User:Gpihlak - Revision history

Gpihlak: /* Vastus */

2012-10-30T15:55:07Z

Vastus

← Older revision		Revision as of 18:55, 30 October 2012
Line 30:		Line 30:
	===Vastus===		===Vastus===
	Kordussooritus:		Kordussooritus:
	~~5.2.12.~~ Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.		Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

	Registreerumine peab toimuma õppeosakonnas.		Registreerumine peab toimuma õppeosakonnas.

	~~5.2.7.~~ Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..		Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..

	===Küsimus 3===		===Küsimus 3===

Gpihlak: /* Vastus */

2012-10-30T15:54:09Z

Vastus

← Older revision		Revision as of 18:54, 30 October 2012
Line 31:		Line 31:
	Kordussooritus:		Kordussooritus:
	5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.		5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

	Registreerumine peab toimuma õppeosakonnas.		Registreerumine peab toimuma õppeosakonnas.

	5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..		5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..

Gpihlak: /* Vastus */

2012-10-30T15:53:26Z

Vastus

← Older revision		Revision as of 18:53, 30 October 2012
Line 29:		Line 29:

	===Vastus===		===Vastus===
	~~Lähen kordusarvestusele~~. ~~Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks~~ on ~~õppejõul~~ õigus ~~anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid~~. ~~Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas~~ õppeosakonnas ~~koostatud soovitusliku ajakavaga~~. ~~RE kohal tasuta~~, ~~REV kohal tasuline~~.		Kordussooritus:
			5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.
			Registreerumine peab toimuma õppeosakonnas.
			5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..

	===Küsimus 3===		===Küsimus 3===

Gpihlak: /* Vastus */

2012-10-30T15:44:44Z

Vastus

← Older revision		Revision as of 18:44, 30 October 2012
Line 29:		Line 29:

	===Vastus===		===Vastus===
	Lähen kordusarvestusele. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.		Lähen kordusarvestusele. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE kohal tasuta, REV kohal tasuline.


