User:Hhutt - Revision history

Hhutt at 19:08, 22 October 2014

2014-10-22T19:08:55Z

@@ Line 31: / Line 31: @@
 hommikutel vara ärkamine oli omaette saavutus, olin ma siiski kohal ehk siis topeltsaavutus.
 Paljud mõtted  ja arvamused tekitasid minus kindlustunne, et kõik võimalik kui aega planeerida ja motivatsiooni otsida.
 ==Viited==
 <references/>

Hhutt: /* Essee */

2014-10-22T18:40:44Z

Essee

← Older revision		Revision as of 21:40, 22 October 2014
Line 10:		Line 10:


	Esimeses loengus <ref>[https://~~itcollege~~.~~ois~~.ee/et/~~curriculum~~-~~subject/view?curriculum_subject_id=3405&year=2014 Õpingukorralduse~~ ja ~~erialatutvustuse aineprogramm~~] </ref>anti põhiliselt ülevaade koolist, tutvustati akadeemilist õppetööd ja eeskirju. Esinejad andsid esmakursuslastele ka nõuandeid, kuidas tulevikus plaane planeerida. Esinejateks olid aga õppejõud Margus Ernits, õppeosakonna juhataja Inga Vau ja kvaliteedijuht Merle Varendi. Mina, kes polnud varem IT-ga kokku puutunud, sain üldjuhul hea kokkuvõtte. Esitlus oligi mõeldud neile, kes teemaga olid kokkupuutunud vähe või ei olnud üldse. IT Kolledžist anti lühiülevaade – õppekavadest, e-õppest, kooliruumidest ja huviringidest. Kõik muidugi tundub huvitav esmapilgul ja tekitab tunde osalema kõikidel üritustel ja tegevustes. Paljud tegevused just aitavatki ennast arendada, näiteks robootikaklubis programmeerimises ja robotite ehitamises. Esmaskursuslasena sain vajaliku info ÕIS-i ja õpingukavade kohta ning näpunäiteid, et kuidas ja miks ja mis. Esinejad mainisid ka seda, et tudengi ja kooli koostöö peaksid olema kooskõlas ja see väljendub tudengite tagasisides koolile. Tagasiside on oluliseks informatsiooniks koolile, mis näitab tudengite positiivsed ja negatiivseid aspekte nii kooli kui ka õppejõudude osas. Rõhutati ka seda, et tuleks õppida ja võtta kõigest maksimum.		Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]</ref> anti põhiliselt ülevaade koolist, tutvustati akadeemilist õppetööd ja eeskirju. Esinejad andsid esmakursuslastele ka nõuandeid, kuidas tulevikus plaane planeerida. Esinejateks olid aga õppejõud Margus Ernits, õppeosakonna juhataja Inga Vau ja kvaliteedijuht Merle Varendi. Mina, kes polnud varem IT-ga kokku puutunud, sain üldjuhul hea kokkuvõtte. Esitlus oligi mõeldud neile, kes teemaga olid kokkupuutunud vähe või ei olnud üldse. IT Kolledžist anti lühiülevaade – õppekavadest, e-õppest, kooliruumidest ja huviringidest. Kõik muidugi tundub huvitav esmapilgul ja tekitab tunde osalema kõikidel üritustel ja tegevustes. Paljud tegevused just aitavatki ennast arendada, näiteks robootikaklubis programmeerimises ja robotite ehitamises. Esmaskursuslasena sain vajaliku info ÕIS-i ja õpingukavade kohta ning näpunäiteid, et kuidas ja miks ja mis. Esinejad mainisid ka seda, et tudengi ja kooli koostöö peaksid olema kooskõlas ja see väljendub tudengite tagasisides koolile. Tagasiside on oluliseks informatsiooniks koolile, mis näitab tudengite positiivsed ja negatiivseid aspekte nii kooli kui ka õppejõudude osas. Rõhutati ka seda, et tuleks õppida ja võtta kõigest maksimum.

	Teise loengu teemaks oli „Õppimine ja motivatsioon“, kus esines õppejõud Margus Ernits. Loeng oli sissejuhatav. Põhiliselt, kuidas arvestusest läbi saada, et missuguseid nõuded on vaja täita ja millele tuleks tähelepanu pöörata. Samas räägiti veel motivatsioonist ning kuidas endale aineid huvitavaks teha. Endale teema selgeks tegemine ja sellesse süvenemine tõstab aine olulisust ja tekitab huvi. Just keerukamad ained õpetavad ja panevad mõtlema ja tõstavad motivatsiooni. Minul alguses ongi raske vahet teha olulisel ja mitte olulisel, mis on vajalik eelkõige selleks, et endale meelde jätta just need tähtsamad punktid. Õppejõud andis ka nõuandeid loenguteks, näiteks teha mõistekaarte või midagi praktilist ja huvitavat, mitte loengutes arvutites mängida ja veeta istudes aega. Soovitati ka õppida ja administreerida erinevates operatsioonisüsteemides, mis on muidugi õige. Mida rohkem, seda uhkem ja kasuks tuleb. Loengu lõpus esines veel Lapikutest esindaja. Lapikud siis tegelevad tarkvaraarendusega, kas veebilehe või rakenduse tegemisega.		Teise loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]</ref> teemaks oli „Õppimine ja motivatsioon“, kus esines õppejõud Margus Ernits. Loeng oli sissejuhatav. Põhiliselt, kuidas arvestusest läbi saada, et missuguseid nõuded on vaja täita ja millele tuleks tähelepanu pöörata. Samas räägiti veel motivatsioonist ning kuidas endale aineid huvitavaks teha. Endale teema selgeks tegemine ja sellesse süvenemine tõstab aine olulisust ja tekitab huvi. Just keerukamad ained õpetavad ja panevad mõtlema ja tõstavad motivatsiooni. Minul alguses ongi raske vahet teha olulisel ja mitte olulisel, mis on vajalik eelkõige selleks, et endale meelde jätta just need tähtsamad punktid. Õppejõud andis ka nõuandeid loenguteks, näiteks teha mõistekaarte või midagi praktilist ja huvitavat, mitte loengutes arvutites mängida ja veeta istudes aega. Soovitati ka õppida ja administreerida erinevates operatsioonisüsteemides, mis on muidugi õige. Mida rohkem, seda uhkem ja kasuks tuleb. Loengu lõpus esines veel Lapikutest esindaja. Lapikud siis tegelevad tarkvaraarendusega, kas veebilehe või rakenduse tegemisega.

	Kolmandas loengus esines Margus Ernits teemaga „Robootika ja häkkimine“. Põhiliselt keskenduti robootikaklubile, et millega tegeleb, mida ehitatakse ja mis võistlustel oleks võimalus osaleda. Loeng oli suunatud tudengitele, kes tunnevad huvi robootika vastu ning soovivad saavutada enda jaoks midagi huvitavat ja arendavat ning võib olla isegi osaleda Robotex robotivõistlusel. Hetkel mulle endale tundub kõik keeruline ja raske, kuid kõik need oskused ja teadmised, mis sellega saavutatakse, tulevad edaspidisel õppmisel kasuks. Samas aga nõuab robootikaga tegelemine üsna palju vaba aega ning pühendumist. Loeng oli niivõrd motiveeriv, et isegi robootika sissejuhatavas tunnis sain käidud. Häkkimisest tehti aga lühiülevaade, kus tutvustati selle olemust ja talitust.		Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]</ref> esines Margus Ernits teemaga „Robootika ja häkkimine“. Põhiliselt keskenduti robootikaklubile, et millega tegeleb, mida ehitatakse ja mis võistlustel oleks võimalus osaleda. Loeng oli suunatud tudengitele, kes tunnevad huvi robootika vastu ning soovivad saavutada enda jaoks midagi huvitavat ja arendavat ning võib olla isegi osaleda Robotex robotivõistlusel. Hetkel mulle endale tundub kõik keeruline ja raske, kuid kõik need oskused ja teadmised, mis sellega saavutatakse, tulevad edaspidisel õppmisel kasuks. Samas aga nõuab robootikaga tegelemine üsna palju vaba aega ning pühendumist. Loeng oli niivõrd motiveeriv, et isegi robootika sissejuhatavas tunnis sain käidud. Häkkimisest tehti aga lühiülevaade, kus tutvustati selle olemust ja talitust.

	Neljandas loengus esines Janika Liiv teemaga "Subjektiivslt programeerimisest, stereotüüpides ja kogukonnast". Janika õppis arendaja erialal ITK-s ja hetkel töötab veebirakenduse arendajana. Esmalt rääkis esineja sellest, kuidas ta ITK-sse sattus ja mida teha üritas ning millega hakkama sai. Alguses ta ei suutnud oma tulevikku ette näha just ITvaldkonnas, pigem olid soovialadeks humanitaaralad, kuid mida aeg edasi, hakkas ta mõistma, et valis õige valdkonna. Samuti mainis ta, et infotehnoloogia erialadel on üsna vähe naisi ning ma nõustun temaga. IT-d mõeldakse justkui meestemaailmana ja naisedvõivad ennast tunda justkui erakuna. Teisalt rääkis ta programmikeelest nimega Ruby,millest varem ma polnud kuulnud. Loeng möödus üsna kiiresti, kuna esinejat oli huvitav kuulata ning jagati isegi t-särke.		Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast]</ref> esines Janika Liiv teemaga "Subjektiivslt programeerimisest, stereotüüpides ja kogukonnast". Janika õppis arendaja erialal ITK-s ja hetkel töötab veebirakenduse arendajana. Esmalt rääkis esineja sellest, kuidas ta ITK-sse sattus ja mida teha üritas ning millega hakkama sai. Alguses ta ei suutnud oma tulevikku ette näha just ITvaldkonnas, pigem olid soovialadeks humanitaaralad, kuid mida aeg edasi, hakkas ta mõistma, et valis õige valdkonna. Samuti mainis ta, et infotehnoloogia erialadel on üsna vähe naisi ning ma nõustun temaga. IT-d mõeldakse justkui meestemaailmana ja naisedvõivad ennast tunda justkui erakuna. Teisalt rääkis ta programmikeelest nimega Ruby,millest varem ma polnud kuulnud. Loeng möödus üsna kiiresti, kuna esinejat oli huvitav kuulata ning jagati isegi t-särke.

	Viiendas loengus oli esinejaks Carolin Fischer, kelle teemaks oli "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele". Carolin õppis administreerimise erialal ITK-s ja töötab Skype-s süsteemiadministraatoriga. Programmeerimisega oli tal kokkupuude juba 7. klassis PHP ja HTML-ga. Sealt edasi tekkis tal huvi edasiõppimiseks ja teadis, mida ta kavatseb õppima minna. Avastades ennast IT maailmast, leidis ta midagi, milles ta on hea – programmeerimine. Siiski loeng oli üsna veniv, kuna esineja rääkis aeglaselt ja üpris igavalt. Carolin aga andis paar nõuannet edukaks läbisaamiseks. Esiteks, mitte jätta midagi viimasele minutile ja kui teha juba midagi, siis maksimaalselt. Teiseks, rõhutas ta veel seda, et kindlasti peaks ka puhkama, et mitte läbi põleda ehk üle töötamise oht on suur. Ületöötanuna ei olda enam piisavalt keskendunud oma projektile.		Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele]</ref> oli esinejaks Carolin Fischer, kelle teemaks oli "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele". Carolin õppis administreerimise erialal ITK-s ja töötab Skype-s süsteemiadministraatoriga. Programmeerimisega oli tal kokkupuude juba 7. klassis PHP ja HTML-ga. Sealt edasi tekkis tal huvi edasiõppimiseks ja teadis, mida ta kavatseb õppima minna. Avastades ennast IT maailmast, leidis ta midagi, milles ta on hea – programmeerimine. Siiski loeng oli üsna veniv, kuna esineja rääkis aeglaselt ja üpris igavalt. Carolin aga andis paar nõuannet edukaks läbisaamiseks. Esiteks, mitte jätta midagi viimasele minutile ja kui teha juba midagi, siis maksimaalselt. Teiseks, rõhutas ta veel seda, et kindlasti peaks ka puhkama, et mitte läbi põleda ehk üle töötamise oht on suur. Ületöötanuna ei olda enam piisavalt keskendunud oma projektile.

