User:Esolg - Revision history

Esolg at 20:21, 19 October 2015

2015-10-19T20:21:14Z

← Older revision		Revision as of 23:21, 19 October 2015
Line 69:		Line 69:

	Esmalt eeldame, et õppur pole:		Esmalt eeldame, et õppur pole:

	1) keskmise, raske või sügava puudega isik;		1) keskmise, raske või sügava puudega isik;

Esolg at 20:20, 19 October 2015

2015-10-19T20:20:17Z

← Older revision		Revision as of 23:20, 19 October 2015
Line 69:		Line 69:

	Esmalt eeldame, et õppur pole:		Esmalt eeldame, et õppur pole:
	1 keskmise, raske või sügava puudega isik;		1) keskmise, raske või sügava puudega isik;
	2 alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.
			2) alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.

	[1] 1.4.10		[1] 1.4.10

Esolg at 20:19, 19 October 2015

2015-10-19T20:19:21Z

← Older revision		Revision as of 23:19, 19 October 2015
Line 35:		Line 35:
	1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise		1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise
	elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;		elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

	2) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel		2) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel
	semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega		semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega
	esimesel semestril;		esimesel semestril;

	3) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse §51 alusel arvestatud keskmine sissetulek		3) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse §51 alusel arvestatud keskmine sissetulek
	kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse		kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse
	saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 329€);		saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 329€);

	4) ta ei viibi akadeemilisel puhkusel.		4) ta ei viibi akadeemilisel puhkusel.

Esolg at 20:18, 19 October 2015

2015-10-19T20:18:47Z

← Older revision		Revision as of 23:18, 19 October 2015
Line 33:		Line 33:
	Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:		Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

	1 ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise		1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise
	elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;		elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
	2 ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel		2) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel
	semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega		semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega
	esimesel semestril;		esimesel semestril;
	3 tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse §51 alusel arvestatud keskmine sissetulek		3) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse §51 alusel arvestatud keskmine sissetulek
	kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse		kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse
	saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 329€);		saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 329€);
	4 ta ei viibi akadeemilisel puhkusel.		4) ta ei viibi akadeemilisel puhkusel.

	[3] 2.2 ja 2.3, [4]		[3] 2.2 ja 2.3, [4]

Esolg: Undo revision 93112 by Esolg (talk)

2015-10-19T20:14:44Z

Undo revision 93112 by Esolg (talk)

← Older revision		Revision as of 23:14, 19 October 2015
Line 33:		Line 33:
	Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:		Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

	1 ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise		1 ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise
	elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;		elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
	2 ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel		2 ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel
	semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega		semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega
	esimesel semestril;		esimesel semestril;
	3 tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse §51 alusel arvestatud keskmine sissetulek		3 tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse §51 alusel arvestatud keskmine sissetulek
	kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse		kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse
	saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 329€);		saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 329€);

Esolg at 20:14, 19 October 2015

2015-10-19T20:14:00Z

← Older revision		Revision as of 23:14, 19 October 2015
Line 33:		Line 33:
	Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:		Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

	1 ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise		1 ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise
	elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;		elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
	2 ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel		2 ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel
	semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega		semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega
	esimesel semestril;		esimesel semestril;
	3 tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse §51 alusel arvestatud keskmine sissetulek		3 tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse §51 alusel arvestatud keskmine sissetulek
	kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse		kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse
	saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 329€);		saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 329€);

Esolg at 19:39, 17 October 2015

2015-10-17T19:39:57Z

← Older revision		Revision as of 22:39, 17 October 2015
Line 3:		Line 3:
	Autor: Erik Sõlg (10151839)		Autor: Erik Sõlg (10151839)

	Esitamise kuupäev:~~TBA~~		Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015

	== Õpingukorralduse küsimused ==		== Õpingukorralduse küsimused ==
Line 84:		Line 84:
	== Essee ==		== Essee ==

	~~Siia~~ tuleb ~~essee tekst~~		Õpingukorraldus ja erialatutvustus on IT Kolledži sügissemestri õppeaine, milles lisaks põgusale õppekorralduse ja eeskirjade tutvustamisele õppeaasta alguses kutsutakse loengutesse rääkima nii IT kolledži vilistlasi kui ka mujal lõpetanud eri infotehnoloogiaga seotud valdkondadest (administreerimine, projektijuhtimine, testimin jne). Loenguteperioodi vältel andsid mainitud inimesed hea ülevaate oma valitud erialast, töökogemustest ning käsitlemata ei jäänud ka nende endi tudengiperiood ning sellele eelnev. Lisaks pakuti publikule võimalus esitada teemakohaseid küsimusi, millele vastasid üheskoos nii külalised kui ka õppejõud Andres Septer ja Kristjan Karmo.

			Pea kõik kohalekutsutud külalised andsid oma panuse asjade nägemisele suuremas pildis oma tegevusvaldkondade tutvustamisel. Näiteks tutvustas aine esimeses loengus Tiina Seeman projektijuhtimise tagamaid. Ta seletas kuulajaskonnale, et projektijuhtimine pole ainult visiooni omamine ja käskude jagamine, vaid nõuab suurt planeerimist eri osapoolte silmade läbi ning mitmete teineteisest sõltuvate resursside mõistlikku kasutamist (vajadusel ka nende ohverdamist). Ka andis Tiina hea ülevaate eri projekti loomise etappidest (kuni lõpptarbijale pakkumiseni). Projektijuhi ülesannetest rääkis ka tarkvaraarendaja Targo Tennisberg. Ta tutvustas tudengitele tarkvaraprojektides esinevaid probleeme ja tegi õppuritega ühe huvitava mängu, millega ta andis mõista, kui keeruline tegelikult on projektide tulemust ja nende eri protsesse ennustada – kui määratlematud nad on ning kui palju riske projektide läbiviija peab võtma.

			Lisaks tarkvaraarendusele rääkis Targo ka õppimisest, õigemini sellest, kui vähetähtsad on teadmised õppimisvõime kõrval, mida pakubk kool. Olulised on pingutus, saavutused ja tegutsemine (ideede omamine ei anna mingit tulemust, kui neid ellu ei viida). Kooli tähtsusest ja rollist tegi hea ülevaate veebirakenduste arendaja ja viimaste turvalisusele pühenduv Elar Lang. Ta rääkis koolile eelnevast perioodist, mil ta oli iseõppija. Oma teadmiste hulga poolest julges ta end panna ühele pulgale paljude teiste kooli lõpetanud tarkvaraarendajatega. Kuigi töökohtadest tal puudust polnud, otsustas ta siiski pärast aastatepikkust tegevust minna IT Kolledžisse, kuna ta tahtis saada paremat üldpilti IT maailmast (sellepärast valiski administreerimise eriala). Ka tema kordas asjaolu, et kool ei vormi tudengitest spetsjaliste, vaid õpetab noori õppima ja iseseisvalt pingutama. Elari loengut saab hästi kokku võtta tema tsitaadiga: „edukus ei ole juhus, see on sinu valik.“

			Süsteemiadministraatori tööelu tuli kirjeldama TTÜs õppinud ja laialdase kogemusega (Skype, GrabCAD) Taavi Tuisk. Ka tema avardas vaatepilti: süsteemiadministraator ei ole kõigest serverite haldaja, tema tööülesannete hulgas on ka palju muud ja olulisemat. Administraator peab olema leidlik, hea stressitaluvusega ning valmis olema pidevaks paranoiaks, mis kaasneb turvaaukude ja muude probleemidega. Ka rääkis ta programmeerimisoskuse vajalikkusest ja ametiesteetikast. Viimase järgi ei tohi IT spetsialist kunagi sobrada kasutaja andmetest. Kuna Taavil on kogemust juba üle 15 aasta, oskas ta kirjeldada erisusi administreerija töös enne ja praegu. Näiteks oli varem käsitsitööd rohkem ja töövahendid olid kehvemad. Tänapäevaks on koostöö teiste alade esindajatega (arendajad, testijad) paremaks läinud, samuti on ka administreerija maine paranenud. Kuna õpin ise admistreerimise õppekaval, siis sain Taavilt häid ideid ja nõuandeid, mis suunas peaks oma õpinguid ja arengut jätkama.

			Testimisest käis rääkimas veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja Kert Suvi. Tema loengust jäi meelde see, et testijaid on maailmas liiga vähe, kuna levib populaarne väärarusaam, et „testida pole vaja.“ Pooleteise tunni vältel suutis Kert valgustust tuua sellele, kui tähtis testija amet tegelikult on. Sarnaselt Tiina Seemani ja Targo Tennisbergi loengule rääkis ta (testi) juhtimisest, kus leidsin teiste kirjeldatule palju ühist (kõik planeerimisega seonduv, skoobi tähtsus). Huvitava näitena, miks testmine vajalik on, tõi ta just mõned päevad varem toimunud sisselogimisprobleemi Skype’iga. Sarnaselt süsteemiadministraatoritele ja tarkvaraarendajatele peavad ka testijad olema leidlikud, samas ka skeptilised. Kert rääkis, et testmine on niivõrd vajalik, et seda peaks tegema igaüks (tellija ja lõppkasutaja kaasa arvatud), kasvõi tagasiside andmise pärast. Tema avardas arusaama testimisest tuues tarkvara funktsionaalsuse kõrvale ka kirjelduse tehnilisest testimisest: koormusjõudluse- ja turvalisuse test, automaattestid, koodiaudit. Kokkuvõttes suurendas Kert minu huvi testimise vastu palju ning teadvustas viimase vajalikkusest, mistõttu kavatsen kindlasti ka õpingutel ja edasises tööelus testimist tähtsal kohal hoida.

			Idufirmadest ja IT ettevõtete loomisest käis rääkimas Tanel Unt, GPSi teenuse Navireci looja. Ta andis mõista, et ettevõtlus IT maailmas pole niivõrd lihtne, kui paljudele võib tunduda (tema suuremast kuuest projektist oli vaid üks õnnestunud). Olulised on kindlasti meeskonnavalik ning meeskonnatöö. Viimane tuleb aga vaid praktilise kogemusega. Ka kordas Tanel teiste poolt paljuöeldut – kool õpetab õppima, ega paku kõiki vajalikke teadmisi ega anna aimu kõigest, millega oma tulevikuerialal töötades peab kokku puutuma. Nagu ütles ka Oliver Kadak oma loengus, ei tasu oma ettevõtet liiga vara maha müüa – kunagi ei või teada, millal viimane tõeliselt edukaks muutub. Samuti administreerijatele ja arendajatele sarnaselt, on ettevõtja töö suures osas igapäevane probleemide lahendamine. Tanel hoiatas veel läbipõlemisohust, mis olevat ettevõtjatele loomulik. Tema loengust meenub kõige rohkem öeldu, et tuleb endasse uskuda ja korduvate põrumiste järel mitte lootust kaotada, vaid uuesti proovida ja tegutseda. Mainitu sooritamiseks peab töö muidugi ka enesele meeldima.

			Üks põnevaim loeng minu arvates oli suuremas osas andmekaevandamisele pühenduv loeng Oliver Kadaki ja Oleg Bogdanoviga. Oliver (kes enamjaolt sõna võttis) rääkis andmeanalüüsi vajalikkusest eri tegevusvaldkondades ning tõi igaühe juurde neist ka näiteid. Loeng oli huvipakkuv, kuna teadvustas mind analüüsi hädavajalikkusest; üks või teine projekt, tootmisprotsess või tarneahel kaotab palju oma potentsiaalist, kui andmekaeve on tegemata. Üks lihtne näide on eelanalüüs enne tootmisprotsessi käivitamist, et teada sihtgruppe, tulusaid asukohti jne. Lisaks rääkis Oliver innovatsioonist: „igalühel on võimalik leida nišiala, millega palju raha teha.“ Tegeleda tuleks „äärealades“ – otsida mingi valdkond või luua idee, mis reaalse eluga tihedalt seotud. See teema andis head mõtteainet uue projekti või idufirma loomise vallas. Kuigi Oleg on pikaajalise kogemusega (esimese koodi kirjutas ta 1974. aastal) võttis ta loengu vältel vähe sõna. Veel räägiti muust IT maailmas seonduvast (geocaching), toodi seiku ajaloost ning andmete kasutusest ja kuritarvitamisest muudes valdkondades (maksuamet).

			Kuigi rääkimas käisid inimesed erinevatest tegevusvaldkondadest, leidus pea kõikide jutus sarnast, ühiseid tunnusjooni. Olles kas projektijuht või süsteemide administraator, ikka kohtutakse igapäevaselt uute lahendamist vajavate probleemidega ning tegeletakse palju enamaga, kui ametijuhendis kirjas on või kui suuremale avalikkusele teada on. Iga eriala esindaja laiendas silmaringi ja avardas teadmisi, mis puudutavad vastaval erialal töötamist. Nüüd, pärast erialatutvustuse aine läbimist, tean rohkem, mida võimalikud tulevikuerialavalikud mulle pakuvad ning oskan paremini orienteeruda IT töö- ja ärimaailmas.


	== Viited ==		== Viited ==
Line 99:		Line 114:

	[6] [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]		[6] [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]

			[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

Esolg at 14:02, 17 October 2015

2015-10-17T14:02:20Z

← Older revision		Revision as of 17:02, 17 October 2015
Line 71:		Line 71:
	Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, seega pärast esimest semestrit saab õpilane arve, kus on määratud hüvitamine 27-22=5 EAP ulatuses.		Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, seega pärast esimest semestrit saab õpilane arve, kus on määratud hüvitamine 27-22=5 EAP ulatuses.

	Kuna õppeaasta lõpuks on ~~eelmise semestri õppekulud hüvitatud~~, siis ~~kumulatiivse arvestamise järgi enam täiendavalt õppekulusid hüvitama ei pea:~~		Kuna õppeaasta lõpuks on õppekulude hüvitamisel kumulatiivne arvestus terve ÕA peale, siis esitatakse arve, kus on määratud hüvitamine (27*2)-22-28=4 EAP ulatuses.
	(2*27)-[(22+5) + ~~28]~~ = -1
			Ehk aasta lõpuks tuleb hüvitada 5+4= 9 EAP ulatuses,

	[1] 1.2.19, [5] 2.1		[1] 1.2.19, [5] 2.1
Line 78:		Line 79:
	'''Kui suur on teile esitatav arve?'''		'''Kui suur on teile esitatav arve?'''

	Teisel semestril esitatav arve on 5*50€ = 250€ [6]		Teisel semestril esitatav arve on 5*50€ = 250€
			Aasta lõpus esitatav arve on 4*50€=200€ [6]

	== Essee ==		== Essee ==

Esolg at 13:24, 17 October 2015

2015-10-17T13:24:30Z

← Older revision		Revision as of 16:24, 17 October 2015
Line 73:		Line 73:
	Kuna õppeaasta lõpuks on eelmise semestri õppekulud hüvitatud, siis kumulatiivse arvestamise järgi enam täiendavalt õppekulusid hüvitama ei pea:		Kuna õppeaasta lõpuks on eelmise semestri õppekulud hüvitatud, siis kumulatiivse arvestamise järgi enam täiendavalt õppekulusid hüvitama ei pea:
	(2*27)-[(22+5) + 28] = -1		(2*27)-[(22+5) + 28] = -1

	[1] 1.2.19, [5] 2.1		[1] 1.2.19, [5] 2.1

Esolg at 13:23, 17 October 2015

2015-10-17T13:23:17Z

← Older revision		Revision as of 16:23, 17 October 2015
Line 62:		Line 62:

	===Ülesanne===		===Ülesanne===
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? ~~Kui suur on teile esitatav arve?~~		'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd?'''

	~~'''Vastus'''~~		Esmalt eeldame, et õppur pole:
	~~SIIA TULEB VASTUS~~		1 keskmise, raske või sügava puudega isik;
			2 alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.
			[1] 1.4.10

			Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, seega pärast esimest semestrit saab õpilane arve, kus on määratud hüvitamine 27-22=5 EAP ulatuses.

			Kuna õppeaasta lõpuks on eelmise semestri õppekulud hüvitatud, siis kumulatiivse arvestamise järgi enam täiendavalt õppekulusid hüvitama ei pea:
			(2*27)-[(22+5) + 28] = -1
			[1] 1.2.19, [5] 2.1

			'''Kui suur on teile esitatav arve?'''

			Teisel semestril esitatav arve on 5*50€ = 250€ [6]

	== Essee ==		== Essee ==
Line 81:		Line 92:

	[4] [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]		[4] [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]

			[5] [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK)]

			[6] [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]