User:Graudsep - Revision history

Graudsep: /* Ülesanne */

2015-10-17T14:11:00Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 17:11, 17 October 2015
Line 58:		Line 58:
	Igas semestris tuleb koguda vähemalt 27 EAPd. Esimese ja teise semestri lõpuks on kogutud vastavalt 28 ja 25 EAPd.		Igas semestris tuleb koguda vähemalt 27 EAPd. Esimese ja teise semestri lõpuks on kogutud vastavalt 28 ja 25 EAPd.

	Iga semestri lõpuks esitatakse arve ja kuna esimene semester oli kogutud 28 EAP, siis arvet ei esitata. Teise semestri lõpuks koguti 25 EAPd ja kuna iga semester peab olema vähemalt 27 EAPd, siis 27-25=2~~, siis~~ teise semestri lõpus esitatakse arve 2 EAP jaoks. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Korduma kippuv küsimus number 3 - Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?]</ref> Esitatav arve oleks järgnev - 2*50 = 100€		Iga semestri lõpuks esitatakse arve ja kuna esimene semester oli kogutud 28 EAP, siis arvet ei esitata. Teise semestri lõpuks koguti 25 EAPd ja kuna iga semester peab olema vähemalt 27 EAPd, siis puudu jääb 27-25=2 EAPd. Järelikult teise semestri lõpus esitatakse arve 2 EAP jaoks. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Korduma kippuv küsimus number 3 - Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?]</ref> Esitatav arve oleks järgnev - 2*50 = 100€

	== Viited ==		== Viited ==
	<references/>		<references/>

Graudsep: /* Ülesanne */

2015-10-17T14:01:07Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 17:01, 17 October 2015
Line 58:		Line 58:
	Igas semestris tuleb koguda vähemalt 27 EAPd. Esimese ja teise semestri lõpuks on kogutud vastavalt 28 ja 25 EAPd.		Igas semestris tuleb koguda vähemalt 27 EAPd. Esimese ja teise semestri lõpuks on kogutud vastavalt 28 ja 25 EAPd.

	Iga semestri lõpuks esitatakse arve ja kuna esimene semester oli kogutud 28 EAP, siis arvet ei esitata. Teise semestri lõpuks koguti 25 EAPd ja kuna iga semester peab olema vähemalt 27 EAPd, siis 27-25=2, siis teise semestri lõpus esitatakse arve ~~kahe~~ EAP jaoks. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Korduma kippuv küsimus number 3 - Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?]</ref> Esitatav arve oleks järgnev - 2*50 = 100€		Iga semestri lõpuks esitatakse arve ja kuna esimene semester oli kogutud 28 EAP, siis arvet ei esitata. Teise semestri lõpuks koguti 25 EAPd ja kuna iga semester peab olema vähemalt 27 EAPd, siis 27-25=2, siis teise semestri lõpus esitatakse arve 2 EAP jaoks. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Korduma kippuv küsimus number 3 - Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?]</ref> Esitatav arve oleks järgnev - 2*50 = 100€

	== Viited ==		== Viited ==
	<references/>		<references/>

Graudsep: /* Ülesanne */

2015-10-17T14:00:04Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 17:00, 17 October 2015
Line 56:		Line 56:

	'''Vastus''':		'''Vastus''':
	Igas semestris tuleb koguda vähemalt 27 EAPd. Esimese ja teise semestri lõpuks on kogutud vastavalt 28 ja 25 EAPd~~, seega koguti 28+25=53 (EAP)~~		Igas semestris tuleb koguda vähemalt 27 EAPd. Esimese ja teise semestri lõpuks on kogutud vastavalt 28 ja 25 EAPd.

