User:Hlaasmag - Revision history

Hlaasmag at 20:29, 21 October 2015

2015-10-21T20:29:17Z

← Older revision		Revision as of 23:29, 21 October 2015
Line 11:		Line 11:
	Esimeseks esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas projektijuhtimist IT valdkonnas. Seemanit tuleb tunnustada, sest ta suutis peale sotsiaalteaduste eriala lõpetamist edukalt muuta kurssi ning kombineerida oskused erinevatest valdkondadest. Lisaks aitavad IT sektoris töötavad edukad naised murda stereotüüpe. IT äris ei piisa headest programmeerijatest, vaja on häid juhtijaid. Esineja rõhutas, et projektid kukuvad läbi pigem erinevate osapoolte mittekaasamise ja ebapiisava selgituse tõttu. Töökas ning fokusseeritud meeskond on projektides enamasti olemas. Seeman pidas oluliseks kliendikeskset lähenenmist projektidele, ka IT osakond peab mõistma, et projekti ei tehta enda rõõmuks, vaid kliendi hüvanguks. Projektijuhtimise põhilisteks dimensioonideks võib pidada aeg-raha-skoop kolmnurka, sinna lisanduvad pingutus ja kvaliteet. Projektijuhtimise laiemaks sisuks on enamasti muutustega toimetulek, harva jäävad eelmainitud parameetrid muutumatuteks.		Esimeseks esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas projektijuhtimist IT valdkonnas. Seemanit tuleb tunnustada, sest ta suutis peale sotsiaalteaduste eriala lõpetamist edukalt muuta kurssi ning kombineerida oskused erinevatest valdkondadest. Lisaks aitavad IT sektoris töötavad edukad naised murda stereotüüpe. IT äris ei piisa headest programmeerijatest, vaja on häid juhtijaid. Esineja rõhutas, et projektid kukuvad läbi pigem erinevate osapoolte mittekaasamise ja ebapiisava selgituse tõttu. Töökas ning fokusseeritud meeskond on projektides enamasti olemas. Seeman pidas oluliseks kliendikeskset lähenenmist projektidele, ka IT osakond peab mõistma, et projekti ei tehta enda rõõmuks, vaid kliendi hüvanguks. Projektijuhtimise põhilisteks dimensioonideks võib pidada aeg-raha-skoop kolmnurka, sinna lisanduvad pingutus ja kvaliteet. Projektijuhtimise laiemaks sisuks on enamasti muutustega toimetulek, harva jäävad eelmainitud parameetrid muutumatuteks.

	Teiseks esinejaks oli Elari Lang, kes rääkis peamiselt õppimisest läbi oma kogemuse. Ta töötas veebriakenduste arendajana, hiljem otsustas astuda ülikooli ning liikus veebirakenduste turvalisuse alale. Huvitav oli kuulata, mida tema ülikoolist sai, ning mis jäi tal vajaka, kui ta oli iseseisvalt õppinud programmeerima. Nendeks puudujääkideks luges ta kitsast silmaringi IT valdkonnas, IT alaste väljendusoskuste puudumist - ta ei tundnud termineid, et suhelda töö- ja projektikaaslastega. Ta soovitas kohe esimesest semestrist pingutama hakata, sest see loob lati, millest ei taha enam allapoole langeda. Ta rõhutas, et ülikool on oluline, sest see aitab sul õppida õppima, me elame informatsiooniajastul, kus info töötlemise ja info analüüsimisel on hindamatu roll. Vajalik on ~~ennnast~~ suuta pidevalt täiendada ja uusi tehnoloogiaid õppida. Kool annab taustateadmised, sissejuhatuse erinevatesse teemadesse, võimaldab laiendada tasustateadmisi ja silmaringi. Jäi meelde tema tsitaat „Edukus ei ole juhus. See on sinu valik“, mis tuletab meelde, et eelkõige määrame oma edukuse ise ning suhtumise määrab väga palju ning tihtipeale saab saatuslikus oma suhtumine, mitte võimed. Tähtis on paika panna eesmärk, uskuda sellesse, tegutseda selle nimel. Ilmselt oli see minu jaoks kõige kasulikum loeng, sest andis väga häid nõuandeid õppimise, ülikooli, töö ja elu kohta ning näitas, mida saab ülikoolist kaasa, kuidas olla ülikoolis edukas ning sellega panna alus edasiseks eduks.		Teiseks esinejaks oli Elari Lang, kes rääkis peamiselt õppimisest läbi oma kogemuse. Ta töötas veebriakenduste arendajana, hiljem otsustas astuda ülikooli ning liikus veebirakenduste turvalisuse alale. Huvitav oli kuulata, mida tema ülikoolist sai, ning mis jäi tal vajaka, kui ta oli iseseisvalt õppinud programmeerima. Nendeks puudujääkideks luges ta kitsast silmaringi IT valdkonnas, IT alaste väljendusoskuste puudumist - ta ei tundnud termineid, et suhelda töö- ja projektikaaslastega. Ta soovitas kohe esimesest semestrist pingutama hakata, sest see loob lati, millest ei taha enam allapoole langeda. Ta rõhutas, et ülikool on oluline, sest see aitab sul õppida õppima, me elame informatsiooniajastul, kus info töötlemise ja info analüüsimisel on hindamatu roll. Vajalik on ennast suuta pidevalt täiendada ja uusi tehnoloogiaid õppida. Kool annab taustateadmised, sissejuhatuse erinevatesse teemadesse, võimaldab laiendada tasustateadmisi ja silmaringi. Jäi meelde tema tsitaat „Edukus ei ole juhus. See on sinu valik“, mis tuletab meelde, et eelkõige määrame oma edukuse ise ning suhtumise määrab väga palju ning tihtipeale saab saatuslikus oma suhtumine, mitte võimed. Tähtis on paika panna eesmärk, uskuda sellesse, tegutseda selle nimel. Ilmselt oli see minu jaoks kõige kasulikum loeng, sest andis väga häid nõuandeid õppimise, ülikooli, töö ja elu kohta ning näitas, mida saab ülikoolist kaasa, kuidas olla ülikoolis edukas ning sellega panna alus edasiseks eduks.

	Järgmine esineja oli Taavi Tuisk, kes rääkis lähemalt süsteemi administraatori elust. Oli huvitav kuulda tema kogemusi muuhulgas tõeliselt suurte ja globaalsete süsteemide administeerimisest. Ta tõi välja, et süsteemi administraator peab olema hea stressitaluvusega, kui tegemist on suure süsteemiga ja tekib tõsisem probleem, siis on pinge suur. Hallatavate süsteemide mitmekülgsus ja komponentide arv tingib leidlikuse vajalikusse. Vaja on ka head kommunikatsioonioskust, et rahustada firmajuhte ning olukorra olemus neile edasi anda. Lisaks tuleb olla proaktiivne, pidevalt kontrollida süsteemi erinevaid osasid ,leida turvaauke, et võimalikult palju ennetada probleeme. Veel jäid antud loengust meelde mõned olulised soovitused: esiteks ei tasu toppida nina kliendi andmetesse, sellest on alati rohkem kaotada, kui võita. Teiseks, kuhugi tööle minnes tasub alati uurida kuidas on firmas lood dokumentsiooniga, selle puudumisel võib suurte süsteemide selgeks õppimine olla tõeline peavalu. Taaskord rõhutati, et programmeerimisoskus on ka administreerijatele väga oluline, tasub olla mitmekülgne, näiteks arendajatel võtta administreerimise aineid, sest töökohal võib vaja minna väga mitmekülgseid oskusi, see aitab kaasa teise töötajate mõistmisele ning mitmekülgsemad teadmised annavad tööturul eelise.		Järgmine esineja oli Taavi Tuisk, kes rääkis lähemalt süsteemi administraatori elust. Oli huvitav kuulda tema kogemusi muuhulgas tõeliselt suurte ja globaalsete süsteemide administeerimisest. Ta tõi välja, et süsteemi administraator peab olema hea stressitaluvusega, kui tegemist on suure süsteemiga ja tekib tõsisem probleem, siis on pinge suur. Hallatavate süsteemide mitmekülgsus ja komponentide arv tingib leidlikuse vajalikusse. Vaja on ka head kommunikatsioonioskust, et rahustada firmajuhte ning olukorra olemus neile edasi anda. Lisaks tuleb olla proaktiivne, pidevalt kontrollida süsteemi erinevaid osasid ,leida turvaauke, et võimalikult palju ennetada probleeme. Veel jäid antud loengust meelde mõned olulised soovitused: esiteks ei tasu toppida nina kliendi andmetesse, sellest on alati rohkem kaotada, kui võita. Teiseks, kuhugi tööle minnes tasub alati uurida kuidas on firmas lood dokumentsiooniga, selle puudumisel võib suurte süsteemide selgeks õppimine olla tõeline peavalu. Taaskord rõhutati, et programmeerimisoskus on ka administreerijatele väga oluline, tasub olla mitmekülgne, näiteks arendajatel võtta administreerimise aineid, sest töökohal võib vaja minna väga mitmekülgseid oskusi, see aitab kaasa teise töötajate mõistmisele ning mitmekülgsemad teadmised annavad tööturul eelise.

