User:Hprangel - Revision history

Hprangel: /* Essee */

2016-10-17T16:12:19Z

Essee

← Older revision		Revision as of 19:12, 17 October 2016
Line 27:		Line 27:
	Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel seda, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid.		Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel seda, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid.

	Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest ~~selles kohas~~ mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.		Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest sellel kohal mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.

	== '''Õpingukorralduse küsimused''' ==		== '''Õpingukorralduse küsimused''' ==

Hprangel: /* Essee */

2016-10-17T16:11:36Z

Essee

← Older revision		Revision as of 19:11, 17 October 2016
Line 25:		Line 25:
	Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast,mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.		Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast,mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.

	Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid.		Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel seda, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid.

	Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.		Viimase loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, Starman AS-ist. Loengu teemaks oli „IT ja Turundus“. Esialgselt loengu teemat nähes olin ma natuke skeptiline. Ma ei leidnud enda jaoks mingisugust efektiivset seost IT ja turunduse vahel, kuidas üks võiks teist aidata, peale selle, et IT aitab turunduse jaoks andmeid koguda. Heidi aga suutis mu arvamusest selles kohas mingil määral ümber veenda. Rääkides, et ta ise kasvas juba noorest peast IT kõrval üles, tuli ta jutust selgelt välja, kuidas tema kokkupuutumine IT-ka mitte ainult ei ole aidanud turunduse jaoks IT süsteemide kaudu rohkem infot koguda, vaid on aidanud lahenda sedasama probleemi, millest rääkis ka Einar Koltšanov, nimelt IT ja äri poole läbisaamatus. Kui Heidi rääkis, kuidas ta palgati IT ja äri poole suhteid parandama ja sellega läbi ühismängude suurel määral hakkama sai olin ma vapustatud. Terve loeng aitaski mul mõista, et tänapäeval on rohkem vaja inimesi, kes mõistavad nii äri kui ka IT-d, nii nagu Heidi, et teha ettevõtteid efektiivsemaks. Viimasest loengust lahkudes olin ma väga rahul antud loenguga ise ja ka loengutega, mis olid sellele eelnenud. Leidsin, et olin saanud kursusega IT-st parema ülevaate ja ka parema enesekindluse selle üle, et õpin enda jaoks õiget eriala.

Hprangel: /* Essee */

2016-10-17T16:10:24Z

Essee

← Older revision		Revision as of 19:10, 17 October 2016
Line 23:		Line 23:
	Neljanda loengu teemaks oli "IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökoha vastuvõtmist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha, kuna väidetavalt toimetatakse seal äärmiselt ebaefektiivselt ja "nürilt". Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.		Neljanda loengu teemaks oli "IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökoha vastuvõtmist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha, kuna väidetavalt toimetatakse seal äärmiselt ebaefektiivselt ja "nürilt". Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.

	Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, ~~seeläbi~~ mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.		Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast,mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.

	Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid.		Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid.

Hprangel: /* Essee */

2016-10-17T16:09:43Z

Essee

← Older revision		Revision as of 19:09, 17 October 2016
Line 23:		Line 23:
	Neljanda loengu teemaks oli "IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökoha vastuvõtmist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha, kuna väidetavalt toimetatakse seal äärmiselt ebaefektiivselt ja "nürilt". Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.		Neljanda loengu teemaks oli "IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökoha vastuvõtmist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha, kuna väidetavalt toimetatakse seal äärmiselt ebaefektiivselt ja "nürilt". Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.

	Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng ~~minu jaoks~~ oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.		Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.

	Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid.		Kuuendat loengut andis Jaan Priisalu ja loengu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese asjana tollel loengupäeval, loenguteemat nähes, tulid mulle pähe mõtted igasugustest filmidest ja seriaalidest, mis hõlmasid häkkimist. Kuid kiiresti asendusid mõtted meelelahutuslikest saadetest ja filmidest mõtetega päris häkkimistest ja kübersõja juhutumitest, mis tänapäeval igati aktuaalsed on. Just seepärast oligi väga silmi avav kuulda inimeselt, kes otseselt tegeleb IT süsteemide turvega, kuidas meie riiki küberrünnakute eest kaitstakse. Samuti aitas Jaan paremini mõista seda, mis on küberkaitse eesmärk (mitte ilmtingimata süsteemide kaitsmine, vaid pigem ühiskondlike protsesside kaitsmine). Kõige selle kõrvalt andis Jaan ka lühiülevaate Eesti küberkaitse ajaloost ja mitmetest muudest sündmustest, mis meie riigi ilmet IT pädeva tegelasena kujundanud on. Mõttena kõrvale lisaksin veel, et erakordselt lahe oli kuulata mehelt, kes otseselt tegeles internetivalimiste ja digitaalallkirja loomisel, kuidas nende süsteemide valmimisprotsessid välja nägid.

Hprangel: /* Essee */

2016-10-17T16:08:05Z

Essee

← Older revision		Revision as of 19:08, 17 October 2016
Line 21:		Line 21:
	Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, sest ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.		Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, sest ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.

	Neljanda loengu teemaks oli "IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökoha vastuvõtmist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha, kuna seal ~~on toimetatakse väidetavalt~~ äärmiselt ebaefektiivselt ja ~~minu arvamusel~~ "nürilt". Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.		Neljanda loengu teemaks oli "IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökoha vastuvõtmist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha, kuna väidetavalt toimetatakse seal äärmiselt ebaefektiivselt ja "nürilt". Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.

	Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.		Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.

Hprangel: /* Essee */

2016-10-17T16:07:21Z

Essee

← Older revision		Revision as of 19:07, 17 October 2016
Line 21:		Line 21:
	Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, sest ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.		Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, sest ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.

	Neljanda loengu teemaks oli "IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökoha vastuvõtmist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.		Neljanda loengu teemaks oli "IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökoha vastuvõtmist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha, kuna seal on toimetatakse väidetavalt äärmiselt ebaefektiivselt ja minu arvamusel "nürilt". Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.

	Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.		Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.

Hprangel: /* Essee */

2016-10-17T16:06:00Z

Essee

← Older revision		Revision as of 19:06, 17 October 2016
Line 21:		Line 21:
	Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, sest ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.		Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, sest ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.

	Neljanda loengu teemaks oli "IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne ~~töökohale minemist~~ tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.		Neljanda loengu teemaks oli "IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökoha vastuvõtmist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.

	Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.		Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.

Hprangel: /* Essee */

2016-10-17T16:04:47Z

Essee

← Older revision		Revision as of 19:04, 17 October 2016
Line 21:		Line 21:
	Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, sest ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.		Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, sest ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.

	Neljanda loengu teemaks oli "IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). ~~Nii pea~~ kui ma nägin, et ~~mul~~ on ~~selline~~ aine ~~nagu~~ eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal ~~natuke meile~~ IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökohale minemist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.		Neljanda loengu teemaks oli "IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Juba esimene kord, kui ma nägin, et meil on aine nimega eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökohale minemist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.

	Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.		Viiendat loengut andis meile Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kui loengusaalis istudes teada sain, et meile tuli rääkima analüütik, jäin esialgselt põnevusega kuulama, sest analüüsi tähtsust IT-s oskasin ma isegi isiklikult mõnevõrra aimata. Loengu lõpuks oli mul hea meel, et ma IT süsteemide analüüsi endale õppimiseks ei valinud. Kuigi ma sain aru, et ka andmeanalüüs võib olla põnev ja huvitav, siis leidsin, et loeng jättis mulle väsinud tunde sisse, justkui oleksin tundide viisi tööd teinud. Sellegipoolest täitis loeng minu jaoks oma eesmärgi, andes mulle paremat aimu selle üle, missugune mentaliteet peab olema inimesel, kes tegeleb andmeanalüüsiga. Nimelt sain loengus aru, et andmeanalüüsiga peaksid tegelema just erakordselt tegusad inimesed, laiskusel siinkohal kohta pole, mistõttu ka mina, olles üpriski laisk inimene, esmapilgul andmeanalüüsi kui eriala peale veel ei mõtle. Seega sain Ivari loengust parema ülevaate arendusmaailmast, seeläbi mõistes, et tõenäoliselt arendajaks ma niipea vist ei hakka.

