User:Dlohmus - Revision history

Dlohmus: /* Küsimus 4 */

2014-11-06T15:33:41Z

Küsimus 4

← Older revision		Revision as of 18:33, 6 November 2014
Line 76:		Line 76:
	e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;		e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

	f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.		f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

			Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.

	Tulenevalt kõrgharidusreformist ei lähe VÕTA tulemused arvesse õppekava täies mahus täitmisel(st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal),		Tulenevalt kõrgharidusreformist ei lähe VÕTA tulemused arvesse õppekava täies mahus täitmisel(st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal),

Dlohmus: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2014-10-19T14:10:44Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 17:10, 19 October 2014
Line 2:		Line 2:

	= '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =		= '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =
	~~[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]~~
	----		----

Line 126:		Line 126:
	----		----
	<references/>		<references/>

			[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

Dlohmus: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2014-10-19T14:08:01Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 17:08, 19 October 2014
Line 2:		Line 2:

	= '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =		= '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =
			[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]
	----		----

Dlohmus: /* Essee */

2014-10-19T14:06:40Z

Essee

← Older revision		Revision as of 17:06, 19 October 2014
Line 36:		Line 36:
	Kaheksandas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus 16.10.2014 (Elar Lang)]</ref> ja ühtlasi ka viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ning veebirakenduste turvalisusest. Suhtumises õppetöösse rõhutas esineja seda, et kui õppida ja teha näiteks uurimustööd, siis tuleb teha seda hästi ja põhjalikult, et tehtud tööd ka hiljem sulle midagi tagasi annaks. Õppetöös on peamine saavutada teadmised ja saada sellele vastavalt hinnatud, hinne ei ole eesmärk omaette. Elar Langi sõnul on peamine point:“ Nii nagu sa suhtud praegu õppetöösse, suhtud sa hiljem ka töösse.“ Eelneva lause osas olen esinejaga sajaprotsendiliselt nõus.		Kaheksandas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus 16.10.2014 (Elar Lang)]</ref> ja ühtlasi ka viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ning veebirakenduste turvalisusest. Suhtumises õppetöösse rõhutas esineja seda, et kui õppida ja teha näiteks uurimustööd, siis tuleb teha seda hästi ja põhjalikult, et tehtud tööd ka hiljem sulle midagi tagasi annaks. Õppetöös on peamine saavutada teadmised ja saada sellele vastavalt hinnatud, hinne ei ole eesmärk omaette. Elar Langi sõnul on peamine point:“ Nii nagu sa suhtud praegu õppetöösse, suhtud sa hiljem ka töösse.“ Eelneva lause osas olen esinejaga sajaprotsendiliselt nõus.
	Turvalisuse teema oli ka väga intrigeeriv. Kokkuvõtlikult turvalisuse kohta võiks õelda, et enne kui midagi kuskil internetis jagad, mõtle mitu korda järele. Mis on kord juba internetti jõudnud, seda sealt enam tagasi saada ei ole võimalik. Lõpuks üks teoreetiline küsimus: keda või mida usaldada? Mitte kedagi.		Turvalisuse teema oli ka väga intrigeeriv. Kokkuvõtlikult turvalisuse kohta võiks õelda, et enne kui midagi kuskil internetis jagad, mõtle mitu korda järele. Mis on kord juba internetti jõudnud, seda sealt enam tagasi saada ei ole võimalik. Lõpuks üks teoreetiline küsimus: keda või mida usaldada? Mitte kedagi.

	Kokkuvõtteks võiks õelda, et kõigi loengute läbivaks sõnumiks oli pidev õppimisvajadus ning miks on vaja motivatsiooni ennast valitud erialal edasi arendada. IT maailmas on asjad nii kiires muutumises, et vanast rasvast elades seal kaua vastu pidada ei ole võimalik. Samuti rõhutasid esinejad seda, et tööle kandideerides reeglina ei vaadata seda, mida sa hetkel oskad, vaid seda kui kohusetundlik sa oled ja mida sa tahad aasta pärast osata. Esinejaid ühendas samuti sügav huvi oma töö vastu. Veel panin tähele, et enamus neist olid IT Kolledzi vilistlased ja kõik nad töötasid valitud erialal. See näitab, et IT Kolledzist on võimalik saada väga hea haridus.		Kokkuvõtteks võiks õelda, et kõigi loengute läbivaks sõnumiks oli pidev õppimisvajadus ning miks on vaja motivatsiooni ennast valitud erialal edasi arendada. IT maailmas on asjad nii kiires muutumises, et vanast rasvast elades seal kaua vastu pidada ei ole võimalik. Samuti rõhutasid esinejad seda, et tööle kandideerides reeglina ei vaadata seda, mida sa hetkel oskad, vaid seda kui kohusetundlik sa oled ja mida sa tahad aasta pärast osata. Esinejaid ühendas samuti sügav huvi oma töö vastu. Veel panin tähele, et enamus neist olid IT Kolledzi vilistlased ja kõik nad töötasid valitud erialal. See näitab, et IT Kolledzist on võimalik saada väga hea haridus.

