User:Gvaikre - Revision history

Gvaikre: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2014-12-06T21:15:47Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 00:15, 7 December 2014
Line 1:		Line 1:
	~~=Erialatutvustuse aine arvestustöö=~~
	~~Autor: Gert Vaikre<br>~~
	~~Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012~~

	~~==Essee==~~
	Tavaliselt peaks selline aine nagu „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ üks üpris tüütu ja igav aine olema. Nime järgi eeldaks sellest iganädalast kuiva juttu, mis tutvustaks meile IT Kolledži õppekorda ja muid sarnaseid aspekte. Siiski oli see aine väga huvitavalt ära korraldatud – iga nädal tuli rääkima meile mõni inimene kuskilt tuntud Eesti ettevõttest tutvustama meie erialadega seotud asjaolusid.<br><br>
	6. septembri loeng oli teemal „Helpdesk“. Esinema tulid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Helpdesk on väga vajalik tugiteenus firmas, kus kasutatakse arvuteid. See aitab kasutajaid kõikvõimalike arvutitega seotud muredega. Niisiis rääkisid Peeter ja Peeter Skype’i helpdeski süsteemist. Sellega sisutasid nad umbes 30 minutit loengust ja sellele järgnes suurejooneline Skype’i reklaamimine. Näidati töökeskkondi, räägiti kui huvitav ja hea seal töötada on jne. Siiski oli kõik see üpris huvitav, sest esinejad rääkisid ladusalt ja oli aru saada, et nad olid ette valmistunud. Lisaks olen ma ka ise helpdeski tööga pidanud päris palju kokku puutuma ning seetõttu tundusid need naljad ja juhtumised tuttavalt koomilised.<br><br>
	13. septembril tuli esinema Janika Liiv oma loenguga „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Janika Liiv töötab programmeerijana Eesti ettevõttes nimega Toggl. Omajagu huvitavaks tegi selle loengu just see, et esineja oli naissoost. Ei näe just tihti naist sellisel alal töötamas. Loeng oli tõepoolest väga subjektiivne. Ei rääkinud üldiselt programmeerimisest ja erialast, vaid kõike enda seisukohalt – mida tema on õppinud, kuidas ta on õppinud ja kuhu ta välja on jõudnud. Motiveeriv oli kuulata seda, kuidas ta ei teadnud IT Kolledžisse astudes mitte midagi IT’st, aga nüüd töötab programmeerijana. Teise osa loengust moodustas erinevate naisprogrammeerijate kogukondade tutvustamine, mis ei olnud mulle just kõige huvitavam kuulamine. Ilmselt see loengu osa oli pigem suunatud naissugupoolele. Väga meeldis mulle tema huvitavad analoogiad programmide kirjutamise ja filmide tegemise vahel. Eriti tore tundus väide, et programmeerimine on loovkirjutamine ja programmeerija on stsenarist.<br><br>
	20. septembri loengut teemal „IT tööturg“ viis läbi Andres Septer, kes töötab Playtechis. See on üks maailma suurimaid internetikasiinode valmistajaid. Loengu alguses mainis ta üht väga tuttavat ja peaaegu, et vältimatut olukorda – peale kooli lõpetamist tööd otsides eeldab tööandja, et on olemas töökogemus. Töökogemust aga ei saa, sest keegi ei võta tööle. Soovitab sellest välja saamiseks kas erinevaid akadeemilisi programme, mille käigus saab välismaal õppida, või siis minna praktikandiks kuhugi ettevõttesse. Ka praktikal käimine käib töökogemuse alla. Andres Septer soovitab tuttavaks saada UNIXi keskkonnaga, sest tema sõnutsi raha teenitakse vaid UNIXi keskkonnas.<br><br>
