User:Aseiman - Revision history

Aseiman: /* Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainetöö */

2017-03-30T13:07:32Z

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainetöö

← Older revision		Revision as of 16:07, 30 March 2017
Line 1:		Line 1:
	== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainetöö ==		== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainetöö ==

	~~Üliõpilane: Andrus Seiman~~

	Tähtaeg: 7. november 2015		Tähtaeg: 7. november 2015

Aseiman at 13:06, 30 March 2017

2017-03-30T13:06:36Z

← Older revision		Revision as of 16:06, 30 March 2017
Line 1:		Line 1:
	~~[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]~~

	== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainetöö ==		== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainetöö ==

Aseiman at 10:03, 1 November 2015

2015-11-01T10:03:10Z

← Older revision		Revision as of 13:03, 1 November 2015
Line 29:		Line 29:
	Klassikalisest tarkvaraarendaja tööst rääkis Targo Tennisberg<ref>Tennisberg, T. (29.10.2015) [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda] (loengusalvestus)</ref>, kes on programmeerija leiba maitsnud nii meil kui mujal. Targo loenguga sesoses hakkasid tekkima assotsiatsioonid eelnevates videotes kuuldud jutuga. Olid ju nii Tiina, Taavi kui ka Kert rääkinud samuti IT projektidest ja mis seal salata, siis ka nende õnnestumisest. Nii ei kuulnud ma esimest korda, et enamus IT projektide ebaõnnestumiste taga on halb kommunikatsioon erinevate osapoolte vahel. Hämmastav ongi just see, et nii projektijuhid, arendajad kui ka süsteemi haldajad kõik teavad seda põhjust, kuid ikka tuleb ebaõnnestumisi ette. Targo oskas öelda väga lihtsate sõnadega väga olulisi asju. Näiteks eduvõti tööturul: ole taiplik, tee asjad ära, ole hea meeskonnakaaslane. ''Touché.'' Töötaja väärtus projektides sõltub sellest, mitut valdkonda suudab inimene ta projektis haarata – kas olla pelgalt tarvaraarendaja või suudab inimene täita ka analüütiku ülesandeid, aidata kaasa kommunkatsioonile meeskonnakaaslaste vahel, jne.		Klassikalisest tarkvaraarendaja tööst rääkis Targo Tennisberg<ref>Tennisberg, T. (29.10.2015) [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda] (loengusalvestus)</ref>, kes on programmeerija leiba maitsnud nii meil kui mujal. Targo loenguga sesoses hakkasid tekkima assotsiatsioonid eelnevates videotes kuuldud jutuga. Olid ju nii Tiina, Taavi kui ka Kert rääkinud samuti IT projektidest ja mis seal salata, siis ka nende õnnestumisest. Nii ei kuulnud ma esimest korda, et enamus IT projektide ebaõnnestumiste taga on halb kommunikatsioon erinevate osapoolte vahel. Hämmastav ongi just see, et nii projektijuhid, arendajad kui ka süsteemi haldajad kõik teavad seda põhjust, kuid ikka tuleb ebaõnnestumisi ette. Targo oskas öelda väga lihtsate sõnadega väga olulisi asju. Näiteks eduvõti tööturul: ole taiplik, tee asjad ära, ole hea meeskonnakaaslane. ''Touché.'' Töötaja väärtus projektides sõltub sellest, mitut valdkonda suudab inimene ta projektis haarata – kas olla pelgalt tarvaraarendaja või suudab inimene täita ka analüütiku ülesandeid, aidata kaasa kommunkatsioonile meeskonnakaaslaste vahel, jne.

	Uue tahu tekkinud pildile lisas Tanel ~~Hunt~~, kes antud loengusarjas pidi esindama IT ettevõtjaid (ja seega ka tööandjaid)<ref>Unt, T. (29.10.2015) [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel ] (loengusalvestus)</ref>. Ja kes enne ei olnud selle peale mõelnud, siis nüüd pidi küll selgeks saama, et tööandja põhiline kulu on palgakulu. Aga Tanel rääkis ka muud huvitavat, peamiselt oma kogemustest seoses Navireci nimelise ettevõtte loomise, arendamise ja exitiga. Näiteks alati tasub panustada tehnoloogia arendusse ja lahenduste optimeerimisse, sest pikemas perspektiivis tasub see alati ära. Süsteemi koormuse tõusmisel saaks alati lisada servereid, kuid selline lahendus muutub mingi hetk kallimaks kui optimeeritud tehnoloogia. Lihtsalt ja geniaalselt kõlab ka Taneli retsept tarkvara arendamiseks: kõige pealt pane tööle, siis tee kiireks ja siis tee ilusaks.		Uue tahu tekkinud pildile lisas Tanel Unt, kes antud loengusarjas pidi esindama IT ettevõtjaid (ja seega ka tööandjaid)<ref>Unt, T. (29.10.2015) [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel ] (loengusalvestus)</ref>. Ja kes enne ei olnud selle peale mõelnud, siis nüüd pidi küll selgeks saama, et tööandja põhiline kulu on palgakulu. Aga Tanel rääkis ka muud huvitavat, peamiselt oma kogemustest seoses Navireci nimelise ettevõtte loomise, arendamise ja exitiga. Näiteks alati tasub panustada tehnoloogia arendusse ja lahenduste optimeerimisse, sest pikemas perspektiivis tasub see alati ära. Süsteemi koormuse tõusmisel saaks alati lisada servereid, kuid selline lahendus muutub mingi hetk kallimaks kui optimeeritud tehnoloogia. Lihtsalt ja geniaalselt kõlab ka Taneli retsept tarkvara arendamiseks: kõige pealt pane tööle, siis tee kiireks ja siis tee ilusaks.

	Viimase loeng sarjast oli andmekaevandamise valdkonnast, mida tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov<ref>Kadak, O., Bogdanov, O. (28.10.2015) [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat] (loengusalvestus)</ref>. See ettekanne langes kergelt eelnevate mustrist välja, kuid andis uue tahu võimalikule karjäärile IT valdkonnas. Põhimõtteliselt võib Oliveri ja Olegi tegevust vaadata kui teenuse pakkumist. Nad on muidugi valinud väga spetsiifilise ala, mida ehk pole igal kliendil endal mõtet maja sees arendada ja otstarbekam on sellist teenust sisse osta. Eriti kui arvestada, et andmekaeva nõuab üsna spetsiifilisi kogemust. Loengu käigus rõhutati üsna mitu korda, et hea viis edukaks saada on leida spetsiifiline sektor IT sfääris. Muidu oli juttu andmekeavamisest, mis on kiirelt kasvav ala IT valdkonnas. Andmekaevandamisega üritatakse ekstraheerida suurtest andmehulkadest väärtuslikke informatsiooni, mida siis rakendatakse väga erinevates eluvaldkondades meditsiinist, transpordini või tootmise optimiseerimisest toote müümiseni, jne.		Viimase loeng sarjast oli andmekaevandamise valdkonnast, mida tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov<ref>Kadak, O., Bogdanov, O. (28.10.2015) [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat] (loengusalvestus)</ref>. See ettekanne langes kergelt eelnevate mustrist välja, kuid andis uue tahu võimalikule karjäärile IT valdkonnas. Põhimõtteliselt võib Oliveri ja Olegi tegevust vaadata kui teenuse pakkumist. Nad on muidugi valinud väga spetsiifilise ala, mida ehk pole igal kliendil endal mõtet maja sees arendada ja otstarbekam on sellist teenust sisse osta. Eriti kui arvestada, et andmekaeva nõuab üsna spetsiifilisi kogemust. Loengu käigus rõhutati üsna mitu korda, et hea viis edukaks saada on leida spetsiifiline sektor IT sfääris. Muidu oli juttu andmekeavamisest, mis on kiirelt kasvav ala IT valdkonnas. Andmekaevandamisega üritatakse ekstraheerida suurtest andmehulkadest väärtuslikke informatsiooni, mida siis rakendatakse väga erinevates eluvaldkondades meditsiinist, transpordini või tootmise optimiseerimisest toote müümiseni, jne.

Aseiman at 10:01, 1 November 2015

2015-11-01T10:01:49Z

← Older revision		Revision as of 13:01, 1 November 2015
Line 23:		Line 23:
	Tema karjäär tundub olevat olnud üsna sirgjooneline, vähemalt peale IT Kolledži lõpetamist. Juba oma lõputöös võtab ta ette võrguturbe teemad, millest hiljem saabki tema karjäär. Ta räägib meile pikalt kuidas end motiveerida, võimalikult hästi keskenduda, seade eesmärke, jne. Üksvahe tundub naljaks, kui ta soovitab teha plaan kooli läbimiseks ning asuda seda punkt haaval seejärel täitma. Kuid miks ka mitte, kui see kedagi aitab. Elari näpunäited on rakendatavd lisaks koolile ka iseseisvas ametialases töös, aga miks ka mitte eraelus.		Tema karjäär tundub olevat olnud üsna sirgjooneline, vähemalt peale IT Kolledži lõpetamist. Juba oma lõputöös võtab ta ette võrguturbe teemad, millest hiljem saabki tema karjäär. Ta räägib meile pikalt kuidas end motiveerida, võimalikult hästi keskenduda, seade eesmärke, jne. Üksvahe tundub naljaks, kui ta soovitab teha plaan kooli läbimiseks ning asuda seda punkt haaval seejärel täitma. Kuid miks ka mitte, kui see kedagi aitab. Elari näpunäited on rakendatavd lisaks koolile ka iseseisvas ametialases töös, aga miks ka mitte eraelus.

	Kolmandana rääkis meile Taavi Tuisk, kes tutvustas meile süsteemihaldurite tööd<ref>Tuisk, T. (29.10.2015) [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur] (loengusalvestus)</ref>. Väga informatiivne materjal, mis avab hästi arvuti- ja veebirakenduste telgitaguseid nurga alt, millest ükski klient ei peaks midagi ~~teamda~~. Taavi jutud DDoS rünnakutest Skype serveritele olid väga ägedada. Väärtuslikke näpunäiteid oli Taavil veelgi. Näiteks, kuidas ka süsteemihaldurid Giti kasutavad, kuidas Amazoni sarnased serverite pakkujad võimaldavad dünaamiliselt servereid juurde lisada mingit riistavara ise omamata, jne.		Kolmandana rääkis meile Taavi Tuisk, kes tutvustas meile süsteemihaldurite tööd<ref>Tuisk, T. (29.10.2015) [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur] (loengusalvestus)</ref>. Väga informatiivne materjal, mis avab hästi arvuti- ja veebirakenduste telgitaguseid nurga alt, millest ükski klient ei peaks midagi teadma. Taavi jutud DDoS rünnakutest Skype serveritele olid väga ägedada. Väärtuslikke näpunäiteid oli Taavil veelgi. Näiteks, kuidas ka süsteemihaldurid Giti kasutavad, kuidas Amazoni sarnased serverite pakkujad võimaldavad dünaamiliselt servereid juurde lisada mingit riistavara ise omamata, jne.