	Kuuendas loengus esines Kristjan Karmo, kes on ITK administreerimise eriala vilistlane. Selle loengu teemaks oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet". Kui üldiselt ei tundu testimises midagi rasket olevat, on asi vastupidine. Nagu Karmo loengus ütles on testimine tegelikult üsna keeruline ja et seda hästi osata, peab olema suurepärane programmeerija. Üleüldse sai testimisest väga hea ülevaate, mis see endast kujutab ning missugune plussid ja miinused sellega kaasnevad. Testijad peavad olema suure silmaringiga ehk nägema terviklikku pilti ning nende teadmised süsteemidest peavad olema laialdased. Karmo mainis ka, et tihti esitatakse testijale süüdistusi lõhkumises, kuid tegelikkus on hoopis erinev. Nad mitte ei lõhu, vaid leiavad puudujääke süsteemis, mida nad testivad. Testimine on oluline selleks, et kindlustada programmi täielikku funktsioneerimist, mis hoiaks ära igasugused rikked.		Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]</ref> esines Kristjan Karmo, kes on ITK administreerimise eriala vilistlane. Selle loengu teemaks oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet". Kui üldiselt ei tundu testimises midagi rasket olevat, on asi vastupidine. Nagu Karmo loengus ütles on testimine tegelikult üsna keeruline ja et seda hästi osata, peab olema suurepärane programmeerija. Üleüldse sai testimisest väga hea ülevaate, mis see endast kujutab ning missugune plussid ja miinused sellega kaasnevad. Testijad peavad olema suure silmaringiga ehk nägema terviklikku pilti ning nende teadmised süsteemidest peavad olema laialdased. Karmo mainis ka, et tihti esitatakse testijale süüdistusi lõhkumises, kuid tegelikkus on hoopis erinev. Nad mitte ei lõhu, vaid leiavad puudujääke süsteemis, mida nad testivad. Testimine on oluline selleks, et kindlustada programmi täielikku funktsioneerimist, mis hoiaks ära igasugused rikked.

	Seitsmendas loengus esines ettevõtja Andres Septer teemaga "IT tööturg". Positiivneselle esitluse juures oli see, et Septer seletas oma teemat üsna hästi. Lust oli kuulatafirmadest ja ettevõttedest ning nende plussidest ja miinustest. Samuti andis ta nõuandeid,kus on mugav töötada ja milliseid situatsioone võib tööl ette tulla ning kuhu üldse kanditeerida, kas väikeettevõttesse või suurettevõttedesse. Suurettevõttes võib töötada vaid rahasumma pärast, kuid suurt arengut sealt loota pole. Ta lisas veel, et tööl niisama vedelemine on veel väsitavam kui millegi reaalse tegemine. Kui motivatsiooniks on ainult raha, siis ei jõua inimene oma arenguga kuhugi, vaid jääb elus ühte punkti paigale. Kui on aega ja motivatsiooni, siis tuleks neid kasutada võimalikult maksimaalselt.		Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]</ref> esines ettevõtja Andres Septer teemaga "IT tööturg". Positiivneselle esitluse juures oli see, et Septer seletas oma teemat üsna hästi. Lust oli kuulatafirmadest ja ettevõttedest ning nende plussidest ja miinustest. Samuti andis ta nõuandeid,kus on mugav töötada ja milliseid situatsioone võib tööl ette tulla ning kuhu üldse kanditeerida, kas väikeettevõttesse või suurettevõttedesse. Suurettevõttes võib töötada vaid rahasumma pärast, kuid suurt arengut sealt loota pole. Ta lisas veel, et tööl niisama vedelemine on veel väsitavam kui millegi reaalse tegemine. Kui motivatsiooniks on ainult raha, siis ei jõua inimene oma arenguga kuhugi, vaid jääb elus ühte punkti paigale. Kui on aega ja motivatsiooni, siis tuleks neid kasutada võimalikult maksimaalselt.

	Kaheksandas loengus ehk viimases loengus esines Elar Lang ning tema teemaks oli		Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]</ref> ehk viimases loengus esines Elar Lang ning tema teemaks oli
	"Suhtumine õppetöös ja veebrakkenduse turvalisus". Lang on ITK vilistlane ja töötab Classified Security OÜ´s, samuti on ta veebirakenduste koolituste lektor. Kuigi Langil oli kõlav hääl ja hea diktsiooniga esitlus, ei pakkunud veebirakenduse turvalise teema erilist huvi. Võib olla oli see teema minu jaoks natuke keeruline ja segane, et sellest aru saada. Samuti rõhutas Lang, et oluline on leida motivatsioon, et õppida. Kui motivatsioon on leitud, tuleks osata ka aega planeerida, mitte jätta kõik viimasele minutile.		"Suhtumine õppetöös ja veebrakkenduse turvalisus". Lang on ITK vilistlane ja töötab Classified Security OÜ´s, samuti on ta veebirakenduste koolituste lektor. Kuigi Langil oli kõlav hääl ja hea diktsiooniga esitlus, ei pakkunud veebirakenduse turvalise teema erilist huvi. Võib olla oli see teema minu jaoks natuke keeruline ja segane, et sellest aru saada. Samuti rõhutas Lang, et oluline on leida motivatsioon, et õppida. Kui motivatsioon on leitud, tuleks osata ka aega planeerida, mitte jätta kõik viimasele minutile.