	27. septembril astus tudengite ette Martin Paljak oma loenguga „Karma“. Martin Paljak on olnud 12 aastat freelancer – tegutsenud sellega, millega tegutseda annab. Loeng oli väga abstraktne. Rääkis väga laialdasel teemal suhteliselt vabalt. Põhi point oli, et karma on nö internetivaluuta. Internetis määrab su tegelaskuju ja selle, kuidas inimesed sinusse suhtuvad ja mida sinust arvatakse, suuresti sinu teod. See on üpris erinev pärismaailmast, kus tihti otsustatakse inimeste üle näo järgi ja väga suur osa on eelarvamustel.<br><br>
	4. oktoobri loeng kandis pealkirja „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Esinejaid oli rohkelt – Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Kõik nad töötavad Ignite’s, mis on tarkvara terviklahendusi pakkuv ettevõte. Nad ei paku mitte vaid programmeerimisteenust, vaid aitavad leida kõige optimaalsemaid ja turu seisukohast vajalikke lahendusi. Räägiti Ignite’ist üldiselt ja sellest, kuidas seal tööd tehakse. Mulle just meeldis see, et oma ettevõtte tutvustamisel ei põhinetud puhtalt reklaamimisele. Nad pigem tutvustasid oma töötegemise stiili, agiilset tarkvaraarendust. Selle võtte läbivaks võtmesõnaks on KOOSTÖÖ. Ma ei olnud agiilsest tarkvaraarendusest varem midagi kuulnud, kuid nüüd tundub see minu silmis kõige asjalikum lahendus. Huvitavad ja asjakohased olid ka need demonstratiivsed mängud, mis vahele paisati. Miinuseks võiksin öelda, et loengu tempo tundus kohati kuidagi aeglane.<br><br>
	11. oktoobril tuli esinema Kristjan Karmo. Loengu teemaks „Testimine ja tarkvarakvaliteet“. Alguses tuletas meelde koomilist juhtumit IT Kolledži avaaktuselt, kus tema küsimuse „kas keegi plaanib ka testijana töötada?“ peale tõstis käe 5 inimest. See loeng oli minu jaoks väga huvitav, sest et ma olin testimisest täiesti teisel arusaamal. Kui Kristjan Karmo tõi välja testimisega seotud eelarvamusi ja lükkas neid ümber, sai ka minu silmis testimine hoopis teistsuguse varjundi. Kristjan Karmo rääkis natuke ka agiilsest arendusest, mis läks kokku eelmise loenguga „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Ta sõnastas agiilsuse kohta ühe väga hea mõtte, mis mulle meelde jäi – „agiilsus ei ole laiskuse vabandus“.<br><br>
	18. oktoobri loengut viis läbi Siim Vene. Ta töötab Põhja Eesti-Regionaalhaiglas. Rääkis pikalt ja laialt kuidas tehnoloogia on kaasa toonud meditsiinis muutusi. Lisaks tutvustas ja näitas ka graafiliselt Põhja-Eesti Regionaalhaiglas olevat arvutisüsteemi. Lisaks mainis ta, et IT-mehe amet on suhteliselt tänamatu amet. Keegi ei tule ütlema sulle „2 nädalat on kõik arvutid hästi töötanud, aitäh sulle!“, vaid tullakse ainult kiruma, kui midagi ei tööta. Loeng oli üpris paljuhõlmav ja tundus, et räägiti kõigest, mis pähe tuli. Seda ta mainis ka enne rääkima hakkamist, et ta kutsuti kõnelema millest iganes.<br><br>
	Loengud olid üpris mitmekülgsed ja neis esitatavad teemad väga ei kordunud. Väga hea mõte on erialatutvustus viia läbi inimeste, kes selle erialaga juba tegelevad ja kokku puutunud on. Nemad oskavad sellest kõige paremini rääkida.