Hlaasmag at 19:37, 21 October 2015

2015-10-21T19:37:25Z

← Older revision		Revision as of 22:37, 21 October 2015
Line 9:		Line 9:
	Antud aine loenguseeria algas sissejuhatava tutvustusega aine korraldusest ja sisust ning õppimisest IT Kolledžis. Õpingukorralduse ja varasemate tudengite probleemide tutvustus aitab ilmselt tulevikus nii mõnegi probleemi ära hoida. Meelde jäid soovitused olla aktiivne suhtleja, teha asjad ära õigel ajal, proovida õppekava läbida ettenähtud viisil ning võimalikud muudatused hoolega läbi mõelda. Tüüptunniplaani liiga palju muutes võivad hiljem tekkida kokkulangevused ning probleemid eeldusainetega. Hea oli ka, et tutvustati aineid, millega tudengitel on probleeme olnud, siis oskavad nad nendele varakult erilist rõhku panna. Kuigi õppimine on tudengi enda kohustus ning ülikoolis midagi iseenesest ei tule, jätsid Kolledži töökorraldus, töötajad ning õppejõud tudengisõbraliku mulje. Esitletud perspektiiv tutvuda seitsme eduka erineva IT ala tegelasega oli huvipakkuv.		Antud aine loenguseeria algas sissejuhatava tutvustusega aine korraldusest ja sisust ning õppimisest IT Kolledžis. Õpingukorralduse ja varasemate tudengite probleemide tutvustus aitab ilmselt tulevikus nii mõnegi probleemi ära hoida. Meelde jäid soovitused olla aktiivne suhtleja, teha asjad ära õigel ajal, proovida õppekava läbida ettenähtud viisil ning võimalikud muudatused hoolega läbi mõelda. Tüüptunniplaani liiga palju muutes võivad hiljem tekkida kokkulangevused ning probleemid eeldusainetega. Hea oli ka, et tutvustati aineid, millega tudengitel on probleeme olnud, siis oskavad nad nendele varakult erilist rõhku panna. Kuigi õppimine on tudengi enda kohustus ning ülikoolis midagi iseenesest ei tule, jätsid Kolledži töökorraldus, töötajad ning õppejõud tudengisõbraliku mulje. Esitletud perspektiiv tutvuda seitsme eduka erineva IT ala tegelasega oli huvipakkuv.

	Esimeseks esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas projektijuhtimist IT valdkonnas. Seemanit tuleb tunnustada, sest ta suutis peale sotsiaalteaduste eriala edukalt muuta kurssi ning kombineerida oskused erinevatest valdkondadest. Lisaks aitavad IT sektoris töötavad edukad naised murda stereotüüpe. IT äris ei piisa headest programmeerijatest, vaja on häid juhtijaid. Esineja rõhutas, et projektid kukuvad läbi pigem erinevate osapoolte mittekaasamise ja ebapiisava selgituse tõttu. Töökas ning fokusseeritud meeskond on projektides enamasti olemas. Seeman pidas oluliseks kliendikeskset lähenenmist projektidele, ka IT osakond peab mõistma, et projekti ei tehta enda rõõmuks, vaid kliendi hüvanguks. Projektijuhtimise põhilisteks dimensioonideks võib pidada aeg-raha-skoop kolmnurka, sinna lisanduvad pingutus ja kvaliteet. Projektijuhtimise laiemaks sisuks on enamasti muutustega toimetulek, harva jäävad eelmainitud parameetrid muutumatuteks.		Esimeseks esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas projektijuhtimist IT valdkonnas. Seemanit tuleb tunnustada, sest ta suutis peale sotsiaalteaduste eriala lõpetamist edukalt muuta kurssi ning kombineerida oskused erinevatest valdkondadest. Lisaks aitavad IT sektoris töötavad edukad naised murda stereotüüpe. IT äris ei piisa headest programmeerijatest, vaja on häid juhtijaid. Esineja rõhutas, et projektid kukuvad läbi pigem erinevate osapoolte mittekaasamise ja ebapiisava selgituse tõttu. Töökas ning fokusseeritud meeskond on projektides enamasti olemas. Seeman pidas oluliseks kliendikeskset lähenenmist projektidele, ka IT osakond peab mõistma, et projekti ei tehta enda rõõmuks, vaid kliendi hüvanguks. Projektijuhtimise põhilisteks dimensioonideks võib pidada aeg-raha-skoop kolmnurka, sinna lisanduvad pingutus ja kvaliteet. Projektijuhtimise laiemaks sisuks on enamasti muutustega toimetulek, harva jäävad eelmainitud parameetrid muutumatuteks.

	Teiseks esinejaks oli Elari Lang, kes rääkis peamiselt õppimisest läbi oma kogemuse. Ta töötas veebriakenduste arendajana, hiljem otsustas astuda ülikooli ning liikus veebirakenduste turvalisuse alale. Huvitav oli kuulata, mida tema ülikoolist sai, ning mis jäi tal vajaka, kui ta oli iseseisvalt õppinud programmeerima. Nendeks puudujääkideks luges ta kitsast silmaringi IT valdkonnas, IT alaste väljendusoskuste puudumist - ta ei tundnud termineid, et suhelda töö- ja projektikaaslastega. Ta soovitas kohe esimesest semestrist pingutama hakata, sest see loob lati, millest ei taha enam allapoole langeda. Ta rõhutas, et ülikool on oluline, sest see aitab sul õppida õppima, me elame informatsiooniajastul, kus info töötlemise ja info analüüsimisel on hindamatu roll. Vajalik on ennnast suuta pidevalt täiendada ja uusi tehnoloogiaid õppida. Kool annab taustateadmised, sissejuhatuse erinevatesse teemadesse, võimaldab laiendada tasustateadmisi ja silmaringi. Jäi meelde tema tsitaat „Edukus ei ole juhus. See on sinu valik“, mis tuletab meelde, et eelkõige määrame oma edukuse ise ning suhtumise määrab väga palju ning tihtipeale saab saatuslikus oma suhtumine, mitte võimed. Tähtis on paika panna eesmärk, uskuda sellesse, tegutseda selle nimel. Ilmselt oli see minu jaoks kõige kasulikum loeng, sest andis väga häid nõuandeid õppimise, ülikooli, töö ja elu kohta ning näitas, mida saab ülikoolist kaasa, kuidas olla ülikoolis edukas ning sellega panna alus edasiseks eduks.		Teiseks esinejaks oli Elari Lang, kes rääkis peamiselt õppimisest läbi oma kogemuse. Ta töötas veebriakenduste arendajana, hiljem otsustas astuda ülikooli ning liikus veebirakenduste turvalisuse alale. Huvitav oli kuulata, mida tema ülikoolist sai, ning mis jäi tal vajaka, kui ta oli iseseisvalt õppinud programmeerima. Nendeks puudujääkideks luges ta kitsast silmaringi IT valdkonnas, IT alaste väljendusoskuste puudumist - ta ei tundnud termineid, et suhelda töö- ja projektikaaslastega. Ta soovitas kohe esimesest semestrist pingutama hakata, sest see loob lati, millest ei taha enam allapoole langeda. Ta rõhutas, et ülikool on oluline, sest see aitab sul õppida õppima, me elame informatsiooniajastul, kus info töötlemise ja info analüüsimisel on hindamatu roll. Vajalik on ennnast suuta pidevalt täiendada ja uusi tehnoloogiaid õppida. Kool annab taustateadmised, sissejuhatuse erinevatesse teemadesse, võimaldab laiendada tasustateadmisi ja silmaringi. Jäi meelde tema tsitaat „Edukus ei ole juhus. See on sinu valik“, mis tuletab meelde, et eelkõige määrame oma edukuse ise ning suhtumise määrab väga palju ning tihtipeale saab saatuslikus oma suhtumine, mitte võimed. Tähtis on paika panna eesmärk, uskuda sellesse, tegutseda selle nimel. Ilmselt oli see minu jaoks kõige kasulikum loeng, sest andis väga häid nõuandeid õppimise, ülikooli, töö ja elu kohta ning näitas, mida saab ülikoolist kaasa, kuidas olla ülikoolis edukas ning sellega panna alus edasiseks eduks.

