User:Ekask - Revision history

Ekask: /* Essee */

2014-11-04T12:58:25Z

Essee

← Older revision		Revision as of 15:58, 4 November 2014
Line 18:		Line 18:
	Minu jaoks kõie huvitavam loeng selles mõttes, et sain end isikuga kohati samastada, oli J. Liiv’a loeng programmeerimisest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast]</ref> , kus ta rääkis oma loo IT Kolledzisse jõudmisest ja et alguses omas 0 ettekujutust. Erinevalt temast oli mul kindel soov just IT Kolledzisse tulla, aga samastuda saan end selles osas, et mul puudub ka it-alane kogemus ja eelnev teadmine programmeerimisest. Vaadates/kuulates teda, andis lootust, et kõik on võimalik, ei peagi olema alates laisteaiast programmeerimisega tegelenud. Tema loeng pani ka mõtlema, et võibolla tuleks ühineda TechSistersi või mõne muu grupiga, kus osalemine ilmselgelt kahjuks ei tuleks. Antud loengus sain päris mitu uut asja teada või pildi selgemaks: näiteks ei olnud varem midagi kuulnud programmeerimiskeelest Ruby ning tema Bentoboxi harjutusega said mõningad mõisted paremini selgemaks ja arusaadavamaks.		Minu jaoks kõie huvitavam loeng selles mõttes, et sain end isikuga kohati samastada, oli J. Liiv’a loeng programmeerimisest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast]</ref> , kus ta rääkis oma loo IT Kolledzisse jõudmisest ja et alguses omas 0 ettekujutust. Erinevalt temast oli mul kindel soov just IT Kolledzisse tulla, aga samastuda saan end selles osas, et mul puudub ka it-alane kogemus ja eelnev teadmine programmeerimisest. Vaadates/kuulates teda, andis lootust, et kõik on võimalik, ei peagi olema alates laisteaiast programmeerimisega tegelenud. Tema loeng pani ka mõtlema, et võibolla tuleks ühineda TechSistersi või mõne muu grupiga, kus osalemine ilmselgelt kahjuks ei tuleks. Antud loengus sain päris mitu uut asja teada või pildi selgemaks: näiteks ei olnud varem midagi kuulnud programmeerimiskeelest Ruby ning tema Bentoboxi harjutusega said mõningad mõisted paremini selgemaks ja arusaadavamaks.

	Kõige vähem huvitavam esineja ja teema oli minu jaoks C. Ficheri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele]</ref>, kus ta andis ülevaate süsteemiadministraatori tööst ja elust. Ma isegi ei oska öelda, miks see loeng kõige vähem huvitava mulje jättis, võibolla sellepärast, et esineja rääkis vaikselt ja pigem ~~igavalt~~. Selle loenguga sain kinnitust, et olen teinud õige valiku, valides süsteemi arenduse eriala.		Kõige vähem huvitavam esineja ja teema oli minu jaoks C. Ficheri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele]</ref>, kus ta andis ülevaate süsteemiadministraatori tööst ja elust. Ma isegi ei oska öelda, miks see loeng kõige vähem huvitava mulje jättis, võibolla sellepärast, et esineja rääkis vaikselt ja pigem monotoonselt. Selle loenguga sain kinnitust, et olen teinud õige valiku, valides süsteemi arenduse eriala.

	Testimisest ja tarkvarast rääkis meile K. Karmo <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]</ref>. Loengus lükkas ta ümber testimise müüdid, kuigi pean tunnistama, et olen isegi olnud arvamusel, et testimine on igav ja nüri. Võibolla sellepärast, et minul on olnud kokkupuude dünaamilise testimisega ja kuna olin ise ka antud süsteemi äripoole vastutaja, siis oli minu jaoks lõpuks tegu väga nüri tegevusega. Loeng andis ka hea ülevaate testimise teooriast ning kui keegi veel kahtles, miks on vaja tarkvara testida, siis K. Karmo poolt toodud huvitavad näiteid suutsid meid kõiki testimise vajalikkuses veenda. Igasugune näidete toomine teeb minu jaoks loengud huvitavaks ja teooria kergemini hoomatavamaks.		Testimisest ja tarkvarast rääkis meile K. Karmo <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]</ref>. Loengus lükkas ta ümber testimise müüdid, kuigi pean tunnistama, et olen isegi olnud arvamusel, et testimine on igav ja nüri. Võibolla sellepärast, et minul on olnud kokkupuude dünaamilise testimisega ja kuna olin ise ka antud süsteemi äripoole vastutaja, siis oli minu jaoks lõpuks tegu väga nüri tegevusega. Loeng andis ka hea ülevaate testimise teooriast ning kui keegi veel kahtles, miks on vaja tarkvara testida, siis K. Karmo poolt toodud huvitavad näiteid suutsid meid kõiki testimise vajalikkuses veenda. Igasugune näidete toomine teeb minu jaoks loengud huvitavaks ja teooria kergemini hoomatavamaks.

Ekask: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2014-11-04T12:46:27Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 15:46, 4 November 2014
Line 1:		Line 1:
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: Elen Käsk<br>		Autor: Elen Käsk<br>
	Esitamise kuupäev: 7. november 2014		Esitamise kuupäev: 4. november 2014

	==Essee==		==Essee==

Ekask: /* Essee */

2014-11-04T12:45:34Z

Essee

Ekask: /* Essee */

2014-11-04T12:03:18Z

Essee

← Older revision		Revision as of 15:03, 4 November 2014
Line 10:		Line 10:
	Kvaliteedijuht M. Varendi andis ülevaate võimalikest stipendiumitest ja räägiti põhjalikult tagasiside andmisest. Oli meeldiv kuulda, et tagasisidega tehakse ka reaalselt midagi, sama rõhutas ka viimases loengus E. Lang, mitte lihtsalt ei koguta oma lõbuks. See pani mindki mõtlema, et kui see aeg kätte jõuab, siis kindlasti proovin oma panuse anda.		Kvaliteedijuht M. Varendi andis ülevaate võimalikest stipendiumitest ja räägiti põhjalikult tagasiside andmisest. Oli meeldiv kuulda, et tagasisidega tehakse ka reaalselt midagi, sama rõhutas ka viimases loengus E. Lang, mitte lihtsalt ei koguta oma lõbuks. See pani mindki mõtlema, et kui see aeg kätte jõuab, siis kindlasti proovin oma panuse anda.