	Iga semestri lõpuks esitatakse arve ja kuna esimene semester oli kogutud 28 EAP, siis arvet ei esitata. Teise semestri lõpuks koguti 25 EAPd ja kuna iga semester peab olema vähemalt 27 EAPd, siis 27-25=2, siis teise semestri lõpus esitatakse arve kahe EAP jaoks. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Korduma kippuv küsimus number 3 - Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?]</ref> Esitatav arve oleks järgnev - 2*50 = 100€		Iga semestri lõpuks esitatakse arve ja kuna esimene semester oli kogutud 28 EAP, siis arvet ei esitata. Teise semestri lõpuks koguti 25 EAPd ja kuna iga semester peab olema vähemalt 27 EAPd, siis 27-25=2, siis teise semestri lõpus esitatakse arve kahe EAP jaoks. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Korduma kippuv küsimus number 3 - Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?]</ref> Esitatav arve oleks järgnev - 2*50 = 100€

Graudsep: /* Ülesanne */

2015-10-17T13:59:53Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 16:59, 17 October 2015
Line 56:		Line 56:

	'''Vastus''':		'''Vastus''':
	Igas semestris tuleb koguda vähemalt 27 EAPd Esimese ja teise semestri lõpuks on kogutud vastavalt 28 ja 25 EAPd, seega koguti 28+25=53 (EAP)		Igas semestris tuleb koguda vähemalt 27 EAPd. Esimese ja teise semestri lõpuks on kogutud vastavalt 28 ja 25 EAPd, seega koguti 28+25=53 (EAP)

	Iga semestri lõpuks esitatakse arve ja kuna esimene semester oli kogutud 28 EAP, siis arvet ei esitata. Teise semestri lõpuks koguti 25 EAPd ja kuna iga semester peab olema vähemalt 27 EAPd, siis 27-25=2, siis teise semestri lõpus esitatakse arve kahe EAP jaoks. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Korduma kippuv küsimus number 3 - Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?]</ref> Esitatav arve oleks järgnev - 2*50 = 100€		Iga semestri lõpuks esitatakse arve ja kuna esimene semester oli kogutud 28 EAP, siis arvet ei esitata. Teise semestri lõpuks koguti 25 EAPd ja kuna iga semester peab olema vähemalt 27 EAPd, siis 27-25=2, siis teise semestri lõpus esitatakse arve kahe EAP jaoks. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Korduma kippuv küsimus number 3 - Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?]</ref> Esitatav arve oleks järgnev - 2*50 = 100€

Graudsep: /* Ülesanne */

2015-10-17T13:59:43Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 16:59, 17 October 2015
Line 56:		Line 56:

	'''Vastus''':		'''Vastus''':
	~~Miinimum EAP hulk õppeaastas on 54 ainepunkti.~~ Esimese ja teise semestri lõpuks on kogutud vastavalt 28 ja 25 EAPd, seega koguti 28+25=53 (EAP)		Igas semestris tuleb koguda vähemalt 27 EAPd Esimese ja teise semestri lõpuks on kogutud vastavalt 28 ja 25 EAPd, seega koguti 28+25=53 (EAP)

	~~Kuna~~ koguti 53 EAPd, siis ~~tuleb miinimum hulgast lahutada kogutud ainepunktide arv ehk 54~~-53 = ~~1 (~~EAP). Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Korduma kippuv küsimus number 3 - Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?]</ref> ~~Seega esitatav~~ arve oleks 1*50=~~50€~~		Iga semestri lõpuks esitatakse arve ja kuna esimene semester oli kogutud 28 EAP, siis arvet ei esitata. Teise semestri lõpuks koguti 25 EAPd ja kuna iga semester peab olema vähemalt 27 EAPd, siis 27-25=2, siis teise semestri lõpus esitatakse arve kahe EAP jaoks. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Korduma kippuv küsimus number 3 - Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?]</ref> Esitatav arve oleks järgnev - 2*50 = 100€

	== Viited ==		== Viited ==
	<references/>		<references/>

Graudsep: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2015-10-17T12:40:07Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 15:40, 17 October 2015
Line 4:		Line 4:

	'''Esitamise kuupäev:''' 17.10.2015		'''Esitamise kuupäev:''' 17.10.2015

			[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

	== Essee ==		== Essee ==

Graudsep: /* Viited */

2015-10-17T12:39:18Z

Viited

← Older revision		Revision as of 15:39, 17 October 2015
Line 58:		Line 58:
	Kuna koguti 53 EAPd, siis tuleb miinimum hulgast lahutada kogutud ainepunktide arv ehk 54-53 = 1 (EAP). Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Korduma kippuv küsimus number 3 - Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?]</ref> Seega esitatav arve oleks 1*50=50€		Kuna koguti 53 EAPd, siis tuleb miinimum hulgast lahutada kogutud ainepunktide arv ehk 54-53 = 1 (EAP). Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Korduma kippuv küsimus number 3 - Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?]</ref> Seega esitatav arve oleks 1*50=50€

	=== Viited ===		== Viited ==
	<references/>		<references/>

Graudsep: /* Essee */

2015-10-17T12:37:42Z

Essee

← Older revision		Revision as of 15:37, 17 October 2015
Line 9:		Line 9:
	Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine oli sellepärast väga huvitav, et mina isiklikult selle aine alguses midagi suurt ei oodanud. Iga nädal oli üks loeng ja igas loengus oli erinev esineja. Kui ma olin käinud esimeses kolmes loengus, tundus mulle see aine juba väga huvitav. Kõik need loengud andsid mulle mingil moel midagi uut, kas siis midagi tuli uue infona või sain ma millestki või kellestki motivatsiooni. Seega oli tegemist väga hea algusega minu haridusteel Eesti Infotehnoloogia Kolledžis.		Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine oli sellepärast väga huvitav, et mina isiklikult selle aine alguses midagi suurt ei oodanud. Iga nädal oli üks loeng ja igas loengus oli erinev esineja. Kui ma olin käinud esimeses kolmes loengus, tundus mulle see aine juba väga huvitav. Kõik need loengud andsid mulle mingil moel midagi uut, kas siis midagi tuli uue infona või sain ma millestki või kellestki motivatsiooni. Seega oli tegemist väga hea algusega minu haridusteel Eesti Infotehnoloogia Kolledžis.

	Esimesse loengusse, mis toimus kohe pärast avaaktust, ma ei jõudnud. Kuna tänapäeva maailmas on kõik kättesaadav, oli ka minul seda loengut võimalik seda järele vaadata. Esimeses loengus räägiti meile, kui uutele tudengitele, elust IT Kolledžis, kodukorrast, reeglitest ja paljustki muust. Kuna antud informatsioon oli väga üldine, ei ole ka võimalik üldist sõnumit sellest loengust välja tuua.		Esimesse loengusse, mis toimus kohe pärast avaaktust, ma ei jõudnud. Kuna tänapäeva maailmas on kõik kättesaadav, oli ka minul seda loengut võimalik seda järele vaadata. Esimeses loengus räägiti meile, kui uutele tudengitele, elust IT Kolledžis, kodukorrast, reeglitest ja paljustki muust. Tehti juttu ka õpingukorraldusest. Kuna antud informatsioon oli väga üldine ja suuremalt jaolt saadaval Eesti Infotehnoloogia Kolledži kodulehel, ei ole ka võimalik üldist sõnumit sellest loengust välja tuua.

