User:Ekaup - Revision history

Ekaup: /* Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe) */

2016-10-31T18:09:38Z

Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)

← Older revision		Revision as of 21:09, 31 October 2016
Line 69:		Line 69:
	* Ühe semestri minimaalne ainepunktide arv on kumulatiivselt 27 EAPd.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 2]</ref> Esimese semestri lõpuks tekib arve 27-24=3 EAP eest ja teise semestri lõpuks tekib 27-22+3=8 EAP suurune arve. Seega kokku tuleb aasta lõpuks tasuda arve 3+8=11 EAP ulatuses.		* Ühe semestri minimaalne ainepunktide arv on kumulatiivselt 27 EAPd.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 2]</ref> Esimese semestri lõpuks tekib arve 27-24=3 EAP eest ja teise semestri lõpuks tekib 27-22+3=8 EAP suurune arve. Seega kokku tuleb aasta lõpuks tasuda arve 3+8=11 EAP ulatuses.
	* Ühe puudujääva ainepunkti hind on 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 3]</ref> Mistõttu tuleb esimese semestri eest maksta 350=150€ ning teise semestri eest 550+150=400€ ehk aasta peale kokku 150+400=550€.		* Ühe puudujääva ainepunkti hind on 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 3]</ref> Mistõttu tuleb esimese semestri eest maksta 350=150€ ning teise semestri eest 550+150=400€ ehk aasta peale kokku 150+400=550€.

	~~[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]~~

	= Viited =		= Viited =
	<references />		<references />

Ekaup: /* Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe) */

2016-10-17T17:05:45Z

Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)

← Older revision		Revision as of 20:05, 17 October 2016
Line 69:		Line 69:
	* Ühe semestri minimaalne ainepunktide arv on kumulatiivselt 27 EAPd.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 2]</ref> Esimese semestri lõpuks tekib arve 27-24=3 EAP eest ja teise semestri lõpuks tekib 27-22+3=8 EAP suurune arve. Seega kokku tuleb aasta lõpuks tasuda arve 3+8=11 EAP ulatuses.		* Ühe semestri minimaalne ainepunktide arv on kumulatiivselt 27 EAPd.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 2]</ref> Esimese semestri lõpuks tekib arve 27-24=3 EAP eest ja teise semestri lõpuks tekib 27-22+3=8 EAP suurune arve. Seega kokku tuleb aasta lõpuks tasuda arve 3+8=11 EAP ulatuses.
	* Ühe puudujääva ainepunkti hind on 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 3]</ref> Mistõttu tuleb esimese semestri eest maksta 350=150€ ning teise semestri eest 550+150=400€ ehk aasta peale kokku 150+400=550€.		* Ühe puudujääva ainepunkti hind on 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 3]</ref> Mistõttu tuleb esimese semestri eest maksta 350=150€ ning teise semestri eest 550+150=400€ ehk aasta peale kokku 150+400=550€.