	Teine M. Ernitsa loeng oli juba täpsemalt õppimisest ja motivatsioonist ja mida tohib/mida ei tohi. Kuna tegu ei ole minu esimese kõrgharidusega, siis midagi uut otseselt ei olnud. Pluss ma ei ole kunagi mõistnud, milleks minna edasi õppima, kui tahad tulla ainult kergelt paberit saama ja spikerdama ja nihverdama. Usun, et kaugõppesse keegi enam nö enda aega raiskama ei tule ja kui asja vastu siiras huvi puudub, siis pigem loobutakse, kui et hakatakse petma. Rõhutati, et ei tohiks midagi lihtsalt läbi teha, kuna ükskord saad läbi, aga järgmine semester on uus aine, kus on vaja sama aine alustõdesid. Tunnen seda juba praegu Javaga, et tuleb selgeks saada ja ei tahaks poole kohaga seda asja ära teha, kuna hiljem vaevalt et kergemaks läheb. Loengust sain ka kavala nipi, millele ma ise varem ei ole mõelnud, aga mida ehk õpin kasutama – mindmappimine.		Teine M. Ernitsa loeng oli juba täpsemalt õppimisest ja motivatsioonist <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]</ref> ja mida tohib/mida ei tohi. Kuna tegu ei ole minu esimese kõrgharidusega, siis midagi uut otseselt ei olnud. Pluss ma ei ole kunagi mõistnud, milleks minna edasi õppima, kui tahad tulla ainult kergelt paberit saama ja spikerdama ja nihverdama. Usun, et kaugõppesse keegi enam nö enda aega raiskama ei tule ja kui asja vastu siiras huvi puudub, siis pigem loobutakse, kui et hakatakse petma. Rõhutati, et ei tohiks midagi lihtsalt läbi teha, kuna ükskord saad läbi, aga järgmine semester on uus aine, kus on vaja sama aine alustõdesid. Tunnen seda juba praegu Javaga, et tuleb selgeks saada ja ei tahaks poole kohaga seda asja ära teha, kuna hiljem vaevalt et kergemaks läheb. Loengust sain ka kavala nipi, millele ma ise varem ei ole mõelnud, aga mida ehk õpin kasutama – mindmappimine.

	Kolmas loeng oli M. Ernitsa loeng robootikast ja häkkimisest. Minu jaoks sai kohe loengu alguses üks müüt murtud, mina nimelt olin üks nendest inimestest, kes arvas, et häkkimine on konkreetselt arvutitesse sissemurdmine. Aga see on hoopis crackimine. Googeldasin ka terminit “häkkimine” ja on näha, et laialt levinud arvamus on ikkagi, et häkkimine on arvutitesse sisse murdmine ja info varastamine, niiet pole siis ime, et massid nii arvavad. Huvitav oli kuulata koostööprojektidest nt EKA’ga ja projektist TrummKass.		Kolmas loeng oli M. Ernitsa loeng robootikast ja häkkimisest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]</ref>. Minu jaoks sai kohe loengu alguses üks müüt murtud, mina nimelt olin üks nendest inimestest, kes arvas, et häkkimine on konkreetselt arvutitesse sissemurdmine. Aga see on hoopis crackimine. Googeldasin ka terminit “häkkimine” ja on näha, et laialt levinud arvamus on ikkagi, et häkkimine on arvutitesse sisse murdmine ja info varastamine, niiet pole siis ime, et massid nii arvavad. Huvitav oli kuulata koostööprojektidest nt EKA’ga ja projektist TrummKass.

	Minu jaoks kõie huvitavam loeng selles mõttes, et sain end isikuga suuresti samastada, oli J. Liiv’a loeng ~~programeerimisest~~, kus ta rääkis oma loo IT Kolledzisse jõudmisest ja et alguses omas 0 ettekujutust. Erinevalt temast oli mul kindel soov just IT Kolledzisse tulla, aga samastuda saan end selles osas, et mul puudub ka it-alane kogemus ja eelnev teadmine programeerimisest on suur 0. Ja vaadates/kuulates teda, siis andis lootust, et kõik on võimalik, ei peagi olema alates laisteaiast programeerimisega tegelenud. Tema loeng pani ka mõtlema, et võibolla tuleks ühineda TechSistersi või mõni muu grupiga, kus osalemine ilmselgelt kahjuks ei tuleks. Antud loengus sain päris palju uusi asju teada:		Minu jaoks kõie huvitavam loeng selles mõttes, et sain end isikuga suuresti samastada, oli J. Liiv’a loeng programmeerimisest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast]</ref> , kus ta rääkis oma loo IT Kolledzisse jõudmisest ja et alguses omas 0 ettekujutust. Erinevalt temast oli mul kindel soov just IT Kolledzisse tulla, aga samastuda saan end selles osas, et mul puudub ka it-alane kogemus ja eelnev teadmine programeerimisest on suur 0. Ja vaadates/kuulates teda, siis andis lootust, et kõik on võimalik, ei peagi olema alates laisteaiast programeerimisega tegelenud. Tema loeng pani ka mõtlema, et võibolla tuleks ühineda TechSistersi või mõni muu grupiga, kus osalemine ilmselgelt kahjuks ei tuleks. Antud loengus sain päris palju uusi asju teada:
	minu jaoks uus teadmine oli programmeerimiskeel Ruby, ei olnud sellest varem kuulnud; samuti sain tema loengust Bentoboxi harjutusega mõningad mõisted paremini selgemaks ja arusaadavamaks.		minu jaoks uus teadmine oli programmeerimiskeel Ruby, ei olnud sellest varem kuulnud; samuti sain tema loengust Bentoboxi harjutusega mõningad mõisted paremini selgemaks ja arusaadavamaks.

	Kõige vähem huvitavam esineja ja teema oli minu jaoks C. Ficheri loeng, kus ta andis ülevaate süsteemiadministraatori tööst ja elust. Ma isegi ei oska öelda, miks see loeng kõige vähem huvitava mulje jättis, võibolla sellepärast, et esineja rääkis vaikselt ja pigem igavalt.		Kõige vähem huvitavam esineja ja teema oli minu jaoks C. Ficheri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele]</ref>, kus ta andis ülevaate süsteemiadministraatori tööst ja elust. Ma isegi ei oska öelda, miks see loeng kõige vähem huvitava mulje jättis, võibolla sellepärast, et esineja rääkis vaikselt ja pigem igavalt.

	Testimisest ja tarkvarast meile K. Karmo. Samuti lükkas ta ümber testimise müüdid, kuigi pean tunnistama, et olen isegi olnud arvamusel, et testimine on igav ja nüri. Võibolla sellepärast, et minul on olnud kokkupuude dünaamilise testimisega ja kuna olin ise ka antud süsteemi äripoole vastutaja, siis ausalt öeldes oli minu jaoks lõpuks väga nüri tegevusega. Loeng andis mulle hea ülevaate ka testimise teooriast ning alati teeb loengu huvitavaks näited elust enesest.		Testimisest ja tarkvarast rääkis meile K. Karmo <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]</ref>. Samuti lükkas ta ümber testimise müüdid, kuigi pean tunnistama, et olen isegi olnud arvamusel, et testimine on igav ja nüri. Võibolla sellepärast, et minul on olnud kokkupuude dünaamilise testimisega ja kuna olin ise ka antud süsteemi äripoole vastutaja, siis ausalt öeldes oli minu jaoks lõpuks väga nüri tegevusega. Loeng andis mulle hea ülevaate ka testimise teooriast ning alati teeb loengu huvitavaks näited elust enesest.