Hlaasmag at 19:33, 21 October 2015

2015-10-21T19:33:19Z

← Older revision		Revision as of 22:33, 21 October 2015
Line 3:		Line 3:
	Autor: Hando Laasmägi		Autor: Hando Laasmägi

	Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015		Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2015

	==Essee==		==Essee==

Hlaasmag at 19:28, 21 October 2015

2015-10-21T19:28:36Z

← Older revision		Revision as of 22:28, 21 October 2015
Line 41:		Line 41:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	1) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref name="5.2.13." /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele ehk 1 põhieksam ja 2 kordussooritused<ref name="5.2.12." />.		1) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref name="5.2.13." /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele ehk 1 põhieksam ja 2 kordussooritused.<ref name="5.2.12." />.

	2) Tuleb kokku leppida õppejõuga, kel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref name="5.2.13." />		2) Tuleb kokku leppida õppejõuga, kel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref name="5.2.13." />

	3)Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref name="KKK9"/> Üliõpilased, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda. <ref name="5.2.8." />		3)Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <ref name="KKK9"/> Üliõpilased, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda. <ref name="5.2.8." />

	4)Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="KKK9"/> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref name="5.2.14."/>		4)Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="KKK9"/> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref name="5.2.14."/>
Line 52:		Line 52:
	Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. <ref name="KKK9"/>		Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. <ref name="KKK9"/>

	6) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref name="KKK9"/>		6)RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref name="KKK9"/>


Line 74:		Line 74:
	c) Õppuril on kohustus koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. <ref name="3.2.1"/>		c) Õppuril on kohustus koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. <ref name="3.2.1"/>

	d) Üleelmise semestri ainete kordussooritused(arvestus, eksam) tuleb sooritda punase joone päevaks <ref name="5.2.13."/>		d) Üleelmise semestri ainete kordussooritused(arvestus, eksam) tuleb sooritda punase joone päevaks. <ref name="5.2.13."/>

Hlaasmag at 19:26, 21 October 2015

2015-10-21T19:26:09Z

← Older revision		Revision as of 22:26, 21 October 2015
Line 23:		Line 23:
	Viimasena pidasid loengut Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov, kes rääksid andmeanalüüsi vallas tegutsemisest. Kadak, kes oli humoorikas lektor ning kaasas aktiivselt publikut, illustreeris väga erinevate valdkondandade näitel, millist tüüpi analüüsi tuleb mingis valdkonnas teha, kuid oleks võinud mõne valdkonnaga ka rohkem süvitsi minna, tuues välja mõne huvitava leiu, meetodi või konkreetsema näite. Teadsin ka varem laias laastus mis tüüpi analüüse kuskil valdkonnas tehakse ja et andmeanalüüs on kõikjal suurtes ärides ning süsteemides oluline. Samas inspireeris loeng siiski andmeanalüüsi, kui potentsiaalse tulevikutöö peale mõtlema, sest IT ja andmeanalüüsi vallas on palju kokkupuutepunkte.		Viimasena pidasid loengut Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov, kes rääksid andmeanalüüsi vallas tegutsemisest. Kadak, kes oli humoorikas lektor ning kaasas aktiivselt publikut, illustreeris väga erinevate valdkondandade näitel, millist tüüpi analüüsi tuleb mingis valdkonnas teha, kuid oleks võinud mõne valdkonnaga ka rohkem süvitsi minna, tuues välja mõne huvitava leiu, meetodi või konkreetsema näite. Teadsin ka varem laias laastus mis tüüpi analüüse kuskil valdkonnas tehakse ja et andmeanalüüs on kõikjal suurtes ärides ning süsteemides oluline. Samas inspireeris loeng siiski andmeanalüüsi, kui potentsiaalse tulevikutöö peale mõtlema, sest IT ja andmeanalüüsi vallas on palju kokkupuutepunkte.

	Kokkuvõttes võib öelda, et tänu loenguteseeriale tekkis parem arusaam, IT valdkonna ametitest ja võimalustest ning nende argipäevast, vajalikest oskustest ning iseloomujoontest ning omadustest, mis erinevates ametites elutähtsad. Lisaks andis see ideid kuidas olla koolis edukam ning millist rolli võiks ülikool mängida elus ja karjääriteel. ~~Kuigi minu~~ tulevikuplaan IT-s ei ole ka loenguseeria järel fikseeritult paigas, sain huvitavaid ideid, kuhu oma energia oskuste edenedes suunata ning samas oskan teatud ametite ning karjäärivalikute suhtes, mis minule ei tundu sobivat, skeptilisem olla.		Kokkuvõttes võib öelda, et tänu loenguteseeriale tekkis parem arusaam, IT valdkonna ametitest ja võimalustest ning nende argipäevast, vajalikest oskustest ning iseloomujoontest ning omadustest, mis erinevates ametites elutähtsad. Lisaks andis see ideid kuidas olla koolis edukam ning millist rolli võiks ülikool mängida elus ja karjääriteel. Minu tulevikuplaan IT-s ei ole ka loenguseeria järel fikseeritult paigas. Siiski sain huvitavaid ideid kuhu oma energia oskuste edenedes suunata ning samas oskan teatud ametite ning karjäärivalikute suhtes, mis minule ei tundu sobivat, skeptilisem olla.


Line 47:		Line 47:
	3)Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref name="KKK9"/> Üliõpilased, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda. <ref name="5.2.8." />		3)Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref name="KKK9"/> Üliõpilased, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda. <ref name="5.2.8." />

	4)Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="KKK9"/> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral <ref name="5.2.14."/>		4)Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="KKK9"/> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref name="5.2.14."/>

	5)Korduseksamid ja -arvestused on REV /tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISi.<ref name="5.2.7"/>		5)Korduseksamid ja -arvestused on REV /tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISi.<ref name="5.2.7"/>

Hlaasmag at 19:20, 21 October 2015

2015-10-21T19:20:50Z

← Older revision		Revision as of 22:20, 21 October 2015
Line 24:		Line 24:

	Kokkuvõttes võib öelda, et tänu loenguteseeriale tekkis parem arusaam, IT valdkonna ametitest ja võimalustest ning nende argipäevast, vajalikest oskustest ning iseloomujoontest ning omadustest, mis erinevates ametites elutähtsad. Lisaks andis see ideid kuidas olla koolis edukam ning millist rolli võiks ülikool mängida elus ja karjääriteel. Kuigi minu tulevikuplaan IT-s ei ole ka loenguseeria järel fikseeritult paigas, sain huvitavaid ideid, kuhu oma energia oskuste edenedes suunata ning samas oskan teatud ametite ning karjäärivalikute suhtes, mis minule ei tundu sobivat, skeptilisem olla.		Kokkuvõttes võib öelda, et tänu loenguteseeriale tekkis parem arusaam, IT valdkonna ametitest ja võimalustest ning nende argipäevast, vajalikest oskustest ning iseloomujoontest ning omadustest, mis erinevates ametites elutähtsad. Lisaks andis see ideid kuidas olla koolis edukam ning millist rolli võiks ülikool mängida elus ja karjääriteel. Kuigi minu tulevikuplaan IT-s ei ole ka loenguseeria järel fikseeritult paigas, sain huvitavaid ideid, kuhu oma energia oskuste edenedes suunata ning samas oskan teatud ametite ning karjäärivalikute suhtes, mis minule ei tundu sobivat, skeptilisem olla.

