User:Arasta - Revision history

Arasta at 21:18, 18 October 2016

2016-10-18T21:18:18Z

Arasta at 20:50, 18 October 2016

2016-10-18T20:50:24Z

← Older revision		Revision as of 23:50, 18 October 2016
Line 11:		Line 11:
	Esimene loeng oli koolielu tutvustamisest, kuna uus õppeaasta alles algas. Loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn õppekorraldust IT Kolledžis. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisideküsitlustest, mida õpilased peavad iga semestri lõpus täitma. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov seletas, kuidas kasutada Moodlet, IT Kolledži Wikit ja kuulata loenguid, mis toetab õppimist, aga ei asenda osavõtmist. Viimasena võttis sõna Õpingukorralduse ja erialatutvustuse päevaõppe õppejõud Andres Septer, kes tutvustas aine korraldust, kuidas seda läbi viiakse ja mida tuleb arvestuseks teha. See loeng oli väga kasulik, kuna paljude jaoks on see uus kool ja uus õpingukorraldus, kuna gümnaasiumis ja teistes koolides on õpingukorraldus teistsugune. Loengus seletati paljusid asju, mis oleks muidu segaseks jäänud ja hiljem probleeme tekitanud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]</ref>		Esimene loeng oli koolielu tutvustamisest, kuna uus õppeaasta alles algas. Loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn õppekorraldust IT Kolledžis. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisideküsitlustest, mida õpilased peavad iga semestri lõpus täitma. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov seletas, kuidas kasutada Moodlet, IT Kolledži Wikit ja kuulata loenguid, mis toetab õppimist, aga ei asenda osavõtmist. Viimasena võttis sõna Õpingukorralduse ja erialatutvustuse päevaõppe õppejõud Andres Septer, kes tutvustas aine korraldust, kuidas seda läbi viiakse ja mida tuleb arvestuseks teha. See loeng oli väga kasulik, kuna paljude jaoks on see uus kool ja uus õpingukorraldus, kuna gümnaasiumis ja teistes koolides on õpingukorraldus teistsugune. Loengus seletati paljusid asju, mis oleks muidu segaseks jäänud ja hiljem probleeme tekitanud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]</ref>

	Teises loengus esines arhitekt Andres Kütt, keda tutvustati kui introverti, kes sunnib end esinema. Esimene kokkupuude arvutitega oli 80ndate lõpus, kui need toodi kooli ja suvel sai ta ühe koju. Järgmine suvi sai ta koju tuua arvuti Juku, kus ta kirjutas esimese File manageri Assembleris. Arvutitega tegelemise tagajärjel muutusid õpilased õpetajatest osaliselt targemaks, sest õpilastel oli rohkem aega süveneda. Tartu Ülikooli sai ta matemaatikaosakonda ilma eksamiteta sisse. Peale ülikooli läks Hansapanka ~~sisse~~ ja ~~läks~~ EBSi õppima. Skypes 5 aastat arhitektina töötades sai aru, et midagi on valesti ja läks MIT-sse kaugõppesse, et saaks kodus olla. Arhitekt ei loo mingit väärtust ja kui ta töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja, sest ta juhib keerukust ja määrab seda ärilistele otsustele. Kui arhitekt ütleb, et see asi läheb vussi, siis ta ei meeldi teistele, ja kui see asi läheb päriselt ka vussi, siis see teeb ta veel ebameeldivamaks teistele, sest tal oli õigus. Arhitekti ülesanne on asjadel mitte liiga keeruliseks minna ja hoiab seda kontrolli all, et see üle pea ei kasvaks. Tema tööd märgatakse alles siis, kui ta jätab selle tegemata. Soovituseks öeldi, et baka tehke Eestis ära, aga käige välismaal ülikoolides õppimas nii palju kui vähegi võimalust on, sest kõik ülikoolid on erinevad. See annab tohutult kogemusi juurde. Kui millegiks on põhjus ja see on huvitav, siis on kõik võimalik. Veel hoiatati meid selle eest, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline ja ainuke inimene, kes on huvitatud sellest, et ta saaks hea hariduse, on ainult tema ise. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref>		Teises loengus esines arhitekt Andres Kütt, keda tutvustati kui introverti, kes sunnib end esinema. Esimene kokkupuude arvutitega oli 80ndate lõpus, kui need toodi kooli ja suvel sai ta ühe koju. Järgmine suvi sai ta koju tuua arvuti Juku, kus ta kirjutas esimese File manageri Assembleris. Arvutitega tegelemise tagajärjel muutusid õpilased õpetajatest osaliselt targemaks, sest õpilastel oli rohkem aega süveneda. Tartu Ülikooli sai ta matemaatikaosakonda ilma eksamiteta sisse. Peale ülikooli läks Hansapanka tööle ja EBSi õppima. Skypes 5 aastat arhitektina töötades sai aru, et midagi on valesti ja läks MIT-sse kaugõppesse, et saaks kodus olla. Arhitekt ei loo mingit väärtust ja kui ta töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja, sest ta juhib keerukust ja määrab seda ärilistele otsustele. Kui arhitekt ütleb, et see asi läheb vussi, siis ta ei meeldi teistele, ja kui see asi läheb päriselt ka vussi, siis see teeb ta veel ebameeldivamaks teistele, sest tal oli õigus. Arhitekti ülesanne on asjadel mitte liiga keeruliseks minna ja hoiab seda kontrolli all, et see üle pea ei kasvaks. Tema tööd märgatakse alles siis, kui ta jätab selle tegemata. Soovituseks öeldi, et baka tehke Eestis ära, aga käige välismaal ülikoolides õppimas nii palju kui vähegi võimalust on, sest kõik ülikoolid on erinevad. See annab tohutult kogemusi juurde. Kui millegiks on põhjus ja see on huvitav, siis on kõik võimalik. Veel hoiatati meid selle eest, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline ja ainuke inimene, kes on huvitatud sellest, et ta saaks hea hariduse, on ainult tema ise. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref>

	Kolmandas loengus rääkisid Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük testimisest ja startupidest. Kristel õppis IT Kolledžis aastatel 2008-2011 ja Marko aastatel 2000-2003. Kristeli esimene töökoht oli Artify’s tarkvaratestijana. Töötas veel Youtestis testijana, aga ei olnud motivatsiooni suuri ja kriitilisi vigu üles otsimiseks, sest maksti vigade arvu pealt ja lihtsam on varakult väiksed vead üles otsida ja rohkem raha saada kui kulutada palju aega suurtele vigadele ja vähe raha saada. Marko tahtis projektijuhiks saada ja ta on loonud palju startupe. Mõlemad on välismaal palju töötanud. Testlio asutati Londonis 2012.aastal, kui maailma suurim Hackathon tuli Londonisse ja Kristel tahtis seal osaleda Testlioga. Hackathonil tuleb teha 24 tunniga oma idee võimalikult reaalseks ja siis kohtunikke veenda, et nende idee on parim. Alguses nad said kolmanda koha, aga siis sai Marko kohvikus kokku Hackathoni korraldava inimesega, kes saatis nad San Franciscosse finaali, kus nad said esimese koha ja 25 000 dollarit. Raha kättesaamiseks pidid nad USAsse ettevõtte tegema, mis maksab ja on keeruline. Nad tegid mitu aastat tööd nii, et endale palka ei maksnud. Garage 48 oli nende algne tegevuspaik, siis Telliskivil, kus on praegugi nende kontor. Startupis on raske see, et kõik peab ise ära tegema – äri, programmeerimine, disain, reklaam, majandus. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref>		Kolmandas loengus rääkisid Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük testimisest ja startupidest. Kristel õppis IT Kolledžis aastatel 2008-2011 ja Marko aastatel 2000-2003. Kristeli esimene töökoht oli Artify’s tarkvaratestijana. Töötas veel Youtestis testijana, aga ei olnud motivatsiooni suuri ja kriitilisi vigu üles otsimiseks, sest maksti vigade arvu pealt ja lihtsam on varakult väiksed vead üles otsida ja rohkem raha saada kui kulutada palju aega suurtele vigadele ja vähe raha saada. Marko tahtis projektijuhiks saada ja ta on loonud palju startupe. Mõlemad on välismaal palju töötanud. Testlio asutati Londonis 2012.aastal, kui maailma suurim Hackathon tuli Londonisse ja Kristel tahtis seal osaleda Testlioga. Hackathonil tuleb teha 24 tunniga oma idee võimalikult reaalseks ja siis kohtunikke veenda, et nende idee on parim. Alguses nad said kolmanda koha, aga siis sai Marko kohvikus kokku Hackathoni korraldava inimesega, kes saatis nad San Franciscosse finaali, kus nad said esimese koha ja 25 000 dollarit. Raha kättesaamiseks pidid nad USAsse ettevõtte tegema, mis maksab ja on keeruline. Nad tegid mitu aastat tööd nii, et endale palka ei maksnud. Garage 48 oli nende algne tegevuspaik, siis Telliskivil, kus on praegugi nende kontor. Startupis on raske see, et kõik peab ise ära tegema – äri, programmeerimine, disain, reklaam, majandus. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref>
Line 60:		Line 60:

	Minimaalselt võib olla õppeaasta jooksul 54 EAP-d, sest EAP-de arvestus on kumulatiivne. 54 EAP-d on väikseim maht EAP-sid mille pealt ei pea maksma.		Minimaalselt võib olla õppeaasta jooksul 54 EAP-d, sest EAP-de arvestus on kumulatiivne. 54 EAP-d on väikseim maht EAP-sid mille pealt ei pea maksma.
	<ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref>		<ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Finantsinfo. Vajaduspõhine õppetoetus]</ref>

	===Ülesanne===		===Ülesanne===

Arasta at 20:40, 18 October 2016

2016-10-18T20:40:42Z

Show changes

Arasta at 20:11, 18 October 2016

2016-10-18T20:11:43Z

← Older revision		Revision as of 23:11, 18 October 2016
Line 11:		Line 11:
	Esimene loeng oli koolielu tutvustamisest, kuna uus õppeaasta alles algas. Loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn õppekorraldust IT Kolledžis. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisideküsitlustest, mida õpilased peavad iga semestri lõpus täitma. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov seletas, kuidas kasutada Moodlet, IT Kolledži Wikit ja kuulata loenguid, mis toetab õppimist, aga ei asenda osavõtmist. Viimasena võttis sõna Õpingukorralduse ja erialatutvustuse päevaõppe õppejõud Andres Septer, kes tutvustas aine korraldust, kuidas seda läbi viiakse ja mida tuleb arvestuseks teha. See loeng oli väga kasulik, kuna paljude jaoks on see uus kool ja uus õpingukorraldus, kuna gümnaasiumis ja teistes koolides on õpingukorraldus teistsugune. Loengus seletati paljusid asju, mis oleks muidu segaseks jäänud ja hiljem probleeme tekitanud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer "Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine" 26.10.2016 loengusalvestus (18.10.2016)]</ref>		Esimene loeng oli koolielu tutvustamisest, kuna uus õppeaasta alles algas. Loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn õppekorraldust IT Kolledžis. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisideküsitlustest, mida õpilased peavad iga semestri lõpus täitma. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov seletas, kuidas kasutada Moodlet, IT Kolledži Wikit ja kuulata loenguid, mis toetab õppimist, aga ei asenda osavõtmist. Viimasena võttis sõna Õpingukorralduse ja erialatutvustuse päevaõppe õppejõud Andres Septer, kes tutvustas aine korraldust, kuidas seda läbi viiakse ja mida tuleb arvestuseks teha. See loeng oli väga kasulik, kuna paljude jaoks on see uus kool ja uus õpingukorraldus, kuna gümnaasiumis ja teistes koolides on õpingukorraldus teistsugune. Loengus seletati paljusid asju, mis oleks muidu segaseks jäänud ja hiljem probleeme tekitanud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer "Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine" 26.10.2016 loengusalvestus (18.10.2016)]</ref>

	Teises loengus esines arhitekt Andres Kütt, keda tutvustati kui introverti, kes sunnib end esinema. Esimene kokkupuude arvutitega oli 80ndate lõpus, kui need toodi kooli ja suvel sai ta ühe koju. Järgmine suvi sai ta koju tuua arvuti Juku, kus ta kirjutas esimese File manageri Assembleris. Arvutitega tegelemise tagajärjel muutusid õpilased õpetajatest osaliselt targemaks, sest õpilastel oli rohkem aega süveneda. Tartu Ülikooli sai ta matemaatikaosakonda ilma eksamiteta sisse. Peale ülikooli läks Hansapanka sisse ja läks EBSi õppima. Skypes 5 aastat arhitektina töötades sai aru, et midagi on valesti ja läks MIT-sse kaugõppesse, et saaks kodus olla. Arhitekt ei loo mingit väärtust ja kui ta töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja, sest ta juhib keerukust ja määrab seda ärilistele otsustele. Kui arhitekt ütleb, et see asi läheb vussi, siis ta ei meeldi teistele, ja kui see asi läheb päriselt ka vussi, siis see teeb ta veel ebameeldivamaks teistele, sest tal oli õigus. Arhitekti ülesanne on asjadel mitte liiga keeruliseks minna ja hoiab seda kontrolli all, et see üle pea ei kasvaks. Tema tööd märgatakse alles siis, kui ta jätab selle tegemata. Soovituseks öeldi, et baka tehke Eestis ära, aga käige välismaal ülikoolides õppimas nii palju kui vähegi võimalust on, sest kõik ülikoolid on erinevad. See annab tohutult kogemusi juurde. Kui millegiks on põhjus ja see on huvitav, siis on kõik võimalik. Veel hoiatati meid selle eest, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline ja ainuke inimene, kes on huvitatud sellest, et ta saaks hea hariduse, on ainult tema ise. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]</ref>		Teises loengus esines arhitekt Andres Kütt, keda tutvustati kui introverti, kes sunnib end esinema. Esimene kokkupuude arvutitega oli 80ndate lõpus, kui need toodi kooli ja suvel sai ta ühe koju. Järgmine suvi sai ta koju tuua arvuti Juku, kus ta kirjutas esimese File manageri Assembleris. Arvutitega tegelemise tagajärjel muutusid õpilased õpetajatest osaliselt targemaks, sest õpilastel oli rohkem aega süveneda. Tartu Ülikooli sai ta matemaatikaosakonda ilma eksamiteta sisse. Peale ülikooli läks Hansapanka sisse ja läks EBSi õppima. Skypes 5 aastat arhitektina töötades sai aru, et midagi on valesti ja läks MIT-sse kaugõppesse, et saaks kodus olla. Arhitekt ei loo mingit väärtust ja kui ta töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja, sest ta juhib keerukust ja määrab seda ärilistele otsustele. Kui arhitekt ütleb, et see asi läheb vussi, siis ta ei meeldi teistele, ja kui see asi läheb päriselt ka vussi, siis see teeb ta veel ebameeldivamaks teistele, sest tal oli õigus. Arhitekti ülesanne on asjadel mitte liiga keeruliseks minna ja hoiab seda kontrolli all, et see üle pea ei kasvaks. Tema tööd märgatakse alles siis, kui ta jätab selle tegemata. Soovituseks öeldi, et baka tehke Eestis ära, aga käige välismaal ülikoolides õppimas nii palju kui vähegi võimalust on, sest kõik ülikoolid on erinevad. See annab tohutult kogemusi juurde. Kui millegiks on põhjus ja see on huvitav, siis on kõik võimalik. Veel hoiatati meid selle eest, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline ja ainuke inimene, kes on huvitatud sellest, et ta saaks hea hariduse, on ainult tema ise. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." 31.08.2016 loengusalvestus (18.10.2016)]</ref>