	Kõige huvitavam ja emotsionaalsem esitus oli A. Septeril, kes rääkis it-tööturust. Kui siiamaani kõik kiitsid kui hea on töötada it-alal ja mis hüvesid mingi ettevõte pakub jms, siis A. Septer tõmbas konkreetselt vee peale. Huvitav oli kuulata kuna esineja oli siiras ja rääkis, nii kuidas tema arust asjad on. Nt riigisektoris töötamine ei ole mulle kunagi ihaldusväärsena tundunud, aga tema oma näitega kindlasti ka ei suurendanud seda soovi. Hea tähelepanek oli see, et ei tasu spetsialiseeruda liiga spetsiifilisele erialale, kuna eesti on liiga väike ja mõnel alal ongi ruumi ainult 2-3 spetsialistile. Soovitas panustada kõikidesse ainetesse, kuna mida suurema silmaringi koolist/tööturult saad, seda parem, kuna spetsiifilisi oskusi on võimalik niikuinii ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt õppida. Kõige lihtsam pidi olema töötada tugiinfral, kuna see on üldjuhul ettevõtetes ühesugune ja ühest ettevõttest teise liikudes midagi uut õppima ei pea. Tema esinemine oli suhteliselt kriitiline ja aus. Tema soovitas töötamiseks start-upe ja omast kogemusest võin öelda, et tema märkused suur- ja väikeettevõtte kohta ei olnudki nii valed - suures on alati keegi, kes töö ära teeb ja väikses jällegi peavad kõik oskama kõike. Pigem tehakse tagant järgi, kui ennetavalt. Suhtus kriitiliselt ettevõtte poolt pakutud hüvedesse ja kui mõelda, tuleb nõustuda tema väitega, et kui su netopalk on 3000, siis sind ei huvita ettevõtte poolt pakutud massaaz ja sportimisvõimalused.		Kõige huvitavam ja emotsionaalsem esitus oli A. Septeril <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]</ref>, kes rääkis it-tööturust. Kui siiamaani kõik kiitsid kui hea on töötada it-alal ja mis hüvesid mingi ettevõte pakub jms, siis A. Septer tõmbas konkreetselt vee peale. Huvitav oli kuulata kuna esineja oli siiras ja rääkis, nii kuidas tema arust asjad on. Nt riigisektoris töötamine ei ole mulle kunagi ihaldusväärsena tundunud, aga tema oma näitega kindlasti ka ei suurendanud seda soovi. Hea tähelepanek oli see, et ei tasu spetsialiseeruda liiga spetsiifilisele erialale, kuna eesti on liiga väike ja mõnel alal ongi ruumi ainult 2-3 spetsialistile. Soovitas panustada kõikidesse ainetesse, kuna mida suurema silmaringi koolist/tööturult saad, seda parem, kuna spetsiifilisi oskusi on võimalik niikuinii ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt õppida. Kõige lihtsam pidi olema töötada tugiinfral, kuna see on üldjuhul ettevõtetes ühesugune ja ühest ettevõttest teise liikudes midagi uut õppima ei pea. Tema esinemine oli suhteliselt kriitiline ja aus. Tema soovitas töötamiseks start-upe ja omast kogemusest võin öelda, et tema märkused suur- ja väikeettevõtte kohta ei olnudki nii valed - suures on alati keegi, kes töö ära teeb ja väikses jällegi peavad kõik oskama kõike. Pigem tehakse tagant järgi, kui ennetavalt. Suhtus kriitiliselt ettevõtte poolt pakutud hüvedesse ja kui mõelda, tuleb nõustuda tema väitega, et kui su netopalk on 3000, siis sind ei huvita ettevõtte poolt pakutud massaaz ja sportimisvõimalused.

	Viimases loengus rääkis E. Lang õppemotivatsioonist ja ~~veebiturvalisusest~~. Huvitav oli kuulata, et inimene sattus kooli juhuse tahtel ja lõpetas cum laudega. Hea näide, et kõik on võimalik. Ei ole ise varem niimoodi mõelnud, aga see milline on meie suhtumine õppetöösse, grupitöödesse ja kaaslastesse, see liigub meiega kaasa ka tööturule.		Viimases loengus rääkis E. Lang õppemotivatsioonist ja veebirakenduste turvalisusest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]</ref>. Huvitav oli kuulata, et inimene sattus kooli juhuse tahtel ja lõpetas cum laudega. Hea näide, et kõik on võimalik. Ei ole ise varem niimoodi mõelnud, aga see milline on meie suhtumine õppetöösse, grupitöödesse ja kaaslastesse, see liigub meiega kaasa ka tööturule.

	Isiklikult arvan, et tudengitel on huvitav kuulata loenguid elust enesest ja reaalsete näidetega ja teinekord õpid niimoodi rohkem, kui tuimas teoorialoengus. Kõik kõnelejad olid endised IT Kolledzi tudengid, hea on saada kinnitust, et olen teinud kooli osas õige valiku - õpilased omanavad piisavalt praktilisi oskuski ja teadmisi, et ka reaalselt midagi korda saata.		Isiklikult arvan, et tudengitel on huvitav kuulata loenguid elust enesest ja reaalsete näidetega ja teinekord õpid niimoodi rohkem, kui tuimas teoorialoengus. Kõik kõnelejad olid endised IT Kolledzi tudengid, hea on saada kinnitust, et olen teinud kooli osas õige valiku - õpilased omanavad piisavalt praktilisi oskuski ja teadmisi, et ka reaalselt midagi korda saata.

Ekask: /* Essee */

2014-11-04T11:57:58Z

Essee

Ekask: /* Essee */

2014-11-04T11:56:28Z

Essee

@@ Line 4: / Line 4: @@
 ==Essee==
-Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“
+Õpingukorralduse ja erialatutvustava aine loengutes käis igakord erinev inimene rääkimas enda kogemusest, kuidas ta sattus it peale, kuidas ta sattus IT Kolledzisse ning mis alal nad hetkel töötavad. Oli neid kelle puhul oli tegu juhusega ja neid kellel kutsumus juba maast-madalas. Igaüks andis ka ülevaate valdkonnast, kus ta töötab või töötanud on – kool oli kutsunud esinema nii süsteemiadministraatori, testija, programmeeija  - ja minu jaoks oli see väga huvitav ja hariv. Sain targemaks paljude sõnalühendite osas, millga olen varasemalt kokku puutunud aga ei ole varem lõpuni aru saanud, millega täpsemalt tegu.
 ==Õpingukorralduse küsimused==

Ekask: /* Küsimus 5 */

2014-11-03T14:45:47Z

Küsimus 5

← Older revision		Revision as of 17:45, 3 November 2014
Line 22:		Line 22:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui ta on Eesti kodanik või viibib Eestis elamisloa alusel, õpib täiskoormusega esimesel semestril või on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel täiskoormusega õppes püsimise nõude ~~22,5~~ EAP'd ~~semestri kohta~~ ning keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Üliõpilane esitab vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks taotluse riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/#Õppetoetuste Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledzis 2014/2015 õppeaastal]</ref>		Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui ta on Eesti kodanik või viibib Eestis elamisloa alusel, õpib täiskoormusega esimesel semestril või on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel täiskoormusega õppes püsimise nõude - vähemalt 45 EAP'd aastas ning keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Üliõpilane esitab vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks taotluse riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/#Õppetoetuste Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledzis 2014/2015 õppeaastal]</ref>

	===Ülesanne===		===Ülesanne===

Ekask: /* Ülesanne */

2014-11-03T14:44:21Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 17:44, 3 November 2014
Line 33:		Line 33:
	* Vastus: Aasta lõpuks tuleb hüvitada 8 EAP ulatuses õppekulusid. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2]</ref>		* Vastus: Aasta lõpuks tuleb hüvitada 8 EAP ulatuses õppekulusid. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2]</ref>

	~~Ühke~~ EAP hind on 50 EUR'i <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK), punkt 3]</ref> ja arve suurus on 8 x 50 = 400 EUR.		Ühe EAP hind on 50 EUR'i <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK), punkt 3]</ref> ja arve suurus on 8 x 50 = 400 EUR.

