User:Epost - Revision history

Epost: Blanked the page

2012-11-12T14:14:11Z

Blanked the page

← Older revision		Revision as of 17:14, 12 November 2012
Line 1:		Line 1:
	~~[[Category:Erialatutvustus 2012]]~~

	~~<H1>Erialatutvustuse aine arvestustöö</H1>~~

	~~Autor: Eda Post<br>~~
	~~Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012~~

	~~<H2>Essee</H2>~~
	~~Järgnevalt minu tähelepanekud septembris ja oktoobris 2012 kursusel Õpingukorraldus ja erialatutvustus kuuldust ja nähtust.~~

	~~'''Helpdesk – Peeter Uustal, Peeter Raielo'''~~
	Suurejooneline avalöök loengutele, kuna kohal olid Eesti ilmselt kõige tuntuma IT-firma esindajad. Küllap on paljudki mõelnud, mis tunne oleks Skype’is töötada. Peetri ja Peetri esitluse põhjal jäi mulje, et tunne on päris hea.
	Sisu poolest pean aga olulisemakski kui Skype’i kontorielu põgusat tutvustamist seda, et nad püüdsid näidata helpdeski töö väärtuslikkust. Avaliku arvamuse poole pealt on helpdesk ju küllaltki alahinnatud osakond (loogika, et väärtust toodavad arendajad, sest nemad loovad toote ja hiljem tulevad pisiasjad), aga nagu Kaupo Kikkas ei väsi rääkimast, on raha just kasutajatoes (tema näited puudutavad küll tasuta tarkvara, aga pole põhjust arvata, et tasulise tarkvara kasutajad mingit tuge ei vaja ).
	Peeter Uustal andis ka küllaltki ammendava kirjelduse, millisele inimesele selline töökoht sobib: peab tahtma teisi inimesi aidata ja suhelda ning kaasa mõelda ja erinevaid kasutajal ette tulevaid olukordi läbi mängida. Viimane punkt haakub ka Kristjan Karmo loengus jutuks tulnud tarkvara testimise teemaga – on ju helpdeski jõudvate murede seas ka vigu, mis testimisel kahe silma vahele jäid. Ehk siis helpdeskist on võimalik saada lõppkasutaja tagasisidet toote puuduste kohta.

	~~'''Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast – Janika Liiv'''~~
	~~Kõigepealt täispunktid kursuse korraldajatele selle eest, et leiti vähemalt üks naisesineja (Dea Oja ma ei arvestaks, kuna ta oli vaid neljandik Ignite’i grupist).~~
	Et ta räägib muu hulgas naistest IT-s, oli ettearvatav, aga sellegipoolest kasulik teada, eriti kinnitus stereotüüpide olemasolule ja toetavate organisatsioonide (Tech Sisters, Rails Girls) osa. Ja kuigi see omakorda vastas täiesti stereotüübile – keegi teine esinejaist poleks neid teemasid ilmselt puudutanudki.
	Samuti oli huvitav Ruby programmeerimiskeele ja kogukonnana töötamise tutvustus ning omapärane käsitlus, et programmeerimine on sisuliselt loovkirjutamine (milles tal on tegelikult õigus, kuigi sellele tavaliselt ei mõelda – paralleel kas või näidendiga on ilmne). Oma tööst oleks võinud rohkem rääkida, aga paraku paistis ka teiste esinejate pealt, et konfidentsiaalsuslepingud ei luba seda väga täpselt teha.
	Esineja tundus veidi närviline, mistõttu kannatas kahjuks veenvus. Aga see-eest jagas ta ainsana oma ettekande slaide, millelt saab loengus mainitud aadressid ja meeldetuletuseks ka märksõnad kätte.