	Minu arvates oli teine loeng see, millega õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine reaalselt pihta hakkas. Esinejaks oli EIK vilistlane, Tiina Seeman. Tegemist oli väga kogenenud naisterahvaga, kes on töötanud väga erinevates keskkondades erinevate inimestega ning omab oskusi mitmetes valdkondades. Tema rääkis meile juhtimisest, täpsemalt projektide juhtimisest. Ka projektide juurde käib ütlus - "klient on kuningas" - ehk siis projekti tehakse ainult kliendi jaoks. Tiina Seemani loengu sõnumiks tooksin mina välja järgneva - hoia kainet mõistust, ole avatud ning ole teadlik erinevatest riskidest. Paigas peab olema tiim, kommunikatsioon ja eesmärk.		Minu arvates oli teine loeng see, millega õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine reaalselt pihta hakkas. Esinejaks oli EIK vilistlane, Tiina Seeman. Tegemist oli väga kogenenud naisterahvaga, kes on töötanud väga erinevates keskkondades erinevate inimestega ning omab oskusi mitmetes valdkondades. Tema rääkis meile juhtimisest, täpsemalt projektide juhtimisest. Ka projektide juurde käib ütlus - "klient on kuningas" - ehk siis projekti tehakse ainult kliendi jaoks. Tiina Seemani loengu sõnumiks tooksin mina välja järgneva - hoia kainet mõistust, ole avatud ning ole teadlik erinevatest riskidest. Paigas peab olema tiim, kommunikatsioon ja eesmärk.

Graudsep: /* Essee */

2015-10-17T12:35:41Z

Essee

← Older revision		Revision as of 15:35, 17 October 2015
Line 13:		Line 13:
	Minu arvates oli teine loeng see, millega õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine reaalselt pihta hakkas. Esinejaks oli EIK vilistlane, Tiina Seeman. Tegemist oli väga kogenenud naisterahvaga, kes on töötanud väga erinevates keskkondades erinevate inimestega ning omab oskusi mitmetes valdkondades. Tema rääkis meile juhtimisest, täpsemalt projektide juhtimisest. Ka projektide juurde käib ütlus - "klient on kuningas" - ehk siis projekti tehakse ainult kliendi jaoks. Tiina Seemani loengu sõnumiks tooksin mina välja järgneva - hoia kainet mõistust, ole avatud ning ole teadlik erinevatest riskidest. Paigas peab olema tiim, kommunikatsioon ja eesmärk.		Minu arvates oli teine loeng see, millega õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine reaalselt pihta hakkas. Esinejaks oli EIK vilistlane, Tiina Seeman. Tegemist oli väga kogenenud naisterahvaga, kes on töötanud väga erinevates keskkondades erinevate inimestega ning omab oskusi mitmetes valdkondades. Tema rääkis meile juhtimisest, täpsemalt projektide juhtimisest. Ka projektide juurde käib ütlus - "klient on kuningas" - ehk siis projekti tehakse ainult kliendi jaoks. Tiina Seemani loengu sõnumiks tooksin mina välja järgneva - hoia kainet mõistust, ole avatud ning ole teadlik erinevatest riskidest. Paigas peab olema tiim, kommunikatsioon ja eesmärk.

	Kolmandas loengus oli esinejaks Elar Lang, kes on samuti EIK vilistlane. Ta on veebirakenduste turvalisuse koolitaja ja testija. Elar Langi loeng oli minu arvates väga hea motivatsioonikõne laiskadele tudengitele, sest ta andis näpunäiteid, kuidas lahendada õppimisega kaasnevaid probleeme, läbi enda kogemustega. Elar on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikoolite cum laudega, olles keskkoolis tüüpiline koolipoiss, kes oli isegi vahepeal välja kukkumise äärel. Meile jagas ta mitmeid näpunäiteid, millest kõige tähtsam on õppida õppima - keskenduda võimalustele, mitte takistustele. Samuti mainis ta, et vältida tuleb elamist homse arvelt, suhtumine on väga tähtis ja kui tudeng ei ole pühendunud, siis on ta väärtusetu. Pärast seda loengut tundsin ma ennast nagu ma oleks just motivatsioonisüsti saanud. Super loeng, mina pean seda kõige huvitavamaks loenguks ~~sellest sarjas~~.		Kolmandas loengus oli esinejaks Elar Lang, kes on samuti EIK vilistlane. Ta on veebirakenduste turvalisuse koolitaja ja testija. Elar Langi loeng oli minu arvates väga hea motivatsioonikõne laiskadele tudengitele, sest ta andis näpunäiteid, kuidas lahendada õppimisega kaasnevaid probleeme, läbi enda kogemustega. Elar on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikoolite cum laudega, olles keskkoolis tüüpiline koolipoiss, kes oli isegi vahepeal välja kukkumise äärel. Meile jagas ta mitmeid näpunäiteid, millest kõige tähtsam on õppida õppima - keskenduda võimalustele, mitte takistustele. Samuti mainis ta, et vältida tuleb elamist homse arvelt, suhtumine on väga tähtis ja kui tudeng ei ole pühendunud, siis on ta väärtusetu. Pärast seda loengut tundsin ma ennast nagu ma oleks just motivatsioonisüsti saanud. Super loeng, mina pean seda kõige huvitavamaks loenguks antud loengusarjas.

	Järgmises loengus oli esinejaks süsteemiadministraator Taavi Tuisk, kes rääkis meile oma kogemustest sellel erialal. Koheselt oli näha, et ta on väga kogenenud ja temast õhkas kurnatust ja läbi elatud pinget. Selle kõige põhjuseks on see, et süsteemiadministraatori tööpäevad võivad venida pikaks ja sellel erialal on vastutus väga suur. Tuisk mainis, et kui tudengil on soov süsteemiadministraatorina töötada, peab tal olema hea stressitaluvus, leidlikkus, programmeerimisoskus. Kõige tähtsam osa on ametieetika - ära mitte mingil juhul sobra kliendi isiklikes andmetes. See võib kaasa tuua ootamatud tagajärjed. Samuti ei piisa koolis õpetatust - tänapäeva süsteemide administreerimises tuleb olla kursis kõikide muudatustega. Ma ei pea seda loengut eriti põnevaks, kuna esinejal ei tekkinud sidet kuulajaskonnaga. Samas oli Taavi teema selline, mida ei saa eriti uute tudengitega arutada, kuna neil ei ole nii suurt kogemust selles valdkonnas.		Järgmises loengus oli esinejaks süsteemiadministraator Taavi Tuisk, kes rääkis meile oma kogemustest sellel erialal. Koheselt oli näha, et ta on väga kogenenud ja temast õhkas kurnatust ja läbi elatud pinget. Selle kõige põhjuseks on see, et süsteemiadministraatori tööpäevad võivad venida pikaks ja sellel erialal on vastutus väga suur. Tuisk mainis, et kui tudengil on soov süsteemiadministraatorina töötada, peab tal olema hea stressitaluvus, leidlikkus, programmeerimisoskus. Kõige tähtsam osa on ametieetika - ära mitte mingil juhul sobra kliendi isiklikes andmetes. See võib kaasa tuua ootamatud tagajärjed. Samuti ei piisa koolis õpetatust - tänapäeva süsteemide administreerimises tuleb olla kursis kõikide muudatustega. Ma ei pea seda loengut eriti põnevaks, kuna esinejal ei tekkinud sidet kuulajaskonnaga. Samas oli Taavi teema selline, mida ei saa eriti uute tudengitega arutada, kuna neil ei ole nii suurt kogemust selles valdkonnas.

Graudsep: /* Essee */

2015-10-17T12:35:21Z

Essee

← Older revision		Revision as of 15:35, 17 October 2015
Line 11:		Line 11:
	Esimesse loengusse, mis toimus kohe pärast avaaktust, ma ei jõudnud. Kuna tänapäeva maailmas on kõik kättesaadav, oli ka minul seda loengut võimalik seda järele vaadata. Esimeses loengus räägiti meile, kui uutele tudengitele, elust IT Kolledžis, kodukorrast, reeglitest ja paljustki muust. Kuna antud informatsioon oli väga üldine, ei ole ka võimalik üldist sõnumit sellest loengust välja tuua.		Esimesse loengusse, mis toimus kohe pärast avaaktust, ma ei jõudnud. Kuna tänapäeva maailmas on kõik kättesaadav, oli ka minul seda loengut võimalik seda järele vaadata. Esimeses loengus räägiti meile, kui uutele tudengitele, elust IT Kolledžis, kodukorrast, reeglitest ja paljustki muust. Kuna antud informatsioon oli väga üldine, ei ole ka võimalik üldist sõnumit sellest loengust välja tuua.

