User:Bharuoja - Revision history

Bharuoja: /* Essee */

2013-10-25T13:16:51Z

Essee

← Older revision		Revision as of 16:16, 25 October 2013
Line 68:		Line 68:


	Bitcoini rahakott on sisuliselt tähtede ja numbrite jada, mis on kaitstud avaliku ja privaatse võtmega. Avalik võti on kõikidele nähtav, selle abil saavad kõik Bitcoini kasutajad kinnitada rahakoti olemasolu ja kuuluvust, ühtlasi ka selle sisu ehk väärtust. Privaatne võti on ainult rahakoti omanikule teada. Privaatset võtit on vaja teada, kui soovid rahakoti väärtust muuta ehk ülekannet teha mõnele teisele kontole. Eelnevalt mainitud bitimüntide kaevamine ongi tegelikkuses teiste poolt tehtud ülekannete pidev kontrollimine kõikide kasutajate poolt. Ajal mil FBI vahistas Ross Ulbrichti ning sulges Siiditee veebilehe saadi kätte Siiditee serverist 26000 bitimünti hetkeväärtuses umbes 4 miljonit dollarit. Antud hulk suudeti kätte saada ning konfiskeerida, sest ühtlasi saadi kätte privaatne võti. Teades Siiditee aastakäivet ning sealt tulenevaid komisjonitasusid võib eeldada, et kätte saadud bitimüntide arv oli vaid väike osa kogutulust, mis Ulbrichti käes oli. Kuna bitimüntide rahakotte võib anonüümselt genereerida lõppematult palju, siis on väge keeruline neid üles leida ja siduda kellegi füüsilise isikuga. Veelgi enam - isegi leides üles väidetava rahakoti, ei ole seda võimalik konfiskeerida teadmata privaatset võtit. Kusjuures kõik bitimüntide rahakotid on avalikud ja nende suurus on nähtav. Arvatav Ulbrichti käsutuses olev bitimüntide arv on suurusjärk 600000 Bitcoini, mis 2013. aasta sügise turuväärtuses on umbes 80 miljonit dollarit. Arvatavalt on see summa jagatud mitme rahakoti vahel ära, igal ühel oma privaatne võti. Kuna privaatset võtit on keeruline meelde jätta, siis levinud praktika on üks või mitu võtit omakorda ära krüpteerida ning salasõnaga kaitsta. Nüüd jätkuvad jõustruktuuride pingutused, et kätte saada märkimisväärne suurusjärk illegaalsel teel teenitud anonüümset raha. Sealjuures põnev IT alane aspekt on see, kas suudetakse murda krüptograafiat, mis on laialdaselt tunnustatud turvaliseks, kuid mille murdmiseks on vajadusel olemas kohtu luba ja ühe suurima riigi jõustruktuuri ressursid. [9]		Bitcoini rahakott on sisuliselt tähtede ja numbrite jada, mis on kaitstud avaliku ja privaatse võtmega. Avalik võti on kõikidele nähtav, selle abil saavad kõik Bitcoini kasutajad kinnitada rahakoti olemasolu ja kuuluvust, ühtlasi ka selle sisu ehk väärtust. Privaatne võti on ainult rahakoti omanikule teada. Privaatset võtit on vaja teada, kui soovid rahakoti väärtust muuta ehk ülekannet teha mõnele teisele kontole. Eelnevalt mainitud bitimüntide kaevamine ongi tegelikkuses teiste poolt tehtud ülekannete pidev kontrollimine kõikide kasutajate poolt. Ajal mil FBI vahistas Ross Ulbrichti ning sulges Siiditee veebilehe saadi kätte Siiditee serverist 26000 bitimünti hetkeväärtuses umbes 4 miljonit dollarit. Antud hulk suudeti kätte saada ning konfiskeerida, sest ühtlasi saadi kätte privaatne võti. Teades Siiditee aastakäivet ning sealt tulenevaid komisjonitasusid võib eeldada, et kätte saadud bitimüntide arv oli vaid väike osa kogutulust, mis Ulbrichti käes oli. Kuna bitimüntide rahakotte võib anonüümselt genereerida lõppematult palju, siis on väge keeruline neid üles leida ja siduda kellegi füüsilise isikuga. Veelgi enam - isegi leides üles väidetava rahakoti, ei ole seda võimalik konfiskeerida teadmata privaatset võtit. Kusjuures kõik bitimüntide rahakotid on avalikud ja nende suurus on nähtav. Arvatav Ulbrichti käsutuses olev bitimüntide arv on suurusjärk 600000 Bitcoini, mis 2013. aasta sügise turuväärtuses on umbes 80 miljonit dollarit. Arvatavalt on see summa jagatud mitme rahakoti vahel ära, igal ühel oma privaatne võti. Kuna privaatset võtit on keeruline meelde jätta, siis levinud praktika on üks või mitu võtit omakorda ära krüpteerida ning salasõnaga kaitsta. Nüüd jätkuvad jõustruktuuride pingutused, et kätte saada märkimisväärne suurusjärk illegaalsel teel teenitud anonüümset raha. Sealjuures põnev IT alane aspekt on see, kas suudetakse murda krüptograafiat, mis on laialdaselt tunnustatud turvaliseks, kuid mille murdmiseks on vajadusel olemas kohtu luba ja ühe suurima riigi jõustruktuuri ressursid. [9] Autori arvates on tegemist suurepärase näitega sellest, milliseid uusi võimalusi ja väljakutseid tänapäeva IT lahendused suudavad pakkuda. Ühelt poolt on tekitatud võimalus krüpteerida andmeid, mis peaks olema iga arvuti- ja internetikasutaja üks põhiõigusi. Teiselt poolt annab see võimaluse süsteemi ära kasutada ebaeetilistel eesmärkidel ning jätta õigusorganid pika ninaga. Siinkohal tekib aspekte mida varem pole kohatud ning mille kohta puudub veel seadusandlus ning reeglid ühiskonnas. Autor loodab, et Eesti, kui üks maailmas tunnustatud IT arenguriike suudab ajaga kaasas käia ning oma seadusandluse vastavusse viia tänapäeval levinud trendide ja ohtudega.
	Autori arvates on tegemist suurepärase näitega sellest, milliseid uusi võimalusi ja väljakutseid tänapäeva IT lahendused suudavad pakkuda. Ühelt poolt on tekitatud võimalus krüpteerida andmeid, mis peaks olema iga arvuti- ja internetikasutaja üks põhiõigusi. Teiselt poolt annab see võimaluse süsteemi ära kasutada ebaeetilistel eesmärkidel ning jätta õigusorganid pika ninaga. Siinkohal tekib aspekte mida varem pole kohatud ning mille kohta puudub veel seadusandlus ning reeglid ühiskonnas. Autor loodab, et Eesti, kui üks maailmas tunnustatud IT arenguriike suudab ajaga kaasas käia ning oma seadusandluse vastavusse viia tänapäeval levinud trendide ja ohtudega.

Bharuoja: /* Essee */

2013-10-25T13:15:37Z

Essee

← Older revision		Revision as of 16:15, 25 October 2013
Line 62:		Line 62:


