User:Eehrbach - Revision history

Eehrbach: /* Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö */

2016-10-24T21:48:20Z

Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 00:48, 25 October 2016
Line 6:		Line 6:
	Rühm: DK14		Rühm: DK14

	Esitamise kuupäev: 19.10.2016		Esitamise kuupäev: 25.10.2016

	==Kirjalik töö==		==Kirjalik töö==

Eehrbach: /* Kirjalik töö */

2016-10-24T21:42:10Z

Kirjalik töö

@@ Line 16: / Line 16: @@
 Nimetatud agiilsus peaks väljenduma kõigi projektist osavõtvate isikute puhul. See tähendab, et lahenduse tellija ja nendepoolsed esindajad, projektijuht, analüütikud, testijad ning ka arendajad peaks väga täpselt olema süvenenud lisaks oma tööle, ka üksteise töösse. Kommunikatsioon, läbipaistvus, kvaliteedi tagamine ja lõppkasutajale väärtuse loomine on vaid mõned märksõnadest, mida Meelis Lang oma loengus mainis. Kõige olulisemaks ise pean kommunikatsiooni, millele Hr. Lang otseselt ei toetunud, aga oma loengu algusminutitel ära mainis. Usun, et tihe osapooltevaheline suhtlus on tähtis, kuna selle puudumise tagajärjel on suur risk, et tekivad möödarääkimised, skoobist mööda arendamine ja olulise mitte tähelepanek. “Hakka rääkima, et ma sind näeksin”, olevat öelnud Sokrates ning see väide sobib esile tuua ka agiilse arenduse protsesside iseloomustamiseks, et tagada projekti ajal pidev läbipaistvus ja ühine arusaam.
-Kommunikatsiooni kõrval tähtsuseks järgmiseks peab projektmeeskond aru saama loodava lahenduse väärtusest. Hoolimata äriotsustest ja tehnoloogiaotstustest, tuleks alati silmas pidada sihtgruppi - inimesi, kelle jaoks loodakse midagi, mis nende elu kergemaks teeb, olgu see töötegemist efektiivsemaks muutev või eraelule lisamugavust andev lahendus. Väärtuse loomise sõnumile keskendusid oma loengus "Tarkvaraarendus - teooria ja tegelik elu" Mait Poska ja Sven Peekmann<ref name="loeng1">[http://www.itcollege.ee/blog/2016/03/10/it-kolledz-kutsub-avalikule-loengule-agiilse-arenduse-psuhholoogia-ja-dna/ Mait Poska ja Sven Peekmann "Tarkvaraarendus – teooria ja tegelik elu" ]</ref>. Netgroupi tarkvaraarendusjuhi Sven Peekmanni mainis, et äärmiselt oluline on, et igal arendusmeeskonna liikmel oleks huvi aru saada loodava lahenduse ärilisest poolest. Olen temaga nõus ja usun, et tähtis on ka selle kõrvalt näidata välja proaktiivsust - arendajana välja pakkuda oma ideid, kuidas lõppkasutajate kogemust mugavamaks teha. Selle rakendamiseks soovitas Hr. Peekmann arendajate kaasamise projekti kohtumistele, kus saavad kokku äripool ning IT-pool.
+Kommunikatsiooni kõrval tähtsuseks järgmiseks peab projektmeeskond aru saama loodava lahenduse väärtusest. Hoolimata äriotsustest ja tehnoloogiaotstustest, tuleks alati silmas pidada sihtgruppi - inimesi, kelle jaoks loodakse midagi, mis nende elu kergemaks teeb, olgu see töötegemist efektiivsemaks muutev või eraelule lisamugavust andev lahendus. Väärtuse loomise sõnumile keskendusid oma loengus "Tarkvaraarendus - teooria ja tegelik elu" Mait Poska ja Sven Peekmann<ref name="loeng2">[http://www.itcollege.ee/blog/2016/03/10/it-kolledz-kutsub-avalikule-loengule-agiilse-arenduse-psuhholoogia-ja-dna/ Mait Poska ja Sven Peekmann "Tarkvaraarendus – teooria ja tegelik elu" ]</ref>. Netgroupi tarkvaraarendusjuhi Sven Peekmanni mainis, et äärmiselt oluline on, et igal arendusmeeskonna liikmel oleks huvi aru saada loodava lahenduse ärilisest poolest. Olen temaga nõus ja usun, et tähtis on ka selle kõrvalt näidata välja proaktiivsust - arendajana välja pakkuda oma ideid, kuidas lõppkasutajate kogemust mugavamaks teha. Selle rakendamiseks soovitas Hr. Peekmann arendajate kaasamise projekti kohtumistele, kus saavad kokku äripool ning IT-pool.
 Agiilse arendusmetoodika edukal rakendamisel on väga oluline roll retrospektiivil, millest rääkis oma loengus Meelis Lang. Olen üllatunud, et sellest protsessist Netgroupi esindajad oma etteastes palju juttu ei teinud ja seda eriti seetõttu, et retrospektiivi teostamine oli Helmese tarkvaraarendusjuhi üks põhilisi soovitusi SCRUM’i ja agiilse metoodika kasutuselevõtmise puhul. Ta soovitas alustavatel ning ka juba kokku töötanud meeskondadel iganädalaseid retrospektiive teha kas kliendi, arendusmeeskonna või läbivalt terve ettevõttega, et lahendada probleeme ning jõuda lõpuks täisagiilsuseni. Retrospektiiv on väga tihti üks nendest protsessidest, mida tehakse lihtsalt protsessi pärast ja mille järgselt ei tehta konkreetseid järeldusi ega muudatusi, et probleeme lahendada. Hr. Lang soovitas selle vasturohuks tegevust, mis seisneb iga retrospektiivist osavõtja puhul suulisi lubadusi teiste kuuldes ja nähes, et parandada probleeme.
 Tarkvaraarendusfirmade Helmes ja Netgroup esindajate loengud mõjusid mulle inspireerivalt ning tõid valgust pikka aega mu mõtteis esinenud probleemidele, mis olid seotud agiilse arendusmetoodikaga. Sain nendest loengutest motivatsiooni ning häid juhiseid edasiseks toimimiseks nii tööalaselt kui ka enesetäiendamise perspektiivist.
 ==Õpingukorralduse küsimused==