	~~==Õpingukorralduse küsimused==~~
	~~===Küsimus B===~~
	Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

	~~===Vastus===~~
	Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksam tuleb kokku leppida õppejõuga ning õppeosakonnas määratakse uue eksami aeg. Järeleksami tegemine RE kohal on tasuta. REV kohal maksab eksami järele tegemine 14,2 eurot.

	~~===Küsimus 5===~~
	Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

	~~===Vastus===~~
	~~Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:~~
	~~<br>~~
	~~1) Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br>~~
	~~2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks;<br>~~
	~~3) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni<br>~~
	~~4) Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks.<br>~~

	~~Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.~~
	~~<br>~~
	Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
	~~<br>~~
	Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Õppeained deklareerida ei saa, kui just ei ole akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks (vaja esitada kirjalik taotlus õppeosakonda).


	~~[[Category:Erialatutvustus 2012]]~~

Gvaikre at 16:52, 27 February 2014

2014-02-27T16:52:54Z

← Older revision		Revision as of 19:52, 27 February 2014
Line 41:		Line 41:

	[[Category:Erialatutvustus 2012]]		[[Category:Erialatutvustus 2012]]
	~~=Skriptimine=~~
	~~==Quest2==~~
	~~<source lang=bash>#!/bin/bash~~
	~~# Gert Vaikre A21~~
	~~# Kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist.~~
	~~# Et ntpdc -c monlisti järgi väga kaua ootama ei peaks (kontroll toimib alles pärast programmi lõpetamist)~~
	~~# kasutatakse timeout funktsiooni, mis tapab protsessi etteantud aja möödudes.~~
	~~# Iseenesest saaks selle skriptiga kogu neti läbi skännida (pannes timeout üpris väikseks),~~
	~~# kui see kõik loopi panna ja argumentideks IP'de vahemik.~~

	~~export LC_ALL=C~~

	~~IP=$1~~
	~~TIME=5~~

	~~if [ $# -eq 2 ]; then~~
	~~TIME=$2~~
	~~elif [ $# -eq 0 ]; then~~
	~~echo "kasutamine: $0 ip [timeout]"~~
	~~echo "default timeout 5s"~~
	~~exit 1~~
	fi

	~~function timeout {~~
	~~PROGRAMM=$(echo $1 \| cut -d" " -f1)~~
	~~$1 &~~
	~~sleep $2~~
	~~if [ $(ps -ef \| grep $PROGRAMM \| grep -v grep >/dev/null; echo $?) -eq 0 ]; then~~
	~~killall $PROGRAMM~~
	fi
	}

	~~if [ $(timeout "ntpdc -c monlist $IP" "$TIME" 2>/dev/null \| grep remote >/dev/null ; echo $?) -eq 0 ]; then~~
	~~echo "ntp server $1 lubab kasutada käsku monlist"~~
	~~else~~
	~~echo "ntp server $1 ei luba kasutada käsku monlist"~~
	~~fi</source>~~

	~~==Quest4==~~
	~~<source lang='bash'>#!/bin/bash~~
	#
	~~# Gert Vaikre A21~~
	~~# Leiab kasutajad, kelle paroolid on etteantud räsialgoritmiga räsitud.~~
	#

	~~if [ $UID -ne 0 ]; then~~
	~~echo "käivita root kasutajana"~~
	~~exit 2~~
	fi

	~~case "$1" in~~
	~~'md5')~~
	~~HASH=1~~
	;;
	~~'blowfish')~~
	~~HASH=2~~
	;;
	~~'sha256')~~
	~~HASH=5~~
	;;
	~~'sha512')~~
	~~HASH=6~~
	;;
	*)
	~~echo "kasutamine: $0 [sha512/sha256/blowfish/md5]"~~
	~~echo "näide: $0 sha512"~~
	~~exit 1~~
	;;
	~~esac~~

	~~KASUTAJAD=$(getent shadow \| grep ":\$$HASH" \| cut -d":" -f1)~~
	~~echo "kasutajad, kelle parooliräsi on $1'ga räsitud:"~~

	~~if [[ -z $KASUTAJAD ]]; then~~
	~~echo "mitte ühtegi : ("~~
	~~exit 3~~
	~~else~~
	~~echo $KASUTAJAD~~
	~~fi</source>~~

Gvaikre at 18:51, 25 February 2014

2014-02-25T18:51:19Z

← Older revision		Revision as of 21:51, 25 February 2014
Line 41:		Line 41:

	[[Category:Erialatutvustus 2012]]		[[Category:Erialatutvustus 2012]]
			=Skriptimine=
	==Quest2==		==Quest2==
	<source lang=bash>#!/bin/bash		<source lang=bash>#!/bin/bash

Gvaikre at 18:42, 25 February 2014

2014-02-25T18:42:00Z

@@ Line 77: / Line 77: @@
 else
      echo "ntp server $1 ei luba kasutada käsku monlist"
 fi</source>

Gvaikre: /* Quest2 */

2014-02-18T15:40:40Z

Quest2

← Older revision		Revision as of 18:40, 18 February 2014
Line 46:		Line 46:
	# Gert Vaikre A21		# Gert Vaikre A21
	# Kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist.		# Kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist.
	# Et ntpdc -c monlisti järgi väga kaua ootama ei peaks (~~grep~~ toimib alles pärast programmi lõpetamist)		# Et ntpdc -c monlisti järgi väga kaua ootama ei peaks (kontroll toimib alles pärast programmi lõpetamist)
	# kasutatakse timeout funktsiooni, mis tapab protsessi etteantud		# kasutatakse timeout funktsiooni, mis tapab protsessi etteantud aja möödudes.
	# aja möödudes.
	# Iseenesest saaks selle skriptiga kogu neti läbi skännida (pannes timeout üpris väikseks),		# Iseenesest saaks selle skriptiga kogu neti läbi skännida (pannes timeout üpris väikseks),
	# kui see kõik loopi panna ja argumentideks IP'de vahemik.		# kui see kõik loopi panna ja argumentideks IP'de vahemik.

Gvaikre: /* Quest2 */

2014-02-18T15:11:59Z

Quest2

← Older revision		Revision as of 18:11, 18 February 2014
Line 50:		Line 50:
	# aja möödudes.		# aja möödudes.
	# Iseenesest saaks selle skriptiga kogu neti läbi skännida (pannes timeout üpris väikseks),		# Iseenesest saaks selle skriptiga kogu neti läbi skännida (pannes timeout üpris väikseks),
	# kui see kõik loopi panna.		# kui see kõik loopi panna ja argumentideks IP'de vahemik.

	export LC_ALL=C		export LC_ALL=C

Gvaikre: /* Quest2 */

2014-02-18T15:11:25Z

Quest2

← Older revision		Revision as of 18:11, 18 February 2014
Line 46:		Line 46:
	# Gert Vaikre A21		# Gert Vaikre A21
	# Kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist.		# Kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist.
	# Et ntpdc -c monlisti ~~väljund väga pikaks ei läheks ja~~ väga kaua ~~aega~~ ei ~~võtaks,~~		# Et ntpdc -c monlisti järgi väga kaua ootama ei peaks (grep toimib alles pärast programmi lõpetamist)
	# kasutatakse timeout funktsiooni, mis tapab protsessi etteantud		# kasutatakse timeout funktsiooni, mis tapab protsessi etteantud
	# aja möödudes.		# aja möödudes.

Gvaikre: /* Quest2 */

2014-02-18T15:03:53Z

Quest2

← Older revision		Revision as of 18:03, 18 February 2014
Line 46:		Line 46:
	# Gert Vaikre A21		# Gert Vaikre A21
	# Kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist.		# Kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist.
	# Et ~~vastus~~ väga pikaks ei läheks ja väga kaua aega ei võtaks,		# Et ntpdc -c monlisti väljund väga pikaks ei läheks ja väga kaua aega ei võtaks,
	# kasutatakse timeout funktsiooni, mis tapab protsessi etteantud		# kasutatakse timeout funktsiooni, mis tapab protsessi etteantud
	# aja möödudes.		# aja möödudes.