Hprangel: /* Essee */

2016-10-17T16:03:11Z

Essee

← Older revision		Revision as of 19:03, 17 October 2016
Line 19:		Line 19:
	Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmisterohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seiklusterohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupid välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.		Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmisterohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seiklusterohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupid välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.

	Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, ~~kuna~~ ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.		Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, sest ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.

	Neljanda loengu teemaks oli "IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Nii pea kui ma nägin, et mul on selline aine nagu eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal natuke meile IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökohale minemist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.		Neljanda loengu teemaks oli "IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Loengut andis meile aine õppejõud ja IT Kolledži vilistlane Andres Septer ja ka külaline Einar Koltšanov (SCRUM master). Nii pea kui ma nägin, et mul on selline aine nagu eriala tutvustus, lootsid ma, et vähemalt korraks räägitakse seal natuke meile IT tööturust. Minu soov läks täide ja minu õnneks pühendati sellele teemale tervenisti pool loengut. Isiklikult usun, et just sellest loengust on mul tegelikkuses kõige rohkem kasu. Kuulates, kuidas Andres Septer kirjeldas, mida peaks enne töökohale minemist tegema ja kuskohast üldse normaalset töökohta endale otsida, andis tohutult palju kasulikku infot, mis kindlasti aitab elus kindlaid rumalaid vigu vältida. Näiteks midagi uut, mida ma antud loengus teada sain, on see, et riigiasutusse ma nii pea tööle minna et taha. Teise poole loengust sisustas Einar Koltšanov, kes andis hea ülevaate IT-st ja ärist. Kui Lembitu Ling kirjeldas seda, kuidas saavad omavahel läbi inimesed IT valdkonna siseselt, siis Einar kirjeldas seda, kuidas saavad ja mõistavad üksteist inimesed kahest erinevast valdkonnast: inimesed ITst ja inimesed ärist. Eriti huvitav oli loengut kuulata just Einari seisukohalt, sest Einar oma ametiga, nii nagu ma aru sain, on justkui nende kahe osapoole vahendaja. Einar tõi välja ka selle, et probleemi aluseks on enamasti see, et kahte osapoolt ei õpetata üksteist mõistma, mistõttu on tihtipeale mõlemad osapooled väga enesekesksed. Seega andis loeng tervenisti oma kahe erineva teemaga väga palju mõttematerjali.

Hprangel: /* Essee */

2016-10-17T16:00:41Z

Essee

← Older revision		Revision as of 19:00, 17 October 2016
Line 17:		Line 17:
	Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomilisel kombel jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.		Kõige esimest loengut andis meile süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes on Eesti IT maastikul erakordselt hästi tuntud nimi. Mina, olles IT maastikul täiesti uustulnukas, ei teadnud mitte ainult seda, kes on Andres Kütt, vaid isegi seda, kes on süsteemiarhitekt. Seega oli kõige esimene loeng minu jaoks ka kõige harivam, avastades läbi Andrese eluloo esmakordselt seda, missuguseid erinevaid rolle on inimestel IT maailmas peale süsteemiarenduse. Just eriti kirjeldas Andres suure entusiasmiga seda, kes on IT maailmas arhitekt ja missugust rolli ta mängib. Koomilisel kombel jäi loengust kõige paremini meelde see, et süsteemiarhitektid on inimesed, kes mitte kellelegi ei meeldi, sest nad rikkuvad suurte firmade ilusaid unistusi karmi reaalsusega, et nende plaanitud süsteemid ei hakka toimima. Loeng oli ka huvitav seepärast, et mitte ainult ei õppinud ma IT töömaailma kohta väga palju uut, vaid kuulsin ka kogenud ja respekteeritud IT töötaja elukogemusi antud vallas . Märkimisväärne on ka see, et kuulates Andrese MIT-i õpingukirjeldusi, sain ma palju inspiratsiooni õppimise vastu. Just eriti inspireeris mind Andrese üleskutse, minna ja õppida välismaal „võimalikult lahedas ülikoolis“, et avardada oma silmaringi ja saada uusi kogemusi. Just nendel põhjustel ongi esimene loeng minu lemmikuks jäänud.

	Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmisterohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seiklusterohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja ~~startupip~~ välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.		Teises loengus tulid meile rääkima Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on kusjuures mõlemad IT Kolledži vilistlased. Ka Testliost ei olnud ma varem kuulnud, kuid samuti nagu Andres, suutsid ka Kristel ja Marko mulle erakordselt hea mulje jätta. Loengu fookuseks olid startupid ja Testlio alguslugu. Kui Andrese loeng oli mulle kõige teadmisterohkem, siis Kristeli ja Marko loeng oli kohe kindlasti kõige põnevam. Neid kahte kuulates, tuli ilmselgelt välja, kui erakordselt põnev ja samaaegselt väsitav võib startupis töötamine olla, samuti tuli loengus esile ka see, et startupis töötamine või siis starupi loomine on kõigile raskustele vaatamata erakordselt huvitav ja seiklusterohke tegevus. Lisaks eelnevale andis loengule väga palju juurde ka see, et Kristel ja Marko kirjeldasid mingil määral ka seda, kuidas toimuvad IT ja startupid välismaal. Seega sai loengust ka väikse ülevaate välismaa IT maastikust. Kuid mis just eriti Kristeli ja Marko pealt eredalt mällu jäi on teadmine, et töö millega sa tegeled, peab sulle tõesti huvi pakkuma ja meeldima, sest sellisel juhul on iga päev põnev. Lisaks kõigele muule, õppisin ka siit loengust rohkem IT ametite kohta, nimelt just seda, et on olemas sellised IT töötajad, nagu testijad, kellest ma jällegi kordagi varem kuulnud polnud. Loengu lõpus, auditooriumist lahkudes, oli mul nüüdseks juba kindel tunne, et ma olin tulnud õiget eriala, õigesse ülikooli õppima.

	Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, kuna ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.		Kolmandat loengut andis meile Lembitu Ling aka „Snakeman“. Lembitu on oma ametilt süsteemide administraator. Ka Lembitu rääkis oma elulugu ja kirjeldas oma eriala, kuid mis kolmanda loengu minu jaoks teistest eristas ja huvitavaks tegi, oli see, kuidas Lembitu selgitas IT-s töötavate inimeste läbisaamist omavahel ja oma juhtidega. Kõige paremini jäi muidugi loengust meelde see, kuidas Lembitu soovitas endale mitte lasta töökohas ilmaasjata pähe istuda, põhjendades seda läbi selle, et professionaalne IT tööline peaks oma tööd ise kõige paremini tundma, seeläbi ise teades, kuidas ja millal ta midagi teeb, mitte laskma teistel seda talle ette dikteerida (Näiteks: korralik süs-adminn ei pea pidevalt kontoris olema, kui kõik toimib, kuna ta töö on tehtud). Kuna ma pole isiklikult kunagi IT vallas töötanud, siis oli ka huvitav kuulata, missugused probleemid esinevad näiteks administraatorite ja arendajate vahel. Kindlasti, õppides ise süsteemide arendamist, sain ma siit loengust ka paar „näpunäidet“, mida ma arendajana teha ei tohiks. Loomulikult oli huvitav kuulata ka seda, milline peaks olema korralik süs-adminn ja milline näeb välja tema tüüpiline päev. Jällegi, kuna IT valdkonnas olen ma ikkagi üpriski uus, õppisin ma siit loengust nii mõndagi selle kohta, missugust rolli täidavad süsteemide administraatorid IT maailmas.