User:Hhook - Revision history

Hhook: /* Essee */

2014-10-23T03:00:01Z

Essee

← Older revision		Revision as of 06:00, 23 October 2014
Line 16:		Line 16:

	Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" - Margus Ernits, 4. septembri loengusalvestus]</ref> 4. septembril tutvustas Margus Ernits aine „Õpingukorraldus ja eriala tutvustus“ edaspidist kulgu. Aine raames tuleb iga loeng uus inimene, paljud meie kooli vilistlased, rääkima oma kogemustest ja andma nõuandeid, mida nad ka ise oleks tahtnud juba koolis käies kuulda.		Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" - Margus Ernits, 4. septembri loengusalvestus]</ref> 4. septembril tutvustas Margus Ernits aine „Õpingukorraldus ja eriala tutvustus“ edaspidist kulgu. Aine raames tuleb iga loeng uus inimene, paljud meie kooli vilistlased, rääkima oma kogemustest ja andma nõuandeid, mida nad ka ise oleks tahtnud juba koolis käies kuulda.
	Loengu enamjao moodustas arutlus motivatsioonist, kuidas õppida vajalikku ainet kui tunnis teooria õppimine raske või igav. Suurepärane ja väga tulemuslik mõte, mida ka ise kasutan nii palju kui võimalik, oli ~~deekaartide~~ joonistamise. Idee- või siis mõttekaartide visandamine märksõnadega aitab luua seoseid õpitu ja uue vahel ning nii on lihtsam hiljem loengus räägitut meelde tuletada.		Loengu enamjao moodustas arutlus motivatsioonist, kuidas õppida vajalikku ainet kui tunnis teooria õppimine raske või igav. Suurepärane ja väga tulemuslik mõte, mida ka ise kasutan nii palju kui võimalik, oli ideekaartide joonistamise. Idee- või siis mõttekaartide visandamine märksõnadega aitab luua seoseid õpitu ja uue vahel ning nii on lihtsam hiljem loengus räägitut meelde tuletada.
	Kui loeng läks spikerdamise ja akadeemilise petturluse peale, siis meenusid mulle mõned varasemad klassikaaslased, kes iga ühe kui ka viimase kontrolltöö visalt kõik maha kirjutas ja selle üle uhke oli. Leian, et koolis käiakse siiski enda pärast, et enda teadmisi laiendada ning kui ka leidub mõni keerulisem aine, mida kohe ära ei taba, tuleks sellele rohkem aega pühendada. Maha kirjutamisega saadud hea hinne ei näita osavust ja tarkust vaid toob edaspidi raskusi juurde. Keerulisemaid teemasid uurima hakates leian end alati haaratuna uutest teadmistest ja huvi teema kohta aina kasvab, sest leides juurde ainult ühe uue fakti, tekib juurde vähemalt kümme uut küsimust teema kohta.		Kui loeng läks spikerdamise ja akadeemilise petturluse peale, siis meenusid mulle mõned varasemad klassikaaslased, kes iga ühe kui ka viimase kontrolltöö visalt kõik maha kirjutas ja selle üle uhke oli. Leian, et koolis käiakse siiski enda pärast, et enda teadmisi laiendada ning kui ka leidub mõni keerulisem aine, mida kohe ära ei taba, tuleks sellele rohkem aega pühendada. Maha kirjutamisega saadud hea hinne ei näita osavust ja tarkust vaid toob edaspidi raskusi juurde. Keerulisemaid teemasid uurima hakates leian end alati haaratuna uutest teadmistest ja huvi teema kohta aina kasvab, sest leides juurde ainult ühe uue fakti, tekib juurde vähemalt kümme uut küsimust teema kohta.
	Ka Lapikute, TTÜ tarkvaraarendusklubi, esindaja astus läbi ja tutvustas Lapikute tegemisi ning kutsus ka IT kolledži tudengeid nendega liituma. Nende saavutused oma alal on olnud päris head, näiteks HelpDesk, kuid mulle jäi tolle Lapikute esindaja presentatsioon veidi vajaka. Olek oli ebakindel ja kõhklev ning ei veennud mind nendega liituma.		Ka Lapikute, TTÜ tarkvaraarendusklubi, esindaja astus läbi ja tutvustas Lapikute tegemisi ning kutsus ka IT kolledži tudengeid nendega liituma. Nende saavutused oma alal on olnud päris head, näiteks HelpDesk, kuid mulle jäi tolle Lapikute esindaja presentatsioon veidi vajaka. Olek oli ebakindel ja kõhklev ning ei veennud mind nendega liituma.
Line 38:		Line 38:
	Teine osa loengust ol veidi hirmutav, kuid tegelikult juba teada jutt, mis rääkis interneti turvalisusest, või siis täpsemalt selle mitteturvalisusest. Kõik mis internetti korra läheb – jääb sinna. See tähendab, et kuigi võib proovida asju ära kustutada, jäävad need siiski interneti arhiividesse ja pole üldse raskesti kättesaadavad kui vaja. Niisamuti pole paroolide ära arvamine kuigivõrd keeruline, eriti arvutitele. See rõhus mind oma asju internetis üle vaatama ja veenduma, et kõik on veel minu kontrolli all. Loeng oli väga meeldiv, kerge oli järge pidada, mis tulenes ilmselt esineja rohkest kogemusest koolituste läbiviijana.		Teine osa loengust ol veidi hirmutav, kuid tegelikult juba teada jutt, mis rääkis interneti turvalisusest, või siis täpsemalt selle mitteturvalisusest. Kõik mis internetti korra läheb – jääb sinna. See tähendab, et kuigi võib proovida asju ära kustutada, jäävad need siiski interneti arhiividesse ja pole üldse raskesti kättesaadavad kui vaja. Niisamuti pole paroolide ära arvamine kuigivõrd keeruline, eriti arvutitele. See rõhus mind oma asju internetis üle vaatama ja veenduma, et kõik on veel minu kontrolli all. Loeng oli väga meeldiv, kerge oli järge pidada, mis tulenes ilmselt esineja rohkest kogemusest koolituste läbiviijana.

