User:Epihelga - Revision history

Epihelga: Blanked the page

2013-06-05T07:47:52Z

Blanked the page

← Older revision		Revision as of 10:47, 5 June 2013
Line 1:		Line 1:
	~~=Erialatutvustuse aine arvestustöö=~~
	~~Autor: Eero Pihelgas<br>~~
	~~Esitamise kuupäev: 9. november 2012~~

	~~==Essee==~~
	IT Kolledži „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on kohustuslik aine IT süsteemide administreerimist ja IT süsteemide arendust õppivatele tudengitele. Loengud toimusid korra nädalas, kaheksa nädalat järjest. Aine erialatutvustuse osas, mis moodustas enamiku loengutest, pidasid loengut iga kord erinevad inimesed. Kõik nad aga olid töötanud või töötavad IT alasel töökohal ning olid tulnud meile oma kogemusi ning arvamusi jagama.<br><br>
	Kõige kasulikum loeng, mis mulle, kui IT süsteemide arendust õppivale tudengile, oli kindlasti Kristjan Karmo „Testimine ja tarkvarakvaliteet“. Ta oli töötanud nii projektijuhina, arendajana kui administraatorina ning viimati testijana. Kõige tipuks oli ta ka alles lõpetanud IT Kolledži kümnenda lennu kaugõppes. Õppinud oli ta küll IT süsteemide administreerimist, kuid ta loengu teema sobis rohkem nende arendajatele.<br><br>
	Loengut alustaski ta „müüdiga“, et testimine on algaja arendaja töö. Eesmärgiks oli tegelikult väita, et korralik testija peaks olema kogenum, kuid „müüt“ jäi seisma. Nimelt sellise töö tegemisel just saabki kogemust, mida arendustöö juures vaja ning saab vastava koodiga tuttavaks, mis on eriti kasulik, kui hiljem tekib võimalus seda ise edasi arendada.<br><br>
	Testimisest rääkis ta põhjalikult. Tõi näiteid kuulsamatest vigadest ning nende kuludest. Kirjeldas testimise korda arendustöös ning selle erinevatest etappidest. Loengu lõpetas testimise eesmärgiga – kvaliteedi kontrollimisega.<br><br>
	~~Kuna enamus arendajaid alustabki või vähemalt peaks alustama testijana, sain hea ülevaate võimalikust tuleviku töökohast. Esitlus oli hästi läbi mõeldud ning rahulikult läbi viidud.<br><br>~~
	~~Tundengitele, kes õpivad IT süsteemide administreerimist, viisid läbi sarnase loengu Peeter Uustal ning Peeter Raielo. Töötavad nad Skype’s ning loengu teemaks oli kasutajatugi.<br><br>~~
	Nagu testija amet arendajatele, oleks kasutajatoes töötamine kasulik tulevastele administraatoritele. Sarnaselt ei ole sinna ametisse jäämine ka halb idee. Kasutajatoes töötades saab IT alaseid kogemusi siluda ning juurde koguda ja õppida paremini tundma antud firma IT lahendusi. Samuti arendab see ka suhtlemisoskust.<br><br>
	~~Kasutajatoes peab aga olema tahe teisi inimesi aidata ja nendega suhelda. Ametit võrreldi õpetajate omaga, kus teadmistest ainult ei piisa – omama peab ka vastavaid iseloomu omadusi.<br><br>~~
	Loomulikult viidi meid kurssi ka selle ameti tegemistega. Kuidas abipalved liiguvad. Kuidas abi ja abipalveid jagatakse. Toodi ära suurimad plussid ja miinused ning väideti, et töö on lõbus.<br><br>
	~~Ettekanne oli hästi ette valmistatud ning lõbusa meeleoluga. Vahepeal näidati ka huumoririkast videoklippi kasutajatoe praktikandi tööle asumisest.<br><br>~~
	Mõlemad loengud aitasid tuleviku töö valimisel, kui valitav töö oleks, kas testija või kasutajatugi. Järgmine loeng on aga natuke umbkaudsem ning aitas võib-olla rohkem tudengeid, kes soovisid alguseks mingit muud töökohta.<br><br>
	Loengu teemaks oli IT tööturg ning selle viis läbi Andres Septer, kes töötab Playtech’is. Ta tõi esile korraliku hariduse ning töökogemuse eelised. Alustas ühe tähtsama teemaga – töökogemuse nõue ning selle saamine. Rääkis natuke majandusest ning tööle asumisest. Soovitas suurde firmasse madalale tööle minemise asemel alustada väiksemas firmas kõrgemalt. Näitas ka kuidas suuremad firmad seest välja paistavad. Selgitas, mis vahe on erasektoril ja riigisektoril. Tähtsaks teemaks oli spetsialitseerumise miinused ja plussid. Tõi palju näiteid töödest ning töö otsijatest.<br><br>
