User:Hsaks - Revision history

Hsaks: /* Essee */

2011-11-03T13:35:52Z

Essee

← Older revision		Revision as of 16:35, 3 November 2011
Line 14:		Line 14:
	Üks päris huvitav asjaolu on kogu uue tehnoloogia, rakenduste jms.-ga. Uute lahenduste väljatulekul jaguneb tarbijaskond laias laastus kaheks, on nö kaks käitumismudelit: esimene suhtumine on selline, et „miks mul on uut asja vaja, see, mida hetkel kasutan, töötab ju küll“ ning teine selline, kus kohekohe tahetakse uut proovida, äkki seal on midagi paremat , on huvitavam, kasutatavam vms. Tootjale oleks arvatavasti vajalik välja selgitada mis on see kriitiline piir, mis võimalikult palju inimesi esimesest mudelist teise kallutaks. Ja kuidas muudmoodi seda ikka selgitada kui mitte analüüsides.		Üks päris huvitav asjaolu on kogu uue tehnoloogia, rakenduste jms.-ga. Uute lahenduste väljatulekul jaguneb tarbijaskond laias laastus kaheks, on nö kaks käitumismudelit: esimene suhtumine on selline, et „miks mul on uut asja vaja, see, mida hetkel kasutan, töötab ju küll“ ning teine selline, kus kohekohe tahetakse uut proovida, äkki seal on midagi paremat , on huvitavam, kasutatavam vms. Tootjale oleks arvatavasti vajalik välja selgitada mis on see kriitiline piir, mis võimalikult palju inimesi esimesest mudelist teise kallutaks. Ja kuidas muudmoodi seda ikka selgitada kui mitte analüüsides.

	Loomulikult ei saa päris ära unustada ka seda, et tehnikat kohe kindlasti ei arendata ainult äriettevõtetes, mille eesmärgiks on uued tooted ja teenused. Kõik uued revolutsioonilisemad lahendused toetuvad ikka päris põhjalikule teadusele ning laborites tehtud katsetuste tulemustele. Sõltub muidugi kas katsetused ja uurimused on kellegi poolt tellitud või mitte, aga enamasti siiski nende eesmärk ei ole uue „ägeda“ funktsiooni lisamine näiteks telefonile, vaid ikka üldisem ning parema sõna puudumisel – teaduslikum eesmärk. Ning siis peavadki mängu tulema taaskord visionäärid, kes oskavad näha mida head millisest leiutisest luua võiks, kuidas seda kõige optimaalsem, kõige kasulikum, kõige uuenduslikum või miks mitte ka kõige tulusam ära kasutada oleks. Ning nende eelduseks on ka see, et nad oskavad näha ~~„suurt pilti“~~.		Loomulikult ei saa päris ära unustada ka seda, et tehnikat kohe kindlasti ei arendata ainult äriettevõtetes, mille eesmärgiks on uued tooted ja teenused. Kõik uued revolutsioonilisemad lahendused toetuvad ikka päris põhjalikule teadusele ning laborites tehtud katsetuste tulemustele. Sõltub muidugi kas katsetused ja uurimused on kellegi poolt tellitud või mitte, aga enamasti siiski nende eesmärk ei ole uue „ägeda“ funktsiooni lisamine näiteks telefonile, vaid ikka üldisem ning parema sõna puudumisel – teaduslikum eesmärk. Ning siis peavadki mängu tulema taaskord visionäärid, kes oskavad näha mida head millisest leiutisest luua võiks, kuidas seda kõige optimaalsem, kõige kasulikum, kõige uuenduslikum või miks mitte ka kõige tulusam ära kasutada oleks. Ning nende eelduseks on ka see, et nad oskavad näha ''suurt pilti''.

Hsaks: /* Essee */

2011-11-03T13:11:00Z

Essee

← Older revision		Revision as of 16:11, 3 November 2011
Line 6:		Line 6:


			Harva, kui IT maailma uudised satuvad ajalehtede ning portaalide esilehtedele nii massiivselt kui nüüd, kui tuli teade Steve Jobs’i surmast. Võib-olla ei olegi õige seda pelgalt IT maailma uudiseks pidada ning ehk ei ole ka õige antud esseed tehes seda puudutada, kuid võtaksin seda lähtepunktina, mis pani mõtte jooksma. Eks ta nii ikka on elus, et igapäeva toimetustes liiga tihti ei mõtiskle üldisemate teemade üle, ''suure pildi'' peale mõeldakse erakordsemate sündmuste juhtudes. Aga ehk sellised valdkonnad nagu tehnika, kus suur raskuspunkt on pidevalt arendamisel ja arenemisel ning vaade on ehk liiga tihti vaid tulevikku suunatud, peaks seda sagedamini tegema? Aja maha võtmine üha kiirenevas tempos peaks ikka vaid kasuks tulema. See tähendab ka seda, et tuleb võtta aega ja vaadata, mis ümberringi toimub, rääkimata enda tegevuse analüüsimisest.