	===Küsimus 3===		===Küsimus 3===

Gpihlak: /* Essee */

2012-10-30T15:43:42Z

Essee

← Older revision		Revision as of 18:43, 30 October 2012
Line 5:		Line 5:
	==Essee==		==Essee==
	Aines sain teadmisi õpingukorralduse kohta ja ka mingisuguse ettekujutuse erialast. Kokku oli kaheksa loengut, kõik olid omamoodi erilised ja õnnestusid üpris hästi. Esinemistes leidus nii erinevusi kui ka sarnasusi.		Aines sain teadmisi õpingukorralduse kohta ja ka mingisuguse ettekujutuse erialast. Kokku oli kaheksa loengut, kõik olid omamoodi erilised ja õnnestusid üpris hästi. Esinemistes leidus nii erinevusi kui ka sarnasusi.
	Esimene loeng oli õppekorralduse ja sisekorra kohta. Selles räägiti kuidas käituda teatud olukordades ja kuhu pöörduda probleemi tekkimisel. Kuna tegemist oli õppekorrast rääkiva loenguga, erines ta teistest kõige enam (viimased tutvustasid rohkem eriala). Esitlus oli hästi korraldatud: ei tekkinud arusaamatusi, piisavalt põhjalik. Miinuseid oskan öelda kõigest ühe, aga see olenes sama palju ka minust enesest: paar korda läksid mõtted mujale, aga kuna kõik oli hästi mõistetav siis õnneks see erilist probleemi ei tekitanud. Kokkuvõttes oli tegemist ikkagi hästi informeeriva loenguga.
	Teises loengus saime juba ettekujutuse kelleks tulevikus saada. Meile tutvustati Help deski. See tekitas minus palju huvi, kuna ta olevat hea sissejuhatus SysAdmini töökohale ja üldse hea alustala, kus õppida kõiki firma süsteeme tundma ning kõrgemale pürgida. Esitlus tuli väga hästi välja, ei tekitanud kordagi igavustunnet. Midagi halba tema kohta on üpris raske hetkel välja tuua.		Esimene loeng oli õppekorralduse ja sisekorra kohta. Selles räägiti kuidas käituda teatud olukordades ja kuhu pöörduda probleemi tekkimisel. Kuna tegemist oli õppekorrast rääkiva loenguga, erines ta teistest kõige enam (viimased tutvustasid rohkem eriala). Esitlus oli hästi korraldatud: ei tekkinud arusaamatusi, piisavalt põhjalik. Miinuseid oskan öelda kõigest ühe, aga see olenes sama palju ka minust enesest: paar korda läksid mõtted mujale, aga kuna kõik oli hästi mõistetav siis õnneks see erilist probleemi ei tekitanud. Kokkuvõttes oli tegemist ikkagi hästi informeeriva loenguga.
	Kolmandas loengus räägiti meile subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Minu jaoks oli see rohkem ispireeriv, kui midagi õpetav, ja seda sellepärast et see esitlus tundus olema rohkem naissugupoolele mõeldud. Hea oli aga kuulda seda, et esitleja ei teadnud alguses programmeerimisest eriti midagi – see tekitas minus väikese kergenduse, sest olen ise praegu samasugune. Jällegi oli tegemist hästi välja tulnud esitlusega, oskan ainult kiita. Võib – olla olen ainuke kellele jäi mulje, et loeng oli mõeldud rohkem naissugupoolele, aga noh ega neid oleks IT – sse ka juurde tarvis.
	Neljanda loengu teemaks oli IT tööturg. Seal saime teada, millised on need õiged kohad kuhu tulevikus pürgida. Kuna teema oli juba selline, siis pole mul loengu kohta midagi halba öelda. Esineja oli ka väga tasemel, rääkis kõigest arusaadavalt (palju olid abiks ka joonised mida tehti – neid oleks võinud mõnes teises loengus ka vähe rohkem olla). Rohkem ei oskagi midagi lisada.		Teises loengus saime juba ettekujutuse kelleks tulevikus saada. Meile tutvustati Help deski. See tekitas minus palju huvi, kuna ta olevat hea sissejuhatus SysAdmini töökohale ja üldse hea alustala, kus õppida kõiki firma süsteeme tundma ning kõrgemale pürgida. Esitlus tuli väga hästi välja, ei tekitanud kordagi igavustunnet. Midagi halba tema kohta on üpris raske hetkel välja tuua.
	Viies loeng rääkis karmast ja freelanceriks olemisest. Esitlus oli ladus, kuid samas minu arvates oli ka liiga palju juttu, sest loeng muutus lõpuks igavaks: ei suutnud üldse enam teemale mõelda ning kui tuli küsimuste esitamise aeg, siis selleks ajaks oli kõik, mille kohta plaanisin midagi küsida, lihtsalt meelest läinud. Muidu polnud loengul viga, aga ta muutus lihtsalt liiga venivaks minu jaoks ja seepärast läksid mõtted ka mujale või tekkis olukord, kus küll kuulad, kuid hiljem midagi enam sellest ei mäleta.
