User:Dslobodi - Revision history

Dslobodi: /* Essee */

2012-10-31T06:09:58Z

Essee

← Older revision		Revision as of 09:09, 31 October 2012
Line 15:		Line 15:
	Kolmanda loengu esineja oli IT Kolledži viistlane Jaaneka Liiv teemaga "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast". Jaaneka Liiv on <i>co-founder</i> Tech Sisters Eestis, mille eesmärk on teha naisi IT maailmas märgatavamaks ja propageerida IT erialasid naiste seas. Selles loengus oli ülevaade stereotüüpidest, eriti naise stereotüüpidest IT maailmas. Ta rääkis ka oma kogemusest IT Kolledžis, mis oli seotud stereotüüpidega meeste seas. Loengust sain infot ka Ruby programmeerimisekeelest, teadsin sellest juba enne loengut, aga peale loengut proovisin seda keelt ka TryRuby keskonnas.		Kolmanda loengu esineja oli IT Kolledži viistlane Jaaneka Liiv teemaga "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast". Jaaneka Liiv on <i>co-founder</i> Tech Sisters Eestis, mille eesmärk on teha naisi IT maailmas märgatavamaks ja propageerida IT erialasid naiste seas. Selles loengus oli ülevaade stereotüüpidest, eriti naise stereotüüpidest IT maailmas. Ta rääkis ka oma kogemusest IT Kolledžis, mis oli seotud stereotüüpidega meeste seas. Loengust sain infot ka Ruby programmeerimisekeelest, teadsin sellest juba enne loengut, aga peale loengut proovisin seda keelt ka TryRuby keskonnas.

	Neljas loeng oli nimega "IT tööturg" mille esitaja oli mees suure töökogemusega IT valdkonnas - Andres Septer, kes rääkis IT tööturust Eestis ja välismaal. Üks erinevusest mis meelde jäi on see, et välismaise mudeli järgi teeb üks inimene ühe kitsa valdkonna asja, kuid Eestis on tihti kõik teistmoodi - üks inimene saab teha kõike. Eestis on raske olla edukas kitsa valdkonna spetsialist. Siin on parem teada kõigest natuke, mitte natukesest kõike. Seejärel ta võrdles väikseid ja suuri ettevõtted. Veel ta rääkis sellest paradoksist, et tööandjad vajavad töökogemust, aga et töökogemust saada on vaja tööd. Ka oli natuke juttu sellest, et ~~suure sissetulekuga~~ ettevõtted eelistavad Linuxit, sest Linux on stabiilsem ja vajadustele kohandatav, kui Windowsil on kõik peidetud. Minu jaoks idealseim lähenemine on selline, et Linux on serveri poolt ja Mac OS X/Windows kasutaja poolt. Eriti meeldis, et ta näitas situatsiioni joonisega, mis muutis asju kergelt arusaadavaks.		Neljas loeng oli nimega "IT tööturg" mille esitaja oli mees suure töökogemusega IT valdkonnas - Andres Septer, kes rääkis IT tööturust Eestis ja välismaal. Üks erinevusest mis meelde jäi on see, et välismaise mudeli järgi teeb üks inimene ühe kitsa valdkonna asja, kuid Eestis on tihti kõik teistmoodi - üks inimene saab teha kõike. Eestis on raske olla edukas kitsa valdkonna spetsialist. Siin on parem teada kõigest natuke, mitte natukesest kõike. Seejärel ta võrdles väikseid ja suuri ettevõtted. Veel ta rääkis sellest paradoksist, et tööandjad vajavad töökogemust, aga et töökogemust saada on vaja tööd. Ka oli natuke juttu sellest, et suured ettevõtted eelistavad Linuxit, sest Linux on stabiilsem ja vajadustele kohandatav, kui Windowsil on kõik peidetud. Minu jaoks idealseim lähenemine on selline, et Linux on serveri poolt ja Mac OS X/Windows kasutaja poolt. Eriti meeldis, et ta näitas situatsiioni joonisega, mis muutis asju kergelt arusaadavaks.

	Viies loeng oli põneva nimega "Karma" mille esitaja oli staažikas <i>freelancer</i> - Martin Paljak. See oli huvitav, sellepärast et ta näitas IT maailma teisest vaatenurgast võrreldes kõike loengus oleva külalisega.		Viies loeng oli põneva nimega "Karma" mille esitaja oli staažikas <i>freelancer</i> - Martin Paljak. See oli huvitav, sellepärast et ta näitas IT maailma teisest vaatenurgast võrreldes kõike loengus oleva külalisega.