	~~'''IT tööturg – Andres Septer'''~~
	Loengusarja kõige vastuolulisem esineja. Kõige julgemate arvamusavaldustega, aga samas ka kuidagi kibestunud (eriti, mis puudutab tööd riigisektoris) ja kitsarinnaline (eriti, mis puudutab muudes valdkondades kui IT töötavaid inimesi).
	Enesekindel ettekanne paistis silma erakordselt praktilise lähenemisnurgaga ja kuigi kahtlen, kas kõike räägitut saab puhta kullana võtta, on siiski kasulik kõrva taha panna, mida valdkonnas töötav spetsialist peab olulisteks oskusteks (administreerimise poolelt muidugi Linux) ja tasuvateks valdkondadeks (eelkõige äritarkvara) ning kust saab paremaid kogemusi (väikefirmad, kus saab palju ise teha ning lisaks võib-olla makstakse pareminigi kui suurfirmas).
	Ettekandest jäi kõlama ka teema, kas jääda pigem generalistiks või minna süvitsi ning nagu ka hilisematest ettekannetest välja tuli, õiget vastust ei ole. Keskteena tundus prevaleerivat mõte, et püüda olla mõlemat või vähemalt kiire õppimisvõimega. Konkreetselt Andres Septeri loengust jäi veel kõrvu ka hoiatus, et kui on mingi väga spetsiifiline tarkvara, siis Eestis võib kergesti juhtuda, et töökohta vahetades pole selle oskust enam kunagi kuskil vaja.
	~~Kõrvalliinidest oli huvitav teada saada maksuameti järelevalve võimekusest (et põhimõtteliselt saab minna iga tehinguni).~~

	~~'''Karma – Martin Paljak'''~~
	Minu jaoks kõige kuulsam esineja kogu kursuse jooksul (kes ei teaks tema loodud ID-kaardi tarkara Linuxile, millele aastaid õieti alternatiivi polnudki). Tema puhul oli huvitavaim, et ta rääkis sellest, kuidas ta selle tarkvara lihtsalt niisama oma tarbeks lõi (põhimõtteliselt üsnagi vastavuses Pekka Himaneni teooriaga häkkerieetikast), selle mõjust (tema sõnastuses karmast) ja tasuvusperioodist (5–10 aastat) ning vabakutselisena tegutsemisest. Et asjad („feim sulliks“) käivad IT-s nii pika vinnaga, oli mulle üllatuseks.
	Paljak on räägitu põhjal klassikaline näide sellest, et tee midagi heal tasemel tasuta ja siis tulevad ka muud tööd järele. Tema motivatsioon minna nüüd palgatööle jäi mulle küll segaseks. Ühtlasi on ta hea näide iseõppijast (peab olema lihtsalt palju aega, taiplikkust ja/või püsivust). Ja tuletas ka meelde, kui lihtne on internetis imagot kujundada (tegelikult võib ekraani taga olla kas või koer, keegi ei saa teada).
	~~Huvitav oli ka välismaal töötamise või välismaalt abiliste palkamise teema (parem võtta keegi idablokist kui paljuräägitud Indiast, sest tulemus on kvaliteetsem).~~

	~~'''Tere tulemast Ignite’i maailma – Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev'''~~
	Kiire ja publikut mänguliselt kaasav ettekanne, aga ei firmast ega ka tööst IT valdkonnas ei saanud tagasi vaadates just eriti palju teada. Kasvõi seda, millega Ignite tegeleb – põhimõtteliselt öeldi ainult, et nö rätsepaülikondadega ehk tellija vajaduste järgi valminud tarkvaraga ning et neil on lahe.
	~~Nii palju siiski, et rõhutati agiilset arendust – parem haarata härjal sarvist kui kulutada pikalt aega planeerimisele, sest tegutsedes jõuab ära teha rohkem (proovida rohkem lahendusi jne).~~
	Korraldatud mängud näitasid lisaks, et grupi kollektiivsed teadmised on tõele kõige lähemal isegi siis, kui keegi tegelikult õigeid vastuseid eriti ei tea (ikkagi joonistub välja Gaussi kõver). Samuti, et optimeerida on võimalik korduvalt, aga lõpus paraneb tulemus juba üsna vähe. Ning et väga oluline on suhtlemine (eeldus rühmana tõhusalt töötamiseks) ning valmisolek juurde õppida ja areneda.