	Kokkuvõtteks võiksin öelda, et minu silmaring on hulgi laiendatud ja aine eesmärk sai täielikult täidetud. Loengutel esinenud inimesed olid väga huvitavad ja igast loengust andis palju mõtteainet koguda. Nii palju uusi teadmisi otse elust enesest saada on suur rõõm. Olen nüüdseks ka veendunud, et IT kolledž oli kindlasti õige kooli valik ning, et tahe tegutseda õige suhtumisega on üks kõige olulisemaid tegureid elus ja suurt rolli mängib ka sotsialiseerumine kaasõpilastega ning eneseväljendusoskuse arendamine.		Kokkuvõtteks võiksin öelda, et minu silmaring on hulgi laiendatud ja aine eesmärk sai täielikult täidetud. Loengutel esinenud inimesed olid väga huvitavad ja igast loengust andis palju mõtteainet koguda. Nii palju uusi teadmisi otse elust enesest saada on suur rõõm. Olen nüüdseks ka veendunud, et IT kolledž oli kindlasti õige kooli valik ning, et tahe tegutseda õige suhtumisega on üks kõige olulisemaid tegureid elus ja suurt rolli mängib ka sotsialiseerumine kaasõpilastega ning eneseväljendusoskuse arendamine.



	==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==		==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==

Hhook at 02:56, 23 October 2014

2014-10-23T02:56:52Z

← Older revision		Revision as of 05:56, 23 October 2014
Line 1:		Line 1:
			[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]