Dslobodi: /* Essee */

2012-10-30T23:50:57Z

Essee

← Older revision		Revision as of 02:50, 31 October 2012
Line 21:		Line 21:
	Kuues loeng oli tutvustusloeng Ignite programmeerimistiimiga, mida pidasid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Nad rääkisid oma töö traditsioonidest ja sellest, kui oluline on rühmatöö ning tegid interaktiivseid mänge auditooriumiga.		Kuues loeng oli tutvustusloeng Ignite programmeerimistiimiga, mida pidasid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Nad rääkisid oma töö traditsioonidest ja sellest, kui oluline on rühmatöö ning tegid interaktiivseid mänge auditooriumiga.

	Seitsmenda loengu teema oli " Testimine ja tarkvarakvaliteet" kus Kristjan Karmo, kes töötab ASA Quality Services'is testijana rääkis testimisest ja proovis (üsna edukalt) lõhkuda stereotüüpid testimisest kui asjast millega tegelevad ainult noored arendajad. Loeng oli sellest, et tegelikult testimine ei ole just läbiklikkimine, vaid vajab rohkem teadmisi kui arendajatel seda tihtipeale on. Samuti vajab see palju kogemust, et aru saada ja leida vead enne uue versiooni publitseerimist. Testimine on väga tähtis tarkvara tootmises, sest tarkvara vead võivad tekitada katastroofi ja rahakaotuse ning just ebamugavust kasutajale.		Seitsmenda loengu teema oli "Testimine ja tarkvarakvaliteet" kus Kristjan Karmo, kes töötab ASA Quality Services'is testijana rääkis testimisest ja proovis (üsna edukalt) lõhkuda stereotüüpid testimisest kui asjast millega tegelevad ainult noored arendajad. Loeng oli sellest, et tegelikult testimine ei ole just läbiklikkimine, vaid vajab rohkem teadmisi kui arendajatel seda tihtipeale on. Samuti vajab see palju kogemust, et aru saada ja leida vead enne uue versiooni publitseerimist. Testimine on väga tähtis tarkvara tootmises, sest tarkvara vead võivad tekitada katastroofi ja rahakaotuse ning just ebamugavust kasutajale.

	Viimase, kaheksanda loengu esineja oli Siim Vene, kes on IT-talituse juhataja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Loeng oli paljudest asjadest: tööturust - tema isiklikust eelistusest kui ta inimest tööle võtab ja infotehnoloogiast meditsiinis. Ta räägis sellest, et tema arvates kogemus, oskused ja isiklikud omadused on väärtuslikumad, kui just haridust tõendavat diplom. Nii samuti sellest, et õppimise aeg on selline aeg, kui saab väga väärtuslikke kontakte ja tutvusi luua. Ka oli juttu uutest projektidest Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, millega meditsiinitöötajad saavad tahvelarvuteid, sellepärast et tänapäevane situatsioon meditsiinis on selline, et meditsiinitöötajal on vaja kõik vihikusse kirjutada ja pärast seda kõik meditsiini-infosüsteemi ümber kirjutada, mis võtab lisa aega. Oleks parem, kui kõik see oleks kohe kättesaadav.		Viimase, kaheksanda loengu esineja oli Siim Vene, kes on IT-talituse juhataja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Loeng oli paljudest asjadest: tööturust - tema isiklikust eelistusest kui ta inimest tööle võtab ja infotehnoloogiast meditsiinis. Ta räägis sellest, et tema arvates kogemus, oskused ja isiklikud omadused on väärtuslikumad, kui just haridust tõendavat diplom. Nii samuti sellest, et õppimise aeg on selline aeg, kui saab väga väärtuslikke kontakte ja tutvusi luua. Ka oli juttu uutest projektidest Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, millega meditsiinitöötajad saavad tahvelarvuteid, sellepärast et tänapäevane situatsioon meditsiinis on selline, et meditsiinitöötajal on vaja kõik vihikusse kirjutada ja pärast seda kõik meditsiini-infosüsteemi ümber kirjutada, mis võtab lisa aega. Oleks parem, kui kõik see oleks kohe kättesaadav.

