User:Dmelamed - Revision history

Dmelamed: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2014-10-22T17:26:37Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 20:26, 22 October 2014
Line 2:		Line 2:
	Autor: Denis Melamed<br>		Autor: Denis Melamed<br>
	Rühm: 12<br>		Rühm: 12<br>
	Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014		Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

	==Essee==		==Essee==

Dmelamed at 17:26, 22 October 2014

2014-10-22T17:26:28Z

← Older revision		Revision as of 20:26, 22 October 2014
Line 6:		Line 6:
	==Essee==		==Essee==

	Selline esse on koostatud aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kaheksa loengu põhjal. ~~See~~ aines tulevad külalised, kes töötavad IT sfääris. Aine lõppus ma pean oskama öelda mis erinevus on administreerimisel ja arendaja ~~sfääril~~, kuidas ma pean käituma ~~ülikooli~~ ning kuidas ma pean töötama ja kus ma pean töötama, et saada ~~hästi~~ palka ning ~~hästi töötingimused~~.		Selline esse on koostatud aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kaheksa loengu põhjal. Selles aines tulevad külalised, kes töötavad IT sfääris. Aine lõppus ma pean oskama öelda, mis erinevus on administreerimisel ja arendaja sfääris, kuidas ma pean käituma ülikoolis ning kuidas ma pean töötama ja kus ma pean töötama, et saada head palka ning häid töötingimusi.

	Esimeses<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 "Õppekorraldus ja sisekord" Loengu salvestus]</ref> ja teises<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 "Õppimine ja motivatsioon" Loengu salvestus]</ref> loengus õppejõud tutvustas meid ainega ja räägis sellest, et on vaja kirjutada essee. Ja see on väga muugav, et kõik failed ja näited on Internetis. Ja see on väga huvitav kogemus, et teha essee Wiki leheküljel. Õppejõud rääkis meile viitamisest, et kui me tõlgime või kasutame materjali, siis me peame tegema viidet. Ma arvan, et see on kõige huvitavam essee esimesel semestril. Ka õppejõud ütles, et me peame õppima materjali, et kui meil on olemas materjaal, siis see ei tähenda seda, et me samme 100% punkti KT või eksami eest, kui me ei õpi seda materjali. Õpejõud räägis sellest, et kui minu arvates on loeng igav, siis ma saan mõlda, et seda loengut ei ole vaja minu elus, aga see ei ole nii. Näiteks me õppime matemaatikat, et matemaatika õppetab meid loogiliselt mõtlema ja lahendusi kiitesti leida. Aga kuidas siis teha asja huuvitavaks ? Mida rohkem me saame aru, seda rohkem me oleme huuvitatud sellest asjast ning see tekitab motivatsiioni, et õpida veel palju asju juurde. Ka praaktika on väga oluline fakt (see võib olla mänguline praaktika, uued ideed ja nii edasi). Veel oli üks väga oluline nõustamine, kui loeng on väga raske, siis paneme arvuti kinni ja kuulame korralikult loengut. Veel üks väga oluline asi IT Kolledzis on tagasiside. Semestri lõpus me anname tagasisidet aintele ja õppejõududele. Tagasiside aitab teistele tudengitele ja õppejõud muudab midagi endas ja kõigil meil saab lihtsam õppima, kui aine on väga raske.		Esimeses<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 "Õppekorraldus ja sisekord" Loengu salvestus]</ref> ja teises<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 "Õppimine ja motivatsioon" Loengu salvestus]</ref> loengus õppejõud tutvustas meid ainega ja räägis sellest, et on vaja kirjutada essee. Ja see on väga muugav, et kõik failed ja näited on Internetis. Ja see on väga huvitav kogemus, et teha essee Wiki leheküljel. Õppejõud rääkis meile viitamisest, et kui me tõlgime või kasutame materjali, siis me peame tegema viidet. Ma arvan, et see on kõige huvitavam essee esimesel semestril. Ka õppejõud ütles, et me peame õppima materjali, et kui meil on olemas materjaal, siis see ei tähenda seda, et me samme 100% punkti KT või eksami eest, kui me ei õpi seda materjali. Õpejõud räägis sellest, et kui minu arvates on loeng igav, siis ma saan mõlda, et seda loengut ei ole vaja minu elus, aga see ei ole nii. Näiteks me õppime matemaatikat, et matemaatika õppetab meid loogiliselt mõtlema ja lahendusi kiitesti leida. Aga kuidas siis teha asja huuvitavaks ? Mida rohkem me saame aru, seda rohkem me oleme huuvitatud sellest asjast ning see tekitab motivatsiioni, et õpida veel palju asju juurde. Ka praaktika on väga oluline fakt (see võib olla mänguline praaktika, uued ideed ja nii edasi). Veel oli üks väga oluline nõustamine, kui loeng on väga raske, siis paneme arvuti kinni ja kuulame korralikult loengut. Veel üks väga oluline asi IT Kolledzis on tagasiside. Semestri lõpus me anname tagasisidet aintele ja õppejõududele. Tagasiside aitab teistele tudengitele ja õppejõud muudab midagi endas ja kõigil meil saab lihtsam õppima, kui aine on väga raske.
Line 18:		Line 18:
	Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 "Testimine ja tarkvara kvaliteet" Loengu salvestus]</ref> meil oli külaline, kelle nimi oli Kristjan Karmo. Ta räägis oma loengus testimisest, et inimesed arvavad, et testimine on igav klikkimine. Aga see ei ole nii. Mis on oluline testimisel? Kõigepealt testimisel on oluline: 1) Süsteemne lähenemine 2) Loovus ja 3) Kogemused. Oli väga huvitav teada saada, et vead programmis maksavad väga palju raha. Slaidil olid väga huvitavaid näited, et kui palju maksab vigu teha. See järel Kristjan räägis, mis on testimine üldse. Ja ma sain aru, et testimine on kõikjal. Näiteks õpetaja testib oma tudengeid ja Microsoft'is inimesed testivad uusi programme. Testimine on üks osa meie elust. Siis Kristjan vastas meie küsimustele ja siis loeng lõppes. See oli väga huvitav loeng, sellepärast et külaline oli väga huvitav inimene ja ma sain teada väga palju uut testimisest.		Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 "Testimine ja tarkvara kvaliteet" Loengu salvestus]</ref> meil oli külaline, kelle nimi oli Kristjan Karmo. Ta räägis oma loengus testimisest, et inimesed arvavad, et testimine on igav klikkimine. Aga see ei ole nii. Mis on oluline testimisel? Kõigepealt testimisel on oluline: 1) Süsteemne lähenemine 2) Loovus ja 3) Kogemused. Oli väga huvitav teada saada, et vead programmis maksavad väga palju raha. Slaidil olid väga huvitavaid näited, et kui palju maksab vigu teha. See järel Kristjan räägis, mis on testimine üldse. Ja ma sain aru, et testimine on kõikjal. Näiteks õpetaja testib oma tudengeid ja Microsoft'is inimesed testivad uusi programme. Testimine on üks osa meie elust. Siis Kristjan vastas meie küsimustele ja siis loeng lõppes. See oli väga huvitav loeng, sellepärast et külaline oli väga huvitav inimene ja ma sain teada väga palju uut testimisest.

	Seitsemdas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c "IT tööturust" Loengu salvestus]</ref> tuli üks ettevõtja kelle nimi oli Andres Septer. Ta töötab ise enda peale, aga tal on olemas oma partnerid. Ta räägis meile väiksest ja suurest firmast, et kus on mugavam töötada ja mis situatsioonid võivad olla tööl. Kõige ~~kallis~~ asi meie elus on aeg. Ja ma olen nõus ~~Andresiga~~. Kui sa ei tee mitte midagi tööl ja ~~raisad~~ oma aega siis elu on ~~niisugune kui~~ tööl. Siis Andres andis paar ~~nõustamist~~. Kui ma tahan ~~asutada~~ tööle, ~~vaid~~ tööandja ütles "ei", siis ma ei pea muretsema. See tähendab seda, et see ei ole kõige parem või soobivam töökoht. Ka ma ei pea närviliseks ~~olla~~, kui ma vestlen ~~koos minu~~ tööandjaga, ~~sellepärast~~ ma võin kaotada ~~töökohti~~ või saada vähem palka. Ma pean olema avalik inimene. ~~Seda~~ meeldib ~~tööandja~~. Mulle ei meeldinud ~~seda~~ loeng, sellepärast seal ei ~~ole slaidid~~. Aga Andres Septer andis meile väga huvitavaid soovitusi ja ~~nõustamised~~.		Seitsemdas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c "IT tööturust" Loengu salvestus]</ref> tuli üks ettevõtja, kelle nimi oli Andres Septer. Ta töötab ise enda peale, aga tal on olemas oma partnerid. Ta räägis meile väiksest ja suurest firmast, et kus on mugavam töötada ja mis situatsioonid võivad olla tööl. Kõige kallim asi meie elus on aeg. Ja ma olen nõus Andresega. Kui sa ei tee mitte midagi tööl ja raiskad oma aega, siis elu on selline nagu tööl. Siis Andres andis paar nõuannet. Kui ma tahan asuda tööle, kuid tööandja ütles "ei", siis ma ei pea muretsema. See tähendab seda, et see ei ole kõige parem või soobivam töökoht. Ka ma ei pea närviliseks minema, kui ma vestlen tööandjaga, kui ta ütleb, et ma võin kaotada töökohta või saada vähem palka. Ma pean olema avalik inimene. See meeldib tööandjale. Mulle ei meeldinud see loeng, sellepärast et seal ei olnud slaide. Aga Andres Septer andis meile väga huvitavaid soovitusi ja nõuandeid.

	Kaheksandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" Loengu salvestus]</ref> meil oli väga huvitav külaline. See oli minu lemmik loeng. Külalise nimi oli Elar Lang ja ta räägis meile turvalisust ja loengu käimist. Ta töötas veebirakenduste ~~arendana~~ (2002 - 2011) ja siis Clarified Security OÜ firmas (2012 - ...). Ta lõpetas Tallinna ~~Polütehnikum~~ (1997 - 2001) ja siis lõpetas Eesti Infotehnoloogia Kolledz (IT Administraator). Pärast Polütehnikumi ta hakkas ~~programmeerida~~ ise aga ta ei teadnud lihtsalt ja elementaarseid asju ning termineid. Ja miks ta tuli ~~ülikoolis~~ ? See oli väga ~~soobiv~~, sellepärast et ta ~~võid~~ töötada ka. Elar tahaks proovida ja ta valis ~~admenistreerimine~~, ~~sellepärast~~ et arenduses ei olnud kaugõppe~~. Siis~~ Elar Lang andis meile huvitavaid ja ~~kasulikuid nõustamised~~. ~~Et kool~~ on meie töö ja me peame planeerima aega ja loengu ajal ~~kuulata õppejõud~~. Siis meie külaline räägis ~~turvalisust~~. Ta ütles, et iga süsteemi ~~taha~~ on inimene ja see on ~~hästi~~ idee, et teha 1 parool = 1 veebileht, sellepärast see on väga raske, et häkkida selline parooli süsteem. Ka me ei pea salvestama paroolid süsteemis. Süsteemi omanik või arendaja saab näha kõik ~~parooli~~.		Kaheksandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" Loengu salvestus]</ref> meil oli väga huvitav külaline. See oli minu lemmik loeng. Külalise nimi oli Elar Lang ja ta räägis meile turvalisust ja loengu käimist. Ta töötas veebirakenduste arendanajana (2002 - 2011) ja siis Clarified Security OÜ firmas (2012 - ...). Ta lõpetas Tallinna Polütehnikumi (1997 - 2001) ja siis lõpetas Eesti Infotehnoloogia Kolledz (IT Administraator). Pärast Polütehnikumi ta hakkas programmeerima. ise aga ta ei teadnud lihtsalt ja elementaarseid asju ning termineid. Ja miks ta tuli ülikooli ? See oli väga sobiv, sellepärast et ta võis töötada ka. Elar tahaks proovida ja ta valis admenistreerimise, kuna et arenduses ei olnud kaugõppe, siis Elar Lang andis meile huvitavaid ja kasulikke nõuandeid. Kool on meie töö ja me peame planeerima aega ja loengu ajal kuulama õppejõudu. Siis meie külaline räägis turvalisusest. Ta ütles, et iga süsteemi taga on inimene ja see on hea idee, et teha 1 parool = 1 veebileht, sellepärast et see on väga raske, et häkkida selline parooli süsteem. Ka me ei pea salvestama paroolid süsteemis. Süsteemi omanik või arendaja saab näha kõik paroolid. Siis me vaatasime väga huvitava video. Pärast loengut ma näitasin selle video oma sõpradele ja vanematele. See oli kõige huvitavam loeng ja mulle väga meeldivad nõuanded.
	Siis me ~~vaatame~~ väga ~~huvitav~~ video. Pärast ~~loengu~~ ma näitasin ~~see~~ video ~~minu~~ sõpradele ja vanematele. See oli kõige huvitavam loeng ja mulle väga meeldivad ~~nõustamised~~.

	Kokkuvõtteks ma tahan öelda, et see aine oli väga huvitav ja kasulik. Ma sain väga palju ~~erinevait~~ informatsiooni ja ~~nõustamisi~~ erinevatest inimestest. Nüüd ma saan aru mis teevad süsteemi administraatorid ja mis teevad arendajad. Kuidas tudengid peavad õppima, et ~~lopetada~~ väga hästi ning kus me võime töötada ja mis me võime teha pärast lõpetamist.		Kokkuvõtteks ma tahan öelda, et see aine oli väga huvitav ja kasulik. Ma sain väga palju erinevat informatsiooni ja nõuandeid erinevatest inimestest. Nüüd ma saan aru, mis teevad süsteemi administraatorid ja mis teevad arendajad. Kuidas tudengid peavad õppima, et lõpetada hästi või väga hästi ning kus me võime töötada ja mis me võime teha pärast lõpetamist.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Dmelamed: /* Essee */

2014-10-22T15:46:07Z

Essee

← Older revision		Revision as of 18:46, 22 October 2014
Line 14:		Line 14:
	Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" Loengu salvestus]</ref> meil oli külaline, kelle nimi oli Janika Liiv. Ta räägis meile programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest. Ta töötab programmeerijana. Ta töötas mitmes kompaanias. Ta ütles, et programmeerimine on loovkirjutamine ja ma ka arvan, et see on nii. Ka Janika Liiv rääkis, et talle meeldib programmeerida Ruby'ga. Ruby on avalik programm ja me võime ka proovida Ruby, kui tahame. Edasi olid mängud ja tublimad said t-särgid. Ja siis ta räägis stereotüüpidest, et mõned inimesed arvavad, et naised ei või olla programmeerijna, aga see ei ole nii. On olemas väga palju naisi, kes oskavad programmeerida paremini, kui mehed. Loeng oli väga huvitav.		Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" Loengu salvestus]</ref> meil oli külaline, kelle nimi oli Janika Liiv. Ta räägis meile programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest. Ta töötab programmeerijana. Ta töötas mitmes kompaanias. Ta ütles, et programmeerimine on loovkirjutamine ja ma ka arvan, et see on nii. Ka Janika Liiv rääkis, et talle meeldib programmeerida Ruby'ga. Ruby on avalik programm ja me võime ka proovida Ruby, kui tahame. Edasi olid mängud ja tublimad said t-särgid. Ja siis ta räägis stereotüüpidest, et mõned inimesed arvavad, et naised ei või olla programmeerijna, aga see ei ole nii. On olemas väga palju naisi, kes oskavad programmeerida paremini, kui mehed. Loeng oli väga huvitav.

	Viiendas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" Loengu salvestus]</ref> ~~loengus~~ tuli üks naine, kelle nimi oli Carolyn Fischer. Ta töötab Skype's süsteemi admenistratorina ja ta õppis IT Kolledzis. Kuna ta õppis IT Kolledzis ja samuti käis tööl. Ta oli degusteerija, töötas Harju Elekter firmas ja töötas Piirivalveametis. Siis Carolyn räägis Skype'st. See oli huvitav, et me saime teada, et kui palju serverit seal on, kui palju kasutajad Skype's ja mis tehnoloogiat nad kasutavad. Siis Carolyn andis meile nõuandeid ja siis ta vastas meie küsimustele. Mul ei meeldinud, see loeng, sest ma tahan olla arendaja, mitte administraator, kuid ka seal oli väga kasulik info ka.		Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" Loengu salvestus]</ref> tuli üks naine, kelle nimi oli Carolyn Fischer. Ta töötab Skype's süsteemi admenistratorina ja ta õppis IT Kolledzis. Kuna ta õppis IT Kolledzis ja samuti käis tööl. Ta oli degusteerija, töötas Harju Elekter firmas ja töötas Piirivalveametis. Siis Carolyn räägis Skype'st. See oli huvitav, et me saime teada, et kui palju serverit seal on, kui palju kasutajad Skype's ja mis tehnoloogiat nad kasutavad. Siis Carolyn andis meile nõuandeid ja siis ta vastas meie küsimustele. Mul ei meeldinud, see loeng, sest ma tahan olla arendaja, mitte administraator, kuid ka seal oli väga kasulik info ka.

	Kuuendas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 "Testimine ja tarkvara kvaliteet" Loengu salvestus]</ref> ~~loengus~~ meil oli külaline, kelle nimi oli Kristjan Karmo. Ta räägis oma loengus testimisest, et inimesed arvavad, et testimine on igav klikkimine. Aga see ei ole nii. Mis on oluline testimisel? Kõigepealt testimisel on oluline: 1) Süsteemne lähenemine 2) Loovus ja 3) Kogemused. Oli väga huvitav teada saada, et vead programmis maksavad väga palju raha. Slaidil olid väga huvitavaid näited, et kui palju maksab vigu teha. See järel Kristjan räägis, mis on testimine üldse. Ja ma sain aru, et testimine on kõikjal. Näiteks õpetaja testib oma tudengeid ja Microsoft'is inimesed testivad uusi programme. Testimine on üks osa meie elust. Siis Kristjan vastas meie küsimustele ja siis loeng lõppes. See oli väga huvitav loeng, sellepärast et külaline oli väga huvitav inimene ja ma sain teada väga palju uut testimisest.		Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 "Testimine ja tarkvara kvaliteet" Loengu salvestus]</ref> meil oli külaline, kelle nimi oli Kristjan Karmo. Ta räägis oma loengus testimisest, et inimesed arvavad, et testimine on igav klikkimine. Aga see ei ole nii. Mis on oluline testimisel? Kõigepealt testimisel on oluline: 1) Süsteemne lähenemine 2) Loovus ja 3) Kogemused. Oli väga huvitav teada saada, et vead programmis maksavad väga palju raha. Slaidil olid väga huvitavaid näited, et kui palju maksab vigu teha. See järel Kristjan räägis, mis on testimine üldse. Ja ma sain aru, et testimine on kõikjal. Näiteks õpetaja testib oma tudengeid ja Microsoft'is inimesed testivad uusi programme. Testimine on üks osa meie elust. Siis Kristjan vastas meie küsimustele ja siis loeng lõppes. See oli väga huvitav loeng, sellepärast et külaline oli väga huvitav inimene ja ma sain teada väga palju uut testimisest.

	Seitsemdas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c "IT tööturust" Loengu salvestus]</ref> ~~loengus~~ tuli üks ettevõtja kelle nimi oli Andres Septer. Ta töötab ise enda peale, aga tal on olemas oma partnerid. Ta räägis meile väiksest ja suurest firmast, et kus on mugavam töötada ja mis situatsioonid võivad olla tööl. Kõige kallis asi meie elus on aeg. Ja ma olen nõus Andresiga. Kui sa ei tee mitte midagi tööl ja raisad oma aega siis elu on niisugune kui tööl. Siis Andres andis paar nõustamist. Kui ma tahan asutada tööle, vaid tööandja ütles "ei", siis ma ei pea muretsema. See tähendab seda, et see ei ole kõige parem või soobivam töökoht. Ka ma ei pea närviliseks olla, kui ma vestlen koos minu tööandjaga, sellepärast ma võin kaotada töökohti või saada vähem palka. Ma pean olema avalik inimene. Seda meeldib tööandja. Mulle ei meeldinud seda loeng, sellepärast seal ei ole slaidid. Aga Andres Septer andis meile väga huvitavaid soovitusi ja nõustamised.		Seitsemdas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c "IT tööturust" Loengu salvestus]</ref> tuli üks ettevõtja kelle nimi oli Andres Septer. Ta töötab ise enda peale, aga tal on olemas oma partnerid. Ta räägis meile väiksest ja suurest firmast, et kus on mugavam töötada ja mis situatsioonid võivad olla tööl. Kõige kallis asi meie elus on aeg. Ja ma olen nõus Andresiga. Kui sa ei tee mitte midagi tööl ja raisad oma aega siis elu on niisugune kui tööl. Siis Andres andis paar nõustamist. Kui ma tahan asutada tööle, vaid tööandja ütles "ei", siis ma ei pea muretsema. See tähendab seda, et see ei ole kõige parem või soobivam töökoht. Ka ma ei pea närviliseks olla, kui ma vestlen koos minu tööandjaga, sellepärast ma võin kaotada töökohti või saada vähem palka. Ma pean olema avalik inimene. Seda meeldib tööandja. Mulle ei meeldinud seda loeng, sellepärast seal ei ole slaidid. Aga Andres Septer andis meile väga huvitavaid soovitusi ja nõustamised.

	Kaheksandas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" Loengu salvestus]</ref> ~~loengus~~ meil oli väga huvitav külaline. See oli minu lemmik loeng. Külalise nimi oli Elar Lang ja ta räägis meile turvalisust ja loengu käimist. Ta töötas veebirakenduste arendana (2002 - 2011) ja siis Clarified Security OÜ firmas (2012 - ...). Ta lõpetas Tallinna Polütehnikum (1997 - 2001) ja siis lõpetas Eesti Infotehnoloogia Kolledz (IT Administraator). Pärast Polütehnikumi ta hakkas programmeerida ise aga ta ei teadnud lihtsalt ja elementaarseid asju ning termineid. Ja miks ta tuli ülikoolis ? See oli väga soobiv, sellepärast et ta võid töötada ka. Elar tahaks proovida ja ta valis admenistreerimine, sellepärast et arenduses ei olnud kaugõppe. Siis Elar Lang andis meile huvitavaid ja kasulikuid nõustamised. Et kool on meie töö ja me peame planeerima aega ja loengu ajal kuulata õppejõud. Siis meie külaline räägis turvalisust. Ta ütles, et iga süsteemi taha on inimene ja see on hästi idee, et teha 1 parool = 1 veebileht, sellepärast see on väga raske, et häkkida selline parooli süsteem. Ka me ei pea salvestama paroolid süsteemis. Süsteemi omanik või arendaja saab näha kõik parooli.		Kaheksandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" Loengu salvestus]</ref> meil oli väga huvitav külaline. See oli minu lemmik loeng. Külalise nimi oli Elar Lang ja ta räägis meile turvalisust ja loengu käimist. Ta töötas veebirakenduste arendana (2002 - 2011) ja siis Clarified Security OÜ firmas (2012 - ...). Ta lõpetas Tallinna Polütehnikum (1997 - 2001) ja siis lõpetas Eesti Infotehnoloogia Kolledz (IT Administraator). Pärast Polütehnikumi ta hakkas programmeerida ise aga ta ei teadnud lihtsalt ja elementaarseid asju ning termineid. Ja miks ta tuli ülikoolis ? See oli väga soobiv, sellepärast et ta võid töötada ka. Elar tahaks proovida ja ta valis admenistreerimine, sellepärast et arenduses ei olnud kaugõppe. Siis Elar Lang andis meile huvitavaid ja kasulikuid nõustamised. Et kool on meie töö ja me peame planeerima aega ja loengu ajal kuulata õppejõud. Siis meie külaline räägis turvalisust. Ta ütles, et iga süsteemi taha on inimene ja see on hästi idee, et teha 1 parool = 1 veebileht, sellepärast see on väga raske, et häkkida selline parooli süsteem. Ka me ei pea salvestama paroolid süsteemis. Süsteemi omanik või arendaja saab näha kõik parooli.
	Siis me vaatame väga huvitav video. Pärast loengu ma näitasin see video minu sõpradele ja vanematele. See oli kõige huvitavam loeng ja mulle väga meeldivad nõustamised.		Siis me vaatame väga huvitav video. Pärast loengu ma näitasin see video minu sõpradele ja vanematele. See oli kõige huvitavam loeng ja mulle väga meeldivad nõustamised.

Dmelamed: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2014-10-21T18:28:39Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 21:28, 21 October 2014
Line 2:		Line 2:
	Autor: Denis Melamed<br>		Autor: Denis Melamed<br>
	Rühm: 12<br>		Rühm: 12<br>
	Esitamise kuupäev: xx. oktoober 2014		Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014

	==Essee==		==Essee==

Dmelamed: /* Essee */

2014-10-21T18:28:27Z

Essee

← Older revision		Revision as of 21:28, 21 October 2014
Line 6:		Line 6:
	==Essee==		==Essee==

	Selline esse on koostatud aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kaheksa loengu põhjal. See aines tulevad külalised, kes töötavad IT sfääris. Aine lõppus ma pean oskama ~~ütelda~~ mis erinevus on administreerimisel ja arendaja sfääril, kuidas ma pean käituma ülikooli ning kuidas ma pean töötama ja kus ma pean töötama, et saada hästi palka ning hästi töötingimused.		Selline esse on koostatud aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kaheksa loengu põhjal. See aines tulevad külalised, kes töötavad IT sfääris. Aine lõppus ma pean oskama öelda mis erinevus on administreerimisel ja arendaja sfääril, kuidas ma pean käituma ülikooli ning kuidas ma pean töötama ja kus ma pean töötama, et saada hästi palka ning hästi töötingimused.

	Esimeses<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 "Õppekorraldus ja sisekord" Loengu salvestus]</ref> ja teises<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 "Õppimine ja motivatsioon" Loengu salvestus]</ref> loengus õppejõud tutvustas meid ainega ja räägis sellest, et on vaja kirjutada essee. Ja see on väga muugav, et kõik failed ja näited on Internetis. Ja see on väga huvitav kogemus, et teha essee Wiki leheküljel. Õppejõud rääkis meile viitamisest, et kui me tõlgime või kasutame materjali, siis me peame tegema viidet. Ma arvan, et see on kõige huvitavam essee esimesel semestril. Ka õppejõud ütles, et me peame õppima materjali, et kui meil on olemas materjaal, siis see ei tähenda seda, et me samme 100% punkti KT või eksami eest, kui me ei õpi seda materjali. Õpejõud räägis sellest, et kui minu arvates on loeng igav, siis ma saan mõlda, et seda loengut ei ole vaja minu elus, aga see ei ole nii. Näiteks me õppime matemaatikat, et matemaatika õppetab meid loogiliselt mõtlema ja lahendusi kiitesti leida. Aga kuidas siis teha asja huuvitavaks ? Mida rohkem me saame aru, seda rohkem me oleme huuvitatud sellest asjast ning see tekitab motivatsiioni, et õpida veel palju asju juurde. Ka praaktika on väga oluline fakt (see võib olla mänguline praaktika, uued ideed ja nii edasi). Veel oli üks väga oluline nõustamine, kui loeng on väga raske, siis paneme arvuti kinni ja kuulame korralikult loengut. Veel üks väga oluline asi IT Kolledzis on tagasiside. Semestri lõpus me anname tagasisidet aintele ja õppejõududele. Tagasiside aitab teistele tudengitele ja õppejõud muudab midagi endas ja kõigil meil saab lihtsam õppima, kui aine on väga raske.		Esimeses<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 "Õppekorraldus ja sisekord" Loengu salvestus]</ref> ja teises<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 "Õppimine ja motivatsioon" Loengu salvestus]</ref> loengus õppejõud tutvustas meid ainega ja räägis sellest, et on vaja kirjutada essee. Ja see on väga muugav, et kõik failed ja näited on Internetis. Ja see on väga huvitav kogemus, et teha essee Wiki leheküljel. Õppejõud rääkis meile viitamisest, et kui me tõlgime või kasutame materjali, siis me peame tegema viidet. Ma arvan, et see on kõige huvitavam essee esimesel semestril. Ka õppejõud ütles, et me peame õppima materjali, et kui meil on olemas materjaal, siis see ei tähenda seda, et me samme 100% punkti KT või eksami eest, kui me ei õpi seda materjali. Õpejõud räägis sellest, et kui minu arvates on loeng igav, siis ma saan mõlda, et seda loengut ei ole vaja minu elus, aga see ei ole nii. Näiteks me õppime matemaatikat, et matemaatika õppetab meid loogiliselt mõtlema ja lahendusi kiitesti leida. Aga kuidas siis teha asja huuvitavaks ? Mida rohkem me saame aru, seda rohkem me oleme huuvitatud sellest asjast ning see tekitab motivatsiioni, et õpida veel palju asju juurde. Ka praaktika on väga oluline fakt (see võib olla mänguline praaktika, uued ideed ja nii edasi). Veel oli üks väga oluline nõustamine, kui loeng on väga raske, siis paneme arvuti kinni ja kuulame korralikult loengut. Veel üks väga oluline asi IT Kolledzis on tagasiside. Semestri lõpus me anname tagasisidet aintele ja õppejõududele. Tagasiside aitab teistele tudengitele ja õppejõud muudab midagi endas ja kõigil meil saab lihtsam õppima, kui aine on väga raske.

Dmelamed: /* Ülesanne */

2014-10-21T18:23:37Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 21:23, 21 October 2014
Line 87:		Line 87:
	'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. '''		'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. '''

	~~'''~~Vastus~~:'''~~		===Vastus===
	Esimene semestri lõpus on olemas X = 24 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 23 EAPd.		Esimene semestri lõpus on olemas X = 24 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 23 EAPd.
	IT Kolledžis on täiskoormusega õppekavaga täitumise mahuks on 27 EAP semestril. Ja üks EAP maksab 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref><br>		IT Kolledžis on täiskoormusega õppekavaga täitumise mahuks on 27 EAP semestril. Ja üks EAP maksab 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref><br>

Dmelamed: /* Essee */

2014-10-21T18:22:49Z

Essee

← Older revision		Revision as of 21:22, 21 October 2014
Line 5:		Line 5:

	==Essee==		==Essee==

			Selline esse on koostatud aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kaheksa loengu põhjal. See aines tulevad külalised, kes töötavad IT sfääris. Aine lõppus ma pean oskama ütelda mis erinevus on administreerimisel ja arendaja sfääril, kuidas ma pean käituma ülikooli ning kuidas ma pean töötama ja kus ma pean töötama, et saada hästi palka ning hästi töötingimused.

	Esimeses<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 "Õppekorraldus ja sisekord" Loengu salvestus]</ref> ja teises<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 "Õppimine ja motivatsioon" Loengu salvestus]</ref> loengus õppejõud tutvustas meid ainega ja räägis sellest, et on vaja kirjutada essee. Ja see on väga muugav, et kõik failed ja näited on Internetis. Ja see on väga huvitav kogemus, et teha essee Wiki leheküljel. Õppejõud rääkis meile viitamisest, et kui me tõlgime või kasutame materjali, siis me peame tegema viidet. Ma arvan, et see on kõige huvitavam essee esimesel semestril. Ka õppejõud ütles, et me peame õppima materjali, et kui meil on olemas materjaal, siis see ei tähenda seda, et me samme 100% punkti KT või eksami eest, kui me ei õpi seda materjali. Õpejõud räägis sellest, et kui minu arvates on loeng igav, siis ma saan mõlda, et seda loengut ei ole vaja minu elus, aga see ei ole nii. Näiteks me õppime matemaatikat, et matemaatika õppetab meid loogiliselt mõtlema ja lahendusi kiitesti leida. Aga kuidas siis teha asja huuvitavaks ? Mida rohkem me saame aru, seda rohkem me oleme huuvitatud sellest asjast ning see tekitab motivatsiioni, et õpida veel palju asju juurde. Ka praaktika on väga oluline fakt (see võib olla mänguline praaktika, uued ideed ja nii edasi). Veel oli üks väga oluline nõustamine, kui loeng on väga raske, siis paneme arvuti kinni ja kuulame korralikult loengut. Veel üks väga oluline asi IT Kolledzis on tagasiside. Semestri lõpus me anname tagasisidet aintele ja õppejõududele. Tagasiside aitab teistele tudengitele ja õppejõud muudab midagi endas ja kõigil meil saab lihtsam õppima, kui aine on väga raske.		Esimeses<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 "Õppekorraldus ja sisekord" Loengu salvestus]</ref> ja teises<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 "Õppimine ja motivatsioon" Loengu salvestus]</ref> loengus õppejõud tutvustas meid ainega ja räägis sellest, et on vaja kirjutada essee. Ja see on väga muugav, et kõik failed ja näited on Internetis. Ja see on väga huvitav kogemus, et teha essee Wiki leheküljel. Õppejõud rääkis meile viitamisest, et kui me tõlgime või kasutame materjali, siis me peame tegema viidet. Ma arvan, et see on kõige huvitavam essee esimesel semestril. Ka õppejõud ütles, et me peame õppima materjali, et kui meil on olemas materjaal, siis see ei tähenda seda, et me samme 100% punkti KT või eksami eest, kui me ei õpi seda materjali. Õpejõud räägis sellest, et kui minu arvates on loeng igav, siis ma saan mõlda, et seda loengut ei ole vaja minu elus, aga see ei ole nii. Näiteks me õppime matemaatikat, et matemaatika õppetab meid loogiliselt mõtlema ja lahendusi kiitesti leida. Aga kuidas siis teha asja huuvitavaks ? Mida rohkem me saame aru, seda rohkem me oleme huuvitatud sellest asjast ning see tekitab motivatsiioni, et õpida veel palju asju juurde. Ka praaktika on väga oluline fakt (see võib olla mänguline praaktika, uued ideed ja nii edasi). Veel oli üks väga oluline nõustamine, kui loeng on väga raske, siis paneme arvuti kinni ja kuulame korralikult loengut. Veel üks väga oluline asi IT Kolledzis on tagasiside. Semestri lõpus me anname tagasisidet aintele ja õppejõududele. Tagasiside aitab teistele tudengitele ja õppejõud muudab midagi endas ja kõigil meil saab lihtsam õppima, kui aine on väga raske.

Dmelamed: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2014-10-21T18:06:01Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 21:06, 21 October 2014
Line 20:		Line 20:
	Kaheksandas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" Loengu salvestus]</ref> loengus meil oli väga huvitav külaline. See oli minu lemmik loeng. Külalise nimi oli Elar Lang ja ta räägis meile turvalisust ja loengu käimist. Ta töötas veebirakenduste arendana (2002 - 2011) ja siis Clarified Security OÜ firmas (2012 - ...). Ta lõpetas Tallinna Polütehnikum (1997 - 2001) ja siis lõpetas Eesti Infotehnoloogia Kolledz (IT Administraator). Pärast Polütehnikumi ta hakkas programmeerida ise aga ta ei teadnud lihtsalt ja elementaarseid asju ning termineid. Ja miks ta tuli ülikoolis ? See oli väga soobiv, sellepärast et ta võid töötada ka. Elar tahaks proovida ja ta valis admenistreerimine, sellepärast et arenduses ei olnud kaugõppe. Siis Elar Lang andis meile huvitavaid ja kasulikuid nõustamised. Et kool on meie töö ja me peame planeerima aega ja loengu ajal kuulata õppejõud. Siis meie külaline räägis turvalisust. Ta ütles, et iga süsteemi taha on inimene ja see on hästi idee, et teha 1 parool = 1 veebileht, sellepärast see on väga raske, et häkkida selline parooli süsteem. Ka me ei pea salvestama paroolid süsteemis. Süsteemi omanik või arendaja saab näha kõik parooli.		Kaheksandas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" Loengu salvestus]</ref> loengus meil oli väga huvitav külaline. See oli minu lemmik loeng. Külalise nimi oli Elar Lang ja ta räägis meile turvalisust ja loengu käimist. Ta töötas veebirakenduste arendana (2002 - 2011) ja siis Clarified Security OÜ firmas (2012 - ...). Ta lõpetas Tallinna Polütehnikum (1997 - 2001) ja siis lõpetas Eesti Infotehnoloogia Kolledz (IT Administraator). Pärast Polütehnikumi ta hakkas programmeerida ise aga ta ei teadnud lihtsalt ja elementaarseid asju ning termineid. Ja miks ta tuli ülikoolis ? See oli väga soobiv, sellepärast et ta võid töötada ka. Elar tahaks proovida ja ta valis admenistreerimine, sellepärast et arenduses ei olnud kaugõppe. Siis Elar Lang andis meile huvitavaid ja kasulikuid nõustamised. Et kool on meie töö ja me peame planeerima aega ja loengu ajal kuulata õppejõud. Siis meie külaline räägis turvalisust. Ta ütles, et iga süsteemi taha on inimene ja see on hästi idee, et teha 1 parool = 1 veebileht, sellepärast see on väga raske, et häkkida selline parooli süsteem. Ka me ei pea salvestama paroolid süsteemis. Süsteemi omanik või arendaja saab näha kõik parooli.
	Siis me vaatame väga huvitav video. Pärast loengu ma näitasin see video minu sõpradele ja vanematele. See oli kõige huvitavam loeng ja mulle väga meeldivad nõustamised.		Siis me vaatame väga huvitav video. Pärast loengu ma näitasin see video minu sõpradele ja vanematele. See oli kõige huvitavam loeng ja mulle väga meeldivad nõustamised.

			Kokkuvõtteks ma tahan öelda, et see aine oli väga huvitav ja kasulik. Ma sain väga palju erinevait informatsiooni ja nõustamisi erinevatest inimestest. Nüüd ma saan aru mis teevad süsteemi administraatorid ja mis teevad arendajad. Kuidas tudengid peavad õppima, et lopetada väga hästi ning kus me võime töötada ja mis me võime teha pärast lõpetamist.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Dmelamed: /* Ülesanne */

2014-10-21T17:46:45Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 20:46, 21 October 2014
Line 83:		Line 83:
	'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. '''		'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. '''

	'''Vastus'''		'''Vastus:'''
	Esimene semestri lõpus on olemas X = 24 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 23 EAPd.		Esimene semestri lõpus on olemas X = 24 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 23 EAPd.
	IT Kolledžis on täiskoormusega õppekavaga täitumise mahuks on 27 EAP semestril. Ja üks EAP maksab 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref><br>		IT Kolledžis on täiskoormusega õppekavaga täitumise mahuks on 27 EAP semestril. Ja üks EAP maksab 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref><br>

	Siis:<br>		Siis:<br>

Dmelamed: /* Ülesanne */

2014-10-21T17:46:32Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 20:46, 21 October 2014
Line 85:		Line 85:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''
	Esimene semestri lõpus on olemas X = 24 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 23 EAPd.		Esimene semestri lõpus on olemas X = 24 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 23 EAPd.
	IT Kolledžis on täiskoormusega õppekavaga täitumise mahuks on 27 EAP semestril. Ja üks EAP maksab 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref>		IT Kolledžis on täiskoormusega õppekavaga täitumise mahuks on 27 EAP semestril. Ja üks EAP maksab 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref><br>
	Siis:<br>		Siis:<br>