	=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: Helena Hook		Autor: Helena Hook
Line 36:		Line 38:
	Teine osa loengust ol veidi hirmutav, kuid tegelikult juba teada jutt, mis rääkis interneti turvalisusest, või siis täpsemalt selle mitteturvalisusest. Kõik mis internetti korra läheb – jääb sinna. See tähendab, et kuigi võib proovida asju ära kustutada, jäävad need siiski interneti arhiividesse ja pole üldse raskesti kättesaadavad kui vaja. Niisamuti pole paroolide ära arvamine kuigivõrd keeruline, eriti arvutitele. See rõhus mind oma asju internetis üle vaatama ja veenduma, et kõik on veel minu kontrolli all. Loeng oli väga meeldiv, kerge oli järge pidada, mis tulenes ilmselt esineja rohkest kogemusest koolituste läbiviijana.		Teine osa loengust ol veidi hirmutav, kuid tegelikult juba teada jutt, mis rääkis interneti turvalisusest, või siis täpsemalt selle mitteturvalisusest. Kõik mis internetti korra läheb – jääb sinna. See tähendab, et kuigi võib proovida asju ära kustutada, jäävad need siiski interneti arhiividesse ja pole üldse raskesti kättesaadavad kui vaja. Niisamuti pole paroolide ära arvamine kuigivõrd keeruline, eriti arvutitele. See rõhus mind oma asju internetis üle vaatama ja veenduma, et kõik on veel minu kontrolli all. Loeng oli väga meeldiv, kerge oli järge pidada, mis tulenes ilmselt esineja rohkest kogemusest koolituste läbiviijana.

			Kokkuvõtteks võiksin öelda, et minu silmaring on hulgi laiendatud ja aine eesmärk sai täielikult täidetud. Loengutel esinenud inimesed olid väga huvitavad ja igast loengust andis palju mõtteainet koguda. Nii palju uusi teadmisi otse elust enesest saada on suur rõõm. Olen nüüdseks ka veendunud, et IT kolledž oli kindlasti õige kooli valik ning, et tahe tegutseda õige suhtumisega on üks kõige olulisemaid tegureid elus ja suurt rolli mängib ka sotsialiseerumine kaasõpilastega ning eneseväljendusoskuse arendamine.

Hhook: /* Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö */

2014-10-23T02:37:08Z

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 05:37, 23 October 2014
Line 4:		Line 4:
	Rühm: 11		Rühm: 11

	Esitamise kuupäev: x.10.14		Esitamise kuupäev: 23.10.14

	==Essee==		==Essee==

Hhook at 02:36, 23 October 2014

2014-10-23T02:36:38Z

Hhook at 02:35, 23 October 2014

2014-10-23T02:35:22Z

← Older revision		Revision as of 05:35, 23 October 2014
Line 7:		Line 7:

	==Essee==		==Essee==
	~~MIS aine on~~

	~~Esimene loeng <ref>[https://echo360~~.~~e-ope~~.~~ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus~~ ja ~~sisekord" - Inga Vau~~, ~~Margus Ernits~~, ~~Merle Varendi~~, 27. ~~augusti loengusalvestus]</ref>~~		Järgnev essee on kirjutatud Eesti Infotehnoloogia Kolledži esimese kursuse aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ arvestuse tarvis. Essees võetakse kokku kaheksa korra nädalas toimunud loengut, kus esinesid erinevate IKT valdkondade esindajad. Kõnelejatel olid erinevad kogemused IKT valdkonnas ja sellest tulenevalt ka väga erinevad vaated ja arusaamad tööturust ning maailmast, mis tegi väga aine põnevaks. Selliste kõnelejate toomine esmakursuslaste ette oligi aine eesmärk, sest just nii on esmakursuslastel kergem aduda, mis reaalselt pärast kooli lõpetamist toimuma hakkab ning selleks valmistuma juba praegu.

	~~Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" - Margus Ernits, 4. septembri loengusalvestus]</ref>~~