	Harva, kui IT maailma uudised satuvad ajalehtede ning portaalide esilehtedele nii massiivselt kui nüüd, kui tuli teade Steve Jobs’i surmast. Võib-olla ei olegi õige seda pelgalt IT maailma uudiseks pidada ning ehk ei ole ka õige antud esseed tehes seda puudutada, kuid võtaksin seda lähtepunktina, mis pani mõtte jooksma. Eks ta nii ikka on elus, et igapäeva toimetustes liiga tihti ei mõtiskle üldisemate teemade üle, ''suure pildi'' peale mõeldakse erakordsemate sündmuste juhtudes. Aga ehk sellised valdkonnad nagu tehnika, kus suur raskuspunkt on pidevalt arendamisel ja arenemisel ning vaade on ehk liiga tihti vaid tulevikku suunatud, peaks seda sagedamini tegema? Kui tehnoloogia rubriikides võime pea igapäevaselt lugeda uute toodete, uute rakenduste, uute seadeldiste arvustusi ning võrdlusi, siis pigem harvem kohtab nende seas ka üldisemaid analüüse tehnoloogia arengust.		Kui tehnoloogia rubriikides võime pea igapäevaselt lugeda uute toodete, uute rakenduste, uute seadeldiste arvustusi ning võrdlusi, siis pigem harvem kohtab nende seas ka üldisemaid analüüse tehnoloogia arengust. Eks see on muidugi ka mõnes mõttes loomulik ning arusaadav, eks ka omavahelises igapäevases suhtluses inimesed pigem vahetavad kogemusi uue ostetud seadme üle ning kommenteerivad uusi arendusi kui arutlevad arengusuundade üle üldisemalt. Kuid millegipärast on jäänud mulje, et ka seal, kus seda tegema peaks, nt tootearenduses, ei anta piisavalt aega üldisematekst aruteludeks ning analüüsimisteks. Samas ei ole ühtegi edukat, rõhutades sõna“edukat“, seadeldist ega programmi ilma eelneva analüüsita võimalik ju teha. Peab oskama näha, mida vajatakse, milline turunišš on katmata või veelgi enam, kas on midagi, mida saab teha hoopis teistmoodi ja paremini? Nagu ajalugu näitab, siis IT maailmas ei maksa ennast sellest üldse heidutada lasta, et keegi on juba midagi sarnast teinud ja isegi siis kui väga edukas selles olnud. Alati annab teha uutmoodi ja paremini ning miks mitte ka edukamalt. Näiteks veebibrauserite maailmas on läbi aegade vägagi kindlaid juhtpositisioone mitmete erinevate tootjate lahendused omanud. Seega on vägagi võimalik üsna kindlalt paika loksunud turule tungida ja seal laineid lüüa.

	Tehnika areng on kiire ning tihti on tegemist ka võidujooksuga, kus mujale ei jõuagi vaadata kui vaid üks-kaks sammu ette. See on loomulik, kuid ei teeks ilmselt paha aegajalt ka ''helikopteri vaadet'' kasutada. Seda nii arendajatel kui nende arenduste tarbijatel. Kindlasti on aspekte, mida tihtipeale kiirustamise ning tahtmise tõttu konkurente ajaliselt uue tootega edestada, ei arvestata. ~~Ning mis seal salati~~, ~~äri~~ on ~~äri~~, ilmselt ~~nii mõnigi kord tehakse seda ka~~ teadlikult. ~~Ning eks see~~ on iga firma enda otsus ja risk, kui palju lõivu selle tõttu makstakse, kuid ~~arvestades~~ uue tehnika väga ~~laia tarbijaskonda~~, kes tihtipeale ~~üsna kriitilised võivad olla~~, võiks ehk ~~tihedamalt~~ aja maha võtta ning aegajalt ka tuleviku asemel nii olevikku kui minevikku pilk heita, et kasvõi teiste (või miks mitte ka enda) vigadest õppida.		Tehnika areng on kiire ning tihti on tegemist ka võidujooksuga, kus mujale ei jõuagi vaadata kui vaid üks-kaks sammu ette. See on loomulik, kuid ei teeks ilmselt paha aegajalt ka ''helikopteri vaadet'' kasutada. Seda nii arendajatel kui nende arenduste tarbijatel. Kindlasti on aspekte, mida tihtipeale kiirustamise ning tahtmise tõttu konkurente ajaliselt uue tootega edestada, ei arvestata. Ilmselt ei arvetata nendega tihti ka sellepärast, et tehnoloogia areng on väga kiire ning oht oma tootega hiljaks jääda, liiga suur. Seega ilmselt ärihuvide mõttes ei keskenduta juba teadlikult alati liiga pikkadele analüüsidele enne toote välja paiskamist. See on loomulikult iga firma enda otsus ja ka risk, kui palju lõivu selle tõttu makstakse. Igal firmal on omad prioriteedid, kuid ei saa ka päris ära unustada lõpptarbijat, kelle jaoks seda kõike tehakse. Arvestada tuleb ka seda, et uue tehnika tarbijaskond on väga lai ning just need, kes alati uue vidina ostavad ja kõige viimasemat toodet katsetada tahavad, on ka tihtipeale need kõige kriitilisemad tarbijad. Ning kui ühte apsakat võib ehk väga kindlal positisioonil olev tootja endale lubada, siis mitut enam kindlasti mitte. Seetõttu võiks ehk tihedamini aja maha võtta ning aegajalt ka tuleviku asemel nii olevikku kui minevikku pilk heita, et kasvõi teiste (või miks mitte ka enda) vigadest õppida.