			[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

	= Viited =		= Viited =
	<references />		<references />

Ekaup: /* Essee */

2016-10-17T17:02:48Z

Essee

← Older revision		Revision as of 20:02, 17 October 2016
Line 25:		Line 25:
	Viimases kaheksandas loengus tuli meile külalislektoriks kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo Starmanist, kes keskendus oma ettekandega infotehnoloogia ja turunduse koostööle. Kohe alguses tõi ta sarnaselt teise loengu esinejale Andres Kütile välja IT inimeste introvertsuse. Ta tutvustas erinevaid turundusega seotuid mõisteid ning seletas lahti nende tagamaid. Müük peab olema turunduskanal. Bränd on ettevõtte visiitkaart. Parim turundus on teha super asi, mida lihtsalt kõik inimesed tahavad ehk hea asi reklaamib ennast ise. Maine loomine võtab aastaid aga selle hävimine võib toimuda kordades kiiremini. Läbi IT on ettevõtetel tänapäeval suhteliselt kerge ja odav ennast turundada. Kasutades seda nii tagasiside saamiseks kui ka ennast lihtsamini leitavamaks tegemisel. Loengust jäi enim meelde, et turunduse kõige olulisem osa on sarnaselt startupi loomisele inimesed ning ennem tegutsemist tuleks põhjalikult mõelda.		Viimases kaheksandas loengus tuli meile külalislektoriks kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo Starmanist, kes keskendus oma ettekandega infotehnoloogia ja turunduse koostööle. Kohe alguses tõi ta sarnaselt teise loengu esinejale Andres Kütile välja IT inimeste introvertsuse. Ta tutvustas erinevaid turundusega seotuid mõisteid ning seletas lahti nende tagamaid. Müük peab olema turunduskanal. Bränd on ettevõtte visiitkaart. Parim turundus on teha super asi, mida lihtsalt kõik inimesed tahavad ehk hea asi reklaamib ennast ise. Maine loomine võtab aastaid aga selle hävimine võib toimuda kordades kiiremini. Läbi IT on ettevõtetel tänapäeval suhteliselt kerge ja odav ennast turundada. Kasutades seda nii tagasiside saamiseks kui ka ennast lihtsamini leitavamaks tegemisel. Loengust jäi enim meelde, et turunduse kõige olulisem osa on sarnaselt startupi loomisele inimesed ning ennem tegutsemist tuleks põhjalikult mõelda.

	Usun, et õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine sai väga hästi hakkama oma eesmärgiga tutvustada IT eriala ja selle seoseid muu maailmaga. Tehes seda läbi külalislektorite loengute. Loenguid oli alati äärmiselt põnev kuulata ning tihti avastasin ennast huviga kaasa mõtlemast. Positiivne oli ka see, et esinejate teemad oli mitmekülgsed. See andis võimaluse saada teadmisi teistest eluvaldkondadest ja aitas ~~seeläbi~~ laiendada silmaringi ka väljapoole infotehnoloogia eriala.		Usun, et õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine sai väga hästi hakkama oma eesmärgiga tutvustada IT eriala ja selle seoseid muu maailmaga. Tehes seda läbi külalislektorite loengute. Loenguid oli alati äärmiselt põnev kuulata ning tihti avastasin ennast huviga kaasa mõtlemast. Positiivne oli ka see, et esinejate teemad oli mitmekülgsed. See andis võimaluse saada teadmisi teistest eluvaldkondadest ja aitas laiendada silmaringi ka väljapoole infotehnoloogia eriala.