	Kolmandas loengus rääkisid Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük testimisest ja startupidest. Kristel õppis IT Kolledžis aastatel 2008-2011 ja Marko aastatel 2000-2003. Kristeli esimene töökoht oli Artify’s tarkvaratestijana. Töötas veel Youtestis testijana, aga ei olnud motivatsiooni suuri ja kriitilisi vigu üles otsimiseks, sest maksti vigade arvu pealt ja lihtsam on varakult väiksed vead üles otsida ja rohkem raha saada kui kulutada palju aega suurtele vigadele ja vähe raha saada. Marko tahtis projektijuhiks saada ja ta on loonud palju startupe. Mõlemad on välismaal palju töötanud. Testlio asutati Londonis 2012.aastal, kui maailma suurim Hackathon tuli Londonisse ja Kristel tahtis seal osaleda Testlioga. Hackathonil tuleb teha 24 tunniga oma idee võimalikult reaalseks ja siis kohtunikke veenda, et nende idee on parim. Alguses nad said kolmanda koha, aga siis sai Marko kohvikus kokku Hackathoni korraldava inimesega, kes saatis nad San Franciscosse finaali, kus nad said esimese koha ja 25 000 dollarit. Raha kättesaamiseks pidid nad USAsse ettevõtte tegema, mis maksab ja on keeruline. Nad tegid mitu aastat tööd nii, et endale palka ei maksnud. Garage 48 oli nende algne tegevuspaik, siis Telliskivil, kus on praegugi nende kontor. Startupis on raske see, et kõik peab ise ära tegema – äri, programmeerimine, disain, reklaam, majandus. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true ]</ref>		Kolmandas loengus rääkisid Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük testimisest ja startupidest. Kristel õppis IT Kolledžis aastatel 2008-2011 ja Marko aastatel 2000-2003. Kristeli esimene töökoht oli Artify’s tarkvaratestijana. Töötas veel Youtestis testijana, aga ei olnud motivatsiooni suuri ja kriitilisi vigu üles otsimiseks, sest maksti vigade arvu pealt ja lihtsam on varakult väiksed vead üles otsida ja rohkem raha saada kui kulutada palju aega suurtele vigadele ja vähe raha saada. Marko tahtis projektijuhiks saada ja ta on loonud palju startupe. Mõlemad on välismaal palju töötanud. Testlio asutati Londonis 2012.aastal, kui maailma suurim Hackathon tuli Londonisse ja Kristel tahtis seal osaleda Testlioga. Hackathonil tuleb teha 24 tunniga oma idee võimalikult reaalseks ja siis kohtunikke veenda, et nende idee on parim. Alguses nad said kolmanda koha, aga siis sai Marko kohvikus kokku Hackathoni korraldava inimesega, kes saatis nad San Franciscosse finaali, kus nad said esimese koha ja 25 000 dollarit. Raha kättesaamiseks pidid nad USAsse ettevõtte tegema, mis maksab ja on keeruline. Nad tegid mitu aastat tööd nii, et endale palka ei maksnud. Garage 48 oli nende algne tegevuspaik, siis Telliskivil, kus on praegugi nende kontor. Startupis on raske see, et kõik peab ise ära tegema – äri, programmeerimine, disain, reklaam, majandus. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true ]</ref>
Line 37:		Line 37:

	'''Vastus:'''		'''Vastus:'''
	Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (arvestatakse aine õpetamissemestrist).Kordussoorituse tegemine lepitakse kokku õppejõuga ja sinna saab registreerida ÕISis. Korduseksamile registreerumise ja selle soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ~~punkt~~ 5.2]</ref>		Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (arvestatakse aine õpetamissemestrist).Kordussoorituse tegemine lepitakse kokku õppejõuga ja sinna saab registreerida ÕISis. Korduseksamile registreerumise ja selle soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2]</ref>
	Riigi finantseeritav tudeng ei pea korduseksami eest maksma, tasulisel õppekohal olev tudeng peab korduseksami eest maksma 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]</ref>		Riigi finantseeritav tudeng ei pea korduseksami eest maksma, tasulisel õppekohal olev tudeng peab korduseksami eest maksma 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]</ref>

Arasta at 20:08, 18 October 2016

2016-10-18T20:08:57Z

← Older revision		Revision as of 23:08, 18 October 2016
Line 9:		Line 9:
	Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus on meie õppekavas selleks, et me saaks rohkem teada, mida IT alal töötamine tähendab ja et meil oleks ettekujutus oma tulevikust. Loengutes käisid rääkimas mitmed inimesed, kes tegelevad erinevate IT valdkondadega. Kuna sel loengul osalesid nii arendajaks õppijad kui ka administreerimist õppivad tudengid, siis mõnel võis tekkida mõte vahetada eriala ja paljud said kindlasti julgust juurde, et nad on õige ala valinud. Meile mainiti mitu korda, et oleme õige valiku teinud, et siia kooli tulime. Ma ise arvan sama, sest IT Kolledžis saab rohkem praktikat teha kui teistes koolides, mis on päris tähtis ja siin on valikus just see eriala, mida ma tahan õppida.		Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus on meie õppekavas selleks, et me saaks rohkem teada, mida IT alal töötamine tähendab ja et meil oleks ettekujutus oma tulevikust. Loengutes käisid rääkimas mitmed inimesed, kes tegelevad erinevate IT valdkondadega. Kuna sel loengul osalesid nii arendajaks õppijad kui ka administreerimist õppivad tudengid, siis mõnel võis tekkida mõte vahetada eriala ja paljud said kindlasti julgust juurde, et nad on õige ala valinud. Meile mainiti mitu korda, et oleme õige valiku teinud, et siia kooli tulime. Ma ise arvan sama, sest IT Kolledžis saab rohkem praktikat teha kui teistes koolides, mis on päris tähtis ja siin on valikus just see eriala, mida ma tahan õppida.

	Esimene loeng oli koolielu tutvustamisest, kuna uus õppeaasta alles algas. Loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn õppekorraldust IT Kolledžis. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisideküsitlustest, mida õpilased peavad iga semestri lõpus täitma. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov seletas, kuidas kasutada Moodlet, IT Kolledži Wikit ja kuulata loenguid, mis toetab õppimist, aga ei asenda osavõtmist. Viimasena võttis sõna Õpingukorralduse ja erialatutvustuse päevaõppe õppejõud Andres Septer, kes tutvustas aine korraldust, kuidas seda läbi viiakse ja mida tuleb arvestuseks teha. See loeng oli väga kasulik, kuna paljude jaoks on see uus kool ja uus õpingukorraldus, kuna gümnaasiumis ja teistes koolides on õpingukorraldus teistsugune. Loengus seletati paljusid asju, mis oleks muidu segaseks jäänud ja hiljem probleeme tekitanud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a ]</ref>		Esimene loeng oli koolielu tutvustamisest, kuna uus õppeaasta alles algas. Loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn õppekorraldust IT Kolledžis. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisideküsitlustest, mida õpilased peavad iga semestri lõpus täitma. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov seletas, kuidas kasutada Moodlet, IT Kolledži Wikit ja kuulata loenguid, mis toetab õppimist, aga ei asenda osavõtmist. Viimasena võttis sõna Õpingukorralduse ja erialatutvustuse päevaõppe õppejõud Andres Septer, kes tutvustas aine korraldust, kuidas seda läbi viiakse ja mida tuleb arvestuseks teha. See loeng oli väga kasulik, kuna paljude jaoks on see uus kool ja uus õpingukorraldus, kuna gümnaasiumis ja teistes koolides on õpingukorraldus teistsugune. Loengus seletati paljusid asju, mis oleks muidu segaseks jäänud ja hiljem probleeme tekitanud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer "Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine" 26.10.2016 loengusalvestus (18.10.2016)]</ref>