	TOR võrgulahendus oli üks kahest põhilisest eeldusest, et Siiditee sarnane võrguleht saaks edukalt toimida. TOR on lühidalt öeldes kasutajale anonüümsust pakkuv võrgukeskkonad, kus kasutaja võrgupäringud suunatakse läbi mitmete krüpteeritud sõlmede kaudu sihtpunkti. Kuna iga sõlme vahel toimub eraldi krüpteerimine ning sõlmed valitakse suvaliselt, siis muutub kasutaja päringu tuvastamine sisuliselt võimatuks. Sõlmedeks on TOR keskkonnas vabatahtlikud kasutajad, kes oma arvuti ressursse selleks pakuvad. Päringu keskel olevad sõlmed ei näe väljasaatmise asukohta, nad näevad ainult infot kuhu on vaja päring edasi saata. Ainult viimane sõlm saadab päringu lõpp-sihtkohta edasi lahti krüpteeritud kujul ning teoorias on selle kaudu võimalik vähesel määral jälgida TOR võrgus toimuvat. Kogu Siiditee veebileht baseerus TOR keskkonnale ja selle anonüümsust pakkuvale vihmavarjule, mis takistas jõustruktuuridel jälgimast Siiditees tehtud tehinguid ja sellega seotud kasutajaid, k.a. selle asutajat Ross Ulbricht´i. [8]		TOR võrgulahendus oli üks kahest põhilisest eeldusest, et Siiditee sarnane võrguleht saaks edukalt toimida. TOR on lühidalt öeldes kasutajale anonüümsust pakkuv võrgukeskkonad, kus kasutaja võrgupäringud suunatakse läbi mitmete krüpteeritud sõlmede kaudu sihtpunkti. Kuna iga sõlme vahel toimub eraldi krüpteerimine ning sõlmed valitakse suvaliselt, siis muutub kasutaja päringu tuvastamine sisuliselt võimatuks. Sõlmedeks on TOR keskkonnas vabatahtlikud kasutajad, kes oma arvuti ressursse selleks pakuvad. Päringu keskel olevad sõlmed ei näe väljasaatmise asukohta, nad näevad ainult infot kuhu on vaja päring edasi saata. Ainult viimane sõlm saadab päringu lõpp-sihtkohta edasi lahti krüpteeritud kujul ning teoorias on selle kaudu võimalik vähesel määral jälgida TOR võrgus toimuvat. Kogu Siiditee veebileht baseerus TOR keskkonnale ja selle anonüümsust pakkuvale vihmavarjule, mis takistas jõustruktuuridel jälgimast Siiditees tehtud tehinguid ja sellega seotud kasutajaid, k.a. selle asutajat Ross Ulbricht´i. [8] Autori arvates on TOR hea avatud lähtekoodiga lahendus pakkumaks anonüümsust interneti kasutajatele üle maailma. Võttes arvesse 2013. aastal avalikkuseni toodud fakte USA ja teiste suurriikide julgeoleku poliitikast ning jälitustegevuse liberaalsusest jõustruktuurides, leiab autor, et selline lahendus on vajalik ning hoolimata võimalikest illegaalsetest kasutusviisidest peaks TOR jääma kättesaadavaks kõikidele soovijatele.

	Teiseks määravaks lahenduseks tõusis Bitcoin ehk krüptoraha teke ja populariseerumine. Bitcoin tekkis 2009. aastal ning sarnaselt TOR´le asutati ka Bitcoin täiesti 100% legaalsete eesmärkidega. Bitcoin eesmärgiks oli pakkuda võimalust kasutada pankadest ja teistest valuutadest sõltumatut virtuaalset e-raha, mis ei oleks emiteeritud ühelegi käibelolevale raha toetuvalt. Teisisõnu - ühe bitimündi väärtus näiteks USA dollarites on täpselt niipalju, kui sel ajahetkel bitimündi eest makstakse vastavas rahavahetuse keskkonnas. Bitimünte tekib juurde ja saab ise endale nn. kaevandada. Kaevandamine tähendab oma arvuti ressursside jagamist vastavale programmile, mis teeb matemaatilisi arvutusi ja tänu millele genereeritakse teatud aja tagant bitimünte. Raha turvalisus ja populaarsus baseerub avatud lähtekoodile ning võimalusele raha ise kaevandada. Kuna tegemist on siiamaani olnud peamiselt tõusva trendiga ning bitimüntide ost on alati ületanud müügi, siis on ka selle hind per USA dollar olnud enamjaolt tõusvas joones. Tänu sellele on mitmed riskikapitalistid märkimisväärseid summasid investeerinud bitimüntidesse ning äritsevad nendega nagu aktsiatega aktsiaturul. Krüptoraha kasuks räägivad ka vahenduskulud ja anonüümsus. Võrreldes pankadevaheliste ülekannetega on bitimüntide ülekandetasud kordades väiksemad, ülekanne on kohene ning rahakottide omanikud on anonüümsed. Tasub märkida, et Siiditee asutamine sai samuti üheks tõusuteguriks bitimüntide tõusule.
			Teiseks määravaks lahenduseks tõusis Bitcoin ehk krüptoraha teke ja populariseerumine. Bitcoin tekkis 2009. aastal ning sarnaselt TOR´le asutati ka Bitcoin täiesti 100% legaalsete eesmärkidega. Bitcoin eesmärgiks oli pakkuda võimalust kasutada pankadest ja teistest valuutadest sõltumatut virtuaalset e-raha, mis ei oleks emiteeritud ühelegi käibelolevale raha toetuvalt. Teisisõnu - ühe bitimündi väärtus näiteks USA dollarites on täpselt niipalju, kui sel ajahetkel bitimündi eest makstakse vastavas rahavahetuse keskkonnas. Bitimünte tekib juurde ja saab ise endale nn. kaevandada. Kaevandamine tähendab oma arvuti ressursside jagamist vastavale programmile, mis teeb matemaatilisi arvutusi ja tänu millele genereeritakse teatud aja tagant bitimünte. Raha turvalisus ja populaarsus baseerub avatud lähtekoodile ning võimalusele raha ise kaevandada. Kuna tegemist on siiamaani olnud peamiselt tõusva trendiga ning bitimüntide ost on alati ületanud müügi, siis on ka selle hind per USA dollar olnud enamjaolt tõusvas joones. Tänu sellele on mitmed riskikapitalistid märkimisväärseid summasid investeerinud bitimüntidesse ning äritsevad nendega nagu aktsiatega aktsiaturul. Krüptoraha kasuks räägivad ka vahenduskulud ja anonüümsus. Võrreldes pankadevaheliste ülekannetega on bitimüntide ülekandetasud kordades väiksemad, ülekanne on kohene ning rahakottide omanikud on anonüümsed. Tasub märkida, et Siiditee asutamine sai samuti üheks tõusuteguriks bitimüntide tõusule. Autori arvamus on, et Bitcoin on 2013. aasta sügise seisuga liialt volatiilne, et bitimünt saaks laieneda rohkem igapäevasesse kasutusse ühe alternatiivvahendina sularaha ja krediitkaartide kõrval. Samas meeldib autorile Bitcoini fundamentaalne idee ehk olla sõltumatu ning keskselt reguleerimatu. Seega puudub keskpank, kes võiks devalveerida bitimündi väärtust. Bitimüntide juurdekasv on lähtekoodi sisse kirjeldatud ning avalik. Bitimündi väärtus sõltub kasutajatest endist ja nende usust bitimünti. Sellist võimalust autorile teada olevalt rohkem ei ole.