Dlohmus: /* Essee */

2014-10-19T14:06:08Z

Essee

← Older revision		Revision as of 17:06, 19 October 2014
Line 32:		Line 32:
	Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet 02.10.2014 (Kristjan Karmo)]</ref> tutvustas Kristjan Karmo testimist ja tarkvara kvaliteedi tagamist. See loeng oli minu isiklik lemmikloeng. Varem ei teadnud ma testimisest mitte midagi. Sellest loengust sain teada, millises osas on erinevates arendusmudelites testimine. Testijad ei ole kindlasti inimesed, kes arendajana oma tööga toime ei tule, ning seetõttu tegelevad teiste koodi testimisega. Testija töö on ülioluline, sest vead tarkvaras võivad nii rahaliselt kulukaks osutada kui ka kahjustada arendaja mainet. Loengu käigus toodud näidetes esinenud kahjumid olid mõnikord lausa miljardites dollarites. Veel jäi sellest loengust kõlama, et 100% vigade testimist ei suudeta kunagi garanteerida, siin võiks paralleele tõmmata andmeturbega, sest 100% turvalisust ei ole ka kunagi saavutatav. Kristjani loeng pani mind mõtlema, mida oleks vaja, et saada heaks testijaks? Testija peaks oskama näha suurt pilti, nii tervikut kui ka tulemust. Testija peaks kindlasti olema uudishimulik ja „külma närviga“, sest mõnikord süüdistatakse testijat ülekohtuselt, kui ta leiab testitavast tarkvarast vea, kuigi tema ei ole selle vea autor. Testija töö plussiks on see, et tema saab esimeseni arendatavast süsteemist tervikpildi.		Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet 02.10.2014 (Kristjan Karmo)]</ref> tutvustas Kristjan Karmo testimist ja tarkvara kvaliteedi tagamist. See loeng oli minu isiklik lemmikloeng. Varem ei teadnud ma testimisest mitte midagi. Sellest loengust sain teada, millises osas on erinevates arendusmudelites testimine. Testijad ei ole kindlasti inimesed, kes arendajana oma tööga toime ei tule, ning seetõttu tegelevad teiste koodi testimisega. Testija töö on ülioluline, sest vead tarkvaras võivad nii rahaliselt kulukaks osutada kui ka kahjustada arendaja mainet. Loengu käigus toodud näidetes esinenud kahjumid olid mõnikord lausa miljardites dollarites. Veel jäi sellest loengust kõlama, et 100% vigade testimist ei suudeta kunagi garanteerida, siin võiks paralleele tõmmata andmeturbega, sest 100% turvalisust ei ole ka kunagi saavutatav. Kristjani loeng pani mind mõtlema, mida oleks vaja, et saada heaks testijaks? Testija peaks oskama näha suurt pilti, nii tervikut kui ka tulemust. Testija peaks kindlasti olema uudishimulik ja „külma närviga“, sest mõnikord süüdistatakse testijat ülekohtuselt, kui ta leiab testitavast tarkvarast vea, kuigi tema ei ole selle vea autor. Testija töö plussiks on see, et tema saab esimeseni arendatavast süsteemist tervikpildi.

	Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust 9.10.2014(Andres Septer)]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. IT sektori töökohad jagunevad põhimõtteliselt kahe sektori vahel. Esimeses sektoris on need ettevõtted, mis tegelevadki puhtalt IT-teenuste pakkumisega, teises sektoris on kõik ülejäänud tegevusaladega ettevõtteid, kus IT on tugisüsteemina. Sellest loengust sai selgeks, miks on vaja IT alaseid baasteadmisi. Ilma baasteadmisteta võib küll näiteks võrku konfigureerida kuid ei pruugi alati aru saada, mida sa teed ja kogu süsteemi tööle hakkamine on rohkem õnneasi. Veel võrreldi töötamist riigiasutuses ja erasektoris, väikefirmas ja suurfirmas.		Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust 9.10.2014 (Andres Septer)]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. IT sektori töökohad jagunevad põhimõtteliselt kahe sektori vahel. Esimeses sektoris on need ettevõtted, mis tegelevadki puhtalt IT-teenuste pakkumisega, teises sektoris on kõik ülejäänud tegevusaladega ettevõtteid, kus IT on tugisüsteemina. Sellest loengust sai selgeks, miks on vaja IT alaseid baasteadmisi. Ilma baasteadmisteta võib küll näiteks võrku konfigureerida kuid ei pruugi alati aru saada, mida sa teed ja kogu süsteemi tööle hakkamine on rohkem õnneasi. Veel võrreldi töötamist riigiasutuses ja erasektoris, väikefirmas ja suurfirmas.

