User:Eormisso - Revision history

Sveelaid: /* Essee */

2016-10-17T20:42:57Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:42, 17 October 2016
Line 20:		Line 20:


	'''Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Sissejuhatav loeng.''' <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]</ref>		'''Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Sissejuhatav loeng.''' <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a] loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer</ref>

	Esimene loeng kujutas endast sissejuhatus õppeaine ülesehitusse ja üldisesse koolitöö korraldusse. Loeng oli nutikalt planeeritud eelnädalale hoidmaks ära korduma kippuvaid küsimusi ja muud algusnädalate paanikat.		Esimene loeng kujutas endast sissejuhatus õppeaine ülesehitusse ja üldisesse koolitöö korraldusse. Loeng oli nutikalt planeeritud eelnädalale hoidmaks ära korduma kippuvaid küsimusi ja muud algusnädalate paanikat.

Sveelaid: /* Essee */

2016-10-17T20:41:48Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:41, 17 October 2016
Line 20:		Line 20:


	'''Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Sissejuhatav loeng.''' <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a] loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer</ref>		'''Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Sissejuhatav loeng.''' <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]</ref>

	Esimene loeng kujutas endast sissejuhatus õppeaine ülesehitusse ja üldisesse koolitöö korraldusse. Loeng oli nutikalt planeeritud eelnädalale hoidmaks ära korduma kippuvaid küsimusi ja muud algusnädalate paanikat.		Esimene loeng kujutas endast sissejuhatus õppeaine ülesehitusse ja üldisesse koolitöö korraldusse. Loeng oli nutikalt planeeritud eelnädalale hoidmaks ära korduma kippuvaid küsimusi ja muud algusnädalate paanikat.

Eormisso: /* Erialatutvustus */

2016-10-16T20:05:37Z

Erialatutvustus

← Older revision		Revision as of 23:05, 16 October 2016
Line 1:		Line 1:

	== Erialatutvustus ==		== Erialatutvustus ==
			[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

	Autor: Eve Ormisson		Autor: Eve Ormisson

Eormisso: /* Essee */

2016-10-16T20:03:37Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:03, 16 October 2016
Line 144:		Line 144:
	'''Hedi Mardisoo (Starman AS): IT ja turundus'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] loengusalvestus Hedi Mardisoo</ref>		'''Hedi Mardisoo (Starman AS): IT ja turundus'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] loengusalvestus Hedi Mardisoo</ref>

	~~Särav~~ Hedi Maridsoo rääkis oma loengus turunduse ja IT seostest. Ise on ta vanemate kõrvalt lapsest peale näinud Eesti IT-maailma arengut ning sellest tekkis tema loomulik huvi IT vastu. Hedi sõnul on Eesti ühiskonnas suur töö ära tehtud selles mõttes, et inimeste pähe on jõudnud arusaam IT olulisusest. See ei ole kaugeltki kõikides ühiskondades nii. Turundusest rääkides tõi Hedi välja kolm põhiküsimust, millest kõige olulisem on “Miks?”. See on brändingu tuum. Miks sa tuled hommikul tööle? Mis on see väärtus, mida sa lood? Teiseks küsimuseks on “Kuidas?”, see hõlmab müüki, turundust ja organisatsiooni. Ja lõpuks kõige välimine kiht on toode ise ehk “Mis?” (Hedi soovitas siinkoha internetist üles otsida Simon Sinek). Bränding hõlmab tervet organisatsiooni, see on väärtuspõhine töö. Turundus on brändingu üks osa – see on see “Kuidas?”. Inimesed on hästi suur osa turundusest. Turundus paneb kokku segu tootest, õigest kliendist, hinnast ja kontekstist. IT-maailm on seejuures jõuliselt turundusele appi tulnud. Just tänu IT-lahendustele on võimalik kliente paremini analüüsida ja toodet lihtsamalt testida. “Growth hacking” on koht, kus IT, turundus ja andmetöötlus tänapäeval kohtuvad. Hedi viitas Kissmetrics’ile ja ütles, et tänapäeval on meil tohutud ressursid, mis annavad võimaluse turunduse osas palju ise ära teha ka väga vähe investeerides. IT või turunduseta ettevõte ei saa tänasel päeval enam eksisteerida. Oma firmat luues on varem või hiljem vaja hakata turunduse peale mõtlema. Esialgu saab võibolla peaaegu selleta hakkama, aga ühel hetkel tuleb sein ette. Tänapäeval ei ole võimalik olla ka täiesti IT võõras. Mingi arusaam sellest peaks olema terviku tajumiseks. Hedi sõnul peavad IT inimesed suutma küsida teatud olulisi küsimusi nn “inimkeeles”, sest äripoole inimesed eeldavad seda. Arusaamatused tekivad sageli mõlemapoolse liialt spetsiifilise keele kasutamisest. Seda peab proovima vältida, sõbralik kommunikatsioon ning täpsustamine on siin määrava tähtsusega. Suures organisatsioonis on tänapäeval IT ja äri omavaheline koostöö ülimalt oluline. Selleks tuleb teineteise keelest aru saada ning väga oluline on osata identifitseerida juurprobleemi.		Hedi Maridsoo rääkis oma loengus turunduse ja IT seostest. Ise on ta vanemate kõrvalt lapsest peale näinud Eesti IT-maailma arengut ning sellest tekkis tema loomulik huvi IT vastu. Hedi sõnul on Eesti ühiskonnas suur töö ära tehtud selles mõttes, et inimeste pähe on jõudnud arusaam IT olulisusest. See ei ole kaugeltki kõikides ühiskondades nii.

			Turundusest rääkides tõi Hedi välja kolm põhiküsimust, millest kõige olulisem on “Miks?”. See on brändingu tuum. Miks sa tuled hommikul tööle? Mis on see väärtus, mida sa lood? Teiseks küsimuseks on “Kuidas?”, see hõlmab müüki, turundust ja organisatsiooni. Ja lõpuks kõige välimine kiht on toode ise ehk “Mis?” (Hedi soovitas siinkoha internetist üles otsida Simon Sinek). Bränding hõlmab tervet organisatsiooni, see on väärtuspõhine töö. Turundus on brändingu üks osa – see on see “Kuidas?”. Inimesed on hästi suur osa turundusest. Turundus paneb kokku segu tootest, õigest kliendist, hinnast ja kontekstist. IT-maailm on seejuures jõuliselt turundusele appi tulnud. Just tänu IT-lahendustele on võimalik kliente paremini analüüsida ja toodet lihtsamalt testida. “Growth hacking” on koht, kus IT, turundus ja andmetöötlus tänapäeval kohtuvad.

			Hedi viitas Kissmetrics’ile ja ütles, et tänapäeval on meil tohutud ressursid, mis annavad võimaluse turunduse osas palju ise ära teha ka väga vähe investeerides. IT või turunduseta ettevõte ei saa tänasel päeval enam eksisteerida.

			Oma firmat luues on varem või hiljem vaja hakata turunduse peale mõtlema. Esialgu saab võibolla peaaegu selleta hakkama, aga ühel hetkel tuleb sein ette. Tänapäeval ei ole võimalik olla ka täiesti IT võõras. Mingi arusaam sellest peaks olema terviku tajumiseks. Hedi sõnul peavad IT inimesed suutma küsida teatud olulisi küsimusi nn “inimkeeles”, sest äripoole inimesed eeldavad seda. Arusaamatused tekivad sageli mõlemapoolse liialt spetsiifilise keele kasutamisest. Seda peab proovima vältida, sõbralik kommunikatsioon ning täpsustamine on siin määrava tähtsusega. Suures organisatsioonis on tänapäeval IT ja äri omavaheline koostöö ülimalt oluline. Selleks tuleb teineteise keelest aru saada ning väga oluline on osata identifitseerida juurprobleemi.

	Hedi arvates (ja mina kui EKA taustaga inimene nõustun täielikult) on kunstnik ja programmeerija väga sarnased. Mõlemad on loovad inimesed, sest probleemi lahendus on loov mõtlemine. Oluline on olla milleski väga hea, aga tajuda ka suuremat pilti, et osata erinevate valdkondade vahel seda teadmist kommunikeerida.		Hedi arvates (ja mina kui EKA taustaga inimene nõustun täielikult) on kunstnik ja programmeerija väga sarnased. Mõlemad on loovad inimesed, sest probleemi lahendus on loov mõtlemine. Oluline on olla milleski väga hea, aga tajuda ka suuremat pilti, et osata erinevate valdkondade vahel seda teadmist kommunikeerida.

Eormisso: /* Essee */

2016-10-16T20:00:48Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:00, 16 October 2016
Line 135:		Line 135:
	Video vahendusel oli siiski selge, et Jaani loeng andis põhjaliku ülevaate Eesti küberneetika ja kübertube ajaloost ning hetkeolukorrast. Eestis hakati küberturbega tegelema juba enne taasiseseisvumist. Selle taga oli mõte, et iga iseseisevust taotlev riik (või firma) peab ise suutma oma infot turvata. Küberturbe enda põhimõtteks on jäänud, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad. Lihtsus on lõpuks turvalisem ja paremini kontrollitav ning oht turvaaukude tekkimisele on väiksem.		Video vahendusel oli siiski selge, et Jaani loeng andis põhjaliku ülevaate Eesti küberneetika ja kübertube ajaloost ning hetkeolukorrast. Eestis hakati küberturbega tegelema juba enne taasiseseisvumist. Selle taga oli mõte, et iga iseseisevust taotlev riik (või firma) peab ise suutma oma infot turvata. Küberturbe enda põhimõtteks on jäänud, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad. Lihtsus on lõpuks turvalisem ja paremini kontrollitav ning oht turvaaukude tekkimisele on väiksem.

	Jaan rääkis huvitavalt “küberkuritööstusest”, mille alguseks võib tema sõnul lugeda 2003. aastat. Küberkuritööstuse all pidas ta silmas rahvusvahelist venekeelset küberkuritegevuse võrku. Kui esialgu tegutsesid võrguga seotud kurjategijad iseseisvalt, siis täna on 80 % küberkurjategijatest organiseeritud. Asjad on muutunud ka küberrünnakute vallas. Kui varem olid küberrünnakud muu agressiooniga kaasnev nähtus, siis nüüd toimuvad küberis asjad kõige varem. Selle järgi saavat isegi mingil määral ennustada, ~~kusskandis~~ järgmisena madinaks läheb.		Jaan rääkis huvitavalt “küberkuritööstusest”, mille alguseks võib tema sõnul lugeda 2003. aastat. Küberkuritööstuse all pidas ta silmas rahvusvahelist venekeelset küberkuritegevuse võrku. Kui esialgu tegutsesid võrguga seotud kurjategijad iseseisvalt, siis täna on 80 % küberkurjategijatest organiseeritud. Asjad on muutunud ka küberrünnakute vallas. Kui varem olid küberrünnakud muu agressiooniga kaasnev nähtus, siis nüüd toimuvad küberis asjad kõige varem. Selle järgi saavat isegi mingil määral ennustada, kuskandis järgmisena madinaks läheb.

	Küberkaitse on pidev õppimine ja selle mõte on oma elu lihtsamaks tegemine. Jaan näeb küberkaitset kui eluviisi ~~kaitse~~. Selle eesmärgiks on tagada, et me saaksime elada nii nagu me tahame ja et meil oleks selleks aega. Jaani arvates on Küberkaitseliidu eesmärk luua kollektiivne aju, sest kübersõda tuleks alati näha kui mõistuste võitlus. Küberi lahinguväli on keerukus. See on kõige selgemini näha krüptos, kus sisuliselt jäetakse andmed vaenlase nina alla, aga need peidetakse keerukuse taha. Riigi “arvutiseerimisest” rääkides tuletas Jaan meelde, et iseseisva riigi pidamise piiriks peetakse 600 000 inimest. Meil on sellest ainult poole rohkem, mis teeb riigi pidamise kalliks ja nõuab meilt tipptasemel olemist. Riikide funktsionaalne keerukus ei sõltu nende suurusest: samu struktuure ja asutusi on rahvaarust sõltumata kõikidel riikidel vaja. Seega on meie ainuke lahendus kõik mis võimalik automatiseerida. Eestis on seejuures arvutite juurutamine lihtsam kui suurtes riikides, sest paljude tööde jaoks meil lihtsalt inimesi ei jätku. Inimest arvutiga asendada on alati keeruline, aga meid on nii vähe, et arvutid võetakse rõõmuga “kollektiivi” vastu. Jaani sõnul oleme me suutnud oma riigi hästi arvutitesse ära peita ja see on väga äge. Lõpetuseks lisas ta, et kui vigu ei tee, siis õppimisvõimalust ei teki, aga kõike iseenda vigade pealt õppida ka ei jõua.		Küberkaitse on pidev õppimine ja selle mõte on oma elu lihtsamaks tegemine. Jaan näeb küberkaitset kui eluviisi kaitset. Selle eesmärgiks on tagada, et me saaksime elada nii nagu me tahame ja et meil oleks selleks aega. Jaani arvates on Küberkaitseliidu eesmärk luua kollektiivne aju, sest kübersõda tuleks alati näha kui mõistuste võitlus. Küberi lahinguväli on keerukus. See on kõige selgemini näha krüptos, kus sisuliselt jäetakse andmed vaenlase nina alla, aga need peidetakse keerukuse taha.

			Riigi “arvutiseerimisest” rääkides tuletas Jaan meelde, et iseseisva riigi pidamise piiriks peetakse 600 000 inimest. Meil on sellest ainult poole rohkem, mis teeb riigi pidamise kalliks ja nõuab meilt tipptasemel olemist. Riikide funktsionaalne keerukus ei sõltu nende suurusest: samu struktuure ja asutusi on rahvaarust sõltumata kõikidel riikidel vaja. Seega on meie ainuke lahendus kõik mis võimalik automatiseerida. Eestis on seejuures arvutite juurutamine lihtsam kui suurtes riikides, sest paljude tööde jaoks meil lihtsalt inimesi ei jätku. Inimest arvutiga asendada on alati keeruline, aga meid on nii vähe, et arvutid võetakse rõõmuga “kollektiivi” vastu. Jaani sõnul oleme me suutnud oma riigi hästi arvutitesse ära peita ja see on väga äge. Lõpetuseks lisas ta, et kui vigu ei tee, siis õppimisvõimalust ei teki, aga kõike iseenda vigade pealt õppida ka ei jõua.

Eormisso: /* Essee */

2016-10-16T19:57:18Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:57, 16 October 2016
Line 117:		Line 117:
	Ivar Lauri loeng oli minu jaoks eelkõige silmaringi avardav. Sai oluliselt selgemaks, mida Maksu- ja Tolliametis tegelikult tehakse ning kuidas näeb välja asutuse sisemine tööprotsess.		Ivar Lauri loeng oli minu jaoks eelkõige silmaringi avardav. Sai oluliselt selgemaks, mida Maksu- ja Tolliametis tegelikult tehakse ning kuidas näeb välja asutuse sisemine tööprotsess.
	Ivari põhilisteks küsimusteks on: “Kas elu allub analüüsile?” ja “Kas andmed alluvad analüüsile ning kas nad peegeldavad elu adekvaatselt?”		Ivari põhilisteks küsimusteks on: “Kas elu allub analüüsile?” ja “Kas andmed alluvad analüüsile ning kas nad peegeldavad elu adekvaatselt?”

	Ivar vastas ise, et andmed alluvad analüüsile küll, aga sageli neid ei osata õigesti kasutada. Või neid ei ole piisavalt. Või nendega ei taheta midagi peale hakata. Andmeid kogudes kiputakse unustama, et andmete kogumine lihtsalt andmete kogumise pärast on kasutu. Andmetega tuleks midagi edasi teha, nende baasil mingit väärtust ja teadmist luua. Vastasel juhul on tegu ressursi raiskamisega. Kogumise juures tuleb meeles pidada, et andmed peavad olema masinloetavad, sest andmemassiivid on väga suured.		Ivar vastas ise, et andmed alluvad analüüsile küll, aga sageli neid ei osata õigesti kasutada. Või neid ei ole piisavalt. Või nendega ei taheta midagi peale hakata. Andmeid kogudes kiputakse unustama, et andmete kogumine lihtsalt andmete kogumise pärast on kasutu. Andmetega tuleks midagi edasi teha, nende baasil mingit väärtust ja teadmist luua. Vastasel juhul on tegu ressursi raiskamisega. Kogumise juures tuleb meeles pidada, et andmed peavad olema masinloetavad, sest andmemassiivid on väga suured.

	Ivari sõnul tugineb igasugune objektiivne otsus ainult analüüsil. Selle alternatiiv on lihtsalt emotsioon. Kunagi pole aega kõige jaoks, mistõttu on vaja tervikpilti, et teha adekvaatseid otsuseid – millega tegeleda ja millega mitte.		Ivari sõnul tugineb igasugune objektiivne otsus ainult analüüsil. Selle alternatiiv on lihtsalt emotsioon. Kunagi pole aega kõige jaoks, mistõttu on vaja tervikpilti, et teha adekvaatseid otsuseid – millega tegeleda ja millega mitte.

	EMTA tegeleb käitumisanalüüsiga. Riskide suure pildi kaardistamisega. Selgitamisega, millised riskid on Eestis üldse olemas. See on hädavajalik, et oleks võimalik juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüs EMTA-s jaguneb kaheks – järelvalveks ja üldiseks elu monitoorimiseks. Neist viimane on kasvav suund. Kõige parema ülevaate Eesti ettevõtluses toimuvast saab just EMTA-lt, sest neil on 20-päevase viibega “kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga operatiivseim ülevaade” kohalikus ettevõtluses toimuvast.		EMTA tegeleb käitumisanalüüsiga. Riskide suure pildi kaardistamisega. Selgitamisega, millised riskid on Eestis üldse olemas. See on hädavajalik, et oleks võimalik juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüs EMTA-s jaguneb kaheks – järelvalveks ja üldiseks elu monitoorimiseks. Neist viimane on kasvav suund. Kõige parema ülevaate Eesti ettevõtluses toimuvast saab just EMTA-lt, sest neil on 20-päevase viibega “kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga operatiivseim ülevaade” kohalikus ettevõtluses toimuvast.

	Huvitava faktina sain teada, et Eesti ja teiste väikeriikide puhul tuleb pea kogu maksuraha - ehk raha, mida riik saab ümber jagada - sisuliselt 15%-lt ettevõtetest. Ülejäänud ettevõtted ümberjagatavat raha juurde ei tooda, aga võimaldavad inimestele äraelamise.		Huvitava faktina sain teada, et Eesti ja teiste väikeriikide puhul tuleb pea kogu maksuraha - ehk raha, mida riik saab ümber jagada - sisuliselt 15%-lt ettevõtetest. Ülejäänud ettevõtted ümberjagatavat raha juurde ei tooda, aga võimaldavad inimestele äraelamise.

	Üks oluline mõte analüüsi tehnilisest poolest: “Me teame, et me täna veel ei tea, mida me ülehomme tahame. Aga me tahame seda ülehomme juba kasutada.” Seega on selles valdkonna oluline olla paindlik ja osata kiiresti ümber kohaneda. Vaja on inimesi, kellel on arusaam nii IT-st kui analüüsist. Need inimesed saaksid ~~konfliktikohti ning arusaamatusi~~ arendajate ja analüütikute ~~vahel~~ vahendada.		Üks oluline mõte analüüsi tehnilisest poolest: “Me teame, et me täna veel ei tea, mida me ülehomme tahame. Aga me tahame seda ülehomme juba kasutada.” Seega on selles valdkonna oluline olla paindlik ja osata kiiresti ümber kohaneda. Vaja on inimesi, kellel on arusaam nii IT-st kui analüüsist. Need inimesed saaksid arendajate ja analüütikute vahelisi arusaamatusi vahendada.

Eormisso: /* Essee */

2016-10-16T19:54:18Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:54, 16 October 2016
Line 87:		Line 87:
	'''Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg. Karjäärikäänakud.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc] loengusalvestus Andres Septer ja Einar Koltšanov</ref>		'''Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg. Karjäärikäänakud.'''<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc] loengusalvestus Andres Septer ja Einar Koltšanov</ref>

	Andres Septer rääkis karjäärivõimalustest ~~eesti~~ turu kontekstis. Millele pöörata tähelepanu töö otsimisel ja kuidas ebameeldivat töökeskkonda eemalt ära tunda. Loengust võtsin kaasa järgmised mõtted: Eesti on nii väike, et tausta uurimine on elementaarne. Kindlasti tead inimesi, kelle käest küsida, mis mingis ettevõttes tegelikult toimub. Enne tööle minemist uuri kõik võimalikult täpselt järele. Andres soovitas töövestlusel küsida, kas oleks võimalik töövoogu vaadata. Nii saad adekvaatsemalt aru, kuidas tööprotsess selles firmas toimub.		Andres Septer rääkis karjäärivõimalustest Eesti turu kontekstis. Millele pöörata tähelepanu töö otsimisel ja kuidas ebameeldivat töökeskkonda eemalt ära tunda. Loengust võtsin kaasa järgmised mõtted: Eesti on nii väike, et tausta uurimine on elementaarne. Kindlasti tead inimesi, kelle käest küsida, mis mingis ettevõttes tegelikult toimub. Enne tööle minemist uuri kõik võimalikult täpselt järele. Andres soovitas töövestlusel küsida, kas oleks võimalik töövoogu vaadata. Nii saad adekvaatsemalt aru, kuidas tööprotsess selles firmas toimub.
	Võrgustiku loomine on ülimalt oluline, sest paremad töökohad liiguvad alati tutvuste kaudu. Ülikool on väga hea koht võrgustiku loomiseks ja sellega tuleks õppimise ajal ka teadlikult tegeleda.		Võrgustiku loomine on ülimalt oluline, sest paremad töökohad liiguvad alati tutvuste kaudu. Ülikool on väga hea koht võrgustiku loomiseks ja sellega tuleks õppimise ajal ka teadlikult tegeleda.
	Eestis on mingis mõttes sunnitud mobiilsus. Kohaliku spetsiifika tõttu edutamist ei toimu. Kui tahad paremat kohta, vaheta firmat. Palgaläbirääkimistel on seejuures enese müümise oskus väga oluline.		Eestis on mingis mõttes sunnitud mobiilsus. Kohaliku spetsiifika tõttu edutamist ei toimu. Kui tahad paremat kohta, vaheta firmat. Palgaläbirääkimistel on seejuures enese müümise oskus väga oluline.

Eormisso: /* Essee */

2016-10-16T19:51:30Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:51, 16 October 2016
Line 80:		Line 80:

	Mõni sõna süsadminide ja arendajate konfliktist:		Mõni sõna süsadminide ja arendajate konfliktist:
	Põhiliseks tüli põhjuseks süsadmini ja arendaja vahel on tavaliselt see, et arendaja eeldab, et ressurss on lõputu. Loomulikult see nii ei ole ehk oleks mõistlik aegsasti optimeerida. Hea süsadmin oskab mittefunktisonaalseid nõudeid kirjutada ja hea arendaja suudab neid täita. Lõpetuseks ~~lisals~~ Lembitu veel ühe soovituse: kasutage valmisolevaid standardseid lahendusi ja mooduleid. Kui on vaja midagi luua, tasub enne üle vaadata, kas midagi sarnast on juba olemas.		Põhiliseks tüli põhjuseks süsadmini ja arendaja vahel on tavaliselt see, et arendaja eeldab, et ressurss on lõputu. Loomulikult see nii ei ole ehk oleks mõistlik aegsasti optimeerida. Hea süsadmin oskab mittefunktisonaalseid nõudeid kirjutada ja hea arendaja suudab neid täita.

			Lõpetuseks lisas Lembitu veel ühe soovituse: kasutage valmisolevaid standardseid lahendusi ja mooduleid. Kui on vaja midagi luua, tasub enne üle vaadata, kas midagi sarnast on juba olemas.

Eormisso: /* Essee */

2016-10-16T19:49:52Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:49, 16 October 2016
Line 55:		Line 55:
	Lembitu Ling on 21-aastase töökogemusega süsadmin, kes on põhimõtteliselt programmeerimisest eemale hoidnud - see ei ole tema asi. Ta tahtis algusest peale süsteemi hallata. Süsadminnimise kohta oli tal seega palju soovitusi jagada. Lisaks sellele rääkis Lembitu värvikalt 90ndate aastate kohalikust arvutiturust, mis oli ajastukohaselt segane ja sodi täis.		Lembitu Ling on 21-aastase töökogemusega süsadmin, kes on põhimõtteliselt programmeerimisest eemale hoidnud - see ei ole tema asi. Ta tahtis algusest peale süsteemi hallata. Süsadminnimise kohta oli tal seega palju soovitusi jagada. Lisaks sellele rääkis Lembitu värvikalt 90ndate aastate kohalikust arvutiturust, mis oli ajastukohaselt segane ja sodi täis.

	Kogutud mõtted süsteemihaldamisest: HEA süsadmin...		Kogutud mõtted süsteemihaldamisest:

			HEA süsadmin...

	...on laisk, aga mitte liiga laisk.		...on laisk, aga mitte liiga laisk.

Eormisso: /* Essee */

2016-10-16T19:49:04Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:49, 16 October 2016
Line 46:		Line 46:
	Kristel ja Marko tutvustasid läbi enda loo startup’ide maailma. Ettekanne oli elav, inspireeriv, õppimisele innustav ja headest soovitustest pakatav. Kristel alustas kohe väga julgustava kinnitusega, et IT on igal juhul õige valik - vaja ainult püsivust. Esimene aasta tuleb lihtsalt vastu pidada. See on raske, aga võimalik. Marko rõhutas, et IT on elukestev õpe. Õppimine ei ole tema kogemusel kunagi pidurdunud.		Kristel ja Marko tutvustasid läbi enda loo startup’ide maailma. Ettekanne oli elav, inspireeriv, õppimisele innustav ja headest soovitustest pakatav. Kristel alustas kohe väga julgustava kinnitusega, et IT on igal juhul õige valik - vaja ainult püsivust. Esimene aasta tuleb lihtsalt vastu pidada. See on raske, aga võimalik. Marko rõhutas, et IT on elukestev õpe. Õppimine ei ole tema kogemusel kunagi pidurdunud.

	Mõned soovitused oma startup’i jaoks: mõtle ise äripoole peale ka, ära jäta seda ainult kellegi teise teha. Kui ise ainult programmeerid, ei pruugi asjad minna nii, nagu sa tahtsid. Startup’i maailmas (nagu maailmas üldse) tuleb jääda lapseks ja olla leidlik. Peab olema kirge ja huvi, aga see tuleb ühendada organiseerituse, struktureerituse ja püsivusega. Tuleb osata hoida fookust. Startup’i elu on suure võnkega sinusoid - kõrgpunktid on väga kõrged ja ~~madalpunkti~~ väga madalad. Tiim on startup’i tegemise juures üks olulisemaid asju, see peab toimima usaldusel. Kommunikatsioon ja esinemisoskus on väga tähtsad, sest ptich’imine on startup’i maailmas ülimalt oluline. Tuleb olla julge ja teiste käest nõu küsida. Kes juba ise on midagi teinud, oskab anda soovitusi - ja tavaliselt hea meelega ka annab. Kristeli ja Marko loengut kuulates ja nendega peale ~~loengut~~ koolikoridoris rääkima juhtudes oli selge, et nad tõesti jagavad hea meelega oma kogemusi ja teadmisi (“Võite meile alati kirjutada, päriselt ka!”). See tekitas meeldiva tunde, et IT-kogukond on sõbralikult kokkuhoidev - kui oskad küsida, siis ka aidatakse.		Mõned soovitused oma startup’i jaoks: mõtle ise äripoole peale ka, ära jäta seda ainult kellegi teise teha. Kui ise ainult programmeerid, ei pruugi asjad minna nii, nagu sa tahtsid. Startup’i maailmas (nagu maailmas üldse) tuleb jääda lapseks ja olla leidlik. Peab olema kirge ja huvi, aga see tuleb ühendada organiseerituse, struktureerituse ja püsivusega. Tuleb osata hoida fookust. Startup’i elu on suure võnkega sinusoid - kõrgpunktid on väga kõrged ja madalpunktid väga madalad. Tiim on startup’i tegemise juures üks olulisemaid asju, see peab toimima usaldusel. Kommunikatsioon ja esinemisoskus on väga tähtsad, sest ptich’imine on startup’i maailmas ülimalt oluline. Tuleb olla julge ja teiste käest nõu küsida. Kes juba ise on midagi teinud, oskab anda soovitusi - ja tavaliselt hea meelega ka annab. Kristeli ja Marko loengut kuulates ja nendega peale ettekannet koolikoridoris rääkima juhtudes oli selge, et nad tõesti jagavad hea meelega oma kogemusi ja teadmisi (“Võite meile alati kirjutada, päriselt ka!”). See tekitas meeldiva tunde, et IT-kogukond on sõbralikult kokkuhoidev - kui oskad küsida, siis ka aidatakse.

	Kristel lõpetas loengu ilusa mõttega oma elust. Ta ütles, et viimasel ajal ei näe ta probleeme enam probleemide vaid võimalustena, mistõttu madalpunkte enam ei olegi, on vaid võimalused.		Kristel lõpetas loengu ilusa mõttega oma elust. Ta ütles, et viimasel ajal ei näe ta probleeme enam probleemide vaid võimalustena, mistõttu madalpunkte enam ei olegi, on vaid võimalused.