User:Dviirmaa - Revision history

Dviirmaa: /* Vastus 5 */

2015-10-19T20:22:22Z

Vastus 5

← Older revision		Revision as of 23:22, 19 October 2015
Line 44:		Line 44:
	Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:		Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

	ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;		-ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

	ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;		-ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;

	tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (perekonna sissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).		-tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (perekonna sissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).

Dviirmaa: /* Vastus 5 */

2015-10-19T20:21:52Z

Vastus 5

← Older revision		Revision as of 23:21, 19 October 2015
Line 43:		Line 43:
	======Vastus 5======		======Vastus 5======
	Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:		Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

	ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;		ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

	ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;		ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;

	tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (perekonna sissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).		tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (perekonna sissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).

Dviirmaa: /* Vastus 5 */

2015-10-19T20:21:07Z

Vastus 5

← Older revision		Revision as of 23:21, 19 October 2015
Line 42:		Line 42:
	Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?		Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
	======Vastus 5======		======Vastus 5======
	Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:		Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:
	a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;		ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
	b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;		ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;
	tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (perekonna sissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).		tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (perekonna sissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).

Dviirmaa: /* Vastus 5 */

2015-10-19T20:19:42Z

Vastus 5

← Older revision		Revision as of 23:19, 19 October 2015
Line 43:		Line 43:
	======Vastus 5======		======Vastus 5======
	Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:		Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:
	a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise		a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
	elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;		b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;
	b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel		tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (perekonna sissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).
	semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega
	esimesel semestril;
	c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek
	kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse
	saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära(perekonna ~~kuusissetulek~~ ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).

	Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud.[2] Toetuse suurus sõltub perekonna sissetulekust ühe liikme kohta (toetuse suurus on vahemikus 75 kuni 220 eurot). Toetuse saamiseks peab punkte kokku olema aastas vähemalt 60 EAP-d. Ühes semestris võib olla ka vähem (kui 60/2), aga see eeldab, et koos teise semestriga tuleks ikka kokku 60 EAP-d. [4]		Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud.[2] Toetuse suurus sõltub perekonna sissetulekust ühe liikme kohta (toetuse suurus on vahemikus 75 kuni 220 eurot). Toetuse saamiseks peab punkte kokku olema aastas vähemalt 60 EAP-d. Ühes semestris võib olla ka vähem (kui 60/2), aga see eeldab, et koos teise semestriga tuleks ikka kokku 60 EAP-d. [4]

Dviirmaa: /* Vastus 5 */

2015-10-17T12:20:56Z

Vastus 5

← Older revision		Revision as of 15:20, 17 October 2015
Line 52:		Line 52:
	saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära(perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).		saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära(perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).

	Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud.[2] Toetuse suurus sõltub perekonna sissetulekust ühe liikme kohta (toetuse suurus on vahemikus 75 kuni 220 eurot). Toetuse saamiseks peab punkte kokku olema aastas vähemalt 60 EAP-d. Ühes semestris võib olla ka vähem (kui 60/2), aga see eeldab, et koos teise semestriga tuleks ikka kokku 60 EAP-d~~. Vajalik on täita õppekava nõuded täies mahus~~. [4]		Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud.[2] Toetuse suurus sõltub perekonna sissetulekust ühe liikme kohta (toetuse suurus on vahemikus 75 kuni 220 eurot). Toetuse saamiseks peab punkte kokku olema aastas vähemalt 60 EAP-d. Ühes semestris võib olla ka vähem (kui 60/2), aga see eeldab, et koos teise semestriga tuleks ikka kokku 60 EAP-d. [4]

	======Ülesanne======		======Ülesanne======

Dviirmaa: /* Vastus 5 */

2015-10-17T12:20:11Z

Vastus 5

← Older revision		Revision as of 15:20, 17 October 2015
Line 52:		Line 52:
	saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära(perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).		saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära(perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).

	Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud.[2] Toetuse suurus sõltub perekonna sissetulekust ühe liikme kohta (toetuse suurus on vahemikus 75 kuni 220 eurot). Toetuse saamiseks peab punkte kokku olema aastas vähemalt 60 EAP-d. Ühes semestris võib olla ka vähem (kui 60/2), aga see eeldab, et koos teise semestriga tuleks ikka kokku 60 EAP-d. [4]		Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud.[2] Toetuse suurus sõltub perekonna sissetulekust ühe liikme kohta (toetuse suurus on vahemikus 75 kuni 220 eurot). Toetuse saamiseks peab punkte kokku olema aastas vähemalt 60 EAP-d. Ühes semestris võib olla ka vähem (kui 60/2), aga see eeldab, et koos teise semestriga tuleks ikka kokku 60 EAP-d. Vajalik on täita õppekava nõuded täies mahus. [4]

	======Ülesanne======		======Ülesanne======

Dviirmaa: /* Õpingukorraldus ja erialatutvustus - arvestustöö */

2015-10-17T12:09:36Z

Õpingukorraldus ja erialatutvustus - arvestustöö

← Older revision		Revision as of 15:09, 17 October 2015
Line 74:		Line 74:

	[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ lõik 5		[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ lõik 5


			[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

Dviirmaa: /* Vastus 5 */

2015-10-17T11:54:41Z

Vastus 5

← Older revision		Revision as of 14:54, 17 October 2015
Line 52:		Line 52:
	saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära(perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).		saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära(perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).

	Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud.[2] Toetuse suurus sõltub perekonna sissetulekust ühe liikme kohta (toetuse suurus on vahemikus 75 kuni 220 eurot). Toetuse saamiseks peab punkte kokku olema aastas vähemalt 60 EAP-d. Ühes semestris ~~peab olema minimaalselt 25~~ EAP-d. [4]		Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud.[2] Toetuse suurus sõltub perekonna sissetulekust ühe liikme kohta (toetuse suurus on vahemikus 75 kuni 220 eurot). Toetuse saamiseks peab punkte kokku olema aastas vähemalt 60 EAP-d. Ühes semestris võib olla ka vähem (kui 60/2), aga see eeldab, et koos teise semestriga tuleks ikka kokku 60 EAP-d. [4]

	======Ülesanne======		======Ülesanne======

Dviirmaa: /* Vastus 5 */

2015-10-17T11:44:46Z

Vastus 5

← Older revision		Revision as of 14:44, 17 October 2015
Line 52:		Line 52:
	saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära(perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).		saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära(perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).

	Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud.[2] Toetuse suurus sõltub perekonna sissetulekust ühe liikme kohta (toetuse suurus on vahemikus 75 kuni 220 eurot). Toetuse saamiseks peab punkte kokku olema aastas vähemalt 60 EAP-d, semestris ~~30 (kui ei ole varasemast semestrist ülejääki, mille liitmisel järgmisele semestrile tuleks kokku 30)~~. [4]		Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud.[2] Toetuse suurus sõltub perekonna sissetulekust ühe liikme kohta (toetuse suurus on vahemikus 75 kuni 220 eurot). Toetuse saamiseks peab punkte kokku olema aastas vähemalt 60 EAP-d. Ühes semestris peab olema minimaalselt 25 EAP-d. [4]

	======Ülesanne======		======Ülesanne======

Dviirmaa: /* Vastus 5 */

2015-10-17T11:38:02Z

Vastus 5

← Older revision		Revision as of 14:38, 17 October 2015
Line 52:		Line 52:
	saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära(perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).		saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära(perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).

	Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud.[2] Toetuse suurus sõltub perekonna sissetulekust ühe liikme kohta (toetuse suurus on vahemikus 75 kuni 220 eurot). Toetuse saamiseks peab punkte kokku olema 30 EAP-d semestris [4]		Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud.[2] Toetuse suurus sõltub perekonna sissetulekust ühe liikme kohta (toetuse suurus on vahemikus 75 kuni 220 eurot). Toetuse saamiseks peab punkte kokku olema aastas vähemalt 60 EAP-d, semestris 30 (kui ei ole varasemast semestrist ülejääki, mille liitmisel järgmisele semestrile tuleks kokku 30). [4]

	======Ülesanne======		======Ülesanne======