Hlaasmag at 19:19, 21 October 2015

2015-10-21T19:19:27Z

← Older revision		Revision as of 22:19, 21 October 2015
Line 9:		Line 9:
	Antud aine loenguseeria algas sissejuhatava tutvustusega aine korraldusest ja sisust ning õppimisest IT Kolledžis. Õpingukorralduse ja varasemate tudengite probleemide tutvustus aitab ilmselt tulevikus nii mõnegi probleemi ära hoida. Meelde jäid soovitused olla aktiivne suhtleja, teha asjad ära õigel ajal, proovida õppekava läbida ettenähtud viisil ning võimalikud muudatused hoolega läbi mõelda. Tüüptunniplaani liiga palju muutes võivad hiljem tekkida kokkulangevused ning probleemid eeldusainetega. Hea oli ka, et tutvustati aineid, millega tudengitel on probleeme olnud, siis oskavad nad nendele varakult erilist rõhku panna. Kuigi õppimine on tudengi enda kohustus ning ülikoolis midagi iseenesest ei tule, jätsid Kolledži töökorraldus, töötajad ning õppejõud tudengisõbraliku mulje. Esitletud perspektiiv tutvuda seitsme eduka erineva IT ala tegelasega oli huvipakkuv.		Antud aine loenguseeria algas sissejuhatava tutvustusega aine korraldusest ja sisust ning õppimisest IT Kolledžis. Õpingukorralduse ja varasemate tudengite probleemide tutvustus aitab ilmselt tulevikus nii mõnegi probleemi ära hoida. Meelde jäid soovitused olla aktiivne suhtleja, teha asjad ära õigel ajal, proovida õppekava läbida ettenähtud viisil ning võimalikud muudatused hoolega läbi mõelda. Tüüptunniplaani liiga palju muutes võivad hiljem tekkida kokkulangevused ning probleemid eeldusainetega. Hea oli ka, et tutvustati aineid, millega tudengitel on probleeme olnud, siis oskavad nad nendele varakult erilist rõhku panna. Kuigi õppimine on tudengi enda kohustus ning ülikoolis midagi iseenesest ei tule, jätsid Kolledži töökorraldus, töötajad ning õppejõud tudengisõbraliku mulje. Esitletud perspektiiv tutvuda seitsme eduka erineva IT ala tegelasega oli huvipakkuv.

	Esimeseks esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas projektijuhtimist IT valdkonnas. Seemanit tuleb tunnustada, sest ta suutis peale sotsiaalteaduste eriala edukalt muuta kurssi ning kombineerida oskused erinevatest valdkondadest. Lisaks aitavad IT sektoris töötavad edukad naised murda stereotüüpe. Ta rõhutas, et projektid kukuvad läbi pigem erinevate osapoolte mittekaasamise ja ebapiisava selgituse tõttu. Töökas ning ~~fokusseerituds~~ meeskond on projektides enamasti olemas. Seeman pidas oluliseks kliendikeskset lähenenmist projektidele, ka IT osakond peab mõistma, et projekti ei tehta enda rõõmuks, vaid kliendi hüvanguks. Projektijuhtimise põhilisteks dimensioonideks võib pidada aeg-raha-skoop kolmnurka, sinna lisanduvad pingutus ja kvaliteet. Projektijuhtimise laiemaks sisuks on enamasti muutustega toimetulek, harva jäävad eelmainitud parameetrid muutumatuteks.		Esimeseks esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas projektijuhtimist IT valdkonnas. Seemanit tuleb tunnustada, sest ta suutis peale sotsiaalteaduste eriala edukalt muuta kurssi ning kombineerida oskused erinevatest valdkondadest. Lisaks aitavad IT sektoris töötavad edukad naised murda stereotüüpe. IT äris ei piisa headest programmeerijatest, vaja on häid juhtijaid. Esineja rõhutas, et projektid kukuvad läbi pigem erinevate osapoolte mittekaasamise ja ebapiisava selgituse tõttu. Töökas ning fokusseeritud meeskond on projektides enamasti olemas. Seeman pidas oluliseks kliendikeskset lähenenmist projektidele, ka IT osakond peab mõistma, et projekti ei tehta enda rõõmuks, vaid kliendi hüvanguks. Projektijuhtimise põhilisteks dimensioonideks võib pidada aeg-raha-skoop kolmnurka, sinna lisanduvad pingutus ja kvaliteet. Projektijuhtimise laiemaks sisuks on enamasti muutustega toimetulek, harva jäävad eelmainitud parameetrid muutumatuteks.

	Teiseks esinejaks oli Elari Lang, kes rääkis peamiselt õppimisest läbi oma kogemuse. Ta töötas veebriakenduste arendajana, hiljem otsustas astuda ülikooli ning liikus veebirakenduste turvalisuse alale. Huvitav oli kuulata, mida tema ülikoolist sai, ning mis jäi tal vajaka, kui ta oli iseseisvalt õppinud programmeerima. Nendeks puudujääkideks luges ta kitsast silmaringi IT valdkonnas, IT alaste väljendusoskuste puudumist - ta ei tundnud termineid, et suhelda töö- ja projektikaaslastega. Ta soovitas kohe esimesest semestrist pingutama hakata, sest see loob lati, millest ei taha enam allapoole langeda. Ta rõhutas, et ülikool on oluline, sest see aitab sul õppida õppima, me elame informatsiooniajastul, kus info töötlemise ja info analüüsimisel on hindamatu roll. Vajalik on ennnast suuta pidevalt täiendada ja uusi tehnoloogiaid õppida. Kool annab taustateadmised, sissejuhatuse erinevatesse teemadesse, võimaldab laiendada tasustateadmisi ja silmaringi. Jäi meelde tema tsitaat „Edukus ei ole juhus. See on sinu valik“, mis tuletab meelde, et eelkõige määrame oma edukuse ise ning suhtumise määrab väga palju ning tihtipeale saab saatuslikus oma suhtumine, mitte võimed. Tähtis on paika panna eesmärk, uskuda sellesse, tegutseda selle nimel. Ilmselt oli see minu jaoks kõige kasulikum loeng, sest andis väga häid nõuandeid õppimise, ülikooli, töö ja elu kohta ning näitas, mida saab ülikoolist kaasa, kuidas olla ülikoolis edukas ning sellega panna alus edasiseks eduks.		Teiseks esinejaks oli Elari Lang, kes rääkis peamiselt õppimisest läbi oma kogemuse. Ta töötas veebriakenduste arendajana, hiljem otsustas astuda ülikooli ning liikus veebirakenduste turvalisuse alale. Huvitav oli kuulata, mida tema ülikoolist sai, ning mis jäi tal vajaka, kui ta oli iseseisvalt õppinud programmeerima. Nendeks puudujääkideks luges ta kitsast silmaringi IT valdkonnas, IT alaste väljendusoskuste puudumist - ta ei tundnud termineid, et suhelda töö- ja projektikaaslastega. Ta soovitas kohe esimesest semestrist pingutama hakata, sest see loob lati, millest ei taha enam allapoole langeda. Ta rõhutas, et ülikool on oluline, sest see aitab sul õppida õppima, me elame informatsiooniajastul, kus info töötlemise ja info analüüsimisel on hindamatu roll. Vajalik on ennnast suuta pidevalt täiendada ja uusi tehnoloogiaid õppida. Kool annab taustateadmised, sissejuhatuse erinevatesse teemadesse, võimaldab laiendada tasustateadmisi ja silmaringi. Jäi meelde tema tsitaat „Edukus ei ole juhus. See on sinu valik“, mis tuletab meelde, et eelkõige määrame oma edukuse ise ning suhtumise määrab väga palju ning tihtipeale saab saatuslikus oma suhtumine, mitte võimed. Tähtis on paika panna eesmärk, uskuda sellesse, tegutseda selle nimel. Ilmselt oli see minu jaoks kõige kasulikum loeng, sest andis väga häid nõuandeid õppimise, ülikooli, töö ja elu kohta ning näitas, mida saab ülikoolist kaasa, kuidas olla ülikoolis edukas ning sellega panna alus edasiseks eduks.