Eehrbach at 09:06, 22 October 2016

2016-10-22T09:06:38Z

← Older revision		Revision as of 12:06, 22 October 2016
Line 12:		Line 12:
	Tarvaraarendus on mulle alates keskkooli algusest huvi pakkunud. Tollal kirjutasin oma esimesed HTML failid, mida suure uhkusega veebilehitsejas avasin ja sõpradele näitasin. Nendest hetkedest alates olin kindel, et soovin IT-erialal haridust omandada ja töötada. Nüüd, kuus aastat hiljem olen IT-Kolledžis oma teist infotehnoloogia valdkonna kõrgharidust omandamas ning kogemustepagasisse mahtunud ka 2 aasta jagu elutarkusi digiagentuuri tööst. IT-Kolledž oli loogiline samm edasi, mida olin paar aastat planeerinud ja vaadates veebivahendusel salvestatud avalikke loenguid professionaalidelt, olen selles veendunud.		Tarvaraarendus on mulle alates keskkooli algusest huvi pakkunud. Tollal kirjutasin oma esimesed HTML failid, mida suure uhkusega veebilehitsejas avasin ja sõpradele näitasin. Nendest hetkedest alates olin kindel, et soovin IT-erialal haridust omandada ja töötada. Nüüd, kuus aastat hiljem olen IT-Kolledžis oma teist infotehnoloogia valdkonna kõrgharidust omandamas ning kogemustepagasisse mahtunud ka 2 aasta jagu elutarkusi digiagentuuri tööst. IT-Kolledž oli loogiline samm edasi, mida olin paar aastat planeerinud ja vaadates veebivahendusel salvestatud avalikke loenguid professionaalidelt, olen selles veendunud.