			Kaheksandas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus 16.10.2014 (Elar Lang)]</ref> ja ühtlasi ka viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ning veebirakenduste turvalisusest. Suhtumises õppetöösse rõhutas esineja seda, et kui õppida ja teha näiteks uurimustööd, siis tuleb teha seda hästi ja põhjalikult, et tehtud tööd ka hiljem sulle midagi tagasi annaks. Õppetöös on peamine saavutada teadmised ja saada sellele vastavalt hinnatud, hinne ei ole eesmärk omaette. Elar Langi sõnul on peamine point:“ Nii nagu sa suhtud praegu õppetöösse, suhtud sa hiljem ka töösse.“ Eelneva lause osas olen esinejaga sajaprotsendiliselt nõus.
			Turvalisuse teema oli ka väga intrigeeriv. Kokkuvõtlikult turvalisuse kohta võiks õelda, et enne kui midagi kuskil internetis jagad, mõtle mitu korda järele. Mis on kord juba internetti jõudnud, seda sealt enam tagasi saada ei ole võimalik. Lõpuks üks teoreetiline küsimus: keda või mida usaldada? Mitte kedagi.
	Kokkuvõtteks võiks õelda, et kõigi loengute läbivaks sõnumiks oli pidev õppimisvajadus ning miks on vaja motivatsiooni ennast valitud erialal edasi arendada. IT maailmas on asjad nii kiires muutumises, et vanast rasvast elades seal kaua vastu pidada ei ole võimalik. Samuti rõhutasid esinejad seda, et tööle kandideerides reeglina ei vaadata seda, mida sa hetkel oskad, vaid seda kui kohusetundlik sa oled ja mida sa tahad aasta pärast osata. Esinejaid ühendas samuti sügav huvi oma töö vastu. Veel panin tähele, et enamus neist olid IT Kolledzi vilistlased ja kõik nad töötasid valitud erialal. See näitab, et IT Kolledzist on võimalik saada väga hea haridus.		Kokkuvõtteks võiks õelda, et kõigi loengute läbivaks sõnumiks oli pidev õppimisvajadus ning miks on vaja motivatsiooni ennast valitud erialal edasi arendada. IT maailmas on asjad nii kiires muutumises, et vanast rasvast elades seal kaua vastu pidada ei ole võimalik. Samuti rõhutasid esinejad seda, et tööle kandideerides reeglina ei vaadata seda, mida sa hetkel oskad, vaid seda kui kohusetundlik sa oled ja mida sa tahad aasta pärast osata. Esinejaid ühendas samuti sügav huvi oma töö vastu. Veel panin tähele, et enamus neist olid IT Kolledzi vilistlased ja kõik nad töötasid valitud erialal. See näitab, et IT Kolledzist on võimalik saada väga hea haridus.

Dlohmus: /* Essee */

2014-10-19T13:58:58Z

Essee

← Older revision		Revision as of 16:58, 19 October 2014
Line 22:		Line 22:
	Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorralduse ja sisekorra loeng 27.08.2014 (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)] </ref> selgitati kuidas IT kolledžis asjad käivad. Puudutati erinevaid õppekorralduslike küsimusi nagu ainepunktid, varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine, kuidas deklareerida aineid ja püsida täiskoormusega õppes.		Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorralduse ja sisekorra loeng 27.08.2014 (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)] </ref> selgitati kuidas IT kolledžis asjad käivad. Puudutati erinevaid õppekorralduslike küsimusi nagu ainepunktid, varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine, kuidas deklareerida aineid ja püsida täiskoormusega õppes.

	Teises loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0</ref> tutvustas õppejõud Margus Ernits õppimist ja õppekorraldust. Sellest loengust jäi mulle kõlama kaks põhilist punkti: tuleb õppida oma aega planeerima, et asjadega õigeks ajaks valmis jõuda ning soovitus õppida, mis peaks olema iseenesest mõistetav, kui kooli minna. Aga paraku juhtub ikka nii, unustatakse ära, miks kooli tuldi ning õppimine jääb tagaplaanile. Kaugõppes õppides on aja planeerimine eriti tähtis, muidu lihtsalt ei jõua oma töödega tähtajaks valmis. Loengu võiks kokku võtta õppejõu sõnadega: “Õppimisel loeb kaks asja õppija motivatsioon ning õppejõu motivatsioon.“		Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimise jamotivatsiooni loeng 04.09.2014 (Margus Ernits)]</ref> tutvustas õppejõud Margus Ernits õppimist ja õppekorraldust. Sellest loengust jäi mulle kõlama kaks põhilist punkti: tuleb õppida oma aega planeerima, et asjadega õigeks ajaks valmis jõuda ning soovitus õppida, mis peaks olema iseenesest mõistetav, kui kooli minna. Aga paraku juhtub ikka nii, unustatakse ära, miks kooli tuldi ning õppimine jääb tagaplaanile. Kaugõppes õppides on aja planeerimine eriti tähtis, muidu lihtsalt ei jõua oma töödega tähtajaks valmis. Loengu võiks kokku võtta õppejõu sõnadega: “Õppimisel loeb kaks asja õppija motivatsioon ning õppejõu motivatsioon.“