Hlaasmag at 19:14, 21 October 2015

2015-10-21T19:14:23Z

← Older revision		Revision as of 22:14, 21 October 2015
Line 15:		Line 15:
	Järgmine esineja oli Taavi Tuisk, kes rääkis lähemalt süsteemi administraatori elust. Oli huvitav kuulda tema kogemusi muuhulgas tõeliselt suurte ja globaalsete süsteemide administeerimisest. Ta tõi välja, et süsteemi administraator peab olema hea stressitaluvusega, kui tegemist on suure süsteemiga ja tekib tõsisem probleem, siis on pinge suur. Hallatavate süsteemide mitmekülgsus ja komponentide arv tingib leidlikuse vajalikusse. Vaja on ka head kommunikatsioonioskust, et rahustada firmajuhte ning olukorra olemus neile edasi anda. Lisaks tuleb olla proaktiivne, pidevalt kontrollida süsteemi erinevaid osasid ,leida turvaauke, et võimalikult palju ennetada probleeme. Veel jäid antud loengust meelde mõned olulised soovitused: esiteks ei tasu toppida nina kliendi andmetesse, sellest on alati rohkem kaotada, kui võita. Teiseks, kuhugi tööle minnes tasub alati uurida kuidas on firmas lood dokumentsiooniga, selle puudumisel võib suurte süsteemide selgeks õppimine olla tõeline peavalu. Taaskord rõhutati, et programmeerimisoskus on ka administreerijatele väga oluline, tasub olla mitmekülgne, näiteks arendajatel võtta administreerimise aineid, sest töökohal võib vaja minna väga mitmekülgseid oskusi, see aitab kaasa teise töötajate mõistmisele ning mitmekülgsemad teadmised annavad tööturul eelise.		Järgmine esineja oli Taavi Tuisk, kes rääkis lähemalt süsteemi administraatori elust. Oli huvitav kuulda tema kogemusi muuhulgas tõeliselt suurte ja globaalsete süsteemide administeerimisest. Ta tõi välja, et süsteemi administraator peab olema hea stressitaluvusega, kui tegemist on suure süsteemiga ja tekib tõsisem probleem, siis on pinge suur. Hallatavate süsteemide mitmekülgsus ja komponentide arv tingib leidlikuse vajalikusse. Vaja on ka head kommunikatsioonioskust, et rahustada firmajuhte ning olukorra olemus neile edasi anda. Lisaks tuleb olla proaktiivne, pidevalt kontrollida süsteemi erinevaid osasid ,leida turvaauke, et võimalikult palju ennetada probleeme. Veel jäid antud loengust meelde mõned olulised soovitused: esiteks ei tasu toppida nina kliendi andmetesse, sellest on alati rohkem kaotada, kui võita. Teiseks, kuhugi tööle minnes tasub alati uurida kuidas on firmas lood dokumentsiooniga, selle puudumisel võib suurte süsteemide selgeks õppimine olla tõeline peavalu. Taaskord rõhutati, et programmeerimisoskus on ka administreerijatele väga oluline, tasub olla mitmekülgne, näiteks arendajatel võtta administreerimise aineid, sest töökohal võib vaja minna väga mitmekülgseid oskusi, see aitab kaasa teise töötajate mõistmisele ning mitmekülgsemad teadmised annavad tööturul eelise.

	Neljas esineja oli Kert Suvi, teemaks testmine ja tarkvara kvaliteet. See oli kasulik loeng, sest minu silmaring testimise osas avardus oluliselt nii tehnilise, kui ka planeerimise poole pealt. Sain teada, et testimine ei ole IT spetsialistide seas populaarne valdkond ning projektides testitakse liiga vähe, Eestis tavapärasest veel vähemgi. Vähese testimise põhjuseks on lisaks spetsialistide puudusele soov kokku hoida, kuigi pikas perspektiivis oleks tihtipeale odavam rohkem testida, kui näiteks järgi anda turvalisuses või riskida süsteemi ebastabiilsusega. Veel üheks põhjuseks on see, et testimiseks ei jää aega, arvestades, et testimisel leitud vead tuleks ka parandada. Loengu tulemusena tekkis idee, et testimine oleks perspektiivikas valdkond, milles ennast arendada, sest selle väärtustamise on tõusuteel, spetsialiste on vähe ja süsteemid muutuvad aina keerulisemaks ning testimise vajadus võiks pigem tõusta.		Neljas esineja oli Kert Suvi, teemaks testmine ja tarkvara kvaliteet. See oli kasulik loeng, sest minu silmaring testimise osas avardus oluliselt nii tehnilise, kui ka planeerimise poole pealt. Sain teada, et testimine ei ole IT spetsialistide seas populaarne valdkond ning projektides testitakse liiga vähe, Eestis tavapärasest veel vähemgi. Vähese testimise põhjuseks on lisaks spetsialistide puudusele soov kokku hoida, kuigi pikas perspektiivis oleks tihtipeale odavam rohkem testida, kui näiteks järgi anda turvalisuses või riskida süsteemi ebastabiilsusega. Veel üheks põhjuseks on see, et testimiseks ei jää aega, arvestades, et testimisel leitud vead tuleks ka parandada. Loengu tulemusena tekkis idee, et testimine oleks perspektiivikas valdkond, milles ennast arendada, sest selle väärtustamise on tõusuteel, spetsialiste on vähe ja süsteemid muutuvad aina keerulisemaks ning testimise vajadus võiks tulevikus pigem tõusta.

	Viies esineja oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvaraarenduse maailma. Ta leidis et infotehnoloogia on veel küpsemise faasis teadus ning, et vahel võib projektijuhte vaadelda kui akadeemikuid, kes üritavad luua küsitavast algmaterjalist kulda ning kliendirahulolu pool on ITs siiani kahjuks madal. Loengus kinnitati taaskord, et tarkvaraarenduses on lisaks programmeerimisele vaja palju tugiteenust ja programmeerimise osakaal on vähemuses ning enamus probleeme projektides seisnevad kommunikatsioonis. Taaskord rõhutati, et edukas arendaja peab olema mitmekülgne ning oskama paljusid asju ning kaasa mõtlema ja suhtlema ning enamusi neid tegevusi ei õpetata koolis, kuid koolis õpetatakse õppima, mis aitab neid asju omandada ning heal juhul ka näiteks grupitööde kaudu koostööd tegema. Lisaks maalis ta huvitava pildi tänapäeva tarkvarast kui erinevatest kihtidest kokku pandud ~~ebastabiilse süsteemi~~, mille toimimise ~~fakt~~ paneb vahel imestamagi. Kasulik oli näha konsultatsiooniäri üldist finantsmudelit ning saada meeldetuletus, et tarkvaraarenduses tuleb enamus raha tiražeerimisest.		Viies esineja oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvaraarenduse maailma. Ta leidis et infotehnoloogia on veel küpsemise faasis teadus ning, et vahel võib projektijuhte vaadelda kui akadeemikuid, kes üritavad luua küsitavast algmaterjalist kulda ning kliendirahulolu pool on ITs siiani kahjuks madal. Loengus kinnitati taaskord, et tarkvaraarenduses on lisaks programmeerimisele vaja palju tugiteenust ja programmeerimise osakaal on vähemuses ning enamus probleeme projektides seisnevad kommunikatsioonis. Taaskord rõhutati, et edukas arendaja peab olema mitmekülgne ning oskama paljusid asju ning kaasa mõtlema ja suhtlema ning enamusi neid tegevusi ei õpetata koolis, kuid koolis õpetatakse õppima, mis aitab neid asju omandada ning heal juhul ka näiteks grupitööde kaudu koostööd tegema. Lisaks maalis ta huvitava pildi tänapäeva tarkvarast kui erinevatest kihtidest kokku pandud ebastabiilsest süsteemist, mille toimimise tõik paneb vahel imestamagi. Kasulik oli näha konsultatsiooniäri üldist finantsmudelit ning saada meeldetuletus, et tarkvaraarenduses tuleb enamus raha tiražeerimisest.

	Eelviimane esineja oli Tanel Unt, kes rääkis IT ettevõtja tööst. Ta rääkis raskest algusest, kus esimesed nooruses loodud ettevõtted ei õnnestunud, kuid tekitasid katkematu isu olla ise enda tööandjana. Unt rääkis, et ettevõtja tee on meeletu vabadus võrreldes palgatööga, kuid ka märgatavalt suurem vastustus. Palgatöö on turvalisem ja väiksema vastutusega, kuid ettevõtja töös pakkuvad edusammud palju suuremat rõõmu. Ta rõhutas oma ettevõtte ~~puhul~~ meeldiva ja sobiva meeskonna olemasolu. Ta soovitas oma ettevõtte puhul mitte liiga vara ja liiga odavalt ära anda, vaid vaadata pigem natuke kaugemale ning mitte karta kursimuutusi. Loeng pani mõtisklema, kas minu iseloom sobiks rohkem palgatööle või ettevõtja rolli.		Eelviimane esineja oli Tanel Unt, kes rääkis IT ettevõtja tööst. Ta rääkis enda raskest algusest, kus esimesed nooruses loodud ettevõtted ei õnnestunud, kuid tekitasid katkematu isu olla ise enda tööandjana. Unt rääkis, et ettevõtja tee on meeletu vabadus võrreldes palgatööga, kuid ka märgatavalt suurem vastustus. Palgatöö on turvalisem ja väiksema vastutusega, kuid ettevõtja töös pakkuvad edusammud palju suuremat rõõmu. Ta rõhutas oma ettevõtte näitel meeldiva ja sobiva meeskonna olemasolu vajadust. Ta soovitas oma ettevõtte puhul seda mitte liiga vara ja liiga odavalt ära anda, vaid vaadata pigem natuke kaugemale ning mitte karta kursimuutusi. Loeng pani mõtisklema, kas minu iseloom sobiks rohkem palgatööle või ettevõtja rolli.