	Teises loengus esines arhitekt Andres Kütt, keda tutvustati kui introverti, kes sunnib end esinema. Esimene kokkupuude arvutitega oli 80ndate lõpus, kui need toodi kooli ja suvel sai ta ühe koju. Järgmine suvi sai ta koju tuua arvuti Juku, kus ta kirjutas esimese File manageri Assembleris. Arvutitega tegelemise tagajärjel muutusid õpilased õpetajatest osaliselt targemaks, sest õpilastel oli rohkem aega süveneda. Tartu Ülikooli sai ta matemaatikaosakonda ilma eksamiteta sisse. Peale ülikooli läks Hansapanka sisse ja läks EBSi õppima. Skypes 5 aastat arhitektina töötades sai aru, et midagi on valesti ja läks MIT-sse kaugõppesse, et saaks kodus olla. Arhitekt ei loo mingit väärtust ja kui ta töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja, sest ta juhib keerukust ja määrab seda ärilistele otsustele. Kui arhitekt ütleb, et see asi läheb vussi, siis ta ei meeldi teistele, ja kui see asi läheb päriselt ka vussi, siis see teeb ta veel ebameeldivamaks teistele, sest tal oli õigus. Arhitekti ülesanne on asjadel mitte liiga keeruliseks minna ja hoiab seda kontrolli all, et see üle pea ei kasvaks. Tema tööd märgatakse alles siis, kui ta jätab selle tegemata. Soovituseks öeldi, et baka tehke Eestis ära, aga käige välismaal ülikoolides õppimas nii palju kui vähegi võimalust on, sest kõik ülikoolid on erinevad. See annab tohutult kogemusi juurde. Kui millegiks on põhjus ja see on huvitav, siis on kõik võimalik. Veel hoiatati meid selle eest, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline ja ainuke inimene, kes on huvitatud sellest, et ta saaks hea hariduse, on ainult tema ise. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]</ref>		Teises loengus esines arhitekt Andres Kütt, keda tutvustati kui introverti, kes sunnib end esinema. Esimene kokkupuude arvutitega oli 80ndate lõpus, kui need toodi kooli ja suvel sai ta ühe koju. Järgmine suvi sai ta koju tuua arvuti Juku, kus ta kirjutas esimese File manageri Assembleris. Arvutitega tegelemise tagajärjel muutusid õpilased õpetajatest osaliselt targemaks, sest õpilastel oli rohkem aega süveneda. Tartu Ülikooli sai ta matemaatikaosakonda ilma eksamiteta sisse. Peale ülikooli läks Hansapanka sisse ja läks EBSi õppima. Skypes 5 aastat arhitektina töötades sai aru, et midagi on valesti ja läks MIT-sse kaugõppesse, et saaks kodus olla. Arhitekt ei loo mingit väärtust ja kui ta töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja, sest ta juhib keerukust ja määrab seda ärilistele otsustele. Kui arhitekt ütleb, et see asi läheb vussi, siis ta ei meeldi teistele, ja kui see asi läheb päriselt ka vussi, siis see teeb ta veel ebameeldivamaks teistele, sest tal oli õigus. Arhitekti ülesanne on asjadel mitte liiga keeruliseks minna ja hoiab seda kontrolli all, et see üle pea ei kasvaks. Tema tööd märgatakse alles siis, kui ta jätab selle tegemata. Soovituseks öeldi, et baka tehke Eestis ära, aga käige välismaal ülikoolides õppimas nii palju kui vähegi võimalust on, sest kõik ülikoolid on erinevad. See annab tohutult kogemusi juurde. Kui millegiks on põhjus ja see on huvitav, siis on kõik võimalik. Veel hoiatati meid selle eest, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline ja ainuke inimene, kes on huvitatud sellest, et ta saaks hea hariduse, on ainult tema ise. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]</ref>

	Kolmandas loengus rääkisid Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük~~, kes rääkisid~~ testimisest ja startupidest. Kristel õppis IT Kolledžis aastatel 2008-2011 ja Marko aastatel 2000-2003. Kristeli esimene töökoht oli Artify’s tarkvaratestijana. Töötas veel Youtestis testijana, aga ei olnud motivatsiooni suuri ja kriitilisi vigu üles otsimiseks, sest maksti vigade arvu pealt ja lihtsam on varakult väiksed vead üles otsida ja rohkem raha saada kui kulutada palju aega suurtele vigadele ja vähe raha saada. Marko tahtis projektijuhiks saada ja ta on loonud palju startupe. Mõlemad on välismaal palju töötanud. Testlio asutati Londonis 2012.aastal, kui maailma suurim Hackathon tuli Londonisse ja Kristel tahtis seal osaleda Testlioga. Hackathonil tuleb teha 24 tunniga oma idee võimalikult reaalseks ja siis kohtunikke veenda, et nende idee on parim. Alguses nad said kolmanda koha, aga siis sai Marko kohvikus kokku Hackathoni korraldava inimesega, kes saatis nad San Franciscosse finaali, kus nad said esimese koha ja 25 000 dollarit. Raha kättesaamiseks pidid nad USAsse ettevõtte tegema, mis maksab ja on keeruline. Nad tegid mitu aastat tööd nii, et endale palka ei maksnud. Garage 48 oli nende algne tegevuspaik, siis Telliskivil, kus on praegugi nende kontor. Startupis on raske see, et kõik peab ise ära tegema – äri, programmeerimine, disain, reklaam, majandus. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true ]</ref>		Kolmandas loengus rääkisid Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük testimisest ja startupidest. Kristel õppis IT Kolledžis aastatel 2008-2011 ja Marko aastatel 2000-2003. Kristeli esimene töökoht oli Artify’s tarkvaratestijana. Töötas veel Youtestis testijana, aga ei olnud motivatsiooni suuri ja kriitilisi vigu üles otsimiseks, sest maksti vigade arvu pealt ja lihtsam on varakult väiksed vead üles otsida ja rohkem raha saada kui kulutada palju aega suurtele vigadele ja vähe raha saada. Marko tahtis projektijuhiks saada ja ta on loonud palju startupe. Mõlemad on välismaal palju töötanud. Testlio asutati Londonis 2012.aastal, kui maailma suurim Hackathon tuli Londonisse ja Kristel tahtis seal osaleda Testlioga. Hackathonil tuleb teha 24 tunniga oma idee võimalikult reaalseks ja siis kohtunikke veenda, et nende idee on parim. Alguses nad said kolmanda koha, aga siis sai Marko kohvikus kokku Hackathoni korraldava inimesega, kes saatis nad San Franciscosse finaali, kus nad said esimese koha ja 25 000 dollarit. Raha kättesaamiseks pidid nad USAsse ettevõtte tegema, mis maksab ja on keeruline. Nad tegid mitu aastat tööd nii, et endale palka ei maksnud. Garage 48 oli nende algne tegevuspaik, siis Telliskivil, kus on praegugi nende kontor. Startupis on raske see, et kõik peab ise ära tegema – äri, programmeerimine, disain, reklaam, majandus. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true ]</ref>