	Kolmandas loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65</ref> rääkis samuti õppejõud Margus Ernits. Teemaks seekord robootika ja häkkimine. Selle loengu juures meeldis mulle väga õppejõu selgitus mõistele „häkkimine“. Nagu ilmselt enamusel inimestel, seostus eelnimetatud mõiste minu jaoks eelkõige ikkagi arvutitega. Samuti tekitas loeng huvi robootika vastu, ning tekitas tahtmise ka ise seda lähemalt uurida. Räägiti ka erinevatest koostööprojektidest, mulle meeldis eriti projekt nimega „Kardin“, see pani mõtlema, kuidas asju teistmoodi teha.		Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimise loeng 11.09.2014 (Margus Ernits)]</ref> rääkis samuti õppejõud Margus Ernits. Teemaks seekord robootika ja häkkimine. Selle loengu juures meeldis mulle väga õppejõu selgitus mõistele „häkkimine“. Nagu ilmselt enamusel inimestel, seostus eelnimetatud mõiste minu jaoks eelkõige ikkagi arvutitega. Samuti tekitas loeng huvi robootika vastu, ning tekitas tahtmise ka ise seda lähemalt uurida. Räägiti ka erinevatest koostööprojektidest, mulle meeldis eriti projekt nimega „Kardin“, see pani mõtlema, kuidas asju teistmoodi teha.

	Neljandas loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016</ref> tutvustas Jaanika Liiv subjektiivset programmeerimist ning rääkis stereotüüpidest ja kogukonnast. Ta rääkis, et õppima minnes ei teadnud ta kelleks ta tegelikult saada soovib ning nüüd IT alal töötades on ta oma valikuga väga rahul. Oma igapäevases töös kasutab ta programmeerimiskeelt Ruby on rails. Ta rääkis sellest nii kaasahaaravalt, et uurisin juba loengus soovitatud lehte [http://tryruby.org/levels/1/challenges/0 Try Ruby] ja plaanin selle programmeerimiskeelega edaspidi lähemalt tutvuda. Veel puudutas ta natukene versioonihalduse teemat ning selgitas, milleks versioonihaldust vaja on. Huvitav teema on oli ka stereotüüpidest, kus selgitati, kuidas väljakujunenud stereotüübid võivad mõjutada negatiivselt programmeerija arengut.		Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast 18.09.2014 (Jaanika Liiv)]</ref> tutvustas Jaanika Liiv subjektiivset programmeerimist ning rääkis stereotüüpidest ja kogukonnast. Ta rääkis, et õppima minnes ei teadnud ta kelleks ta tegelikult saada soovib ning nüüd IT alal töötades on ta oma valikuga väga rahul. Oma igapäevases töös kasutab ta programmeerimiskeelt Ruby on rails. Ta rääkis sellest nii kaasahaaravalt, et uurisin juba loengus soovitatud lehte [http://tryruby.org/levels/1/challenges/0 Try Ruby] ja plaanin selle programmeerimiskeelega edaspidi lähemalt tutvuda. Veel puudutas ta natukene versioonihalduse teemat ning selgitas, milleks versioonihaldust vaja on. Huvitav teema on oli ka stereotüüpidest, kus selgitati, kuidas väljakujunenud stereotüübid võivad mõjutada negatiivselt programmeerija arengut.

	Viiendas loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc</ref> jagas oma kogemusi Carolin Fischer IT süsteemide administreerimisest. Carolin töötab Skypes süsteemiadministraatorina. Varasemalt on ta töötanud Piirivalveametis ning Tietos süsteemiadministraatorina. Carolini jutust jäi kõlama see, kuidas tulla toime suurte väljakutsetega ning kui oluline on tagasiside tehtud tööle.		Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele 25.09.2104 (Carolyn Fischer)]</ref> jagas oma kogemusi Carolin Fischer IT süsteemide administreerimisest. Carolin töötab Skypes süsteemiadministraatorina. Varasemalt on ta töötanud Piirivalveametis ning Tietos süsteemiadministraatorina. Carolini jutust jäi kõlama see, kuidas tulla toime suurte väljakutsetega ning kui oluline on tagasiside tehtud tööle.