	~~'''Testimine ja tarkvarakvaliteet – Kristjan Karmo'''~~
	Mõnes mõttes sarnane ettekanne esimesele (helpdesk), kuna ka see esineja keskendus müütide kummutamisele – et tarkvara testimine on igav ja seda võib teha igaüks. Selle asemel püüdis ta kirjeldada testijate tegelikku tööd ja vajalikke oskusi (kehvast programmeerijast ei pruugi saada head testijat) ning näidata oma ametit huvitavana (lõbusam on otsida teiste vigu kui neid ise teha).
	Samas pühendas ta lausa ebaproportsionaalselt palju aega sellele, et tutvustada kallemaid programmeerimisvigu, mida oleks saanud ehk parema testimisega ära hoida (üks kriips puudu ja miljardeid maksma läinud rakett lendab valesse suunda). Huvitav oli küll, aga saanuks ka lühemalt.
	Informatiivsed olid näited kulude kohta, mida peaks eelarves arvestama testimiseks – olulise programmi puhul võiks see ulatuda 60 protsendini (kuigi testida on põhimõtteliselt võimalik lõputult). Välja tuli seegi, et testija amet võib olla stressirohke – kuna tegemist on viimase etapiga, siis juhul, kui nt arendus on ajakavast üle läinud, jääb testimiseks vähem aega, aga ega tulemus ei tohi kehvem olla – niikuinii on just testija süüdi, kui viga jääb leidmata (kaudselt siis ka selles, et kood oli kehv).

	~~'''Viimane esineja – Siim Vene'''~~
	~~Lõpetuseks ka positiivne ettekanne tööst avalikus sektoris. Tundus, et talle päriselt läheb korda, kuidas haigla infosüsteemid töötavad, mitte ei ole seal hõlpsa äraolemise pärast.~~
	Võrkude turvalisus, tehnilised tõrked ja varusüsteemid (sh hiigelsuur kütusevaru elektrigeneraatori jaoks, aga ka paber ja pliiats) olid huvitavad teemad, samuti võrgu ümberkorraldus PERH-is (mille puhul tuli üllatusena, et see tasus end ära vähem kui aastaga – tavaarusaamas ei seostata uute serverite paigaldust ju suure kokkuhoiuga) ning pilootprojekt tahvelarvutite kasutamiseks.
	Hea tähelepanek oli Venelt, et palju probleeme, millega IT-sse pöördutakse, on tegelikult suhtlemisprobleemid – nt siis, kui õed istuvad tööarvutis Facebookis (ehk siis taas kord kinnitus sellele, et paljude IT-alaste töökohtade puhul on tähtis hea suhtlemisoskus).
	Tema puhul sümpatiseeris eriti, et ta paistab lähtuvat sellest, kuidas IT süsteemid inimeste elu lihtsamaks teevad, kasvõi haigla patsientidele kättesaadava wifi võrgu ülesseadmine või vähem tööd haiguslugude ja muude andmete arvutisse sisse kandmisel. Samuti suhtumine, et kui meil on töötav asi (näiteks mingi programm või osa sellest) ja keegi seda tahab, siis muidugi jagame, mitte ei võta patenti, et endale raha kokku lükata.

	~~'''Üldisi mõtteid'''~~
	Kõnelejate väljast kaasamine (olgu nad pealegi suuremalt jaolt ITK vilistlased ehk samadest raamidest tulnud) on selles kursuses väga tänuväärne, kuna nad olid väga erinevad (nii töö kui ka suhtumise poolest), katsid kamba peale laia valdkonna ja loengud ei läinud monotoonseks. Peamise juhtmõttena jäi kõlama, et see, mida osatakse täna, ei pruugi enam homme relevantne olla ning selleks on kasulik end ette valmistada.
	Suurepärane, et ka õppekorralduse osa oli kursuses olemas, aga piirdus ainult esimese loengu ja iseseisva tööga. Minu hinnangul täitis kursus tervikuna oma eesmärgi juhatada sisse nii ülikooli õppekorraldusse kui ka erialasse. Kui ma oleksin kursuse korraldaja, siis tulevatel aastatel paluksin esinejatel täiendavalt rääkida pisut lähemalt ka oma reaalsest igapäevasest tööst (mitte ainult üldistest põhimõtetest) ning soovitada tudengitele mõnda raamatut, veebilehte, videot vms, mis võiks kõneleja arvates meile kasuks tulla.