	~~Kolmas loeng~~ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/~~df5a30a1~~-~~6110~~-~~4c8a~~-~~a7fa~~-~~f6343c8cae65?ec=true~~ Loengu "~~Robootika~~ ja ~~häkkimine~~" - Margus Ernits, 11. ~~septembri~~ loengusalvestus]</ref>		Esimest loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" - Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, 27. augusti loengusalvestus]</ref> 27. augustil alustas Inga Vau väga informatiivse jutuga esmakursuslastele. Üldiselt kõrgharidusest, kuidas asjad käivad IT kolledžis, kuidas, mida ja millal teha tuleb ning et kindlasti tuleks juba praegu hakata mõtlema tulevikule. Minu jaoks oli see kõik väga uus ja seega kuulasin väga hoolega, sest ei olnud varem tutvunud kooli eeskirjadega. Jutt tulevikule mõtlemisest oli oluline, et meelde tuletada, miks ma siia kooli ikkagi tulin ja mida siit tahan. Inga Vau rõhuv soovitus mõelda tulevikule annab mulle mõtteainet ja motivatsiooni siiani.
			Üles astus ka Merle Varendi, kes on IT kolledži kvaliteedijuht. Merle Varendi andis teada kui tähtis on meie koolis tagasiside andmine ja kui palju sellest loeb. Seetõttu tuleb alati tuua konkreetseid mõtteid välja, mis ei meeldinud ja mis meeldis. Väga oodatud on ka kõiksugu põhjendatud ettepanekud koolielu edendamiseks. Hea oli kuulda, et kooli tõesti huvitab õpilaste tagasiside õpingutest, mis näitab et kool on arenemisvaimus ja teadlik, et kõike saab alati paremini teha. Vastupidiselt IT kolledži meeldivale õhkkonnale, olen varasemalt tunda saanud kooli ükskõiksust või siis üldises joones konservatismile omaste ideede pooldamist, mis sellel koolil salamisi põhines tegelikult meeletul laiskusel teha asju paremaks, sest „milleks lõhkuda vana, aga õpitut kui uus ei pruugi töötadagi“. Ja nii ei tehtudki ühtki mõistlikku muutust ning lasti vana rasva peal edasi.

	~~Neljanda loengu~~ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/~~cc18f732~~-~~a0f2~~-~~4264~~-~~a3b8~~-~~d1a281583016~~?ec=true Loengu "~~Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest~~ ja ~~kogukonnast~~" - ~~Janika Liiv~~, 18. septembri loengusalvestus]</ref>		Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" - Margus Ernits, 4. septembri loengusalvestus]</ref> 4. septembril tutvustas Margus Ernits aine „Õpingukorraldus ja eriala tutvustus“ edaspidist kulgu. Aine raames tuleb iga loeng uus inimene, paljud meie kooli vilistlased, rääkima oma kogemustest ja andma nõuandeid, mida nad ka ise oleks tahtnud juba koolis käies kuulda.
			Loengu enamjao moodustas arutlus motivatsioonist, kuidas õppida vajalikku ainet kui tunnis teooria õppimine raske või igav. Suurepärane ja väga tulemuslik mõte, mida ka ise kasutan nii palju kui võimalik, oli deekaartide joonistamise. Idee- või siis mõttekaartide visandamine märksõnadega aitab luua seoseid õpitu ja uue vahel ning nii on lihtsam hiljem loengus räägitut meelde tuletada.
			Kui loeng läks spikerdamise ja akadeemilise petturluse peale, siis meenusid mulle mõned varasemad klassikaaslased, kes iga ühe kui ka viimase kontrolltöö visalt kõik maha kirjutas ja selle üle uhke oli. Leian, et koolis käiakse siiski enda pärast, et enda teadmisi laiendada ning kui ka leidub mõni keerulisem aine, mida kohe ära ei taba, tuleks sellele rohkem aega pühendada. Maha kirjutamisega saadud hea hinne ei näita osavust ja tarkust vaid toob edaspidi raskusi juurde. Keerulisemaid teemasid uurima hakates leian end alati haaratuna uutest teadmistest ja huvi teema kohta aina kasvab, sest leides juurde ainult ühe uue fakti, tekib juurde vähemalt kümme uut küsimust teema kohta.
			Ka Lapikute, TTÜ tarkvaraarendusklubi, esindaja astus läbi ja tutvustas Lapikute tegemisi ning kutsus ka IT kolledži tudengeid nendega liituma. Nende saavutused oma alal on olnud päris head, näiteks HelpDesk, kuid mulle jäi tolle Lapikute esindaja presentatsioon veidi vajaka. Olek oli ebakindel ja kõhklev ning ei veennud mind nendega liituma.