	Kuuendas loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43</ref> tutvustas Kristjan Karmo testimist ja tarkvara kvaliteedi tagamist. See loeng oli minu isiklik lemmikloeng. Varem ei teadnud ma testimisest mitte midagi. Sellest loengust sain teada, millises osas on erinevates arendusmudelites testimine. Testijad ei ole kindlasti inimesed, kes arendajana oma tööga toime ei tule, ning seetõttu tegelevad teiste koodi testimisega. Testija töö on ülioluline, sest vead tarkvaras võivad nii rahaliselt kulukaks osutada kui ka kahjustada arendaja mainet. Loengu käigus toodud näidetes esinenud kahjumid olid mõnikord lausa miljardites dollarites. Veel jäi sellest loengust kõlama, et 100% vigade testimist ei suudeta kunagi garanteerida, siin võiks paralleele tõmmata andmeturbega, sest 100% turvalisust ei ole ka kunagi saavutatav. Kristjani loeng pani mind mõtlema, mida oleks vaja, et saada heaks testijaks? Testija peaks oskama näha suurt pilti, nii tervikut kui ka tulemust. Testija peaks kindlasti olema uudishimulik ja „külma närviga“, sest mõnikord süüdistatakse testijat ülekohtuselt, kui ta leiab testitavast tarkvarast vea, kuigi tema ei ole selle vea autor. Testija töö plussiks on see, et tema saab esimeseni arendatavast süsteemist tervikpildi.		Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet 02.10.2014 (Kristjan Karmo)]</ref> tutvustas Kristjan Karmo testimist ja tarkvara kvaliteedi tagamist. See loeng oli minu isiklik lemmikloeng. Varem ei teadnud ma testimisest mitte midagi. Sellest loengust sain teada, millises osas on erinevates arendusmudelites testimine. Testijad ei ole kindlasti inimesed, kes arendajana oma tööga toime ei tule, ning seetõttu tegelevad teiste koodi testimisega. Testija töö on ülioluline, sest vead tarkvaras võivad nii rahaliselt kulukaks osutada kui ka kahjustada arendaja mainet. Loengu käigus toodud näidetes esinenud kahjumid olid mõnikord lausa miljardites dollarites. Veel jäi sellest loengust kõlama, et 100% vigade testimist ei suudeta kunagi garanteerida, siin võiks paralleele tõmmata andmeturbega, sest 100% turvalisust ei ole ka kunagi saavutatav. Kristjani loeng pani mind mõtlema, mida oleks vaja, et saada heaks testijaks? Testija peaks oskama näha suurt pilti, nii tervikut kui ka tulemust. Testija peaks kindlasti olema uudishimulik ja „külma närviga“, sest mõnikord süüdistatakse testijat ülekohtuselt, kui ta leiab testitavast tarkvarast vea, kuigi tema ei ole selle vea autor. Testija töö plussiks on see, et tema saab esimeseni arendatavast süsteemist tervikpildi.

	Seitsmendas loengus<ref> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. IT sektori töökohad jagunevad põhimõtteliselt kahe sektori vahel. Esimeses sektoris on need ettevõtted, mis tegelevadki puhtalt IT-teenuste pakkumisega, teises sektoris on kõik ülejäänud tegevusaladega ettevõtteid, kus IT on tugisüsteemina. Sellest loengust sai selgeks, miks on vaja IT alaseid baasteadmisi. Ilma baasteadmisteta võib küll näiteks võrku konfigureerida kuid ei pruugi alati aru saada, mida sa teed ja kogu süsteemi tööle hakkamine on rohkem õnneasi. Veel võrreldi töötamist riigiasutuses ja erasektoris, väikefirmas ja suurfirmas.		Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust 9.10.2014(Andres Septer)]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. IT sektori töökohad jagunevad põhimõtteliselt kahe sektori vahel. Esimeses sektoris on need ettevõtted, mis tegelevadki puhtalt IT-teenuste pakkumisega, teises sektoris on kõik ülejäänud tegevusaladega ettevõtteid, kus IT on tugisüsteemina. Sellest loengust sai selgeks, miks on vaja IT alaseid baasteadmisi. Ilma baasteadmisteta võib küll näiteks võrku konfigureerida kuid ei pruugi alati aru saada, mida sa teed ja kogu süsteemi tööle hakkamine on rohkem õnneasi. Veel võrreldi töötamist riigiasutuses ja erasektoris, väikefirmas ja suurfirmas.

