User:Atavgen - Revision history

Lliba: Kategooria liiasus

2015-04-07T11:27:10Z

Kategooria liiasus

← Older revision		Revision as of 14:27, 7 April 2015
Line 52:		Line 52:


	[[Category:Erialatutvustus 2012~~]] [[Category:Erialatutvustus 2012 päevaõpe~~]]		[[Category:Erialatutvustus 2012]]

Atavgen: /* Essee */

2012-10-30T14:52:18Z

Essee

← Older revision		Revision as of 17:52, 30 October 2012
Line 4:		Line 4:

	==Essee==		==Essee==
	~~Siia tuleb essee tekst. Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib ...~~

	Enne loengut, ma juba teadsin millest jutt tuleb. Kuna ise olen töötanud IT valdkonnas, ning olen vestelnud oma töökaaslasega. Tähtis on see, et IT valdkond oli näidatud erinevate ametite vaatenurgast. Tavaliste inimeste ettkujutlus IT valdkonnas on umbes selline, et mingit nohikud midagi programmeerivad ja kõik. Kuid tegelikult on olemas palju ameteid, analüütikust testerini, süsteem arhitektorist adminini. IT süsteemide arendus on suhteliselt sama inseneri töö nagu suure maja ehitamine, või metroo ehitamine. On olemas arhitektid, disainerid,projekteerijad, taristu haldamine jne.<br/>		Enne loengut, ma juba teadsin millest jutt tuleb. Kuna ise olen töötanud IT valdkonnas, ning olen vestelnud oma töökaaslasega. Tähtis on see, et IT valdkond oli näidatud erinevate ametite vaatenurgast. Tavaliste inimeste ettkujutlus IT valdkonnas on umbes selline, et mingit nohikud midagi programmeerivad ja kõik. Kuid tegelikult on olemas palju ameteid, analüütikust testerini, süsteem arhitektorist adminini. IT süsteemide arendus on suhteliselt sama inseneri töö nagu suure maja ehitamine, või metroo ehitamine. On olemas arhitektid, disainerid,projekteerijad, taristu haldamine jne.<br/>

Atavgen: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2012-10-30T09:19:50Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 12:19, 30 October 2012
Line 1:		Line 1:
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: Aleksandr Tavgen<br>		Autor: Aleksandr Tavgen<br>
	Esitamise kuupäev: 12. ~~september~~ 2012		Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

	==Essee==		==Essee==

Atavgen: /* Essee */

2012-10-30T09:19:31Z

Essee

← Older revision		Revision as of 12:19, 30 October 2012
Line 15:		Line 15:
	Kokkuvõttes loengud olid päris huvitavad ning silmaringi laienevad. Erinevad inimesed erinevatest valdkondadest ja ametitest. Oma kogemustest võin öelda, et iseenda jaoks on vahet kas töötada suur korporatsiooni IT osakonnas, või töötada firmas mis teeb IT arendusega. Korporatsiooni puhul ärimudel on enamasti paika pannud, ning kui algusest see pakub huvi, siis hiljem väljakutset see enam ei pakku. Töö hakkab rutiinseks. Teisel puhul on iga projekt omaette väljakutse, kuid on vaja teha vahet, kas see on IT firma, mis tegeleb arendamisega nullist, või firma, kus šabloonidest ja komponentidest kokku pannakse standaartseid Web-saite, mis on kiire ja dirty protsess. Ma olen töötanud Novo OY, Soome IT firmas, kus arendamise protsess oli hästi paika pannud, standardid, dokumentatsioon, protsessid analüüsest testimiseni olid paika pannud. Projektid olid täiesti erinevad, erinevad arhitektuurid ja ärimudelid, erinevad nõudmised ja lahendamisviisid, see kõik annab päris hea kogemust, ning aasta pärast ma ise hakkasin tunda end nagu kala vees, ok väike kala :)<br/>		Kokkuvõttes loengud olid päris huvitavad ning silmaringi laienevad. Erinevad inimesed erinevatest valdkondadest ja ametitest. Oma kogemustest võin öelda, et iseenda jaoks on vahet kas töötada suur korporatsiooni IT osakonnas, või töötada firmas mis teeb IT arendusega. Korporatsiooni puhul ärimudel on enamasti paika pannud, ning kui algusest see pakub huvi, siis hiljem väljakutset see enam ei pakku. Töö hakkab rutiinseks. Teisel puhul on iga projekt omaette väljakutse, kuid on vaja teha vahet, kas see on IT firma, mis tegeleb arendamisega nullist, või firma, kus šabloonidest ja komponentidest kokku pannakse standaartseid Web-saite, mis on kiire ja dirty protsess. Ma olen töötanud Novo OY, Soome IT firmas, kus arendamise protsess oli hästi paika pannud, standardid, dokumentatsioon, protsessid analüüsest testimiseni olid paika pannud. Projektid olid täiesti erinevad, erinevad arhitektuurid ja ärimudelid, erinevad nõudmised ja lahendamisviisid, see kõik annab päris hea kogemust, ning aasta pärast ma ise hakkasin tunda end nagu kala vees, ok väike kala :)<br/>
	Teine suur kogemuse pakett ma sain Rootsis StreamServe korporatsioonis, kui tegeletakse andmetöötluse süsteemidega (näiteks Tele2 kogu Euroopas töötab StreamServe süsteeme kasutades). Multiprotsessori süsteemid, paralleelsed protsessid, tohutud andmestruktuurid ning algoritmid nende töötlemiseks - need on spetsiifilised probleemid, ning tavalises IT firmas nendega on väga raske kokku puutuda. Samas võin kindlasti öelda, et iga projekt, iga süsteem rikastab, annab kogemuse, laiendab silmaringi ning määrab uue küsimusi.		Teine suur kogemuse pakett ma sain Rootsis StreamServe korporatsioonis, kui tegeletakse andmetöötluse süsteemidega (näiteks Tele2 kogu Euroopas töötab StreamServe süsteeme kasutades). Multiprotsessori süsteemid, paralleelsed protsessid, tohutud andmestruktuurid ning algoritmid nende töötlemiseks - need on spetsiifilised probleemid, ning tavalises IT firmas nendega on väga raske kokku puutuda. Samas võin kindlasti öelda, et iga projekt, iga süsteem rikastab, annab kogemuse, laiendab silmaringi ning määrab uue küsimusi.
	Tegelikult IT valdkonnas on vaja kogu aeg nina tuule peal hoida. Kõik areneb nii kiires, kuid selles on ka oma plusse ja miinuse. Ühelt poolt abstraktsiooni tase kasvab pidevalt, ning kaasaegse koodi kirjutaja jaoks pole vaja kirjutada palju rea koodi selleks, et panna mängima suvalise audiofail Internetist, piisab üks rea koodi. Pole vajagi teada palju süsteemist, ning suurem osa tööst on komponeentide kasutamine, mis sarnaneb kuubikutega mängimisega. Miinused on sellised, et see lähenemine ei kõrgenda nõudmisi programmeerijatele. Näiteks on olemas palju firmasid, kus kiiresti, kasutades tasuta šabloone, pannakse kokku Web-platforme. Tahaks öelda ka paar sõna startup'ide puhul. Ideed, mis seisavad startupide taha, on tihti ebavajalikud, või ei erine sama teiste firmade produktidest. Turul, kus on väga tihe konkurents, on väga raske edu saavutada ideega, mis ei erine teistest ega kajasta reaalse nõudmisi.		Tegelikult IT valdkonnas on vaja kogu aeg nina tuule peal hoida. Kõik areneb nii kiires, kuid selles on ka oma plusse ja miinuse. Ühelt poolt abstraktsiooni tase kasvab pidevalt, ning kaasaegse koodi kirjutaja jaoks pole vaja kirjutada palju rea koodi selleks, et panna mängima suvalise audiofail Internetist, piisab üks rea koodi. Pole vajagi teada palju süsteemist, ning suurem osa tööst on komponeentide kasutamine, mis sarnaneb kuubikutega mängimisega. Miinused on sellised, et see lähenemine ei kõrgenda nõudmisi programmeerijatele. Näiteks on olemas palju firmasid, kus kiiresti, kasutades tasuta šabloone, pannakse kokku Web-platforme. Tahaks öelda ka paar sõna startup'ide puhul. Ideed, mis seisavad startupide taha, on tihti ebavajalikud, või ei erine sama teiste firmade produktidest. Turul, kus on väga tihe konkurents, on väga raske edu saavutada ideega, mis ei erine teistest ega kajasta reaalse nõudmisi.</br>

			Kokkuvõttes tahan öelda, et kõik esinejad ütlesid üks ja sama, et selleks, et olla edukaks IT valdkonnas, tuleb kogu aeg õppida.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Atavgen: /* Essee */

2012-10-30T09:18:22Z

Essee

← Older revision		Revision as of 12:18, 30 October 2012
Line 13:		Line 13:
	Kuuendal loengul mind ei olnud,kuna ma olin Microsoft TechDay's, kuid ma lugesin mida teised arvavad sellest, ning ettekujundus sellest mul on olemas.<br/>		Kuuendal loengul mind ei olnud,kuna ma olin Microsoft TechDay's, kuid ma lugesin mida teised arvavad sellest, ning ettekujundus sellest mul on olemas.<br/>
	Viimasel loengul oli päris huvitav esineja. Ta on IT kolledži esimene lennu lõpetaja ning praegu töötab Põhja Eesti RegionaalHaiglas (PERH). Ta räägis probleemidest ning lahenduste võimalustest, näiteks kuidas on võimalik serverite taristu pilve üle viia ning missugused muudatused see toob. Samas ta rääkis probleemidest, mis on vältimatult olemas suures võrgus (2000 tööjaama). Mainis ta ka, millega tuleb kokku puuta, kui tahad kasutada näiteks Ipad oma organisatsioonis.<br/>		Viimasel loengul oli päris huvitav esineja. Ta on IT kolledži esimene lennu lõpetaja ning praegu töötab Põhja Eesti RegionaalHaiglas (PERH). Ta räägis probleemidest ning lahenduste võimalustest, näiteks kuidas on võimalik serverite taristu pilve üle viia ning missugused muudatused see toob. Samas ta rääkis probleemidest, mis on vältimatult olemas suures võrgus (2000 tööjaama). Mainis ta ka, millega tuleb kokku puuta, kui tahad kasutada näiteks Ipad oma organisatsioonis.<br/>
	Kokkuvõttes loengud olid päris huvitavad ning silmaringi laienevad. Erinevad inimesed erinevatest valdkondadest ja ametitest. Oma kogemustest võin öelda, et iseenda jaoks on vahet kas töötada suur korporatsiooni IT osakonnas, või töötada firmas mis teeb IT arendusega. Korporatsiooni puhul ärimudel on enamasti paika pannud, ning kui algusest see pakub huvi, siis hiljem väljakutset see enam ei pakku. Töö hakkab rutiinseks. Teisel puhul on iga projekt omaette väljakutse, kuid on vaja teha vahet, kas see on IT firma, mis tegeleb arendamisega nullist, või firma, kus šabloonidest ja komponentidest kokku pannakse standaartseid Web-saite, mis on kiire ja dirty protsess. Ma olen töötanud Novo OY, Soome IT firmas, kus arendamise protsess oli hästi paika pannud, standardid, dokumentatsioon, protsessid analüüsest testimiseni olid paika pannud. Projektid olid täiesti erinevad, erinevad arhitektuurid ja ärimudelid, erinevad nõudmised ja lahendamisviisid, see kõik annab päris hea kogemust, ning aasta pärast ma ise hakkasin tunda end nagu kala vees, ok väike kala :)		Kokkuvõttes loengud olid päris huvitavad ning silmaringi laienevad. Erinevad inimesed erinevatest valdkondadest ja ametitest. Oma kogemustest võin öelda, et iseenda jaoks on vahet kas töötada suur korporatsiooni IT osakonnas, või töötada firmas mis teeb IT arendusega. Korporatsiooni puhul ärimudel on enamasti paika pannud, ning kui algusest see pakub huvi, siis hiljem väljakutset see enam ei pakku. Töö hakkab rutiinseks. Teisel puhul on iga projekt omaette väljakutse, kuid on vaja teha vahet, kas see on IT firma, mis tegeleb arendamisega nullist, või firma, kus šabloonidest ja komponentidest kokku pannakse standaartseid Web-saite, mis on kiire ja dirty protsess. Ma olen töötanud Novo OY, Soome IT firmas, kus arendamise protsess oli hästi paika pannud, standardid, dokumentatsioon, protsessid analüüsest testimiseni olid paika pannud. Projektid olid täiesti erinevad, erinevad arhitektuurid ja ärimudelid, erinevad nõudmised ja lahendamisviisid, see kõik annab päris hea kogemust, ning aasta pärast ma ise hakkasin tunda end nagu kala vees, ok väike kala :)<br/>
