkimine eeldab millegi lahti murdmist~~. ~~Kui häkkimise vastu peaks kellelgi suurem huvi olema, siis ITK Robootikaklubi ootab uusi liikmeid~~, et ~~järgmisel Robotexil mõni kõrge poodiumikoht kotti pista. Karta ei maksa~~, sest ka ~~algajad tehnikahuvilised on klubisse oodatud! Jätkem meelde~~, et ~~kuiv teooria meid targaks ei tee~~, ~~vaja~~ on ka ~~praktikat~~.		Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]Ernits, M. (11.09.2014 salvestus)</ref> räägiti robootikast ning häkkimisest. Sain teada, mida häkkimine üldse tähendab. Häkkimine tähendab milleski väga heaks olemist, sügavuti süsteemi tundma õppimist ning see süsteem ei pruugi üldse olla seotud infotehnoloogiaga. Sain teada, et EIK Robootikaklubis tehakse asju, sest on lõbus ning lisaks kutsuti kõik ka osalema klubi tegevuses. Filmidest olen tähele pannud, et kui näidatakse süsteemi sisse häkkimist, siis ajendiks on lihtsalt adrenaliin ja lõbu, mitte millegi ära vussimine. Kindlasti sain julgust juurde ka ise proovida häkkimist.

	Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast]Liiv, J. (18.09.2014 salvestus)</ref> ~~rääkis programmeerija ametit pidav~~ Janika Liiv oma ~~tegemistest IT valdkonnas~~. ~~Kas~~ programmeerimine ~~võiks olla loov kirjutamine? Kui meil~~ on ~~kindlad süntaksireeglid ees~~, ~~siis ilmselt mitte?~~ Janika ~~ettekandest kumas~~ välja, et ~~programmeerimine~~ ei ~~ole vaid tuim koodi kirjutamine~~, ~~vaid~~ see on ~~visiooni loomine~~, ~~millele koodimisega~~ on ~~võimalik reaalne keha ehitada~~. ~~Visionäärid võivad olla aga kõik: nii mehed~~ kui ~~naised~~. ~~Lihtsa ümbermõtestamise tulemusena~~ on ~~võimalik jõuda stereotüüpidest välja ja pakkuda elamusi kõigile. Maailm liigub üha enam suunda~~, ~~kus sugude vahelised erinevused hägustuvad~~ ning ~~mees ja naine võtavad üksteist võrdsemana~~. ~~Kuigi inimeste füsioloogilised erinevused seavad klassikalises mõttes piiranguid ette~~, ~~siis tüüpilised mehe- ja naise tööd~~ on ~~üha vähem sooliselt kategoriseeritavad. Janika pakkus vaatenurka~~, ~~mida mees oma tavapärase mätta otsast tähele võib-olla ei paneks.~~		Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast]Liiv, J. (18.09.2014 salvestus)</ref> oli külalisesinejaks Janika Liiv, kes on programmeerija ning oma igapäevases töös kasutab sellist keelt nagu Ruby. Meeldis tema mõte, et programmeerimine on justkui loovkirjutamine nagu stsenaariumi puhul. Soovitakse lugu jutustada vaatajale mingil eesmärgil ja see peaks olema lihtne ning kompaktne, sest kellegile ei meeldi ju segadusse ka ajavad filmid. Minu jaoks oli see kõige inspireerivam loeng, lihtne oli samastuda naisterahvaga. Janika illustreeris oma ettekannet huvitavte näidetega, näiteks jäi meelde, et rakendus peaks olema piisavalt lihtne, et kasutaja saaks seda kohe kasutada, sest mitteükski klient ei soovi ennast tunda rumalana. Siit tulebki välja erinevus, miks mõni rakendus on kohe loomisest peale populaarne ja mõni pole. Sain teada rohkem naisprogrammeerijaid koondavatest organisatsioonidest ja nende tegevusest. Tekidas huvi ka lähemalt uurida nende kohta. Esitaja tõi välja ka, et ei tasu jääda oma mugavustsooni, see peaks kohe alarmi tekitama, sest IT-valdkonnas on eriti oluline elukestevõpe. Oluline on see, mida sa lood, mitte see mida paberil näidata. Ta tõi välja tõsiasja, et ennast tuleks ise osata hinnata, sest tagasiside koolist ja tööandjalt on tihti väga puudulik. Minu praeguses töökohas on samamoodi, et tagasisidet saada ainult siis kui ise küsid. Samas on mul kogemus olemas neljalt järjestikuselt suvelt müües hariduslikke raamatuid ukselt uksele, kuidas esimesel suvel hoiti koguaeg kätt pulsil ning jagati tagasisidet. Aja möödudes sain ka proovida, kuidas ise teistel kätt pulsil hoida on, peaks mainima, et palju raskem, aga sealt saadud kogemused on vääruslikud!