	=Viited=		=Viited=

Ekask: /* Ülesanne */

2014-11-03T14:44:12Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 17:44, 3 November 2014
Line 32:		Line 32:
	* Teine semester: 27 EAP’d		* Teine semester: 27 EAP’d
	* Vastus: Aasta lõpuks tuleb hüvitada 8 EAP ulatuses õppekulusid. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2]</ref>		* Vastus: Aasta lõpuks tuleb hüvitada 8 EAP ulatuses õppekulusid. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2]</ref>

			Ühke EAP hind on 50 EUR'i <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK), punkt 3]</ref> ja arve suurus on 8 x 50 = 400 EUR.

	=Viited=		=Viited=

Ekask: /* Ülesanne */

2014-11-03T14:42:42Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 17:42, 3 November 2014
Line 31:		Line 31:
	* Esimene semester: 19 EAP’d		* Esimene semester: 19 EAP’d
	* Teine semester: 27 EAP’d		* Teine semester: 27 EAP’d
	* Vastus: Aasta lõpuks tuleb hüvitada 8 EAP ulatuses õppekulusid. <ref>[http://www.itcollege.ee/~~blog~~/~~2014~~/~~09/08/kaugoppe-infotund~~-~~2014~~/ ~~Kaugõppe infotund sisseastujale~~]</ref>		* Vastus: Aasta lõpuks tuleb hüvitada 8 EAP ulatuses õppekulusid. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2]</ref>

	=Viited=		=Viited=

← Older revision		Revision as of 15:45, 4 November 2014
Line 5:		Line 5:
	==Essee==		==Essee==

	Õpingukorralduse ja ~~erialatutvustava~~ aine loengutes käis igakord erinev inimene rääkimas enda kogemusest, kuidas ta sattus it peale, kuidas ta sattus IT Kolledzisse ning mis alal nad hetkel töötavad. Oli neid kelle puhul oli tegu juhusega ja neid kellel kutsumus juba maast-~~madalas~~. Igaüks andis ka ülevaate valdkonnast, kus ta töötab või töötanud on – kool oli kutsunud esinema nii süsteemiadministraatori, testija, ~~programmeeija~~ - ja minu jaoks oli see väga huvitav ja hariv. Sain targemaks paljude ~~sõnalühendite~~ osas, millga olen varasemalt kokku puutunud aga ei ole ~~varem~~ lõpuni aru saanud, millega täpsemalt tegu.		Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine loengutes käis igakord erinev inimene rääkimas enda kogemusest, kuidas ta sattus it peale, kuidas ta sattus IT Kolledzisse ning mis alal nad hetkel töötavad. Oli neid, kelle puhul oli tegu juhusega ja neid, kellel kutsumus juba maast-madalast. Igaüks andis ka ülevaate valdkonnast, kus ta töötab või töötanud on – kool oli kutsunud esinema nii süsteemiadministraatori, testija, programmeerija - ja minu jaoks oli see väga huvitav ja hariv. Sain targemaks paljude teemade osas, millga olen varasemalt kokku puutunud, aga ei ole lõpuni aru saanud, millega täpsemalt tegu.

	Kursus algas eriala ja kooli tutvustava loenguga <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]</ref>, kus põhilise ettekande tegid I. Vau ja M. Ernits. Loengus anti põhjalik ülevaade kooli struktuurist, õppeinfosüsteemist, õppevahenditest, haridusreformist. Mingi info olin omandanud juba varasemalt, vaadates sisseastujate infoloengut ning uurides ~~õppekorraldus eeskirju~~, aga oli ka uut infot kooli elust ja olust.		Kursus algas eriala ja kooli tutvustava loenguga <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]</ref>, kus põhilise ettekande tegid I. Vau ja M. Ernits. Loengus anti põhjalik ülevaade kooli struktuurist, õppeinfosüsteemist, õppevahenditest, haridusreformist. Mingi info olin omandanud juba varasemalt, vaadates sisseastujate infoloengut ning uurides õppekorralduse eeskirja, aga oli ka uut infot kooli elust ja olust - alustades sellega, mitu operatsioonisüsteemi on igal arvutil, kuni selleni, kuidas käituda, kui ei saa arvet õigeks ajaks tasuda. Uudis oli ka see, et kool ei saada eramailile kirju, vaid tuleb jälgida või ümbersuunata oma kooliemail, kui ei taha, et midagi olulist saamata jääks.
	~~Kvaliteedijuht~~ M. Varendi ~~andis~~ ülevaate võimalikest stipendiumitest ja räägiti põhjalikult tagasiside andmisest. Oli meeldiv kuulda, et tagasisidega tehakse ka reaalselt midagi, ~~sama~~ rõhutas ka viimases loengus E. Lang, mitte lihtsalt ei koguta oma lõbuks. See pani mindki mõtlema, et kui ~~see~~ aeg kätte jõuab, siis kindlasti proovin oma panuse anda.		Samas loengus andis kvaliteedijuht M. Varendi ülevaate võimalikest stipendiumitest ja räägiti põhjalikult ka tagasiside andmisest. Oli meeldiv kuulda, et tagasisidega tehakse ka reaalselt midagi, seda rõhutas ka viimases loengus E. Lang, mitte lihtsalt ei koguta oma lõbuks. See pani mindki mõtlema, et kui aeg kätte jõuab, siis kindlasti proovin oma panuse anda.

	Teine M. Ernitsa loeng oli juba täpsemalt õppimisest ja motivatsioonist <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]</ref> ja mida tohib/mida ei tohi. Kuna tegu ei ole minu esimese kõrgharidusega, siis midagi uut otseselt ei olnud. ~~Pluss~~ ma ei ole kunagi mõistnud, milleks minna edasi õppima, kui ~~tahad tulla ainult kergelt paberit saama~~ ja ~~spikerdama ja nihverdama~~. Usun, et kaugõppesse keegi enam nö enda aega raiskama ei tule ja kui asja vastu siiras huvi puudub, siis pigem loobutakse, kui et hakatakse petma. ~~Rõhutati~~, et ei tohiks midagi lihtsalt läbi teha~~, kuna ükskord~~ saad läbi, aga järgmine semester on uus aine, kus on vaja sama aine alustõdesid. Tunnen seda juba praegu Javaga, et tuleb selgeks saada ~~ja ei tahaks poole kohaga seda asja ära teha~~, kuna hiljem vaevalt et kergemaks läheb. Loengust sain ka kavala nipi, millele ma ise varem ei ole mõelnud, aga mida ehk õpin kasutama – mindmappimine.		Teine M. Ernitsa loeng oli juba täpsemalt õppimisest ja motivatsioonist <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]</ref> ja mida tohib/mida ei tohi. Kuna tegu ei ole minu esimese kõrgharidusega, siis midagi uut otseselt ei olnud. Samas ma ei ole kunagi mõistnud, milleks minna edasi õppima, kui tegelikult õppida ei viitsi, teema ei huvita ja pigem loodad spikerdamisele või kellegi teise abile. Usun, et kaugõppesse keegi enam nö enda aega raiskama ei tule ja kui asja vastu siiras huvi puudub, siis pigem loobutakse, kui et hakatakse petma.
			Loengus rõhutati, et ei tohiks midagi lihtsalt läbi teha - selles aines saad küll läbi, aga järgmine semester on uus aine, kus on vaja sama aine alustõdesid. Tunnen seda juba praegu Javaga, et tuleb ilmtingimata selgeks saada, kuna hiljem vaevalt teiste programmeerimiskeeltega kergemaks läheb. Loengust sain ka kavala nipi, millele ma ise varem ei ole mõelnud, aga mida ehk õpin kasutama – mindmappimine.