	Kokkuvõtteks võiks õelda, et kõigi loengute läbivaks sõnumiks oli pidev õppimisvajadus ning miks on vaja motivatsiooni ennast valitud erialal edasi arendada. IT maailmas on asjad nii kiires muutumises, et vanast rasvast elades seal kaua vastu pidada ei ole võimalik. Samuti rõhutasid esinejad seda, et tööle kandideerides reeglina ei vaadata seda, mida sa hetkel oskad, vaid seda kui kohusetundlik sa oled ja mida sa tahad aasta pärast osata. Esinejaid ühendas samuti sügav huvi oma töö vastu. Veel panin tähele, et enamus neist olid IT Kolledzi vilistlased ja kõik nad töötasid valitud erialal. See näitab, et IT Kolledzist on võimalik saada väga hea haridus.		Kokkuvõtteks võiks õelda, et kõigi loengute läbivaks sõnumiks oli pidev õppimisvajadus ning miks on vaja motivatsiooni ennast valitud erialal edasi arendada. IT maailmas on asjad nii kiires muutumises, et vanast rasvast elades seal kaua vastu pidada ei ole võimalik. Samuti rõhutasid esinejad seda, et tööle kandideerides reeglina ei vaadata seda, mida sa hetkel oskad, vaid seda kui kohusetundlik sa oled ja mida sa tahad aasta pärast osata. Esinejaid ühendas samuti sügav huvi oma töö vastu. Veel panin tähele, et enamus neist olid IT Kolledzi vilistlased ja kõik nad töötasid valitud erialal. See näitab, et IT Kolledzist on võimalik saada väga hea haridus.

Dlohmus: /* Essee */

2014-10-19T13:48:51Z

Essee

← Older revision		Revision as of 16:48, 19 October 2014
Line 20:		Line 20:
	Käesolev essee on koostatud IT kolledzi õppeaine „Õpingukorraldus ja eralatutvustus“ raames. Aine iseenesest on oli huvitav ja loenguvideote vaatamine laiendas kindlasti IT alaselt silmaringi. Eriti meeldis mulle see, et peaaegu igas videos olid uued esinejad, kes rääkisid oma IT valdkonnas töötades tekkinud kogemustest väga huvitavalt.		Käesolev essee on koostatud IT kolledzi õppeaine „Õpingukorraldus ja eralatutvustus“ raames. Aine iseenesest on oli huvitav ja loenguvideote vaatamine laiendas kindlasti IT alaselt silmaringi. Eriti meeldis mulle see, et peaaegu igas videos olid uued esinejad, kes rääkisid oma IT valdkonnas töötades tekkinud kogemustest väga huvitavalt.

	Esimeses loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 [[Õppekorralduse ja sisekorra loeng 27.08.2014 (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)]] </ref> selgitati kuidas IT kolledžis asjad käivad. Puudutati erinevaid õppekorralduslike küsimusi nagu ainepunktid, varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine, kuidas deklareerida aineid ja püsida täiskoormusega õppes.		Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorralduse ja sisekorra loeng 27.08.2014 (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)] </ref> selgitati kuidas IT kolledžis asjad käivad. Puudutati erinevaid õppekorralduslike küsimusi nagu ainepunktid, varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine, kuidas deklareerida aineid ja püsida täiskoormusega õppes.

	Teises loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0</ref> tutvustas õppejõud Margus Ernits õppimist ja õppekorraldust. Sellest loengust jäi mulle kõlama kaks põhilist punkti: tuleb õppida oma aega planeerima, et asjadega õigeks ajaks valmis jõuda ning soovitus õppida, mis peaks olema iseenesest mõistetav, kui kooli minna. Aga paraku juhtub ikka nii, unustatakse ära, miks kooli tuldi ning õppimine jääb tagaplaanile. Kaugõppes õppides on aja planeerimine eriti tähtis, muidu lihtsalt ei jõua oma töödega tähtajaks valmis. Loengu võiks kokku võtta õppejõu sõnadega: “Õppimisel loeb kaks asja õppija motivatsioon ning õppejõu motivatsioon.“		Teises loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0</ref> tutvustas õppejõud Margus Ernits õppimist ja õppekorraldust. Sellest loengust jäi mulle kõlama kaks põhilist punkti: tuleb õppida oma aega planeerima, et asjadega õigeks ajaks valmis jõuda ning soovitus õppida, mis peaks olema iseenesest mõistetav, kui kooli minna. Aga paraku juhtub ikka nii, unustatakse ära, miks kooli tuldi ning õppimine jääb tagaplaanile. Kaugõppes õppides on aja planeerimine eriti tähtis, muidu lihtsalt ei jõua oma töödega tähtajaks valmis. Loengu võiks kokku võtta õppejõu sõnadega: “Õppimisel loeb kaks asja õppija motivatsioon ning õppejõu motivatsioon.“

Dlohmus: /* Essee */

2014-10-19T13:46:57Z

Essee

← Older revision		Revision as of 16:46, 19 October 2014
Line 20:		Line 20:
	Käesolev essee on koostatud IT kolledzi õppeaine „Õpingukorraldus ja eralatutvustus“ raames. Aine iseenesest on oli huvitav ja loenguvideote vaatamine laiendas kindlasti IT alaselt silmaringi. Eriti meeldis mulle see, et peaaegu igas videos olid uued esinejad, kes rääkisid oma IT valdkonnas töötades tekkinud kogemustest väga huvitavalt.		Käesolev essee on koostatud IT kolledzi õppeaine „Õpingukorraldus ja eralatutvustus“ raames. Aine iseenesest on oli huvitav ja loenguvideote vaatamine laiendas kindlasti IT alaselt silmaringi. Eriti meeldis mulle see, et peaaegu igas videos olid uued esinejad, kes rääkisid oma IT valdkonnas töötades tekkinud kogemustest väga huvitavalt.

	Esimeses loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 [Õppekorralduse ja sisekorra loeng 27.08.2014 (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)] </ref> selgitati kuidas IT kolledžis asjad käivad. Puudutati erinevaid õppekorralduslike küsimusi nagu ainepunktid, varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine, kuidas deklareerida aineid ja püsida täiskoormusega õppes.		Esimeses loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 [[Õppekorralduse ja sisekorra loeng 27.08.2014 (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)]] </ref> selgitati kuidas IT kolledžis asjad käivad. Puudutati erinevaid õppekorralduslike küsimusi nagu ainepunktid, varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine, kuidas deklareerida aineid ja püsida täiskoormusega õppes.

	Teises loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0</ref> tutvustas õppejõud Margus Ernits õppimist ja õppekorraldust. Sellest loengust jäi mulle kõlama kaks põhilist punkti: tuleb õppida oma aega planeerima, et asjadega õigeks ajaks valmis jõuda ning soovitus õppida, mis peaks olema iseenesest mõistetav, kui kooli minna. Aga paraku juhtub ikka nii, unustatakse ära, miks kooli tuldi ning õppimine jääb tagaplaanile. Kaugõppes õppides on aja planeerimine eriti tähtis, muidu lihtsalt ei jõua oma töödega tähtajaks valmis. Loengu võiks kokku võtta õppejõu sõnadega: “Õppimisel loeb kaks asja õppija motivatsioon ning õppejõu motivatsioon.“		Teises loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0</ref> tutvustas õppejõud Margus Ernits õppimist ja õppekorraldust. Sellest loengust jäi mulle kõlama kaks põhilist punkti: tuleb õppida oma aega planeerima, et asjadega õigeks ajaks valmis jõuda ning soovitus õppida, mis peaks olema iseenesest mõistetav, kui kooli minna. Aga paraku juhtub ikka nii, unustatakse ära, miks kooli tuldi ning õppimine jääb tagaplaanile. Kaugõppes õppides on aja planeerimine eriti tähtis, muidu lihtsalt ei jõua oma töödega tähtajaks valmis. Loengu võiks kokku võtta õppejõu sõnadega: “Õppimisel loeb kaks asja õppija motivatsioon ning õppejõu motivatsioon.“

Dlohmus: /* Essee */

2014-10-19T13:42:44Z

Essee

← Older revision		Revision as of 16:42, 19 October 2014
Line 20:		Line 20:
	Käesolev essee on koostatud IT kolledzi õppeaine „Õpingukorraldus ja eralatutvustus“ raames. Aine iseenesest on oli huvitav ja loenguvideote vaatamine laiendas kindlasti IT alaselt silmaringi. Eriti meeldis mulle see, et peaaegu igas videos olid uued esinejad, kes rääkisid oma IT valdkonnas töötades tekkinud kogemustest väga huvitavalt.		Käesolev essee on koostatud IT kolledzi õppeaine „Õpingukorraldus ja eralatutvustus“ raames. Aine iseenesest on oli huvitav ja loenguvideote vaatamine laiendas kindlasti IT alaselt silmaringi. Eriti meeldis mulle see, et peaaegu igas videos olid uued esinejad, kes rääkisid oma IT valdkonnas töötades tekkinud kogemustest väga huvitavalt.

	Esimeses loengus<ref ~~name= Õppekorralduse ja sisekorra loeng 27.08.2014 (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)~~>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 </ref> selgitati kuidas IT kolledžis asjad käivad. Puudutati erinevaid õppekorralduslike küsimusi nagu ainepunktid, varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine, kuidas deklareerida aineid ja püsida täiskoormusega õppes.		Esimeses loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 [Õppekorralduse ja sisekorra loeng 27.08.2014 (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)] </ref> selgitati kuidas IT kolledžis asjad käivad. Puudutati erinevaid õppekorralduslike küsimusi nagu ainepunktid, varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine, kuidas deklareerida aineid ja püsida täiskoormusega õppes.