Hhutt at 18:30, 22 October 2014

2014-10-22T18:30:37Z

← Older revision		Revision as of 21:30, 22 October 2014
Line 31:		Line 31:
	hommikutel vara ärkamine oli omaette saavutus, olin ma siiski kohal ehk siis topeltsaavutus.		hommikutel vara ärkamine oli omaette saavutus, olin ma siiski kohal ehk siis topeltsaavutus.
	Paljud mõtted ja arvamused tekitasid minus kindlustunne, et kõik võimalik kui aega planeerida ja motivatsiooni otsida.		Paljud mõtted ja arvamused tekitasid minus kindlustunne, et kõik võimalik kui aega planeerida ja motivatsiooni otsida.

			==Viited==

			<references/>

Hhutt: /* Essee */

2014-10-22T18:29:52Z

Essee

← Older revision		Revision as of 21:29, 22 October 2014
Line 9:		Line 9:
	== Essee ==		== Essee ==

	Esimeses loengus anti põhiliselt ülevaade koolist, tutvustati akadeemilist õppetööd ja eeskirju. Esinejad andsid esmakursuslastele ka nõuandeid, kuidas tulevikus plaane planeerida. Esinejateks olid aga õppejõud Margus Ernits, õppeosakonna juhataja Inga Vau ja kvaliteedijuht Merle Varendi. Mina, kes polnud varem IT-ga kokku puutunud, sain üldjuhul hea kokkuvõtte. Esitlus oligi mõeldud neile, kes teemaga olid kokkupuutunud vähe või ei olnud üldse. IT Kolledžist anti lühiülevaade – õppekavadest, e-õppest, kooliruumidest ja huviringidest. Kõik muidugi tundub huvitav esmapilgul ja tekitab tunde osalema kõikidel üritustel ja tegevustes. Paljud tegevused just aitavatki ennast arendada, näiteks robootikaklubis programmeerimises ja robotite ehitamises. Esmaskursuslasena sain vajaliku info ÕIS-i ja õpingukavade kohta ning näpunäiteid, et kuidas ja miks ja mis. Esinejad mainisid ka seda, et tudengi ja kooli koostöö peaksid olema kooskõlas ja see väljendub tudengite tagasisides koolile. Tagasiside on oluliseks informatsiooniks koolile, mis näitab tudengite positiivsed ja negatiivseid aspekte nii kooli kui ka õppejõudude osas. Rõhutati ka seda, et tuleks õppida ja võtta kõigest maksimum.
	Teise loengu teemaks oli „Õppimine ja motivatsioon“, kus esines õppejõud Margus Ernits. Loeng oli sissejuhatav. Põhiliselt, kuidas arvestusest läbi saada, et missuguseid nõuded on vaja täita ja millele tuleks tähelepanu pöörata. Samas räägiti veel motivatsioonist ning kuidas endale aineid huvitavaks teha. Endale teema selgeks tegemine ja sellesse süvenemine tõstab aine olulisust ja tekitab huvi. Just keerukamad ained õpetavad ja panevad mõtlema ja tõstavad motivatsiooni. Minul alguses ongi raske vahet teha olulisel ja mitte olulisel, mis on vajalik eelkõige selleks, et endale meelde jätta just need tähtsamad punktid. Õppejõud andis ka nõuandeid loenguteks, näiteks teha mõistekaarte või midagi praktilist ja huvitavat, mitte loengutes arvutites mängida ja veeta istudes aega. Soovitati ka õppida ja administreerida erinevates operatsioonisüsteemides, mis on muidugi õige. Mida rohkem, seda uhkem ja kasuks tuleb. Loengu lõpus esines veel Lapikutest esindaja. Lapikud siis tegelevad tarkvaraarendusega, kas veebilehe või rakenduse tegemisega.		Esimeses loengus <ref>[https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_subject_id=3405&year=2014 Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aineprogramm] </ref>anti põhiliselt ülevaade koolist, tutvustati akadeemilist õppetööd ja eeskirju. Esinejad andsid esmakursuslastele ka nõuandeid, kuidas tulevikus plaane planeerida. Esinejateks olid aga õppejõud Margus Ernits, õppeosakonna juhataja Inga Vau ja kvaliteedijuht Merle Varendi. Mina, kes polnud varem IT-ga kokku puutunud, sain üldjuhul hea kokkuvõtte. Esitlus oligi mõeldud neile, kes teemaga olid kokkupuutunud vähe või ei olnud üldse. IT Kolledžist anti lühiülevaade – õppekavadest, e-õppest, kooliruumidest ja huviringidest. Kõik muidugi tundub huvitav esmapilgul ja tekitab tunde osalema kõikidel üritustel ja tegevustes. Paljud tegevused just aitavatki ennast arendada, näiteks robootikaklubis programmeerimises ja robotite ehitamises. Esmaskursuslasena sain vajaliku info ÕIS-i ja õpingukavade kohta ning näpunäiteid, et kuidas ja miks ja mis. Esinejad mainisid ka seda, et tudengi ja kooli koostöö peaksid olema kooskõlas ja see väljendub tudengite tagasisides koolile. Tagasiside on oluliseks informatsiooniks koolile, mis näitab tudengite positiivsed ja negatiivseid aspekte nii kooli kui ka õppejõudude osas. Rõhutati ka seda, et tuleks õppida ja võtta kõigest maksimum.
	Kolmandas loengus esines Margus Ernits teemaga „Robootika ja häkkimine“. Põhiliselt keskenduti robootikaklubile, et millega tegeleb, mida ehitatakse ja mis võistlustel oleks võimalus osaleda. Loeng oli suunatud tudengitele, kes tunnevad huvi robootika vastu ning soovivad saavutada enda jaoks midagi huvitavat ja arendavat ning võib olla isegi osaleda Robotex robotivõistlusel. Hetkel mulle endale tundub kõik keeruline ja raske, kuid kõik need oskused ja teadmised, mis sellega saavutatakse, tulevad edaspidisel õppmisel kasuks. Samas aga nõuab robootikaga tegelemine üsna palju vaba aega ning pühendumist. Loeng oli niivõrd motiveeriv, et isegi robootika sissejuhatavas tunnis sain käidud. Häkkimisest tehti aga lühiülevaade, kus tutvustati selle olemust ja talitust.