	Minu arvates oli teine loeng see, millega õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine reaalselt pihta hakkas. Esinejaks oli EIK vilistlane, Tiina Seeman. Tegemist oli väga kogenenud naisterahvaga, kes on töötanud väga erinevates keskkondades erinevate inimestega ning omab oskusi mitmetes valdkondades. Tema rääkis meile juhtimisest, täpsemalt projektide juhtimisest. Ka projektide juurde käib ütlus - "klient on kuningas" - ehk siis projekti tehakse ainult kliendi jaoks. Tiina Seemani loengu sõnumiks tooksin mina välja järgneva - ~~Hoia~~ kainet mõistust, ole avatud ning ole teadlik erinevatest riskidest. Paigas peab olema tiim, kommunikatsioon ja eesmärk.		Minu arvates oli teine loeng see, millega õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine reaalselt pihta hakkas. Esinejaks oli EIK vilistlane, Tiina Seeman. Tegemist oli väga kogenenud naisterahvaga, kes on töötanud väga erinevates keskkondades erinevate inimestega ning omab oskusi mitmetes valdkondades. Tema rääkis meile juhtimisest, täpsemalt projektide juhtimisest. Ka projektide juurde käib ütlus - "klient on kuningas" - ehk siis projekti tehakse ainult kliendi jaoks. Tiina Seemani loengu sõnumiks tooksin mina välja järgneva - hoia kainet mõistust, ole avatud ning ole teadlik erinevatest riskidest. Paigas peab olema tiim, kommunikatsioon ja eesmärk.

	Kolmandas loengus oli esinejaks Elar Lang, kes on samuti EIK vilistlane. Ta on veebirakenduste turvalisuse koolitaja ja testija. Elar Langi loeng oli minu arvates väga hea motivatsioonikõne laiskadele tudengitele, sest ta andis näpunäiteid, kuidas lahendada õppimisega kaasnevaid probleeme, läbi enda kogemustega. Elar on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikoolite cum laudega, olles keskkoolis tüüpiline koolipoiss, kes oli isegi vahepeal välja kukkumise äärel. Meile jagas ta mitmeid näpunäiteid, millest kõige tähtsam on õppida õppima - keskenduda võimalustele, mitte takistustele. Samuti mainis ta, et vältida tuleb elamist homse arvelt, suhtumine on väga tähtis ja kui tudeng ei ole pühendunud, siis on ta väärtusetu. Pärast seda loengut tundsin ma ennast nagu ma oleks just motivatsioonisüsti saanud. Super loeng, mina pean seda kõige huvitavamaks loenguks sellest sarjas.		Kolmandas loengus oli esinejaks Elar Lang, kes on samuti EIK vilistlane. Ta on veebirakenduste turvalisuse koolitaja ja testija. Elar Langi loeng oli minu arvates väga hea motivatsioonikõne laiskadele tudengitele, sest ta andis näpunäiteid, kuidas lahendada õppimisega kaasnevaid probleeme, läbi enda kogemustega. Elar on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikoolite cum laudega, olles keskkoolis tüüpiline koolipoiss, kes oli isegi vahepeal välja kukkumise äärel. Meile jagas ta mitmeid näpunäiteid, millest kõige tähtsam on õppida õppima - keskenduda võimalustele, mitte takistustele. Samuti mainis ta, et vältida tuleb elamist homse arvelt, suhtumine on väga tähtis ja kui tudeng ei ole pühendunud, siis on ta väärtusetu. Pärast seda loengut tundsin ma ennast nagu ma oleks just motivatsioonisüsti saanud. Super loeng, mina pean seda kõige huvitavamaks loenguks sellest sarjas.