	Tundus, et ta oli kogenud selles vallas ning omanud suhteliselt palju töökohti, mis tegi ta nõuanded veelgi väärtuslikumaks. Ettekannet oli mõnus vaadata ning teemast ei kaldudutud palju kõrvale.<br><br>
	Ühe loengu kandis ette firma, nimega Ignite. Üllatavalt oli loengu teemaks „Tere tulemast Ignite'i maailma“. Ette kandsid seda siis neli selle firma töötajat: juhataja Dea Oja, testija Rene Katsev, arendaja Mihhail Lapuškin ning Stanislav Vasilyev.<br><br>
	Dea sai esimesena sõna ning kasutas seda firma tutvustamiseks. Rääkis siis kuidas nad kollektiivis läbi avatud suhtluse, aitavad leida kliendile terviklahendust. Nende edu võti on just töö metoodika ja koostöö kliendiga. Rene, kes oli ka IT Kolledži vilistnane, selgitas agiilsete meetodite kasutamise eelist – töötajate omavahelise aktiivne suhtlus aitab kliendile paremat väärtust luua. Testijal peaks olema hea analüütiline mõtlemine, oskus hinnata, võimaline otsuseid tegema. Piisavas hulgas ka uudishimu testimisel. Tõi ka näiteid, kuidas programmeerimisoskus aitab testimise automatiseerimisel. Mihhail pani arendaja tööle nõudmisi. Peab aru saama, mida klient tahab ja tõlgendada seda õigesti edasi. Arendaja peab kliendile pakkuma kõige lihtsamat ja efektiivset, samas ka edasiarendatavat lahendust.<br><br>
	~~Ettekande ajal mängiti paar mängu publikuga, mis väidetavalt tõestas ning demostreeris nende meeskonnatööd ning selle eelist.<br><br>~~
	Viimasena esines Siim Vene. Ka tema oli IT kolledži vilistlane ja töötas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Loengu esimeses osas selgitas, kuidas haiglas on tehnoloogia meditsiiniga ühendatud, mille tulemuseks on võit ajas nii arstidele kui patsientidele. Temal oli vaja oma töökohal piiratud eelarvega arvestades leida võimalusi uue tehnoloogia rakendamisega haigla raha kokku hoida.<br><br>
	Loengu teises osas rääkis ootustest spetsialistidele. Siin tõi ta välja tõe, et ei ole nii oluline, millise hindega sa lõpetad, kui see, kes sa inimesena oled, kas oskad kollektiivis teisi arvestada või mitte. Väga oluline on ka valmidus alati uut omandada ja mitte hinnata ennast väga kõrgelt, sest see on eriala, mis uueneb väga kiirelt. Töökohal tuleb oma mainet hoida – lubadustest kinni pidada, mitte teha asju ülejala, olla abivalmis ja sõbralik. Esimeseks töökohaks soovitas väikeettevõtet, sest seal on rohkem võimalusi uusi ideid läbi viia.<br><br>
	~~Loeng oli huvitav – oskas luua pingevaba õhukonna, rääkis oma töö üksikasju, pani kaasa mõtlema.<br><br>~~
	Vahepalaks oli loeng teemaga „Karma“, mille kandis ette Martin Paljak. Erinevalt teistest loengupidajatest, ei ole ta kaua palgatööl olnud – oli vabakutseline. Ei olnud tal ka kõrgharidust, kuid oli töötanud IT alal juba umbes 12 aastat. Jagas oma maailmavaadet ja andis nõu, kuidas sarnaselt hakkama saada.<br><br>
	Ainuke loeng, milles pettusin oli Janika Liivi „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Alustas endast rääkimisega. Oli ka IT Kolležis õppinud, aga siia sattus suhteliselt kogemata – lootis hoopis kirjanikuks saada. Nüüd siis töötab veebiarendusfirmas veebiprogrammeerijana. Võrdles programmeerimist loovkirjutamisega – peab olema ideid. Jutu lõpetas aga stereotüüpidega ning nende kahjulikust mõjust inimestele. Esile tõi ta just soo probleemid. Probleemidele lahenduste pakkumise asemel, oli ta aga neid eirama hakkanud.<br><br>
	Loengutes oli läbivateks teemadeks IT alal töö alustamine, IT-ga seonduvad sterotüübid ja hea suhtlusoskuse eelised. Rõhku pandi ka varakult tutvuste loomisele. Sai ülevaate tüüpilistemast IT alastest ametitest ja nende nõuetest. Üldiselt olid loengud huvitavad ja hästi ette kantud. Plussiks oli kindlasti ka fakt, et enamus esinejatest olid meie kooli vilistlased.<br><br>