	Neljandas loengus esines Lembitu Ling. Tal on umbes 20 aastat töökogemust adminina aga ta ei ole IT alast haridust. Esimene kokkupuude arvutitega 1986-87ndal aastal, kui koolivend sai koju esimese arvuti. Sel ajal oli ta huvitatud keemiast, mitte arvutitest. Jättis kooli pooleli, läks mehhaanikuks. Hakkas arvutitest huvituma alles siis kui hakkas neid parandama. Talle ei meeldi arendus, koodi kirjutamine ja väljamõtlemine, selle asemel kasutab ta teiste koode. Tema tegelik huvi oli süsteemide haldamine. Adminite vahel peavad vastutusvaldkonnad kokku lepitud olema. Näiteks: tema haldas testservereid ja kontorivõrke mis olid füüsiliselt kohal, ehk sisevõrku, internetis olevad serverid olid teise inimese hallata, ehk välisvõrk. Vene häkkerid tegid ruuterisse pesa, logisid kontodesse sisse vene IP aadressidega, sest seda ei hallanud keegi. Ta soovitas tugevalt kasutada keskhaldust võimalikult varajases faasis, sest hiljem on rohkem servereid ning siis on töö raskem ja aeganõudvam. Ei ole hea mõte panna püsti servereid peaaegu tasuta tuttavatele, sest muidu nad tulevad hiljem sinu juurde, et sa teeks neid korda. Selle asemel tuleks normaalset tasu küsida, et nad ei tahaks uuesti tasuta su abi. Enda väärtust peab teadma ja tasuta töö tegemine ei ole hea mõte, aga alguses ei tohiks liiga kõrget hinda küsida, kui kool on just lõpetatud ja töökogemus puudub. Süsteemi admin on arhitekti parem käsi ja on arendajatest üle, kui ta ütleb et see ei tööta. See loeng oli küll suuremalt osalt adminitele suunatud, aga arendajaks õppijana sain ma sealt palju kasulikku teada. Peale selle tuleb tulevikus adminitega koostööd teha. Üks tema idee, mille ma kindlasti tuleviku jaoks meelde jätan: hea on kasutada standardseid lahendusi, mitte uusi ja keerulisi välja mõtelda. Enne loomist tuleb vaadata ega seda juba tehtud ei ole. Nii ei pea mõttetut tööd tegema.		Neljandas loengus esines Lembitu Ling. Tal on umbes 20 aastat töökogemust adminina aga ta ei ole IT alast haridust. Esimene kokkupuude arvutitega 1986-87ndal aastal, kui koolivend sai koju esimese arvuti. Sel ajal oli ta huvitatud keemiast, mitte arvutitest. Jättis kooli pooleli, läks mehhaanikuks. Hakkas arvutitest huvituma alles siis kui hakkas neid parandama. Talle ei meeldi arendus, koodi kirjutamine ja väljamõtlemine, selle asemel kasutab ta teiste koode. Tema tegelik huvi oli süsteemide haldamine. Adminite vahel peavad vastutusvaldkonnad kokku lepitud olema. Näiteks: tema haldas testservereid ja kontorivõrke mis olid füüsiliselt kohal, ehk sisevõrku, internetis olevad serverid olid teise inimese hallata, ehk välisvõrk. Vene häkkerid tegid ruuterisse pesa, logisid kontodesse sisse vene IP aadressidega, sest seda ei hallanud keegi. Ta soovitas tugevalt kasutada keskhaldust võimalikult varajases faasis, sest hiljem on rohkem servereid ning siis on töö raskem ja aeganõudvam. Ei ole hea mõte panna püsti servereid peaaegu tasuta tuttavatele, sest muidu nad tulevad hiljem sinu juurde, et sa teeks neid korda. Selle asemel tuleks normaalset tasu küsida, et nad ei tahaks uuesti tasuta su abi. Enda väärtust peab teadma ja tasuta töö tegemine ei ole hea mõte, aga alguses ei tohiks liiga kõrget hinda küsida, kui kool on just lõpetatud ja töökogemus puudub. Süsteemi admin on arhitekti parem käsi ja on arendajatest üle, kui ta ütleb et see ei tööta. See loeng oli küll suuremalt osalt adminitele suunatud, aga arendajaks õppijana sain ma sealt palju kasulikku teada. Peale selle tuleb tulevikus adminitega koostööd teha. Üks tema idee, mille ma kindlasti tuleviku jaoks meelde jätan: hea on kasutada standardseid lahendusi, mitte uusi ja keerulisi välja mõtelda. Enne loomist tuleb vaadata ega seda juba tehtud ei ole. Nii ei pea mõttetut tööd tegema.

Arasta at 20:03, 18 October 2016

2016-10-18T20:03:27Z

← Older revision		Revision as of 23:03, 18 October 2016
Line 7:		Line 7:
	== Essee ==		== Essee ==

	Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus on meie õppekavas selleks, et me saaks rohkem teada, mida IT alal töötamine tähendab ja et meil oleks ettekujutus oma tulevikust. Loengutes käisid rääkimas mitmed inimesed, kes tegelevad erinevate IT valdkondadega. Kuna sel loengul osalesid nii arendajaks õppijad kui ka administreerimist õppivad tudengid, siis mõnel võis tekkida mõte vahetada eriala ja paljud said kindlasti julgust juurde, et nad on õige ala valinud. Meile ~~mainita~~ mitu korda, et oleme õige valiku teinud, et siia kooli tulime. Ma ise arvan sama, sest IT Kolledžis saab rohkem praktikat teha kui teistes koolides, mis on päris ~~tohtis~~ ja siin on just see eriala, mida ma tahan õppida.		Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus on meie õppekavas selleks, et me saaks rohkem teada, mida IT alal töötamine tähendab ja et meil oleks ettekujutus oma tulevikust. Loengutes käisid rääkimas mitmed inimesed, kes tegelevad erinevate IT valdkondadega. Kuna sel loengul osalesid nii arendajaks õppijad kui ka administreerimist õppivad tudengid, siis mõnel võis tekkida mõte vahetada eriala ja paljud said kindlasti julgust juurde, et nad on õige ala valinud. Meile mainiti mitu korda, et oleme õige valiku teinud, et siia kooli tulime. Ma ise arvan sama, sest IT Kolledžis saab rohkem praktikat teha kui teistes koolides, mis on päris tähtis ja siin on valikus just see eriala, mida ma tahan õppida.