	Neljandas loengus esines Janika Liiv teemaga "Subjektiivslt programeerimisest, stereotüüpides ja kogukonnast". Janika õppis arendaja erialal ITK-s ja hetkel töötab veebirakenduse arendajana. Esmalt rääkis esineja sellest, kuidas ta ITK-sse sattus ja mida teha üritas ning millega hakkama sai. Alguses ta ei suutnud oma tulevikku ette näha just ITvaldkonnas, pigem olid soovialadeks humanitaaralad, kuid mida aeg edasi, hakkas ta mõistma, et valis õige valdkonna. Samuti mainis ta, et infotehnoloogia erialadel on üsna vähe naisi ning ma nõustun temaga. IT-d mõeldakse justkui meestemaailmana ja naisedvõivad ennast tunda justkui erakuna. Teisalt rääkis ta programmikeelest nimega Ruby,millest varem ma polnud kuulnud. Loeng möödus üsna kiiresti, kuna esinejat oli huvitav kuulata ning jagati isegi t-särke.		Teise loengu teemaks oli „Õppimine ja motivatsioon“, kus esines õppejõud Margus Ernits. Loeng oli sissejuhatav. Põhiliselt, kuidas arvestusest läbi saada, et missuguseid nõuded on vaja täita ja millele tuleks tähelepanu pöörata. Samas räägiti veel motivatsioonist ning kuidas endale aineid huvitavaks teha. Endale teema selgeks tegemine ja sellesse süvenemine tõstab aine olulisust ja tekitab huvi. Just keerukamad ained õpetavad ja panevad mõtlema ja tõstavad motivatsiooni. Minul alguses ongi raske vahet teha olulisel ja mitte olulisel, mis on vajalik eelkõige selleks, et endale meelde jätta just need tähtsamad punktid. Õppejõud andis ka nõuandeid loenguteks, näiteks teha mõistekaarte või midagi praktilist ja huvitavat, mitte loengutes arvutites mängida ja veeta istudes aega. Soovitati ka õppida ja administreerida erinevates operatsioonisüsteemides, mis on muidugi õige. Mida rohkem, seda uhkem ja kasuks tuleb. Loengu lõpus esines veel Lapikutest esindaja. Lapikud siis tegelevad tarkvaraarendusega, kas veebilehe või rakenduse tegemisega.
	Viiendas loengus oli esinejaks Carolin Fischer, kelle teemaks oli "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele". Carolin õppis administreerimise erialal ITK-s ja töötab Skype-s süsteemiadministraatoriga. Programmeerimisega oli tal kokkupuude juba 7. klassis PHP ja HTML-ga. Sealt edasi tekkis tal huvi edasiõppimiseks ja teadis, mida ta kavatseb õppima minna. Avastades ennast IT maailmast, leidis ta midagi, milles ta on hea – programmeerimine. Siiski loeng oli üsna veniv, kuna esineja rääkis aeglaselt ja üpris igavalt. Carolin aga andis paar nõuannet edukaks läbisaamiseks. Esiteks, mitte jätta midagi viimasele minutile ja kui teha juba midagi, siis maksimaalselt. Teiseks, rõhutas ta veel seda, et kindlasti peaks ka puhkama, et mitte läbi põleda ehk üle töötamise oht on suur. Ületöötanuna ei olda enam piisavalt keskendunud oma projektile.
	Kuuendas loengus esines Kristjan Karmo, kes on ITK administreerimise eriala vilistlane. Selle loengu teemaks oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet". Kui üldiselt ei tundu testimises midagi rasket olevat, on asi vastupidine. Nagu Karmo loengus ütles on testimine tegelikult üsna keeruline ja et seda hästi osata, peab olema suurepärane programmeerija. Üleüldse sai testimisest väga hea ülevaate, mis see endast kujutab ning missugune plussid ja miinused sellega kaasnevad. Testijad peavad olema suure silmaringiga ehk nägema terviklikku pilti ning nende teadmised süsteemidest peavad olema laialdased. Karmo mainis ka, et tihti esitatakse testijale süüdistusi lõhkumises, kuid tegelikkus on hoopis erinev. Nad mitte ei lõhu, vaid leiavad puudujääke süsteemis, mida nad testivad. Testimine on oluline selleks, et kindlustada programmi täielikku funktsioneerimist, mis hoiaks ära igasugused rikked.		Kolmandas loengus esines Margus Ernits teemaga „Robootika ja häkkimine“. Põhiliselt keskenduti robootikaklubile, et millega tegeleb, mida ehitatakse ja mis võistlustel oleks võimalus osaleda. Loeng oli suunatud tudengitele, kes tunnevad huvi robootika vastu ning soovivad saavutada enda jaoks midagi huvitavat ja arendavat ning võib olla isegi osaleda Robotex robotivõistlusel. Hetkel mulle endale tundub kõik keeruline ja raske, kuid kõik need oskused ja teadmised, mis sellega saavutatakse, tulevad edaspidisel õppmisel kasuks. Samas aga nõuab robootikaga tegelemine üsna palju vaba aega ning pühendumist. Loeng oli niivõrd motiveeriv, et isegi robootika sissejuhatavas tunnis sain käidud. Häkkimisest tehti aga lühiülevaade, kus tutvustati selle olemust ja talitust.
	Seitsmendas loengus esines ettevõtja Andres Septer teemaga "IT tööturg". Positiivneselle esitluse juures oli see, et Septer seletas oma teemat üsna hästi. Lust oli kuulatafirmadest ja ettevõttedest ning nende plussidest ja miinustest. Samuti andis ta nõuandeid,kus on mugav töötada ja milliseid situatsioone võib tööl ette tulla ning kuhu üldse kanditeerida, kas väikeettevõttesse või suurettevõttedesse. Suurettevõttes võib töötada vaid rahasumma pärast, kuid suurt arengut sealt loota pole. Ta lisas veel, et tööl niisama vedelemine on veel väsitavam kui millegi reaalse tegemine. Kui motivatsiooniks on ainult raha, siis ei jõua inimene oma arenguga kuhugi, vaid jääb elus ühte punkti paigale. Kui on aega ja motivatsiooni, siis tuleks neid kasutada võimalikult maksimaalselt.
	Kaheksandas loengus ehk viimases loengus esines Elar Lang ning tema teemaks oli		Neljandas loengus esines Janika Liiv teemaga "Subjektiivslt programeerimisest, stereotüüpides ja kogukonnast". Janika õppis arendaja erialal ITK-s ja hetkel töötab veebirakenduse arendajana. Esmalt rääkis esineja sellest, kuidas ta ITK-sse sattus ja mida teha üritas ning millega hakkama sai. Alguses ta ei suutnud oma tulevikku ette näha just ITvaldkonnas, pigem olid soovialadeks humanitaaralad, kuid mida aeg edasi, hakkas ta mõistma, et valis õige valdkonna. Samuti mainis ta, et infotehnoloogia erialadel on üsna vähe naisi ning ma nõustun temaga. IT-d mõeldakse justkui meestemaailmana ja naisedvõivad ennast tunda justkui erakuna. Teisalt rääkis ta programmikeelest nimega Ruby,millest varem ma polnud kuulnud. Loeng möödus üsna kiiresti, kuna esinejat oli huvitav kuulata ning jagati isegi t-särke.