Dslobodi: /* Essee */

2012-10-30T23:47:56Z

Essee

← Older revision		Revision as of 02:47, 31 October 2012
Line 15:		Line 15:
	Kolmanda loengu esineja oli IT Kolledži viistlane Jaaneka Liiv teemaga "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast". Jaaneka Liiv on <i>co-founder</i> Tech Sisters Eestis, mille eesmärk on teha naisi IT maailmas märgatavamaks ja propageerida IT erialasid naiste seas. Selles loengus oli ülevaade stereotüüpidest, eriti naise stereotüüpidest IT maailmas. Ta rääkis ka oma kogemusest IT Kolledžis, mis oli seotud stereotüüpidega meeste seas. Loengust sain infot ka Ruby programmeerimisekeelest, teadsin sellest juba enne loengut, aga peale loengut proovisin seda keelt ka TryRuby keskonnas.		Kolmanda loengu esineja oli IT Kolledži viistlane Jaaneka Liiv teemaga "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast". Jaaneka Liiv on <i>co-founder</i> Tech Sisters Eestis, mille eesmärk on teha naisi IT maailmas märgatavamaks ja propageerida IT erialasid naiste seas. Selles loengus oli ülevaade stereotüüpidest, eriti naise stereotüüpidest IT maailmas. Ta rääkis ka oma kogemusest IT Kolledžis, mis oli seotud stereotüüpidega meeste seas. Loengust sain infot ka Ruby programmeerimisekeelest, teadsin sellest juba enne loengut, aga peale loengut proovisin seda keelt ka TryRuby keskonnas.

	Neljas loeng oli nimega "IT tööturg" mille esitaja oli mees suure töökogemusega IT valdkonnas - Andres Septer, kes rääkis IT tööturust Eestis ja välismaal. Üks erinevusest mis meelde jäi on see, et välismaise mudeli järgi teeb üks inimene ühe kitsa valdkonna asja, kuid Eestis on tihti kõik teistmoodi - üks inimene saab teha kõike. Eestis on raske olla edukas kitsa valdkonna spetsialist. Siin on parem teada kõigest natuke, mitte natukesest kõike. Seejärel ta võrdles väikseid ja suuri ettevõtted. Veel ta rääkis sellest paradoksist, et tööandjad vajavad töökogemust, aga et töökogemust saada on vaja tööd. Ka oli natuke juttu sellest, et suure sissetulekuga ettevõtted eelistavad Linuxit, sest Linux on stabiilsem ja vajadustele kohandatav, kui Windowsil on kõik peidetud. Minu jaoks idealseim lähenemine on selline, et Linux on serveri poolt ja Mac OS X/Windows kasutaja poolt. Eriti meeldis, et ta näitas situatsiioni joonisega, mis muutis asju kergelt arusaadavaks.~~<br>~~		Neljas loeng oli nimega "IT tööturg" mille esitaja oli mees suure töökogemusega IT valdkonnas - Andres Septer, kes rääkis IT tööturust Eestis ja välismaal. Üks erinevusest mis meelde jäi on see, et välismaise mudeli järgi teeb üks inimene ühe kitsa valdkonna asja, kuid Eestis on tihti kõik teistmoodi - üks inimene saab teha kõike. Eestis on raske olla edukas kitsa valdkonna spetsialist. Siin on parem teada kõigest natuke, mitte natukesest kõike. Seejärel ta võrdles väikseid ja suuri ettevõtted. Veel ta rääkis sellest paradoksist, et tööandjad vajavad töökogemust, aga et töökogemust saada on vaja tööd. Ka oli natuke juttu sellest, et suure sissetulekuga ettevõtted eelistavad Linuxit, sest Linux on stabiilsem ja vajadustele kohandatav, kui Windowsil on kõik peidetud. Minu jaoks idealseim lähenemine on selline, et Linux on serveri poolt ja Mac OS X/Windows kasutaja poolt. Eriti meeldis, et ta näitas situatsiioni joonisega, mis muutis asju kergelt arusaadavaks.

	Viies loeng oli põneva nimega "Karma" mille esitaja oli staažikas <i>freelancer</i> - Martin Paljak. See oli huvitav, sellepärast et ta näitas IT maailma teisest vaatenurgast võrreldes kõike loengus oleva külalisega.		Viies loeng oli põneva nimega "Karma" mille esitaja oli staažikas <i>freelancer</i> - Martin Paljak. See oli huvitav, sellepärast et ta näitas IT maailma teisest vaatenurgast võrreldes kõike loengus oleva külalisega.

	Kuues loeng oli tutvustusloeng Ignite programmeerimistiimiga, mida pidasid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Nad rääkisid oma töö traditsioonidest ja sellest, kui oluline on rühmatöö ning tegid interaktiivseid mänge auditooriumiga.~~<br>~~		Kuues loeng oli tutvustusloeng Ignite programmeerimistiimiga, mida pidasid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Nad rääkisid oma töö traditsioonidest ja sellest, kui oluline on rühmatöö ning tegid interaktiivseid mänge auditooriumiga.

	Seitsmenda loengu teema oli " Testimine ja tarkvarakvaliteet" kus Kristjan Karmo, kes töötab ASA Quality Services'is testijana rääkis testimisest ja proovis (üsna edukalt) lõhkuda stereotüüpid testimisest kui asjast millega tegelevad ainult noored arendajad. Loeng oli sellest, et tegelikult testimine ei ole just läbiklikkimine, vaid vajab rohkem teadmisi kui arendajatel seda tihtipeale on. Samuti vajab see palju kogemust, et aru saada ja leida vead enne uue versiooni publitseerimist. Testimine on väga tähtis tarkvara tootmises, sest tarkvara vead võivad tekitada katastroofi ja rahakaotuse ning just ebamugavust kasutajale.		Seitsmenda loengu teema oli " Testimine ja tarkvarakvaliteet" kus Kristjan Karmo, kes töötab ASA Quality Services'is testijana rääkis testimisest ja proovis (üsna edukalt) lõhkuda stereotüüpid testimisest kui asjast millega tegelevad ainult noored arendajad. Loeng oli sellest, et tegelikult testimine ei ole just läbiklikkimine, vaid vajab rohkem teadmisi kui arendajatel seda tihtipeale on. Samuti vajab see palju kogemust, et aru saada ja leida vead enne uue versiooni publitseerimist. Testimine on väga tähtis tarkvara tootmises, sest tarkvara vead võivad tekitada katastroofi ja rahakaotuse ning just ebamugavust kasutajale.

Dslobodi: /* Essee */

2012-10-30T23:40:57Z

Essee

← Older revision		Revision as of 02:40, 31 October 2012
Line 24:		Line 24:

	Samuti mind üllatas see, et haiglas on oma akud ja isegi väike elektrijaam, mis annab elektrikatkestuse puhul piisavalt energiat, et toetada haiglat ning suure vajaduse korral kogu linnaosa.		Samuti mind üllatas see, et haiglas on oma akud ja isegi väike elektrijaam, mis annab elektrikatkestuse puhul piisavalt energiat, et toetada haiglat ning suure vajaduse korral kogu linnaosa.

	Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et kõik loengud olid põnevad ja motiveerivad ning erinevad. Külalised olid valitud õigesti ja nad aitasid luua arusaama, millise erialaga on tegemist, mis meid ootab ja mida meist oodatakse.		Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et kõik loengud olid põnevad ja motiveerivad ning erinevad. Külalised olid valitud õigesti ja nad aitasid luua arusaama, millise erialaga on tegemist, mis meid ootab ja mida meist oodatakse.