Gvaikre at 14:56, 18 February 2014

2014-02-18T14:56:51Z

← Older revision		Revision as of 17:56, 18 February 2014
Line 41:		Line 41:

	[[Category:Erialatutvustus 2012]]		[[Category:Erialatutvustus 2012]]

			==Quest2==
			<source lang=bash>#!/bin/bash
			# Gert Vaikre A21
			# Kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist.
			# Et vastus väga pikaks ei läheks ja väga kaua aega ei võtaks,
			# kasutatakse timeout funktsiooni, mis tapab protsessi etteantud
			# aja möödudes.
			# Iseenesest saaks selle skriptiga kogu neti läbi skännida (pannes timeout üpris väikseks),
			# kui see kõik loopi panna.

			export LC_ALL=C

			IP=$1
			TIME=5

			if [ $# -eq 2 ]; then
			TIME=$2
			elif [ $# -eq 0 ]; then
			echo "kasutamine: $0 ip [timeout]"
			echo "default timeout 5s"
			exit 1
			fi

			function timeout {
			PROGRAMM=$(echo $1 \| cut -d" " -f1)
			$1 &
			sleep $2
			if [ $(ps -ef \| grep $PROGRAMM \| grep -v grep >/dev/null; echo $?) -eq 0 ]; then
			killall $PROGRAMM
			fi
			}

			if [ $(timeout "ntpdc -c monlist $IP" "$TIME" 2>/dev/null \| grep remote >/dev/null ; echo $?) -eq 0 ]; then
			echo "ntp server $1 lubab kasutada käsku monlist"
			else
			echo "ntp server $1 ei luba kasutada käsku monlist"
			fi</source>

Gvaikre at 19:08, 30 October 2012

2012-10-30T19:08:46Z

← Older revision		Revision as of 22:08, 30 October 2012
Line 4:		Line 4:

	==Essee==		==Essee==
	Tavaliselt peaks selline aine nagu „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ üks üpris tüütu ja igav aine olema. Nime järgi eeldaks sellest iganädalast kuiva juttu, mis tutvustaks meile IT Kolledži õppekorda ja muid sarnaseid aspekte. Siiski oli see aine väga huvitavalt ära korraldatud – iga nädal tuli rääkima meile mõni inimene kuskilt tuntud Eesti ettevõttest tutvustama meie erialadega seotud asjaolusid.<br>		Tavaliselt peaks selline aine nagu „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ üks üpris tüütu ja igav aine olema. Nime järgi eeldaks sellest iganädalast kuiva juttu, mis tutvustaks meile IT Kolledži õppekorda ja muid sarnaseid aspekte. Siiski oli see aine väga huvitavalt ära korraldatud – iga nädal tuli rääkima meile mõni inimene kuskilt tuntud Eesti ettevõttest tutvustama meie erialadega seotud asjaolusid.<br><br>
	6. septembri loeng oli teemal „Helpdesk“. Esinema tulid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Helpdesk on väga vajalik tugiteenus firmas, kus kasutatakse arvuteid. See aitab kasutajaid kõikvõimalike arvutitega seotud muredega. Niisiis rääkisid Peeter ja Peeter Skype’i helpdeski süsteemist. Sellega sisutasid nad umbes 30 minutit loengust ja sellele järgnes suurejooneline Skype’i reklaamimine. Näidati töökeskkondi, räägiti kui huvitav ja hea seal töötada on jne. Siiski oli kõik see üpris huvitav, sest esinejad rääkisid ladusalt ja oli aru saada, et nad olid ette valmistunud. Lisaks olen ma ka ise helpdeski tööga pidanud päris palju kokku puutuma ning seetõttu tundusid need naljad ja juhtumised tuttavalt koomilised.<br>		6. septembri loeng oli teemal „Helpdesk“. Esinema tulid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Helpdesk on väga vajalik tugiteenus firmas, kus kasutatakse arvuteid. See aitab kasutajaid kõikvõimalike arvutitega seotud muredega. Niisiis rääkisid Peeter ja Peeter Skype’i helpdeski süsteemist. Sellega sisutasid nad umbes 30 minutit loengust ja sellele järgnes suurejooneline Skype’i reklaamimine. Näidati töökeskkondi, räägiti kui huvitav ja hea seal töötada on jne. Siiski oli kõik see üpris huvitav, sest esinejad rääkisid ladusalt ja oli aru saada, et nad olid ette valmistunud. Lisaks olen ma ka ise helpdeski tööga pidanud päris palju kokku puutuma ning seetõttu tundusid need naljad ja juhtumised tuttavalt koomilised.<br><br>
	13. septembril tuli esinema Janika Liiv oma loenguga „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Janika Liiv töötab programmeerijana Eesti ettevõttes nimega Toggl. Omajagu huvitavaks tegi selle loengu just see, et esineja oli naissoost. Ei näe just tihti naist sellisel alal töötamas. Loeng oli tõepoolest väga subjektiivne. Ei rääkinud üldiselt programmeerimisest ja erialast, vaid kõike enda seisukohalt – mida tema on õppinud, kuidas ta on õppinud ja kuhu ta välja on jõudnud. Motiveeriv oli kuulata seda, kuidas ta ei teadnud IT Kolledžisse astudes mitte midagi IT’st, aga nüüd töötab programmeerijana. Teise osa loengust moodustas erinevate naisprogrammeerijate kogukondade tutvustamine, mis ei olnud mulle just kõige huvitavam kuulamine. Ilmselt see loengu osa oli pigem suunatud naissugupoolele. Väga meeldis mulle tema huvitavad analoogiad programmide kirjutamise ja filmide tegemise vahel. Eriti tore tundus väide, et programmeerimine on loovkirjutamine ja programmeerija on stsenarist.<br>		13. septembril tuli esinema Janika Liiv oma loenguga „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Janika Liiv töötab programmeerijana Eesti ettevõttes nimega Toggl. Omajagu huvitavaks tegi selle loengu just see, et esineja oli naissoost. Ei näe just tihti naist sellisel alal töötamas. Loeng oli tõepoolest väga subjektiivne. Ei rääkinud üldiselt programmeerimisest ja erialast, vaid kõike enda seisukohalt – mida tema on õppinud, kuidas ta on õppinud ja kuhu ta välja on jõudnud. Motiveeriv oli kuulata seda, kuidas ta ei teadnud IT Kolledžisse astudes mitte midagi IT’st, aga nüüd töötab programmeerijana. Teise osa loengust moodustas erinevate naisprogrammeerijate kogukondade tutvustamine, mis ei olnud mulle just kõige huvitavam kuulamine. Ilmselt see loengu osa oli pigem suunatud naissugupoolele. Väga meeldis mulle tema huvitavad analoogiad programmide kirjutamise ja filmide tegemise vahel. Eriti tore tundus väide, et programmeerimine on loovkirjutamine ja programmeerija on stsenarist.<br><br>
	20. septembri loengut teemal „IT tööturg“ viis läbi Andres Septer, kes töötab Playtechis. See on üks maailma suurimaid internetikasiinode valmistajaid. Loengu alguses mainis ta üht väga tuttavat ja peaaegu, et vältimatut olukorda – peale kooli lõpetamist tööd otsides eeldab tööandja, et on olemas töökogemus. Töökogemust aga ei saa, sest keegi ei võta tööle. Soovitab sellest välja saamiseks kas erinevaid akadeemilisi programme, mille käigus saab välismaal õppida, või siis minna praktikandiks kuhugi ettevõttesse. Ka praktikal käimine käib töökogemuse alla. Andres Septer soovitab tuttavaks saada UNIXi keskkonnaga, sest tema sõnutsi raha teenitakse vaid UNIXi keskkonnas.<br>		20. septembri loengut teemal „IT tööturg“ viis läbi Andres Septer, kes töötab Playtechis. See on üks maailma suurimaid internetikasiinode valmistajaid. Loengu alguses mainis ta üht väga tuttavat ja peaaegu, et vältimatut olukorda – peale kooli lõpetamist tööd otsides eeldab tööandja, et on olemas töökogemus. Töökogemust aga ei saa, sest keegi ei võta tööle. Soovitab sellest välja saamiseks kas erinevaid akadeemilisi programme, mille käigus saab välismaal õppida, või siis minna praktikandiks kuhugi ettevõttesse. Ka praktikal käimine käib töökogemuse alla. Andres Septer soovitab tuttavaks saada UNIXi keskkonnaga, sest tema sõnutsi raha teenitakse vaid UNIXi keskkonnas.<br><br>
	27. septembril astus tudengite ette Martin Paljak oma loenguga „Karma“. Martin Paljak on olnud 12 aastat freelancer – tegutsenud sellega, millega tegutseda annab. Loeng oli väga abstraktne. Rääkis väga laialdasel teemal suhteliselt vabalt. Põhi point oli, et karma on nö internetivaluuta. Internetis määrab su tegelaskuju ja selle, kuidas inimesed sinusse suhtuvad ja mida sinust arvatakse, suuresti sinu teod. See on üpris erinev pärismaailmast, kus tihti otsustatakse inimeste üle näo järgi ja väga suur osa on eelarvamustel.<br>		27. septembril astus tudengite ette Martin Paljak oma loenguga „Karma“. Martin Paljak on olnud 12 aastat freelancer – tegutsenud sellega, millega tegutseda annab. Loeng oli väga abstraktne. Rääkis väga laialdasel teemal suhteliselt vabalt. Põhi point oli, et karma on nö internetivaluuta. Internetis määrab su tegelaskuju ja selle, kuidas inimesed sinusse suhtuvad ja mida sinust arvatakse, suuresti sinu teod. See on üpris erinev pärismaailmast, kus tihti otsustatakse inimeste üle näo järgi ja väga suur osa on eelarvamustel.<br><br>
	4. oktoobri loeng kandis pealkirja „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Esinejaid oli rohkelt – Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Kõik nad töötavad Ignite’s, mis on tarkvara terviklahendusi pakkuv ettevõte. Nad ei paku mitte vaid programmeerimisteenust, vaid aitavad leida kõige optimaalsemaid ja turu seisukohast vajalikke lahendusi. Räägiti Ignite’ist üldiselt ja sellest, kuidas seal tööd tehakse. Mulle just meeldis see, et oma ettevõtte tutvustamisel ei põhinetud puhtalt reklaamimisele. Nad pigem tutvustasid oma töötegemise stiili, agiilset tarkvaraarendust. Selle võtte läbivaks võtmesõnaks on KOOSTÖÖ. Ma ei olnud agiilsest tarkvaraarendusest varem midagi kuulnud, kuid nüüd tundub see minu silmis kõige asjalikum lahendus. Huvitavad ja asjakohased olid ka need demonstratiivsed mängud, mis vahele paisati. Miinuseks võiksin öelda, et loengu tempo tundus kohati kuidagi aeglane.<br>		4. oktoobri loeng kandis pealkirja „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Esinejaid oli rohkelt – Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Kõik nad töötavad Ignite’s, mis on tarkvara terviklahendusi pakkuv ettevõte. Nad ei paku mitte vaid programmeerimisteenust, vaid aitavad leida kõige optimaalsemaid ja turu seisukohast vajalikke lahendusi. Räägiti Ignite’ist üldiselt ja sellest, kuidas seal tööd tehakse. Mulle just meeldis see, et oma ettevõtte tutvustamisel ei põhinetud puhtalt reklaamimisele. Nad pigem tutvustasid oma töötegemise stiili, agiilset tarkvaraarendust. Selle võtte läbivaks võtmesõnaks on KOOSTÖÖ. Ma ei olnud agiilsest tarkvaraarendusest varem midagi kuulnud, kuid nüüd tundub see minu silmis kõige asjalikum lahendus. Huvitavad ja asjakohased olid ka need demonstratiivsed mängud, mis vahele paisati. Miinuseks võiksin öelda, et loengu tempo tundus kohati kuidagi aeglane.<br><br>
	11. oktoobril tuli esinema Kristjan Karmo. Loengu teemaks „Testimine ja tarkvarakvaliteet“. Alguses tuletas meelde koomilist juhtumit IT Kolledži avaaktuselt, kus tema küsimuse „kas keegi plaanib ka testijana töötada?“ peale tõstis käe 5 inimest. See loeng oli minu jaoks väga huvitav, sest et ma olin testimisest täiesti teisel arusaamal. Kui Kristjan Karmo tõi välja testimisega seotud eelarvamusi ja lükkas neid ümber, sai ka minu silmis testimine hoopis teistsuguse varjundi. Kristjan Karmo rääkis natuke ka agiilsest arendusest, mis läks kokku eelmise loenguga „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Ta sõnastas agiilsuse kohta ühe väga hea mõtte, mis mulle meelde jäi – „agiilsus ei ole laiskuse vabandus“.<br>		11. oktoobril tuli esinema Kristjan Karmo. Loengu teemaks „Testimine ja tarkvarakvaliteet“. Alguses tuletas meelde koomilist juhtumit IT Kolledži avaaktuselt, kus tema küsimuse „kas keegi plaanib ka testijana töötada?“ peale tõstis käe 5 inimest. See loeng oli minu jaoks väga huvitav, sest et ma olin testimisest täiesti teisel arusaamal. Kui Kristjan Karmo tõi välja testimisega seotud eelarvamusi ja lükkas neid ümber, sai ka minu silmis testimine hoopis teistsuguse varjundi. Kristjan Karmo rääkis natuke ka agiilsest arendusest, mis läks kokku eelmise loenguga „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Ta sõnastas agiilsuse kohta ühe väga hea mõtte, mis mulle meelde jäi – „agiilsus ei ole laiskuse vabandus“.<br><br>
	18. oktoobri loengut viis läbi Siim Vene. Ta töötab Põhja Eesti-Regionaalhaiglas. Rääkis pikalt ja laialt kuidas tehnoloogia on kaasa toonud meditsiinis muutusi. Lisaks tutvustas ja näitas ka graafiliselt Põhja-Eesti Regionaalhaiglas olevat arvutisüsteemi. Lisaks mainis ta, et IT-mehe amet on suhteliselt tänamatu amet. Keegi ei tule ütlema sulle „2 nädalat on kõik arvutid hästi töötanud, aitäh sulle!“, vaid tullakse ainult kiruma, kui midagi ei tööta. Loeng oli üpris paljuhõlmav ja tundus, et räägiti kõigest, mis pähe tuli. Seda ta mainis ka enne rääkima hakkamist, et ta kutsuti kõnelema millest iganes.<br>		18. oktoobri loengut viis läbi Siim Vene. Ta töötab Põhja Eesti-Regionaalhaiglas. Rääkis pikalt ja laialt kuidas tehnoloogia on kaasa toonud meditsiinis muutusi. Lisaks tutvustas ja näitas ka graafiliselt Põhja-Eesti Regionaalhaiglas olevat arvutisüsteemi. Lisaks mainis ta, et IT-mehe amet on suhteliselt tänamatu amet. Keegi ei tule ütlema sulle „2 nädalat on kõik arvutid hästi töötanud, aitäh sulle!“, vaid tullakse ainult kiruma, kui midagi ei tööta. Loeng oli üpris paljuhõlmav ja tundus, et räägiti kõigest, mis pähe tuli. Seda ta mainis ka enne rääkima hakkamist, et ta kutsuti kõnelema millest iganes.<br><br>
	Loengud olid üpris mitmekülgsed ja neis esitatavad teemad väga ei kordunud. Väga hea mõte on erialatutvustus viia läbi inimeste, kes selle erialaga juba tegelevad ja kokku puutunud on. Nemad oskavad sellest kõige paremini rääkida.		Loengud olid üpris mitmekülgsed ja neis esitatavad teemad väga ei kordunud. Väga hea mõte on erialatutvustus viia läbi inimeste, kes selle erialaga juba tegelevad ja kokku puutunud on. Nemad oskavad sellest kõige paremini rääkida.