	~~==Õpingukorralduse küsimused==~~
	~~===Küsimus B===~~
	Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

	~~===Vastus===~~
	5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br>
	~~5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br>~~
	~~: 5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus]<br>~~
	5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus]<br>
	5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus]. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus]<br><br>
	~~Kordussoorituse tasu (REV tudeng) - 14,2 €. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]~~
	~~===Küsimus 4===~~
	~~Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?~~

	~~===Vastus===~~
	Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia vt p IV 3). Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/]

	~~[[Category:Erialatutvustus 2012]]~~

Epihelga: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Eero Pihelgas
Esitamise kuupäev: 9. november 2012 ==Essee== IT Kolledži „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on kohustusl…'

2012-11-09T17:03:38Z

Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Eero Pihelgas Esitamise kuupäev: 9. november 2012 ==Essee== IT Kolledži „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on kohustusl…'

New page

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Eero Pihelgas 
Esitamise kuupäev: 9. november 2012

==Essee==
IT Kolledži „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on kohustuslik aine IT süsteemide administreerimist ja IT süsteemide arendust õppivatele tudengitele. Loengud toimusid korra nädalas, kaheksa nädalat järjest. Aine erialatutvustuse osas, mis moodustas enamiku loengutest, pidasid loengut iga kord erinevad inimesed. Kõik nad aga olid töötanud või töötavad IT alasel töökohal ning olid tulnud meile oma kogemusi ning arvamusi jagama. 
Kõige kasulikum loeng, mis mulle, kui IT süsteemide arendust õppivale tudengile, oli kindlasti Kristjan Karmo „Testimine ja tarkvarakvaliteet“. Ta oli töötanud nii projektijuhina, arendajana kui administraatorina ning viimati testijana. Kõige tipuks oli ta ka alles lõpetanud IT Kolledži kümnenda lennu kaugõppes. Õppinud oli ta küll IT süsteemide administreerimist, kuid ta loengu teema sobis rohkem nende arendajatele. 
Loengut alustaski ta „müüdiga“, et testimine on algaja arendaja töö. Eesmärgiks oli tegelikult väita, et korralik testija peaks olema kogenum, kuid „müüt“ jäi seisma. Nimelt sellise töö tegemisel just saabki kogemust, mida arendustöö juures vaja ning saab vastava koodiga tuttavaks, mis on eriti kasulik, kui hiljem tekib võimalus seda ise edasi arendada. 
Testimisest rääkis ta põhjalikult. Tõi näiteid kuulsamatest vigadest ning nende kuludest. Kirjeldas testimise korda arendustöös ning selle erinevatest etappidest. Loengu lõpetas testimise eesmärgiga – kvaliteedi kontrollimisega. 
Kuna enamus arendajaid alustabki või vähemalt peaks alustama testijana, sain hea ülevaate võimalikust tuleviku töökohast. Esitlus oli hästi läbi mõeldud ning rahulikult läbi viidud. 
Tundengitele, kes õpivad IT süsteemide administreerimist, viisid läbi sarnase loengu Peeter Uustal ning Peeter Raielo. Töötavad nad Skype’s ning loengu teemaks oli kasutajatugi. 