			Teine suur kogemuse pakett ma sain Rootsis StreamServe korporatsioonis, kui tegeletakse andmetöötluse süsteemidega (näiteks Tele2 kogu Euroopas töötab StreamServe süsteeme kasutades). Multiprotsessori süsteemid, paralleelsed protsessid, tohutud andmestruktuurid ning algoritmid nende töötlemiseks - need on spetsiifilised probleemid, ning tavalises IT firmas nendega on väga raske kokku puutuda. Samas võin kindlasti öelda, et iga projekt, iga süsteem rikastab, annab kogemuse, laiendab silmaringi ning määrab uue küsimusi.
			Tegelikult IT valdkonnas on vaja kogu aeg nina tuule peal hoida. Kõik areneb nii kiires, kuid selles on ka oma plusse ja miinuse. Ühelt poolt abstraktsiooni tase kasvab pidevalt, ning kaasaegse koodi kirjutaja jaoks pole vaja kirjutada palju rea koodi selleks, et panna mängima suvalise audiofail Internetist, piisab üks rea koodi. Pole vajagi teada palju süsteemist, ning suurem osa tööst on komponeentide kasutamine, mis sarnaneb kuubikutega mängimisega. Miinused on sellised, et see lähenemine ei kõrgenda nõudmisi programmeerijatele. Näiteks on olemas palju firmasid, kus kiiresti, kasutades tasuta šabloone, pannakse kokku Web-platforme. Tahaks öelda ka paar sõna startup'ide puhul. Ideed, mis seisavad startupide taha, on tihti ebavajalikud, või ei erine sama teiste firmade produktidest. Turul, kus on väga tihe konkurents, on väga raske edu saavutada ideega, mis ei erine teistest ega kajasta reaalse nõudmisi.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Atavgen: /* Essee */

2012-10-30T08:49:11Z

Essee

← Older revision		Revision as of 11:49, 30 October 2012
Line 13:		Line 13:
	Kuuendal loengul mind ei olnud,kuna ma olin Microsoft TechDay's, kuid ma lugesin mida teised arvavad sellest, ning ettekujundus sellest mul on olemas.<br/>		Kuuendal loengul mind ei olnud,kuna ma olin Microsoft TechDay's, kuid ma lugesin mida teised arvavad sellest, ning ettekujundus sellest mul on olemas.<br/>
	Viimasel loengul oli päris huvitav esineja. Ta on IT kolledži esimene lennu lõpetaja ning praegu töötab Põhja Eesti RegionaalHaiglas (PERH). Ta räägis probleemidest ning lahenduste võimalustest, näiteks kuidas on võimalik serverite taristu pilve üle viia ning missugused muudatused see toob. Samas ta rääkis probleemidest, mis on vältimatult olemas suures võrgus (2000 tööjaama). Mainis ta ka, millega tuleb kokku puuta, kui tahad kasutada näiteks Ipad oma organisatsioonis.<br/>		Viimasel loengul oli päris huvitav esineja. Ta on IT kolledži esimene lennu lõpetaja ning praegu töötab Põhja Eesti RegionaalHaiglas (PERH). Ta räägis probleemidest ning lahenduste võimalustest, näiteks kuidas on võimalik serverite taristu pilve üle viia ning missugused muudatused see toob. Samas ta rääkis probleemidest, mis on vältimatult olemas suures võrgus (2000 tööjaama). Mainis ta ka, millega tuleb kokku puuta, kui tahad kasutada näiteks Ipad oma organisatsioonis.<br/>
	Kokkuvõttes loengud olid päris huvitavad ning silmaringi laienevad.		Kokkuvõttes loengud olid päris huvitavad ning silmaringi laienevad. Erinevad inimesed erinevatest valdkondadest ja ametitest. Oma kogemustest võin öelda, et iseenda jaoks on vahet kas töötada suur korporatsiooni IT osakonnas, või töötada firmas mis teeb IT arendusega. Korporatsiooni puhul ärimudel on enamasti paika pannud, ning kui algusest see pakub huvi, siis hiljem väljakutset see enam ei pakku. Töö hakkab rutiinseks. Teisel puhul on iga projekt omaette väljakutse, kuid on vaja teha vahet, kas see on IT firma, mis tegeleb arendamisega nullist, või firma, kus šabloonidest ja komponentidest kokku pannakse standaartseid Web-saite, mis on kiire ja dirty protsess. Ma olen töötanud Novo OY, Soome IT firmas, kus arendamise protsess oli hästi paika pannud, standardid, dokumentatsioon, protsessid analüüsest testimiseni olid paika pannud. Projektid olid täiesti erinevad, erinevad arhitektuurid ja ärimudelid, erinevad nõudmised ja lahendamisviisid, see kõik annab päris hea kogemust, ning aasta pärast ma ise hakkasin tunda end nagu kala vees, ok väike kala :)