			Viiendas loengus oli esinejaks Carolin Fischer, kelle teemaks oli "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele". Carolin õppis administreerimise erialal ITK-s ja töötab Skype-s süsteemiadministraatoriga. Programmeerimisega oli tal kokkupuude juba 7. klassis PHP ja HTML-ga. Sealt edasi tekkis tal huvi edasiõppimiseks ja teadis, mida ta kavatseb õppima minna. Avastades ennast IT maailmast, leidis ta midagi, milles ta on hea – programmeerimine. Siiski loeng oli üsna veniv, kuna esineja rääkis aeglaselt ja üpris igavalt. Carolin aga andis paar nõuannet edukaks läbisaamiseks. Esiteks, mitte jätta midagi viimasele minutile ja kui teha juba midagi, siis maksimaalselt. Teiseks, rõhutas ta veel seda, et kindlasti peaks ka puhkama, et mitte läbi põleda ehk üle töötamise oht on suur. Ületöötanuna ei olda enam piisavalt keskendunud oma projektile.

			Kuuendas loengus esines Kristjan Karmo, kes on ITK administreerimise eriala vilistlane. Selle loengu teemaks oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet". Kui üldiselt ei tundu testimises midagi rasket olevat, on asi vastupidine. Nagu Karmo loengus ütles on testimine tegelikult üsna keeruline ja et seda hästi osata, peab olema suurepärane programmeerija. Üleüldse sai testimisest väga hea ülevaate, mis see endast kujutab ning missugune plussid ja miinused sellega kaasnevad. Testijad peavad olema suure silmaringiga ehk nägema terviklikku pilti ning nende teadmised süsteemidest peavad olema laialdased. Karmo mainis ka, et tihti esitatakse testijale süüdistusi lõhkumises, kuid tegelikkus on hoopis erinev. Nad mitte ei lõhu, vaid leiavad puudujääke süsteemis, mida nad testivad. Testimine on oluline selleks, et kindlustada programmi täielikku funktsioneerimist, mis hoiaks ära igasugused rikked.

			Seitsmendas loengus esines ettevõtja Andres Septer teemaga "IT tööturg". Positiivneselle esitluse juures oli see, et Septer seletas oma teemat üsna hästi. Lust oli kuulatafirmadest ja ettevõttedest ning nende plussidest ja miinustest. Samuti andis ta nõuandeid,kus on mugav töötada ja milliseid situatsioone võib tööl ette tulla ning kuhu üldse kanditeerida, kas väikeettevõttesse või suurettevõttedesse. Suurettevõttes võib töötada vaid rahasumma pärast, kuid suurt arengut sealt loota pole. Ta lisas veel, et tööl niisama vedelemine on veel väsitavam kui millegi reaalse tegemine. Kui motivatsiooniks on ainult raha, siis ei jõua inimene oma arenguga kuhugi, vaid jääb elus ühte punkti paigale. Kui on aega ja motivatsiooni, siis tuleks neid kasutada võimalikult maksimaalselt.