Dslobodi: /* Essee */

2012-10-30T23:40:02Z

Essee

← Older revision		Revision as of 02:40, 31 October 2012
Line 9:		Line 9:
	Esimest loengut avasid õppeosakonna juhataja Inga Vau, haridustehnoloog Marko Puusaar ja õppejõud Indrek Rokk. Loeng oli kolledžist, õpingukorraldusest ja sisekorrast: mis kolledž pakub, natuke kolledži elust, robootikaklubist ja lihtsalt öeldes, mis IT Kolledžis teha saab ning kuidas siin tuleb ja saab õppida. Õpingukorraldus ja tähtajad on põhilised mis õppetööd reguleerivad. Juttu oli ka kolledži infosüsteemist ja teenustest mis kasutusel on, näiteks ÕISist, kus saab deklaarerida oma õppeained, leida infot õppejõu kohta ning jälgida oma õppetulemusi. Räägiti ka videosalvestusest. Echo360 on väga tore asi, kui loengus ei saa osa võtta. Omast kogemusest võin öelda, et pelgalt videosalvestustelt õppimine ei ole parim viis. Loengul peab käima, sest näiteks kell 6:30 ärkamine ja millegi tegemine, isegi kui soov magada kaalub üles soovi midagi veel teha, toodab distsipliini, mis aitab enesetäiendamisel ja tuleb kasuks kolledži õppimises ja elus. Veel märkasin, et rohkem informatsiooni jääb meelde, kui ise osaled loengus.		Esimest loengut avasid õppeosakonna juhataja Inga Vau, haridustehnoloog Marko Puusaar ja õppejõud Indrek Rokk. Loeng oli kolledžist, õpingukorraldusest ja sisekorrast: mis kolledž pakub, natuke kolledži elust, robootikaklubist ja lihtsalt öeldes, mis IT Kolledžis teha saab ning kuidas siin tuleb ja saab õppida. Õpingukorraldus ja tähtajad on põhilised mis õppetööd reguleerivad. Juttu oli ka kolledži infosüsteemist ja teenustest mis kasutusel on, näiteks ÕISist, kus saab deklaarerida oma õppeained, leida infot õppejõu kohta ning jälgida oma õppetulemusi. Räägiti ka videosalvestusest. Echo360 on väga tore asi, kui loengus ei saa osa võtta. Omast kogemusest võin öelda, et pelgalt videosalvestustelt õppimine ei ole parim viis. Loengul peab käima, sest näiteks kell 6:30 ärkamine ja millegi tegemine, isegi kui soov magada kaalub üles soovi midagi veel teha, toodab distsipliini, mis aitab enesetäiendamisel ja tuleb kasuks kolledži õppimises ja elus. Veel märkasin, et rohkem informatsiooni jääb meelde, kui ise osaled loengus.

	Üks tähtsamaid asju mis mul meelde jäi on see, et kui tekib mure, siis on alati võimalik küsida ja kõike lahendada. Mure ei maksa peita - see teeb asjad keerulisemaks. Paljud asjad, mis tunduvad esimesest silmapilgust lootusetud, saavad lahenduse.~~<br>~~		Üks tähtsamaid asju mis mul meelde jäi on see, et kui tekib mure, siis on alati võimalik küsida ja kõike lahendada. Mure ei maksa peita - see teeb asjad keerulisemaks. Paljud asjad, mis tunduvad esimesest silmapilgust lootusetud, saavad lahenduse.

	Teine loeng oli Skype Helpdeskist. Loengu esinejad olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes ise töötavad Skype Helpdeskis. Loengu sisu oli: miks valida töö helpdeskis ja millised isklikud omadused peavad olema. Loeng oli üsna huvitav, nad rääkisid oma tööst Skype-s ning näitasid kuidas nende Helpdesk süsteem töötab. Ma märkasin, et töötamiseks Helpdeskis on vaja koos IT oskusega ka isiklikud omadused. Näiteks suhtlemisoskus ja soov inimesi aidata. Mind üllatas ebameelivalt see, kui Peeter Uustal palus auditooriumist tõsta käsi, kellel on soov inimesi aidata ning enamusel auditooriumis ei olnud.		Teine loeng oli Skype Helpdeskist. Loengu esinejad olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes ise töötavad Skype Helpdeskis. Loengu sisu oli: miks valida töö helpdeskis ja millised isklikud omadused peavad olema. Loeng oli üsna huvitav, nad rääkisid oma tööst Skype-s ning näitasid kuidas nende Helpdesk süsteem töötab. Ma märkasin, et töötamiseks Helpdeskis on vaja koos IT oskusega ka isiklikud omadused. Näiteks suhtlemisoskus ja soov inimesi aidata. Mind üllatas ebameelivalt see, kui Peeter Uustal palus auditooriumist tõsta käsi, kellel on soov inimesi aidata ning enamusel auditooriumis ei olnud.

