User:Habel - Revision history

Habel: Blanked the page

2014-03-08T00:36:08Z

Blanked the page

← Older revision		Revision as of 03:36, 8 March 2014
Line 1:		Line 1:
	~~=Erialatutvustuse aine arvestustöö=~~
	~~Autor: Henri Abel<br>~~

	Mina olen IT-ga tegelenud juba pikemat aega enne siia kooli tulekut. Nimelt käisin 4 aastat Tartu Kutsehariduskeskuses eriala „Arvutid ja Arvutivõrgud“ õppimas, lisaks on IT vastu huvi olnud väga varajasest lapsepõlvest. Enne siia kooli tulekut töötasin arendajana ning vabast ajast haldasin mõnda serverit. Endal juba töökogemus ja ettekujutust IT maailmast olemas oli kursuse jooksul huvitav kuulata teiste inimeste arvamust kes on palju pikemalt valdkonnaga tegelenud.
	~~Esimene loeng rääkis kooli võimalustest, kust mida leida ja kuidas järgneva 3 aastaga siin hakkama saada. Loeng oli informatiivne ja lahtiseid küsimusi õhku ei jäänud.~~

	Teise loengu tulid juba väliskülalised Skype-st, kaks Peetrit, kes rääkisid helpdeskist. Etteruttavalt öelduna oli see üks huvitavamaid loenguid, küsiti palju. Üsnagi palju mida nad rääkisid tuli ka endale tuttav mingil määral ette. Üsna palju sarnasusi oli praktikaga mida tegin 2011 aasta lõpul Tartu Tervishoiu kõrgkoolis. Kõige eredamalt loengust jäi meelde koht kus üks Peetritest ütles kaua kulus tal aega ITcollege lõpetamiseks, number oli vist 9 aastat. Kirjeldati kuidas töötab Skype-s kasutajatoe pakkumine ning kuidas firmasiseselt toimub uute inimeste koolitamine ja olemasolevatele tehnilise toe pakkumine. Jäi mulje, et neile töö meeldib ja Skype on kindlasti koht kus võiks ka ise kunagi töötada.

	Kolmas loeng oli Ruby on Rails veebiarendusraamistiku kohta. Üllatavalt oli lugejaks naissoost isik, siiamaani olen ainult meestest programmeerijaid kohanud. Loeng ei olnud väga tehniline, räägiti ajaloost, võimalustest ja hetkeolukorrast. Küsiti ka kuulajate käest mõnda lihtsamat asja. Ise konkreetselt selle keelega kokku puutunud ei ole küll aga tekkis kerge huvi selle teema vastu. Meeldis väga koht kus esineja rääkis versioonihaldusest, see on asi mida peaks iga programmeerija kasutama. Puudutati ka stereotüübi teemat, ning julgustati naisi rohkem palka endale küsima. Praegusel ajahetkel enam ei pea omama pikka patsi, et olla tõsiseltvõetav IT tegelane. Teiste tagasisidest olen kuulnud, et loeng oli igav, ise ma seda ei ütleks kuigi IT võõrale isikule oleks võib-olla võinud natuke rohkem selgitada veebiarenduse protsessi.

	Järgnev loeng rääkis suures osas IT tööturust. Esimene asi mis meelde tuleb seoses selle loenguga on valge paber ja joonistused. Väga paljud asjad selgitamise käigus joonistati paberile. Esineja rääkis väga palju enda kogemusest ja arvamustest. Palju oli sellised julgeid väiteid nagu, et riigisektoris ei pea tööd tegema piisab ainult kohalkäimisest jne. Loengus esinesid väiteid mis olid ainult tema seisukohad ning ei läinud minu arvamustega väga kokku. Kõige rohkem häiris Linuxi teema, ehki ma olen ise ka Linuxi pooldaja ei arva ma, et see ongi ainuõige lahendus ja Windows on kõikpaha mis kunagi ei tööta ja jookseb koguaeg kokku. Selline asi oli tõsi võib-olla 10 aastat tagasi, nüüdseks on asjad väga palju muutunud ning Windows on sama töökindel kui Linux ja väga suurtes infrastruktuurides kus töökindlus on oluline valitakse järjest rohkem ka Windowsi baasil lahendusi.

	Viiendas loengus rääkis Martin Paljak, kellega on eelnevalt kokkupuuteid on Hinnavaatluse foorumis. Teda kuulates sai selgeks kui oluline on oskus ise õppida uusi asju. Väga huvitav oli kuulata kuidas ta on olnud peaaegu kogu oma elu vabakutseline, ning mis pika aja peale muutub. Loengust jäi kõige rohkem meelde kuidas peab valmis olema koguaeg millegi uue õppimiseks, sest keegi ei tea mis keeltes kirjutatakse veebi 5 aasta pärast või millise platvormile arendatakse kõige rohkem tarkvara.

	Järgnevas loengus käisid rääkimas töötajad firmast Ignite. Loeng ei olnud tavaline, sest läbi loengu mängiti mitmeid nii-öelda mänge. Esimene oli kust küsiti terve saali käest Everesti kõrgust, teekonna pikkust kesklinna ja Ignite töötajate arvu. Asja mõte oli, et terve grupi keskmised tulemused on üsnagi sarnased reaalsetega. Loeng oli huvitav ja andis hea ülevaate agiilsest arendusstiilist. Ettekanne oli sarnane kolmanda loenguga kus räägiti Ruby on Rails-st, kuid natuke põhjalikum. Enne loengut ei olnud Ignite firmast suurt midagi kuulnud kuid nüüd on mingi ettekujutus firmast olemas mida nad teevad ja kuidas.

	Eelviimane loeng rääkis põhiliselt tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Lugeja oli Kristjan Karmo kes rääkis ka avaaktusel. Meeldisid elulähedased näited ja müüdid. Enne kuulamist olin ka üsnagi kehval arvamisel testija tööst, sest tundus igav ja ainult teiste vigade otsimine. Mida rohkem kuulasin, seda selgemaks sai kuidas tegelikult testija elu käib. Samuti oli üllatav kui suur vastutus on testijal, tema on põhimõtteliselt viimane lüli kes enne väljalaset kontrollib tarkvara tööd. Natuke tekitas ka hirmu testimise eest, sest näited mis loengus toodi ja kui palju nad maksma läksid olid päris suured, samas põhjused mis need vead tekitasid oli väga väiksed.

	Viimases loengus käis rääkimas Siim Vene kes töötab haiglas. Erines siiamaani teistest sellega, et ei räägitud enam niipalju arendusest vaid IT süsteemide administreerimisest, mis on ka minu erialaks siin koolis. Ise ma ei ole haiglas kunagi käinud seega oli enamus juttu uus. Räägiti kuidas nutitelefonid ja tahvelarvuti aitavad kiiremini patsienti ravida või talle diagnoosi panna. Esitlust vaadates jäi meelde, et alles peale 30 minutit tuli slaid 2.
	Kogu ainest jäi hea mulje, huvitav oli kuulata inimeste arvamusi kes töötavad erinevate alade peal. Samuti sai palju nõuandeid tööturu kohta ja selle praegusest seisust. Rohkem oleks võib-olla võinud rääkida võrguadministreerimisest ja loomisest.

	~~==Õpingukorralduse küsimused==~~

	~~===Küsimus A===~~
	Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

	~~===Vastus===~~
	Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Registreerimine toimub õppeosakonnas ning kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta, riigieelarvevälisel olevale üliõpilasele on kordussoorituse hind 14,2€.