	~~Viiendas loengus~~<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele]Fischer, C. (25.09.2014 salvestus)</ref> ~~andis oma karjäärist ülevaate~~ hetkel Skypes ~~töötav Carolyn Fischer~~. ~~Carolyn tõi välja~~, et ~~koolis ja tööl võrdselt käia~~ on ~~raske, mille osas saab nõustuda~~. ~~Olles praeguseks pelgalt kaks kuud kaugõppes õppinud~~, ~~siis juba praegu~~ on ~~maht märkimisväärne ning vaid hea tahtejõu korral on võimalik edasi liikuda~~.		Viienda loengusalvestuse<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele]Fischer, C. (25.09.2014 salvestus)</ref> vahendusel sai tutvuda Carolyn Fischeriga, kes hetkel töötab Skypes. Mulle jäi kõige rohkem meelde lugu sellest, kuidas ta Skype tööle kandideeris. Siit sai veelgi kinnitust, et tööandja jaoks on oluline töötaja pühendumus. Lisaks jagas Carolyn asjalikke soovitusi tulevikuks (umbes 60-ndal minutil). Samas oli aru saada, et tegemist on introvertse spetsialistiga, kui Janika jättis hoopis avatuma mulje.

	Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]Karmo, K. (02.10.2014 salvestus)</ref> tuli vaatluse alla testimine ja tarkvara kvaliteet. Kristjan Karmo loengut kuulates jäin ühes suures fundamentaalses küsimuses mõtlema: testija kui läbikukkunud programmeerija. Mina olen testija ametit tihtipeale võrrelnud autokooli sõiduõpetaja ametiga. Programmeerija (ehk autojuht) on valmis kirjutanud mingisuguse programmilõigu ning saadab selle kliendile (autoga tänavale). Kui koodis on vead sees ja selles tekib majanduslik kahju, siis ei erine antud situatsioon kuigivõrd olukorrast, kus sõiduvigasid teinud autojuht avarii tekitab. Küsimus on selles, kas meie tarkvara on majanduslikus mastaabis olulise tähtsusega. Nii nagu autoga võib vaid põllul sõita, on olemas koodijuppe, mis võib kohe anda lõppkasutaja kätte kartmata majandusliku kahju teket. Kui aga viime võrdluse F1 võidusõidu peale, siis seal on eelnev õpetamine-kontroll äärmiselt olulisel kohal (nagu NASA projektid, mis maa pealt välja viiakse). Seega on raske mõista miks tahetakse üheülbalised öelda, et testimine on lihtne või mõttetu ja sobilik vaid algajale (või läbikukkunud) programmeerijale.		Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]Karmo, K. (02.10.2014 salvestus)</ref> tuli vaatluse alla testimine ja tarkvara kvaliteet. Kristjan Karmo loengut kuulates jäin ühes suures fundamentaalses küsimuses mõtlema: testija kui läbikukkunud programmeerija. Mina olen testija ametit tihtipeale võrrelnud autokooli sõiduõpetaja ametiga. Programmeerija (ehk autojuht) on valmis kirjutanud mingisuguse programmilõigu ning saadab selle kliendile (autoga tänavale). Kui koodis on vead sees ja selles tekib majanduslik kahju, siis ei erine antud situatsioon kuigivõrd olukorrast, kus sõiduvigasid teinud autojuht avarii tekitab. Küsimus on selles, kas meie tarkvara on majanduslikus mastaabis olulise tähtsusega. Nii nagu autoga võib vaid põllul sõita, on olemas koodijuppe, mis võib kohe anda lõppkasutaja kätte kartmata majandusliku kahju teket. Kui aga viime võrdluse F1 võidusõidu peale, siis seal on eelnev õpetamine-kontroll äärmiselt olulisel kohal (nagu NASA projektid, mis maa pealt välja viiakse). Seega on raske mõista miks tahetakse üheülbalised öelda, et testimine on lihtne või mõttetu ja sobilik vaid algajale (või läbikukkunud) programmeerijale.

Apraakle: Created page with "Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Aive Praakle Esitamise kuupäev: 10.11.2014 ==Essee== Alljäegnevalt on esitatud seoses…"

2014-11-10T08:48:37Z

Created page with "Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Aive Praakle Esitamise kuupäev: 10.11.2014 ==Essee== Alljäegnevalt on esitatud seoses…"

New page

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Aive Praakle

Esitamise kuupäev: 10.11.2014

==Essee==
Alljäegnevalt on esitatud seoses õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus loengutesaja vaatamise, kuulamisega tekkinud mõtted. Aine eesmärgiks on tudengitele teha sissejuhatus infotehnoloogia valdkonda läbi praktiliste kogemuste.

Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]Vau, I., Ernits, M., Varendi, M.; (27.08.2014 salvestus)</ref> andis Eesti Infotehnoloogia Kolledži (edaspidi ITK) personal ülevaate kooli edukaks läbimiseks vajalikest protseduuridest – kuidas käib deklareerimine; milline on õppekoormus; mis on ainepunkt ja kuidas neid arvestada jne. Alati tasub meeles pidada, et ükskõik milline mäng algab reeglitest. Süntaks peab selge olema, muidu koodi ei kirjuta! Sarnaselt tuleb ülikoolis arvestada teatud reeglitega, mille vastu eksimine võib viia mittesoovitud tulemuseni. Ilma reegliteta meie maailm ei pruugi toimida ootuspäraselt.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]Ernits, M. (04.09.2014 salvestus)</ref> oli võimalik saada ülevaade motivatsioonist (ja laiskusest) ja selle olemusest ülikoolis. Viidati tudengite ja õppejõu motivatsioonile kui akadeemilisele petturlusele ja spikerdamisele, mis minu meelest vääriks veelgi enam tähelepanu. Ülikoolis õppiv tudeng peab mõistma, et tegelikult õpitakse iseendale (mitte emale), mistõttu spikerdamine ja maha viksimine peaksid jääma parimal juhul põhikooli tasemele. Öeldakse ikka, et spikreid teha võib, kuid nende kasutamine peaks käima vastavalt iga tudengi südametunnistusele – mõne aja pärast on spikerdatud töö sisu meelest ununenud, kuid selgeks tehtud loogika ei unune sisuliselt kunagi.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]Ernits, M. (11.09.2014 salvestus)</ref> oli teemakeskmes robootika ja häkkimine. Häkkimine ei tähenda kräkkimist. Häkkimine tähendab milleski väga heaks olemist, samas kui kräkkimine eeldab millegi lahti murdmist. Kui häkkimise vastu peaks kellelgi suurem huvi olema, siis ITK Robootikaklubi ootab uusi liikmeid, et järgmisel Robotexil mõni kõrge poodiumikoht kotti pista. Karta ei maksa, sest ka algajad tehnikahuvilised on klubisse oodatud! Jätkem meelde, et kuiv teooria meid targaks ei tee, vaja on ka praktikat.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast]Liiv, J. (18.09.2014 salvestus)</ref> rääkis programmeerija ametit pidav Janika Liiv oma tegemistest IT valdkonnas. Kas programmeerimine võiks olla loov kirjutamine? Kui meil on kindlad süntaksireeglid ees, siis ilmselt mitte? Janika ettekandest kumas välja, et programmeerimine ei ole vaid tuim koodi kirjutamine, vaid see on visiooni loomine, millele koodimisega on võimalik reaalne keha ehitada. Visionäärid võivad olla aga kõik: nii mehed kui naised. Lihtsa ümbermõtestamise tulemusena on võimalik jõuda stereotüüpidest välja ja pakkuda elamusi kõigile. Maailm liigub üha enam suunda, kus sugude vahelised erinevused hägustuvad ning mees ja naine võtavad üksteist võrdsemana. Kuigi inimeste füsioloogilised erinevused seavad klassikalises mõttes piiranguid ette, siis tüüpilised mehe- ja naise tööd on üha vähem sooliselt kategoriseeritavad. Janika pakkus vaatenurka, mida mees oma tavapärase mätta otsast tähele võib-olla ei paneks.

Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele]Fischer, C. (25.09.2014 salvestus)</ref> andis oma karjäärist ülevaate hetkel Skypes töötav Carolyn Fischer. Carolyn tõi välja, et koolis ja tööl võrdselt käia on raske, mille osas saab nõustuda. Olles praeguseks pelgalt kaks kuud kaugõppes õppinud, siis juba praegu on maht märkimisväärne ning vaid hea tahtejõu korral on võimalik edasi liikuda.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]Karmo, K. (02.10.2014 salvestus)</ref> tuli vaatluse alla testimine ja tarkvara kvaliteet. Kristjan Karmo loengut kuulates jäin ühes suures fundamentaalses küsimuses mõtlema: testija kui läbikukkunud programmeerija. Mina olen testija ametit tihtipeale võrrelnud autokooli sõiduõpetaja ametiga. Programmeerija (ehk autojuht) on valmis kirjutanud mingisuguse programmilõigu ning saadab selle kliendile (autoga tänavale). Kui koodis on vead sees ja selles tekib majanduslik kahju, siis ei erine antud situatsioon kuigivõrd olukorrast, kus sõiduvigasid teinud autojuht avarii tekitab. Küsimus on selles, kas meie tarkvara on majanduslikus mastaabis olulise tähtsusega. Nii nagu autoga võib vaid põllul sõita, on olemas koodijuppe, mis võib kohe anda lõppkasutaja kätte kartmata majandusliku kahju teket. Kui aga viime võrdluse F1 võidusõidu peale, siis seal on eelnev õpetamine-kontroll äärmiselt olulisel kohal (nagu NASA projektid, mis maa pealt välja viiakse). Seega on raske mõista miks tahetakse üheülbalised öelda, et testimine on lihtne või mõttetu ja sobilik vaid algajale (või läbikukkunud) programmeerijale.

Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]Septer, A. (09.10.2014 salvestus)</ref> kuulsime mõtteid IT tööturu kohta Andres Septerilt. Kuigi väliselt võib jääda mulje, et IT on külm ja pigem vähesotsiaalne sektor, siis tegelikult asjad päris nii ei ole. Kõik need töökuulutused, mida pakkumisel näha võime, on enamasti järele jäänud kõige nõrgemad pakkumised. Usaldusväärset partnerit infotehnoloogia alale ei otsita tänavalt, vaid omakeskist. Seda loomulikult juhul kui töötajat otsib pigem väikeettevõte, kelle tööjõuvajadus ei ole ülemäära suur. Kui meeskond on komplekteeritud, siis tasub enese ümber vaadata kuhu jõudnud oled - kas mõnda suurde ettevõttesse, riigifirmasse või väikeettevõttesse. Iga ettevõtte profiil, töötaja panus ja edukus on erinevad. Meeles tasub pidada, et ettevõtjad taotlevad kasumit ehk tasuta lõunaid ei ole olemas. Andres suutis ühte pilti kokku panna väga mitmetahulise IT maailma, mille iga tahk on reaalselt väga erinev.

Kaheksandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]Lang, E. (16.10.2014 salvestus)</ref> rääkis Elar Lang kahest teemast: suhtumisest õppetöösse ning veebirakenduste turvalisusest. Kui eelmised loengud mängisid oma koha ilusti välja , ent millegi liiga hiilgavaga silma ei paistnud (v.a. seitsmes loeng, mis oli üsnagi kõrge kvaliteediga), siis karmikäelise mulje jätnud kaheksas loeng oli vaieldamatult parim loeng. Esimest korda kogu loengusarja vältel tegin märkmeid, sest kvaliteetset infot tuli palju peale. Loengu esimene osa kattis mõnes mõttes loengusarja teise loengu temaatikat, mistõttu oli huvitav paralleelset kahte käsitlust kuulata. Olen oma senises elus tähele pannud, et kui keegi mingi asja konkreetselt välja ütleb või sunnib meid seda üles kirjutama, siis hoomame asja sisu lõppkokkuvõttes märkimisväärselt paremini. Näiteks tõi Elar välja mõtte, et suures pildis loob kooliharidus just kui ühtlustatud taseme, et inimesed suudaksid mingisugustest asjadest sarnaselt aru saada ja probleemivabalt suhelda. IT maailmas olgu selleks kas või programmeerimine ja koodi ühesem mõistmine. Samuti märkisin üles teadmise, et kool annab kõigest põgusa ülevaate või teeb sissejuhatuse ning huvi ja motivatsioon peab tulema iseendalt. Tähtis on paika saada suhtumine ning kui suhtumisega on kõik korras, siis on ajaplaneerimine ja õppeprotsessi mõistmine märkimisväärselt paremad.
Loengu teises pooles läks teema spetsiifilisemaks ning fookus liikus turvalisusküsimustele. Teemaks tuli ka kuulsuste intiimpiltide hõivamise juhtum, mis veebiturvalisust tänases päevast ilmselt kõige paremini illustreerib. Hakkasin mõtlema, et kas nimetatud piltide vargus siis ka tegelikult oli vargus. Iga loogiliselt mõtlev inimene peaks taipama, et igasugune jäädvustus (pilt, foto, heli jne) võib saada avalikuks kas siis läbi teadlikult või teadmatult iseenda käe läbi või kellegi kõrvalise kaasabil. Ebamugavate olukordade vältimiseks tasub telefon teinekord lihtsalt kapi peale vedelema jätta ning pilte mitte klõpsutada. Siinkohal oleks pakkuda üks alternatiivne link veebist, kus üks vargapoiss ajas võõrale varale näpud taha ning sai nutitelefoni omanikuks. Kahjuks ei olnud ta teadlik, et iga pilt, mis telefoniga tehakse, laetakse automaatselt veebi üles, kust varasem omanik neid näeb. Olgu öeldud, et selles teemas on reaalset kannatajat raske välja selekteerida: kas telefoni endine omanik, kes jäi telefonist ilma või telefoni uus omanik, kelle identiteet vargana on igavesti veebis üleval?<ref>[http://lifeofastrangerwhostolemyphone.tumblr.com/ life of a stranger who stole my phone]</ref>
Enne viimase loengu kokkuvõtmist tulen korra tagasi paroolide teema juurde. Väga meeldis Elari mõte, et üheülbaliselt ei tohiks inimesi lahterdada: kasutaja saab olla vähekogenud, mitte loll. Hea näide oli põllumeeste näide, kus IT inimesel on lihtne öelda, et põllumees on arvutivärgis saamatu. Põllumees paneb ühe parooli kõikidesse veebirakendustesse seetõttu, et teda ei ole instrueeritud unikaalseid ja raskesti lahtimurtavaid paroole seadma. Samamoodi võiks küsida, et kas IT inimene on saamatu ja loll kui ta ei oska põllumajanduses millegiga hakkama saada?