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Atavgen: /* Essee */

2012-10-30T08:40:45Z

Essee

← Older revision		Revision as of 11:40, 30 October 2012
Line 6:		Line 6:
	Siia tuleb essee tekst. Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib ...		Siia tuleb essee tekst. Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib ...

	Enne loengut, ma juba teadsin millest jutt tuleb. Kuna ise olen töötanud IT valdkonnas, ning olen vestelnud oma töökaaslasega. Tähtis on see, et IT valdkond oli näidatud erinevate ametite vaatenurgast. Tavaliste inimeste ettkujutlus IT valdkonnas on umbes selline, et mingit nohikud midagi programmeerivad ja kõik. Kuid tegelikult on olemas palju ameteid, analüütikust testerini, süsteem arhitektorist adminini. IT süsteemide arendus on suhteliselt sama inseneri töö nagu suure maja ehitamine, või metroo ehitamine. On olemas arhitektid, disainerid,projekteerijad, taristu haldamine jne.		Enne loengut, ma juba teadsin millest jutt tuleb. Kuna ise olen töötanud IT valdkonnas, ning olen vestelnud oma töökaaslasega. Tähtis on see, et IT valdkond oli näidatud erinevate ametite vaatenurgast. Tavaliste inimeste ettkujutlus IT valdkonnas on umbes selline, et mingit nohikud midagi programmeerivad ja kõik. Kuid tegelikult on olemas palju ameteid, analüütikust testerini, süsteem arhitektorist adminini. IT süsteemide arendus on suhteliselt sama inseneri töö nagu suure maja ehitamine, või metroo ehitamine. On olemas arhitektid, disainerid,projekteerijad, taristu haldamine jne.<br/>
	Aines I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus just prooviti näidata IT valdkonna erinevad külged. Kui esimene loeng oli rohkem tutvustav, siis teisel loengul esinesid kaks IT kolledži vilistlased, Peeter Uustal ning Peeter Raielo, kes töötavad Skype'is. Nende töö on seotud Helpdeskiga, ning minu jaoks see pole nii huvitav, kuna tegu ei ole seotud IT süsteemide arendamisega. Kindlasti see töö sobiks nendele inimestele, kes suhtlemist armastavad. Mis jäi meelde, et Skype'i töötingimused on väga head, ning kontoris on lubatud kassid, juhul kui nad oskavad hästi käituda.		Aines I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus just prooviti näidata IT valdkonna erinevad külged. Kui esimene loeng oli rohkem tutvustav, siis teisel loengul esinesid kaks IT kolledži vilistlased, Peeter Uustal ning Peeter Raielo, kes töötavad Skype'is. Nende töö on seotud Helpdeskiga, ning minu jaoks see pole nii huvitav, kuna tegu ei ole seotud IT süsteemide arendamisega. Kindlasti see töö sobiks nendele inimestele, kes suhtlemist armastavad. Mis jäi meelde, et Skype'i töötingimused on väga head, ning kontoris on lubatud kassid, juhul kui nad oskavad hästi käituda.<br/>
	Kolmandal loengul esines Janika Liiv, kes rääkis päris huvitavaid asju, näiteks kuidas tüdrukutena töötada IT valdkonnas. Rääkis ta Ruby on Rail süsteemis, ning selleks, kuidas tudrukust, kel pole aimugi, mis on programmeerimine, enne IT kolledži minekut, kasvas IT arendaja. Ta rääkis, kuidas ta tundis end rohkem humanitaarse inimesena. Sisuliselt oma esinemises, Janika tutvustas ka Ruby programmeeriskeelt.		Kolmandal loengul esines Janika Liiv, kes rääkis päris huvitavaid asju, näiteks kuidas tüdrukutena töötada IT valdkonnas. Rääkis ta Ruby on Rail süsteemis, ning selleks, kuidas tudrukust, kel pole aimugi, mis on programmeerimine, enne IT kolledži minekut, kasvas IT arendaja. Ta rääkis, kuidas ta tundis end rohkem humanitaarse inimesena. Sisuliselt oma esinemises, Janika tutvustas ka Ruby programmeeriskeelt.<br/>
	Neljas loeng oli minu jaoks uks huvitavamatest. Esindajaks oli Andres Septer. Ta töötab Playtech'is, kuid ta ei rääkinud sellest, vaid rääkis üldse, mis toimub tööturul. Tema riiklku- ja erasektori struktuure võrdlemine oli ühel pool väga tõsine, aga teisel pool ka huumori täis. Näiteks ta tõi näited, kuidas riikliku struktuurides töötavad inimesed, kes erasektoris töö ei leiaks, ning kuidas on võimalik unustada, et sama projekt, millega tegeles IT spetsialist poolteise aasta jooksul, oli tellitud ka IT firmast. Ta rääkis bürokraatiast ning ebaefektiivsust. Kõige kasulikum osa tema esinemises oli kindlasti see, et on olemas kaks tüüpi spetsialiste, kas laiema sorti spetsid, kes teavad midagi kogu IT valdkonnas, või kitsa spetsid, kes teavad kõike, aga omas kitsas valdkonnas. Ning ta rõhutas, et pigem tuleb kasuks saada mingi kitsa valdkonna spetsialistiks. Ta väitis, et pole vajagi karda minna välismaale uue kogemuse saamiseks. Ta tõi ilus näide sellest, et raha teenitakse Unixis, aga kasutajad istuvad Windows'i keskkonnas. Tema lipsude(äriinimesed) metafoor andis ka värve etendusse.		Neljas loeng oli minu jaoks uks huvitavamatest. Esindajaks oli Andres Septer. Ta töötab Playtech'is, kuid ta ei rääkinud sellest, vaid rääkis üldse, mis toimub tööturul. Tema riiklku- ja erasektori struktuure võrdlemine oli ühel pool väga tõsine, aga teisel pool ka huumori täis. Näiteks ta tõi näited, kuidas riikliku struktuurides töötavad inimesed, kes erasektoris töö ei leiaks, ning kuidas on võimalik unustada, et sama projekt, millega tegeles IT spetsialist poolteise aasta jooksul, oli tellitud ka IT firmast. Ta rääkis bürokraatiast ning ebaefektiivsust. Kõige kasulikum osa tema esinemises oli kindlasti see, et on olemas kaks tüüpi spetsialiste, kas laiema sorti spetsid, kes teavad midagi kogu IT valdkonnas, või kitsa spetsid, kes teavad kõike, aga omas kitsas valdkonnas. Ning ta rõhutas, et pigem tuleb kasuks saada mingi kitsa valdkonna spetsialistiks. Ta väitis, et pole vajagi karda minna välismaale uue kogemuse saamiseks. Ta tõi ilus näide sellest, et raha teenitakse Unixis, aga kasutajad istuvad Windows'i keskkonnas. Tema lipsude(äriinimesed) metafoor andis ka värve etendusse.<br/>
	Viies esineja oli Martin Paljak. Ta meenutas mind, kuna tal oli kogemus IT valdkonnas ning tehnilist kõrgharidust ei ole. Ta on palju töötanud freelance'rina, ning ta rääkis palju sellest. Kuigi freelance pole kõikide jaoks. Ühel paremini sobiks töötada kontoris, kui kõik töö on paika pannud, ning pole vaja iseseisvalt töö otsida, mõnedel aga vastupidi sobiks paremini just freelance, sest see annab vabaduse ning iseseisvust. Kuid freelance's on olemas motivatsiooni probleem, näiteks kui sa töötad kodus, siis mõnikord on väga raske kontsentreeruda tööprobleemide üle.		Viies esineja oli Martin Paljak. Ta meenutas mind, kuna tal oli kogemus IT valdkonnas ning tehnilist kõrgharidust ei ole. Ta on palju töötanud freelance'rina, ning ta rääkis palju sellest. Kuigi freelance pole kõikide jaoks. Ühel paremini sobiks töötada kontoris, kui kõik töö on paika pannud, ning pole vaja iseseisvalt töö otsida, mõnedel aga vastupidi sobiks paremini just freelance, sest see annab vabaduse ning iseseisvust. Kuid freelance's on olemas motivatsiooni probleem, näiteks kui sa töötad kodus, siis mõnikord on väga raske kontsentreeruda tööprobleemide üle.<br/>
	Kuuendal loengul mind ei olnud,kuna ma olin Microsoft TechDay's, kuid ma lugesin mida teised arvavad sellest, ning ettekujundus sellest mul on olemas.		Kuuendal loengul mind ei olnud,kuna ma olin Microsoft TechDay's, kuid ma lugesin mida teised arvavad sellest, ning ettekujundus sellest mul on olemas.<br/>
	Viimasel loengul oli päris huvitav esineja. Ta on IT kolledži esimene lennu lõpetaja ning praegu töötab Põhja Eesti RegionaalHaiglas (PERH). Ta räägis probleemidest ning lahenduste võimalustest, näiteks kuidas on võimalik serverite taristu pilve üle viia ning missugused muudatused see toob. Samas ta rääkis probleemidest, mis on vältimatult olemas suures võrgus (2000 tööjaama). Mainis ta ka, millega tuleb kokku puuta, kui tahad kasutada näiteks Ipad oma organisatsioonis.		Viimasel loengul oli päris huvitav esineja. Ta on IT kolledži esimene lennu lõpetaja ning praegu töötab Põhja Eesti RegionaalHaiglas (PERH). Ta räägis probleemidest ning lahenduste võimalustest, näiteks kuidas on võimalik serverite taristu pilve üle viia ning missugused muudatused see toob. Samas ta rääkis probleemidest, mis on vältimatult olemas suures võrgus (2000 tööjaama). Mainis ta ka, millega tuleb kokku puuta, kui tahad kasutada näiteks Ipad oma organisatsioonis.<br/>
	Kokkuvõttes loengud olid päris huvitavad ning silmaringi laienevad.		Kokkuvõttes loengud olid päris huvitavad ning silmaringi laienevad.

Atavgen: /* Essee */

2012-10-30T08:39:24Z

Essee

← Older revision		Revision as of 11:39, 30 October 2012
Line 10:		Line 10:
	Kolmandal loengul esines Janika Liiv, kes rääkis päris huvitavaid asju, näiteks kuidas tüdrukutena töötada IT valdkonnas. Rääkis ta Ruby on Rail süsteemis, ning selleks, kuidas tudrukust, kel pole aimugi, mis on programmeerimine, enne IT kolledži minekut, kasvas IT arendaja. Ta rääkis, kuidas ta tundis end rohkem humanitaarse inimesena. Sisuliselt oma esinemises, Janika tutvustas ka Ruby programmeeriskeelt.		Kolmandal loengul esines Janika Liiv, kes rääkis päris huvitavaid asju, näiteks kuidas tüdrukutena töötada IT valdkonnas. Rääkis ta Ruby on Rail süsteemis, ning selleks, kuidas tudrukust, kel pole aimugi, mis on programmeerimine, enne IT kolledži minekut, kasvas IT arendaja. Ta rääkis, kuidas ta tundis end rohkem humanitaarse inimesena. Sisuliselt oma esinemises, Janika tutvustas ka Ruby programmeeriskeelt.
	Neljas loeng oli minu jaoks uks huvitavamatest. Esindajaks oli Andres Septer. Ta töötab Playtech'is, kuid ta ei rääkinud sellest, vaid rääkis üldse, mis toimub tööturul. Tema riiklku- ja erasektori struktuure võrdlemine oli ühel pool väga tõsine, aga teisel pool ka huumori täis. Näiteks ta tõi näited, kuidas riikliku struktuurides töötavad inimesed, kes erasektoris töö ei leiaks, ning kuidas on võimalik unustada, et sama projekt, millega tegeles IT spetsialist poolteise aasta jooksul, oli tellitud ka IT firmast. Ta rääkis bürokraatiast ning ebaefektiivsust. Kõige kasulikum osa tema esinemises oli kindlasti see, et on olemas kaks tüüpi spetsialiste, kas laiema sorti spetsid, kes teavad midagi kogu IT valdkonnas, või kitsa spetsid, kes teavad kõike, aga omas kitsas valdkonnas. Ning ta rõhutas, et pigem tuleb kasuks saada mingi kitsa valdkonna spetsialistiks. Ta väitis, et pole vajagi karda minna välismaale uue kogemuse saamiseks. Ta tõi ilus näide sellest, et raha teenitakse Unixis, aga kasutajad istuvad Windows'i keskkonnas. Tema lipsude(äriinimesed) metafoor andis ka värve etendusse.		Neljas loeng oli minu jaoks uks huvitavamatest. Esindajaks oli Andres Septer. Ta töötab Playtech'is, kuid ta ei rääkinud sellest, vaid rääkis üldse, mis toimub tööturul. Tema riiklku- ja erasektori struktuure võrdlemine oli ühel pool väga tõsine, aga teisel pool ka huumori täis. Näiteks ta tõi näited, kuidas riikliku struktuurides töötavad inimesed, kes erasektoris töö ei leiaks, ning kuidas on võimalik unustada, et sama projekt, millega tegeles IT spetsialist poolteise aasta jooksul, oli tellitud ka IT firmast. Ta rääkis bürokraatiast ning ebaefektiivsust. Kõige kasulikum osa tema esinemises oli kindlasti see, et on olemas kaks tüüpi spetsialiste, kas laiema sorti spetsid, kes teavad midagi kogu IT valdkonnas, või kitsa spetsid, kes teavad kõike, aga omas kitsas valdkonnas. Ning ta rõhutas, et pigem tuleb kasuks saada mingi kitsa valdkonna spetsialistiks. Ta väitis, et pole vajagi karda minna välismaale uue kogemuse saamiseks. Ta tõi ilus näide sellest, et raha teenitakse Unixis, aga kasutajad istuvad Windows'i keskkonnas. Tema lipsude(äriinimesed) metafoor andis ka värve etendusse.
	Viies esineja oli Martin Paljak. Ta meenutas mind, kuna tal oli kogemus IT valdkonnas ning tehnilist kõrgharidust ei ole. Ta on palju töötanud freelance'rina, ~~nig~~ ta rääkis palju sellest. Kuigi freelance pole kõikide jaoks. Ühel paremini sobiks töötada kontoris, kui kõik töö on paika pannud, ning pole vaja iseseisvalt töö otsida, mõnedel aga vastupidi sobiks paremini just freelance, sest see annab vabaduse ning iseseisvust. Kuid freelance's on olemas motivatsiooni probleem, näiteks kui sa töötad kodus, siis mõnikord on väga raske kontsentreeruda tööprobleemide üle.		Viies esineja oli Martin Paljak. Ta meenutas mind, kuna tal oli kogemus IT valdkonnas ning tehnilist kõrgharidust ei ole. Ta on palju töötanud freelance'rina, ning ta rääkis palju sellest. Kuigi freelance pole kõikide jaoks. Ühel paremini sobiks töötada kontoris, kui kõik töö on paika pannud, ning pole vaja iseseisvalt töö otsida, mõnedel aga vastupidi sobiks paremini just freelance, sest see annab vabaduse ning iseseisvust. Kuid freelance's on olemas motivatsiooni probleem, näiteks kui sa töötad kodus, siis mõnikord on väga raske kontsentreeruda tööprobleemide üle.
	Kuuendal loengul mind ei olnud,kuna ma olin Microsoft ~~TechDays~~, kuid ma lugesin mida teised arvavad sellest, ning ettekujundus sellest mul on olemas.		Kuuendal loengul mind ei olnud,kuna ma olin Microsoft TechDay's, kuid ma lugesin mida teised arvavad sellest, ning ettekujundus sellest mul on olemas.
	Viimasel loengul oli päris huvitav esineja. Ta on IT kolledži esimene lennu lõpetaja ning praegu töötab Põhja Eesti RegionaalHaiglas (PERH). Ta räägis probleemidest ning lahenduste võimalustest, näiteks kuidas on võimalik serverite taristu pilve üle viia ning missugused muudatused see toob. Samas ta rääkis probleemidest, mis on vältimatult olemas suures võrgus (2000 tööjaama). Mainis ta ka, millega tuleb kokku puuta, kui tahad kasutada näiteks Ipad oma organisatsioonis.		Viimasel loengul oli päris huvitav esineja. Ta on IT kolledži esimene lennu lõpetaja ning praegu töötab Põhja Eesti RegionaalHaiglas (PERH). Ta räägis probleemidest ning lahenduste võimalustest, näiteks kuidas on võimalik serverite taristu pilve üle viia ning missugused muudatused see toob. Samas ta rääkis probleemidest, mis on vältimatult olemas suures võrgus (2000 tööjaama). Mainis ta ka, millega tuleb kokku puuta, kui tahad kasutada näiteks Ipad oma organisatsioonis.
	Kokkuvõttes loengud olid päris huvitavad ning silmaringi laienevad.		Kokkuvõttes loengud olid päris huvitavad ning silmaringi laienevad.

Atavgen: /* Essee */

2012-10-30T08:38:28Z

Essee

← Older revision		Revision as of 11:38, 30 October 2012
Line 11:		Line 11:
	Neljas loeng oli minu jaoks uks huvitavamatest. Esindajaks oli Andres Septer. Ta töötab Playtech'is, kuid ta ei rääkinud sellest, vaid rääkis üldse, mis toimub tööturul. Tema riiklku- ja erasektori struktuure võrdlemine oli ühel pool väga tõsine, aga teisel pool ka huumori täis. Näiteks ta tõi näited, kuidas riikliku struktuurides töötavad inimesed, kes erasektoris töö ei leiaks, ning kuidas on võimalik unustada, et sama projekt, millega tegeles IT spetsialist poolteise aasta jooksul, oli tellitud ka IT firmast. Ta rääkis bürokraatiast ning ebaefektiivsust. Kõige kasulikum osa tema esinemises oli kindlasti see, et on olemas kaks tüüpi spetsialiste, kas laiema sorti spetsid, kes teavad midagi kogu IT valdkonnas, või kitsa spetsid, kes teavad kõike, aga omas kitsas valdkonnas. Ning ta rõhutas, et pigem tuleb kasuks saada mingi kitsa valdkonna spetsialistiks. Ta väitis, et pole vajagi karda minna välismaale uue kogemuse saamiseks. Ta tõi ilus näide sellest, et raha teenitakse Unixis, aga kasutajad istuvad Windows'i keskkonnas. Tema lipsude(äriinimesed) metafoor andis ka värve etendusse.		Neljas loeng oli minu jaoks uks huvitavamatest. Esindajaks oli Andres Septer. Ta töötab Playtech'is, kuid ta ei rääkinud sellest, vaid rääkis üldse, mis toimub tööturul. Tema riiklku- ja erasektori struktuure võrdlemine oli ühel pool väga tõsine, aga teisel pool ka huumori täis. Näiteks ta tõi näited, kuidas riikliku struktuurides töötavad inimesed, kes erasektoris töö ei leiaks, ning kuidas on võimalik unustada, et sama projekt, millega tegeles IT spetsialist poolteise aasta jooksul, oli tellitud ka IT firmast. Ta rääkis bürokraatiast ning ebaefektiivsust. Kõige kasulikum osa tema esinemises oli kindlasti see, et on olemas kaks tüüpi spetsialiste, kas laiema sorti spetsid, kes teavad midagi kogu IT valdkonnas, või kitsa spetsid, kes teavad kõike, aga omas kitsas valdkonnas. Ning ta rõhutas, et pigem tuleb kasuks saada mingi kitsa valdkonna spetsialistiks. Ta väitis, et pole vajagi karda minna välismaale uue kogemuse saamiseks. Ta tõi ilus näide sellest, et raha teenitakse Unixis, aga kasutajad istuvad Windows'i keskkonnas. Tema lipsude(äriinimesed) metafoor andis ka värve etendusse.
	Viies esineja oli Martin Paljak. Ta meenutas mind, kuna tal oli kogemus IT valdkonnas ning tehnilist kõrgharidust ei ole. Ta on palju töötanud freelance'rina, nig ta rääkis palju sellest. Kuigi freelance pole kõikide jaoks. Ühel paremini sobiks töötada kontoris, kui kõik töö on paika pannud, ning pole vaja iseseisvalt töö otsida, mõnedel aga vastupidi sobiks paremini just freelance, sest see annab vabaduse ning iseseisvust. Kuid freelance's on olemas motivatsiooni probleem, näiteks kui sa töötad kodus, siis mõnikord on väga raske kontsentreeruda tööprobleemide üle.		Viies esineja oli Martin Paljak. Ta meenutas mind, kuna tal oli kogemus IT valdkonnas ning tehnilist kõrgharidust ei ole. Ta on palju töötanud freelance'rina, nig ta rääkis palju sellest. Kuigi freelance pole kõikide jaoks. Ühel paremini sobiks töötada kontoris, kui kõik töö on paika pannud, ning pole vaja iseseisvalt töö otsida, mõnedel aga vastupidi sobiks paremini just freelance, sest see annab vabaduse ning iseseisvust. Kuid freelance's on olemas motivatsiooni probleem, näiteks kui sa töötad kodus, siis mõnikord on väga raske kontsentreeruda tööprobleemide üle.
			Kuuendal loengul mind ei olnud,kuna ma olin Microsoft TechDays, kuid ma lugesin mida teised arvavad sellest, ning ettekujundus sellest mul on olemas.
			Viimasel loengul oli päris huvitav esineja. Ta on IT kolledži esimene lennu lõpetaja ning praegu töötab Põhja Eesti RegionaalHaiglas (PERH). Ta räägis probleemidest ning lahenduste võimalustest, näiteks kuidas on võimalik serverite taristu pilve üle viia ning missugused muudatused see toob. Samas ta rääkis probleemidest, mis on vältimatult olemas suures võrgus (2000 tööjaama). Mainis ta ka, millega tuleb kokku puuta, kui tahad kasutada näiteks Ipad oma organisatsioonis.
			Kokkuvõttes loengud olid päris huvitavad ning silmaringi laienevad.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Atavgen: /* Essee */

2012-10-30T08:23:55Z

Essee

← Older revision		Revision as of 11:23, 30 October 2012
Line 10:		Line 10:
	Kolmandal loengul esines Janika Liiv, kes rääkis päris huvitavaid asju, näiteks kuidas tüdrukutena töötada IT valdkonnas. Rääkis ta Ruby on Rail süsteemis, ning selleks, kuidas tudrukust, kel pole aimugi, mis on programmeerimine, enne IT kolledži minekut, kasvas IT arendaja. Ta rääkis, kuidas ta tundis end rohkem humanitaarse inimesena. Sisuliselt oma esinemises, Janika tutvustas ka Ruby programmeeriskeelt.		Kolmandal loengul esines Janika Liiv, kes rääkis päris huvitavaid asju, näiteks kuidas tüdrukutena töötada IT valdkonnas. Rääkis ta Ruby on Rail süsteemis, ning selleks, kuidas tudrukust, kel pole aimugi, mis on programmeerimine, enne IT kolledži minekut, kasvas IT arendaja. Ta rääkis, kuidas ta tundis end rohkem humanitaarse inimesena. Sisuliselt oma esinemises, Janika tutvustas ka Ruby programmeeriskeelt.
	Neljas loeng oli minu jaoks uks huvitavamatest. Esindajaks oli Andres Septer. Ta töötab Playtech'is, kuid ta ei rääkinud sellest, vaid rääkis üldse, mis toimub tööturul. Tema riiklku- ja erasektori struktuure võrdlemine oli ühel pool väga tõsine, aga teisel pool ka huumori täis. Näiteks ta tõi näited, kuidas riikliku struktuurides töötavad inimesed, kes erasektoris töö ei leiaks, ning kuidas on võimalik unustada, et sama projekt, millega tegeles IT spetsialist poolteise aasta jooksul, oli tellitud ka IT firmast. Ta rääkis bürokraatiast ning ebaefektiivsust. Kõige kasulikum osa tema esinemises oli kindlasti see, et on olemas kaks tüüpi spetsialiste, kas laiema sorti spetsid, kes teavad midagi kogu IT valdkonnas, või kitsa spetsid, kes teavad kõike, aga omas kitsas valdkonnas. Ning ta rõhutas, et pigem tuleb kasuks saada mingi kitsa valdkonna spetsialistiks. Ta väitis, et pole vajagi karda minna välismaale uue kogemuse saamiseks. Ta tõi ilus näide sellest, et raha teenitakse Unixis, aga kasutajad istuvad Windows'i keskkonnas. Tema lipsude(äriinimesed) metafoor andis ka värve etendusse.		Neljas loeng oli minu jaoks uks huvitavamatest. Esindajaks oli Andres Septer. Ta töötab Playtech'is, kuid ta ei rääkinud sellest, vaid rääkis üldse, mis toimub tööturul. Tema riiklku- ja erasektori struktuure võrdlemine oli ühel pool väga tõsine, aga teisel pool ka huumori täis. Näiteks ta tõi näited, kuidas riikliku struktuurides töötavad inimesed, kes erasektoris töö ei leiaks, ning kuidas on võimalik unustada, et sama projekt, millega tegeles IT spetsialist poolteise aasta jooksul, oli tellitud ka IT firmast. Ta rääkis bürokraatiast ning ebaefektiivsust. Kõige kasulikum osa tema esinemises oli kindlasti see, et on olemas kaks tüüpi spetsialiste, kas laiema sorti spetsid, kes teavad midagi kogu IT valdkonnas, või kitsa spetsid, kes teavad kõike, aga omas kitsas valdkonnas. Ning ta rõhutas, et pigem tuleb kasuks saada mingi kitsa valdkonna spetsialistiks. Ta väitis, et pole vajagi karda minna välismaale uue kogemuse saamiseks. Ta tõi ilus näide sellest, et raha teenitakse Unixis, aga kasutajad istuvad Windows'i keskkonnas. Tema lipsude(äriinimesed) metafoor andis ka värve etendusse.
			Viies esineja oli Martin Paljak. Ta meenutas mind, kuna tal oli kogemus IT valdkonnas ning tehnilist kõrgharidust ei ole. Ta on palju töötanud freelance'rina, nig ta rääkis palju sellest. Kuigi freelance pole kõikide jaoks. Ühel paremini sobiks töötada kontoris, kui kõik töö on paika pannud, ning pole vaja iseseisvalt töö otsida, mõnedel aga vastupidi sobiks paremini just freelance, sest see annab vabaduse ning iseseisvust. Kuid freelance's on olemas motivatsiooni probleem, näiteks kui sa töötad kodus, siis mõnikord on väga raske kontsentreeruda tööprobleemide üle.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==