	Viimasena pidasid loengut Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov, kes rääksid andmeanalüüsi vallas tegutsemisest. Kadak, kes oli humoorikas lektor ning kaasas aktiivselt publikut, illustreeris väga erinevate ~~valdkonda~~ näitel, millist tüüpi analüüsi tuleb mingis valdkonnas teha, kuid oleks võinud mõne valdkonnaga ka rohkem süvitsi minna, tuues välja mõne huvitava leiu, meetodi või konkreetsema näite. Teadsin ka varem laias laastus mis tüüpi analüüse kuskil valdkonnas tehakse ja et andmeanalüüs kõikjal oluline. Samas inspireeris loeng siiski andmeanalüüsi, kui potentsiaalse tulevikutöö peale mõtlema, sest IT ja andmeanalüüsi vallas on palju kokkupuutepunkte.		Viimasena pidasid loengut Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov, kes rääksid andmeanalüüsi vallas tegutsemisest. Kadak, kes oli humoorikas lektor ning kaasas aktiivselt publikut, illustreeris väga erinevate valdkondandade näitel, millist tüüpi analüüsi tuleb mingis valdkonnas teha, kuid oleks võinud mõne valdkonnaga ka rohkem süvitsi minna, tuues välja mõne huvitava leiu, meetodi või konkreetsema näite. Teadsin ka varem laias laastus mis tüüpi analüüse kuskil valdkonnas tehakse ja et andmeanalüüs on kõikjal suurtes ärides ning süsteemides oluline. Samas inspireeris loeng siiski andmeanalüüsi, kui potentsiaalse tulevikutöö peale mõtlema, sest IT ja andmeanalüüsi vallas on palju kokkupuutepunkte.

	Kokkuvõttes võib öelda, et tänu loenguteseeriale tekkis parem arusaam ~~erinevatest~~ IT valdkonna ametitest ja võimalustest ning nende argipäevast, vajalikest oskustest ning iseloomujoontest ning omadustest, mis erinevates ametites elutähtsad. Kuigi minu tulevikuplaan IT-s ei ole ka loenguseeria järel fikseeritult paigas, sain huvitavaid ideid, kuhu oma energia oskuste edenedes suunata ning samas oskan teatud ametite ning karjäärivalikute suhtes, mis minule ei tundu sobivat, skeptilisem olla.		Kokkuvõttes võib öelda, et tänu loenguteseeriale tekkis parem arusaam, IT valdkonna ametitest ja võimalustest ning nende argipäevast, vajalikest oskustest ning iseloomujoontest ning omadustest, mis erinevates ametites elutähtsad. Lisaks andis see ideid kuidas olla koolis edukam ning millist rolli võiks ülikool mängida elus ja karjääriteel. Kuigi minu tulevikuplaan IT-s ei ole ka loenguseeria järel fikseeritult paigas, sain huvitavaid ideid, kuhu oma energia oskuste edenedes suunata ning samas oskan teatud ametite ning karjäärivalikute suhtes, mis minule ei tundu sobivat, skeptilisem olla.

Hlaasmag at 19:03, 21 October 2015

2015-10-21T19:03:13Z

← Older revision		Revision as of 22:03, 21 October 2015
Line 11:		Line 11:
	Esimeseks esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas projektijuhtimist IT valdkonnas. Seemanit tuleb tunnustada, sest ta suutis peale sotsiaalteaduste eriala edukalt muuta kurssi ning kombineerida oskused erinevatest valdkondadest. Lisaks aitavad IT sektoris töötavad edukad naised murda stereotüüpe. Ta rõhutas, et projektid kukuvad läbi pigem erinevate osapoolte mittekaasamise ja ebapiisava selgituse tõttu. Töökas ning fokusseerituds meeskond on projektides enamasti olemas. Seeman pidas oluliseks kliendikeskset lähenenmist projektidele, ka IT osakond peab mõistma, et projekti ei tehta enda rõõmuks, vaid kliendi hüvanguks. Projektijuhtimise põhilisteks dimensioonideks võib pidada aeg-raha-skoop kolmnurka, sinna lisanduvad pingutus ja kvaliteet. Projektijuhtimise laiemaks sisuks on enamasti muutustega toimetulek, harva jäävad eelmainitud parameetrid muutumatuteks.		Esimeseks esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas projektijuhtimist IT valdkonnas. Seemanit tuleb tunnustada, sest ta suutis peale sotsiaalteaduste eriala edukalt muuta kurssi ning kombineerida oskused erinevatest valdkondadest. Lisaks aitavad IT sektoris töötavad edukad naised murda stereotüüpe. Ta rõhutas, et projektid kukuvad läbi pigem erinevate osapoolte mittekaasamise ja ebapiisava selgituse tõttu. Töökas ning fokusseerituds meeskond on projektides enamasti olemas. Seeman pidas oluliseks kliendikeskset lähenenmist projektidele, ka IT osakond peab mõistma, et projekti ei tehta enda rõõmuks, vaid kliendi hüvanguks. Projektijuhtimise põhilisteks dimensioonideks võib pidada aeg-raha-skoop kolmnurka, sinna lisanduvad pingutus ja kvaliteet. Projektijuhtimise laiemaks sisuks on enamasti muutustega toimetulek, harva jäävad eelmainitud parameetrid muutumatuteks.

	Teiseks esinejaks oli Elari Lang, kes rääkis peamiselt õppimisest läbi oma kogemuse. Ta töötas veebriakenduste arendajana, hiljem otsustas astuda ülikooli ning liikus veebirakenduste turvalisuse alale. Huvitav oli kuulata, mida tema ülikoolist sai, ning mis jäi tal vajaka, kui ta oli iseseisvalt õppinud programmeerima. Nendeks puudujääkideks luges ta kitsast silmaringi IT valdkonnas, IT ~~alase~~ väljendusoskuste puudumist - ei tundnud termineid, et suhelda töö ja projektikaaslastega. Ta soovitas kohe esimesest semestrist pingutama hakata, sest see loob lati, millest ei taha enam allapoole langeda. Ta rõhutas, et ülikool on oluline, sest see aitab sul õppida õppima, me elame informatsiooniajastul, kus info töötlemise ja info analüüsimisel on hindamatu roll. Vajalik on ennnast suuta pidevalt täiendada ja uusi tehnoloogiaid õppida. Kool annab taustateadmised, sissejuhatuse erinevatesse teemadesse, võimaldab laiendada tasustateadmisi ja silmaringi. Jäi meelde tema tsitaat „Edukus ei ole juhus. See on sinu valik“, mis tuletab meelde, et eelkõige määrame oma edukuse ise ning suhtumise määrab väga palju ning tihtipeale saab saatuslikus oma suhtumine, mitte võimed. Tähtis on paika panna eesmärk, uskuda sellesse, tegutseda selle nimel. Ilmselt oli see minu jaoks kõige kasulikum loeng, sest andis väga häid nõuandeid õppimise, ülikooli, töö ja elu kohta ning näitas, mida saab ülikoolist kaasa, kuidas olla ülikoolis edukas ning sellega panna alus edasiseks eduks.		Teiseks esinejaks oli Elari Lang, kes rääkis peamiselt õppimisest läbi oma kogemuse. Ta töötas veebriakenduste arendajana, hiljem otsustas astuda ülikooli ning liikus veebirakenduste turvalisuse alale. Huvitav oli kuulata, mida tema ülikoolist sai, ning mis jäi tal vajaka, kui ta oli iseseisvalt õppinud programmeerima. Nendeks puudujääkideks luges ta kitsast silmaringi IT valdkonnas, IT alaste väljendusoskuste puudumist - ta ei tundnud termineid, et suhelda töö- ja projektikaaslastega. Ta soovitas kohe esimesest semestrist pingutama hakata, sest see loob lati, millest ei taha enam allapoole langeda. Ta rõhutas, et ülikool on oluline, sest see aitab sul õppida õppima, me elame informatsiooniajastul, kus info töötlemise ja info analüüsimisel on hindamatu roll. Vajalik on ennnast suuta pidevalt täiendada ja uusi tehnoloogiaid õppida. Kool annab taustateadmised, sissejuhatuse erinevatesse teemadesse, võimaldab laiendada tasustateadmisi ja silmaringi. Jäi meelde tema tsitaat „Edukus ei ole juhus. See on sinu valik“, mis tuletab meelde, et eelkõige määrame oma edukuse ise ning suhtumise määrab väga palju ning tihtipeale saab saatuslikus oma suhtumine, mitte võimed. Tähtis on paika panna eesmärk, uskuda sellesse, tegutseda selle nimel. Ilmselt oli see minu jaoks kõige kasulikum loeng, sest andis väga häid nõuandeid õppimise, ülikooli, töö ja elu kohta ning näitas, mida saab ülikoolist kaasa, kuidas olla ülikoolis edukas ning sellega panna alus edasiseks eduks.