	Kolmas loeng oli M. Ernitsa loeng robootikast ja häkkimisest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]</ref>. Minu jaoks sai kohe loengu alguses üks müüt murtud, mina nimelt olin üks nendest inimestest, kes arvas, et häkkimine on konkreetselt arvutitesse sissemurdmine. Aga see on hoopis crackimine. Googeldasin ka terminit “häkkimine” ja ~~on näha~~, ~~et laialt levinud arvamus on ikkagi~~, et häkkimine on ~~arvutitesse sisse murdmine ja info varastamine~~, niiet pole siis ime, et massid ~~nii~~ arvavad. ~~Huvitav oli kuulata~~ koostööprojektidest nt EKA’ga ja projektist TrummKass.		Kolmas loeng oli M. Ernitsa loeng robootikast ja häkkimisest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]</ref>. Minu jaoks sai kohe loengu alguses üks müüt murtud, mina nimelt olin üks nendest inimestest, kes arvas, et häkkimine on konkreetselt arvutitesse sissemurdmine. Aga see on hoopis crackimine. Googeldasin ka terminit “häkkimine” ja vähemalt eesti keeles ma ei leidnud ühtki artiklit, kus seletataks ära, mis asi häkkimine tegelikult on, niiet pole siis ime, et massid valesti arvavad.
			Anti põhjalik ülevaade robootikast ja koolis toimuvast robootika klubist ning erinevatest koostööprojektidest, nt EKA’ga ja projektist TrummKass.

	Minu jaoks kõie huvitavam loeng selles mõttes, et sain end isikuga ~~suuresti~~ samastada, oli J. Liiv’a loeng programmeerimisest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast]</ref> , kus ta rääkis oma loo IT Kolledzisse jõudmisest ja et alguses omas 0 ettekujutust. Erinevalt temast oli mul kindel soov just IT Kolledzisse tulla, aga samastuda saan end selles osas, et mul puudub ka it-alane kogemus ja eelnev teadmine ~~programeerimisest on suur 0~~. ~~Ja vaadates~~/kuulates teda, ~~siis~~ andis lootust, et kõik on võimalik, ei peagi olema alates laisteaiast ~~programeerimisega~~ tegelenud. Tema loeng pani ka mõtlema, et võibolla tuleks ühineda TechSistersi või ~~mõni~~ muu grupiga, kus osalemine ilmselgelt kahjuks ei tuleks. Antud loengus sain päris ~~palju uusi asju~~ teada:		Minu jaoks kõie huvitavam loeng selles mõttes, et sain end isikuga kohati samastada, oli J. Liiv’a loeng programmeerimisest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast]</ref> , kus ta rääkis oma loo IT Kolledzisse jõudmisest ja et alguses omas 0 ettekujutust. Erinevalt temast oli mul kindel soov just IT Kolledzisse tulla, aga samastuda saan end selles osas, et mul puudub ka it-alane kogemus ja eelnev teadmine programmeerimisest. Vaadates/kuulates teda, andis lootust, et kõik on võimalik, ei peagi olema alates laisteaiast programmeerimisega tegelenud. Tema loeng pani ka mõtlema, et võibolla tuleks ühineda TechSistersi või mõne muu grupiga, kus osalemine ilmselgelt kahjuks ei tuleks. Antud loengus sain päris mitu uut asja teada või pildi selgemaks: näiteks ei olnud varem midagi kuulnud programmeerimiskeelest Ruby ning tema Bentoboxi harjutusega said mõningad mõisted paremini selgemaks ja arusaadavamaks.
	~~minu jaoks uus teadmine oli programmeerimiskeel Ruby,~~ ei olnud ~~sellest~~ varem kuulnud~~; samuti sain~~ tema ~~loengust~~ Bentoboxi harjutusega mõningad mõisted paremini selgemaks ja arusaadavamaks.

	Kõige vähem huvitavam esineja ja teema oli minu jaoks C. Ficheri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele]</ref>, kus ta andis ülevaate süsteemiadministraatori tööst ja elust. Ma isegi ei oska öelda, miks see loeng kõige vähem huvitava mulje jättis, võibolla sellepärast, et esineja rääkis vaikselt ja pigem igavalt.		Kõige vähem huvitavam esineja ja teema oli minu jaoks C. Ficheri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele]</ref>, kus ta andis ülevaate süsteemiadministraatori tööst ja elust. Ma isegi ei oska öelda, miks see loeng kõige vähem huvitava mulje jättis, võibolla sellepärast, et esineja rääkis vaikselt ja pigem igavalt. Selle loenguga sain kinnitust, et olen teinud õige valiku, valides süsteemi arenduse eriala.

	Testimisest ja tarkvarast rääkis meile K. Karmo <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]</ref>. ~~Samuti~~ lükkas ta ümber testimise müüdid, kuigi pean tunnistama, et olen isegi olnud arvamusel, et testimine on igav ja nüri. Võibolla sellepärast, et minul on olnud kokkupuude dünaamilise testimisega ja kuna olin ise ka antud süsteemi äripoole vastutaja, siis ~~ausalt öeldes~~ oli minu jaoks lõpuks väga nüri tegevusega. Loeng andis ~~mulle~~ hea ülevaate ka testimise teooriast ning ~~alati~~ teeb ~~loengu~~ huvitavaks ~~näited elust enesest~~.		Testimisest ja tarkvarast rääkis meile K. Karmo <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]</ref>. Loengus lükkas ta ümber testimise müüdid, kuigi pean tunnistama, et olen isegi olnud arvamusel, et testimine on igav ja nüri. Võibolla sellepärast, et minul on olnud kokkupuude dünaamilise testimisega ja kuna olin ise ka antud süsteemi äripoole vastutaja, siis oli minu jaoks lõpuks tegu väga nüri tegevusega. Loeng andis ka hea ülevaate testimise teooriast ning kui keegi veel kahtles, miks on vaja tarkvara testida, siis K. Karmo poolt toodud huvitavad näiteid suutsid meid kõiki testimise vajalikkuses veenda. Igasugune näidete toomine teeb minu jaoks loengud huvitavaks ja teooria kergemini hoomatavamaks.