	Esimene loeng oli koolielu tutvustamisest, kuna uus õppeaasta alles algas. Loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn õppekorraldust IT Kolledžis. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisideküsitlustest, mida õpilased peavad iga semestri lõpus täitma~~, et koolielu saaks parandada~~. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov seletas, kuidas kasutada Moodlet, IT Kolledži Wikit ja kuulata loenguid, mis toetab õppimist, aga ei asenda osavõtmist. Viimasena võttis sõna Õpingukorralduse ja erialatutvustuse päevaõppe õppejõud Andres Septer, kes tutvustas aine korraldust, kuidas seda läbi viiakse ja mida tuleb arvestuseks teha. See loeng oli väga kasulik, kuna paljude jaoks on see uus kool ja uus õpingukorraldus, kuna gümnaasiumis ja teistes koolides on õpingukorraldus teistsugune. Loengus seletati paljusid asju, mis oleks muidu segaseks jäänud ja hiljem probleeme tekitanud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a ]</ref>		Esimene loeng oli koolielu tutvustamisest, kuna uus õppeaasta alles algas. Loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn õppekorraldust IT Kolledžis. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisideküsitlustest, mida õpilased peavad iga semestri lõpus täitma. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov seletas, kuidas kasutada Moodlet, IT Kolledži Wikit ja kuulata loenguid, mis toetab õppimist, aga ei asenda osavõtmist. Viimasena võttis sõna Õpingukorralduse ja erialatutvustuse päevaõppe õppejõud Andres Septer, kes tutvustas aine korraldust, kuidas seda läbi viiakse ja mida tuleb arvestuseks teha. See loeng oli väga kasulik, kuna paljude jaoks on see uus kool ja uus õpingukorraldus, kuna gümnaasiumis ja teistes koolides on õpingukorraldus teistsugune. Loengus seletati paljusid asju, mis oleks muidu segaseks jäänud ja hiljem probleeme tekitanud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a ]</ref>

	Teises loengus esines arhitekt Andres Kütt, keda tutvustati kui introverti, kes sunnib end esinema. Esimene kokkupuude arvutitega oli 80ndate lõpus, kui need toodi kooli ja suvel sai ta ühe koju. Järgmine suvi sai ta koju tuua arvuti Juku, kus ta kirjutas esimese File manageri Assembleris. Arvutitega tegelemise tagajärjel muutusid õpilased õpetajatest osaliselt targemaks, sest õpilastel oli rohkem aega süveneda. Tartu Ülikooli sai ta matemaatikaosakonda ilma eksamiteta sisse. Peale ülikooli läks Hansapanka sisse ja läks EBSi õppima. Skypes 5 aastat arhitektina töötades sai aru, et midagi on valesti ja läks MIT-sse kaugõppesse, et saaks kodus olla. Arhitekt ei loo mingit väärtust ja kui ta töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja, sest ta juhib keerukust ja määrab seda ärilistele otsustele. Kui arhitekt ütleb, et see asi läheb vussi, siis ta ei meeldi teistele, ja kui see asi läheb päriselt ka vussi, siis see teeb ta veel ebameeldivamaks teistele, sest tal oli õigus. Arhitekti ülesanne on asjadel mitte liiga keeruliseks minna ja hoiab seda kontrolli all, et see üle pea ei kasvaks. Tema tööd märgatakse alles siis, kui ta jätab selle tegemata. Soovituseks öeldi, et baka tehke Eestis ära, aga käige välismaal ülikoolides õppimas nii palju kui vähegi võimalust on, sest kõik ülikoolid on erinevad. See annab tohutult kogemusi juurde. Kui millegiks on põhjus ja see on huvitav, siis on kõik võimalik. Veel hoiatati meid selle eest, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline ja ainuke inimene, kes on huvitatud sellest, et ta saaks hea hariduse, on ainult tema ise. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]</ref>		Teises loengus esines arhitekt Andres Kütt, keda tutvustati kui introverti, kes sunnib end esinema. Esimene kokkupuude arvutitega oli 80ndate lõpus, kui need toodi kooli ja suvel sai ta ühe koju. Järgmine suvi sai ta koju tuua arvuti Juku, kus ta kirjutas esimese File manageri Assembleris. Arvutitega tegelemise tagajärjel muutusid õpilased õpetajatest osaliselt targemaks, sest õpilastel oli rohkem aega süveneda. Tartu Ülikooli sai ta matemaatikaosakonda ilma eksamiteta sisse. Peale ülikooli läks Hansapanka sisse ja läks EBSi õppima. Skypes 5 aastat arhitektina töötades sai aru, et midagi on valesti ja läks MIT-sse kaugõppesse, et saaks kodus olla. Arhitekt ei loo mingit väärtust ja kui ta töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja, sest ta juhib keerukust ja määrab seda ärilistele otsustele. Kui arhitekt ütleb, et see asi läheb vussi, siis ta ei meeldi teistele, ja kui see asi läheb päriselt ka vussi, siis see teeb ta veel ebameeldivamaks teistele, sest tal oli õigus. Arhitekti ülesanne on asjadel mitte liiga keeruliseks minna ja hoiab seda kontrolli all, et see üle pea ei kasvaks. Tema tööd märgatakse alles siis, kui ta jätab selle tegemata. Soovituseks öeldi, et baka tehke Eestis ära, aga käige välismaal ülikoolides õppimas nii palju kui vähegi võimalust on, sest kõik ülikoolid on erinevad. See annab tohutult kogemusi juurde. Kui millegiks on põhjus ja see on huvitav, siis on kõik võimalik. Veel hoiatati meid selle eest, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline ja ainuke inimene, kes on huvitatud sellest, et ta saaks hea hariduse, on ainult tema ise. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]</ref>

Arasta at 19:58, 18 October 2016

2016-10-18T19:58:10Z

Show changes

Arasta at 19:31, 18 October 2016

2016-10-18T19:31:03Z

Show changes

Arasta at 18:31, 18 October 2016

2016-10-18T18:31:59Z

← Older revision		Revision as of 21:31, 18 October 2016
Line 5:		Line 5:

	== Essee ==		== Essee ==

			Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus on meie õppekavas selleks, et me saaks rohkem teada, mida IT alal töötamine tähendab ja et meil oleks ettekujutus oma tulevikust. Loengutes käisid rääkimas mitmed inimesed, kes tegelevad erinevate IT valdkondadega. Kuna sel loengul osalesid nii arendajaks õppijad kui ka administreerimist õppivad tudengid, siis mõnel võis tekkida mõte vahetada eriala ja paljud said kindlasti julgust juurde, et nad on õige ala valinud. Meile mainita mitu korda, et oleme õige valiku teinud, et siia kooli tulime. Ma ise arvan sama, sest IT Kolledžis saab rohkem praktikat teha kui teistes koolides, mis on päris tohtis ja siin on just see eriala, mida ma tahan õppida.

			Esimene loeng oli koolielu tutvustamisest, kuna uus õppeaasta alles algas. Loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn õppekorraldust IT Kolledžis. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisideküsitlustest, mida õpilased peavad iga semestri lõpus täitma, et koolielu saaks parandada. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov seletas, kuidas kasutada Moodlet, IT Kolledži Wikit ja kuulata loenguid, mis toetab õppimist, aga ei asenda osavõtmist. Viimasena võttis sõna Õpingukorralduse ja erialatutvustuse päevaõppe õppejõud Andres Septer, kes tutvustas aine korraldust, kuidas seda läbi viiakse ja mida tuleb arvestuseks teha. See loeng oli väga kasulik, kuna paljude jaoks on see uus kool ja uus õpingukorraldus, kuna gümnaasiumis ja teistes koolides on õpingukorraldus teistsugune. Loengus seletati paljusid asju, mis oleks muidu segaseks jäänud ja hiljem probleeme tekitanud. <ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]</ref>