ITK on suurepärane näide ühtehoidvast kogukondlikust inimgrupist, kus väikeseid detaile peetakse oluliseks. Tihtipeale soovitatakse inimesel kastist välja mõelda – pidavat siis maailmatarkus paremini selgeks saama ja kõike ümbritsevat uue, värskema pilguga nägema. ITK õpingukorraldus on üks nendest ainetest, mis tõepoolest loob tudengitele lisaväärtust, tehes võimalikuks erialasse rohkem sisse näha läbi külalisesinejate kogemuse. Endise logistikatudengina meenub mulle mu toonase esimese kursuse aeg, kus sõbrad-tuttavad pärisid, et mida ma siis õigupärast õpin? Logistikat! Aga mis see logistika on? Ega ma ise ka päris hästi ei osanud vastata – keegi ei olnud mulle seda selgitanud. Selline viga on ITK's varakult parandatud.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Kordusarvestuse tegemise õigus kehtib aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika) ülejärgmise semestri punase joone päevani<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4](seisuga 28.10.2014)</ref>. Järelarvestuse tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud koostöös õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4](seisuga 28.10.2014)</ref>. Järelarvestusele saamiseks tuleb tudengil oma soovist ÕISi kaudu teada anda, registreerides<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1] (seisuga 28.10.2014)</ref> sobivale järelarvestuse ajale. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on järelarvestuste sooritamine tasuta. Omafinantseeritaval (OF) õppekohal on järelarvestuse sooritamise tasu 2014/2015 õppeaastal 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal, punkt 5] (seisuga 28.10.2014)</ref>.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamist (VÕTA) taotlev isik peab esitama vormikohase ja vastavasisulise taotluse vähemalt 10 (kümme) päeva enne punase joone päeva õppeinfosüsteemis (ÕIS) koos vajalike lisadega<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord, punkt 2.1] (seisuga 28.10.2014)</ref>. Eelnevale lisaks on vaja esitada seniste kogemuste ja õpitu kohta analüüs, mis peab vastama nõutud tingimustele<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord, punkt 2.4] (seisuga 28.10.2014)</ref>. Käesoleva õppeaasta sügissemestri VÕTA taotlemise tähtajad olid päeva- ja õhtuõppes 25. august 2014 ning kaugõppes 19. september 2014. Kevadsemestri VÕTA taotlemise tähtaegadeks on päeva- ja õhtuõppes 26. jaanuar 2015 ning kaugõppes 6. veebruar 2015<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/ VÕTA taotlemine] (seisuga 28.10.2014)</ref>. Kõrgharidusreformist tulenevalt 2013/2014 õa-st alates VÕTA kaudu saadud ainepunkte ei arvestata semestri õppekava täitmisel, kuid arvestatakse aasta õppekoormuses<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Kõrgharidusreform (KKK), peatükk 6] (seisuga 28.10.2014)</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 6, Y = 7

'''Vastus'''

Esimene semester = 25 EAP;
Teine semester = 26 EAP;

IT Kolledžis tuleb õppekava täies mahus täitmiseks kumulatiivselt koguda 27 EAP semestris<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2.1] (seisuga 28.10.2014)</ref>. Puudujääva osa kohta on IT Kolledžil õigus esitada arve vastavalt ainepunkti tasule, milleks 2014/2015 õppeaastal on 50€ ühe EAP eest<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] (seisuga 28.10.2014)</ref>. Esimese semestri lõpuks jääb puudu 27 - 25 = 2 EAPd ning teise semestri lõpuks on puudu jääv osa 2 * 27 - (25 + 26) = 3 EAPd. Seega on esitatava arve suurus 50€ * 3EAP = 150€.

=Viited=
<references />