	Tarkvara testimisest pidas ettekande Kert Suvi<ref>Suvi, K. (29.10.2015) [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet] (loengusalvestus)</ref>. Tarkvara testimine on valdkond, mis on olnud pikemalt vaeslapse rollis võrreldes arendajate ning analüütikutega, kuid kindlasti omandamas suuremat kaalu tulevikus. Lihtsalt niipalju soodsam on parandada vigu arendamise staadiumites, kui hakata neid lappima valmistoodetel. Kert tutvustas testimise erinevaid tasemeid alates asjadest, mida peaksid ära tegema arendajad ise (unit tests) kuni lõppkasutja testimiseni välja. Kert rääkis ka sertfikaatidest – jällegi üks teema, mida peaks kajastama IT maailmas ellujäämiskursustel.		Tarkvara testimisest pidas ettekande Kert Suvi<ref>Suvi, K. (29.10.2015) [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet] (loengusalvestus)</ref>. Tarkvara testimine on valdkond, mis on olnud pikemalt vaeslapse rollis võrreldes arendajate ning analüütikutega, kuid kindlasti omandamas suuremat kaalu tulevikus. Lihtsalt niipalju soodsam on parandada vigu arendamise staadiumites, kui hakata neid lappima valmistoodetel. Kert tutvustas testimise erinevaid tasemeid alates asjadest, mida peaksid ära tegema arendajad ise (unit tests) kuni lõppkasutja testimiseni välja. Kert rääkis ka sertfikaatidest – jällegi üks teema, mida peaks kajastama IT maailmas ellujäämiskursustel.
Line 35:		Line 35:
	Ei maksa unustada, et meiega rääkimas käinud inimesed ei ela pealgalt tööle, vaid neil on ka huvitavad hobid. Kes jookseb maratone, kes käib taevast pildistamas, kes mida iganes – hobid on vajalikud, sest aitavad taastuda töistest mõtetest, et siis värskena jälle teha sisukaid asju.		Ei maksa unustada, et meiega rääkimas käinud inimesed ei ela pealgalt tööle, vaid neil on ka huvitavad hobid. Kes jookseb maratone, kes käib taevast pildistamas, kes mida iganes – hobid on vajalikud, sest aitavad taastuda töistest mõtetest, et siis värskena jälle teha sisukaid asju.

	Kokkuvõtteks väga huvitav loengu seeria. Tunnistan, et käisin piilumas eelmiste aastate õppeaine wiki lehtesid ja näe, et saab järgi vaadata ka eelmiseid kõnelejaid. On väga hea, et iga aasta tulevad uued inimesed noortle rääkima. Tean, et IT Kolledž on pigem rakendusliku suunaga kool, kuid seda enam oleks põnev, kui järgmisel aastal lisataks seltskonda ka mõni ~~arvuti teadlane~~, kes räägiks arvutiteaduse akadeemilisemast poolest elust lähemalt. Usun, et see oleks silmaringi avardav loeng.		Kokkuvõtteks väga huvitav loengu seeria. Tunnistan, et käisin piilumas eelmiste aastate õppeaine wiki lehtesid ja näe, et saab järgi vaadata ka eelmiseid kõnelejaid. On väga hea, et iga aasta tulevad uued inimesed noortle rääkima. Tean, et IT Kolledž on pigem rakendusliku suunaga kool, kuid seda enam oleks põnev, kui järgmisel aastal lisataks seltskonda ka mõni arvutiteadlane, kes räägiks arvutiteaduse akadeemilisemast poolest elust lähemalt. Usun, et see oleks silmaringi avardav loeng.

	== Õpingukorralduse küsimused ==		== Õpingukorralduse küsimused ==

Aseiman: /* Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainetöö */

2015-10-29T21:25:36Z

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainetöö

← Older revision		Revision as of 00:25, 30 October 2015
Line 3:		Line 3:
	== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainetöö ==		== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainetöö ==

	Üliõpilane: Andrus Seiman ~~(10153277)~~		Üliõpilane: Andrus Seiman

	Tähtaeg: 7. november 2015		Tähtaeg: 7. november 2015

Aseiman at 21:22, 29 October 2015

2015-10-29T21:22:54Z

← Older revision		Revision as of 00:22, 30 October 2015
Line 1:		Line 1:
	[[Category:Erialatutvustus 2015 ~~(Kaugõpe)~~]]		[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]

	== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainetöö ==		== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainetöö ==

Aseiman at 21:20, 29 October 2015

2015-10-29T21:20:26Z

← Older revision		Revision as of 00:20, 30 October 2015
Line 1:		Line 1:
			[[Category:Erialatutvustus 2015 (Kaugõpe)]]

	== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainetöö ==		== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainetöö ==

Aseiman: /* Essee */

2015-10-29T21:17:35Z

Essee

← Older revision		Revision as of 00:17, 30 October 2015
Line 13:		Line 13:
	Järgnevalt annan ülevaate õppeaine “Õpingukorralduse ja erialatutvustus” raames sissejuhatavatest loengutes kõrvale pandud tarkustest. Nende loengute raames tutvustasid oma töid ja tegemisi erinevad oma ala spetsialistid. Kutsutud inimesed olid valitud nõnda, et esindaksid IT karjääri erinevaid spektreid. Nii said sõna nii ettevõtjad, IT juhid, kui ka süsteemihaldurid ja tarkvara testijad.		Järgnevalt annan ülevaate õppeaine “Õpingukorralduse ja erialatutvustus” raames sissejuhatavatest loengutes kõrvale pandud tarkustest. Nende loengute raames tutvustasid oma töid ja tegemisi erinevad oma ala spetsialistid. Kutsutud inimesed olid valitud nõnda, et esindaksid IT karjääri erinevaid spektreid. Nii said sõna nii ettevõtjad, IT juhid, kui ka süsteemihaldurid ja tarkvara testijad.

	Esimesena rääkis meile oma tööst Tiina Seeman<ref>Seeman, T. (29.10.2015) [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine] (loengusalvestus)</ref>. Tema juhib tänapäeval Ekspressgruppi kuuluvat ettevõtet Zave Media. Eelnevalt juhtis ta Bang and Olufseni filiiali, töötas Eesti Energias ning oli pikalt Eesti Telekomi erinevates üksustes. Tiina rääkis meile IT maailmas lähtuvalt projektijuhi ametist. Projektijuhtimine on ~~tema senise~~ karjääri ~~e – kui~~ tutvuda tema LinkedIn kontoga, siis on näha, et ta püsib ühe ametikohapeal isegi tänapäeva mõistes üpris lühikest aega, mis tavaliselt jääb ühe ja kahe aasta vahele. Ma nimetaks isegi Bang and Olufseni juhtimist tema puhul projektiks, sest selle perioodil pakkis firma oma filiaali ju Eestis kokku.		Esimesena rääkis meile oma tööst Tiina Seeman<ref>Seeman, T. (29.10.2015) [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine] (loengusalvestus)</ref>. Tema juhib tänapäeval Ekspressgruppi kuuluvat ettevõtet Zave Media. Eelnevalt juhtis ta Bang and Olufseni filiiali, töötas Eesti Energias ning oli pikalt Eesti Telekomi erinevates üksustes. Tiina rääkis meile IT maailmas lähtuvalt projektijuhi ametist. Projektijuhtimine on karjääri kõige olulisem märksõna. Kui tutvuda tema LinkedIn kontoga, siis on näha, et ta püsib ühe ametikohapeal isegi tänapäeva mõistes üpris lühikest aega, mis tavaliselt jääb ühe ja kahe aasta vahele. Ma nimetaks isegi Bang and Olufseni juhtimist tema puhul projektiks, sest selle perioodil pakkis firma oma filiaali ju Eestis kokku.

	Olles kord ühes teises ülikoolis ühte projektijuhtimise õppeaine läbinud, siis enamus Tiina jutust tuli tuttav ette. Selge eesmärk, range tähtaeg ja fikseeritud eelarve on iga projekt A ja O. Iga projekt on kompromiss aja, raha ning skoobi vahel, mille vahekorda saab mõjutada pingutuse ja kvaliteedi arvelt. Kuid selle mõju on piiratud, sest aja, raha ja skoobi vahekord pannakse suhteliselt rangelt paika juba projekti algusfaasis kui fikseeritakse eesmärk, eelarve ja tähtaeg.		Olles kord ühes teises ülikoolis ühte projektijuhtimise õppeaine läbinud, siis enamus Tiina jutust tuli tuttav ette. Selge eesmärk, range tähtaeg ja fikseeritud eelarve on iga projekt A ja O. Iga projekt on kompromiss aja, raha ning skoobi vahel, mille vahekorda saab mõjutada pingutuse ja kvaliteedi arvelt. Kuid selle mõju on piiratud, sest aja, raha ja skoobi vahekord pannakse suhteliselt rangelt paika juba projekti algusfaasis kui fikseeritakse eesmärk, eelarve ja tähtaeg.