	Kõige huvitavam ja emotsionaalsem esitus oli A. Septeril <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]</ref>, kes rääkis it-tööturust. Kui siiamaani ~~kõik kiitsid~~ kui hea on töötada it-alal ja mis hüvesid mingi ettevõte pakub jms, siis A. Septer tõmbas konkreetselt vee peale. Huvitav oli kuulata kuna esineja oli siiras ja rääkis, ~~nii~~ kuidas tema arust asjad on. Nt riigisektoris töötamine ei ole mulle kunagi ihaldusväärsena tundunud, aga tema oma näitega kindlasti ka ei suurendanud seda soovi. Hea tähelepanek oli see, et ei tasu spetsialiseeruda liiga spetsiifilisele erialale, kuna eesti on liiga väike ja mõnel alal ongi ruumi ainult 2-3 spetsialistile. Soovitas panustada kõikidesse ainetesse, kuna mida suurema silmaringi koolist/tööturult saad, seda parem, kuna spetsiifilisi oskusi on võimalik niikuinii ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt õppida. Kõige lihtsam pidi olema töötada tugiinfral, kuna see on üldjuhul ettevõtetes ühesugune ja ühest ettevõttest teise liikudes midagi uut õppima ei pea. Tema esinemine oli suhteliselt kriitiline ja aus. Tema soovitas töötamiseks start-~~upe~~ ja omast kogemusest võin öelda, et tema märkused suur- ja väikeettevõtte kohta ei olnudki nii valed - suures on alati keegi, kes töö ära teeb ja ~~väikses~~ jällegi peavad kõik oskama kõike~~. Pigem~~ tehakse tagant järgi, kui ennetavalt. Suhtus kriitiliselt ~~ettevõtte~~ poolt pakutud hüvedesse ja kui mõelda, tuleb nõustuda tema väitega, et kui su netopalk on 3000, siis sind ei huvita ettevõtte poolt pakutud massaaz ja sportimisvõimalused.		Kõige huvitavam ja emotsionaalsem esitus oli A. Septeril <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]</ref>, kes rääkis it-tööturust. Kui siiamaani eelkõnelejad olid kiitnud, kui hea on töötada it-alal ja mis hüvesid mingi ettevõte pakub jms, siis A. Septer tõmbas konkreetselt vee peale. Huvitav oli kuulata, kuna esineja oli siiras ja rääkis nii, kuidas tema arust asjad on. Nt riigisektoris töötamine ei ole mulle kunagi ihaldusväärsena tundunud, aga tema oma näitega kindlasti ka ei suurendanud seda soovi. Hea tähelepanek oli see, et ei tasu spetsialiseeruda liiga spetsiifilisele erialale, kuna eesti on liiga väike ja mõnel alal ongi ruumi ainult 2-3 spetsialistile. Soovitas panustada kõikidesse ainetesse, kuna mida suurema silmaringi koolist/tööturult saad, seda parem, kuna spetsiifilisi oskusi on võimalik niikuinii ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt õppida. Kõige lihtsam pidi olema töötada tugiinfral, kuna see on üldjuhul ettevõtetes ühesugune ja ühest ettevõttest teise liikudes midagi uut õppima ei pea.
			Tema esinemine oli suhteliselt kriitiline ja aus. Tema soovitas töötamiseks start-up'e ja omast kogemusest võin öelda, et tema märkused suur- ja väikeettevõtte kohta ei olnudki nii valed - suures on alati keegi, kes töö ära teeb ja väikeses jällegi peavad kõik oskama kõike ning pigem tehakse tagant järgi, kui ennetavalt. Suhtus kriitiliselt ettevõtete poolt pakutud hüvedesse ja kui mõelda, tuleb nõustuda tema väitega, et kui su netopalk on 3000, siis sind ei huvita ettevõtte poolt pakutud massaaz ja sportimisvõimalused.

	Viimases loengus rääkis E. Lang õppemotivatsioonist ja veebirakenduste turvalisusest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]</ref>. Huvitav oli kuulata, et inimene sattus kooli juhuse tahtel ja lõpetas cum laudega. Hea näide, et kõik on võimalik. Ei ole ise varem niimoodi mõelnud, aga see milline on meie suhtumine õppetöösse, grupitöödesse ja kaaslastesse, see liigub meiega kaasa ka tööturule.		Viimases loengus rääkis E. Lang õppemotivatsioonist ja veebirakenduste turvalisusest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]</ref>. Huvitav oli kuulata, et inimene sattus kooli juhuse tahtel ja lõpetas cum laudega. Hea näide, et kõik on võimalik. Ei ole ise varem niimoodi mõelnud, aga see, milline on meie suhtumine õppetöösse, grupitöödesse ja kaaslastesse, see liigub meiega kaasa ka tööturule.

	Isiklikult arvan, et tudengitel on huvitav kuulata loenguid elust enesest ja reaalsete näidetega ja teinekord õpid ~~niimoodi~~ rohkem, kui ~~tuimas~~ teoorialoengus. Kõik kõnelejad olid endised IT Kolledzi tudengid, hea on saada kinnitust, et olen teinud kooli osas õige valiku - õpilased ~~omanavad~~ piisavalt praktilisi oskuski ja teadmisi, et ka reaalselt midagi korda saata.		Isiklikult arvan, et tudengitel on huvitav kuulata loenguid elust enesest ja reaalsete näidetega ning teinekord õpid sellises loengus rohkem, kui kuivas teoorialoengus. Kõik kõnelejad olid endised IT Kolledzi tudengid ning hea oli saada kinnitust, et olen teinud kooli osas õige valiku - õpilased omandavad piisavalt praktilisi oskuski ja teadmisi, et ka reaalselt midagi korda saata.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

← Older revision		Revision as of 14:57, 4 November 2014
Line 6:		Line 6:

	Õpingukorralduse ja erialatutvustava aine loengutes käis igakord erinev inimene rääkimas enda kogemusest, kuidas ta sattus it peale, kuidas ta sattus IT Kolledzisse ning mis alal nad hetkel töötavad. Oli neid kelle puhul oli tegu juhusega ja neid kellel kutsumus juba maast-madalas. Igaüks andis ka ülevaate valdkonnast, kus ta töötab või töötanud on – kool oli kutsunud esinema nii süsteemiadministraatori, testija, programmeeija - ja minu jaoks oli see väga huvitav ja hariv. Sain targemaks paljude sõnalühendite osas, millga olen varasemalt kokku puutunud aga ei ole varem lõpuni aru saanud, millega täpsemalt tegu.		Õpingukorralduse ja erialatutvustava aine loengutes käis igakord erinev inimene rääkimas enda kogemusest, kuidas ta sattus it peale, kuidas ta sattus IT Kolledzisse ning mis alal nad hetkel töötavad. Oli neid kelle puhul oli tegu juhusega ja neid kellel kutsumus juba maast-madalas. Igaüks andis ka ülevaate valdkonnast, kus ta töötab või töötanud on – kool oli kutsunud esinema nii süsteemiadministraatori, testija, programmeeija - ja minu jaoks oli see väga huvitav ja hariv. Sain targemaks paljude sõnalühendite osas, millga olen varasemalt kokku puutunud aga ei ole varem lõpuni aru saanud, millega täpsemalt tegu.
	Kursus algas eriala ja kooli tutvustava loenguga <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja ~~eriala tutvustus~~]</ref>, kus põhilise ettekande tegid I. Vau ja M. Ernits. Loengus anti põhjalik ülevaade kooli struktuurist, õppeinfosüsteemist, õppevahenditest, haridusreformist. Mingi info olin omandanud juba varasemalt, vaadates sisseastujate infoloengut ning uurides õppekorraldus eeskirju, aga oli ka uut infot kooli elust ja olust.
			Kursus algas eriala ja kooli tutvustava loenguga <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]</ref>, kus põhilise ettekande tegid I. Vau ja M. Ernits. Loengus anti põhjalik ülevaade kooli struktuurist, õppeinfosüsteemist, õppevahenditest, haridusreformist. Mingi info olin omandanud juba varasemalt, vaadates sisseastujate infoloengut ning uurides õppekorraldus eeskirju, aga oli ka uut infot kooli elust ja olust.
	Kvaliteedijuht M. Varendi andis ülevaate võimalikest stipendiumitest ja räägiti põhjalikult tagasiside andmisest. Oli meeldiv kuulda, et tagasisidega tehakse ka reaalselt midagi, sama rõhutas ka viimases loengus E. Lang, mitte lihtsalt ei koguta oma lõbuks. See pani mindki mõtlema, et kui see aeg kätte jõuab, siis kindlasti proovin oma panuse anda.		Kvaliteedijuht M. Varendi andis ülevaate võimalikest stipendiumitest ja räägiti põhjalikult tagasiside andmisest. Oli meeldiv kuulda, et tagasisidega tehakse ka reaalselt midagi, sama rõhutas ka viimases loengus E. Lang, mitte lihtsalt ei koguta oma lõbuks. See pani mindki mõtlema, et kui see aeg kätte jõuab, siis kindlasti proovin oma panuse anda.