			Teises loengus esines arhitekt Andres Kütt, keda tutvustati kui introverti, kes sunnib end esinema. Esimene kokkupuude arvutitega oli 80ndate lõpus, kui need toodi kooli ja suvel sai ta ühe koju. Järgmine suvi sai ta koju tuua arvuti Juku, kus ta kirjutas esimese File manageri Assembleris. Arvutitega tegelemise tagajärjel muutusid õpilased õpetajatest osaliselt targemaks, sest õpilastel oli rohkem aega süveneda. Tartu Ülikooli sai ta matemaatikaosakonda ilma eksamiteta sisse. Peale ülikooli läks Hansapanka sisse ja läks EBSi õppima. Skypes 5 aastat arhitektina töötades sai aru, et midagi on valesti ja läks MIT-sse kaugõppesse, et saaks kodus olla. Arhitekt ei loo mingit väärtust ja kui ta töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja, sest ta juhib keerukust ja määrab seda ärilistele otsustele. Kui arhitekt ütleb, et see asi läheb vussi, siis ta ei meeldi teistele, ja kui see asi läheb päriselt ka vussi, siis see teeb ta veel ebameeldivamaks teistele, sest tal oli õigus. Arhitekti ülesanne on asjadel mitte liiga keeruliseks minna ja hoiab seda kontrolli all, et see üle pea ei kasvaks. Tema tööd märgatakse alles siis, kui ta jätab selle tegemata. Soovituseks öeldi, et baka tehke Eestis ära, aga käige välismaal ülikoolides õppimas nii palju kui vähegi võimalust on, sest kõik ülikoolid on erinevad. See annab tohutult kogemusi juurde. Kui millegiks on põhjus ja see on huvitav, siis on kõik võimalik. Veel hoiatati meid selle eest, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline ja ainuke inimene, kes on huvitatud sellest, et ta saaks hea hariduse, on ainult tema ise. <ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]</ref>

			Kolmandas loengus rääkisid Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes rääkisid testimisest ja startupidest. Kristel õppis IT Kolledžis aastatel 2008-2011 ja Marko aastatel 2000-2003. Kristeli esimene töökoht oli Artify’s tarkvaratestijana. Töötas veel Youtestis testijana, aga ei olnud motivatsiooni suuri ja kriitilisi vigu üles otsimiseks, sest maksti vigade arvu pealt ja lihtsam on varakult väiksed vead üles otsida ja rohkem raha saada kui kulutada palju aega suurtele vigadele ja vähe raha saada. Marko tahtis projektijuhiks saada ja ta on loonud palju startupe. Mõlemad on välismaal palju töötanud. Testlio asutati Londonis 2012.aastal, kui maailma suurim Hackathon tuli Londonisse ja Kristel tahtis seal osaleda Testlioga. Hackathonil tuleb teha 24 tunniga oma idee võimalikult reaalseks ja siis kohtunikke veenda, et nende idee on parim. Alguses nad said kolmanda koha, aga siis sai Marko kohvikus kokku Hackathoni korraldava inimesega, kes saatis nad San Franciscosse finaali, kus nad said esimese koha ja 25 000 dollarit. Raha kättesaamiseks pidid nad USAsse ettevõtte tegema, mis maksab ja on keeruline. Nad tegid mitu aastat tööd nii, et endale palka ei maksnud. Garage 48 oli nende algne tegevuspaik, siis Telliskivil, kus on praegugi nende kontor. Startupis on raske see, et kõik peab ise ära tegema – äri, programmeerimine, disain, reklaam, majandus. <ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]</ref>

			Neljandas loengus esines Lembitu Ling. Tal on umbes 20 aastat töökogemust adminina aga ta ei ole IT alast haridust. Esimene kokkupuude arvutitega 1986-87ndal aastal, kui koolivend sai koju esimese arvuti. Sel ajal oli ta huvitatud keemiast, mitte arvutitest. Jättis kooli pooleli, läks mehhaanikuks. Hakkas arvutitest huvituma alles siis kui hakkas neid parandama. Talle ei meeldi arendus, koodi kirjutamine ja väljamõtlemine, selle asemel kasutab ta teiste koode. Tema tegelik huvi oli süsteemide haldamine. Adminite vahel peavad vastutusvaldkonnad kokku lepitud olema. Näiteks: tema haldas testservereid ja kontorivõrke mis olid füüsiliselt kohal, ehk sisevõrku, internetis olevad serverid olid teise inimese hallata, ehk välisvõrk. Vene häkkerid tegid ruuterisse pesa, logisid kontodesse sisse vene IP aadressidega, sest seda ei hallanud keegi. Ta soovitas tugevalt kasutada keskhaldust võimalikult varajases faasis, sest hiljem on rohkem servereid ning siis on töö raskem ja aeganõudvam. Ei ole hea mõte panna püsti servereid peaaegu tasuta tuttavatele, sest muidu nad tulevad hiljem sinu juurde, et sa teeks neid korda. Selle asemel tuleks normaalset tasu küsida, et nad ei tahaks uuesti tasuta su abi. Enda väärtust peab teadma ja tasuta töö tegemine ei ole hea mõte, aga alguses ei tohiks liiga kõrget hinda küsida, kui kool on just lõpetatud ja töökogemus puudub. Süsteemi admin on arhitekti parem käsi ja on arendajatest üle, kui ta ütleb et see ei tööta. See loeng oli küll suuremalt osalt adminitele suunatud, aga arendajaks õppijana sain ma sealt palju kasulikku teada. Peale selle tuleb tulevikus adminitega koostööd teha. Üks tema idee, mille ma kindlasti tuleviku jaoks meelde jätan: hea on kasutada standardseid lahendusi, mitte uusi ja keerulisi välja mõtelda. Enne loomist tuleb vaadata ega seda juba tehtud ei ole. Nii ei pea mõttetut tööd tegema.

			Hea süsadmin on laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Ta on nähtamatu, kui ta töö on korralikult tehtud ja kõik töötab. Oskab ütelda mis ja miks katki läks ning mida peab tegema et see edaspidi ei juhtuks. Ta rakendab süsteemidele piisava monitooringu, et ta teaks mis seal igal ajahetkel toimub. Suudab hoida süsteeme töökäigus, mitte ei taaskäivita neid pidevalt. Admin peab süsteemist üle käima. <ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]</ref>

			Viiendas loengus kuulasime Andres Septerit ja SCRUM master Einar Koltšanovi. Andres rääkis, kuidas tööturul hakkama saada. Seda on väga vaja teada, muidu võib sattuda tööle kohta, kus sind ei hinnata ja kus ei ole töötamiseks sobiv keskkond. Ettevõte tehakse selleks, et raha teenida ja sinna palgatakse inimesi selleks, et töötajad tooksid veel rohkem raha sisse. Enne kuskile tööle minemist peab alati firma tausta kontrollida, sest firma proovib alati endast kõige parema mulje jätta. Kõige parem oleks rääkida kellegagi, kes seal juba töötab. Ka see on halb, kui firmajuht hakkab kõike korraldama ja ei lase teistel otsustada. Ülesanded ja protsessid peavad paigas olema ning tähtajad peavad reaalsed olema. Avalikud töökohad ja konkursid on halvemad koha, paremad kohad liiguvad tutvuste kaudu. Firma siseselt on raske ametikõrgendust saada, firma vahetamisel on suurem võimalus kõrgem koht saada. Peab oskama end müüa ja julgema palka küsida, sest IT inimesi on vaja. Arendaja ei tohiks kinni jääda ehk ta ei tohiks tegeleda ainult ühe ja sama asjaga väga pikka aega. Töökohta valides tuleks vaadata, et sa üksinda ühe asjaga ei tegeleks, kuna muidu võib hätta jääda. Üksi startupi tegemine on eriti raske, seal peaks vähemalt kaks inimest olema. Einar õppis alguses meditsiini ja tegeles korrakaitsega, arvutitest ta huvitatud ei olnud. Töökohti vahetades jõudis ta infotehnoloogiale aina lähemale. Inimesed saavad alati IT-s erinevatel erialadel töötada kui ka mõnelt muult elualalt IT-sse minna ja vastupidi. IT ja äri ei mõista tihti üksteist. Selle saavutamiseks peaks äripool enda vajadusi ja ootuseid selgemalt väljendama ning IT võimekust ja piiranguid mõistma. IT pool peaks mõistma äriprotsesse ja terminoloogiat. Välismaale töötama minnes peaks uurima, mis olukord on seal riigis, kui kallis on elamine, millised on elamistingimused ja kui suur on palk. Samuti peaks arvestama sellega, mis jääb kodumaale maha, näiteks pere ja kinnisvara. <ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]</ref>