	~~Ilmselt~~ on see ~~iga konkreetse firma strateegia kui palju riskitakse sellega~~, ~~et arendatakse ühte toodet liiga kaua~~ ning ~~nii ei pruugita uutele trendidele alati järele jõuda või~~ on ~~suurem risk selles~~, ~~et uus toode ei ole veel piisavalt läbimõeldud~~, ~~testitud ja valmis~~, kui ~~ta turule paisatakse~~.		Üks päris huvitav asjaolu on kogu uue tehnoloogia, rakenduste jms.-ga. Uute lahenduste väljatulekul jaguneb tarbijaskond laias laastus kaheks, on nö kaks käitumismudelit: esimene suhtumine on selline, et „miks mul on uut asja vaja, see, mida hetkel kasutan, töötab ju küll“ ning teine selline, kus kohekohe tahetakse uut proovida, äkki seal on midagi paremat , on huvitavam, kasutatavam vms. Tootjale oleks arvatavasti vajalik välja selgitada mis on see kriitiline piir, mis võimalikult palju inimesi esimesest mudelist teise kallutaks. Ja kuidas muudmoodi seda ikka selgitada kui mitte analüüsides.

	Kui tagasi tulla teemat kirjutama ajendanud isiku juurde, siis on selge, et antud juhul oli tegemist mehega, kes suutis ja tahtis ''suurt pilti'' näha. Erialast tingituna põhipilk ikkagi tulevikus. Kuid üks tema ja teiste sarnaste inimeste, visionääride, omadus oli ja on näha mitte vaid üks samm ette tulevikku, vaid ka kaugemale. Ning julgen ka väita, et tuleviku suunade nägemine ja ka nende rajamine õnnestub paremini neil, kes tunnevad ka minevikku.		Loomulikult ei saa päris ära unustada ka seda, et tehnikat kohe kindlasti ei arendata ainult äriettevõtetes, mille eesmärgiks on uued tooted ja teenused. Kõik uued revolutsioonilisemad lahendused toetuvad ikka päris põhjalikule teadusele ning laborites tehtud katsetuste tulemustele. Sõltub muidugi kas katsetused ja uurimused on kellegi poolt tellitud või mitte, aga enamasti siiski nende eesmärk ei ole uue „ägeda“ funktsiooni lisamine näiteks telefonile, vaid ikka üldisem ning parema sõna puudumisel – teaduslikum eesmärk. Ning siis peavadki mängu tulema taaskord visionäärid, kes oskavad näha mida head millisest leiutisest luua võiks, kuidas seda kõige optimaalsem, kõige kasulikum, kõige uuenduslikum või miks mitte ka kõige tulusam ära kasutada oleks. Ning nende eelduseks on ka see, et nad oskavad näha „suurt pilti“.


			Kui tagasi tulla teemat kirjutama ajendanud isiku juurde, siis on selge, et antud juhul oli tegemist mehega, kes suutis ja tahtis ''suurt pilti'' näha. Erialast tingituna põhipilk ikkagi tulevikus. Kuid üks tema ja teiste sarnaste inimeste, visionääride, omadus oli ja on näha mitte vaid üks samm ette tulevikku, vaid ka kaugemale. Mõningased tagasilöögid käivad ilmselt ka asja juurde, kuid see usutavasti tuleb vaid kasuks. Ning julgen ka väita, et tuleviku suunade nägemine ja ka nende rajamine õnnestub paremini neil, kes tunnevad ka minevikku.