	Teine M. Ernitsa loeng oli juba täpsemalt õppimisest ja motivatsioonist ja mida tohib/mida ei tohi. Kuna tegu ei ole minu esimese kõrgharidusega, siis midagi uut otseselt ei olnud. Pluss ma ei ole kunagi mõistnud, milleks minna edasi õppima, kui tahad tulla ainult kergelt paberit saama ja spikerdama ja nihverdama. Usun, et kaugõppesse keegi enam nö enda aega raiskama ei tule ja kui asja vastu siiras huvi puudub, siis pigem loobutakse, kui et hakatakse petma. Rõhutati, et ei tohiks midagi lihtsalt läbi teha, kuna ükskord saad läbi, aga järgmine semester on uus aine, kus on vaja sama aine alustõdesid. Tunnen seda juba praegu Javaga, et tuleb selgeks saada ja ei tahaks poole kohaga seda asja ära teha, kuna hiljem vaevalt et kergemaks läheb. Loengust sain ka kavala nipi, millele ma ise varem ei ole mõelnud, aga mida ehk õpin kasutama – mindmappimine.		Teine M. Ernitsa loeng oli juba täpsemalt õppimisest ja motivatsioonist ja mida tohib/mida ei tohi. Kuna tegu ei ole minu esimese kõrgharidusega, siis midagi uut otseselt ei olnud. Pluss ma ei ole kunagi mõistnud, milleks minna edasi õppima, kui tahad tulla ainult kergelt paberit saama ja spikerdama ja nihverdama. Usun, et kaugõppesse keegi enam nö enda aega raiskama ei tule ja kui asja vastu siiras huvi puudub, siis pigem loobutakse, kui et hakatakse petma. Rõhutati, et ei tohiks midagi lihtsalt läbi teha, kuna ükskord saad läbi, aga järgmine semester on uus aine, kus on vaja sama aine alustõdesid. Tunnen seda juba praegu Javaga, et tuleb selgeks saada ja ei tahaks poole kohaga seda asja ära teha, kuna hiljem vaevalt et kergemaks läheb. Loengust sain ka kavala nipi, millele ma ise varem ei ole mõelnud, aga mida ehk õpin kasutama – mindmappimine.

	Kolmas loeng oli M. Ernitsa loeng robootikast ja häkkimisest. Minu jaoks sai kohe loengu alguses üks müüt murtud, mina nimelt olin üks nendest inimestest, kes arvas, et häkkimine on konkreetselt arvutitesse sissemurdmine. Aga see on hoopis crackimine. Googeldasin ka terminit “häkkimine” ja on näha, et laialt levinud arvamus on ikkagi, et häkkimine on arvutitesse sisse murdmine ja info varastamine, niiet pole siis ime, et massid nii arvavad. Huvitav oli kuulata koostööprojektidest nt EKA’ga ja projektist TrummKass.		Kolmas loeng oli M. Ernitsa loeng robootikast ja häkkimisest. Minu jaoks sai kohe loengu alguses üks müüt murtud, mina nimelt olin üks nendest inimestest, kes arvas, et häkkimine on konkreetselt arvutitesse sissemurdmine. Aga see on hoopis crackimine. Googeldasin ka terminit “häkkimine” ja on näha, et laialt levinud arvamus on ikkagi, et häkkimine on arvutitesse sisse murdmine ja info varastamine, niiet pole siis ime, et massid nii arvavad. Huvitav oli kuulata koostööprojektidest nt EKA’ga ja projektist TrummKass.

	Minu jaoks kõie huvitavam loeng selles mõttes, et sain end isikuga suuresti samastada, oli J. Liiv’a loeng programeerimisest, kus ta rääkis oma loo IT Kolledzisse jõudmisest ja et alguses omas 0 ettekujutust. Erinevalt temast oli mul kindel soov just IT Kolledzisse tulla, aga samastuda saan end selles osas, et mul puudub ka it-alane kogemus ja eelnev teadmine programeerimisest on suur 0. Ja vaadates/kuulates teda, siis andis lootust, et kõik on võimalik, ei peagi olema alates laisteaiast programeerimisega tegelenud. Tema loeng pani ka mõtlema, et võibolla tuleks ühineda TechSistersi või mõni muu grupiga, kus osalemine ilmselgelt kahjuks ei tuleks. Antud loengus sain päris palju uusi asju teada:		Minu jaoks kõie huvitavam loeng selles mõttes, et sain end isikuga suuresti samastada, oli J. Liiv’a loeng programeerimisest, kus ta rääkis oma loo IT Kolledzisse jõudmisest ja et alguses omas 0 ettekujutust. Erinevalt temast oli mul kindel soov just IT Kolledzisse tulla, aga samastuda saan end selles osas, et mul puudub ka it-alane kogemus ja eelnev teadmine programeerimisest on suur 0. Ja vaadates/kuulates teda, siis andis lootust, et kõik on võimalik, ei peagi olema alates laisteaiast programeerimisega tegelenud. Tema loeng pani ka mõtlema, et võibolla tuleks ühineda TechSistersi või mõni muu grupiga, kus osalemine ilmselgelt kahjuks ei tuleks. Antud loengus sain päris palju uusi asju teada:
	minu jaoks uus teadmine oli programmeerimiskeel Ruby, ei olnud sellest varem kuulnud;		minu jaoks uus teadmine oli programmeerimiskeel Ruby, ei olnud sellest varem kuulnud; samuti sain tema loengust Bentoboxi harjutusega mõningad mõisted paremini selgemaks ja arusaadavamaks.
	samuti sain tema loengust Bentoboxi harjutusega mõningad mõisted paremini selgemaks ja arusaadavamaks.
	Kõige vähem huvitavam esineja ja teema oli minu jaoks C. Ficheri loeng, kus ta andis ülevaate süsteemiadministraatori tööst ja elust. Ma isegi ei oska öelda, miks see loeng kõige vähem huvitava mulje jättis, võibolla sellepärast, et esineja rääkis vaikselt ja pigem igavalt.		Kõige vähem huvitavam esineja ja teema oli minu jaoks C. Ficheri loeng, kus ta andis ülevaate süsteemiadministraatori tööst ja elust. Ma isegi ei oska öelda, miks see loeng kõige vähem huvitava mulje jättis, võibolla sellepärast, et esineja rääkis vaikselt ja pigem igavalt.