	=== Õpingukorralduse küsimused ===		=== Õpingukorralduse küsimused ===

Ekaup: /* Essee */

2016-10-17T16:59:17Z

Essee

← Older revision		Revision as of 19:59, 17 October 2016
Line 23:		Line 23:
	Eelviimasel seitsmendal korral käis meile rääkimas TTÜ õppejõud Jaan Priisalu küberkaitsest. Teda oli tänu tema suurele kogemusele ja haritusele vägagi köitev kuulata. Olin mõnevõrra üllatunud, et Eesti on maailmas küberkaitse valdkonnas niivõrd kõrgel kohal. Üheks Eesti silmapaistvamaks saavutuseks võib pidada digitaalallkirjastamise võimalust. Samuti peab ta NATO küberkaitsekeskuse rajamist Eestisse omamoodi võiduks. Küberkaitse tähendab pidevat juurdeõppimist ja maailmas toimuvaga kursis olemist. Kuna infosüsteemide tööst sõltuvad tänapäeval väga paljud asjad nagu näiteks riigi toimimine on riskid väga suured. See tähendab, et sellel alal vigadeks ruumi ei jätku. Väga oluline on ka hea läbisaamine ja koostöö naaberriikidega, mis võimaldab arendada välja senisest turvalisemaid süsteeme. Õppisin sellest loengust eelkõige seda, et edu sõltub eelkõige pidevast arengust ja õppimisest.		Eelviimasel seitsmendal korral käis meile rääkimas TTÜ õppejõud Jaan Priisalu küberkaitsest. Teda oli tänu tema suurele kogemusele ja haritusele vägagi köitev kuulata. Olin mõnevõrra üllatunud, et Eesti on maailmas küberkaitse valdkonnas niivõrd kõrgel kohal. Üheks Eesti silmapaistvamaks saavutuseks võib pidada digitaalallkirjastamise võimalust. Samuti peab ta NATO küberkaitsekeskuse rajamist Eestisse omamoodi võiduks. Küberkaitse tähendab pidevat juurdeõppimist ja maailmas toimuvaga kursis olemist. Kuna infosüsteemide tööst sõltuvad tänapäeval väga paljud asjad nagu näiteks riigi toimimine on riskid väga suured. See tähendab, et sellel alal vigadeks ruumi ei jätku. Väga oluline on ka hea läbisaamine ja koostöö naaberriikidega, mis võimaldab arendada välja senisest turvalisemaid süsteeme. Õppisin sellest loengust eelkõige seda, et edu sõltub eelkõige pidevast arengust ja õppimisest.

	Viimases kaheksandas loengus tuli meile külalislektoriks kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo Starmanist, kes keskendus oma ettekandega infotehnoloogia ja turunduse koostööle. Kohe alguses tõi ta sarnaselt teise loengu esinejale Andres Kütile välja IT inimeste introvertsuse. Ta tutvustas erinevaid turundusega seotuid mõisteid ning seletas lahti nende tagamaid. Müük peab olema turunduskanal. Bränd on ettevõtte visiitkaart. Parim turundus on teha super asi, mida lihtsalt kõik inimesed tahavad ehk hea asi reklaamib ennast ise. Maine loomine võtab aastaid aga selle hävimine võib toimuda kordades kiiremini. Läbi IT on ettevõtetel tänapäeval suhteliselt kerge ja odav ennast turundada. Kasutades seda nii tagasiside saamiseks kui ka ennast lihtsamini ~~leitavaks~~ tegemisel. Loengust jäi enim meelde, et turunduse kõige olulisem osa on sarnaselt startupi loomisele inimesed ning ennem tegutsemist tuleks põhjalikult mõelda.		Viimases kaheksandas loengus tuli meile külalislektoriks kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo Starmanist, kes keskendus oma ettekandega infotehnoloogia ja turunduse koostööle. Kohe alguses tõi ta sarnaselt teise loengu esinejale Andres Kütile välja IT inimeste introvertsuse. Ta tutvustas erinevaid turundusega seotuid mõisteid ning seletas lahti nende tagamaid. Müük peab olema turunduskanal. Bränd on ettevõtte visiitkaart. Parim turundus on teha super asi, mida lihtsalt kõik inimesed tahavad ehk hea asi reklaamib ennast ise. Maine loomine võtab aastaid aga selle hävimine võib toimuda kordades kiiremini. Läbi IT on ettevõtetel tänapäeval suhteliselt kerge ja odav ennast turundada. Kasutades seda nii tagasiside saamiseks kui ka ennast lihtsamini leitavamaks tegemisel. Loengust jäi enim meelde, et turunduse kõige olulisem osa on sarnaselt startupi loomisele inimesed ning ennem tegutsemist tuleks põhjalikult mõelda.