			Kuuendas loengus kohtusime analüütikaosakonna juhataja Ivar Lauriga Maksu ja Tolliametist. Loengu teemaks oli andmed ja andmeanalüüs. Andmeid on palju, aga neid ei kasutata ja neile ei pääseta ligi. Tehnika üksi ei saa andmeid koguda, selleks on vaja inimesi. Kõige olulisem on andmete õige tõlgendamine, et ei tekiks valearusaamu. MTA kasutab andmeanalüüsi riskiprofiilide koostamiseks. Andmeanalüüsiga saab jälgida majandust ja ettevõtlust ning otsuste ja tegude tagajärgi. Veel rääkis ta, kuidas saadakse pettustele jälile ja kuidas neid ennetatakse. Minu arvates oleks ta võinud rohkem praktilisest poolest rääkida, ta jutt jäi veidike liiga üldiseks. <ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]</ref>

			Seitsmendas loengus rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta on hetkel Tallinna Tehnikaülikoolis õpetaja ja lisaks õpib doktoriõppes. Küberkuritegevus on viimasel ajal suurenenud, aga see-eest on tänavatel kuritegevus vähenenud. Ta proovis üht küberkurjategijat tööle saada, aga ta ei uskunud iseendasse ja selle tõttu keeldus ta igast pakkumisest. Seda tasub meelde jätta, kuna iseendasse uskumine on kõige tähtsam, ilma selleta ei ole võimalik midagi saavutada. Küberkaitse missioon on kaitsta inimeste eluviisi, kuna paljud tegevused on seotud tehnoloogiaga, et neid kiiremini ja lihtsamini teha. Väga suur eelis Eestil on digiallkirja kasutamine ja üldine digiriigi kuvand. Kaitsmiseks on vaja vastasest aru saada, et panna teda tegema midagi, mida ta ei taha. Näiteks krüptos panevad nad andmed vastase nina alla aga peidavad need keerukuse taha ära. Tema loeng oli väga pikk ja põhjalik, eriti palju jõudis ta röökida oma kogemustest. Seda oli väga huvitav kuulata. <ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]</ref>

			Kaheksandas loengus oli Hedi Mardisoo Starmanist. See loeng keskendus IT ja turunduse vahelistele seostele. Bränd on see, mida inimesed mõtlevad ja ütlevad sinu kohta, kui sa ei ole nendega samas ruumis, see ei ole lihtsalt ilus reklaam. Bränd paneb inimesi mõtlema, kas nad ostavad selle asja ja kui väga nad seda tahavad. Tähtis on ka turundus, milleks on vaja toodet, hinda, müügitoetust, kohta kus saavad inimesed seda osta ja inimesi, sest inimeste maine on oluline ja nende jälg, mille nad maha jätavad. Edukaks äri pidamiseks peab kõigi nende asjade eest hoolitsema. IT pool on andmete kogumine selleks, et õiged asjad jõuaksid õigete sihtgruppide juurde. Growth hackingus on IT ja turundus koos – kasutades elektroonilisi kanaleid kasvatatakse turundust. Toodet ei saa teha ilma partnerluseta ja kommunikatsioonita, sest toode ei saa end ise müüa. Turunduse roll on toode inimesteni viia, muidu ei ole kedagi, kes seda ostaks. Uute IT lahenduste kasutamist saab inimestele tutvustada turunduse kaudu, ilma selleta ei pruugi inimesed neid kasutama hakata. Toodet peab pidevalt arendama, et konkurentsis püsida. IT roll on turvalisuse ja usalduse efektiivsemaks muutmine ja selle hoidmine. <ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]</ref>

			Kõikidest nendest loengutest käis palju häid mõtteis ja soovitusi läbi. Kõige rohkem rõhutati seda, et kommunikatsioon peab olema mõlemapoolne. Inimesed, kes oskavad teiste osapooltega arvestada, on väga hinnatud. Soovitatav oleks üksteise keelest ja terminitest aru saada. Kõik peavad koostööd tegema, muidu asi ei suju nii nagu peaks. Loengutest sain ka teada, et tulevikus on lõpmatult palju valikuid, kuhu ja kuidas edasi minna. IT on valdkond, mis areneb igal hetkel ja seda tuleb pidevalt õppida. Seda nii töö kui ka edasiõppimise ja enda arendamise suhtes. Me ei pea piirduma ainult IT valdkonnaga, kõik loengutes esinenud inimesed olid erinevatel erialadel ja erinevates valdkondades töötanud. Õppimise suhtes soovitati käia erinevates välismaa koolides. See on mul ka juba mõnda aega mõttes olnud ja need loengud suurendasid mu soovi end välismaal harida. Viimaseks seoseks tooksin selle, et igal asjal on omad riskid. Eriti riskirohked on startupid, sest nende kiire tõus võib väga kergelt viia allakäiguni. Kuigi see on riskantne, siis soovitatav on oma elus proovida teha mõni startup, sest kaotada ei ole palju, see-eest saab palju kogemusi ja teadmisi juurde.

			Mitmes loengus räägiti ka õppimisest. Sellest ei ole midagi, kui sul ei ole IT alast haridust, sest tähtsam on osata mõtelda ja seoseid luua. Siin koolis õpetatakse meid mõtlema ja erinevate olukordadega hakkama saama. Ka need õppeained, mis tunduvad mõtetud, võivad hiljem osutuda kasulikuks, sest IT on kasutusel väga paljudes eluvaldkondades ja nende tundmine teeb töö lihtsamaks. Me ei tohi enda võimeid üle hinnata ja peame oskama oma tegevusi planeerida. Seda tuleb meeles pidada ka hiljem töötades.


	== Õpingukorralduse küsimused ==		== Õpingukorralduse küsimused ==

Arasta at 15:56, 18 October 2016

2016-10-18T15:56:22Z

← Older revision		Revision as of 18:56, 18 October 2016
Line 11:		Line 11:

	'''Vastus:'''		'''Vastus:'''
			Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (arvestatakse aine õpetamissemestrist).Kordussoorituse tegemine lepitakse kokku õppejõuga ja sinna saab registreerida ÕISis. Korduseksamile registreerumise ja selle soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2]</ref>
			Riigi finantseeritav tudeng ei pea korduseksami eest maksma, tasulisel õppekohal olev tudeng peab korduseksami eest maksma 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]</ref>

	===Küsimus 5===		===Küsimus 5===
Line 32:		Line 34:

	Minimaalselt võib olla õppeaasta jooksul 54 EAP-d, sest EAP-de arvestus on kumulatiivne. 54 EAP-d on väikseim maht EAP-sid mille pealt ei pea maksma.		Minimaalselt võib olla õppeaasta jooksul 54 EAP-d, sest EAP-de arvestus on kumulatiivne. 54 EAP-d on väikseim maht EAP-sid mille pealt ei pea maksma.
	<ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ - ]</ref>		<ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/]</ref>

	===Ülesanne===		===Ülesanne===
Line 43:		Line 45:
	Ühe semestri minimaalne EAPde maht on 27, kumulatiivselt teeb see õppeaasta lõpuks 54 EAPd		Ühe semestri minimaalne EAPde maht on 27, kumulatiivselt teeb see õppeaasta lõpuks 54 EAPd

	54-50=4 EAP eest peab maksma, üks EAP maksab 50€ ehk kokku tuleb õppeaasta lõpus maksta 4*50=200€		54-50=4 EAP eest peab maksma, üks EAP maksab 50€ ehk kokku tuleb õppeaasta lõpus maksta 4*50=200€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]</ref>