	Kuuendas loengus esines meile mitu inimest, kes tutvustasid tööd Ignite’is. See tutvustas meeskonnatööd ning tegi seda n.ö. aktiivselt: vabatahtlikutest moodustati grupp ja nemad pidid nüüd mingisuguse probleemi ära lahendama. Algul võttis ülesande lahendamine palju aega, kuid hiljem, kui oldi pead kokku pandud, suudeti ülesanne juba väga kiiresti lahendada. Lisaks sellele küsiti auditooriumilt kolm küsimust ja leiti nende vastustest keskmine, mis polnud tegelikult üldsegi mitte palju õigest vastusest mööda – see näidas seda, et rühmaga saab parema vastuse kui ise (seda juhul kui ei teata ise täpset vastust). Esitlus tuli ideaalselt välja ja tänu „vahepaladele“ ei tekkinud ka igavustunnet.		Kolmandas loengus räägiti meile subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Minu jaoks oli see rohkem ispireeriv, kui midagi õpetav, ja seda sellepärast et see esitlus tundus olema rohkem naissugupoolele mõeldud. Hea oli aga kuulda seda, et esitleja ei teadnud alguses programmeerimisest eriti midagi – see tekitas minus väikese kergenduse, sest olen ise praegu samasugune. Jällegi oli tegemist hästi välja tulnud esitlusega, oskan ainult kiita. Võib – olla olen ainuke kellele jäi mulje, et loeng oli mõeldud rohkem naissugupoolele, aga noh ega neid oleks IT – sse ka juurde tarvis.
	Seitmendas loengus tutvustati testimist ja räägiti tarkvara kvaliteedist. Mulle see meeldis, kuna olin algul arvamusel, et testimine on mõttetu ja igav, aga loengu lõpuks muutus kõik vastupidiseks. Väga huvitav oli kuulda, milline näeb üks õige testimine tegelikult välja: see koosneb testiplaanist, testiloost ja veel süsteemi kaetusest. Testimine on väga oluline ja seda peavad tegema asja tundvad inimesed, sest muidu on suurem tõenäosus, et ei näeta mingisugust viga, mis siis omakorda võib ulmeliselt kalliks maksma minna. Näiteks esimese „ussi“ looja tahtis niisama näha, kui kaugele tema „uss“ levib (eesmärk ei olnud teha halba ega mingisugust viirust levitada). „Ussis“ oli aga väike tarkvara viga sees, mille tulemusena osade arvutid lihtsalt „crashisid“. Trahv loojale $10 000, tagajärgedega tegelemisele kulus aga 100 millionit dollarit.
	Viimases loengus räägiti tehnoloogiast haiglas. Tänu tehnoloogiale on nüüd kergem leida, mis haigel täpsemalt viga on ja huvitavad arengud käivad juba nanorobotite näol. Enam ei ole vaja näiteks teise haiglasse minnes teha samu uuringuid uuesti (patsientide kohta on kõik talletatud digitaalsesse haigusloosse) – tänu sellele ei veni ravimiseks kuluv aeg liiga pikaks. Esitlus oli huvitav: palju oli näiteid, tänu millele, sai asjast parema ettekujutuse. Palju oli juttu jälle, aga tänu teemale ja esineja seletustele ei tundus loeng tegelikult hoopis lühem olema.		Neljanda loengu teemaks oli IT tööturg. Seal saime teada, millised on need õiged kohad kuhu tulevikus pürgida. Kuna teema oli juba selline, siis pole mul loengu kohta midagi halba öelda. Esineja oli ka väga tasemel, rääkis kõigest arusaadavalt (palju olid abiks ka joonised mida tehti – neid oleks võinud mõnes teises loengus ka vähe rohkem olla). Rohkem ei oskagi midagi lisada.
	Põhi erinevuse, mida oskan nende loengute kohta väljatuua oleks ehk see, et kõigil oli oma teema teatud IT valdkonnast, aga muu tundus kuidagi kõik samasugune olema. Esitluse poole pealt tooks välja aga selle, et mulle isiklikult meeldisid rohkem need loengud, kus sai midagi ise kaasa teha, ja milles ei puudunud ka huumorit. Ilma nendeta või siis üheta neist tundus kõik igavaks minevaks ja tegin, mis ma tegin, aga ei suutnud enam ennast järjepeale tagasi saada (tähtis oli tegelikult ka see, kui hästi esineja infot edastada suutis. Enamikes loengutes soovitati esimesele töökohale minna just väikeettevõttesse, sest nendes pidi kõige paremini tööst ettekujutuse saama. Lisaks sain teada, et kasulik oleks oma tegemised dokumenteerida kuna IT valdkonnas vaadatakse ka seda, mida ollakse, näiteks programmeerimises, juba korda saadetud.
			Viies loeng rääkis karmast ja freelanceriks olemisest. Esitlus oli ladus, kuid samas minu arvates oli ka liiga palju juttu, sest loeng muutus lõpuks igavaks: ei suutnud üldse enam teemale mõelda ning kui tuli küsimuste esitamise aeg, siis selleks ajaks oli kõik, mille kohta plaanisin midagi küsida, lihtsalt meelest läinud. Muidu polnud loengul viga, aga ta muutus lihtsalt liiga venivaks minu jaoks ja seepärast läksid mõtted ka mujale või tekkis olukord, kus küll kuulad, kuid hiljem midagi enam sellest ei mäleta.