	Usun, et õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine sai väga hästi hakkama oma eesmärgiga tutvustada IT eriala ja selle seoseid muu maailmaga. Tehes seda läbi külalislektorite loengute. Loenguid oli alati äärmiselt põnev kuulata ning tihti avastasin ennast huviga kaasa mõtlemast. Positiivne oli ka see, et esinejate teemad oli mitmekülgsed. See andis võimaluse saada teadmisi teistest eluvaldkondadest ja aitas seeläbi laiendada silmaringi ka väljapoole infotehnoloogia eriala.		Usun, et õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine sai väga hästi hakkama oma eesmärgiga tutvustada IT eriala ja selle seoseid muu maailmaga. Tehes seda läbi külalislektorite loengute. Loenguid oli alati äärmiselt põnev kuulata ning tihti avastasin ennast huviga kaasa mõtlemast. Positiivne oli ka see, et esinejate teemad oli mitmekülgsed. See andis võimaluse saada teadmisi teistest eluvaldkondadest ja aitas seeläbi laiendada silmaringi ka väljapoole infotehnoloogia eriala.

Ekaup: /* Essee */

2016-10-17T16:57:55Z

Essee

← Older revision		Revision as of 19:57, 17 October 2016
Line 14:		Line 14:

	Kolmanda loengu esinejad olid IT Kolledži vilistlased ja Testlio asutajaid Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemine oli kindlasti üks meeldejäävamaid kuna tegu oli ikkagi eduka startupi asutajatega. Alustuseks rääkisid mõlemad esinejad oma teekonnast infotehnoloogiasse. Kristel alustas oma karjääri testijana ja Marko veebiarendajana. Kristeli kirjeldusest sain teada, mida kujutab endast testija amet ning millised on selle eripärasused. Lisaks räägiti veel ka teistest Eesti edukatest startupidest. Kristeli rahulolematusest seniste testimissüsteemidega kasvas välja mõte teha asja paremini ja nii loodigi Testlio keskkond, mis pakub testimisteenuseid erinevatele ettevõtetele. Loengust jäi kõige paremini meelde tarkusetera, et hea idee ilma õige meeskonna ja juhtimiseta pole midagi ning edukas startup tuleks luua oma kirest.		Kolmanda loengu esinejad olid IT Kolledži vilistlased ja Testlio asutajaid Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemine oli kindlasti üks meeldejäävamaid kuna tegu oli ikkagi eduka startupi asutajatega. Alustuseks rääkisid mõlemad esinejad oma teekonnast infotehnoloogiasse. Kristel alustas oma karjääri testijana ja Marko veebiarendajana. Kristeli kirjeldusest sain teada, mida kujutab endast testija amet ning millised on selle eripärasused. Lisaks räägiti veel ka teistest Eesti edukatest startupidest. Kristeli rahulolematusest seniste testimissüsteemidega kasvas välja mõte teha asja paremini ja nii loodigi Testlio keskkond, mis pakub testimisteenuseid erinevatele ettevõtetele. Loengust jäi kõige paremini meelde tarkusetera, et hea idee ilma õige meeskonna ja juhtimiseta pole midagi ning edukas startup tuleks luua oma kirest.