	Viienda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" - Carolyn Fischer, 25. septembri loengusalvestus]</ref>

	~~Kuues loeng~~ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/~~75d683be~~-~~016f~~-~~45e4~~-~~916d~~-~~d71a8c9c3d43~~?ec=true Loengu "~~Testimine~~ ja ~~tarkvara kvaliteet~~" - ~~Kristjan Karmo~~, 2. ~~oktoobri~~ loengusalvestus]</ref>		Kolmandat aine loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loengu "Robootika ja häkkimine" - Margus Ernits, 11. septembri loengusalvestus]</ref> 11. septembril viis läbi jällegi Margus Ernits nagu eelmiselgi loengul. Seekordseks teemaks oli robootikaklubi. Robootikaklubisse on oodatud kõik, nii algajad kui edasijõudnud, kel vähegi tahet enda oskusi parandada või siis niisama hästi aega veeta tehes midagi lõbusat ja samal ajal õppides. Kuigi Robotexist kuulsin esmakordselt ja ei ole huvitatud robotite ehitamisest, siis Robotexi võitude üle on mul küll hea meel, sest need tõestavad kooli tugevat praktilist külge.
			Loengust jäi meeldivalt kõlama mõte, et kõige tähtsam on tahe tegutseda. Tahteta on väga raske leida motivatsiooni teha asju endast kõikeandvalt ja viia need ka lõpuni.

	~~Seitsmes loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu "IT tööturust" - Andres Septer, 9. oktoobri loengusalvestus]</ref>~~

	~~Kaheksandas~~ loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" - Elar Lang, 16. oktoobri loengusalvestus]</ref>		Aine neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" - Janika Liiv, 18. septembri loengusalvestus]</ref> läbiviijaks 18. septembril oli Janika Liiv, IT kolledži vilistlane kellega samastusin kõigist loengupidajatest enim. Samastusin just seetõttu, et ka tema tundis end koolis olles väga out of place ja ei saanud täpselt aru, mida ta teeb, kuna polnud varem programmeerimisega kokku puutunud. Samuti enne siia kooli tulekut mõtlesin ka mina minna õppima midagi teatriga seonduvat, kuid samas kiskus praktiline mõtlemine tehnilisema eriala poole.
			Janika tõi välja sarnasusi programmeerimise ja loova kirjutamise vahel. Mõlemas oled ise autor, ise lood sisu ja välimuse. Selline lähenemine aitas programmerimist palju selgemalt ja üldse mitte nii keerulisena näha kui algselt tundus. Läbivalt eelmise kahe loenguga põimub mõte, et kõik on tahtes kinni. Mitte midagi ei tohi karta, kõike tuleb proovida ja läbi eksperimenteerimise saabki teada kuidas asjad töötavad. Ning kuigi loengute läbiviijad toovad meile näiteid enda kogemuste põhjal, mida teha ja mida mitte teha, siis siiski teiste vigadest ei õpita kunagi. Nii saame vaid aimduse, mis võib juhtuda, kuid ega keegvi ei arva, et ka temaga võiks nii minna.
			Väga tõetruuks pidasin sellest loengust tähelepanekut, et tänapäeval on teadmised oma väärtuse kaotanud, sest kõike saab interneti abil üles otsida. Nüüd on hinnas oskus oma teadmised tööle panna ja samuti ka avatus õppimaks uusi teadmisi.


			Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc?ec=true Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" - Carolyn Fischer, 25. septembri loengusalvestus]</ref> andis Carolyn Fischer, Skype'i süsteemiadministraator, kelle loengu tähtsaima nõuanne tulevikuks on see, et tööd tuleb teha pühendumise ja täpsusega, et oleks näha su pingutust, see on see mida tööandja töötajas otsib. Carolyn rääkis veel töötamisest Skype's, kui pikad on tööpäevad, kus töötab ja mida teeb. Tema kirjeldus andis hea ülevaate töötamisest suurfirmades, sest Skype siiski on üks suuremaid ja edukamamaid firmasid meie IKT tööturul. Üdiselt oli loengut raske hoolega jälgida ja järge pidada, sest loengupidaja rääkis väga vaikselt ja aeglaselt.


			Kuuenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" - Kristjan Karmo, 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> külaliseks 2. oktoobril oli Kristjan Karmo, kes alustas oma karjääri arendajana, kuid tänaseks on ta analüütik. Tema loengu mõtteks oli inimesi ümber veenda testimise kohta levivate müütide suhtes, mis on näiteks, et testimine on igav või, et testimisel puudub mõte ja resultaat ning, et see on väga lihtne asi, millega isegi algajad hakkama saavad. Kuid tema suutis meid panna kaalutlema mõtte üle, et äkki ei olegi nii igav kui tundub, sest tema toodud näited olid väga tõetruud ja päriselust toodud. Väga põnevaks pidasin loengus osa, kus ta rääkis testimise tähtsusest ja sellest miks testimine nii kallis on. Loengu läbiviija tõi väga palju näiteid otse elust, kus oli testimine ära jäetud ja kohe toode avalikkusele antud. Sellistel puhkudel langes paljude firmade maine ja kahjumid olid palju suuremad kui oleks olnud need summad, mida testimisele oleks võinud kulutada. Loengut oli väga mõnus kuulata ja see oli tõesti põnev, sest polnud varem testimisest palju kuulnud ning samuti ei sarnanenud see loeng ühegi teise loenguga.


			Seitsmes loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c?ec=true Loengu "IT tööturust" - Andres Septer, 9. oktoobri loengusalvestus]</ref> leidis aset 9. oktoobril ning loengut teemast „IT tööturg“ pidas Andres Septer, kellel on palju töökogemusi nii suur- kui väikefirmades. Terve loeng oli hästi pessimistliku alatooniga, kuid mitte vastikusttekitav ja kindlasti mitte igav. Loengus rõhuti, et Eesti turg on jaburalt väike ning, et üldse midagi ära teha tuleks juba valmistuda välismaale minekuks. Esmakordselt kuulsin aga edutamise põhimõttest suurfirmades: inimest edutatakse nii kaua kuni ta muutub oma kohal ebakompetentseks. See andis väga palju mõtteainet ja tõi ka palju selgust küsimustele nagu, miks või kuidas mõni väga mittesobilik inimene taolise töökoha on saanud nagu tal on.
			Väga mõistlik ja kaval mõttetera, mis meelde jäi veel oli kindlasti see, et hinda tuleb alati küsida nii, et endal hakkab ka häbi. Olgu siis see su enda palk või hind toote eest. Selle loogika seisneb selles, et maksta tahetakse ju alati vähem, aga kui tingimine algab kõrgelt, jõuab ilmselt toote tegeliku väärtuseni või palgani, mida reaalsedlt ihaldasid. Nii pidas loengu kõneleja ka ka netopalka alati olulisemaks mõnest boonusest, va tööauto, sest see on niikuinii kõigile kulu, olgu see siis firma kulu, mitte sinu. Ning kui töötajad on oma palga ja tööga rahul on pikas perspektiivis ka firmal rohkem tulu, sest motivatsioon töötada ja midagi ära teha on suurem kui kehvades tingimustes. Väga hea valgustus tulevase töö saamiseks tõi see, et tegelikult saadakse hea töökoht enamasti vaid tutvuste kaudu ja töökuulutused pannakse alles siis üles, kui kedagi paremat polnud võtta oma tuttavatest.
			Loeng oli väga realistlik ja peaaegu et musternäide enesekindlusest terve loengu väitel, oskusest ennast müüa, mis on väga tähtis kogu elu. Õige pisut häiris küll liigsete sarkastiliste naljade tegemine ja liialt julge sõnade kasutus, kuid jutu mõte sai siiski edasi antud.