			Kuuendas loengus esines meile mitu inimest, kes tutvustasid tööd Ignite’is. See tutvustas meeskonnatööd ning tegi seda n.ö. aktiivselt: vabatahtlikutest moodustati grupp ja nemad pidid nüüd mingisuguse probleemi ära lahendama. Algul võttis ülesande lahendamine palju aega, kuid hiljem, kui oldi pead kokku pandud, suudeti ülesanne juba väga kiiresti lahendada. Lisaks sellele küsiti auditooriumilt kolm küsimust ja leiti nende vastustest keskmine, mis polnud tegelikult üldsegi mitte palju õigest vastusest mööda – see näidas seda, et rühmaga saab parema vastuse kui ise (seda juhul kui ei teata ise täpset vastust). Esitlus tuli ideaalselt välja ja tänu „vahepaladele“ ei tekkinud ka igavustunnet.

			Seitmendas loengus tutvustati testimist ja räägiti tarkvara kvaliteedist. Mulle see meeldis, kuna olin algul arvamusel, et testimine on mõttetu ja igav, aga loengu lõpuks muutus kõik vastupidiseks. Väga huvitav oli kuulda, milline näeb üks õige testimine tegelikult välja: see koosneb testiplaanist, testiloost ja veel süsteemi kaetusest. Testimine on väga oluline ja seda peavad tegema asja tundvad inimesed, sest muidu on suurem tõenäosus, et ei näeta mingisugust viga, mis siis omakorda võib ulmeliselt kalliks maksma minna. Näiteks esimese „ussi“ looja tahtis niisama näha, kui kaugele tema „uss“ levib (eesmärk ei olnud teha halba ega mingisugust viirust levitada). „Ussis“ oli aga väike tarkvara viga sees, mille tulemusena osade arvutid lihtsalt „crashisid“. Trahv loojale $10 000, tagajärgedega tegelemisele kulus aga 100 millionit dollarit.

			Viimases loengus räägiti tehnoloogiast haiglas. Tänu tehnoloogiale on nüüd kergem leida, mis haigel täpsemalt viga on ja huvitavad arengud käivad juba nanorobotite näol. Enam ei ole vaja näiteks teise haiglasse minnes teha samu uuringuid uuesti (patsientide kohta on kõik talletatud digitaalsesse haigusloosse) – tänu sellele ei veni ravimiseks kuluv aeg liiga pikaks. Esitlus oli huvitav: palju oli näiteid, tänu millele, sai asjast parema ettekujutuse. Palju oli juttu jälle, aga tänu teemale ja esineja seletustele ei tundus loeng tegelikult hoopis lühem olema.

			Põhi erinevuse, mida oskan nende loengute kohta väljatuua oleks ehk see, et kõigil oli oma teema teatud IT valdkonnast, aga muu tundus kuidagi kõik samasugune olema. Esitluse poole pealt tooks välja aga selle, et mulle isiklikult meeldisid rohkem need loengud, kus sai midagi ise kaasa teha, ja milles ei puudunud ka huumorit. Ilma nendeta või siis üheta neist tundus kõik igavaks minevaks ja tegin, mis ma tegin, aga ei suutnud enam ennast järjepeale tagasi saada (tähtis oli tegelikult ka see, kui hästi esineja infot edastada suutis. Enamikes loengutes soovitati esimesele töökohale minna just väikeettevõttesse, sest nendes pidi kõige paremini tööst ettekujutuse saama. Lisaks sain teada, et kasulik oleks oma tegemised dokumenteerida kuna IT valdkonnas vaadatakse ka seda, mida ollakse, näiteks programmeerimises, juba korda saadetud.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Gpihlak at 15:38, 30 October 2012