Dslobodi: /* Essee */

2012-10-30T23:39:33Z

Essee

← Older revision		Revision as of 02:39, 31 October 2012
Line 12:		Line 12:
	Teine loeng oli Skype Helpdeskist. Loengu esinejad olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes ise töötavad Skype Helpdeskis. Loengu sisu oli: miks valida töö helpdeskis ja millised isklikud omadused peavad olema. Loeng oli üsna huvitav, nad rääkisid oma tööst Skype-s ning näitasid kuidas nende Helpdesk süsteem töötab. Ma märkasin, et töötamiseks Helpdeskis on vaja koos IT oskusega ka isiklikud omadused. Näiteks suhtlemisoskus ja soov inimesi aidata. Mind üllatas ebameelivalt see, kui Peeter Uustal palus auditooriumist tõsta käsi, kellel on soov inimesi aidata ning enamusel auditooriumis ei olnud.		Teine loeng oli Skype Helpdeskist. Loengu esinejad olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes ise töötavad Skype Helpdeskis. Loengu sisu oli: miks valida töö helpdeskis ja millised isklikud omadused peavad olema. Loeng oli üsna huvitav, nad rääkisid oma tööst Skype-s ning näitasid kuidas nende Helpdesk süsteem töötab. Ma märkasin, et töötamiseks Helpdeskis on vaja koos IT oskusega ka isiklikud omadused. Näiteks suhtlemisoskus ja soov inimesi aidata. Mind üllatas ebameelivalt see, kui Peeter Uustal palus auditooriumist tõsta käsi, kellel on soov inimesi aidata ning enamusel auditooriumis ei olnud.

	Kolmanda loengu esineja oli IT Kolledži viistlane Jaaneka Liiv teemaga "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast". Jaaneka Liiv on <i>co-founder</i> Tech Sisters Eestis, mille eesmärk on teha naisi IT maailmas märgatavamaks ja propageerida IT erialasid naiste seas. Selles loengus oli ülevaade stereotüüpidest, eriti naise stereotüüpidest IT maailmas. Loengust sain infot ka Ruby programmeerimisekeelest, teadsin sellest juba enne loengut, aga peale loengut proovisin seda keelt ka TryRuby keskonnas~~. Ta rääkis ka oma kogemusest IT Kolledžis, mis oli seotud stereotüüpidega meeste seas~~.		Kolmanda loengu esineja oli IT Kolledži viistlane Jaaneka Liiv teemaga "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast". Jaaneka Liiv on <i>co-founder</i> Tech Sisters Eestis, mille eesmärk on teha naisi IT maailmas märgatavamaks ja propageerida IT erialasid naiste seas. Selles loengus oli ülevaade stereotüüpidest, eriti naise stereotüüpidest IT maailmas. Ta rääkis ka oma kogemusest IT Kolledžis, mis oli seotud stereotüüpidega meeste seas. Loengust sain infot ka Ruby programmeerimisekeelest, teadsin sellest juba enne loengut, aga peale loengut proovisin seda keelt ka TryRuby keskonnas.

	Neljas loeng oli nimega "IT tööturg" mille esitaja oli mees suure töökogemusega IT valdkonnas - Andres Septer, kes rääkis IT tööturust Eestis ja välismaal. Üks erinevusest mis meelde jäi on see, et välismaise mudeli järgi teeb üks inimene ühe kitsa valdkonna asja, kuid Eestis on tihti kõik teistmoodi - üks inimene saab teha kõike. Eestis on raske olla edukas kitsa valdkonna spetsialist. Siin on parem teada kõigest natuke, mitte natukesest kõike. Seejärel ta võrdles väikseid ja suuri ettevõtted. Veel ta rääkis sellest paradoksist, et tööandjad vajavad töökogemust, aga et töökogemust saada on vaja tööd. Ka oli natuke juttu sellest, et suure sissetulekuga ettevõtted eelistavad Linuxit, sest Linux on stabiilsem ja vajadustele kohandatav, kui Windowsil on kõik peidetud. Minu jaoks idealseim lähenemine on selline, et Linux on serveri poolt ja Mac OS X/Windows kasutaja poolt. Eriti meeldis, et ta näitas situatsiioni joonisega, mis muutis asju kergelt arusaadavaks.<br>		Neljas loeng oli nimega "IT tööturg" mille esitaja oli mees suure töökogemusega IT valdkonnas - Andres Septer, kes rääkis IT tööturust Eestis ja välismaal. Üks erinevusest mis meelde jäi on see, et välismaise mudeli järgi teeb üks inimene ühe kitsa valdkonna asja, kuid Eestis on tihti kõik teistmoodi - üks inimene saab teha kõike. Eestis on raske olla edukas kitsa valdkonna spetsialist. Siin on parem teada kõigest natuke, mitte natukesest kõike. Seejärel ta võrdles väikseid ja suuri ettevõtted. Veel ta rääkis sellest paradoksist, et tööandjad vajavad töökogemust, aga et töökogemust saada on vaja tööd. Ka oli natuke juttu sellest, et suure sissetulekuga ettevõtted eelistavad Linuxit, sest Linux on stabiilsem ja vajadustele kohandatav, kui Windowsil on kõik peidetud. Minu jaoks idealseim lähenemine on selline, et Linux on serveri poolt ja Mac OS X/Windows kasutaja poolt. Eriti meeldis, et ta näitas situatsiioni joonisega, mis muutis asju kergelt arusaadavaks.<br>