			Viimases loengus 16. septembril<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" - Elar Lang, 16. oktoobri loengusalvestus]</ref> esines Elar Lang ühe põnevaima loenguga kogu aine jooksul. Teemaks oli „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus.“ Sarnaselt teisele loengule ning Janika Liiva ja Carolyn Fischeri loengule, rõhus ka seekordne esineja tahte olulisusele ja asjadele sügavuti lähenemisele, sest ainult nii on õpitust ka kasu. Näiteks saab tema tänase päevani kasutada oma IT kolledžis tehtud lõputööd, et õpetada arendajaid programmeerima. Seda tänu selle, et ta lõputööse väga süvenes ja tegi asja mõttega. Kindlaks väiteks loengus sai ka see, et see suhtumine õppimisse on täpselt sama nagu tööl käimine. Praegu on õpilaste tööks kool ning kui selle distsipliiniga ei harjuta ja tähtaegadest kinni ei peeta, ei taha tööandja ka sellist inimest palgata. Tööandjale on kohusetundlikkus tähtsam kui töötaja suurepärased oskused, sest kui asju õigeks ajaks ära ei tehta, pole sellest mingit kasu.
			Teine osa loengust ol veidi hirmutav, kuid tegelikult juba teada jutt, mis rääkis interneti turvalisusest, või siis täpsemalt selle mitteturvalisusest. Kõik mis internetti korra läheb – jääb sinna. See tähendab, et kuigi võib proovida asju ära kustutada, jäävad need siiski interneti arhiividesse ja pole üldse raskesti kättesaadavad kui vaja. Niisamuti pole paroolide ära arvamine kuigivõrd keeruline, eriti arvutitele. See rõhus mind oma asju internetis üle vaatama ja veenduma, et kõik on veel minu kontrolli all. Loeng oli väga meeldiv, kerge oli järge pidada, mis tulenes ilmselt esineja rohkest kogemusest koolituste läbiviijana.

Hhook: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */

2014-10-22T17:11:37Z

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

← Older revision		Revision as of 20:11, 22 October 2014
Line 34:		Line 34:

	Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref name="5.3.6"> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid "Õppekorralduse eeskiri" punkt 5.3.6]</ref>		Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref name="5.3.6"> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid "Õppekorralduse eeskiri" punkt 5.3.6]</ref>


	====Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?====		====Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?====
Line 74:		Line 73:
	====Kui suur on teile esitatav arve?====		====Kui suur on teile esitatav arve?====
	Kuna 1 EAP = 50€, siis esitatava arve suurus on 11*50=550€. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ "Kõrgharidusreform KKK" punkt 3]</ref>		Kuna 1 EAP = 50€, siis esitatava arve suurus on 11*50=550€. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ "Kõrgharidusreform KKK" punkt 3]</ref>


	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Hhook at 07:28, 21 October 2014

2014-10-21T07:28:04Z

← Older revision		Revision as of 10:28, 21 October 2014
Line 38:		Line 38:
	====Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?====		====Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?====

	Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref name="5.3.6"/> Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <ref name = "Punkt 9"> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "~~HITSA~~ KKK" punkt 9 ]</ref>		Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref name="5.3.6"/> Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <ref name = "Punkt 9"> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "EIK KKK" punkt 9 ]</ref>

	==== Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?====		==== Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?====
Line 62:		Line 62:

	====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====		====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====
	Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused "Õppekorralduse eeskiri" punkt 1.3.6]</ref> Diplomini jõudmiseks tuleb sooritada kõik õppekavas märgitud kohustuslikud ained ja õppekavas määratud mahus valikaineid.<ref name="Punkt 2"> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "~~HITSA~~ KKK" punkt 2]</ref>		Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused "Õppekorralduse eeskiri" punkt 1.3.6]</ref> Diplomini jõudmiseks tuleb sooritada kõik õppekavas märgitud kohustuslikud ained ja õppekavas määratud mahus valikaineid.<ref name="Punkt 2"> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "EIK KKK" punkt 2]</ref>

	====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====		====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====

Hhook at 06:45, 21 October 2014

2014-10-21T06:45:44Z

Hhook at 06:39, 21 October 2014

2014-10-21T06:39:42Z

← Older revision		Revision as of 09:39, 21 October 2014
Line 1:		Line 1:
	=~~Erialatutvustuse~~ aine arvestustöö=		=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: Helena Hook		Autor: Helena Hook

Hhook at 06:38, 21 October 2014

2014-10-21T06:38:23Z

← Older revision		Revision as of 09:38, 21 October 2014
Line 38:		Line 38:
	====Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?====		====Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?====

	Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref name="5.3.6"/> Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <ref name = "Punkt 9"> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK Punkt 9 ]</ref>		Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref name="5.3.6"/> Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <ref name = "Punkt 9"> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ HITSA KKK Punkt 9 ]</ref>

	==== Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?====		==== Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?====
Line 74:		Line 74:
	====Kui suur on teile esitatav arve?====		====Kui suur on teile esitatav arve?====
	Kuna 1 EAP = 50€, siis esitatava arve suurus on 11*50=550€. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ "Kõrgharidusreform KKK" Punkt 3]</ref>		Kuna 1 EAP = 50€, siis esitatava arve suurus on 11*50=550€. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ "Kõrgharidusreform KKK" Punkt 3]</ref>








	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

← Older revision		Revision as of 09:45, 21 October 2014
Line 33:		Line 33:
	====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====		====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====

	Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref name="5.3.6"> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid "Õppekorralduse eeskiri" 5.3.6]</ref>		Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref name="5.3.6"> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid "Õppekorralduse eeskiri" punkt 5.3.6]</ref>


	====Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?====		====Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?====

	Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref name="5.3.6"/> Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <ref name = "Punkt 9"> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ HITSA KKK ~~Punkt~~ 9 ]</ref>		Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref name="5.3.6"/> Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <ref name = "Punkt 9"> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "HITSA KKK" punkt 9 ]</ref>

	==== Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?====		==== Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?====

	Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.8.1]</ref>		Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus "Õppekorralduse eeskiri" punkt 5.2.8.1]</ref>

	====Mis on tähtajad?====		====Mis on tähtajad?====

	Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.1]</ref> Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref name="5.3.6"/> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.8]</ref>		Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus "Õppekorralduse eeskiri" punkt 5.2.1]</ref> Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref name="5.3.6"/> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus "Õppekorralduse eeskiri" punkt 5.2.8]</ref>

	====Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?====		====Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?====
	Korduseksamid on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta.<ref name="5.2.7"> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus "Õppekorralduse eeskiri" 5.2.7]</ref>		Korduseksamid on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta.<ref name="5.2.7"> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus "Õppekorralduse eeskiri" punkt 5.2.7]</ref>

	====Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====		====Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====
Line 59:		Line 59:
	'''Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.'''		'''Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.'''
	====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====		====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====
	Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine "Õppekorralduse eeskiri" 7.2.1]</ref>		Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine "Õppekorralduse eeskiri" punkt 7.2.1]</ref>

	====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====		====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====
	Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused "Õppekorralduse eeskiri" 1.3.6]</ref> Diplomini jõudmiseks tuleb sooritada kõik õppekavas märgitud kohustuslikud ained ja õppekavas määratud mahus valikaineid.<ref name="Punkt 2"> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "HITSA KKK" ~~Punkt~~ 2]</ref>		Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused "Õppekorralduse eeskiri" punkt 1.3.6]</ref> Diplomini jõudmiseks tuleb sooritada kõik õppekavas märgitud kohustuslikud ained ja õppekavas määratud mahus valikaineid.<ref name="Punkt 2"> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ "HITSA KKK" punkt 2]</ref>

	====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====		====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====
	RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.<ref name="Punkt 2"/><ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus "Õppekorralduse eeskiri" 3.1.8]</ref>		RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.<ref name="Punkt 2"/><ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus "Õppekorralduse eeskiri" punkt 3.1.8]</ref>


Line 73:		Line 73:
	Aasta lõpuks tuleb sel juhul hüvitada 11 EAP ulatuses õppekulud. 54-(24+19)=11.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ "Kõrgharidusreform KKK" Punkt 2.1]</ref>		Aasta lõpuks tuleb sel juhul hüvitada 11 EAP ulatuses õppekulud. 54-(24+19)=11.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ "Kõrgharidusreform KKK" Punkt 2.1]</ref>
	====Kui suur on teile esitatav arve?====		====Kui suur on teile esitatav arve?====
	Kuna 1 EAP = 50€, siis esitatava arve suurus on 11*50=550€. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ "Kõrgharidusreform KKK" ~~Punkt~~ 3]</ref>		Kuna 1 EAP = 50€, siis esitatava arve suurus on 11*50=550€. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ "Kõrgharidusreform KKK" punkt 3]</ref>


	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />