User:Eloss - Revision history

Eloss at 20:14, 25 October 2016

2016-10-25T20:14:29Z

← Older revision		Revision as of 23:14, 25 October 2016
Line 47:		Line 47:
	* Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorraldus eeskiri 5.3. EKSAMID (Vaadatud 25.10.2016)]</ref>		* Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorraldus eeskiri 5.3. EKSAMID (Vaadatud 25.10.2016)]</ref>
	* Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorraldus eeskiri 6.1. AKADEEMILINE PUHKUS(Vaadatud 25.10.2016)]</ref>		* Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorraldus eeskiri 6.1. AKADEEMILINE PUHKUS(Vaadatud 25.10.2016)]</ref>
	* EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorraldus eeskiri 7. AKADEEMILINE LIIKUMINE]</ref>		* EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorraldus eeskiri 7. AKADEEMILINE LIIKUMINE(Vaadatud 25.10.2016)]</ref>

	Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorraldus eeskiri 5.3. EKSAMID (Vaadatud 25.10.2016]</ref>		Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorraldus eeskiri 5.3. EKSAMID (Vaadatud 25.10.2016]</ref>

Eloss: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2016-10-25T20:13:48Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 23:13, 25 October 2016
Line 2:		Line 2:
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: Egert Loss		Autor: Egert Loss

	Esitatud 25.10.2016		Esitatud 25.10.2016
	==Essee==		==Essee==

Eloss: /* Essee */

2016-10-25T20:13:39Z

Essee

Eloss: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2016-10-25T20:07:54Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 23:07, 25 October 2016
Line 2:		Line 2:
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: Egert Loss		Autor: Egert Loss
			Esitatud 25.10.2016
	==Essee==		==Essee==
	Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ehk õppe tuiksoonest, ehk õppeinfosüsteemist. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja muu argiõppe mured.		Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ehk õppe tuiksoonest, ehk õppeinfosüsteemist. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja muu argiõppe mured.

Eloss: /* Õpingukorralduse küsimused */

2016-10-25T20:05:52Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 23:05, 25 October 2016
Line 44:		Line 44:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	* Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri%20õigused%20ja%20kohustused Õppekorraldus eeskiri 3.2. ÕPPURI KOHUSTUSED(Vaadatud 25.10.2016]</ref>		* Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri%20õigused%20ja%20kohustused Õppekorraldus eeskiri 3.2. ÕPPURI KOHUSTUSED(Vaadatud 25.10.2016)]</ref>
	* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud 25.10.2016)]</ref>		* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud 25.10.2016)]</ref>
	* Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid</ref>		* Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorraldus eeskiri 5.3. EKSAMID (Vaadatud 25.10.2016)]</ref>
	* Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline ~~puhkus~~</ref>		* Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorraldus eeskiri 6.1. AKADEEMILINE PUHKUS(Vaadatud 25.10.2016)]</ref>
	* EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline ~~liikumine~~</ref>		* EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorraldus eeskiri 7. AKADEEMILINE LIIKUMINE]</ref>

	Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid</ref>		Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorraldus eeskiri 5.3. EKSAMID (Vaadatud 25.10.2016]</ref>


Line 61:		Line 61:
	Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€		Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€
	Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€		Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€



	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Eloss at 20:02, 25 October 2016

2016-10-25T20:02:55Z

← Older revision		Revision as of 23:02, 25 October 2016
Line 44:		Line 44:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	* Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri ~~õigused ja kohustused~~ 3.2. ÕPPURI KOHUSTUSED(Vaadatud 25.10.2016]</ref>		* Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri%20õigused%20ja%20kohustused Õppekorraldus eeskiri 3.2. ÕPPURI KOHUSTUSED(Vaadatud 25.10.2016]</ref>
	* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ~~ja arvestuste korraldus~~</ref>		* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud 25.10.2016)]</ref>
	* Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid</ref>		* Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid</ref>
	* Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus</ref>		* Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus</ref>

Eloss at 20:01, 25 October 2016

2016-10-25T20:01:16Z

← Older revision		Revision as of 23:01, 25 October 2016
Line 35:		Line 35:
	Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.		Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.
	RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.		RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.
	Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#~~Õpisooritused~~ 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(~~Vaadatud25~~.10.2016)]</ref>		Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud 25.10.2016)]</ref>

Eloss at 20:00, 25 October 2016

2016-10-25T20:00:14Z

← Older revision		Revision as of 23:00, 25 October 2016
Line 35:		Line 35:
	Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.		Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.
	RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.		RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.
	Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#~~Eksamite ja arvestuste korraldus~~</ref>		Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud25.10.2016)]</ref>


Line 44:		Line 44:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	* Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused]</ref>		* Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused 3.2. ÕPPURI KOHUSTUSED(Vaadatud 25.10.2016]</ref>
	* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus</ref>		* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus</ref>
	* Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid</ref>		* Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid</ref>

Eloss at 19:41, 25 October 2016

2016-10-25T19:41:38Z

← Older revision		Revision as of 22:41, 25 October 2016
Line 44:		Line 44:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	* Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused</ref>		* Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused]</ref>
	* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus</ref>		* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus</ref>
	* Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid</ref>		* Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid</ref>

Eloss at 19:41, 25 October 2016

2016-10-25T19:41:06Z

← Older revision		Revision as of 22:41, 25 October 2016
Line 10:		Line 10:

	Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel leidis juba kooli ajal enda jaoks testimis ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT arendusi oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö.		Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel leidis juba kooli ajal enda jaoks testimis ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT arendusi oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö.
	Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.		Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 02.09 loengu salvestus]</ref>

	Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning erinevad õppetunnid – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.		Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning erinevad õppetunnid – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 loengu salvestus]</ref>

	IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav ning mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti turu eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead.		IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav ning mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti turu eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead.
	Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.		Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 loengu salvestus]</ref>

	Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.		Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09]</ref>

	Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud välja töötada nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!		Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud välja töötada nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) 05.10 loengu salvestus]</ref>

	Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.		Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12.10 loengu salvestus]</ref>

← Older revision		Revision as of 23:13, 25 October 2016
Line 4:		Line 4:
	Esitatud 25.10.2016		Esitatud 25.10.2016
	==Essee==		==Essee==
	Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ~~ehk~~ õppe tuiksoonest~~, ehk õppeinfosüsteemist~~. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja ~~muu~~ argiõppe mured.		Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ÕISist - õppe tuiksoonest. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja muud argiõppe mured.
	Merle Varendi rääkis ka stipendiumidest ja nende taotlemise korrast. Koolile on ka vajalik tagasiside, mida võiks iga õppur anda! Juri Tretjakov rääkis kooli ning maja infosüsteemidest nagu näiteks MOODLE, loengusalvestused ja IT Kolledži Wiki. Minule, kui kaugõppe tudengile, on salvestused kuldaväärt abimees! Andres Septer rääkis Erialatutvustusest ning selle aine edukast läbimisest. Opossumitamise aeg on läbi! <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10 loengu salvestus]</ref>		Merle Varendi rääkis ka stipendiumidest ja nende taotlemise korrast. Koolile on ka vajalik tagasiside, mida võiks iga õppur anda! Juri Tretjakov rääkis kooli ning maja infosüsteemidest nagu näiteks MOODLE, loengusalvestused ja IT Kolledži Wiki. Minule, kui kaugõppe tudengile, on salvestused kuldaväärt abimees! Andres Septer rääkis Erialatutvustusest ning selle aine edukast läbimisest. Opossumitamise aeg on läbi! <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10 loengu salvestus]</ref>