	Bitcoini rahakott on sisuliselt tähtede ja numbrite jada, mis on kaitstud avaliku ja privaatse võtmega. Avalik võti on kõikidele nähtav, selle abil saavad kõik Bitcoini kasutajad kinnitada rahakoti olemasolu ja kuuluvust, ühtlasi ka selle sisu ehk väärtust. Privaatne võti on ainult rahakoti omanikule teada. Privaatset võtit on vaja teada, kui soovid rahakoti väärtust muuta ehk ülekannet teha mõnele teisele kontole. Eelnevalt mainitud bitimüntide kaevamine ongi tegelikkuses teiste poolt tehtud ülekannete pidev kontrollimine kõikide kasutajate poolt. Ajal mil FBI vahistas Ross Ulbrichti ning sulges Siiditee veebilehe saadi kätte Siiditee serverist 26000 bitimünti hetkeväärtuses umbes 4 miljonit dollarit. Antud hulk suudeti kätte saada ning konfiskeerida, sest ühtlasi saadi kätte privaatne võti. Teades Siiditee aastakäivet ning sealt tulenevaid komisjonitasusid võib eeldada, et kätte saadud bitimüntide arv oli vaid väike osa kogutulust, mis Ulbrichti käes oli. Kuna bitimüntide rahakotte võib anonüümselt genereerida lõppematult palju, siis on väge keeruline neid üles leida ja siduda kellegi füüsilise isikuga. Veelgi enam - isegi leides üles väidetava rahakoti, ei ole seda võimalik konfiskeerida teadmata privaatset võtit. Kusjuures kõik bitimüntide rahakotid on avalikud ja nende suurus on nähtav. Arvatav Ulbrichti käsutuses olev bitimüntide arv on suurusjärk 600000 Bitcoini, mis 2013. aasta sügise turuväärtuses on umbes 80 miljonit dollarit. Arvatavalt on see summa jagatud mitme rahakoti vahel ära, igal ühel oma privaatne võti. Kuna privaatset võtit on keeruline meelde jätta, siis levinud praktika on üks või mitu võtit omakorda ära krüpteerida ning salasõnaga kaitsta. Nüüd jätkuvad jõustruktuuride pingutused, et kätte saada märkimisväärne suurusjärk illegaalsel teel teenitud anonüümset raha. Sealjuures põnev IT alane aspekt on see, kas suudetakse murda krüptograafiat, mis on laialdaselt tunnustatud turvaliseks, kuid mille murdmiseks on vajadusel olemas kohtu luba ja ühe suurima riigi jõustruktuuri ressursid. [9]		Bitcoini rahakott on sisuliselt tähtede ja numbrite jada, mis on kaitstud avaliku ja privaatse võtmega. Avalik võti on kõikidele nähtav, selle abil saavad kõik Bitcoini kasutajad kinnitada rahakoti olemasolu ja kuuluvust, ühtlasi ka selle sisu ehk väärtust. Privaatne võti on ainult rahakoti omanikule teada. Privaatset võtit on vaja teada, kui soovid rahakoti väärtust muuta ehk ülekannet teha mõnele teisele kontole. Eelnevalt mainitud bitimüntide kaevamine ongi tegelikkuses teiste poolt tehtud ülekannete pidev kontrollimine kõikide kasutajate poolt. Ajal mil FBI vahistas Ross Ulbrichti ning sulges Siiditee veebilehe saadi kätte Siiditee serverist 26000 bitimünti hetkeväärtuses umbes 4 miljonit dollarit. Antud hulk suudeti kätte saada ning konfiskeerida, sest ühtlasi saadi kätte privaatne võti. Teades Siiditee aastakäivet ning sealt tulenevaid komisjonitasusid võib eeldada, et kätte saadud bitimüntide arv oli vaid väike osa kogutulust, mis Ulbrichti käes oli. Kuna bitimüntide rahakotte võib anonüümselt genereerida lõppematult palju, siis on väge keeruline neid üles leida ja siduda kellegi füüsilise isikuga. Veelgi enam - isegi leides üles väidetava rahakoti, ei ole seda võimalik konfiskeerida teadmata privaatset võtit. Kusjuures kõik bitimüntide rahakotid on avalikud ja nende suurus on nähtav. Arvatav Ulbrichti käsutuses olev bitimüntide arv on suurusjärk 600000 Bitcoini, mis 2013. aasta sügise turuväärtuses on umbes 80 miljonit dollarit. Arvatavalt on see summa jagatud mitme rahakoti vahel ära, igal ühel oma privaatne võti. Kuna privaatset võtit on keeruline meelde jätta, siis levinud praktika on üks või mitu võtit omakorda ära krüpteerida ning salasõnaga kaitsta. Nüüd jätkuvad jõustruktuuride pingutused, et kätte saada märkimisväärne suurusjärk illegaalsel teel teenitud anonüümset raha. Sealjuures põnev IT alane aspekt on see, kas suudetakse murda krüptograafiat, mis on laialdaselt tunnustatud turvaliseks, kuid mille murdmiseks on vajadusel olemas kohtu luba ja ühe suurima riigi jõustruktuuri ressursid. [9]
			Autori arvates on tegemist suurepärase näitega sellest, milliseid uusi võimalusi ja väljakutseid tänapäeva IT lahendused suudavad pakkuda. Ühelt poolt on tekitatud võimalus krüpteerida andmeid, mis peaks olema iga arvuti- ja internetikasutaja üks põhiõigusi. Teiselt poolt annab see võimaluse süsteemi ära kasutada ebaeetilistel eesmärkidel ning jätta õigusorganid pika ninaga. Siinkohal tekib aspekte mida varem pole kohatud ning mille kohta puudub veel seadusandlus ning reeglid ühiskonnas. Autor loodab, et Eesti, kui üks maailmas tunnustatud IT arenguriike suudab ajaga kaasas käia ning oma seadusandluse vastavusse viia tänapäeval levinud trendide ja ohtudega.

Bharuoja at 08:23, 23 October 2013

2013-10-23T08:23:57Z

← Older revision		Revision as of 11:23, 23 October 2013
Line 1:		Line 1:
	~~NB! Hetkel pooleli olev lehekülg.~~

	~~Viimased kaks numbrit koodist: 38~~



	== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==		== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Line 14:		Line 9:
	'''Esitamise kuupäev:'''		'''Esitamise kuupäev:'''

	17. oktoober 2013		23. oktoober 2013


Line 64:		Line 59:


	2. oktoobril 2013 sulges FBI "The Silk Road" ehk Siiditee [6]. Siiditee oli veebileht, mis asus TOR (The Onion Router) anonüümses võrgus ning mis koondas kokku erinevatel aladel tegutsevad müüjad ja ostjad. Sisuliselt oli tegemist ostu-müügi veebikeskkonnaga, mis ca 10% teenustasuga viis omavahel kokku erinevad ostjad ja müüjad. Põhjus miks antud keskkond sulgeda sooviti oli fakt, et tänu Bitcoini ehk ~~Krütoraha~~ [7] kasutamisele oli võimalik Siiditee kaudu anonüümselt vahendada krüptoraha vastu lisaks legaalsetele produktidele ka mitmeid illegaalseid teenuseid ja tooteid. Viimaste ~~hulku~~ kuulusid ka väga paljud narkootikumid, võltsimisteenused, palgamõrvarite kontaktid jms. Sulgemise hetkeks oli Siiditee jõudnud avalikult tegutseda ja populaarsust koguda alates 2011. aasta veebruarist. Antud essee ja autori eesmärk on oma kaasõppuritele tutvustada lahendusi tänu millele suutis illegaalne veebileht eksisteerida ja üleval olla mitmeid aastaid, kuid samas nentida fakti, et lõpuks FBI selle võimaluse leidis ja nüüdseks Siidetee suletud on. Seos IKT valdkonnaga seostub niipea, kui vaadata lähemalt erinevaid lahendusi ja meetodeid, mida Ross Ulbricht [6] ehk Siiditee väidetav asutaja ja looja kasutas selleks, et vältida jõustruktuuride sekkumist tema äritegevusse.		2. oktoobril 2013 sulges FBI "The Silk Road" ehk Siiditee [6]. Siiditee oli veebileht, mis asus TOR (The Onion Router) anonüümses võrgus ning mis koondas kokku erinevatel aladel tegutsevad müüjad ja ostjad. Sisuliselt oli tegemist ostu-müügi veebikeskkonnaga, mis ca 10% teenustasuga viis omavahel kokku erinevad ostjad ja müüjad. Põhjus miks antud keskkond sulgeda sooviti oli fakt, et tänu Bitcoini ehk krüptoraha [7] kasutamisele oli võimalik Siiditee kaudu anonüümselt vahendada krüptoraha vastu lisaks legaalsetele produktidele ka mitmeid illegaalseid teenuseid ja tooteid. Viimaste hulka kuulusid ka väga paljud narkootikumid, võltsimisteenused, palgamõrvarite kontaktid jms. Sulgemise hetkeks oli Siiditee jõudnud avalikult tegutseda ja populaarsust koguda alates 2011. aasta veebruarist. Antud essee ja autori eesmärk on oma kaasõppuritele tutvustada lahendusi tänu millele suutis illegaalne veebileht eksisteerida ja üleval olla mitmeid aastaid, kuid samas nentida fakti, et lõpuks FBI selle võimaluse leidis ja nüüdseks Siidetee suletud on. Seos IKT valdkonnaga seostub niipea, kui vaadata lähemalt erinevaid lahendusi ja meetodeid, mida Ross Ulbricht [6] ehk Siiditee väidetav asutaja ja looja kasutas selleks, et vältida jõustruktuuride sekkumist tema äritegevusse.