	Esimese IT-kolledži avaliku loengu vaatasin vahetult peale kooli kandideerimist. Loenguks oli Meelis Langi etteaste teemal “Agiilse arenduse psühholoogia ja DNA”. Hr. Langi poolt esiletoodud jutupunktid olid mulle isiklikult väga teemakohased, kuna tööalaselt olen agiilse arenduse protsessidest osa võtnud ja presenteeritud probleemid olid äratuntavad. Loengu käigus rääkis Helmese tarkvaraarendusjuht agiilse arenduse tekkeloost ning ühest suurimast veast selle rakendamisel, milleks on liigne protsessidesse takerdumine. See tähendab, et meeskonnad üritavad väga täpselt järgida protsesside järgimist ilma, et ise oldaks piisvalt agiilsed selle käigus. Isiklikult olen selle väitega sajaprotsendiliselt nõus, kuna olen olnud osa meeskonnast, kus kindlaid osapooli häirivad ja demotiveerivad muutuvad asjaolud ning ei mõisteta loodava lahenduse väärtust lõppkasutaja jaoks.		Esimese IT-kolledži avaliku loengu vaatasin vahetult peale kooli kandideerimist. Loenguks oli Meelis Langi etteaste teemal “Agiilse arenduse psühholoogia ja DNA”<ref name="loeng1">[http://www.itcollege.ee/blog/2016/03/10/it-kolledz-kutsub-avalikule-loengule-agiilse-arenduse-psuhholoogia-ja-dna/ Meelis Lang "Agiilse arenduse psühholoogia ja DNA" ]</ref>. Hr. Langi poolt esiletoodud jutupunktid olid mulle isiklikult väga teemakohased, kuna tööalaselt olen agiilse arenduse protsessidest osa võtnud ja presenteeritud probleemid olid äratuntavad. Loengu käigus rääkis Helmese tarkvaraarendusjuht agiilse arenduse tekkeloost ning ühest suurimast veast selle rakendamisel, milleks on liigne protsessidesse takerdumine. See tähendab, et meeskonnad üritavad väga täpselt järgida protsesside järgimist ilma, et ise oldaks piisvalt agiilsed selle käigus. Isiklikult olen selle väitega sajaprotsendiliselt nõus, kuna olen olnud osa meeskonnast, kus kindlaid osapooli häirivad ja demotiveerivad muutuvad asjaolud ning ei mõisteta loodava lahenduse väärtust lõppkasutaja jaoks.

	Nimetatud agiilsus peaks väljenduma kõigi projektist osavõtvate isikute puhul. See tähendab, et lahenduse tellija ja nendepoolsed esindajad, projektijuht, analüütikud, testijad ning ka arendajad peaks väga täpselt olema süvenenud lisaks oma tööle, ka üksteise töösse. Kommunikatsioon, läbipaistvus, kvaliteedi tagamine ja lõppkasutajale väärtuse loomine on vaid mõned märksõnadest, mida Meelis Lang oma loengus mainis. Kõige olulisemaks ise pean kommunikatsiooni, millele Hr. Lang otseselt ei toetunud, aga oma loengu algusminutitel ära mainis. Usun, et tihe osapooltevaheline suhtlus on tähtis, kuna selle puudumise tagajärjel on suur risk, et tekivad möödarääkimised, skoobist mööda arendamine ja olulise mitte tähelepanek. “Hakka rääkima, et ma sind näeksin”, olevat öelnud Sokrates ning see väide sobib esile tuua ka agiilse arenduse protsesside iseloomustamiseks, et tagada projekti ajal pidev läbipaistvus ja ühine arusaam.		Nimetatud agiilsus peaks väljenduma kõigi projektist osavõtvate isikute puhul. See tähendab, et lahenduse tellija ja nendepoolsed esindajad, projektijuht, analüütikud, testijad ning ka arendajad peaks väga täpselt olema süvenenud lisaks oma tööle, ka üksteise töösse. Kommunikatsioon, läbipaistvus, kvaliteedi tagamine ja lõppkasutajale väärtuse loomine on vaid mõned märksõnadest, mida Meelis Lang oma loengus mainis. Kõige olulisemaks ise pean kommunikatsiooni, millele Hr. Lang otseselt ei toetunud, aga oma loengu algusminutitel ära mainis. Usun, et tihe osapooltevaheline suhtlus on tähtis, kuna selle puudumise tagajärjel on suur risk, et tekivad möödarääkimised, skoobist mööda arendamine ja olulise mitte tähelepanek. “Hakka rääkima, et ma sind näeksin”, olevat öelnud Sokrates ning see väide sobib esile tuua ka agiilse arenduse protsesside iseloomustamiseks, et tagada projekti ajal pidev läbipaistvus ja ühine arusaam.