	Neljanda loengu viis läbi kogenud süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes on erinevatelt eelmistest esinejatest tänapäevase akadeemilise tee asemel omale asjad iseseisvalt selgeks teinud. Ta mõistis juba päris alguses, et programmeerimine pole tema jaoks ja otsustas keskenduda süsteemide administreerimisele. Ta kirjeldas pikalt oma elulugu ja tõi palju erinevaid näited oma mitmekümne aasta pikkusest töökogemustest. Kuna mina polnud varem väga hästi kursis, mida täpselt ühe administraatori töö endast kujutab, siis oli see minule üks harivamaid loenguid. Sain teada, et administraator on justkui vahemees arendaja ja arhitekti vahel, kelle tööks on asjad töös hoida. Samuti, et heal adminnil võib olla raske palka juurde küsida, sest kui süsteemid hästi töötavad võib tunduda, et administraator ei teegi tööd. Lisaks tõi ta ka veel välja mitmeid heale arendajale omaseid oskusi ja omadusi nagu seda on logifailide loomine või sarnaselt malemängijale oskus asju ette näha. Mind üllatas mõnevõrra Lembitu väide, et kohe alguses tuleks oma töö eest kindlasti ka palka küsida, kuna tänapäeval on üsna levinud ka tasuta töötamine kogemuse saamise nimel.		Neljanda loengu viis läbi kogenud süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes on erinevatelt eelmistest esinejatest tänapäevase akadeemilise tee asemel omale asjad iseseisvalt selgeks teinud. Ta mõistis juba päris alguses, et programmeerimine pole tema jaoks ja otsustas keskenduda süsteemide administreerimisele. Ta kirjeldas pikalt oma elulugu ja tõi palju erinevaid näited oma mitmekümne aasta pikkusest töökogemustest. Kuna mina polnud varem väga hästi kursis, mida täpselt ühe administraatori töö endast kujutab, siis oli see minule üks harivamaid loenguid. Sain teada, et administraator on justkui vahemees arendaja ja arhitekti vahel, kelle tööks on asjad töös hoida. Samuti, et heal adminnil võib olla raske palka juurde küsida, sest kui süsteemid hästi töötavad võib tunduda, et administraator ei teegi tööd. Lisaks tõi ta ka veel välja mitmeid heale arendajale omaseid oskusi ja omadusi nagu seda on logifailide loomine või sarnaselt malemängijale oskus asju ette näha. Mind üllatas mõnevõrra Lembitu väide, et kohe alguses tuleks oma töö eest kindlasti ka palka küsida, kuna tänapäeval on üsna levinud ka tasuta töötamine kogemuse saamise nimel.

Line 21:		Line 22:

	Eelviimasel seitsmendal korral käis meile rääkimas TTÜ õppejõud Jaan Priisalu küberkaitsest. Teda oli tänu tema suurele kogemusele ja haritusele vägagi köitev kuulata. Olin mõnevõrra üllatunud, et Eesti on maailmas küberkaitse valdkonnas niivõrd kõrgel kohal. Üheks Eesti silmapaistvamaks saavutuseks võib pidada digitaalallkirjastamise võimalust. Samuti peab ta NATO küberkaitsekeskuse rajamist Eestisse omamoodi võiduks. Küberkaitse tähendab pidevat juurdeõppimist ja maailmas toimuvaga kursis olemist. Kuna infosüsteemide tööst sõltuvad tänapäeval väga paljud asjad nagu näiteks riigi toimimine on riskid väga suured. See tähendab, et sellel alal vigadeks ruumi ei jätku. Väga oluline on ka hea läbisaamine ja koostöö naaberriikidega, mis võimaldab arendada välja senisest turvalisemaid süsteeme. Õppisin sellest loengust eelkõige seda, et edu sõltub eelkõige pidevast arengust ja õppimisest.		Eelviimasel seitsmendal korral käis meile rääkimas TTÜ õppejõud Jaan Priisalu küberkaitsest. Teda oli tänu tema suurele kogemusele ja haritusele vägagi köitev kuulata. Olin mõnevõrra üllatunud, et Eesti on maailmas küberkaitse valdkonnas niivõrd kõrgel kohal. Üheks Eesti silmapaistvamaks saavutuseks võib pidada digitaalallkirjastamise võimalust. Samuti peab ta NATO küberkaitsekeskuse rajamist Eestisse omamoodi võiduks. Küberkaitse tähendab pidevat juurdeõppimist ja maailmas toimuvaga kursis olemist. Kuna infosüsteemide tööst sõltuvad tänapäeval väga paljud asjad nagu näiteks riigi toimimine on riskid väga suured. See tähendab, et sellel alal vigadeks ruumi ei jätku. Väga oluline on ka hea läbisaamine ja koostöö naaberriikidega, mis võimaldab arendada välja senisest turvalisemaid süsteeme. Õppisin sellest loengust eelkõige seda, et edu sõltub eelkõige pidevast arengust ja õppimisest.