	TOR võrgulahendus oli üks kahest põhilisest eeldusest, et Siiditee sarnane võrguleht saaks edukalt toimida. TOR on lühidalt öeldes kasutajale anonüümsust pakkuv võrgukeskkonad, kus kasutaja võrgupäringud suunatakse läbi mitmete krüpteeritud sõlmede kaudu sihtpunkti. Kuna iga sõlme vahel toimub eraldi krüpteerimine ning sõlmed valitakse suvaliselt, siis muutub kasutaja päringu tuvastamine sisuliselt võimatuks. Sõlmedeks on TOR keskkonnas vabatahtlikud kasutajad, kes oma arvuti ressursse selleks pakuvad. Päringu keskel olevad sõlmed ei näe ~~välja saatmise~~ asukohta, nad näevad ainult infot kuhu on vaja päring edasi saata. Ainult viimane sõlm saadab lõpp-sihtkohta edasi lahti krüpteeritud kujul ~~päringu~~ ning teoorias on selle kaudu võimalik vähesel määral jälgida TOR võrgus toimuvat. Kogu Siiditee veebileht baseerus TOR keskkonnale ja selle anonüümsust pakkuvale vihmavarjule, mis takistas jõustruktuuridel jälgimast Siiditees tehtud tehinguid ja sellega seotud kasutajaid, k.a. selle asutajat Ross Ulbricht´i. [8]		TOR võrgulahendus oli üks kahest põhilisest eeldusest, et Siiditee sarnane võrguleht saaks edukalt toimida. TOR on lühidalt öeldes kasutajale anonüümsust pakkuv võrgukeskkonad, kus kasutaja võrgupäringud suunatakse läbi mitmete krüpteeritud sõlmede kaudu sihtpunkti. Kuna iga sõlme vahel toimub eraldi krüpteerimine ning sõlmed valitakse suvaliselt, siis muutub kasutaja päringu tuvastamine sisuliselt võimatuks. Sõlmedeks on TOR keskkonnas vabatahtlikud kasutajad, kes oma arvuti ressursse selleks pakuvad. Päringu keskel olevad sõlmed ei näe väljasaatmise asukohta, nad näevad ainult infot kuhu on vaja päring edasi saata. Ainult viimane sõlm saadab päringu lõpp-sihtkohta edasi lahti krüpteeritud kujul ning teoorias on selle kaudu võimalik vähesel määral jälgida TOR võrgus toimuvat. Kogu Siiditee veebileht baseerus TOR keskkonnale ja selle anonüümsust pakkuvale vihmavarjule, mis takistas jõustruktuuridel jälgimast Siiditees tehtud tehinguid ja sellega seotud kasutajaid, k.a. selle asutajat Ross Ulbricht´i. [8]

	Teiseks määravaks lahenduseks tõusis Bitcoin ehk krüptoraha teke ja populariseerumine. Bitcoin tekkis 2009. aastal ning sarnaselt TOR´le asutati ka Bitcoin täiesti 100% legaalsete eesmärkidega. Bitcoin eesmärgiks oli pakkuda võimalust kasutada pankadest ja teistest valuutadest sõltumatut virtuaalset e-raha, mis ei oleks emiteeritud ühelegi käibelolevale raha toetuvalt. Teisisõnu - ühe bitimündi väärtus näiteks USA dollarites on täpselt niipalju, kui sel ajahetkel bitimündi eest makstakse vastavas rahavahetuse keskkonnas. Bitimünte ~~saab~~ tekib juurde ja saab ise endale nn. kaevandada. Kaevandamine tähendab oma arvuti ressursside jagamist vastavale programmile, mis teeb matemaatilisi arvutusi ja tänu millele genereeritakse teatud aja tagant bitimünte. Raha turvalisus ja populaarsus baseerub avatud lähtekoodile ning võimalusele raha ise kaevandada. Kuna tegemist on siiamaani olnud peamiselt tõusva trendiga ning bitimüntide ost on alati ületanud müügi, siis on ka selle hind per USA dollar olnud enamjaolt tõusvas joones. Tänu sellele on mitmed riskikapitalistid märkimisväärseid summasid investeerinud bitimüntidesse ning äritsevad nendega nagu aktsiatega aktsiaturul. Krüptoraha kasuks räägivad ka vahenduskulud ja anonüümsus. Võrreldes pankadevaheliste ülekannetega on bitimüntide ülekandetasud kordades väiksemad, ülekanne on kohene ning rahakottide omanikud on anonüümsed. Tasub märkida, et Siiditee asutamine sai samuti üheks tõusuteguriks bitimüntide tõusule.		Teiseks määravaks lahenduseks tõusis Bitcoin ehk krüptoraha teke ja populariseerumine. Bitcoin tekkis 2009. aastal ning sarnaselt TOR´le asutati ka Bitcoin täiesti 100% legaalsete eesmärkidega. Bitcoin eesmärgiks oli pakkuda võimalust kasutada pankadest ja teistest valuutadest sõltumatut virtuaalset e-raha, mis ei oleks emiteeritud ühelegi käibelolevale raha toetuvalt. Teisisõnu - ühe bitimündi väärtus näiteks USA dollarites on täpselt niipalju, kui sel ajahetkel bitimündi eest makstakse vastavas rahavahetuse keskkonnas. Bitimünte tekib juurde ja saab ise endale nn. kaevandada. Kaevandamine tähendab oma arvuti ressursside jagamist vastavale programmile, mis teeb matemaatilisi arvutusi ja tänu millele genereeritakse teatud aja tagant bitimünte. Raha turvalisus ja populaarsus baseerub avatud lähtekoodile ning võimalusele raha ise kaevandada. Kuna tegemist on siiamaani olnud peamiselt tõusva trendiga ning bitimüntide ost on alati ületanud müügi, siis on ka selle hind per USA dollar olnud enamjaolt tõusvas joones. Tänu sellele on mitmed riskikapitalistid märkimisväärseid summasid investeerinud bitimüntidesse ning äritsevad nendega nagu aktsiatega aktsiaturul. Krüptoraha kasuks räägivad ka vahenduskulud ja anonüümsus. Võrreldes pankadevaheliste ülekannetega on bitimüntide ülekandetasud kordades väiksemad, ülekanne on kohene ning rahakottide omanikud on anonüümsed. Tasub märkida, et Siiditee asutamine sai samuti üheks tõusuteguriks bitimüntide tõusule.


	Bitcoini rahakott on sisuliselt tähtede ja numbrite jada, mis on kaitstud avaliku ja privaatse võtmega. Avalik võti on kõikidele nähtav, selle abil saavad kõik Bitcoini kasutajad kinnitada rahakoti ~~olemas olu~~ ja kuuluvust, ühtlasi ka selle sisu ehk väärtust. Privaatne võti on ainult rahakoti omanikule teada. Privaatset võtit on vaja teada, kui soovid rahakoti väärtust muuta ehk ülekannet teha mõnele teisele kontole. Eelnevalt mainitud bitimüntide kaevamine ongi tegelikkuses teiste poolt tehtud ülekannete pidev kontrollimine kõikide kasutajate poolt. Ajal mil FBI vahistas Ross Ulbrichti ning sulges Siiditee veebilehe saadi kätte Siiditee serverist 26000 bitimünti hetkeväärtuses umbes 4 miljonit dollarit. Antud hulk suudeti kätte saada ning konfiskeerida, sest ühtlasi saadi kätte privaatne võti. Teades Siiditee aastakäivet ning sealt tulenevaid komisjonitasusid võib eeldada, et kätte saadud bitimüntide arv oli vaid väike osa kogutulust, mis Ulbrichti käes oli. Kuna bitimüntide rahakotte võib anonüümselt genereerida lõppematult palju, siis on väge keeruline neid üles leida ja siduda kellegi füüsilise isikuga. Veelgi enam - isegi leides üles väidetava rahakoti, ei ole seda võimalik konfiskeerida ~~ilma~~ teadmata privaatset võtit. Kusjuures kõik bitimüntide rahakotid on avalikud ja nende suurus on nähtav. Arvatav Ulbrichti käsutuses olev bitimüntide arv on suurusjärk 600000 Bitcoini, mis ~~hetke~~ turuväärtuses on umbes 80 miljonit dollarit. Arvatavalt on see summa jagatud mitme rahakoti vahel ära, igal ühel oma privaatne võti. Kuna privaatset võtit on keeruline meelde jätta, siis levinud praktika on üks või mitu võtit omakorda ära krüpteerida ning salasõnaga kaitsta. Nüüd jätkuvad jõustruktuuride pingutused, et kätte saada märkimisväärne suurusjärk anonüümset raha. Sealjuures põnev IT alane aspekt on see, kas suudetakse murda krüptograafiat, mis on laialdaselt tunnustatud turvaliseks, kuid mille murdmiseks ~~oleks~~ olemas kohtu luba ja ühe suurima riigi jõustruktuuri ressursid. [9]		Bitcoini rahakott on sisuliselt tähtede ja numbrite jada, mis on kaitstud avaliku ja privaatse võtmega. Avalik võti on kõikidele nähtav, selle abil saavad kõik Bitcoini kasutajad kinnitada rahakoti olemasolu ja kuuluvust, ühtlasi ka selle sisu ehk väärtust. Privaatne võti on ainult rahakoti omanikule teada. Privaatset võtit on vaja teada, kui soovid rahakoti väärtust muuta ehk ülekannet teha mõnele teisele kontole. Eelnevalt mainitud bitimüntide kaevamine ongi tegelikkuses teiste poolt tehtud ülekannete pidev kontrollimine kõikide kasutajate poolt. Ajal mil FBI vahistas Ross Ulbrichti ning sulges Siiditee veebilehe saadi kätte Siiditee serverist 26000 bitimünti hetkeväärtuses umbes 4 miljonit dollarit. Antud hulk suudeti kätte saada ning konfiskeerida, sest ühtlasi saadi kätte privaatne võti. Teades Siiditee aastakäivet ning sealt tulenevaid komisjonitasusid võib eeldada, et kätte saadud bitimüntide arv oli vaid väike osa kogutulust, mis Ulbrichti käes oli. Kuna bitimüntide rahakotte võib anonüümselt genereerida lõppematult palju, siis on väge keeruline neid üles leida ja siduda kellegi füüsilise isikuga. Veelgi enam - isegi leides üles väidetava rahakoti, ei ole seda võimalik konfiskeerida teadmata privaatset võtit. Kusjuures kõik bitimüntide rahakotid on avalikud ja nende suurus on nähtav. Arvatav Ulbrichti käsutuses olev bitimüntide arv on suurusjärk 600000 Bitcoini, mis 2013. aasta sügise turuväärtuses on umbes 80 miljonit dollarit. Arvatavalt on see summa jagatud mitme rahakoti vahel ära, igal ühel oma privaatne võti. Kuna privaatset võtit on keeruline meelde jätta, siis levinud praktika on üks või mitu võtit omakorda ära krüpteerida ning salasõnaga kaitsta. Nüüd jätkuvad jõustruktuuride pingutused, et kätte saada märkimisväärne suurusjärk illegaalsel teel teenitud anonüümset raha. Sealjuures põnev IT alane aspekt on see, kas suudetakse murda krüptograafiat, mis on laialdaselt tunnustatud turvaliseks, kuid mille murdmiseks on vajadusel olemas kohtu luba ja ühe suurima riigi jõustruktuuri ressursid. [9]


