User:Bpentsuk - Revision history

Bpentsuk at 16:53, 3 November 2015

2015-11-03T16:53:40Z

← Older revision		Revision as of 19:53, 3 November 2015
Line 92:		Line 92:
	Esitatav arve on 300€		Esitatav arve on 300€

	==Viited==		=Viited=

	<references/>		<references/>

	[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]		[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

Bpentsuk: /* Essee */

2015-10-26T23:27:21Z

Essee

← Older revision		Revision as of 02:27, 27 October 2015
Line 29:		Line 29:
	Testimist olen mina kaalunud endale tulevikuametiks valida ja antud esitlus andis selles suunas tugeva motivatsioonipuhangu. Kassipildid olid ka nii ägedad!<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Testimine ja tarkvara kvaliteet” 24.09.2015]</ref>		Testimist olen mina kaalunud endale tulevikuametiks valida ja antud esitlus andis selles suunas tugeva motivatsioonipuhangu. Kassipildid olid ka nii ägedad!<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Testimine ja tarkvara kvaliteet” 24.09.2015]</ref>

	Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg, kes vähemalt minu jaoks ei vajanud tutvustamist. Ta andis oma esitluses vihjeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta tunnistas, et programmeerimine ei ole niisama programmeerimine ehk “Mis on pildil valesti?”. Programmeerimine tähendab oluliselt rohkem, kui koodi kirjutamist, kuid paraku kõiki vajaminevaid asju koolides ei õpetata ning ka ametijuhendis ei kajastata. Suur roll on kommunikatsioonil, sest tarkvara koosneb kihtidest, mille ühendused ei pruugi olla nii püsivad ja seega on probleemid kiired tulema. Taaskord leidis ~~teema~~ kajastust juba eelnevates loengutes teiste esinejate poolt öeldu, näiteks projektijuhi ülesanneteks on tiimi edukas toimima panemine, visiooni täpne ja selge väljendus. Edukaks saavad need, kes suudavad probleeme ette näha ja ennetada, on valmis tegevusteks, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust ja kes on valmis ~~ootamatuteks~~. Kool aga ei pruugi anda kõike vajalikku, küll aga näitab üsna palju meie suhtumist töösse. Oli väga informatiivne ja kahju, et esitluses ei saadud kõiki aspekte läbi võetud, näiteks inimtüüpe.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda” 1.10.2015]</ref>		Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg, kes vähemalt minu jaoks ei vajanud tutvustamist. Ta andis oma esitluses vihjeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta tunnistas, et programmeerimine ei ole niisama programmeerimine ehk “Mis on pildil valesti?”. Programmeerimine tähendab oluliselt rohkem, kui koodi kirjutamist, kuid paraku kõiki vajaminevaid asju koolides ei õpetata ning ka ametijuhendis ei kajastata. Suur roll on kommunikatsioonil, sest tarkvara koosneb kihtidest, mille ühendused ei pruugi olla nii püsivad ja seega on probleemid kiired tulema. Taaskord leidis kajastust juba eelnevates loengutes teiste esinejate poolt öeldu, näiteks projektijuhi ülesanneteks on tiimi edukas toimima panemine, visiooni täpne ja selge väljendus. Edukaks saavad need, kes suudavad probleeme ette näha ja ennetada, on valmis tegevusteks, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust ja kes on valmis ootamatusteks. Kool aga ei pruugi anda kõike vajalikku, küll aga näitab üsna palju meie suhtumist töösse. Oli väga informatiivne ja kahju, et esitluses ei saadud kõiki aspekte läbi võetud, näiteks inimtüüpe.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda” 1.10.2015]</ref>

	Seitsmendas loengus esines IT-ettevõtja Tanel Unt, kes alustas oma esimese tarkvarafirma loomist juba enne 18-aastaseks saamist. Ta hakkas koos sõpradega arendusega tegelema kooli kõrvalt, programmeerides erinevaid servereid ja programme. Üllatusena tuli, kui ühel hetkel tehti neile investorite poolt pakkumine ja tehingu lõpetamiseks tuli notari juurde vanemad kaasa võtta, siis ta ~~sai~~ aru, et asi on tõsine. Esimese arendusega väga hästi ei läinud, kuid see andis edasiseks väga hea õppetunni. Seitsmest start-up'ist on tal edukalt käima läinud üks. See tõsiasi annab tunnistust väga järjepidevast ja tugevast natuurist, mis ei lase lüüasaamistel kunagi end lõplikult maha murda. Ta andis juurde motivatsiooni tegelemaks ettevõtlusega isegi siis, kui ei suudeta ülikooli ära lõpetada. Ettevõtlusega tegelemisel ei ole see kuigi määrav aspekt. Ettevõtlusega tegeledes on olulisteks plussideks oma isikliku aja planeerimise võimalus, otsuste vastuvõtmisel saab olla vaba. Ka siinkohal tuli välja kommunikatsiooni vajalikkus, ilma milleta pole ettevõtlusmaastikul just eriti palju ära teha. Mulle meeldis ettekanne väga, kuid ilmselt tuleviku perspektiivi silmas pidades pole see mulle eriti oluline, kuna oma ettevõtet ma endal tulevikus ei näe, kuid kes teab!? Elu keerdkäigud on vahel kummalised.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true/# Loeng “Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” 8.10.2015]</ref>		Seitsmendas loengus esines IT-ettevõtja Tanel Unt, kes alustas oma esimese tarkvarafirma loomist juba enne 18-aastaseks saamist. Ta hakkas koos sõpradega arendusega tegelema kooli kõrvalt, programmeerides erinevaid servereid ja programme. Üllatusena tuli, kui ühel hetkel tehti neile investorite poolt pakkumine ja tehingu lõpetamiseks tuli notari juurde vanemad kaasa võtta; siis sai ta aru, et asi on tõsine. Esimese arendusega väga hästi ei läinud, kuid see andis edasiseks väga hea õppetunni. Seitsmest start-up'ist on tal edukalt käima läinud üks. See tõsiasi annab tunnistust väga järjepidevast ja tugevast natuurist, mis ei lase lüüasaamistel kunagi end lõplikult maha murda. Ta andis juurde motivatsiooni tegelemaks ettevõtlusega isegi siis, kui ei suudeta ülikooli ära lõpetada. Ettevõtlusega tegelemisel ei ole see kuigi määrav aspekt. Ettevõtlusega tegeledes on olulisteks plussideks oma isikliku aja planeerimise võimalus, otsuste vastuvõtmisel saab olla vaba. Ka siinkohal tuli välja kommunikatsiooni vajalikkus, ilma milleta pole ettevõtlusmaastikul just eriti palju ära teha. Mulle meeldis ettekanne väga, kuid ilmselt tuleviku perspektiivi silmas pidades pole see mulle eriti oluline, kuna oma ettevõtet ma endal tulevikus ei näe, kuid kes teab!? Elu keerdkäigud on vahel kummalised.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true/# Loeng “Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” 8.10.2015]</ref>

	Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. Tänapäeval kasutatakse informatsiooni kogumist paljudes firmades, misjärel pakutakse kasutajale edaspidi just temale meeldivaid tooteid või teenuseid. Reklaami kasutatakse inimeste mõjutamiseks, kuid see võib olla kas kasulik või kahjulik. Kõik see andmete hulk, statistika ja reklaam on tihedalt omavahel seotud.		Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. Tänapäeval kasutatakse informatsiooni kogumist paljudes firmades, misjärel pakutakse kasutajale edaspidi just temale meeldivaid tooteid või teenuseid. Reklaami kasutatakse inimeste mõjutamiseks, kuid see võib olla kas kasulik või kahjulik. Kõik see andmete hulk, statistika ja reklaam on tihedalt omavahel seotud.
	<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 15.10.2015]</ref>		<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 15.10.2015]</ref>

	IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka ametikohal ~~tulevikus~~. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.		IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka tulevasel ametikohal. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.

	=Õpingukorralduse küsimused=		=Õpingukorralduse küsimused=

Bpentsuk: /* Essee */

2015-10-26T23:17:28Z

Essee

← Older revision		Revision as of 02:17, 27 October 2015
Line 24:		Line 24:

	Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi ''no-no'' situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, enamik on arhiveeritud IT-põhiselt.		Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi ''no-no'' situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, enamik on arhiveeritud IT-põhiselt.
	Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ~~ette valmistamata~~ võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]</ref>		Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ettevalmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]</ref>

	Viies loeng oli jällegi üks huvitav ja hästi ülesehitatud esitlus, mille eeskõnelejaks oli Kert Suvi – oma isikliku ettevõtte ASA Quality Services juhataja. Erialast haridusteed alustas ta Tartu Kutsehariduskeskuses, õppides veebispetsialistiks, seejärel täiendades end IT Kolledžis arendaja erialal. Testimine tähendabki info saamist või hankimist ainsal eesmärgil: maandada riske, et sedasi tagada igati kvaliteetne ja õige tulem ehk lõpp-produkt. Siinjuures leidsin palju ühiseid paralleele teises loengus esinenud Tiina Seemani jutuga, kuid eks analüüsil ja testimisel olegi ühine alus, lihtsalt üks tegeleb algfaasiga, teine lõppfaasiga. Põhilised probleemid, mille pärast testija ametikohta peljatakse, on ebakujundid, et testimine pole piisavalt atraktiivne, tasu saab vähe, selleks pole erilisi oskusi tarvis ning et tegu on igava asjaga. Tegelikkus on hoopis vastupidine: ametil on palju erinevaid väljundeid, suundi ja võimalusi. Testimine pole eriti populaarne ka ettevõtjate hulgas, seda kuni esimese tõsise läbikukkumiseni, mille järel kõige kergem tulemus on suure rahasumma vastu taevast lendamine. On ka hullemaid tulemusi. Testija on oma iseloomu poolest professionaalne skeptik või pessimist, tugev analüütik, tuleb osata teisiti mõelda ning asju teise nurga alt vaadata, kasuks tuleb kavalus, mis väljendub süsteemi kriitiliste kohtade kindlakstegemises, mis oluliselt vähendab töö ajakulu.		Viies loeng oli jällegi üks huvitav ja hästi ülesehitatud esitlus, mille eeskõnelejaks oli Kert Suvi – oma isikliku ettevõtte ASA Quality Services juhataja. Erialast haridusteed alustas ta Tartu Kutsehariduskeskuses, õppides veebispetsialistiks, seejärel täiendades end IT Kolledžis arendaja erialal. Testimine tähendabki info saamist või hankimist ainsal eesmärgil: maandada riske, et sedasi tagada igati kvaliteetne ja õige tulem ehk lõpp-produkt. Siinjuures leidsin palju ühiseid paralleele teises loengus esinenud Tiina Seemani jutuga, kuid eks analüüsil ja testimisel olegi ühine alus, lihtsalt üks tegeleb algfaasiga, teine lõppfaasiga. Põhilised probleemid, mille pärast testija ametikohta peljatakse, on ebakujundid, et testimine pole piisavalt atraktiivne, tasu saab vähe, selleks pole erilisi oskusi tarvis ning et tegu on igava asjaga. Tegelikkus on hoopis vastupidine: ametil on palju erinevaid väljundeid, suundi ja võimalusi. Testimine pole eriti populaarne ka ettevõtjate hulgas, seda kuni esimese tõsise läbikukkumiseni, mille järel kõige kergem tulemus on suure rahasumma vastu taevast lendamine. On ka hullemaid tulemusi. Testija on oma iseloomu poolest professionaalne skeptik või pessimist, tugev analüütik, tuleb osata teisiti mõelda ning asju teise nurga alt vaadata, kasuks tuleb kavalus, mis väljendub süsteemi kriitiliste kohtade kindlakstegemises, mis oluliselt vähendab töö ajakulu.

Bpentsuk: /* Essee */

2015-10-26T23:16:17Z

Essee

← Older revision		Revision as of 02:16, 27 October 2015
Line 23:		Line 23:
	Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng "Õppimisest. Omast kogemusest." 10.09.2015]</ref>		Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng "Õppimisest. Omast kogemusest." 10.09.2015]</ref>

	Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi ''no-no'' situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, ~~kõik~~ on arhiveeritud.		Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi ''no-no'' situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, enamik on arhiveeritud IT-põhiselt.
	Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ette valmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]</ref>		Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ette valmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]</ref>

Bpentsuk: /* Essee */

2015-10-26T23:13:20Z

Essee

← Older revision		Revision as of 02:13, 27 October 2015
Line 20:		Line 20:
	Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]</ref>		Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]</ref>

	Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas ''cum laude''. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja ~~hakkamasaamisest~~.		Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas ''cum laude''. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja hakkama saamisest.
	Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng "Õppimisest. Omast kogemusest." 10.09.2015]</ref>		Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng "Õppimisest. Omast kogemusest." 10.09.2015]</ref>

Bpentsuk: /* Essee */

2015-10-26T23:12:19Z

Essee

← Older revision		Revision as of 02:12, 27 October 2015
Line 20:		Line 20:
	Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]</ref>		Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]</ref>

	Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas cum laude. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja hakkamasaamisest.		Kolmandas loengus esines Elar Lang firmast ClaritySecurity, mis tegeleb turvatestimise, küberkaitse, nõustamise ja koolitamisega samas vallas. Esitluse ülesehitus ja ladusus andsid koheselt mõista, et tegu on inimesega, kes tegeleb koolitamisega, olles olekult vaba, vahetu ning julge. Tema erialane koolitee sai alguse aastal 2007, mil ta astus IT Kolledžisse. Peale seda omandas magistrikraadi TTÜ-s. Mõlemad koolid lõpetas ''cum laude''. Programmeerimist õppis ta aga iseseisvalt ja palka maksti paremini, kui otse ülikoolist tulnud noortele. Miks ta siis kooli läks? Põhiprobleemiks oli nõrk teooria- ja terminite tundmine. Meile tuli ta aga eeskätt rääkima koolis õppimisest ja hakkamasaamisest.
	Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng "Õppimisest. Omast kogemusest." 10.09.2015]</ref>		Tähtis on õppida õppima, talletada koolist saadud info sisukorrana, mida saab tulevikus kasutada. Peab olema valmis pingutama, abiks on programmeerida alateadvusesse lohutav lause “Sa saad hakkama!”, et vajadusel seda endale sisendada. Tegutsemine eesmärgi nimel käib samm-sammult, kui tuleb ette takistusi, tasuks alati alustada lihtsamatest asjadest ning teha need ära. Seejärel saab keskenduda raskematele. Sellise “ToDo” listi, mis võtab kõik tegemist vajavad ülesanded kokku, võtsin ka mina kasutusele.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng "Õppimisest. Omast kogemusest." 10.09.2015]</ref>

	Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi no-no situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, kõik on arhiveeritud.		Neljandas loengus astus meie ette süsteemiadministraatorina töötav Taavi Tuisk, kes sai oma esmakordse suurema kogemuse süsteeme hallata TTÜ-s 1995-ndal aastal, seejuures pidi ta selle ise juppidest kokku panema. Ta on töötanud paljudes ettevõtetes ja asutustes, seal hulgas Ühispangas (SEB), Kaitsejõu peastaabis ja Skype’is. Hetkel töötab ta CrabCAD’is. Süsteemiadministraatoril peab olema hea pingetaluvus ja ta peab suutma meeskonnatasemel kommunikeerima, kasuks tuleb leidlikkus (nokitsemine). Ameti eetika näeb ette, et kliendi andmetesse sobrama ei minda, see oleks igatepidi ''no-no'' situatsioon. Tänapäeval on selles vallas käsitööd jäänud aina vähemaks, seega ilma programmeerimiseta hakkama ei saada. Ka dokumentatsioon paberkandjatel on pea olematu, kõik on arhiveeritud.
	Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ette valmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]</ref>		Loeng oli natuke igavavõitu, monotoonne ja tundus veidi ette valmistamata võrreldes eelnevate külalistega. Esineja oli väga vaikse häälega, kuid arvan, et tegu oli oma ala stereotüübiga: vaikne, tagasihoidlik ja hästi tark nokitseja.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Millega tegeleb süsteemihaldur” 17.09.2015]</ref>

Bpentsuk: /* Essee */

2015-10-26T23:07:46Z

Essee

← Older revision		Revision as of 02:07, 27 October 2015
Line 17:		Line 17:
	Loeng oli informatiivne ja huvitav. Ilmselt ka viimane omasuguste seas, kus manitsetakse gümnaasiumile sarnaselt õppima ja pingutama.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]</ref>		Loeng oli informatiivne ja huvitav. Ilmselt ka viimane omasuguste seas, kus manitsetakse gümnaasiumile sarnaselt õppima ja pingutama.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]</ref>

	Teises loengus rääkis IT-projektide juhtimisest viis aastat tagasi IT Kolledži lõpetanud Tiina Seeman. See polnud talle, nagu ka paljudele teistele, esimene kõrgharidus. Esmalt lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala, kuid kuna ta riigisektoris töötada ei soovinud ja ka sama eriala magister ei olnud ahvatlev, leidis ta IT Kolledži näol uudsema väljundi. Inspiratsiooni selleks sai ta kolleegilt, kellega tutvus, töötades EMT-s. Tiina hakkas huvituma süsteemidest, eelkõige sellest, kuidas nad töötavad. Praeguseks on ta töötanud mitmetes levinud ja suurtes firmades, nagu Eesti ~~Energias~~, ~~TeliaSoneras~~ ja Bang & ~~Olufsenis~~. Hetkel juhib ta AS Ekspress Grupi tütarettevõtet Zave Media.		Teises loengus rääkis IT-projektide juhtimisest viis aastat tagasi IT Kolledži lõpetanud Tiina Seeman. See polnud talle, nagu ka paljudele teistele, esimene kõrgharidus. Esmalt lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala, kuid kuna ta riigisektoris töötada ei soovinud ja ka sama eriala magister ei olnud ahvatlev, leidis ta IT Kolledži näol uudsema väljundi. Inspiratsiooni selleks sai ta kolleegilt, kellega tutvus, töötades EMT-s. Tiina hakkas huvituma süsteemidest, eelkõige sellest, kuidas nad töötavad. Praeguseks on ta töötanud mitmetes levinud ja suurtes firmades, nagu Eesti Energia, TeliaSonera ja Bang & Olufsen. Hetkel juhib ta AS Ekspress Grupi tütarettevõtet Zave Media.
	Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]</ref>		Tiina Seeman kõneles projekti- ja ärijuhtimisest, kuidas panna tööle tiim ühise eesmärgi nimel ning kuidas välja tulla õige lahendusega kliendi vaatevinklist. Kogu see töö on äärmiselt vastutusrikas ja raske, kuid samas inspireeriv. Rusutud olemise võtab ära mõni hobi, millega töö kõrvalt tegeleda, tema puhul on selleks jooksmine. IT Kolledž on andnud tema mõttemaailmale teise dimensiooni, samuti ei tasu karta mitut haridust, mis kindlasti ei hakka üksteist segama või ei jookse mööda külgi alla, vaid pigem täiendavad üksteist, olles oluliste otsuste langetamise juures abiks. Ta tõi välja ka ühe levinuma negatiivse poole IT-inimeste juures, milleks on nn “oma pisikeses kastis olemine” – kiputakse unustama, et projekt pole kõige olulisem, eelkõige on tähtis ikkagi klient ja ettevõtte tulu, mis tähendab, et vajadusel peab mõtlema suuremalt, tegema kompromisse ning olema valmis muudatusteks. Kõikidest loengutest meeldis Tiina Seemani oma mulle kõige enam, kuna oli mulle inspireeriv ja sarnanes minu huvidega, milleks on töötada tiimis, organiseerida, olla pidevalt seotud uute projektide ja neile erinevate lahenduste otsimisega.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “IT projektide juhtimine” 3.09.2015]</ref>