	Järgmine esineja oli Taavi Tuisk, kes rääkis lähemalt süsteemi administraatori elust. Oli huvitav kuulda tema kogemusi muuhulgas tõeliselt suurte ja globaalsete süsteemide administeerimisest. Ta tõi välja, et süsteemi administraator peab olema hea stressitaluvusega, kui on ~~suur süsteem~~ ja ~~mingi~~ tõsisem ~~olukord~~, siis on pinge suur. Hallatavate süsteemide mitmekülgsus ja komponentide arv tingib leidlikuse vajalikusse. Vaja on ka head kommunikatsioonioskust, et rahustada firmajuhte ning olukorra olemus neile edasi anda. Lisaks tuleb olla proaktiivne, pidevalt kontrollida süsteemi erinevaid osasid ,leida turvaauke, et võimalikult palju ennetada probleeme. Veel ~~jäi~~ antud loengust ~~mul~~ meelde mõned olulised soovitused: esiteks ei tasu toppida nina kliendi andmetesse, sellest on alati rohkem kaotada, kui võita. Teiseks, kuhugi tööle minnes tasub alati uurida kuidas on firmas lood dokumentsiooniga, selle puudumisel võib suurte süsteemide ~~ära~~ õppimine olla tõeline peavalu. Taaskord rõhutati, et programmeerimisoskus on ka administreerijatele väga oluline, tasub olla mitmekülgne, näiteks arendajatel võtta administreerimise aineid, sest töökohal võib vaja minna väga mitmekülgseid oskusi, see aitab kaasa teise töötajate mõistmisele ning mitmekülgsemad teadmised annavad tööturul eelise.		Järgmine esineja oli Taavi Tuisk, kes rääkis lähemalt süsteemi administraatori elust. Oli huvitav kuulda tema kogemusi muuhulgas tõeliselt suurte ja globaalsete süsteemide administeerimisest. Ta tõi välja, et süsteemi administraator peab olema hea stressitaluvusega, kui tegemist on suure süsteemiga ja tekib tõsisem probleem, siis on pinge suur. Hallatavate süsteemide mitmekülgsus ja komponentide arv tingib leidlikuse vajalikusse. Vaja on ka head kommunikatsioonioskust, et rahustada firmajuhte ning olukorra olemus neile edasi anda. Lisaks tuleb olla proaktiivne, pidevalt kontrollida süsteemi erinevaid osasid ,leida turvaauke, et võimalikult palju ennetada probleeme. Veel jäid antud loengust meelde mõned olulised soovitused: esiteks ei tasu toppida nina kliendi andmetesse, sellest on alati rohkem kaotada, kui võita. Teiseks, kuhugi tööle minnes tasub alati uurida kuidas on firmas lood dokumentsiooniga, selle puudumisel võib suurte süsteemide selgeks õppimine olla tõeline peavalu. Taaskord rõhutati, et programmeerimisoskus on ka administreerijatele väga oluline, tasub olla mitmekülgne, näiteks arendajatel võtta administreerimise aineid, sest töökohal võib vaja minna väga mitmekülgseid oskusi, see aitab kaasa teise töötajate mõistmisele ning mitmekülgsemad teadmised annavad tööturul eelise.

	Neljas esineja oli Kert Suvi, teemaks testmine ja tarkvara kvaliteet. See oli kasulik loeng, sest minu silmaring testimise osas avardus oluliselt nii tehnilise, kui ka planeerimise poole pealt. Sain teada, et testimine ei ole IT spetsialistide seas populaarne valdkond ning projektides testitakse liiga vähe, Eestis tavapärasest veel vähemgi. Vähese testimise põhjuseks on lisaks spetsialistide puudusele soov kokku hoida, kuigi pikas perspektiivis oleks tihtipeale odavam rohkem testida, kui näiteks järgi anda turvalisuses või riskida süsteemi ebastabiilsusega. Veel üheks põhjuseks on see, et testimiseks ei jää aega, arvestades, et testimisel leitud vead tuleks ka parandada. Loengu tulemusena tekkis idee, et testimine oleks perspektiivikas valdkond, milles ennast arendada, sest selle väärtustamise on tõusuteel, spetsialiste on vähe ja süsteemid muutuvad aina keerulisemaks ning testimise vajadus võiks pigem tõusta.		Neljas esineja oli Kert Suvi, teemaks testmine ja tarkvara kvaliteet. See oli kasulik loeng, sest minu silmaring testimise osas avardus oluliselt nii tehnilise, kui ka planeerimise poole pealt. Sain teada, et testimine ei ole IT spetsialistide seas populaarne valdkond ning projektides testitakse liiga vähe, Eestis tavapärasest veel vähemgi. Vähese testimise põhjuseks on lisaks spetsialistide puudusele soov kokku hoida, kuigi pikas perspektiivis oleks tihtipeale odavam rohkem testida, kui näiteks järgi anda turvalisuses või riskida süsteemi ebastabiilsusega. Veel üheks põhjuseks on see, et testimiseks ei jää aega, arvestades, et testimisel leitud vead tuleks ka parandada. Loengu tulemusena tekkis idee, et testimine oleks perspektiivikas valdkond, milles ennast arendada, sest selle väärtustamise on tõusuteel, spetsialiste on vähe ja süsteemid muutuvad aina keerulisemaks ning testimise vajadus võiks pigem tõusta.

Hlaasmag at 18:58, 21 October 2015

2015-10-21T18:58:57Z

← Older revision		Revision as of 21:58, 21 October 2015
Line 9:		Line 9:
	Antud aine loenguseeria algas sissejuhatava tutvustusega aine korraldusest ja sisust ning õppimisest IT Kolledžis. Õpingukorralduse ja varasemate tudengite probleemide tutvustus aitab ilmselt tulevikus nii mõnegi probleemi ära hoida. Meelde jäid soovitused olla aktiivne suhtleja, teha asjad ära õigel ajal, proovida õppekava läbida ettenähtud viisil ning võimalikud muudatused hoolega läbi mõelda. Tüüptunniplaani liiga palju muutes võivad hiljem tekkida kokkulangevused ning probleemid eeldusainetega. Hea oli ka, et tutvustati aineid, millega tudengitel on probleeme olnud, siis oskavad nad nendele varakult erilist rõhku panna. Kuigi õppimine on tudengi enda kohustus ning ülikoolis midagi iseenesest ei tule, jätsid Kolledži töökorraldus, töötajad ning õppejõud tudengisõbraliku mulje. Esitletud perspektiiv tutvuda seitsme eduka erineva IT ala tegelasega oli huvipakkuv.		Antud aine loenguseeria algas sissejuhatava tutvustusega aine korraldusest ja sisust ning õppimisest IT Kolledžis. Õpingukorralduse ja varasemate tudengite probleemide tutvustus aitab ilmselt tulevikus nii mõnegi probleemi ära hoida. Meelde jäid soovitused olla aktiivne suhtleja, teha asjad ära õigel ajal, proovida õppekava läbida ettenähtud viisil ning võimalikud muudatused hoolega läbi mõelda. Tüüptunniplaani liiga palju muutes võivad hiljem tekkida kokkulangevused ning probleemid eeldusainetega. Hea oli ka, et tutvustati aineid, millega tudengitel on probleeme olnud, siis oskavad nad nendele varakult erilist rõhku panna. Kuigi õppimine on tudengi enda kohustus ning ülikoolis midagi iseenesest ei tule, jätsid Kolledži töökorraldus, töötajad ning õppejõud tudengisõbraliku mulje. Esitletud perspektiiv tutvuda seitsme eduka erineva IT ala tegelasega oli huvipakkuv.