			Kaheksandas loengus ehk viimases loengus esines Elar Lang ning tema teemaks oli
	"Suhtumine õppetöös ja veebrakkenduse turvalisus". Lang on ITK vilistlane ja töötab Classified Security OÜ´s, samuti on ta veebirakenduste koolituste lektor. Kuigi Langil oli kõlav hääl ja hea diktsiooniga esitlus, ei pakkunud veebirakenduse turvalise teema erilist huvi. Võib olla oli see teema minu jaoks natuke keeruline ja segane, et sellest aru saada. Samuti rõhutas Lang, et oluline on leida motivatsioon, et õppida. Kui motivatsioon on leitud, tuleks osata ka aega planeerida, mitte jätta kõik viimasele minutile.		"Suhtumine õppetöös ja veebrakkenduse turvalisus". Lang on ITK vilistlane ja töötab Classified Security OÜ´s, samuti on ta veebirakenduste koolituste lektor. Kuigi Langil oli kõlav hääl ja hea diktsiooniga esitlus, ei pakkunud veebirakenduse turvalise teema erilist huvi. Võib olla oli see teema minu jaoks natuke keeruline ja segane, et sellest aru saada. Samuti rõhutas Lang, et oluline on leida motivatsioon, et õppida. Kui motivatsioon on leitud, tuleks osata ka aega planeerida, mitte jätta kõik viimasele minutile.
	Kokkuvõtteks võib öelda, et õpingukorralduse loengud andsid huvitavaid ja asjalikke nõuandeid. Igas loengus leidus midagi kasulikku ja motiveerivat. Kuigi neljapäeva hommikutel vara ärkamine oli omaette saavutus, olin ma siiski kohal ehk siis topeltsaavutus. Paljud mõtted ja arvamused tekitasid minus kindlustunne, et kõik võimalik kui aega planeerida ja motivatsiooni otsida.
			Kokkuvõtteks võib öelda, et õpingukorralduse loengud andsid huvitavaid ja asjalikke
			nõuandeid. Igas loengus leidus midagi kasulikku ja motiveerivat. Kuigi neljapäeva
			hommikutel vara ärkamine oli omaette saavutus, olin ma siiski kohal ehk siis topeltsaavutus.
			Paljud mõtted ja arvamused tekitasid minus kindlustunne, et kõik võimalik kui aega planeerida ja motivatsiooni otsida.

Hhutt at 18:20, 22 October 2014

2014-10-22T18:20:26Z

← Older revision		Revision as of 21:20, 22 October 2014
Line 8:		Line 8:

	== Essee ==		== Essee ==

			Esimeses loengus anti põhiliselt ülevaade koolist, tutvustati akadeemilist õppetööd ja eeskirju. Esinejad andsid esmakursuslastele ka nõuandeid, kuidas tulevikus plaane planeerida. Esinejateks olid aga õppejõud Margus Ernits, õppeosakonna juhataja Inga Vau ja kvaliteedijuht Merle Varendi. Mina, kes polnud varem IT-ga kokku puutunud, sain üldjuhul hea kokkuvõtte. Esitlus oligi mõeldud neile, kes teemaga olid kokkupuutunud vähe või ei olnud üldse. IT Kolledžist anti lühiülevaade – õppekavadest, e-õppest, kooliruumidest ja huviringidest. Kõik muidugi tundub huvitav esmapilgul ja tekitab tunde osalema kõikidel üritustel ja tegevustes. Paljud tegevused just aitavatki ennast arendada, näiteks robootikaklubis programmeerimises ja robotite ehitamises. Esmaskursuslasena sain vajaliku info ÕIS-i ja õpingukavade kohta ning näpunäiteid, et kuidas ja miks ja mis. Esinejad mainisid ka seda, et tudengi ja kooli koostöö peaksid olema kooskõlas ja see väljendub tudengite tagasisides koolile. Tagasiside on oluliseks informatsiooniks koolile, mis näitab tudengite positiivsed ja negatiivseid aspekte nii kooli kui ka õppejõudude osas. Rõhutati ka seda, et tuleks õppida ja võtta kõigest maksimum.
			Teise loengu teemaks oli „Õppimine ja motivatsioon“, kus esines õppejõud Margus Ernits. Loeng oli sissejuhatav. Põhiliselt, kuidas arvestusest läbi saada, et missuguseid nõuded on vaja täita ja millele tuleks tähelepanu pöörata. Samas räägiti veel motivatsioonist ning kuidas endale aineid huvitavaks teha. Endale teema selgeks tegemine ja sellesse süvenemine tõstab aine olulisust ja tekitab huvi. Just keerukamad ained õpetavad ja panevad mõtlema ja tõstavad motivatsiooni. Minul alguses ongi raske vahet teha olulisel ja mitte olulisel, mis on vajalik eelkõige selleks, et endale meelde jätta just need tähtsamad punktid. Õppejõud andis ka nõuandeid loenguteks, näiteks teha mõistekaarte või midagi praktilist ja huvitavat, mitte loengutes arvutites mängida ja veeta istudes aega. Soovitati ka õppida ja administreerida erinevates operatsioonisüsteemides, mis on muidugi õige. Mida rohkem, seda uhkem ja kasuks tuleb. Loengu lõpus esines veel Lapikutest esindaja. Lapikud siis tegelevad tarkvaraarendusega, kas veebilehe või rakenduse tegemisega.
			Kolmandas loengus esines Margus Ernits teemaga „Robootika ja häkkimine“. Põhiliselt keskenduti robootikaklubile, et millega tegeleb, mida ehitatakse ja mis võistlustel oleks võimalus osaleda. Loeng oli suunatud tudengitele, kes tunnevad huvi robootika vastu ning soovivad saavutada enda jaoks midagi huvitavat ja arendavat ning võib olla isegi osaleda Robotex robotivõistlusel. Hetkel mulle endale tundub kõik keeruline ja raske, kuid kõik need oskused ja teadmised, mis sellega saavutatakse, tulevad edaspidisel õppmisel kasuks. Samas aga nõuab robootikaga tegelemine üsna palju vaba aega ning pühendumist. Loeng oli niivõrd motiveeriv, et isegi robootika sissejuhatavas tunnis sain käidud. Häkkimisest tehti aga lühiülevaade, kus tutvustati selle olemust ja talitust.
			Neljandas loengus esines Janika Liiv teemaga "Subjektiivslt programeerimisest, stereotüüpides ja kogukonnast". Janika õppis arendaja erialal ITK-s ja hetkel töötab veebirakenduse arendajana. Esmalt rääkis esineja sellest, kuidas ta ITK-sse sattus ja mida teha üritas ning millega hakkama sai. Alguses ta ei suutnud oma tulevikku ette näha just ITvaldkonnas, pigem olid soovialadeks humanitaaralad, kuid mida aeg edasi, hakkas ta mõistma, et valis õige valdkonna. Samuti mainis ta, et infotehnoloogia erialadel on üsna vähe naisi ning ma nõustun temaga. IT-d mõeldakse justkui meestemaailmana ja naisedvõivad ennast tunda justkui erakuna. Teisalt rääkis ta programmikeelest nimega Ruby,millest varem ma polnud kuulnud. Loeng möödus üsna kiiresti, kuna esinejat oli huvitav kuulata ning jagati isegi t-särke.
			Viiendas loengus oli esinejaks Carolin Fischer, kelle teemaks oli "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele". Carolin õppis administreerimise erialal ITK-s ja töötab Skype-s süsteemiadministraatoriga. Programmeerimisega oli tal kokkupuude juba 7. klassis PHP ja HTML-ga. Sealt edasi tekkis tal huvi edasiõppimiseks ja teadis, mida ta kavatseb õppima minna. Avastades ennast IT maailmast, leidis ta midagi, milles ta on hea – programmeerimine. Siiski loeng oli üsna veniv, kuna esineja rääkis aeglaselt ja üpris igavalt. Carolin aga andis paar nõuannet edukaks läbisaamiseks. Esiteks, mitte jätta midagi viimasele minutile ja kui teha juba midagi, siis maksimaalselt. Teiseks, rõhutas ta veel seda, et kindlasti peaks ka puhkama, et mitte läbi põleda ehk üle töötamise oht on suur. Ületöötanuna ei olda enam piisavalt keskendunud oma projektile.
			Kuuendas loengus esines Kristjan Karmo, kes on ITK administreerimise eriala vilistlane. Selle loengu teemaks oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet". Kui üldiselt ei tundu testimises midagi rasket olevat, on asi vastupidine. Nagu Karmo loengus ütles on testimine tegelikult üsna keeruline ja et seda hästi osata, peab olema suurepärane programmeerija. Üleüldse sai testimisest väga hea ülevaate, mis see endast kujutab ning missugune plussid ja miinused sellega kaasnevad. Testijad peavad olema suure silmaringiga ehk nägema terviklikku pilti ning nende teadmised süsteemidest peavad olema laialdased. Karmo mainis ka, et tihti esitatakse testijale süüdistusi lõhkumises, kuid tegelikkus on hoopis erinev. Nad mitte ei lõhu, vaid leiavad puudujääke süsteemis, mida nad testivad. Testimine on oluline selleks, et kindlustada programmi täielikku funktsioneerimist, mis hoiaks ära igasugused rikked.
			Seitsmendas loengus esines ettevõtja Andres Septer teemaga "IT tööturg". Positiivneselle esitluse juures oli see, et Septer seletas oma teemat üsna hästi. Lust oli kuulatafirmadest ja ettevõttedest ning nende plussidest ja miinustest. Samuti andis ta nõuandeid,kus on mugav töötada ja milliseid situatsioone võib tööl ette tulla ning kuhu üldse kanditeerida, kas väikeettevõttesse või suurettevõttedesse. Suurettevõttes võib töötada vaid rahasumma pärast, kuid suurt arengut sealt loota pole. Ta lisas veel, et tööl niisama vedelemine on veel väsitavam kui millegi reaalse tegemine. Kui motivatsiooniks on ainult raha, siis ei jõua inimene oma arenguga kuhugi, vaid jääb elus ühte punkti paigale. Kui on aega ja motivatsiooni, siis tuleks neid kasutada võimalikult maksimaalselt.
			Kaheksandas loengus ehk viimases loengus esines Elar Lang ning tema teemaks oli
			"Suhtumine õppetöös ja veebrakkenduse turvalisus". Lang on ITK vilistlane ja töötab Classified Security OÜ´s, samuti on ta veebirakenduste koolituste lektor. Kuigi Langil oli kõlav hääl ja hea diktsiooniga esitlus, ei pakkunud veebirakenduse turvalise teema erilist huvi. Võib olla oli see teema minu jaoks natuke keeruline ja segane, et sellest aru saada. Samuti rõhutas Lang, et oluline on leida motivatsioon, et õppida. Kui motivatsioon on leitud, tuleks osata ka aega planeerida, mitte jätta kõik viimasele minutile.
			Kokkuvõtteks võib öelda, et õpingukorralduse loengud andsid huvitavaid ja asjalikke nõuandeid. Igas loengus leidus midagi kasulikku ja motiveerivat. Kuigi neljapäeva hommikutel vara ärkamine oli omaette saavutus, olin ma siiski kohal ehk siis topeltsaavutus. Paljud mõtted ja arvamused tekitasid minus kindlustunne, et kõik võimalik kui aega planeerida ja motivatsiooni otsida.

Hhutt: Created page with "Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe) == Erialatutvustuse aine arvestustöö == Autor: Helen Hütt Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2014 == Essee =="

2014-10-22T17:27:10Z

Created page with "Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe) == Erialatutvustuse aine arvestustöö == Autor: Helen Hütt Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2014 == Essee =="

New page

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Helen Hütt

Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2014

== Essee ==