2012-10-30T15:38:32Z

← Older revision		Revision as of 18:38, 30 October 2012
Line 30:		Line 30:
	Tervislikud põhjused, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, lapse hooldamiseks (see on ka pikim võimalik puhkus - kuni lapse kolme aastaseks saamiseni kestab see), muud põhjused. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.		Tervislikud põhjused, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, lapse hooldamiseks (see on ka pikim võimalik puhkus - kuni lapse kolme aastaseks saamiseni kestab see), muud põhjused. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

	[[Category:Erialatutvustus 2012~~]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe~~]]		[[Category:Erialatutvustus 2012]]

Gpihlak at 15:37, 30 October 2012

2012-10-30T15:37:45Z

@@ Line 1: / Line 1: @@
-Küsimus A
+=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
+Autor: Gert Pihlak<br>
-Vastus: Lähen kordusarvestusele. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö  ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
+Esitamise kuupäev: 30.oktoober 2012
 	Aines sain teadmisi õpingukorralduse kohta ja ka mingisuguse ettekujutuse erialast. Kokku oli kaheksa loengut, kõik olid omamoodi erilised ja õnnestusid üpris hästi. Esinemistes leidus nii erinevusi kui ka sarnasusi.
 	Esimene loeng oli õppekorralduse ja sisekorra kohta. Selles räägiti kuidas käituda teatud olukordades ja kuhu pöörduda probleemi tekkimisel. Kuna tegemist oli õppekorrast rääkiva loenguga, erines ta teistest kõige enam (viimased tutvustasid rohkem eriala). Esitlus oli hästi korraldatud: ei tekkinud arusaamatusi, piisavalt põhjalik. Miinuseid oskan öelda kõigest ühe, aga see olenes sama palju ka minust enesest: paar korda läksid mõtted mujale, aga kuna kõik oli hästi mõistetav siis õnneks see erilist probleemi ei tekitanud. Kokkuvõttes oli tegemist ikkagi hästi informeeriva loenguga.
@@ Line 20: / Line 14: @@
 	Viimases loengus räägiti tehnoloogiast haiglas. Tänu tehnoloogiale on nüüd kergem leida, mis haigel täpsemalt viga on ja huvitavad arengud käivad juba nanorobotite näol. Enam ei ole vaja näiteks teise haiglasse minnes teha samu uuringuid uuesti (patsientide kohta on kõik talletatud digitaalsesse haigusloosse) – tänu sellele ei veni ravimiseks kuluv aeg liiga pikaks. Esitlus oli huvitav: palju oli näiteid, tänu millele, sai asjast parema ettekujutuse. Palju oli juttu jälle, aga tänu teemale ja esineja seletustele ei tundus loeng tegelikult hoopis lühem olema.
 	Põhi erinevuse, mida oskan nende loengute kohta väljatuua oleks ehk see, et kõigil oli oma teema teatud IT valdkonnast, aga muu tundus kuidagi kõik samasugune olema. Esitluse poole pealt tooks välja aga selle, et mulle isiklikult meeldisid rohkem need loengud, kus sai midagi ise kaasa teha, ja milles ei puudunud ka huumorit. Ilma nendeta või siis üheta neist tundus kõik igavaks minevaks ja tegin, mis ma tegin, aga ei suutnud enam ennast järjepeale tagasi saada (tähtis oli tegelikult ka see, kui hästi esineja infot edastada suutis. Enamikes loengutes soovitati esimesele töökohale minna just väikeettevõttesse, sest nendes pidi kõige paremini tööst ettekujutuse saama. Lisaks sain teada, et kasulik oleks oma tegemised dokumenteerida kuna IT valdkonnas vaadatakse ka seda, mida ollakse, näiteks programmeerimises, juba korda saadetud.

Gpihlak at 15:27, 30 October 2012

2012-10-30T15:27:29Z

← Older revision		Revision as of 18:27, 30 October 2012
Line 6:		Line 6:

	Vastus: Tervislikud põhjused, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, lapse hooldamiseks (see on ka pikim võimalik puhkus - kuni lapse kolme aastaseks saamiseni kestab see), muud põhjused. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.		Vastus: Tervislikud põhjused, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, lapse hooldamiseks (see on ka pikim võimalik puhkus - kuni lapse kolme aastaseks saamiseni kestab see), muud põhjused. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.


			Essee:

			Aines sain teadmisi õpingukorralduse kohta ja ka mingisuguse ettekujutuse erialast. Kokku oli kaheksa loengut, kõik olid omamoodi erilised ja õnnestusid üpris hästi. Esinemistes leidus nii erinevusi kui ka sarnasusi.
			Esimene loeng oli õppekorralduse ja sisekorra kohta. Selles räägiti kuidas käituda teatud olukordades ja kuhu pöörduda probleemi tekkimisel. Kuna tegemist oli õppekorrast rääkiva loenguga, erines ta teistest kõige enam (viimased tutvustasid rohkem eriala). Esitlus oli hästi korraldatud: ei tekkinud arusaamatusi, piisavalt põhjalik. Miinuseid oskan öelda kõigest ühe, aga see olenes sama palju ka minust enesest: paar korda läksid mõtted mujale, aga kuna kõik oli hästi mõistetav siis õnneks see erilist probleemi ei tekitanud. Kokkuvõttes oli tegemist ikkagi hästi informeeriva loenguga.
			Teises loengus saime juba ettekujutuse kelleks tulevikus saada. Meile tutvustati Help deski. See tekitas minus palju huvi, kuna ta olevat hea sissejuhatus SysAdmini töökohale ja üldse hea alustala, kus õppida kõiki firma süsteeme tundma ning kõrgemale pürgida. Esitlus tuli väga hästi välja, ei tekitanud kordagi igavustunnet. Midagi halba tema kohta on üpris raske hetkel välja tuua.
			Kolmandas loengus räägiti meile subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Minu jaoks oli see rohkem ispireeriv, kui midagi õpetav, ja seda sellepärast et see esitlus tundus olema rohkem naissugupoolele mõeldud. Hea oli aga kuulda seda, et esitleja ei teadnud alguses programmeerimisest eriti midagi – see tekitas minus väikese kergenduse, sest olen ise praegu samasugune. Jällegi oli tegemist hästi välja tulnud esitlusega, oskan ainult kiita. Võib – olla olen ainuke kellele jäi mulje, et loeng oli mõeldud rohkem naissugupoolele, aga noh ega neid oleks IT – sse ka juurde tarvis.
			Neljanda loengu teemaks oli IT tööturg. Seal saime teada, millised on need õiged kohad kuhu tulevikus pürgida. Kuna teema oli juba selline, siis pole mul loengu kohta midagi halba öelda. Esineja oli ka väga tasemel, rääkis kõigest arusaadavalt (palju olid abiks ka joonised mida tehti – neid oleks võinud mõnes teises loengus ka vähe rohkem olla). Rohkem ei oskagi midagi lisada.
			Viies loeng rääkis karmast ja freelanceriks olemisest. Esitlus oli ladus, kuid samas minu arvates oli ka liiga palju juttu, sest loeng muutus lõpuks igavaks: ei suutnud üldse enam teemale mõelda ning kui tuli küsimuste esitamise aeg, siis selleks ajaks oli kõik, mille kohta plaanisin midagi küsida, lihtsalt meelest läinud. Muidu polnud loengul viga, aga ta muutus lihtsalt liiga venivaks minu jaoks ja seepärast läksid mõtted ka mujale või tekkis olukord, kus küll kuulad, kuid hiljem midagi enam sellest ei mäleta.
			Kuuendas loengus esines meile mitu inimest, kes tutvustasid tööd Ignite’is. See tutvustas meeskonnatööd ning tegi seda n.ö. aktiivselt: vabatahtlikutest moodustati grupp ja nemad pidid nüüd mingisuguse probleemi ära lahendama. Algul võttis ülesande lahendamine palju aega, kuid hiljem, kui oldi pead kokku pandud, suudeti ülesanne juba väga kiiresti lahendada. Lisaks sellele küsiti auditooriumilt kolm küsimust ja leiti nende vastustest keskmine, mis polnud tegelikult üldsegi mitte palju õigest vastusest mööda – see näidas seda, et rühmaga saab parema vastuse kui ise (seda juhul kui ei teata ise täpset vastust). Esitlus tuli ideaalselt välja ja tänu „vahepaladele“ ei tekkinud ka igavustunnet.
			Seitmendas loengus tutvustati testimist ja räägiti tarkvara kvaliteedist. Mulle see meeldis, kuna olin algul arvamusel, et testimine on mõttetu ja igav, aga loengu lõpuks muutus kõik vastupidiseks. Väga huvitav oli kuulda, milline näeb üks õige testimine tegelikult välja: see koosneb testiplaanist, testiloost ja veel süsteemi kaetusest. Testimine on väga oluline ja seda peavad tegema asja tundvad inimesed, sest muidu on suurem tõenäosus, et ei näeta mingisugust viga, mis siis omakorda võib ulmeliselt kalliks maksma minna. Näiteks esimese „ussi“ looja tahtis niisama näha, kui kaugele tema „uss“ levib (eesmärk ei olnud teha halba ega mingisugust viirust levitada). „Ussis“ oli aga väike tarkvara viga sees, mille tulemusena osade arvutid lihtsalt „crashisid“. Trahv loojale $10 000, tagajärgedega tegelemisele kulus aga 100 millionit dollarit.
			Viimases loengus räägiti tehnoloogiast haiglas. Tänu tehnoloogiale on nüüd kergem leida, mis haigel täpsemalt viga on ja huvitavad arengud käivad juba nanorobotite näol. Enam ei ole vaja näiteks teise haiglasse minnes teha samu uuringuid uuesti (patsientide kohta on kõik talletatud digitaalsesse haigusloosse) – tänu sellele ei veni ravimiseks kuluv aeg liiga pikaks. Esitlus oli huvitav: palju oli näiteid, tänu millele, sai asjast parema ettekujutuse. Palju oli juttu jälle, aga tänu teemale ja esineja seletustele ei tundus loeng tegelikult hoopis lühem olema.
			Põhi erinevuse, mida oskan nende loengute kohta väljatuua oleks ehk see, et kõigil oli oma teema teatud IT valdkonnast, aga muu tundus kuidagi kõik samasugune olema. Esitluse poole pealt tooks välja aga selle, et mulle isiklikult meeldisid rohkem need loengud, kus sai midagi ise kaasa teha, ja milles ei puudunud ka huumorit. Ilma nendeta või siis üheta neist tundus kõik igavaks minevaks ja tegin, mis ma tegin, aga ei suutnud enam ennast järjepeale tagasi saada (tähtis oli tegelikult ka see, kui hästi esineja infot edastada suutis. Enamikes loengutes soovitati esimesele töökohale minna just väikeettevõttesse, sest nendes pidi kõige paremini tööst ettekujutuse saama. Lisaks sain teada, et kasulik oleks oma tegemised dokumenteerida kuna IT valdkonnas vaadatakse ka seda, mida ollakse, näiteks programmeerimises, juba korda saadetud.

Gpihlak: Created page with 'Küsimus A Vastus: Lähen kordusarvestusele. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripools…'

2012-10-30T15:26:10Z

Created page with 'Küsimus A Vastus: Lähen kordusarvestusele. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripools…'

New page

Küsimus A

Vastus: Lähen kordusarvestusele. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Küsimus 3

Vastus: Tervislikud põhjused, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, lapse hooldamiseks (see on ka pikim võimalik puhkus - kuni lapse kolme aastaseks saamiseni kestab see), muud põhjused. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.