Nagu testija amet arendajatele, oleks kasutajatoes töötamine kasulik tulevastele administraatoritele. Sarnaselt ei ole sinna ametisse jäämine ka halb idee. Kasutajatoes töötades saab IT alaseid kogemusi siluda ning juurde koguda ja õppida paremini tundma antud firma IT lahendusi. Samuti arendab see ka suhtlemisoskust. 
Kasutajatoes peab aga olema tahe teisi inimesi aidata ja nendega suhelda. Ametit võrreldi õpetajate omaga, kus teadmistest ainult ei piisa – omama peab ka vastavaid iseloomu omadusi. 
Loomulikult viidi meid kurssi ka selle ameti tegemistega. Kuidas abipalved liiguvad. Kuidas abi ja abipalveid jagatakse. Toodi ära suurimad plussid ja miinused ning väideti, et töö on lõbus. 
Ettekanne oli hästi ette valmistatud ning lõbusa meeleoluga. Vahepeal näidati ka huumoririkast videoklippi kasutajatoe praktikandi tööle asumisest. 
Mõlemad loengud aitasid tuleviku töö valimisel, kui valitav töö oleks, kas testija või kasutajatugi. Järgmine loeng on aga natuke umbkaudsem ning aitas võib-olla rohkem tudengeid, kes soovisid alguseks mingit muud töökohta. 
Loengu teemaks oli IT tööturg ning selle viis läbi Andres Septer, kes töötab Playtech’is. Ta tõi esile korraliku hariduse ning töökogemuse eelised. Alustas ühe tähtsama teemaga – töökogemuse nõue ning selle saamine. Rääkis natuke majandusest ning tööle asumisest. Soovitas suurde firmasse madalale tööle minemise asemel alustada väiksemas firmas kõrgemalt. Näitas ka kuidas suuremad firmad seest välja paistavad. Selgitas, mis vahe on erasektoril ja riigisektoril. Tähtsaks teemaks oli spetsialitseerumise miinused ja plussid. Tõi palju näiteid töödest ning töö otsijatest. 
Tundus, et ta oli kogenud selles vallas ning omanud suhteliselt palju töökohti, mis tegi ta nõuanded veelgi väärtuslikumaks. Ettekannet oli mõnus vaadata ning teemast ei kaldudutud palju kõrvale. 
Ühe loengu kandis ette firma, nimega Ignite. Üllatavalt oli loengu teemaks „Tere tulemast Ignite'i maailma“. Ette kandsid seda siis neli selle firma töötajat: juhataja Dea Oja, testija Rene Katsev, arendaja Mihhail Lapuškin ning Stanislav Vasilyev. 
Dea sai esimesena sõna ning kasutas seda firma tutvustamiseks. Rääkis siis kuidas nad kollektiivis läbi avatud suhtluse, aitavad leida kliendile terviklahendust. Nende edu võti on just töö metoodika ja koostöö kliendiga. Rene, kes oli ka IT Kolledži vilistnane, selgitas agiilsete meetodite kasutamise eelist – töötajate omavahelise aktiivne suhtlus aitab kliendile paremat väärtust luua. Testijal peaks olema hea analüütiline mõtlemine, oskus hinnata, võimaline otsuseid tegema. Piisavas hulgas ka uudishimu testimisel. Tõi ka näiteid, kuidas programmeerimisoskus aitab testimise automatiseerimisel. Mihhail pani arendaja tööle nõudmisi. Peab aru saama, mida klient tahab ja tõlgendada seda õigesti edasi. Arendaja peab kliendile pakkuma kõige lihtsamat ja efektiivset, samas ka edasiarendatavat lahendust. 
Ettekande ajal mängiti paar mängu publikuga, mis väidetavalt tõestas ning demostreeris nende meeskonnatööd ning selle eelist. 