	Andres Kütt on tarkvara arhitekt. Ning sellest, kes on tarkvara arhitekt, ei teadnud enne seda loengut ma üldse mitte midagi. Ta alustas oma loengut enda elulooga ning kuidas sai alguse tema seos arvutimaailmaga. Leidsin tema jutust palju seoseid enda esimest IT alaste kokkupuudetega: sõbral arvuti ning sai istutud tunde ning tunde tema juures, maatriksprinteri ragin ja palju muud. Jutust tuli välja, et tol ajal valikuid väga polnud: kas punkariks või arvuti asju õppima. Kokkuvõtteks sain tema esmastest kooliloost nii palju, et ~~tulid õppida~~ mõtlema. Tema Tartu Ülikooli aegsed akadeemilise bürokraatia näited tundusid karmid, loodetavasti IT Kolledž ja tänapäevane korraldus on veidi leebemad ning infoküllaldasemad selles osas. Üldiselt oli Andres väga pragmaatiline ja selgesõnaline – pead ise võtma kõike ülikoolilt, kool ei hooli ega anna midagi! Ainult sind huvitab su haridus ning leia ainetest ~~oluline~~ punktid.		Andres Kütt on tarkvara arhitekt. Ning sellest, kes on tarkvara arhitekt, ei teadnud enne seda loengut ma üldse mitte midagi. Ta alustas oma loengut enda elulooga ning kuidas sai alguse tema seos arvutimaailmaga. Leidsin tema jutust palju seoseid enda esimest IT alaste kokkupuudetega: sõbral arvuti ning sai istutud tunde ning tunde tema juures, maatriksprinteri ragin ja palju muud. Jutust tuli välja, et tol ajal valikuid väga polnud: kas punkariks või arvuti asju õppima. Kokkuvõtteks sain tema esmastest kooliloost nii palju, et pead õppima mõtlema! Tema Tartu Ülikooli aegsed akadeemilise bürokraatia näited tundusid karmid, loodetavasti IT Kolledž ja tänapäevane korraldus on veidi leebemad ning infoküllaldasemad selles osas. Üldiselt oli Andres väga pragmaatiline ja selgesõnaline – pead ise võtma kõike ülikoolilt, kool ei hooli ega anna midagi! Ainult sind huvitab su haridus ning leia iseendale ainetest olulised punktid.
	Tarkvara arhitekti tööst jäi kõige selgemaks seletus – arhitekt juhib keerukust. Tavaliselt kutsutakse arhitekt kohale siis, kui kõik on juba ülepea. Ning heaks sellel alal saab ainult siis, kui oled piisavalt paljude läbikukkunud projektide juurde jõudnud. Hea arhitekti töö ei paistagi välja, kuid sellegi poolest väga vajalik. Andres jättis väga sümpaatse ning targa inimese mulje!<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt) 31.08 loengu salvestus]</ref>		Tarkvara arhitekti tööst jäi kõige selgemaks seletus – arhitekt juhib keerukust. Tavaliselt kutsutakse arhitekt kohale siis, kui kõik on juba ülepea. Ning heaks sellel alal saab ainult siis, kui oled piisavalt paljude läbikukkunud projektide juurde jõudnud. Hea arhitekti töö ei paistagi välja, kuid sellegi poolest väga vajalik. Andres jättis väga sümpaatse ning targa inimese mulje!<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt) 31.08 loengu salvestus]</ref>

	Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel ~~leidis~~ juba kooli ajal enda jaoks ~~testimis~~ ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT ~~arendusi~~ oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö.		Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel avastas juba kooli ajal enda jaoks testija ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT arendus oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö.
	Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 02.09 loengu salvestus]</ref>		Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 02.09 loengu salvestus]</ref>

	Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning ~~erinevad õppetunnid~~ – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 loengu salvestus]</ref>		Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning palju õppetunde – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 loengu salvestus]</ref>

	IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav ~~ning~~ mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti ~~turu~~ eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead.		IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad, kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead.
	Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 loengu salvestus]</ref>		Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 loengu salvestus]</ref>

	Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09]</ref>		Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09]</ref>

	Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud ~~välja töötada~~ nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) 05.10 loengu salvestus]</ref>		Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud väljatöötada nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) 05.10 loengu salvestus]</ref>

	Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12.10 loengu salvestus]</ref>		Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12.10 loengu salvestus]</ref>




	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==