	Esimeseks esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas projektijuhtimist IT valdkonnas. Seemanit tuleb tunnustada, sest ta suutis peale sotsiaalteaduste eriala edukalt muuta kurssi ning kombineerida oskused erinevatest ~~valdkonnast~~. Lisaks aitavad IT sektoris töötavad edukad naised murda stereotüüpe . Ta rõhutas, et projektid kukuvad läbi pigem erinevate osapoolte mittekaasamise ja ebapiisava selgituse tõttu. ~~Tööka~~ ning ~~fokusseeritud meeskonna puudumine pole üldiselt probleem~~. Seeman pidas oluliseks kliendikeskset lähenenmist projektidele, ka IT osakond peab mõistma, ~~etprojekti~~ ei tehta enda rõõmuks, vaid ~~klendi~~ hüvanguks. Projektijuhtimise põhilisteks dimensioonideks võib pidada aeg-raha skoop kolmnurka, sinna lisanduvad pingutus ja kvaliteet. Projektijuhtimise laiemaks sisuks on enamasti muutustega toimetulek, harva jäävad eelmainitud parameetrid muutumatuteks.		Esimeseks esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas projektijuhtimist IT valdkonnas. Seemanit tuleb tunnustada, sest ta suutis peale sotsiaalteaduste eriala edukalt muuta kurssi ning kombineerida oskused erinevatest valdkondadest. Lisaks aitavad IT sektoris töötavad edukad naised murda stereotüüpe. Ta rõhutas, et projektid kukuvad läbi pigem erinevate osapoolte mittekaasamise ja ebapiisava selgituse tõttu. Töökas ning fokusseerituds meeskond on projektides enamasti olemas. Seeman pidas oluliseks kliendikeskset lähenenmist projektidele, ka IT osakond peab mõistma, et projekti ei tehta enda rõõmuks, vaid kliendi hüvanguks. Projektijuhtimise põhilisteks dimensioonideks võib pidada aeg-raha-skoop kolmnurka, sinna lisanduvad pingutus ja kvaliteet. Projektijuhtimise laiemaks sisuks on enamasti muutustega toimetulek, harva jäävad eelmainitud parameetrid muutumatuteks.

	Teiseks esinejaks oli Elari Lang, kes rääkis peamiselt õppimisest läbi oma kogemuse. Ta töötas veebriakenduste arendajana, hiljem otsustas astuda ülikooli ning liikus veebirakenduste turvalisuse alale Huvitav oli kuulata, mida tema ülikoolist sai, ning mis jäi tal vajaka, kui ta oli iseseisvalt õppinud programmeerima. Nendeks puudujääkideks luges ta kitsast silmaringi IT valdkonnas, IT alase väljendusoskuste puudumist - ei tundnud termineid, et suhelda töö ja projektikaaslastega. Ta soovitas kohe esimesest semestrist pingutama hakata, sest see loob lati, millest ei taha enam allapoole langeda. Ta rõhutas, et ülikool on oluline, sest see aitab sul õppida õppima, me elame informatsiooniajastul, kus info töötlemise ja info analüüsimisel on hindamatu roll. Vajalik on ennnast suuta pidevalt täiendada ja uusi tehnoloogiaid õppida. Kool annab taustateadmised, sissejuhatuse erinevatesse teemadesse, võimaldab laiendada tasustateadmisi ja silmaringi. Jäi meelde tema tsitaat „Edukus ei ole juhus. See on sinu valik“, mis tuletab meelde, et eelkõige määrame oma edukuse ise ning suhtumise määrab väga palju ning tihtipeale saab saatuslikus oma suhtumine, mitte võimed. Tähtis on paika panna eesmärk, uskuda sellesse, tegutseda selle nimel. Ilmselt oli see minu jaoks kõige kasulikum loeng, sest andis väga häid nõuandeid õppimise, ülikooli, töö ja elu kohta ning näitas, mida saab ülikoolist kaasa, kuidas olla ülikoolis edukas ning sellega panna alus edasiseks eduks.		Teiseks esinejaks oli Elari Lang, kes rääkis peamiselt õppimisest läbi oma kogemuse. Ta töötas veebriakenduste arendajana, hiljem otsustas astuda ülikooli ning liikus veebirakenduste turvalisuse alale. Huvitav oli kuulata, mida tema ülikoolist sai, ning mis jäi tal vajaka, kui ta oli iseseisvalt õppinud programmeerima. Nendeks puudujääkideks luges ta kitsast silmaringi IT valdkonnas, IT alase väljendusoskuste puudumist - ei tundnud termineid, et suhelda töö ja projektikaaslastega. Ta soovitas kohe esimesest semestrist pingutama hakata, sest see loob lati, millest ei taha enam allapoole langeda. Ta rõhutas, et ülikool on oluline, sest see aitab sul õppida õppima, me elame informatsiooniajastul, kus info töötlemise ja info analüüsimisel on hindamatu roll. Vajalik on ennnast suuta pidevalt täiendada ja uusi tehnoloogiaid õppida. Kool annab taustateadmised, sissejuhatuse erinevatesse teemadesse, võimaldab laiendada tasustateadmisi ja silmaringi. Jäi meelde tema tsitaat „Edukus ei ole juhus. See on sinu valik“, mis tuletab meelde, et eelkõige määrame oma edukuse ise ning suhtumise määrab väga palju ning tihtipeale saab saatuslikus oma suhtumine, mitte võimed. Tähtis on paika panna eesmärk, uskuda sellesse, tegutseda selle nimel. Ilmselt oli see minu jaoks kõige kasulikum loeng, sest andis väga häid nõuandeid õppimise, ülikooli, töö ja elu kohta ning näitas, mida saab ülikoolist kaasa, kuidas olla ülikoolis edukas ning sellega panna alus edasiseks eduks.

	Järgmine esineja oli Taavi Tuisk, kes rääkis lähemalt süsteemi administraatori elust. Oli huvitav kuulda tema kogemusi muuhulgas tõeliselt suurte ja globaalsete süsteemide administeerimisest. Ta tõi välja, et süsteemi administraator peab olema hea stressitaluvusega, kui on suur süsteem ja mingi tõsisem olukord, siis on pinge suur. Hallatavate süsteemide mitmekülgsus ja komponentide arv tingib leidlikuse vajalikusse. Vaja on ka head kommunikatsioonioskust, et rahustada firmajuhte ning olukorra olemus neile edasi anda. Lisaks tuleb olla proaktiivne, pidevalt kontrollida süsteemi erinevaid osasid ,leida turvaauke, et võimalikult palju ennetada probleeme. Veel jäi antud loengust mul meelde mõned olulised soovitused: esiteks ei tasu toppida nina kliendi andmetesse, sellest on alati rohkem kaotada, kui võita. Teiseks, kuhugi tööle minnes tasub alati uurida kuidas on firmas lood dokumentsiooniga, selle puudumisel võib suurte süsteemide ära õppimine olla tõeline peavalu. Taaskord rõhutati, et programmeerimisoskus on ka administreerijatele väga oluline, tasub olla mitmekülgne, näiteks arendajatel võtta administreerimise aineid, sest töökohal võib vaja minna väga mitmekülgseid oskusi, see aitab kaasa teise töötajate mõistmisele ning mitmekülgsemad teadmised annavad tööturul eelise.		Järgmine esineja oli Taavi Tuisk, kes rääkis lähemalt süsteemi administraatori elust. Oli huvitav kuulda tema kogemusi muuhulgas tõeliselt suurte ja globaalsete süsteemide administeerimisest. Ta tõi välja, et süsteemi administraator peab olema hea stressitaluvusega, kui on suur süsteem ja mingi tõsisem olukord, siis on pinge suur. Hallatavate süsteemide mitmekülgsus ja komponentide arv tingib leidlikuse vajalikusse. Vaja on ka head kommunikatsioonioskust, et rahustada firmajuhte ning olukorra olemus neile edasi anda. Lisaks tuleb olla proaktiivne, pidevalt kontrollida süsteemi erinevaid osasid ,leida turvaauke, et võimalikult palju ennetada probleeme. Veel jäi antud loengust mul meelde mõned olulised soovitused: esiteks ei tasu toppida nina kliendi andmetesse, sellest on alati rohkem kaotada, kui võita. Teiseks, kuhugi tööle minnes tasub alati uurida kuidas on firmas lood dokumentsiooniga, selle puudumisel võib suurte süsteemide ära õppimine olla tõeline peavalu. Taaskord rõhutati, et programmeerimisoskus on ka administreerijatele väga oluline, tasub olla mitmekülgne, näiteks arendajatel võtta administreerimise aineid, sest töökohal võib vaja minna väga mitmekülgseid oskusi, see aitab kaasa teise töötajate mõistmisele ning mitmekülgsemad teadmised annavad tööturul eelise.