	Kommunikatsiooni kõrval tähtsuseks järgmiseks peab projektmeeskond aru saama loodava lahenduse väärtusest. Hoolimata äriotsustest ja tehnoloogiaotstustest, tuleks alati silmas pidada sihtgruppi - inimesi, kelle jaoks loodakse midagi, mis nende elu kergemaks teeb, olgu see töötegemist efektiivsemaks muutev või eraelule lisamugavust andev lahendus. Väärtuse loomise sõnumile keskendusid oma loengus "Tarkvaraarendus - teooria ja tegelik elu" Mait Poska ja Sven Peekmann. Netgroupi tarkvaraarendusjuhi Sven Peekmanni mainis, et äärmiselt oluline on, et igal arendusmeeskonna liikmel oleks huvi aru saada loodava lahenduse ärilisest poolest. Olen temaga nõus ja usun, et tähtis on ka selle kõrvalt näidata välja proaktiivsust - arendajana välja pakkuda oma ideid, kuidas lõppkasutajate kogemust mugavamaks teha. Selle rakendamiseks soovitas Hr. Peekmann arendajate kaasamise projekti kohtumistele, kus saavad kokku äripool ning IT-pool.		Kommunikatsiooni kõrval tähtsuseks järgmiseks peab projektmeeskond aru saama loodava lahenduse väärtusest. Hoolimata äriotsustest ja tehnoloogiaotstustest, tuleks alati silmas pidada sihtgruppi - inimesi, kelle jaoks loodakse midagi, mis nende elu kergemaks teeb, olgu see töötegemist efektiivsemaks muutev või eraelule lisamugavust andev lahendus. Väärtuse loomise sõnumile keskendusid oma loengus "Tarkvaraarendus - teooria ja tegelik elu" Mait Poska ja Sven Peekmann<ref name="loeng1">[http://www.itcollege.ee/blog/2016/03/10/it-kolledz-kutsub-avalikule-loengule-agiilse-arenduse-psuhholoogia-ja-dna/ Mait Poska ja Sven Peekmann "Tarkvaraarendus – teooria ja tegelik elu" ]</ref>. Netgroupi tarkvaraarendusjuhi Sven Peekmanni mainis, et äärmiselt oluline on, et igal arendusmeeskonna liikmel oleks huvi aru saada loodava lahenduse ärilisest poolest. Olen temaga nõus ja usun, et tähtis on ka selle kõrvalt näidata välja proaktiivsust - arendajana välja pakkuda oma ideid, kuidas lõppkasutajate kogemust mugavamaks teha. Selle rakendamiseks soovitas Hr. Peekmann arendajate kaasamise projekti kohtumistele, kus saavad kokku äripool ning IT-pool.

	Agiilse arendusmetoodika edukal rakendamisel on väga oluline roll retrospektiivil, millest rääkis oma loengus Meelis Lang. Olen üllatunud, et sellest protsessist Netgroupi esindajad oma etteastes palju juttu ei teinud ja seda eriti seetõttu, et retrospektiivi teostamine oli Helmese tarkvaraarendusjuhi üks põhilisi soovitusi SCRUM’i ja agiilse metoodika kasutuselevõtmise puhul. Ta soovitas alustavatel ning ka juba kokku töötanud meeskondadel iganädalaseid retrospektiive teha kas kliendi, arendusmeeskonna või läbivalt terve ettevõttega, et lahendada probleeme ning jõuda lõpuks täisagiilsuseni. Retrospektiiv on väga tihti üks nendest protsessidest, mida tehakse lihtsalt protsessi pärast ja mille järgselt ei tehta konkreetseid järeldusi ega muudatusi, et probleeme lahendada. Hr. Lang soovitas selle vasturohuks tegevust, mis seisneb iga retrospektiivist osavõtja puhul suulisi lubadusi teiste kuuldes ja nähes, et parandada probleeme.		Agiilse arendusmetoodika edukal rakendamisel on väga oluline roll retrospektiivil, millest rääkis oma loengus Meelis Lang. Olen üllatunud, et sellest protsessist Netgroupi esindajad oma etteastes palju juttu ei teinud ja seda eriti seetõttu, et retrospektiivi teostamine oli Helmese tarkvaraarendusjuhi üks põhilisi soovitusi SCRUM’i ja agiilse metoodika kasutuselevõtmise puhul. Ta soovitas alustavatel ning ka juba kokku töötanud meeskondadel iganädalaseid retrospektiive teha kas kliendi, arendusmeeskonna või läbivalt terve ettevõttega, et lahendada probleeme ning jõuda lõpuks täisagiilsuseni. Retrospektiiv on väga tihti üks nendest protsessidest, mida tehakse lihtsalt protsessi pärast ja mille järgselt ei tehta konkreetseid järeldusi ega muudatusi, et probleeme lahendada. Hr. Lang soovitas selle vasturohuks tegevust, mis seisneb iga retrospektiivist osavõtja puhul suulisi lubadusi teiste kuuldes ja nähes, et parandada probleeme.
Line 30:		Line 30:

	:Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.<ref name="KKK9"/>		:Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.<ref name="KKK9"/>


	=====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====		=====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====

Eehrbach at 08:57, 22 October 2016

2016-10-22T08:57:25Z

← Older revision		Revision as of 11:57, 22 October 2016
Line 60:		Line 60:

	====Ülesanne====		====Ülesanne====
	'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''		'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''

	:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]</ref> ja õppekulude osalisele hüvitamisele kuuluva summa arvutamine käib kumulatiivselt <ref name="Kõrgharidus-ref-p2">[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreformi KKK punkt 2]</ref>.		:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]</ref> ja õppekulude osalisele hüvitamisele kuuluva summa arvutamine käib kumulatiivselt <ref name="Kõrgharidus-ref-p2">[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreformi KKK punkt 2]</ref>.
Line 68:		Line 68:
	:Miinimum vajalik EAP'de arv semestris: 27		:Miinimum vajalik EAP'de arv semestris: 27

	:1. semester: 27 - 10 = 17 EAP		:1. semester: 27 - 28 = -1 EAP ehk miinimum on ületatud ja 1. semestri lõpus arvet ei esitata

	:2. semester: 27 - 1 ~~= 26~~ EAP		:2. semester: 54 - (28+25) = 54 - 53 = 1 EAP ehk kahe semestri peale kokku on kogutud alla miinimumi.

	:Hüvitamisele kuulub: ~~17 + 26 = 43~~ EAP		:Hüvitamisele kuulub: 1 EAP

	:Maksma peab: 43*50 = ~~2150€~~		:Maksma peab: 1*50 = 50€

	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Eehrbach at 17:25, 19 October 2016

2016-10-19T17:25:28Z

← Older revision		Revision as of 20:25, 19 October 2016
Line 6:		Line 6:
	Rühm: DK14		Rühm: DK14

	Esitamise kuupäev: 18.10.2016		Esitamise kuupäev: 19.10.2016

	==Kirjalik töö==		==Kirjalik töö==

Eehrbach at 18:20, 18 October 2016

2016-10-18T18:20:15Z

← Older revision		Revision as of 21:20, 18 October 2016
Line 3:		Line 3:

	Autor: Erik Ehrbach		Autor: Erik Ehrbach

			Rühm: DK14

	Esitamise kuupäev: 18.10.2016		Esitamise kuupäev: 18.10.2016

Eehrbach: /* Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö */

2016-10-18T18:05:00Z

Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 21:05, 18 October 2016
Line 4:		Line 4:
	Autor: Erik Ehrbach		Autor: Erik Ehrbach

	Esitamise kuupäev: ~~TBA~~		Esitamise kuupäev: 18.10.2016

	==Kirjalik töö==		==Kirjalik töö==

Eehrbach: /* Kirjalik töö */

2016-10-18T18:03:22Z

Kirjalik töö

← Older revision		Revision as of 21:03, 18 October 2016
Line 17:		Line 17:

	Agiilse arendusmetoodika edukal rakendamisel on väga oluline roll retrospektiivil, millest rääkis oma loengus Meelis Lang. Olen üllatunud, et sellest protsessist Netgroupi esindajad oma etteastes palju juttu ei teinud ja seda eriti seetõttu, et retrospektiivi teostamine oli Helmese tarkvaraarendusjuhi üks põhilisi soovitusi SCRUM’i ja agiilse metoodika kasutuselevõtmise puhul. Ta soovitas alustavatel ning ka juba kokku töötanud meeskondadel iganädalaseid retrospektiive teha kas kliendi, arendusmeeskonna või läbivalt terve ettevõttega, et lahendada probleeme ning jõuda lõpuks täisagiilsuseni. Retrospektiiv on väga tihti üks nendest protsessidest, mida tehakse lihtsalt protsessi pärast ja mille järgselt ei tehta konkreetseid järeldusi ega muudatusi, et probleeme lahendada. Hr. Lang soovitas selle vasturohuks tegevust, mis seisneb iga retrospektiivist osavõtja puhul suulisi lubadusi teiste kuuldes ja nähes, et parandada probleeme.		Agiilse arendusmetoodika edukal rakendamisel on väga oluline roll retrospektiivil, millest rääkis oma loengus Meelis Lang. Olen üllatunud, et sellest protsessist Netgroupi esindajad oma etteastes palju juttu ei teinud ja seda eriti seetõttu, et retrospektiivi teostamine oli Helmese tarkvaraarendusjuhi üks põhilisi soovitusi SCRUM’i ja agiilse metoodika kasutuselevõtmise puhul. Ta soovitas alustavatel ning ka juba kokku töötanud meeskondadel iganädalaseid retrospektiive teha kas kliendi, arendusmeeskonna või läbivalt terve ettevõttega, et lahendada probleeme ning jõuda lõpuks täisagiilsuseni. Retrospektiiv on väga tihti üks nendest protsessidest, mida tehakse lihtsalt protsessi pärast ja mille järgselt ei tehta konkreetseid järeldusi ega muudatusi, et probleeme lahendada. Hr. Lang soovitas selle vasturohuks tegevust, mis seisneb iga retrospektiivist osavõtja puhul suulisi lubadusi teiste kuuldes ja nähes, et parandada probleeme.

			Tarkvaraarendusfirmade Helmes ja Netgroup esindajate loengud mõjusid mulle inspireerivalt ning tõid valgust pikka aega mu mõtteis esinenud probleemidele, mis olid seotud agiilse arendusmetoodikaga. Sain nendest loengutest motivatsiooni ning häid juhiseid edasiseks toimimiseks nii tööalaselt kui ka enesetäiendamise perspektiivist.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Eehrbach: /* Kirjalik töö */

2016-10-18T17:53:37Z

Kirjalik töö

← Older revision		Revision as of 20:53, 18 October 2016
Line 8:		Line 8:
	==Kirjalik töö==		==Kirjalik töö==

	~~TBA~~		Tarvaraarendus on mulle alates keskkooli algusest huvi pakkunud. Tollal kirjutasin oma esimesed HTML failid, mida suure uhkusega veebilehitsejas avasin ja sõpradele näitasin. Nendest hetkedest alates olin kindel, et soovin IT-erialal haridust omandada ja töötada. Nüüd, kuus aastat hiljem olen IT-Kolledžis oma teist infotehnoloogia valdkonna kõrgharidust omandamas ning kogemustepagasisse mahtunud ka 2 aasta jagu elutarkusi digiagentuuri tööst. IT-Kolledž oli loogiline samm edasi, mida olin paar aastat planeerinud ja vaadates veebivahendusel salvestatud avalikke loenguid professionaalidelt, olen selles veendunud.

			Esimese IT-kolledži avaliku loengu vaatasin vahetult peale kooli kandideerimist. Loenguks oli Meelis Langi etteaste teemal “Agiilse arenduse psühholoogia ja DNA”. Hr. Langi poolt esiletoodud jutupunktid olid mulle isiklikult väga teemakohased, kuna tööalaselt olen agiilse arenduse protsessidest osa võtnud ja presenteeritud probleemid olid äratuntavad. Loengu käigus rääkis Helmese tarkvaraarendusjuht agiilse arenduse tekkeloost ning ühest suurimast veast selle rakendamisel, milleks on liigne protsessidesse takerdumine. See tähendab, et meeskonnad üritavad väga täpselt järgida protsesside järgimist ilma, et ise oldaks piisvalt agiilsed selle käigus. Isiklikult olen selle väitega sajaprotsendiliselt nõus, kuna olen olnud osa meeskonnast, kus kindlaid osapooli häirivad ja demotiveerivad muutuvad asjaolud ning ei mõisteta loodava lahenduse väärtust lõppkasutaja jaoks.