	Teises loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0</ref> tutvustas õppejõud Margus Ernits õppimist ja õppekorraldust. Sellest loengust jäi mulle kõlama kaks põhilist punkti: tuleb õppida oma aega planeerima, et asjadega õigeks ajaks valmis jõuda ning soovitus õppida, mis peaks olema iseenesest mõistetav, kui kooli minna. Aga paraku juhtub ikka nii, unustatakse ära, miks kooli tuldi ning õppimine jääb tagaplaanile. Kaugõppes õppides on aja planeerimine eriti tähtis, muidu lihtsalt ei jõua oma töödega tähtajaks valmis. Loengu võiks kokku võtta õppejõu sõnadega: “Õppimisel loeb kaks asja õppija motivatsioon ning õppejõu motivatsioon.“		Teises loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0</ref> tutvustas õppejõud Margus Ernits õppimist ja õppekorraldust. Sellest loengust jäi mulle kõlama kaks põhilist punkti: tuleb õppida oma aega planeerima, et asjadega õigeks ajaks valmis jõuda ning soovitus õppida, mis peaks olema iseenesest mõistetav, kui kooli minna. Aga paraku juhtub ikka nii, unustatakse ära, miks kooli tuldi ning õppimine jääb tagaplaanile. Kaugõppes õppides on aja planeerimine eriti tähtis, muidu lihtsalt ei jõua oma töödega tähtajaks valmis. Loengu võiks kokku võtta õppejõu sõnadega: “Õppimisel loeb kaks asja õppija motivatsioon ning õppejõu motivatsioon.“

Dlohmus: /* Essee */

2014-10-19T13:40:10Z

Essee

← Older revision		Revision as of 16:40, 19 October 2014
Line 20:		Line 20:
	Käesolev essee on koostatud IT kolledzi õppeaine „Õpingukorraldus ja eralatutvustus“ raames. Aine iseenesest on oli huvitav ja loenguvideote vaatamine laiendas kindlasti IT alaselt silmaringi. Eriti meeldis mulle see, et peaaegu igas videos olid uued esinejad, kes rääkisid oma IT valdkonnas töötades tekkinud kogemustest väga huvitavalt.		Käesolev essee on koostatud IT kolledzi õppeaine „Õpingukorraldus ja eralatutvustus“ raames. Aine iseenesest on oli huvitav ja loenguvideote vaatamine laiendas kindlasti IT alaselt silmaringi. Eriti meeldis mulle see, et peaaegu igas videos olid uued esinejad, kes rääkisid oma IT valdkonnas töötades tekkinud kogemustest väga huvitavalt.

	Esimeses loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 ~~Õppekorralduse ja sisekorra 27.08.2014 (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)~~</ref> selgitati kuidas IT kolledžis asjad käivad. Puudutati erinevaid õppekorralduslike küsimusi nagu ainepunktid, varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine, kuidas deklareerida aineid ja püsida täiskoormusega õppes.		Esimeses loengus<ref name= Õppekorralduse ja sisekorra loeng 27.08.2014 (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 </ref> selgitati kuidas IT kolledžis asjad käivad. Puudutati erinevaid õppekorralduslike küsimusi nagu ainepunktid, varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine, kuidas deklareerida aineid ja püsida täiskoormusega õppes.

	Teises loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0</ref> tutvustas õppejõud Margus Ernits õppimist ja õppekorraldust. Sellest loengust jäi mulle kõlama kaks põhilist punkti: tuleb õppida oma aega planeerima, et asjadega õigeks ajaks valmis jõuda ning soovitus õppida, mis peaks olema iseenesest mõistetav, kui kooli minna. Aga paraku juhtub ikka nii, unustatakse ära, miks kooli tuldi ning õppimine jääb tagaplaanile. Kaugõppes õppides on aja planeerimine eriti tähtis, muidu lihtsalt ei jõua oma töödega tähtajaks valmis. Loengu võiks kokku võtta õppejõu sõnadega: “Õppimisel loeb kaks asja õppija motivatsioon ning õppejõu motivatsioon.“		Teises loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0</ref> tutvustas õppejõud Margus Ernits õppimist ja õppekorraldust. Sellest loengust jäi mulle kõlama kaks põhilist punkti: tuleb õppida oma aega planeerima, et asjadega õigeks ajaks valmis jõuda ning soovitus õppida, mis peaks olema iseenesest mõistetav, kui kooli minna. Aga paraku juhtub ikka nii, unustatakse ära, miks kooli tuldi ning õppimine jääb tagaplaanile. Kaugõppes õppides on aja planeerimine eriti tähtis, muidu lihtsalt ei jõua oma töödega tähtajaks valmis. Loengu võiks kokku võtta õppejõu sõnadega: “Õppimisel loeb kaks asja õppija motivatsioon ning õppejõu motivatsioon.“