	Antud essee eesmärgiks oli lugejale tutvustada Bitcoini ehk krüptoraha olemust ja tööpõhimõtteid ning The Silk Road ehk Siiditee sidusust eelnevaga. Lisaks oli autori soov panna lugejat mõtlema nende teemade võimalikule seosele IT College´is õpitavate ainetega ning äratada huvi võrguturvalisuse ja krüpteerimise temaatikal. Kindlasti ei ole autori tahe lugejat mõjutada tegelema seadusega vastuolus olevate tegevustega, vaid pigem võtta eelnevat õppetunnina ning õppida vigadest, mis teised on teinud ja seeläbi leida võimalusi enda teadmiste suurendamiseks ja oskuste parendamiseks.		Antud essee eesmärgiks oli lugejale tutvustada Bitcoini ehk krüptoraha olemust ja tööpõhimõtteid ning The Silk Road ehk Siiditee sidusust eelnevaga. Lisaks oli autori soov panna lugejat mõtlema nende teemade võimalikule seosele IT College´is õpitavate ainetega ning äratada huvi võrguturvalisuse ja krüpteerimise temaatikal. Kindlasti ei ole autori tahe lugejat mõjutada tegelema seadusega vastuolus olevate tegevustega, vaid pigem võtta eelnevat lugemist õppetunnina ning õppida vigadest, mis teised on teinud ja seeläbi leida võimalusi enda teadmiste suurendamiseks ja oskuste parendamiseks.

Bharuoja: /* Essee */

2013-10-23T07:26:44Z

Essee

← Older revision		Revision as of 10:26, 23 October 2013
Line 63:		Line 63:
	== Essee ==		== Essee ==

	Bitcoin ja Silk Road sulgemine... Silk Road ja Bitcoin taust, ülesehitus, huvi pakkuvad faktid seoses legaalsuse, IT seisukohast ehitusega. Silk Road tegutsemisaeg, sulgemisprotsess, õhus olev müntide profiil Ulbricht jne. Tulevikus muudatused, suunad?

	2. oktoobril 2013 sulges FBI "The Silk Road" ehk Siiditee [6]. Siiditee oli veebileht, mis asus TOR (The Onion Router) anonüümses võrgus ning mis koondas kokku erinevatel aladel tegutsevad müüjad ja ostjad. Sisuliselt oli tegemist ostu-müügi veebikeskkonnaga, mis ca 10% teenustasuga viis omavahel kokku erinevad ostjad ja müüjad. Põhjus miks antud keskkond sulgeda sooviti oli fakt, et tänu Bitcoini ehk Krütoraha [7] kasutamisele oli võimalik Siiditee kaudu anonüümselt vahendada krüptoraha vastu lisaks legaalsetele produktidele ka mitmeid illegaalseid teenuseid ja tooteid. Viimaste hulku kuulusid ka väga paljud narkootikumid, võltsimisteenused, palgamõrvarite kontaktid jms. Sulgemise hetkeks oli Siiditee jõudnud avalikult tegutseda ja populaarsust koguda alates 2011. aasta veebruarist. Antud essee ja autori eesmärk on oma kaasõppuritele tutvustada lahendusi tänu millele suutis illegaalne veebileht eksisteerida ja üleval olla mitmeid aastaid, kuid samas nentida fakti, et lõpuks FBI selle võimaluse leidis ja nüüdseks Siidetee suletud on. Seos IKT valdkonnaga seostub niipea, kui vaadata lähemalt erinevaid lahendusi ja meetodeid, mida Ross Ulbricht [6] ehk Siiditee väidetav asutaja ja looja kasutas selleks, et vältida jõustruktuuride sekkumist tema äritegevusse.		2. oktoobril 2013 sulges FBI "The Silk Road" ehk Siiditee [6]. Siiditee oli veebileht, mis asus TOR (The Onion Router) anonüümses võrgus ning mis koondas kokku erinevatel aladel tegutsevad müüjad ja ostjad. Sisuliselt oli tegemist ostu-müügi veebikeskkonnaga, mis ca 10% teenustasuga viis omavahel kokku erinevad ostjad ja müüjad. Põhjus miks antud keskkond sulgeda sooviti oli fakt, et tänu Bitcoini ehk Krütoraha [7] kasutamisele oli võimalik Siiditee kaudu anonüümselt vahendada krüptoraha vastu lisaks legaalsetele produktidele ka mitmeid illegaalseid teenuseid ja tooteid. Viimaste hulku kuulusid ka väga paljud narkootikumid, võltsimisteenused, palgamõrvarite kontaktid jms. Sulgemise hetkeks oli Siiditee jõudnud avalikult tegutseda ja populaarsust koguda alates 2011. aasta veebruarist. Antud essee ja autori eesmärk on oma kaasõppuritele tutvustada lahendusi tänu millele suutis illegaalne veebileht eksisteerida ja üleval olla mitmeid aastaid, kuid samas nentida fakti, et lõpuks FBI selle võimaluse leidis ja nüüdseks Siidetee suletud on. Seos IKT valdkonnaga seostub niipea, kui vaadata lähemalt erinevaid lahendusi ja meetodeid, mida Ross Ulbricht [6] ehk Siiditee väidetav asutaja ja looja kasutas selleks, et vältida jõustruktuuride sekkumist tema äritegevusse.
Line 72:		Line 71:
	Teiseks määravaks lahenduseks tõusis Bitcoin ehk krüptoraha teke ja populariseerumine. Bitcoin tekkis 2009. aastal ning sarnaselt TOR´le asutati ka Bitcoin täiesti 100% legaalsete eesmärkidega. Bitcoin eesmärgiks oli pakkuda võimalust kasutada pankadest ja teistest valuutadest sõltumatut virtuaalset e-raha, mis ei oleks emiteeritud ühelegi käibelolevale raha toetuvalt. Teisisõnu - ühe bitimündi väärtus näiteks USA dollarites on täpselt niipalju, kui sel ajahetkel bitimündi eest makstakse vastavas rahavahetuse keskkonnas. Bitimünte saab tekib juurde ja saab ise endale nn. kaevandada. Kaevandamine tähendab oma arvuti ressursside jagamist vastavale programmile, mis teeb matemaatilisi arvutusi ja tänu millele genereeritakse teatud aja tagant bitimünte. Raha turvalisus ja populaarsus baseerub avatud lähtekoodile ning võimalusele raha ise kaevandada. Kuna tegemist on siiamaani olnud peamiselt tõusva trendiga ning bitimüntide ost on alati ületanud müügi, siis on ka selle hind per USA dollar olnud enamjaolt tõusvas joones. Tänu sellele on mitmed riskikapitalistid märkimisväärseid summasid investeerinud bitimüntidesse ning äritsevad nendega nagu aktsiatega aktsiaturul. Krüptoraha kasuks räägivad ka vahenduskulud ja anonüümsus. Võrreldes pankadevaheliste ülekannetega on bitimüntide ülekandetasud kordades väiksemad, ülekanne on kohene ning rahakottide omanikud on anonüümsed. Tasub märkida, et Siiditee asutamine sai samuti üheks tõusuteguriks bitimüntide tõusule.		Teiseks määravaks lahenduseks tõusis Bitcoin ehk krüptoraha teke ja populariseerumine. Bitcoin tekkis 2009. aastal ning sarnaselt TOR´le asutati ka Bitcoin täiesti 100% legaalsete eesmärkidega. Bitcoin eesmärgiks oli pakkuda võimalust kasutada pankadest ja teistest valuutadest sõltumatut virtuaalset e-raha, mis ei oleks emiteeritud ühelegi käibelolevale raha toetuvalt. Teisisõnu - ühe bitimündi väärtus näiteks USA dollarites on täpselt niipalju, kui sel ajahetkel bitimündi eest makstakse vastavas rahavahetuse keskkonnas. Bitimünte saab tekib juurde ja saab ise endale nn. kaevandada. Kaevandamine tähendab oma arvuti ressursside jagamist vastavale programmile, mis teeb matemaatilisi arvutusi ja tänu millele genereeritakse teatud aja tagant bitimünte. Raha turvalisus ja populaarsus baseerub avatud lähtekoodile ning võimalusele raha ise kaevandada. Kuna tegemist on siiamaani olnud peamiselt tõusva trendiga ning bitimüntide ost on alati ületanud müügi, siis on ka selle hind per USA dollar olnud enamjaolt tõusvas joones. Tänu sellele on mitmed riskikapitalistid märkimisväärseid summasid investeerinud bitimüntidesse ning äritsevad nendega nagu aktsiatega aktsiaturul. Krüptoraha kasuks räägivad ka vahenduskulud ja anonüümsus. Võrreldes pankadevaheliste ülekannetega on bitimüntide ülekandetasud kordades väiksemad, ülekanne on kohene ning rahakottide omanikud on anonüümsed. Tasub märkida, et Siiditee asutamine sai samuti üheks tõusuteguriks bitimüntide tõusule.