	~~===Küsimus 4===~~
	~~Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?~~

	~~===Vastus===~~
	VÕTA saamiseks pean esitama vastava avalduse 10 päeva enne ainete deklareerimise tähtaega. VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Varasemate õpingute hindamine tugineb tõendusmaterjalidele, mis sisalduvad taotleja poolt esitatavas õpimapis ja võivad olla esmased (reaalselt taotleja poolt valmis tehtu, nt kirjutatud programm, koostatud juhend, kirjutatud artikkel jmt), teisesed (diplomid, tunnistused, kursuste/õppeainete programmid, kolmanda osapoole hinnangud, ametikirjeldus jmt) ja/või narratiivsed (taotleja kirjutatud eneseanalüüs kogemustest õpitu ja selle seoste kohta taotletava aine õpiväljunditega). VÕTA komisjoni otsuse vaidlustamiseks tuleb esitab apellatsiooni IT Kolledži rektorile ühe nädala jooksul alates vaidlustatava otsuse edastamisest.

	~~Allikas: [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri], [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord VÕTA kord]~~
	~~[[Category:Erialatutvustus 2012]]~~

Habel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2012-10-30T18:41:48Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 21:41, 30 October 2012
Line 4:		Line 4:
	Mina olen IT-ga tegelenud juba pikemat aega enne siia kooli tulekut. Nimelt käisin 4 aastat Tartu Kutsehariduskeskuses eriala „Arvutid ja Arvutivõrgud“ õppimas, lisaks on IT vastu huvi olnud väga varajasest lapsepõlvest. Enne siia kooli tulekut töötasin arendajana ning vabast ajast haldasin mõnda serverit. Endal juba töökogemus ja ettekujutust IT maailmast olemas oli kursuse jooksul huvitav kuulata teiste inimeste arvamust kes on palju pikemalt valdkonnaga tegelenud.		Mina olen IT-ga tegelenud juba pikemat aega enne siia kooli tulekut. Nimelt käisin 4 aastat Tartu Kutsehariduskeskuses eriala „Arvutid ja Arvutivõrgud“ õppimas, lisaks on IT vastu huvi olnud väga varajasest lapsepõlvest. Enne siia kooli tulekut töötasin arendajana ning vabast ajast haldasin mõnda serverit. Endal juba töökogemus ja ettekujutust IT maailmast olemas oli kursuse jooksul huvitav kuulata teiste inimeste arvamust kes on palju pikemalt valdkonnaga tegelenud.
	Esimene loeng rääkis kooli võimalustest, kust mida leida ja kuidas järgneva 3 aastaga siin hakkama saada. Loeng oli informatiivne ja lahtiseid küsimusi õhku ei jäänud.		Esimene loeng rääkis kooli võimalustest, kust mida leida ja kuidas järgneva 3 aastaga siin hakkama saada. Loeng oli informatiivne ja lahtiseid küsimusi õhku ei jäänud.

	Teise loengu tulid juba väliskülalised Skype-st, kaks Peetrit, kes rääkisid helpdeskist. Etteruttavalt öelduna oli see üks huvitavamaid loenguid, küsiti palju. Üsnagi palju mida nad rääkisid tuli ka endale tuttav mingil määral ette. Üsna palju sarnasusi oli praktikaga mida tegin 2011 aasta lõpul Tartu Tervishoiu kõrgkoolis. Kõige eredamalt loengust jäi meelde koht kus üks Peetritest ütles kaua kulus tal aega ITcollege lõpetamiseks, number oli vist 9 aastat. Kirjeldati kuidas töötab Skype-s kasutajatoe pakkumine ning kuidas firmasiseselt toimub uute inimeste koolitamine ja olemasolevatele tehnilise toe pakkumine. Jäi mulje, et neile töö meeldib ja Skype on kindlasti koht kus võiks ka ise kunagi töötada.		Teise loengu tulid juba väliskülalised Skype-st, kaks Peetrit, kes rääkisid helpdeskist. Etteruttavalt öelduna oli see üks huvitavamaid loenguid, küsiti palju. Üsnagi palju mida nad rääkisid tuli ka endale tuttav mingil määral ette. Üsna palju sarnasusi oli praktikaga mida tegin 2011 aasta lõpul Tartu Tervishoiu kõrgkoolis. Kõige eredamalt loengust jäi meelde koht kus üks Peetritest ütles kaua kulus tal aega ITcollege lõpetamiseks, number oli vist 9 aastat. Kirjeldati kuidas töötab Skype-s kasutajatoe pakkumine ning kuidas firmasiseselt toimub uute inimeste koolitamine ja olemasolevatele tehnilise toe pakkumine. Jäi mulje, et neile töö meeldib ja Skype on kindlasti koht kus võiks ka ise kunagi töötada.

	Kolmas loeng oli Ruby on Rails veebiarendusraamistiku kohta. Üllatavalt oli lugejaks naissoost isik, siiamaani olen ainult meestest programmeerijaid kohanud. Loeng ei olnud väga tehniline, räägiti ajaloost, võimalustest ja hetkeolukorrast. Küsiti ka kuulajate käest mõnda lihtsamat asja. Ise konkreetselt selle keelega kokku puutunud ei ole küll aga tekkis kerge huvi selle teema vastu. Meeldis väga koht kus esineja rääkis versioonihaldusest, see on asi mida peaks iga programmeerija kasutama. Puudutati ka stereotüübi teemat, ning julgustati naisi rohkem palka endale küsima. Praegusel ajahetkel enam ei pea omama pikka patsi, et olla tõsiseltvõetav IT tegelane. Teiste tagasisidest olen kuulnud, et loeng oli igav, ise ma seda ei ütleks kuigi IT võõrale isikule oleks võib-olla võinud natuke rohkem selgitada veebiarenduse protsessi.		Kolmas loeng oli Ruby on Rails veebiarendusraamistiku kohta. Üllatavalt oli lugejaks naissoost isik, siiamaani olen ainult meestest programmeerijaid kohanud. Loeng ei olnud väga tehniline, räägiti ajaloost, võimalustest ja hetkeolukorrast. Küsiti ka kuulajate käest mõnda lihtsamat asja. Ise konkreetselt selle keelega kokku puutunud ei ole küll aga tekkis kerge huvi selle teema vastu. Meeldis väga koht kus esineja rääkis versioonihaldusest, see on asi mida peaks iga programmeerija kasutama. Puudutati ka stereotüübi teemat, ning julgustati naisi rohkem palka endale küsima. Praegusel ajahetkel enam ei pea omama pikka patsi, et olla tõsiseltvõetav IT tegelane. Teiste tagasisidest olen kuulnud, et loeng oli igav, ise ma seda ei ütleks kuigi IT võõrale isikule oleks võib-olla võinud natuke rohkem selgitada veebiarenduse protsessi.

	Järgnev loeng rääkis suures osas IT tööturust. Esimene asi mis meelde tuleb seoses selle loenguga on valge paber ja joonistused. Väga paljud asjad selgitamise käigus joonistati paberile. Esineja rääkis väga palju enda kogemusest ja arvamustest. Palju oli sellised julgeid väiteid nagu, et riigisektoris ei pea tööd tegema piisab ainult kohalkäimisest jne. Loengus esinesid väiteid mis olid ainult tema seisukohad ning ei läinud minu arvamustega väga kokku. Kõige rohkem häiris Linuxi teema, ehki ma olen ise ka Linuxi pooldaja ei arva ma, et see ongi ainuõige lahendus ja Windows on kõikpaha mis kunagi ei tööta ja jookseb koguaeg kokku. Selline asi oli tõsi võib-olla 10 aastat tagasi, nüüdseks on asjad väga palju muutunud ning Windows on sama töökindel kui Linux ja väga suurtes infrastruktuurides kus töökindlus on oluline valitakse järjest rohkem ka Windowsi baasil lahendusi.		Järgnev loeng rääkis suures osas IT tööturust. Esimene asi mis meelde tuleb seoses selle loenguga on valge paber ja joonistused. Väga paljud asjad selgitamise käigus joonistati paberile. Esineja rääkis väga palju enda kogemusest ja arvamustest. Palju oli sellised julgeid väiteid nagu, et riigisektoris ei pea tööd tegema piisab ainult kohalkäimisest jne. Loengus esinesid väiteid mis olid ainult tema seisukohad ning ei läinud minu arvamustega väga kokku. Kõige rohkem häiris Linuxi teema, ehki ma olen ise ka Linuxi pooldaja ei arva ma, et see ongi ainuõige lahendus ja Windows on kõikpaha mis kunagi ei tööta ja jookseb koguaeg kokku. Selline asi oli tõsi võib-olla 10 aastat tagasi, nüüdseks on asjad väga palju muutunud ning Windows on sama töökindel kui Linux ja väga suurtes infrastruktuurides kus töökindlus on oluline valitakse järjest rohkem ka Windowsi baasil lahendusi.

	Viiendas loengus rääkis Martin Paljak, kellega on eelnevalt kokkupuuteid on Hinnavaatluse foorumis. Teda kuulates sai selgeks kui oluline on oskus ise õppida uusi asju. Väga huvitav oli kuulata kuidas ta on olnud peaaegu kogu oma elu vabakutseline, ning mis pika aja peale muutub. Loengust jäi kõige rohkem meelde kuidas peab valmis olema koguaeg millegi uue õppimiseks, sest keegi ei tea mis keeltes kirjutatakse veebi 5 aasta pärast või millise platvormile arendatakse kõige rohkem tarkvara.		Viiendas loengus rääkis Martin Paljak, kellega on eelnevalt kokkupuuteid on Hinnavaatluse foorumis. Teda kuulates sai selgeks kui oluline on oskus ise õppida uusi asju. Väga huvitav oli kuulata kuidas ta on olnud peaaegu kogu oma elu vabakutseline, ning mis pika aja peale muutub. Loengust jäi kõige rohkem meelde kuidas peab valmis olema koguaeg millegi uue õppimiseks, sest keegi ei tea mis keeltes kirjutatakse veebi 5 aasta pärast või millise platvormile arendatakse kõige rohkem tarkvara.

	Järgnevas loengus käisid rääkimas töötajad firmast Ignite. Loeng ei olnud tavaline, sest läbi loengu mängiti mitmeid nii-öelda mänge. Esimene oli kust küsiti terve saali käest Everesti kõrgust, teekonna pikkust kesklinna ja Ignite töötajate arvu. Asja mõte oli, et terve grupi keskmised tulemused on üsnagi sarnased reaalsetega. Loeng oli huvitav ja andis hea ülevaate agiilsest arendusstiilist. Ettekanne oli sarnane kolmanda loenguga kus räägiti Ruby on Rails-st, kuid natuke põhjalikum. Enne loengut ei olnud Ignite firmast suurt midagi kuulnud kuid nüüd on mingi ettekujutus firmast olemas mida nad teevad ja kuidas.		Järgnevas loengus käisid rääkimas töötajad firmast Ignite. Loeng ei olnud tavaline, sest läbi loengu mängiti mitmeid nii-öelda mänge. Esimene oli kust küsiti terve saali käest Everesti kõrgust, teekonna pikkust kesklinna ja Ignite töötajate arvu. Asja mõte oli, et terve grupi keskmised tulemused on üsnagi sarnased reaalsetega. Loeng oli huvitav ja andis hea ülevaate agiilsest arendusstiilist. Ettekanne oli sarnane kolmanda loenguga kus räägiti Ruby on Rails-st, kuid natuke põhjalikum. Enne loengut ei olnud Ignite firmast suurt midagi kuulnud kuid nüüd on mingi ettekujutus firmast olemas mida nad teevad ja kuidas.

	Eelviimane loeng rääkis põhiliselt tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Lugeja oli Kristjan Karmo kes rääkis ka avaaktusel. Meeldisid elulähedased näited ja müüdid. Enne kuulamist olin ka üsnagi kehval arvamisel testija tööst, sest tundus igav ja ainult teiste vigade otsimine. Mida rohkem kuulasin, seda selgemaks sai kuidas tegelikult testija elu käib. Samuti oli üllatav kui suur vastutus on testijal, tema on põhimõtteliselt viimane lüli kes enne väljalaset kontrollib tarkvara tööd. Natuke tekitas ka hirmu testimise eest, sest näited mis loengus toodi ja kui palju nad maksma läksid olid päris suured, samas põhjused mis need vead tekitasid oli väga väiksed.		Eelviimane loeng rääkis põhiliselt tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Lugeja oli Kristjan Karmo kes rääkis ka avaaktusel. Meeldisid elulähedased näited ja müüdid. Enne kuulamist olin ka üsnagi kehval arvamisel testija tööst, sest tundus igav ja ainult teiste vigade otsimine. Mida rohkem kuulasin, seda selgemaks sai kuidas tegelikult testija elu käib. Samuti oli üllatav kui suur vastutus on testijal, tema on põhimõtteliselt viimane lüli kes enne väljalaset kontrollib tarkvara tööd. Natuke tekitas ka hirmu testimise eest, sest näited mis loengus toodi ja kui palju nad maksma läksid olid päris suured, samas põhjused mis need vead tekitasid oli väga väiksed.

	Viimases loengus käis rääkimas Siim Vene kes töötab haiglas. Erines siiamaani teistest sellega, et ei räägitud enam niipalju arendusest vaid IT süsteemide administreerimisest, mis on ka minu erialaks siin koolis. Ise ma ei ole haiglas kunagi käinud seega oli enamus juttu uus. Räägiti kuidas nutitelefonid ja tahvelarvuti aitavad kiiremini patsienti ravida või talle diagnoosi panna. Esitlust vaadates jäi meelde, et alles peale 30 minutit tuli slaid 2.		Viimases loengus käis rääkimas Siim Vene kes töötab haiglas. Erines siiamaani teistest sellega, et ei räägitud enam niipalju arendusest vaid IT süsteemide administreerimisest, mis on ka minu erialaks siin koolis. Ise ma ei ole haiglas kunagi käinud seega oli enamus juttu uus. Räägiti kuidas nutitelefonid ja tahvelarvuti aitavad kiiremini patsienti ravida või talle diagnoosi panna. Esitlust vaadates jäi meelde, et alles peale 30 minutit tuli slaid 2.
	Kogu ainest jäi hea mulje, huvitav oli kuulata inimeste arvamusi kes töötavad erinevate alade peal. Samuti sai palju nõuandeid tööturu kohta ja selle praegusest seisust. Rohkem oleks võib-olla võinud rääkida võrguadministreerimisest ja loomisest.		Kogu ainest jäi hea mulje, huvitav oli kuulata inimeste arvamusi kes töötavad erinevate alade peal. Samuti sai palju nõuandeid tööturu kohta ja selle praegusest seisust. Rohkem oleks võib-olla võinud rääkida võrguadministreerimisest ja loomisest.

Habel: /* Essee */

2012-10-30T18:40:35Z

Essee

← Older revision		Revision as of 21:40, 30 October 2012
Line 2:		Line 2:
	Autor: Henri Abel<br>		Autor: Henri Abel<br>

	~~==Essee==~~		Mina olen IT-ga tegelenud juba pikemat aega enne siia kooli tulekut. Nimelt käisin 4 aastat Tartu Kutsehariduskeskuses eriala „Arvutid ja Arvutivõrgud“ õppimas, lisaks on IT vastu huvi olnud väga varajasest lapsepõlvest. Enne siia kooli tulekut töötasin arendajana ning vabast ajast haldasin mõnda serverit. Endal juba töökogemus ja ettekujutust IT maailmast olemas oli kursuse jooksul huvitav kuulata teiste inimeste arvamust kes on palju pikemalt valdkonnaga tegelenud.
	~~Siia~~ tuleb ~~essee tekst~~. ~~Minu~~ IT ~~alase uudise põhjal tehtud essee räägib~~ ...		Esimene loeng rääkis kooli võimalustest, kust mida leida ja kuidas järgneva 3 aastaga siin hakkama saada. Loeng oli informatiivne ja lahtiseid küsimusi õhku ei jäänud.
			Teise loengu tulid juba väliskülalised Skype-st, kaks Peetrit, kes rääkisid helpdeskist. Etteruttavalt öelduna oli see üks huvitavamaid loenguid, küsiti palju. Üsnagi palju mida nad rääkisid tuli ka endale tuttav mingil määral ette. Üsna palju sarnasusi oli praktikaga mida tegin 2011 aasta lõpul Tartu Tervishoiu kõrgkoolis. Kõige eredamalt loengust jäi meelde koht kus üks Peetritest ütles kaua kulus tal aega ITcollege lõpetamiseks, number oli vist 9 aastat. Kirjeldati kuidas töötab Skype-s kasutajatoe pakkumine ning kuidas firmasiseselt toimub uute inimeste koolitamine ja olemasolevatele tehnilise toe pakkumine. Jäi mulje, et neile töö meeldib ja Skype on kindlasti koht kus võiks ka ise kunagi töötada.
			Kolmas loeng oli Ruby on Rails veebiarendusraamistiku kohta. Üllatavalt oli lugejaks naissoost isik, siiamaani olen ainult meestest programmeerijaid kohanud. Loeng ei olnud väga tehniline, räägiti ajaloost, võimalustest ja hetkeolukorrast. Küsiti ka kuulajate käest mõnda lihtsamat asja. Ise konkreetselt selle keelega kokku puutunud ei ole küll aga tekkis kerge huvi selle teema vastu. Meeldis väga koht kus esineja rääkis versioonihaldusest, see on asi mida peaks iga programmeerija kasutama. Puudutati ka stereotüübi teemat, ning julgustati naisi rohkem palka endale küsima. Praegusel ajahetkel enam ei pea omama pikka patsi, et olla tõsiseltvõetav IT tegelane. Teiste tagasisidest olen kuulnud, et loeng oli igav, ise ma seda ei ütleks kuigi IT võõrale isikule oleks võib-olla võinud natuke rohkem selgitada veebiarenduse protsessi.
			Järgnev loeng rääkis suures osas IT tööturust. Esimene asi mis meelde tuleb seoses selle loenguga on valge paber ja joonistused. Väga paljud asjad selgitamise käigus joonistati paberile. Esineja rääkis väga palju enda kogemusest ja arvamustest. Palju oli sellised julgeid väiteid nagu, et riigisektoris ei pea tööd tegema piisab ainult kohalkäimisest jne. Loengus esinesid väiteid mis olid ainult tema seisukohad ning ei läinud minu arvamustega väga kokku. Kõige rohkem häiris Linuxi teema, ehki ma olen ise ka Linuxi pooldaja ei arva ma, et see ongi ainuõige lahendus ja Windows on kõikpaha mis kunagi ei tööta ja jookseb koguaeg kokku. Selline asi oli tõsi võib-olla 10 aastat tagasi, nüüdseks on asjad väga palju muutunud ning Windows on sama töökindel kui Linux ja väga suurtes infrastruktuurides kus töökindlus on oluline valitakse järjest rohkem ka Windowsi baasil lahendusi.
			Viiendas loengus rääkis Martin Paljak, kellega on eelnevalt kokkupuuteid on Hinnavaatluse foorumis. Teda kuulates sai selgeks kui oluline on oskus ise õppida uusi asju. Väga huvitav oli kuulata kuidas ta on olnud peaaegu kogu oma elu vabakutseline, ning mis pika aja peale muutub. Loengust jäi kõige rohkem meelde kuidas peab valmis olema koguaeg millegi uue õppimiseks, sest keegi ei tea mis keeltes kirjutatakse veebi 5 aasta pärast või millise platvormile arendatakse kõige rohkem tarkvara.
			Järgnevas loengus käisid rääkimas töötajad firmast Ignite. Loeng ei olnud tavaline, sest läbi loengu mängiti mitmeid nii-öelda mänge. Esimene oli kust küsiti terve saali käest Everesti kõrgust, teekonna pikkust kesklinna ja Ignite töötajate arvu. Asja mõte oli, et terve grupi keskmised tulemused on üsnagi sarnased reaalsetega. Loeng oli huvitav ja andis hea ülevaate agiilsest arendusstiilist. Ettekanne oli sarnane kolmanda loenguga kus räägiti Ruby on Rails-st, kuid natuke põhjalikum. Enne loengut ei olnud Ignite firmast suurt midagi kuulnud kuid nüüd on mingi ettekujutus firmast olemas mida nad teevad ja kuidas.
			Eelviimane loeng rääkis põhiliselt tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Lugeja oli Kristjan Karmo kes rääkis ka avaaktusel. Meeldisid elulähedased näited ja müüdid. Enne kuulamist olin ka üsnagi kehval arvamisel testija tööst, sest tundus igav ja ainult teiste vigade otsimine. Mida rohkem kuulasin, seda selgemaks sai kuidas tegelikult testija elu käib. Samuti oli üllatav kui suur vastutus on testijal, tema on põhimõtteliselt viimane lüli kes enne väljalaset kontrollib tarkvara tööd. Natuke tekitas ka hirmu testimise eest, sest näited mis loengus toodi ja kui palju nad maksma läksid olid päris suured, samas põhjused mis need vead tekitasid oli väga väiksed.
			Viimases loengus käis rääkimas Siim Vene kes töötab haiglas. Erines siiamaani teistest sellega, et ei räägitud enam niipalju arendusest vaid IT süsteemide administreerimisest, mis on ka minu erialaks siin koolis. Ise ma ei ole haiglas kunagi käinud seega oli enamus juttu uus. Räägiti kuidas nutitelefonid ja tahvelarvuti aitavad kiiremini patsienti ravida või talle diagnoosi panna. Esitlust vaadates jäi meelde, et alles peale 30 minutit tuli slaid 2.
			Kogu ainest jäi hea mulje, huvitav oli kuulata inimeste arvamusi kes töötavad erinevate alade peal. Samuti sai palju nõuandeid tööturu kohta ja selle praegusest seisust. Rohkem oleks võib-olla võinud rääkida võrguadministreerimisest ja loomisest.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Habel: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Henri Abel
==Essee== Siia tuleb essee tekst. Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib ... ==Õpingukorralduse küsimu…'

2012-10-29T17:48:37Z

Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Henri Abel<br> ==Essee== Siia tuleb essee tekst. Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib ... ==Õpingukorralduse küsimu…'

New page

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Henri Abel<br>

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib ...

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus A===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Registreerimine toimub õppeosakonnas ning kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta, riigieelarvevälisel olevale üliõpilasele on kordussoorituse hind 14,2€.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

===Vastus===
VÕTA saamiseks pean esitama vastava avalduse 10 päeva enne ainete deklareerimise tähtaega. VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Varasemate õpingute hindamine tugineb tõendusmaterjalidele, mis sisalduvad taotleja poolt esitatavas õpimapis ja võivad olla esmased (reaalselt taotleja poolt valmis tehtu, nt kirjutatud programm, koostatud juhend, kirjutatud artikkel jmt), teisesed (diplomid, tunnistused, kursuste/õppeainete programmid, kolmanda osapoole hinnangud, ametikirjeldus jmt) ja/või narratiivsed (taotleja kirjutatud eneseanalüüs kogemustest õpitu ja selle seoste kohta taotletava aine õpiväljunditega). VÕTA komisjoni otsuse vaidlustamiseks tuleb esitab apellatsiooni IT Kolledži rektorile ühe nädala jooksul alates vaidlustatava otsuse edastamisest.

Allikas: [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri], [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord VÕTA kord]
[[Category:Erialatutvustus 2012]]

User:Habel - Revision history

Habel: Blanked the page

Habel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

Habel: /* Essee */

Habel: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Henri Abel ==Essee== Siia tuleb essee tekst. Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib ... ==Õpingukorralduse küsimu…'

Habel: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Henri Abel
==Essee== Siia tuleb essee tekst. Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib ... ==Õpingukorralduse küsimu…'