	Viimases kaheksandas loengus tuli meile külalislektoriks kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo Starmanist, kes keskendus oma ettekandega infotehnoloogia ja turunduse koostööle. Kohe alguses tõi ta sarnaselt teise loengu esinejale Andres Kütile välja IT inimeste introvertsuse. Ta tutvustas erinevaid turundusega seotuid mõisteid ning seletas lahti nende tagamaid. Müük peab olema turunduskanal. Bränd on ettevõtte visiitkaart. Parim turundus on teha super asi, mida lihtsalt kõik inimesed tahavad ehk hea asi reklaamib ennast ise. Maine loomine võtab aastaid aga selle hävimine võib toimuda kordades kiiremini. Läbi IT on ettevõtetel tänapäeval suhteliselt kerge ja odav ennast turundada. Kasutades seda nii tagasiside saamiseks kui ka ennast lihtsamini leitavaks tegemisel. Loengust jäi enim meelde, et turunduse kõige olulisem osa on sarnaselt startupi loomisele inimesed ning ennem tegutsemist tuleks põhjalikult mõelda.		Viimases kaheksandas loengus tuli meile külalislektoriks kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo Starmanist, kes keskendus oma ettekandega infotehnoloogia ja turunduse koostööle. Kohe alguses tõi ta sarnaselt teise loengu esinejale Andres Kütile välja IT inimeste introvertsuse. Ta tutvustas erinevaid turundusega seotuid mõisteid ning seletas lahti nende tagamaid. Müük peab olema turunduskanal. Bränd on ettevõtte visiitkaart. Parim turundus on teha super asi, mida lihtsalt kõik inimesed tahavad ehk hea asi reklaamib ennast ise. Maine loomine võtab aastaid aga selle hävimine võib toimuda kordades kiiremini. Läbi IT on ettevõtetel tänapäeval suhteliselt kerge ja odav ennast turundada. Kasutades seda nii tagasiside saamiseks kui ka ennast lihtsamini leitavaks tegemisel. Loengust jäi enim meelde, et turunduse kõige olulisem osa on sarnaselt startupi loomisele inimesed ning ennem tegutsemist tuleks põhjalikult mõelda.

Ekaup: /* Essee */

2016-10-17T16:57:20Z

Essee

Show changes

Ekaup: /* Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe) */

2016-10-17T15:51:44Z

Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)

← Older revision		Revision as of 18:51, 17 October 2016
Line 43:		Line 43:
	* Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref>		* Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref>
	* Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga, kellel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref>		* Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga, kellel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref>
	* Kordussooritusele registreerimine toimub läbi õppeinfosüsteemi(ÕIS).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8]</ref> Selleks tuleb ~~klikata~~ lingile “Kordussooritused”.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10]</ref>		* Kordussooritusele registreerimine toimub läbi õppeinfosüsteemi(ÕIS).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8]</ref> Selleks tuleb vajutada lingile “Kordussooritused”.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10]</ref>
	* Kordussooritusele tuleb registreeruda vähemalt 2 tööpäeva ennem kordussooritust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8]</ref>		* Kordussooritusele tuleb registreeruda vähemalt 2 tööpäeva ennem kordussooritust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8]</ref>
	* Riigi finantseeritaval(RF) õppekohal on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10]</ref>		* Riigi finantseeritaval(RF) õppekohal on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10]</ref>
Line 67:		Line 67:
	Minu koodi viimased kaks numbrit on 5 ja 3, seega võtan X=24 ja Y=22. Ehk esimesel semestril saab 24 EAP ja teisel 22 EAP.		Minu koodi viimased kaks numbrit on 5 ja 3, seega võtan X=24 ja Y=22. Ehk esimesel semestril saab 24 EAP ja teisel 22 EAP.