	Bitcoini rahakott on sisuliselt tähtede ja numbrite jada, mis on kaitstud avaliku ja privaatse võtmega. Avalik võti on kõikidele nähtav, selle abil saavad kõik Bitcoini kasutajad kinnitada rahakoti olemas olu ja kuuluvust, ühtlasi ka selle sisu ehk väärtust. Privaatne võti on ainult rahakoti omanikule teada. Privaatset võtit on vaja teada, kui soovid rahakoti väärtust muuta ehk ülekannet teha mõnele teisele kontole. Eelnevalt mainitud bitimüntide kaevamine ongi tegelikkuses teiste poolt tehtud ülekannete pidev kontrollimine kõikide kasutajate poolt. Ajal mil FBI vahistas Ross Ulbrichti ning sulges Siiditee veebilehe saadi kätte Siiditee serverist 26000 bitimünti hetkeväärtuses umbes 4 miljonit dollarit. Antud hulk suudeti kätte saada ning konfiskeerida, sest ühtlasi saadi kätte privaatne võti. Teades Siiditee aastakäivet ning sealt tulenevaid komisjonitasusid võib eeldada, et kätte saadud bitimüntide arv oli vaid väike osa kogutulust, mis Ulbrichti käes oli. Kuna bitimüntide rahakotte võib anonüümselt genereerida lõppematult palju, siis on väge keeruline neid üles leida ja siduda kellegi füüsilise isikuga. Veelgi enam - isegi leides üles väidetava rahakoti, ei ole seda võimalik konfiskeerida ilma teadmata privaatset võtit. Kusjuures kõik bitimüntide rahakotid on avalikud ja nende suurus on nähtav. Arvatav Ulbrichti käsutuses olev bitimüntide arv on suurusjärk 600000 Bitcoini, mis hetke turuväärtuses on umbes 80 miljonit dollarit. Arvatavalt on see summa jagatud mitme rahakoti vahel ära, igal ühel oma privaatne võti. Kuna privaatset võtit on keeruline meelde jätta, siis levinud praktika on üks või mitu võtit omakorda ära krüpteerida ning salasõnaga kaitsta. Nüüd jätkuvad jõustruktuuride pingutused, et kätte saada märkimisväärne suurusjärk anonüümset raha. Sealjuures põnev IT alane aspekt on see, kas suudetakse murda krüptograafiat.
			Bitcoini rahakott on sisuliselt tähtede ja numbrite jada, mis on kaitstud avaliku ja privaatse võtmega. Avalik võti on kõikidele nähtav, selle abil saavad kõik Bitcoini kasutajad kinnitada rahakoti olemas olu ja kuuluvust, ühtlasi ka selle sisu ehk väärtust. Privaatne võti on ainult rahakoti omanikule teada. Privaatset võtit on vaja teada, kui soovid rahakoti väärtust muuta ehk ülekannet teha mõnele teisele kontole. Eelnevalt mainitud bitimüntide kaevamine ongi tegelikkuses teiste poolt tehtud ülekannete pidev kontrollimine kõikide kasutajate poolt. Ajal mil FBI vahistas Ross Ulbrichti ning sulges Siiditee veebilehe saadi kätte Siiditee serverist 26000 bitimünti hetkeväärtuses umbes 4 miljonit dollarit. Antud hulk suudeti kätte saada ning konfiskeerida, sest ühtlasi saadi kätte privaatne võti. Teades Siiditee aastakäivet ning sealt tulenevaid komisjonitasusid võib eeldada, et kätte saadud bitimüntide arv oli vaid väike osa kogutulust, mis Ulbrichti käes oli. Kuna bitimüntide rahakotte võib anonüümselt genereerida lõppematult palju, siis on väge keeruline neid üles leida ja siduda kellegi füüsilise isikuga. Veelgi enam - isegi leides üles väidetava rahakoti, ei ole seda võimalik konfiskeerida ilma teadmata privaatset võtit. Kusjuures kõik bitimüntide rahakotid on avalikud ja nende suurus on nähtav. Arvatav Ulbrichti käsutuses olev bitimüntide arv on suurusjärk 600000 Bitcoini, mis hetke turuväärtuses on umbes 80 miljonit dollarit. Arvatavalt on see summa jagatud mitme rahakoti vahel ära, igal ühel oma privaatne võti. Kuna privaatset võtit on keeruline meelde jätta, siis levinud praktika on üks või mitu võtit omakorda ära krüpteerida ning salasõnaga kaitsta. Nüüd jätkuvad jõustruktuuride pingutused, et kätte saada märkimisväärne suurusjärk anonüümset raha. Sealjuures põnev IT alane aspekt on see, kas suudetakse murda krüptograafiat, mis on laialdaselt tunnustatud turvaliseks, kuid mille murdmiseks oleks olemas kohtu luba ja ühe suurima riigi jõustruktuuri ressursid. [9]


			Antud essee eesmärgiks oli lugejale tutvustada Bitcoini ehk krüptoraha olemust ja tööpõhimõtteid ning The Silk Road ehk Siiditee sidusust eelnevaga. Lisaks oli autori soov panna lugejat mõtlema nende teemade võimalikule seosele IT College´is õpitavate ainetega ning äratada huvi võrguturvalisuse ja krüpteerimise temaatikal. Kindlasti ei ole autori tahe lugejat mõjutada tegelema seadusega vastuolus olevate tegevustega, vaid pigem võtta eelnevat õppetunnina ning õppida vigadest, mis teised on teinud ja seeläbi leida võimalusi enda teadmiste suurendamiseks ja oskuste parendamiseks.


Line 94:		Line 97:

	[8] http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_(anonymity_network)		[8] http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_(anonymity_network)

			[9] http://www.forbes.com/sites/kashmirhill/2013/10/17/does-this-17-million-bitcoin-wallet-belong-to-alleged-silk-road-mastermind-ross-ulbricht/



	[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]		[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

Bharuoja: /* Essee */

2013-10-23T06:45:37Z

Essee

← Older revision		Revision as of 09:45, 23 October 2013
Line 71:		Line 71:

	Teiseks määravaks lahenduseks tõusis Bitcoin ehk krüptoraha teke ja populariseerumine. Bitcoin tekkis 2009. aastal ning sarnaselt TOR´le asutati ka Bitcoin täiesti 100% legaalsete eesmärkidega. Bitcoin eesmärgiks oli pakkuda võimalust kasutada pankadest ja teistest valuutadest sõltumatut virtuaalset e-raha, mis ei oleks emiteeritud ühelegi käibelolevale raha toetuvalt. Teisisõnu - ühe bitimündi väärtus näiteks USA dollarites on täpselt niipalju, kui sel ajahetkel bitimündi eest makstakse vastavas rahavahetuse keskkonnas. Bitimünte saab tekib juurde ja saab ise endale nn. kaevandada. Kaevandamine tähendab oma arvuti ressursside jagamist vastavale programmile, mis teeb matemaatilisi arvutusi ja tänu millele genereeritakse teatud aja tagant bitimünte. Raha turvalisus ja populaarsus baseerub avatud lähtekoodile ning võimalusele raha ise kaevandada. Kuna tegemist on siiamaani olnud peamiselt tõusva trendiga ning bitimüntide ost on alati ületanud müügi, siis on ka selle hind per USA dollar olnud enamjaolt tõusvas joones. Tänu sellele on mitmed riskikapitalistid märkimisväärseid summasid investeerinud bitimüntidesse ning äritsevad nendega nagu aktsiatega aktsiaturul. Krüptoraha kasuks räägivad ka vahenduskulud ja anonüümsus. Võrreldes pankadevaheliste ülekannetega on bitimüntide ülekandetasud kordades väiksemad, ülekanne on kohene ning rahakottide omanikud on anonüümsed. Tasub märkida, et Siiditee asutamine sai samuti üheks tõusuteguriks bitimüntide tõusule.		Teiseks määravaks lahenduseks tõusis Bitcoin ehk krüptoraha teke ja populariseerumine. Bitcoin tekkis 2009. aastal ning sarnaselt TOR´le asutati ka Bitcoin täiesti 100% legaalsete eesmärkidega. Bitcoin eesmärgiks oli pakkuda võimalust kasutada pankadest ja teistest valuutadest sõltumatut virtuaalset e-raha, mis ei oleks emiteeritud ühelegi käibelolevale raha toetuvalt. Teisisõnu - ühe bitimündi väärtus näiteks USA dollarites on täpselt niipalju, kui sel ajahetkel bitimündi eest makstakse vastavas rahavahetuse keskkonnas. Bitimünte saab tekib juurde ja saab ise endale nn. kaevandada. Kaevandamine tähendab oma arvuti ressursside jagamist vastavale programmile, mis teeb matemaatilisi arvutusi ja tänu millele genereeritakse teatud aja tagant bitimünte. Raha turvalisus ja populaarsus baseerub avatud lähtekoodile ning võimalusele raha ise kaevandada. Kuna tegemist on siiamaani olnud peamiselt tõusva trendiga ning bitimüntide ost on alati ületanud müügi, siis on ka selle hind per USA dollar olnud enamjaolt tõusvas joones. Tänu sellele on mitmed riskikapitalistid märkimisväärseid summasid investeerinud bitimüntidesse ning äritsevad nendega nagu aktsiatega aktsiaturul. Krüptoraha kasuks räägivad ka vahenduskulud ja anonüümsus. Võrreldes pankadevaheliste ülekannetega on bitimüntide ülekandetasud kordades väiksemad, ülekanne on kohene ning rahakottide omanikud on anonüümsed. Tasub märkida, et Siiditee asutamine sai samuti üheks tõusuteguriks bitimüntide tõusule.

			Bitcoini rahakott on sisuliselt tähtede ja numbrite jada, mis on kaitstud avaliku ja privaatse võtmega. Avalik võti on kõikidele nähtav, selle abil saavad kõik Bitcoini kasutajad kinnitada rahakoti olemas olu ja kuuluvust, ühtlasi ka selle sisu ehk väärtust. Privaatne võti on ainult rahakoti omanikule teada. Privaatset võtit on vaja teada, kui soovid rahakoti väärtust muuta ehk ülekannet teha mõnele teisele kontole. Eelnevalt mainitud bitimüntide kaevamine ongi tegelikkuses teiste poolt tehtud ülekannete pidev kontrollimine kõikide kasutajate poolt. Ajal mil FBI vahistas Ross Ulbrichti ning sulges Siiditee veebilehe saadi kätte Siiditee serverist 26000 bitimünti hetkeväärtuses umbes 4 miljonit dollarit. Antud hulk suudeti kätte saada ning konfiskeerida, sest ühtlasi saadi kätte privaatne võti. Teades Siiditee aastakäivet ning sealt tulenevaid komisjonitasusid võib eeldada, et kätte saadud bitimüntide arv oli vaid väike osa kogutulust, mis Ulbrichti käes oli. Kuna bitimüntide rahakotte võib anonüümselt genereerida lõppematult palju, siis on väge keeruline neid üles leida ja siduda kellegi füüsilise isikuga. Veelgi enam - isegi leides üles väidetava rahakoti, ei ole seda võimalik konfiskeerida ilma teadmata privaatset võtit. Kusjuures kõik bitimüntide rahakotid on avalikud ja nende suurus on nähtav. Arvatav Ulbrichti käsutuses olev bitimüntide arv on suurusjärk 600000 Bitcoini, mis hetke turuväärtuses on umbes 80 miljonit dollarit. Arvatavalt on see summa jagatud mitme rahakoti vahel ära, igal ühel oma privaatne võti. Kuna privaatset võtit on keeruline meelde jätta, siis levinud praktika on üks või mitu võtit omakorda ära krüpteerida ning salasõnaga kaitsta. Nüüd jätkuvad jõustruktuuride pingutused, et kätte saada märkimisväärne suurusjärk anonüümset raha. Sealjuures põnev IT alane aspekt on see, kas suudetakse murda krüptograafiat.

Bharuoja: /* Essee */

2013-10-18T11:36:07Z

Essee

← Older revision		Revision as of 14:36, 18 October 2013
Line 69:		Line 69:

	TOR võrgulahendus oli üks kahest põhilisest eeldusest, et Siiditee sarnane võrguleht saaks edukalt toimida. TOR on lühidalt öeldes kasutajale anonüümsust pakkuv võrgukeskkonad, kus kasutaja võrgupäringud suunatakse läbi mitmete krüpteeritud sõlmede kaudu sihtpunkti. Kuna iga sõlme vahel toimub eraldi krüpteerimine ning sõlmed valitakse suvaliselt, siis muutub kasutaja päringu tuvastamine sisuliselt võimatuks. Sõlmedeks on TOR keskkonnas vabatahtlikud kasutajad, kes oma arvuti ressursse selleks pakuvad. Päringu keskel olevad sõlmed ei näe välja saatmise asukohta, nad näevad ainult infot kuhu on vaja päring edasi saata. Ainult viimane sõlm saadab lõpp-sihtkohta edasi lahti krüpteeritud kujul päringu ning teoorias on selle kaudu võimalik vähesel määral jälgida TOR võrgus toimuvat. Kogu Siiditee veebileht baseerus TOR keskkonnale ja selle anonüümsust pakkuvale vihmavarjule, mis takistas jõustruktuuridel jälgimast Siiditees tehtud tehinguid ja sellega seotud kasutajaid, k.a. selle asutajat Ross Ulbricht´i. [8]		TOR võrgulahendus oli üks kahest põhilisest eeldusest, et Siiditee sarnane võrguleht saaks edukalt toimida. TOR on lühidalt öeldes kasutajale anonüümsust pakkuv võrgukeskkonad, kus kasutaja võrgupäringud suunatakse läbi mitmete krüpteeritud sõlmede kaudu sihtpunkti. Kuna iga sõlme vahel toimub eraldi krüpteerimine ning sõlmed valitakse suvaliselt, siis muutub kasutaja päringu tuvastamine sisuliselt võimatuks. Sõlmedeks on TOR keskkonnas vabatahtlikud kasutajad, kes oma arvuti ressursse selleks pakuvad. Päringu keskel olevad sõlmed ei näe välja saatmise asukohta, nad näevad ainult infot kuhu on vaja päring edasi saata. Ainult viimane sõlm saadab lõpp-sihtkohta edasi lahti krüpteeritud kujul päringu ning teoorias on selle kaudu võimalik vähesel määral jälgida TOR võrgus toimuvat. Kogu Siiditee veebileht baseerus TOR keskkonnale ja selle anonüümsust pakkuvale vihmavarjule, mis takistas jõustruktuuridel jälgimast Siiditees tehtud tehinguid ja sellega seotud kasutajaid, k.a. selle asutajat Ross Ulbricht´i. [8]

			Teiseks määravaks lahenduseks tõusis Bitcoin ehk krüptoraha teke ja populariseerumine. Bitcoin tekkis 2009. aastal ning sarnaselt TOR´le asutati ka Bitcoin täiesti 100% legaalsete eesmärkidega. Bitcoin eesmärgiks oli pakkuda võimalust kasutada pankadest ja teistest valuutadest sõltumatut virtuaalset e-raha, mis ei oleks emiteeritud ühelegi käibelolevale raha toetuvalt. Teisisõnu - ühe bitimündi väärtus näiteks USA dollarites on täpselt niipalju, kui sel ajahetkel bitimündi eest makstakse vastavas rahavahetuse keskkonnas. Bitimünte saab tekib juurde ja saab ise endale nn. kaevandada. Kaevandamine tähendab oma arvuti ressursside jagamist vastavale programmile, mis teeb matemaatilisi arvutusi ja tänu millele genereeritakse teatud aja tagant bitimünte. Raha turvalisus ja populaarsus baseerub avatud lähtekoodile ning võimalusele raha ise kaevandada. Kuna tegemist on siiamaani olnud peamiselt tõusva trendiga ning bitimüntide ost on alati ületanud müügi, siis on ka selle hind per USA dollar olnud enamjaolt tõusvas joones. Tänu sellele on mitmed riskikapitalistid märkimisväärseid summasid investeerinud bitimüntidesse ning äritsevad nendega nagu aktsiatega aktsiaturul. Krüptoraha kasuks räägivad ka vahenduskulud ja anonüümsus. Võrreldes pankadevaheliste ülekannetega on bitimüntide ülekandetasud kordades väiksemad, ülekanne on kohene ning rahakottide omanikud on anonüümsed. Tasub märkida, et Siiditee asutamine sai samuti üheks tõusuteguriks bitimüntide tõusule.

Bharuoja: /* Essee */

2013-10-18T11:14:38Z

Essee

← Older revision		Revision as of 14:14, 18 October 2013
Line 64:		Line 64:

	Bitcoin ja Silk Road sulgemine... Silk Road ja Bitcoin taust, ülesehitus, huvi pakkuvad faktid seoses legaalsuse, IT seisukohast ehitusega. Silk Road tegutsemisaeg, sulgemisprotsess, õhus olev müntide profiil Ulbricht jne. Tulevikus muudatused, suunad?		Bitcoin ja Silk Road sulgemine... Silk Road ja Bitcoin taust, ülesehitus, huvi pakkuvad faktid seoses legaalsuse, IT seisukohast ehitusega. Silk Road tegutsemisaeg, sulgemisprotsess, õhus olev müntide profiil Ulbricht jne. Tulevikus muudatused, suunad?

			2. oktoobril 2013 sulges FBI "The Silk Road" ehk Siiditee [6]. Siiditee oli veebileht, mis asus TOR (The Onion Router) anonüümses võrgus ning mis koondas kokku erinevatel aladel tegutsevad müüjad ja ostjad. Sisuliselt oli tegemist ostu-müügi veebikeskkonnaga, mis ca 10% teenustasuga viis omavahel kokku erinevad ostjad ja müüjad. Põhjus miks antud keskkond sulgeda sooviti oli fakt, et tänu Bitcoini ehk Krütoraha [7] kasutamisele oli võimalik Siiditee kaudu anonüümselt vahendada krüptoraha vastu lisaks legaalsetele produktidele ka mitmeid illegaalseid teenuseid ja tooteid. Viimaste hulku kuulusid ka väga paljud narkootikumid, võltsimisteenused, palgamõrvarite kontaktid jms. Sulgemise hetkeks oli Siiditee jõudnud avalikult tegutseda ja populaarsust koguda alates 2011. aasta veebruarist. Antud essee ja autori eesmärk on oma kaasõppuritele tutvustada lahendusi tänu millele suutis illegaalne veebileht eksisteerida ja üleval olla mitmeid aastaid, kuid samas nentida fakti, et lõpuks FBI selle võimaluse leidis ja nüüdseks Siidetee suletud on. Seos IKT valdkonnaga seostub niipea, kui vaadata lähemalt erinevaid lahendusi ja meetodeid, mida Ross Ulbricht [6] ehk Siiditee väidetav asutaja ja looja kasutas selleks, et vältida jõustruktuuride sekkumist tema äritegevusse.


			TOR võrgulahendus oli üks kahest põhilisest eeldusest, et Siiditee sarnane võrguleht saaks edukalt toimida. TOR on lühidalt öeldes kasutajale anonüümsust pakkuv võrgukeskkonad, kus kasutaja võrgupäringud suunatakse läbi mitmete krüpteeritud sõlmede kaudu sihtpunkti. Kuna iga sõlme vahel toimub eraldi krüpteerimine ning sõlmed valitakse suvaliselt, siis muutub kasutaja päringu tuvastamine sisuliselt võimatuks. Sõlmedeks on TOR keskkonnas vabatahtlikud kasutajad, kes oma arvuti ressursse selleks pakuvad. Päringu keskel olevad sõlmed ei näe välja saatmise asukohta, nad näevad ainult infot kuhu on vaja päring edasi saata. Ainult viimane sõlm saadab lõpp-sihtkohta edasi lahti krüpteeritud kujul päringu ning teoorias on selle kaudu võimalik vähesel määral jälgida TOR võrgus toimuvat. Kogu Siiditee veebileht baseerus TOR keskkonnale ja selle anonüümsust pakkuvale vihmavarjule, mis takistas jõustruktuuridel jälgimast Siiditees tehtud tehinguid ja sellega seotud kasutajaid, k.a. selle asutajat Ross Ulbricht´i. [8]


Line 78:		Line 83:

	[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/		[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

			[6] http://en.wikipedia.org/wiki/Silk_Road_(marketplace)

			[7] http://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin

			[8] http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_(anonymity_network)


	[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]		[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

Bharuoja at 11:57, 16 October 2013

2013-10-16T11:57:53Z

← Older revision		Revision as of 14:57, 16 October 2013
Line 80:		Line 80:


	[[Category:Erialatutvustus 2013]]		[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

Bharuoja at 08:56, 16 October 2013

2013-10-16T08:56:15Z

← Older revision		Revision as of 11:56, 16 October 2013
Line 68:		Line 68:

	'''Viited:'''		'''Viited:'''

	[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Punkt 5.3.6.		[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Punkt 5.3.6.

Line 77:		Line 78:

	[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/		[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/


	[[Category:Erialatutvustus 2013]]		[[Category:Erialatutvustus 2013]]

Bharuoja at 08:56, 16 October 2013

2013-10-16T08:56:00Z

← Older revision		Revision as of 11:56, 16 October 2013
Line 2:		Line 2:

	Viimased kaks numbrit koodist: 38		Viimased kaks numbrit koodist: 38



Line 68:		Line 69:
	'''Viited:'''		'''Viited:'''
	[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Punkt 5.3.6.		[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Punkt 5.3.6.

	[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Punkt 6.		[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Punkt 6.

	[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 9		[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 9

	[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/		[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/

	[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/		[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

	[[Category:Erialatutvustus 2013]]		[[Category:Erialatutvustus 2013]]