			Nimetatud agiilsus peaks väljenduma kõigi projektist osavõtvate isikute puhul. See tähendab, et lahenduse tellija ja nendepoolsed esindajad, projektijuht, analüütikud, testijad ning ka arendajad peaks väga täpselt olema süvenenud lisaks oma tööle, ka üksteise töösse. Kommunikatsioon, läbipaistvus, kvaliteedi tagamine ja lõppkasutajale väärtuse loomine on vaid mõned märksõnadest, mida Meelis Lang oma loengus mainis. Kõige olulisemaks ise pean kommunikatsiooni, millele Hr. Lang otseselt ei toetunud, aga oma loengu algusminutitel ära mainis. Usun, et tihe osapooltevaheline suhtlus on tähtis, kuna selle puudumise tagajärjel on suur risk, et tekivad möödarääkimised, skoobist mööda arendamine ja olulise mitte tähelepanek. “Hakka rääkima, et ma sind näeksin”, olevat öelnud Sokrates ning see väide sobib esile tuua ka agiilse arenduse protsesside iseloomustamiseks, et tagada projekti ajal pidev läbipaistvus ja ühine arusaam.

			Kommunikatsiooni kõrval tähtsuseks järgmiseks peab projektmeeskond aru saama loodava lahenduse väärtusest. Hoolimata äriotsustest ja tehnoloogiaotstustest, tuleks alati silmas pidada sihtgruppi - inimesi, kelle jaoks loodakse midagi, mis nende elu kergemaks teeb, olgu see töötegemist efektiivsemaks muutev või eraelule lisamugavust andev lahendus. Väärtuse loomise sõnumile keskendusid oma loengus "Tarkvaraarendus - teooria ja tegelik elu" Mait Poska ja Sven Peekmann. Netgroupi tarkvaraarendusjuhi Sven Peekmanni mainis, et äärmiselt oluline on, et igal arendusmeeskonna liikmel oleks huvi aru saada loodava lahenduse ärilisest poolest. Olen temaga nõus ja usun, et tähtis on ka selle kõrvalt näidata välja proaktiivsust - arendajana välja pakkuda oma ideid, kuidas lõppkasutajate kogemust mugavamaks teha. Selle rakendamiseks soovitas Hr. Peekmann arendajate kaasamise projekti kohtumistele, kus saavad kokku äripool ning IT-pool.

			Agiilse arendusmetoodika edukal rakendamisel on väga oluline roll retrospektiivil, millest rääkis oma loengus Meelis Lang. Olen üllatunud, et sellest protsessist Netgroupi esindajad oma etteastes palju juttu ei teinud ja seda eriti seetõttu, et retrospektiivi teostamine oli Helmese tarkvaraarendusjuhi üks põhilisi soovitusi SCRUM’i ja agiilse metoodika kasutuselevõtmise puhul. Ta soovitas alustavatel ning ka juba kokku töötanud meeskondadel iganädalaseid retrospektiive teha kas kliendi, arendusmeeskonna või läbivalt terve ettevõttega, et lahendada probleeme ning jõuda lõpuks täisagiilsuseni. Retrospektiiv on väga tihti üks nendest protsessidest, mida tehakse lihtsalt protsessi pärast ja mille järgselt ei tehta konkreetseid järeldusi ega muudatusi, et probleeme lahendada. Hr. Lang soovitas selle vasturohuks tegevust, mis seisneb iga retrospektiivist osavõtja puhul suulisi lubadusi teiste kuuldes ja nähes, et parandada probleeme.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Eehrbach at 16:49, 18 October 2016

2016-10-18T16:49:08Z

← Older revision		Revision as of 19:49, 18 October 2016
Line 49:		Line 49:
	====Ülesanne====		====Ülesanne====
	'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''		'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''


	:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]</ref> ja õppekulude osalisele hüvitamisele kuuluva summa arvutamine käib kumulatiivselt <ref name="Kõrgharidus-ref-p2">[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreformi KKK punkt 2]</ref>.		:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]</ref> ja õppekulude osalisele hüvitamisele kuuluva summa arvutamine käib kumulatiivselt <ref name="Kõrgharidus-ref-p2">[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreformi KKK punkt 2]</ref>.

	:Arvutus:		:'''Arvutus:'''

	:Miinimum vajalik EAP'de arv semestris: 27		:Miinimum vajalik EAP'de arv semestris: 27