	~~<H2>Õpingukorralduse küsimused</H2>~~

	~~'''Küsimus B'''~~
	Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
	~~<br>'''Vastus'''~~
	Ebaõnnestunud eksamit saab uuesti sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite ajad määrab ainet õpetav õppejõud ning need saab teada õppeinfosüsteemist ja kooli teadetetahvlilt. Korduseksamile tuleb registreerida õppeosakonnas (seda saab teha õppeinfosüsteemi kaudu) hiljemalt üle-eelmise tööpäeva lõpuks enne korduseksami toimumise päeva. Samaks tähtajaks tuleb REV kohal õppival üliõpilasel maksta kordussoorituse tasu (2012/13 õppeaastal 14,2 eurot). RE kohal õppival üliõpilasel kordussoorituse eest maksta ei tule. Kokku on ühe õppeaine piires on võimalik eksamit teha kolm korda. Sama aine eksamil kolm korda läbikukkumine annab aluse üliõpilase eksmatrikuleerimiseks.

	~~'''Küsimus 5'''~~
	Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
	~~<br>'''Vastus'''~~
	Teisel õppeaastal on võimalik minna akadeemilise puhkusele tervislikel põhjustel, ajateenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks või muudel põhjustel. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Kui akadeemilist puhkust taotletakse tervislikel põhjustel, siis tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend; kui ajateenistusse minemiseks, siis kaitsejõudude kutse tegevteenistusse ja kui lapse hooldamiseks, siis lapse sünnitunnistus. Avalduse esitamise tähtaeg on omal soovil akadeemilisele puhkusele minejal semestri punase joone päev, teistel põhjustel saab puhkusele minna mistahes ajal. Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg on lapse hooldamiseks kolm aastat, tervislikel põhjustel kaks aastat, kaitseväkke minekul ja muul põhjusel üks aasta. Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada taas kord avaldus, kui see jääb tegemata, siis lõpetatakse puhkus automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Ka puhkuse katkestamiseks tuleb esitada avaldus. Aineid saab akadeemilise puhkuse ajal deklareerida vaid värske lapsevanem (selleks tuleb esitada õppeosakonda kirjalik taotlus hiljemalt semestri punase joone päevaks). Eksameid ja arvestusi on lubatud teha kõigil akadeemilisel puhkusel olijatel, kui aine on varem deklareeritud ja eksamile või arvestusele pääsemise eeldused täidetud.

Epost at 06:07, 31 October 2012

2012-10-31T06:07:11Z

← Older revision		Revision as of 09:07, 31 October 2012
Line 1:		Line 1:
	Erialatutvustuse aine arvestustöö		[[Category:Erialatutvustus 2012]]

			<H1>Erialatutvustuse aine arvestustöö</H1>

			Autor: Eda Post<br>
			Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012

			<H2>Essee</H2>
			Järgnevalt minu tähelepanekud septembris ja oktoobris 2012 kursusel Õpingukorraldus ja erialatutvustus kuuldust ja nähtust.

			'''Helpdesk – Peeter Uustal, Peeter Raielo'''
			Suurejooneline avalöök loengutele, kuna kohal olid Eesti ilmselt kõige tuntuma IT-firma esindajad. Küllap on paljudki mõelnud, mis tunne oleks Skype’is töötada. Peetri ja Peetri esitluse põhjal jäi mulje, et tunne on päris hea.
			Sisu poolest pean aga olulisemakski kui Skype’i kontorielu põgusat tutvustamist seda, et nad püüdsid näidata helpdeski töö väärtuslikkust. Avaliku arvamuse poole pealt on helpdesk ju küllaltki alahinnatud osakond (loogika, et väärtust toodavad arendajad, sest nemad loovad toote ja hiljem tulevad pisiasjad), aga nagu Kaupo Kikkas ei väsi rääkimast, on raha just kasutajatoes (tema näited puudutavad küll tasuta tarkvara, aga pole põhjust arvata, et tasulise tarkvara kasutajad mingit tuge ei vaja ).
			Peeter Uustal andis ka küllaltki ammendava kirjelduse, millisele inimesele selline töökoht sobib: peab tahtma teisi inimesi aidata ja suhelda ning kaasa mõelda ja erinevaid kasutajal ette tulevaid olukordi läbi mängida. Viimane punkt haakub ka Kristjan Karmo loengus jutuks tulnud tarkvara testimise teemaga – on ju helpdeski jõudvate murede seas ka vigu, mis testimisel kahe silma vahele jäid. Ehk siis helpdeskist on võimalik saada lõppkasutaja tagasisidet toote puuduste kohta.

			'''Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast – Janika Liiv'''
			Kõigepealt täispunktid kursuse korraldajatele selle eest, et leiti vähemalt üks naisesineja (Dea Oja ma ei arvestaks, kuna ta oli vaid neljandik Ignite’i grupist).
			Et ta räägib muu hulgas naistest IT-s, oli ettearvatav, aga sellegipoolest kasulik teada, eriti kinnitus stereotüüpide olemasolule ja toetavate organisatsioonide (Tech Sisters, Rails Girls) osa. Ja kuigi see omakorda vastas täiesti stereotüübile – keegi teine esinejaist poleks neid teemasid ilmselt puudutanudki.
			Samuti oli huvitav Ruby programmeerimiskeele ja kogukonnana töötamise tutvustus ning omapärane käsitlus, et programmeerimine on sisuliselt loovkirjutamine (milles tal on tegelikult õigus, kuigi sellele tavaliselt ei mõelda – paralleel kas või näidendiga on ilmne). Oma tööst oleks võinud rohkem rääkida, aga paraku paistis ka teiste esinejate pealt, et konfidentsiaalsuslepingud ei luba seda väga täpselt teha.
			Esineja tundus veidi närviline, mistõttu kannatas kahjuks veenvus. Aga see-eest jagas ta ainsana oma ettekande slaide, millelt saab loengus mainitud aadressid ja meeldetuletuseks ka märksõnad kätte.

			'''IT tööturg – Andres Septer'''
			Loengusarja kõige vastuolulisem esineja. Kõige julgemate arvamusavaldustega, aga samas ka kuidagi kibestunud (eriti, mis puudutab tööd riigisektoris) ja kitsarinnaline (eriti, mis puudutab muudes valdkondades kui IT töötavaid inimesi).
			Enesekindel ettekanne paistis silma erakordselt praktilise lähenemisnurgaga ja kuigi kahtlen, kas kõike räägitut saab puhta kullana võtta, on siiski kasulik kõrva taha panna, mida valdkonnas töötav spetsialist peab olulisteks oskusteks (administreerimise poolelt muidugi Linux) ja tasuvateks valdkondadeks (eelkõige äritarkvara) ning kust saab paremaid kogemusi (väikefirmad, kus saab palju ise teha ning lisaks võib-olla makstakse pareminigi kui suurfirmas).
			Ettekandest jäi kõlama ka teema, kas jääda pigem generalistiks või minna süvitsi ning nagu ka hilisematest ettekannetest välja tuli, õiget vastust ei ole. Keskteena tundus prevaleerivat mõte, et püüda olla mõlemat või vähemalt kiire õppimisvõimega. Konkreetselt Andres Septeri loengust jäi veel kõrvu ka hoiatus, et kui on mingi väga spetsiifiline tarkvara, siis Eestis võib kergesti juhtuda, et töökohta vahetades pole selle oskust enam kunagi kuskil vaja.
			Kõrvalliinidest oli huvitav teada saada maksuameti järelevalve võimekusest (et põhimõtteliselt saab minna iga tehinguni).

			'''Karma – Martin Paljak'''
			Minu jaoks kõige kuulsam esineja kogu kursuse jooksul (kes ei teaks tema loodud ID-kaardi tarkara Linuxile, millele aastaid õieti alternatiivi polnudki). Tema puhul oli huvitavaim, et ta rääkis sellest, kuidas ta selle tarkvara lihtsalt niisama oma tarbeks lõi (põhimõtteliselt üsnagi vastavuses Pekka Himaneni teooriaga häkkerieetikast), selle mõjust (tema sõnastuses karmast) ja tasuvusperioodist (5–10 aastat) ning vabakutselisena tegutsemisest. Et asjad („feim sulliks“) käivad IT-s nii pika vinnaga, oli mulle üllatuseks.
			Paljak on räägitu põhjal klassikaline näide sellest, et tee midagi heal tasemel tasuta ja siis tulevad ka muud tööd järele. Tema motivatsioon minna nüüd palgatööle jäi mulle küll segaseks. Ühtlasi on ta hea näide iseõppijast (peab olema lihtsalt palju aega, taiplikkust ja/või püsivust). Ja tuletas ka meelde, kui lihtne on internetis imagot kujundada (tegelikult võib ekraani taga olla kas või koer, keegi ei saa teada).
			Huvitav oli ka välismaal töötamise või välismaalt abiliste palkamise teema (parem võtta keegi idablokist kui paljuräägitud Indiast, sest tulemus on kvaliteetsem).

			'''Tere tulemast Ignite’i maailma – Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev'''
			Kiire ja publikut mänguliselt kaasav ettekanne, aga ei firmast ega ka tööst IT valdkonnas ei saanud tagasi vaadates just eriti palju teada. Kasvõi seda, millega Ignite tegeleb – põhimõtteliselt öeldi ainult, et nö rätsepaülikondadega ehk tellija vajaduste järgi valminud tarkvaraga ning et neil on lahe.
			Nii palju siiski, et rõhutati agiilset arendust – parem haarata härjal sarvist kui kulutada pikalt aega planeerimisele, sest tegutsedes jõuab ära teha rohkem (proovida rohkem lahendusi jne).
			Korraldatud mängud näitasid lisaks, et grupi kollektiivsed teadmised on tõele kõige lähemal isegi siis, kui keegi tegelikult õigeid vastuseid eriti ei tea (ikkagi joonistub välja Gaussi kõver). Samuti, et optimeerida on võimalik korduvalt, aga lõpus paraneb tulemus juba üsna vähe. Ning et väga oluline on suhtlemine (eeldus rühmana tõhusalt töötamiseks) ning valmisolek juurde õppida ja areneda.

			'''Testimine ja tarkvarakvaliteet – Kristjan Karmo'''
			Mõnes mõttes sarnane ettekanne esimesele (helpdesk), kuna ka see esineja keskendus müütide kummutamisele – et tarkvara testimine on igav ja seda võib teha igaüks. Selle asemel püüdis ta kirjeldada testijate tegelikku tööd ja vajalikke oskusi (kehvast programmeerijast ei pruugi saada head testijat) ning näidata oma ametit huvitavana (lõbusam on otsida teiste vigu kui neid ise teha).
			Samas pühendas ta lausa ebaproportsionaalselt palju aega sellele, et tutvustada kallemaid programmeerimisvigu, mida oleks saanud ehk parema testimisega ära hoida (üks kriips puudu ja miljardeid maksma läinud rakett lendab valesse suunda). Huvitav oli küll, aga saanuks ka lühemalt.
			Informatiivsed olid näited kulude kohta, mida peaks eelarves arvestama testimiseks – olulise programmi puhul võiks see ulatuda 60 protsendini (kuigi testida on põhimõtteliselt võimalik lõputult). Välja tuli seegi, et testija amet võib olla stressirohke – kuna tegemist on viimase etapiga, siis juhul, kui nt arendus on ajakavast üle läinud, jääb testimiseks vähem aega, aga ega tulemus ei tohi kehvem olla – niikuinii on just testija süüdi, kui viga jääb leidmata (kaudselt siis ka selles, et kood oli kehv).

			'''Viimane esineja – Siim Vene'''
			Lõpetuseks ka positiivne ettekanne tööst avalikus sektoris. Tundus, et talle päriselt läheb korda, kuidas haigla infosüsteemid töötavad, mitte ei ole seal hõlpsa äraolemise pärast.
			Võrkude turvalisus, tehnilised tõrked ja varusüsteemid (sh hiigelsuur kütusevaru elektrigeneraatori jaoks, aga ka paber ja pliiats) olid huvitavad teemad, samuti võrgu ümberkorraldus PERH-is (mille puhul tuli üllatusena, et see tasus end ära vähem kui aastaga – tavaarusaamas ei seostata uute serverite paigaldust ju suure kokkuhoiuga) ning pilootprojekt tahvelarvutite kasutamiseks.
			Hea tähelepanek oli Venelt, et palju probleeme, millega IT-sse pöördutakse, on tegelikult suhtlemisprobleemid – nt siis, kui õed istuvad tööarvutis Facebookis (ehk siis taas kord kinnitus sellele, et paljude IT-alaste töökohtade puhul on tähtis hea suhtlemisoskus).
			Tema puhul sümpatiseeris eriti, et ta paistab lähtuvat sellest, kuidas IT süsteemid inimeste elu lihtsamaks teevad, kasvõi haigla patsientidele kättesaadava wifi võrgu ülesseadmine või vähem tööd haiguslugude ja muude andmete arvutisse sisse kandmisel. Samuti suhtumine, et kui meil on töötav asi (näiteks mingi programm või osa sellest) ja keegi seda tahab, siis muidugi jagame, mitte ei võta patenti, et endale raha kokku lükata.

			'''Üldisi mõtteid'''
			Kõnelejate väljast kaasamine (olgu nad pealegi suuremalt jaolt ITK vilistlased ehk samadest raamidest tulnud) on selles kursuses väga tänuväärne, kuna nad olid väga erinevad (nii töö kui ka suhtumise poolest), katsid kamba peale laia valdkonna ja loengud ei läinud monotoonseks. Peamise juhtmõttena jäi kõlama, et see, mida osatakse täna, ei pruugi enam homme relevantne olla ning selleks on kasulik end ette valmistada.
			Suurepärane, et ka õppekorralduse osa oli kursuses olemas, aga piirdus ainult esimese loengu ja iseseisva tööga. Minu hinnangul täitis kursus tervikuna oma eesmärgi juhatada sisse nii ülikooli õppekorraldusse kui ka erialasse. Kui ma oleksin kursuse korraldaja, siis tulevatel aastatel paluksin esinejatel täiendavalt rääkida pisut lähemalt ka oma reaalsest igapäevasest tööst (mitte ainult üldistest põhimõtetest) ning soovitada tudengitele mõnda raamatut, veebilehte, videot vms, mis võiks kõneleja arvates meile kasuks tulla.


			<H2>Õpingukorralduse küsimused</H2>

			'''Küsimus B'''
			Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
			<br>'''Vastus'''
			Ebaõnnestunud eksamit saab uuesti sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite ajad määrab ainet õpetav õppejõud ning need saab teada õppeinfosüsteemist ja kooli teadetetahvlilt. Korduseksamile tuleb registreerida õppeosakonnas (seda saab teha õppeinfosüsteemi kaudu) hiljemalt üle-eelmise tööpäeva lõpuks enne korduseksami toimumise päeva. Samaks tähtajaks tuleb REV kohal õppival üliõpilasel maksta kordussoorituse tasu (2012/13 õppeaastal 14,2 eurot). RE kohal õppival üliõpilasel kordussoorituse eest maksta ei tule. Kokku on ühe õppeaine piires on võimalik eksamit teha kolm korda. Sama aine eksamil kolm korda läbikukkumine annab aluse üliõpilase eksmatrikuleerimiseks.

			'''Küsimus 5'''
			Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
			<br>'''Vastus'''
			Teisel õppeaastal on võimalik minna akadeemilise puhkusele tervislikel põhjustel, ajateenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks või muudel põhjustel. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Kui akadeemilist puhkust taotletakse tervislikel põhjustel, siis tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend; kui ajateenistusse minemiseks, siis kaitsejõudude kutse tegevteenistusse ja kui lapse hooldamiseks, siis lapse sünnitunnistus. Avalduse esitamise tähtaeg on omal soovil akadeemilisele puhkusele minejal semestri punase joone päev, teistel põhjustel saab puhkusele minna mistahes ajal. Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg on lapse hooldamiseks kolm aastat, tervislikel põhjustel kaks aastat, kaitseväkke minekul ja muul põhjusel üks aasta. Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada taas kord avaldus, kui see jääb tegemata, siis lõpetatakse puhkus automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Ka puhkuse katkestamiseks tuleb esitada avaldus. Aineid saab akadeemilise puhkuse ajal deklareerida vaid värske lapsevanem (selleks tuleb esitada õppeosakonda kirjalik taotlus hiljemalt semestri punase joone päevaks). Eksameid ja arvestusi on lubatud teha kõigil akadeemilisel puhkusel olijatel, kui aine on varem deklareeritud ja eksamile või arvestusele pääsemise eeldused täidetud.

Epost: Created page with 'Erialatutvustuse aine arvestustöö'

2012-10-31T01:03:38Z

Created page with 'Erialatutvustuse aine arvestustöö'

New page

Erialatutvustuse aine arvestustöö