	Testimisest ja tarkvarast meile K. Karmo. Samuti lükkas ta ümber testimise müüdid, kuigi pean tunnistama, et olen isegi olnud arvamusel, et testimine on igav ja nüri. Võibolla sellepärast, et minul on olnud kokkupuude dünaamilise testimisega ja kuna olin ise ka antud süsteemi äripoole vastutaja, siis ausalt öeldes oli minu jaoks lõpuks väga nüri tegevusega. Loeng andis mulle hea ülevaate ka testimise teooriast ning alati teeb loengu huvitavaks näited elust enesest.		Testimisest ja tarkvarast meile K. Karmo. Samuti lükkas ta ümber testimise müüdid, kuigi pean tunnistama, et olen isegi olnud arvamusel, et testimine on igav ja nüri. Võibolla sellepärast, et minul on olnud kokkupuude dünaamilise testimisega ja kuna olin ise ka antud süsteemi äripoole vastutaja, siis ausalt öeldes oli minu jaoks lõpuks väga nüri tegevusega. Loeng andis mulle hea ülevaate ka testimise teooriast ning alati teeb loengu huvitavaks näited elust enesest.
	Kõige huvitavam ja emotsionaalsem esitus oli A. Septeril, kes rääkis it-tööturust. Kui siiamaani kõik kiitsid kui hea on töötada it-alal ja mis hüvesid mingi ettevõte pakub jms, siis A. Septer tõmbas konkreetselt vee peale. Huvitav oli kuulata kuna esineja oli siiras ja rääkis, nii kuidas tema arust asjad on. Nt riigisektoris töötamine ei ole mulle kunagi ihaldusväärsena tundunud, aga tema oma näitega kindlasti ka ei suurendanud seda soovi. Hea tähelepanek oli see, et ei tasu spetsialiseeruda liiga spetsiifilisele erialale, kuna eesti on liiga väike ja mõnel alal ongi ruumi ainult 2-3 spetsialistile. Soovitas panustada kõikidesse ainetesse, kuna mida suurema silmaringi koolist/tööturult saad, seda parem, kuna spetsiifilisi oskusi on võimalik niikuinii ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt õppida. Kõige lihtsam pidi olema töötada tugiinfral, kuna see on üldjuhul ettevõtetes ühesugune ja ühest ettevõttest teise liikudes midagi uut õppima ei pea. Tema esinemine oli suhteliselt kriitiline ja aus. Tema soovitas töötamiseks start-upe ja omast kogemusest võin öelda, et tema märkused suur- ja väikeettevõtte kohta ei olnudki nii valed - suures on alati keegi, kes töö ära teeb ja väikses jällegi peavad kõik oskama kõike. Pigem tehakse tagant järgi, kui ennetavalt.
	Suhtus kriitiliselt ettevõtte poolt pakutud hüvedesse ja kui mõelda, tuleb nõustuda tema väitega, et kui su netopalk on 3000, siis sind ei huvita ettevõtte poolt pakutud massaaz ja sportimisvõimalused.		Kõige huvitavam ja emotsionaalsem esitus oli A. Septeril, kes rääkis it-tööturust. Kui siiamaani kõik kiitsid kui hea on töötada it-alal ja mis hüvesid mingi ettevõte pakub jms, siis A. Septer tõmbas konkreetselt vee peale. Huvitav oli kuulata kuna esineja oli siiras ja rääkis, nii kuidas tema arust asjad on. Nt riigisektoris töötamine ei ole mulle kunagi ihaldusväärsena tundunud, aga tema oma näitega kindlasti ka ei suurendanud seda soovi. Hea tähelepanek oli see, et ei tasu spetsialiseeruda liiga spetsiifilisele erialale, kuna eesti on liiga väike ja mõnel alal ongi ruumi ainult 2-3 spetsialistile. Soovitas panustada kõikidesse ainetesse, kuna mida suurema silmaringi koolist/tööturult saad, seda parem, kuna spetsiifilisi oskusi on võimalik niikuinii ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt õppida. Kõige lihtsam pidi olema töötada tugiinfral, kuna see on üldjuhul ettevõtetes ühesugune ja ühest ettevõttest teise liikudes midagi uut õppima ei pea. Tema esinemine oli suhteliselt kriitiline ja aus. Tema soovitas töötamiseks start-upe ja omast kogemusest võin öelda, et tema märkused suur- ja väikeettevõtte kohta ei olnudki nii valed - suures on alati keegi, kes töö ära teeb ja väikses jällegi peavad kõik oskama kõike. Pigem tehakse tagant järgi, kui ennetavalt. Suhtus kriitiliselt ettevõtte poolt pakutud hüvedesse ja kui mõelda, tuleb nõustuda tema väitega, et kui su netopalk on 3000, siis sind ei huvita ettevõtte poolt pakutud massaaz ja sportimisvõimalused.

	Viimases loengus rääkis E. Lang õppemotivatsioonist ja veebiturvalisusest. Huvitav oli kuulata, et inimene sattus kooli juhuse tahtel ja lõpetas cum laudega. Hea näide, et kõik on võimalik. Ei ole ise varem niimoodi mõelnud, aga see milline on meie suhtumine õppetöösse, grupitöödesse ja kaaslastesse, see liigub meiega kaasa ka tööturule.		Viimases loengus rääkis E. Lang õppemotivatsioonist ja veebiturvalisusest. Huvitav oli kuulata, et inimene sattus kooli juhuse tahtel ja lõpetas cum laudega. Hea näide, et kõik on võimalik. Ei ole ise varem niimoodi mõelnud, aga see milline on meie suhtumine õppetöösse, grupitöödesse ja kaaslastesse, see liigub meiega kaasa ka tööturule.

	Isiklikult arvan, et tudengitel on huvitav kuulata loenguid elust enesest ja reaalsete näidetega ja teinekord õpid niimoodi rohkem, kui tuimas teoorialoengus. Kõik kõnelejad olid endised IT Kolledzi tudengid, hea on saada kinnitust, et olen teinud kooli osas õige valiku - õpilased omanavad piisavalt praktilisi oskuski ja teadmisi, et ka reaalselt midagi korda saata.		Isiklikult arvan, et tudengitel on huvitav kuulata loenguid elust enesest ja reaalsete näidetega ja teinekord õpid niimoodi rohkem, kui tuimas teoorialoengus. Kõik kõnelejad olid endised IT Kolledzi tudengid, hea on saada kinnitust, et olen teinud kooli osas õige valiku - õpilased omanavad piisavalt praktilisi oskuski ja teadmisi, et ka reaalselt midagi korda saata.