Aseiman: /* Essee */

2015-10-29T21:15:14Z

Essee

← Older revision		Revision as of 00:15, 30 October 2015
Line 26:		Line 26:
	Tarkvara testimisest pidas ettekande Kert Suvi<ref>Suvi, K. (29.10.2015) [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet] (loengusalvestus)</ref>. Tarkvara testimine on valdkond, mis on olnud pikemalt vaeslapse rollis võrreldes arendajate ning analüütikutega, kuid kindlasti omandamas suuremat kaalu tulevikus. Lihtsalt niipalju soodsam on parandada vigu arendamise staadiumites, kui hakata neid lappima valmistoodetel. Kert tutvustas testimise erinevaid tasemeid alates asjadest, mida peaksid ära tegema arendajad ise (unit tests) kuni lõppkasutja testimiseni välja. Kert rääkis ka sertfikaatidest – jällegi üks teema, mida peaks kajastama IT maailmas ellujäämiskursustel.		Tarkvara testimisest pidas ettekande Kert Suvi<ref>Suvi, K. (29.10.2015) [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet] (loengusalvestus)</ref>. Tarkvara testimine on valdkond, mis on olnud pikemalt vaeslapse rollis võrreldes arendajate ning analüütikutega, kuid kindlasti omandamas suuremat kaalu tulevikus. Lihtsalt niipalju soodsam on parandada vigu arendamise staadiumites, kui hakata neid lappima valmistoodetel. Kert tutvustas testimise erinevaid tasemeid alates asjadest, mida peaksid ära tegema arendajad ise (unit tests) kuni lõppkasutja testimiseni välja. Kert rääkis ka sertfikaatidest – jällegi üks teema, mida peaks kajastama IT maailmas ellujäämiskursustel.

	Klassikalisest tarkvaraarendaja tööst rääkis Targo Tennisberg<ref>Tennisberg, T. (29.10.2015) [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda] (loengusalvestus)</ref>, kes on programmeerija leiba maitsnud nii meil kui mujal. Targo loenguga sesoses hakkasid tekkima assotsiatsioonid eelnevates videotes kuuldud jutuga. Olid ju nii Tiina, Taavi kui ka Kert rääkinud samuti IT projektidest ja mis seal salata, siis ka nende õnnestumisest. Nii ei kuulnud ma esimest korda, et enamus IT projektide ebaõnnestumiste taga on halb kommunikatsioon erinevate osapoolte vahel. Hämmastav ongi just see, et nii projektijuhid, arendajad kui ka süsteemi haldajad kõik teavad seda põhjust, kuid ikka tuleb ebaõnnestumisi ette. Targo oskas öelda väga lihtsate sõnadega väga olulisi asju. Näiteks eduvõti tööturul: ole taiplik, tee asjad ära, ole hea meeskonnakaaslane. Touché. Töötaja väärtus projektides sõltub sellest, mitut valdkonda suudab inimene ta projektis haarata – kas olla pelgalt tarvaraarendaja või suudab inimene täita ka analüütiku ülesandeid, aidata kaasa kommunkatsioonile meeskonnakaaslaste vahel, jne.		Klassikalisest tarkvaraarendaja tööst rääkis Targo Tennisberg<ref>Tennisberg, T. (29.10.2015) [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda] (loengusalvestus)</ref>, kes on programmeerija leiba maitsnud nii meil kui mujal. Targo loenguga sesoses hakkasid tekkima assotsiatsioonid eelnevates videotes kuuldud jutuga. Olid ju nii Tiina, Taavi kui ka Kert rääkinud samuti IT projektidest ja mis seal salata, siis ka nende õnnestumisest. Nii ei kuulnud ma esimest korda, et enamus IT projektide ebaõnnestumiste taga on halb kommunikatsioon erinevate osapoolte vahel. Hämmastav ongi just see, et nii projektijuhid, arendajad kui ka süsteemi haldajad kõik teavad seda põhjust, kuid ikka tuleb ebaõnnestumisi ette. Targo oskas öelda väga lihtsate sõnadega väga olulisi asju. Näiteks eduvõti tööturul: ole taiplik, tee asjad ära, ole hea meeskonnakaaslane. ''Touché.'' Töötaja väärtus projektides sõltub sellest, mitut valdkonda suudab inimene ta projektis haarata – kas olla pelgalt tarvaraarendaja või suudab inimene täita ka analüütiku ülesandeid, aidata kaasa kommunkatsioonile meeskonnakaaslaste vahel, jne.