Viimasena esines Siim Vene. Ka tema oli IT kolledži vilistlane ja töötas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Loengu esimeses osas selgitas, kuidas haiglas on tehnoloogia meditsiiniga ühendatud, mille tulemuseks on võit ajas nii arstidele kui patsientidele. Temal oli vaja oma töökohal piiratud eelarvega arvestades leida võimalusi uue tehnoloogia rakendamisega haigla raha kokku hoida. 
Loengu teises osas rääkis ootustest spetsialistidele. Siin tõi ta välja tõe, et ei ole nii oluline, millise hindega sa lõpetad, kui see, kes sa inimesena oled, kas oskad kollektiivis teisi arvestada või mitte. Väga oluline on ka valmidus alati uut omandada ja mitte hinnata ennast väga kõrgelt, sest see on eriala, mis uueneb väga kiirelt. Töökohal tuleb oma mainet hoida – lubadustest kinni pidada, mitte teha asju ülejala, olla abivalmis ja sõbralik. Esimeseks töökohaks soovitas väikeettevõtet, sest seal on rohkem võimalusi uusi ideid läbi viia. 
Loeng oli huvitav – oskas luua pingevaba õhukonna, rääkis oma töö üksikasju, pani kaasa mõtlema. 
Vahepalaks oli loeng teemaga „Karma“, mille kandis ette Martin Paljak. Erinevalt teistest loengupidajatest, ei ole ta kaua palgatööl olnud – oli vabakutseline. Ei olnud tal ka kõrgharidust, kuid oli töötanud IT alal juba umbes 12 aastat. Jagas oma maailmavaadet ja andis nõu, kuidas sarnaselt hakkama saada. 
Ainuke loeng, milles pettusin oli Janika Liivi „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Alustas endast rääkimisega. Oli ka IT Kolležis õppinud, aga siia sattus suhteliselt kogemata – lootis hoopis kirjanikuks saada. Nüüd siis töötab veebiarendusfirmas veebiprogrammeerijana. Võrdles programmeerimist loovkirjutamisega – peab olema ideid. Jutu lõpetas aga stereotüüpidega ning nende kahjulikust mõjust inimestele. Esile tõi ta just soo probleemid. Probleemidele lahenduste pakkumise asemel, oli ta aga neid eirama hakkanud. 
Loengutes oli läbivateks teemadeks IT alal töö alustamine, IT-ga seonduvad sterotüübid ja hea suhtlusoskuse eelised. Rõhku pandi ka varakult tutvuste loomisele. Sai ülevaate tüüpilistemast IT alastest ametitest ja nende nõuetest. Üldiselt olid loengud huvitavad ja hästi ette kantud. Plussiks oli kindlasti ka fakt, et enamus esinejatest olid meie kooli vilistlased. 

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid] 
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 
: 5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus] 
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus] 
5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus]. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus] 
Kordussoorituse tasu (REV tudeng) - 14,2 €. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]
===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

===Vastus===
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia vt p IV 3). Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/]

[[Category:Erialatutvustus 2012]]

User:Epihelga - Revision history

Epihelga: Blanked the page

Epihelga: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Eero Pihelgas Esitamise kuupäev: 9. november 2012 ==Essee== IT Kolledži „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on kohustusl…'

Epihelga: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Eero Pihelgas
Esitamise kuupäev: 9. november 2012 ==Essee== IT Kolledži „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on kohustusl…'