User:Dkulagin - Revision history

Dkulagin at 00:46, 24 October 2013

2013-10-24T00:46:10Z

← Older revision		Revision as of 03:46, 24 October 2013
Line 86:		Line 86:

	[[Category:Erialatutvustus 2013]]		[[Category:Erialatutvustus 2013]]

	~~Palun vabandust vigade eest, kuna minu emakeel on vene keel.~~

Dkulagin at 00:45, 24 October 2013

2013-10-24T00:45:40Z

← Older revision		Revision as of 03:45, 24 October 2013
Line 86:		Line 86:

	[[Category:Erialatutvustus 2013]]		[[Category:Erialatutvustus 2013]]

			Palun vabandust vigade eest, kuna minu emakeel on vene keel.

Dkulagin at 00:41, 24 October 2013

2013-10-24T00:41:34Z

← Older revision		Revision as of 03:41, 24 October 2013
Line 63:		Line 63:

	=== Vastus ===		=== Vastus ===
	1) Kuna ~~aastas~~ peab olema 60 EAP, siis tuleb hüvitada :		1) Kuna semestris peab olema 27 EAP, aastas 54 EAP, siis tuleb hüvitada :

	60 - 19 ~~- 22~~ = 19 EAP		54 - 22 - 19 = 13 EAP

	2) Ühe EAP hind on ~~37,8~~ €/EAP, siis :		2) Ühe EAP hind on 50 €/EAP, siis :

	19 * ~~37,8~~ = ~~718,2~~ €		13 * 50 = 650 €

	Tuleb siis maksta ~~718,2~~ €.		Tuleb siis maksta 650 €.

Dkulagin at 00:32, 24 October 2013

2013-10-24T00:32:32Z

← Older revision		Revision as of 03:32, 24 October 2013
Line 84:		Line 84:

	[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 7.2.1)		[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 7.2.1)

			[[Category:Erialatutvustus 2013]]

Dkulagin at 00:28, 24 October 2013

2013-10-24T00:28:47Z

@@ Line 27: / Line 27: @@
 Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust. Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.
 == Õpingukorralduse küsimused ==
@@ Line 61: / Line 40: @@
 )Mis on tähtajad?
-)Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF)/ tasulisel (OF) õppekohal?
+)Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) / tasulisel (OF) õppekohal?
 === Vastus ===
@@ Line 79: / Line 58: @@
 === Vastus ===
 Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [5]
 == Vastuste allikad ==

Dkulagin at 00:18, 24 October 2013

2013-10-24T00:18:57Z

@@ Line 62: / Line 62: @@
 )Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF)/ tasulisel (OF) õppekohal?
 === Vastus ===
@@ Line 80: / Line 79: @@
 === Vastus ===
 Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [5]

Dkulagin at 00:14, 24 October 2013

2013-10-24T00:14:32Z

← Older revision		Revision as of 03:14, 24 October 2013
Line 69:		Line 69:
	2) Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]		2) Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]

	3)		3) Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas [2]

	4) Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]		4) Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]

	5) Kordussoorituse tasu (RF ja OF tudeng) - 20 € [3]		5) Kordussoorituse tasu (RF ja OF tudeng) - 20 € [4]

			=== Küsimus 1 ===
			Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
			Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
			=== Vastus ===
			Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [5]

Dkulagin at 00:07, 24 October 2013

2013-10-24T00:07:46Z

← Older revision		Revision as of 03:07, 24 October 2013
Line 61:		Line 61:
	4)Mis on tähtajad?		4)Mis on tähtajad?

	5)Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) ~~õppekohalkohal~~?		5)Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF)/ tasulisel (OF) õppekohal?


	~~6)Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?~~
	=== Vastus ===		=== Vastus ===
			1) Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1]

			2) Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]

			3)

			4) Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

			5) Kordussoorituse tasu (RF ja OF tudeng) - 20 € [3]

Dkulagin at 23:55, 23 October 2013

2013-10-23T23:55:41Z

← Older revision		Revision as of 02:55, 24 October 2013
Line 26:		Line 26:

	Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust. Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.		Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust. Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.

			__Kaheksa nädalat järjest ( alates 28.augustist kuni 17.oktoobrini ) igal neljapäeval toimusid loengud aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Võib kohe märkida, et loengutel oli vähe tudengeid, sest oli vaja tulla kell 8.15 ja paljude tudengite jaoks see oli ainuke tund sel päeval ja nad otsustasid, et võivad siis rohkem magada. Need, kes käisid loengutel, olid täiesti huvitatud sellest ainest ja oli meeldiv istuda nendega koos, kuulades ja kaasa mõteldes. Igal loengul oli uus esineja ja seetõttu oli väga huvitav kuulata midagu uut, sest igal esinejal on ju oma keeleoskus ja kombed.

			Esimene tund toimus juba suvelõppus ja tunni teemaks oli IT kolledži õppekorraldus ja sisekord. Loengul esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi ja nad jutustasid üldiselt meie ülikooli struktuurist, erialade erinevusest, akadeemilisest kalendrist ja muudest asjadest. Selle loengu jooksul oli väga palju uut infot, millest oli vaja kindlasti aru saada ja see tund oli väga tähtis tudengite jaoks.

			Teisel loengul, mis toimus 5. septembril, esines Margus Ernits, kes on IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja. Ta jutustas meile õppimisest ja motivatsioonist. Ma olen kindel, et tänu tema sõnadele ma jätkasin selle aine loengutel käimist. Ta hästi selgelt rääkis meile tudengite põhiprobleemidest õppimises ja andis nõu, kuidas neid vältida, ning kuidas teha õpinguid huvitavaks. Tema ka rääkis IT Kolledži üliõpilase eetikakoodeksist ja mina sain isegi teada, mis on vahe plagiaadil ja skiperdamisel. Kui Margus hakkas rääkima robootikaklubist, pakkus ta tudengitele huvitavat ülesannet : arvutada roboti kiirust. Õpilastel olid ainult robot, joonlaud ja robotikarp, kus olid kirjas igasugused robotiandmed. Tudengid said sellega hakkama. Kokkuvõteks oli tsitaat, millega ma olen täiesti nõus : „Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse.“. Loeng oli väga motiveeriv ja huvitav minu jaoks.

			Kolmandal tunnil esines Linnar Viik teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loeng oli natuke igav, aga ma sain teada palju uusi ja huvitavaid asju, millest enne loengut ei teadnud. „ Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine, mida veel ei oska teha, aga mitte iga päev ühte ja samu asju tegemine, sest me oskame neid teha.“. See oligi minu jaoks loengu põhiidee. Linnar jutustas ka innovatsiooni juhtimisest ja täpsemalt hea innovatsiooni strateegiast, mis koosneb sellest, et inimene peab arendama ja levima uusi ideeid. Loengul ei olnud väga suurt tähtsust minu jaoks ja see ei meeldinud mulle nii palju, nagu eelmine tund.

			Neljanda loengu esineja oli CERT-EE asutuse töötaja Tarmo Randel. Ta jutustas meile väga huvitavast teemast, nagu küberkuritegevus. Tänu Tarmole sain teada esimesest arvutiviirusest, mille nimi on „Brain“ ja mis oli loodud 1986.aastal. Oli väga huvitav kuulata esinejat, sest ta jutustas palju juhtumeid reaalsest elust ja oma kogemusest. Ta isegi näitas skeemi, kus on kirjeldatud kuidas toimub nakatamine veebilehe kaudu. Kõige oodatavam oli vastus küsimusele: „Kuidas võidelda küberkuritegevusega?“. Sain teada, et on palju organisatsiooni ja kursusi, mis tegelevad võidlemisega. Tarmo soovitas ka kõiki ise vaadata igasuguseid presentatsiooneid ja õpikuid selle kohta. Loengu lõppus tudengitel oli palju huvitavaid küsimusi, millele Tarmo hea meelega vastas. Kuna kübertegevus on tänapäeval väga levinud, see tund oli väga õpetlik ja silmaringi laiendav ja loodan, et need teadmised, mida ma sain sel loengul, aitavad mind tulevikus.

			Viiendal loengul esines Andres Käver ja ta jutustas meile elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Oli natuke raske kuulata esinejat, sest ta ei kasutanud presentatsiooni, vaid rääkis lihtsalt suuliselt, ilma pildideta. Andres andis paar väga häid soovitusi : "Mõelge juba praegu,kuidas te hakkate diplomitööd teha! Leidke enda jaoks huvitavat teemat!" See on meie praktikakoha valimise aluseks : tuleb kindlasti valida midagi huvitavat, et see koht sobiks meile. Olen täiesti nõus
			02:44:38
			selle mõttega, sest on muidugi väga tähtis teha seda, mis sulle meeldib. Loengu lõppus esineja vastas tudengite küsimustele. See tund ei meeldinud mulle nii palju, sest see oli natuke keeruline minu jaoks, kuna Andres rääkis liiga kiiresti ja paljudes momentides ma kahjuks ei jõudnud temast aru saada.

			Kuuendal tunnil esinesid Skype'i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes jutustasid oma tööst ja rääkisid milleks on vaja seiret, ning millised on selle töövahendid. Sain teada, et nad näiteks pakuvad vajalikut statistikat kõikidele osapooltele. Loengu jooksul oli veel palju huvitavat infot, näiteks skeemid ja pildid, seetõttu tund oli päris kerge arusaamiseks. See tund oli huvitav minu jaoks, see mina ise tunnen huvi Skype'i vastu ja tahaksin tulevikus töötada seal.

			10. oktoobril toimus seitsmes loeng, kus esinesid Nortal'i spetsialistid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ats proovis anda meile vastust küsimusele : "Mis on tarkvaraarendus?". Ta jutustas päris huvitavalt, aga ma ei saanud sellest teemast nii hästi aru. Järgmisena ta hakkas jutustama mida on vaja teha, et saada IT-valdkonnas superstaariks. Esimesel kohal on muidugi kogemus. Sa pead kindlasti palju ]ppida, mitte ainult ülikoolis, vaid võtta osa erinevatest töörühmadest või käia osaliselt tööle, kus saad endale head praktikat. Ats rääkis ka Suveülikooli programmist. Mul tekkis suur huvi selle programmi vastu, sest see näiteks annab võimalust tööle jäämisele. See loeng oli väga informatiivne ja vajalik minu jaoks.

			Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : " What we see depends mainly on what we look for. " Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.

			Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.

			== Õpingukorralduse küsimused ==
			=== Küsimus A ===
			Kukkusid eksamil läbi.

			1)Kaua on võimalik eksamit järele teha?

			2)Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

			3)Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

			4)Mis on tähtajad?

			5)Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

			6)Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
			=== Vastus ===

Dkulagin at 23:49, 23 October 2013

2013-10-23T23:49:42Z

← Older revision		Revision as of 02:49, 24 October 2013
Line 25:		Line 25:
	Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : " What we see depends mainly on what we look for. " Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.		Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : " What we see depends mainly on what we look for. " Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.

	Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.		Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust. Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.