Dslobodi at 23:36, 30 October 2012

2012-10-30T23:36:57Z

← Older revision		Revision as of 02:36, 31 October 2012
Line 1:		Line 1:
			[[Category:Erialatutvustus 2012]]
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: Daniil Slobodin<br>		Autor: Daniil Slobodin<br>

Dslobodi: /* Viited */

2012-10-30T23:35:21Z

Viited

← Older revision		Revision as of 02:35, 31 October 2012
Line 49:		Line 49:

	==Viited==		==Viited==
			* http://tryruby.org/ Code School - TryRuby
	* http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri		* http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri
	* http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2012/2013 õppeaastal		* http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2012/2013 õppeaastal

Dslobodi: /* Essee */

2012-10-30T23:34:12Z

Essee

← Older revision		Revision as of 02:34, 31 October 2012
Line 4:		Line 4:

	==Essee==		==Essee==
			Siin essees ma tahaksin kirjeldada ja jagada omi mõtteid selle sügise loengute kohta.

			Esimest loengut avasid õppeosakonna juhataja Inga Vau, haridustehnoloog Marko Puusaar ja õppejõud Indrek Rokk. Loeng oli kolledžist, õpingukorraldusest ja sisekorrast: mis kolledž pakub, natuke kolledži elust, robootikaklubist ja lihtsalt öeldes, mis IT Kolledžis teha saab ning kuidas siin tuleb ja saab õppida. Õpingukorraldus ja tähtajad on põhilised mis õppetööd reguleerivad. Juttu oli ka kolledži infosüsteemist ja teenustest mis kasutusel on, näiteks ÕISist, kus saab deklaarerida oma õppeained, leida infot õppejõu kohta ning jälgida oma õppetulemusi. Räägiti ka videosalvestusest. Echo360 on väga tore asi, kui loengus ei saa osa võtta. Omast kogemusest võin öelda, et pelgalt videosalvestustelt õppimine ei ole parim viis. Loengul peab käima, sest näiteks kell 6:30 ärkamine ja millegi tegemine, isegi kui soov magada kaalub üles soovi midagi veel teha, toodab distsipliini, mis aitab enesetäiendamisel ja tuleb kasuks kolledži õppimises ja elus. Veel märkasin, et rohkem informatsiooni jääb meelde, kui ise osaled loengus.

			Üks tähtsamaid asju mis mul meelde jäi on see, et kui tekib mure, siis on alati võimalik küsida ja kõike lahendada. Mure ei maksa peita - see teeb asjad keerulisemaks. Paljud asjad, mis tunduvad esimesest silmapilgust lootusetud, saavad lahenduse.<br>
			Teine loeng oli Skype Helpdeskist. Loengu esinejad olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes ise töötavad Skype Helpdeskis. Loengu sisu oli: miks valida töö helpdeskis ja millised isklikud omadused peavad olema. Loeng oli üsna huvitav, nad rääkisid oma tööst Skype-s ning näitasid kuidas nende Helpdesk süsteem töötab. Ma märkasin, et töötamiseks Helpdeskis on vaja koos IT oskusega ka isiklikud omadused. Näiteks suhtlemisoskus ja soov inimesi aidata. Mind üllatas ebameelivalt see, kui Peeter Uustal palus auditooriumist tõsta käsi, kellel on soov inimesi aidata ning enamusel auditooriumis ei olnud.

			Kolmanda loengu esineja oli IT Kolledži viistlane Jaaneka Liiv teemaga "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast". Jaaneka Liiv on <i>co-founder</i> Tech Sisters Eestis, mille eesmärk on teha naisi IT maailmas märgatavamaks ja propageerida IT erialasid naiste seas. Selles loengus oli ülevaade stereotüüpidest, eriti naise stereotüüpidest IT maailmas. Loengust sain infot ka Ruby programmeerimisekeelest, teadsin sellest juba enne loengut, aga peale loengut proovisin seda keelt ka TryRuby keskonnas. Ta rääkis ka oma kogemusest IT Kolledžis, mis oli seotud stereotüüpidega meeste seas.

			Neljas loeng oli nimega "IT tööturg" mille esitaja oli mees suure töökogemusega IT valdkonnas - Andres Septer, kes rääkis IT tööturust Eestis ja välismaal. Üks erinevusest mis meelde jäi on see, et välismaise mudeli järgi teeb üks inimene ühe kitsa valdkonna asja, kuid Eestis on tihti kõik teistmoodi - üks inimene saab teha kõike. Eestis on raske olla edukas kitsa valdkonna spetsialist. Siin on parem teada kõigest natuke, mitte natukesest kõike. Seejärel ta võrdles väikseid ja suuri ettevõtted. Veel ta rääkis sellest paradoksist, et tööandjad vajavad töökogemust, aga et töökogemust saada on vaja tööd. Ka oli natuke juttu sellest, et suure sissetulekuga ettevõtted eelistavad Linuxit, sest Linux on stabiilsem ja vajadustele kohandatav, kui Windowsil on kõik peidetud. Minu jaoks idealseim lähenemine on selline, et Linux on serveri poolt ja Mac OS X/Windows kasutaja poolt. Eriti meeldis, et ta näitas situatsiioni joonisega, mis muutis asju kergelt arusaadavaks.<br>
			Viies loeng oli põneva nimega "Karma" mille esitaja oli staažikas <i>freelancer</i> - Martin Paljak. See oli huvitav, sellepärast et ta näitas IT maailma teisest vaatenurgast võrreldes kõike loengus oleva külalisega.

			Kuues loeng oli tutvustusloeng Ignite programmeerimistiimiga, mida pidasid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Nad rääkisid oma töö traditsioonidest ja sellest, kui oluline on rühmatöö ning tegid interaktiivseid mänge auditooriumiga.<br>
			Seitsmenda loengu teema oli " Testimine ja tarkvarakvaliteet" kus Kristjan Karmo, kes töötab ASA Quality Services'is testijana rääkis testimisest ja proovis (üsna edukalt) lõhkuda stereotüüpid testimisest kui asjast millega tegelevad ainult noored arendajad. Loeng oli sellest, et tegelikult testimine ei ole just läbiklikkimine, vaid vajab rohkem teadmisi kui arendajatel seda tihtipeale on. Samuti vajab see palju kogemust, et aru saada ja leida vead enne uue versiooni publitseerimist. Testimine on väga tähtis tarkvara tootmises, sest tarkvara vead võivad tekitada katastroofi ja rahakaotuse ning just ebamugavust kasutajale.

			Viimase, kaheksanda loengu esineja oli Siim Vene, kes on IT-talituse juhataja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Loeng oli paljudest asjadest: tööturust - tema isiklikust eelistusest kui ta inimest tööle võtab ja infotehnoloogiast meditsiinis. Ta räägis sellest, et tema arvates kogemus, oskused ja isiklikud omadused on väärtuslikumad, kui just haridust tõendavat diplom. Nii samuti sellest, et õppimise aeg on selline aeg, kui saab väga väärtuslikke kontakte ja tutvusi luua. Ka oli juttu uutest projektidest Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, millega meditsiinitöötajad saavad tahvelarvuteid, sellepärast et tänapäevane situatsioon meditsiinis on selline, et meditsiinitöötajal on vaja kõik vihikusse kirjutada ja pärast seda kõik meditsiini-infosüsteemi ümber kirjutada, mis võtab lisa aega. Oleks parem, kui kõik see oleks kohe kättesaadav.

			Samuti mind üllatas see, et haiglas on oma akud ja isegi väike elektrijaam, mis annab elektrikatkestuse puhul piisavalt energiat, et toetada haiglat ning suure vajaduse korral kogu linnaosa.
			Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et kõik loengud olid põnevad ja motiveerivad ning erinevad. Külalised olid valitud õigesti ja nad aitasid luua arusaama, millise erialaga on tegemist, mis meid ootab ja mida meist oodatakse.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Dslobodi: /* Viited */

2012-10-30T23:12:30Z

Viited

← Older revision		Revision as of 02:12, 31 October 2012
Line 30:		Line 30:

	==Viited==		==Viited==
			* http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri
			* http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2012/2013 õppeaastal