	* Ühe semestri minimaalne ainepunktide arv on kumulatiivselt 27 ~~EAP-d~~.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 2]</ref> Esimese semestri lõpuks tekib arve 27-24=3 EAP eest ja teise semestri lõpuks tekib 27-22+3=8 EAP suurune arve. Seega kokku tuleb aasta lõpuks tasuda arve 3+8=11 EAP ulatuses.		* Ühe semestri minimaalne ainepunktide arv on kumulatiivselt 27 EAPd.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 2]</ref> Esimese semestri lõpuks tekib arve 27-24=3 EAP eest ja teise semestri lõpuks tekib 27-22+3=8 EAP suurune arve. Seega kokku tuleb aasta lõpuks tasuda arve 3+8=11 EAP ulatuses.
	* Ühe puudujääva ainepunkti hind on 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 3]</ref> Mistõttu tuleb esimese semestri eest maksta 350=150€ ning teise semestri eest 550+150=400€ ehk aasta peale kokku 150+400=550€.		* Ühe puudujääva ainepunkti hind on 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 3]</ref> Mistõttu tuleb esimese semestri eest maksta 350=150€ ning teise semestri eest 550+150=400€ ehk aasta peale kokku 150+400=550€.

	= Viited =		= Viited =
	<references />		<references />

Ekaup: /* Vastus */

2016-10-17T15:46:32Z

Vastus

← Older revision		Revision as of 18:46, 17 October 2016
Line 65:		Line 65:
	===== Vastus =====		===== Vastus =====

	Minu koodi viimased kaks numbrit on 5 ja 3, seega võtan x=24 ja y=22. Ehk esimesel semestril saab 24 EAP ja teisel 22 EAP.		Minu koodi viimased kaks numbrit on 5 ja 3, seega võtan X=24 ja Y=22. Ehk esimesel semestril saab 24 EAP ja teisel 22 EAP.

	* Ühe semestri minimaalne ainepunktide arv on kumulatiivselt 27 EAP-d.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 2]</ref> Esimese semestri lõpuks tekib arve 27-24=3 EAP eest ja teise semestri lõpuks tekib 27-22+3=8 EAP suurune arve. Seega kokku tuleb aasta lõpuks tasuda arve 3+8=11 EAP ulatuses.		* Ühe semestri minimaalne ainepunktide arv on kumulatiivselt 27 EAP-d.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 2]</ref> Esimese semestri lõpuks tekib arve 27-24=3 EAP eest ja teise semestri lõpuks tekib 27-22+3=8 EAP suurune arve. Seega kokku tuleb aasta lõpuks tasuda arve 3+8=11 EAP ulatuses.

Ekaup: /* Vastused */

2016-10-17T15:45:41Z

Vastused

← Older revision		Revision as of 18:45, 17 October 2016
Line 39:		Line 39:
	* Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?		* Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

	===== ~~Vastused~~ =====		===== Vastus =====

	* Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref>		* Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref>

Ekaup: /* Vastused */

2016-10-17T15:45:33Z

Vastused

← Older revision		Revision as of 18:45, 17 October 2016
Line 53:		Line 53:
	* Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?		* Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

	===== ~~Vastused~~ =====		===== Vastus =====

	* Enne punase joone päeva:<br>1. Akadeemilised liikumised peavad olema toimunud.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 1.2.11]</ref><br>2. Õppeinfosüsteemis tuleb koostada ja kinnitada õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 3.2.1]</ref><br>3. Tehtud peavad olema üle-eelmise semestri ainete kordussooritused kui neid on.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref><br>4. Vabaained tuleb õppeosakonnas registreerida.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 3.1.1]</ref>		* Enne punase joone päeva:<br>1. Akadeemilised liikumised peavad olema toimunud.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 1.2.11]</ref><br>2. Õppeinfosüsteemis tuleb koostada ja kinnitada õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 3.2.1]</ref><br>3. Tehtud peavad olema üle-eelmise semestri ainete kordussooritused kui neid on.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref><br>4. Vabaained tuleb õppeosakonnas registreerida.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 3.1.1]</ref>