	== '''Õpingukorraldus''' ==		== '''Õpingukorraldus''' ==

Hsaks: Created page with '== '''Essee''' == '''2011. aasta 40. Nädal ''' Harva, kui IT maailma uudised satuvad ajalehtede ning portaalide esilehtedele nii massiivselt kui nüüd, kui tuli teade Ste…'

2011-10-07T08:34:31Z

Created page with '== '''Essee''' == '''2011. aasta 40. Nädal ''' Harva, kui IT maailma uudised satuvad ajalehtede ning portaalide esilehtedele nii massiivselt kui nüüd, kui tuli teade Ste…'

New page

== '''Essee''' ==

'''2011. aasta 40. Nädal '''

Harva, kui IT maailma uudised satuvad ajalehtede ning portaalide esilehtedele nii massiivselt kui nüüd, kui tuli teade Steve Jobs’i surmast. Võib-olla ei olegi õige seda pelgalt IT maailma uudiseks pidada ning ehk ei ole ka õige antud esseed tehes seda puudutada, kuid võtaksin seda lähtepunktina, mis pani mõtte jooksma. Eks ta nii ikka on elus, et igapäeva toimetustes liiga tihti ei mõtiskle üldisemate teemade üle, ''suure pildi'' peale mõeldakse erakordsemate sündmuste juhtudes. Aga ehk sellised valdkonnad nagu tehnika, kus suur raskuspunkt on pidevalt arendamisel ja arenemisel ning vaade on ehk liiga tihti vaid tulevikku suunatud, peaks seda sagedamini tegema? Kui tehnoloogia rubriikides võime pea igapäevaselt lugeda uute toodete, uute rakenduste, uute seadeldiste arvustusi ning võrdlusi, siis pigem harvem kohtab nende seas ka üldisemaid analüüse tehnoloogia arengust.

Tehnika areng on kiire ning tihti on tegemist ka võidujooksuga, kus mujale ei jõuagi vaadata kui vaid üks-kaks sammu ette. See on loomulik, kuid ei teeks ilmselt paha aegajalt ka ''helikopteri vaadet'' kasutada. Seda nii arendajatel kui nende arenduste tarbijatel. Kindlasti on aspekte, mida tihtipeale kiirustamise ning tahtmise tõttu konkurente ajaliselt uue tootega edestada, ei arvestata. Ning mis seal salati, äri on äri, ilmselt nii mõnigi kord tehakse seda ka teadlikult. Ning eks see on iga firma enda otsus ja risk, kui palju lõivu selle tõttu makstakse, kuid arvestades uue tehnika väga laia tarbijaskonda, kes tihtipeale üsna kriitilised võivad olla, võiks ehk tihedamalt aja maha võtta ning aegajalt ka tuleviku asemel nii olevikku kui minevikku pilk heita, et kasvõi teiste (või miks mitte ka enda) vigadest õppida.

Ilmselt on see iga konkreetse firma strateegia kui palju riskitakse sellega, et arendatakse ühte toodet liiga kaua ning nii ei pruugita uutele trendidele alati järele jõuda või on suurem risk selles, et uus toode ei ole veel piisavalt läbimõeldud, testitud ja valmis, kui ta turule paisatakse.

Kui tagasi tulla teemat kirjutama ajendanud isiku juurde, siis on selge, et antud juhul oli tegemist mehega, kes suutis ja tahtis ''suurt pilti'' näha. Erialast tingituna põhipilk ikkagi tulevikus. Kuid üks tema ja teiste sarnaste inimeste, visionääride, omadus oli ja on näha mitte vaid üks samm ette tulevikku, vaid ka kaugemale. Ning julgen ka väita, et tuleviku suunade nägemine ja ka nende rajamine õnnestub paremini neil, kes tunnevad ka minevikku.

== '''Õpingukorraldus''' ==

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''

Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kokku tuleb see aga leppida konkreetset ainet õpetava õppejõuga, kes määrab täpsed tähtajad. Registreerima peab järelarvestusele õppeosakonnas. Riigieelarvelisel kohal ei maksa kordussooritus midagi, riigieelarvevälisel kohal aga tuleb selle eest maksta. Tasu täpne suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

'''Küsimus 4'''

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Esimesel õppeaastal võib minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel (tuleb esitada lisaks avaldusele meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ning soovituslik periood selleks; maksimaalselt võib tervislikel põhjustel akadeemilist puhkust võtta kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (tuleb esitada lisaks avaldusele kutse kaitseväe tegevteenistusse, maksimaalselt saab sellisel puhkusel olla üks aasta), lapse hooldamiseks (tuleb esitada lisaks avaldusele lapse sünnitunnistus ning maksimaalselt võib sellisel põhjusel akadeemilisel puhkusel olla kuni lapse kolme aastaseks saamiseni).
Akadeemiline puhkus lõppeb üliõpilase vastavasisulise avaldusega rektorile. (Kui seda ei ole akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks tehtud ega ei ole ka tehtud avaldust puhkuse pikendamiseks, siis lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse).
Akadeemilisel puhkusel olles saab teha järeleksameid ning –arvestusi. Aineid saab deklareerida vaid lapse hooldamise põhjusel akadeemilisel puhkusel olev üliõpilane, esitades selleks vastavasisulise avalduse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

[[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]