	Uue tahu tekkinud pildile lisas Tanel Hunt, kes antud loengusarjas pidi esindama IT ettevõtjaid (ja seega ka tööandjaid)<ref>Unt, T. (29.10.2015) [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel ] (loengusalvestus)</ref>. Ja kes enne ei olnud selle peale mõelnud, siis nüüd pidi küll selgeks saama, et tööandja põhiline kulu on palgakulu. Aga Tanel rääkis ka muud huvitavat, peamiselt oma kogemustest seoses Navireci nimelise ettevõtte loomise, arendamise ja exitiga. Näiteks alati tasub panustada tehnoloogia arendusse ja lahenduste optimeerimisse, sest pikemas perspektiivis tasub see alati ära. Süsteemi koormuse tõusmisel saaks alati lisada servereid, kuid selline lahendus muutub mingi hetk kallimaks kui optimeeritud tehnoloogia. Lihtsalt ja geniaalselt kõlab ka Taneli retsept tarkvara arendamiseks: kõige pealt pane tööle, siis tee kiireks ja siis tee ilusaks.		Uue tahu tekkinud pildile lisas Tanel Hunt, kes antud loengusarjas pidi esindama IT ettevõtjaid (ja seega ka tööandjaid)<ref>Unt, T. (29.10.2015) [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel ] (loengusalvestus)</ref>. Ja kes enne ei olnud selle peale mõelnud, siis nüüd pidi küll selgeks saama, et tööandja põhiline kulu on palgakulu. Aga Tanel rääkis ka muud huvitavat, peamiselt oma kogemustest seoses Navireci nimelise ettevõtte loomise, arendamise ja exitiga. Näiteks alati tasub panustada tehnoloogia arendusse ja lahenduste optimeerimisse, sest pikemas perspektiivis tasub see alati ära. Süsteemi koormuse tõusmisel saaks alati lisada servereid, kuid selline lahendus muutub mingi hetk kallimaks kui optimeeritud tehnoloogia. Lihtsalt ja geniaalselt kõlab ka Taneli retsept tarkvara arendamiseks: kõige pealt pane tööle, siis tee kiireks ja siis tee ilusaks.

Aseiman: /* Õpingukorralduse küsimused */

2015-10-29T21:14:01Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 00:14, 30 October 2015
Line 57:		Line 57:
	Aasta lõpus esitatakse arve 2 EAP eest, sest aasta lõpuks peab olema sooritatud 54 EAP-d, aga täidetus on kõigest 52 EAP. See arve on seega 100 eurot.		Aasta lõpus esitatakse arve 2 EAP eest, sest aasta lõpuks peab olema sooritatud 54 EAP-d, aga täidetus on kõigest 52 EAP. See arve on seega 100 eurot.

	Aasta lõpuks kokku tuleb ~~õppekulkusid~~ osaliselt hüvitada 150 euro eest.		Aasta lõpuks kokku tuleb õppekulusid osaliselt hüvitada 150 euro eest.

	== Viited ==		== Viited ==