Bpentsuk at 22:26, 26 October 2015

2015-10-26T22:26:47Z

← Older revision		Revision as of 01:26, 27 October 2015
Line 95:		Line 95:

	<references/>		<references/>

			[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

Bpentsuk: /* Õpingukorralduse küsimused */

2015-10-26T22:10:21Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 01:10, 27 October 2015
Line 46:		Line 46:

	Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.13]</ref>		Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.2.13]</ref>
	Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu ~~"Õppekorraldus~~ ja ~~sisekord" (Inga Vau, Andres Septer, Merle Varendi)~~ 26. ~~augusti loengusalvestus~~]</ref>		Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]</ref>

	Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.3.6]</ref>		Kordussoorituste tähtajad määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduseeskiri punkt 5.3.6]</ref>
Line 73:		Line 73:
	Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/# Vajaduspõhine õppetoetus]</ref>		Taotlus tuleb esitada riigiportaalis http://www.eesti.ee. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/# Vajaduspõhine õppetoetus]</ref>

	Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu ~~"Õppekorraldus~~ ja ~~sisekord" (Inga Vau, Andres Septer, Merle Varendi)~~ 26. ~~augusti loengusalvestus~~]</ref>		Minimaalne ainepunktide arv peab olema kumulatiivselt 30 EAP. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loengu “Õppekorraldus ja sisekord” salvestus 26.08.2015]</ref>

	===Ülesanne===		===Ülesanne===

Bpentsuk: /* Essee */

2015-10-26T22:08:59Z

Essee

← Older revision		Revision as of 01:08, 27 October 2015
Line 34:		Line 34:

	Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. Tänapäeval kasutatakse informatsiooni kogumist paljudes firmades, misjärel pakutakse kasutajale edaspidi just temale meeldivaid tooteid või teenuseid. Reklaami kasutatakse inimeste mõjutamiseks, kuid see võib olla kas kasulik või kahjulik. Kõik see andmete hulk, statistika ja reklaam on tihedalt omavahel seotud.		Kaheksandas loengus käisid külas kaks toredat meesterahvast: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes jutustasid meile erinevatest statistikarakendustest ja analüüsidest. Andmeid on palju ja neid on vaja analüüsida, optimeerida, et saaks välja arvutada kleintuuri suuruse. Analüüs on vajalik igasuguse toote või teenuse pakkumise eel, kuna muul moel võib kogu projekt läbi kukkuda. Sellega aga kaasneb suur rahakadu. Tänapäeval kasutatakse informatsiooni kogumist paljudes firmades, misjärel pakutakse kasutajale edaspidi just temale meeldivaid tooteid või teenuseid. Reklaami kasutatakse inimeste mõjutamiseks, kuid see võib olla kas kasulik või kahjulik. Kõik see andmete hulk, statistika ja reklaam on tihedalt omavahel seotud.
	<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 15.10.2015</ref>		<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b/# Loeng “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 15.10.2015]</ref>

	IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka ametikohal tulevikus. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.		IT-sfäär on tõesti lai ja sellest andsid tunnistust kõik need esinejad. IT pole ainult programmeerimine, vaid kajastub igas eluvaldkonnas ning endale sobiva leiab igaüks. Tähtis on järjepidevus, kindel siht ja huvi. Anti palju vajalikke nippe edaspidiseks hakkamasaamiseks nii koolis kui ka ametikohal tulevikus. Kõik esinejad olid väga sümpaatsed ja toredad.