User:Jervald - Revision history

Jervald: /* Essee */

2016-10-25T21:46:33Z

Essee

← Older revision		Revision as of 00:46, 26 October 2016
Line 18:		Line 18:
	Kui siiani olid puudutatud teemad üpriski tehnilised ning vajalikud teadmised ettevõtte või tarkvara loomisel, siis Andres Septeri ja Einar Koltšanovi esinemine <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" - Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref> keskendus pigem sellele, kuidas olla ise hea osa meeldivast tööprotsessist. Keskenduti nii meeldivale protsessile töökoha leidmisel kui ka sellele, kuidas ära tunda sobiv töökohta. Minu arvates oli hästi välja toodud vajadus teha eeltööd. Tundub, et Eesti töömaastikul tehakse seda vähe ja leitakse, et ettevõte peab ise endast märku andma ja lähemalt tutvustama. Küll aga annab hea eeltöö sujuvama intervjuu ja kindlama enesetunde. Ka kontorit külastades tuleks silmad lahti hoida, et märgata, kuidas ettevõtte töötajad käituvad. Siinkohal aga ei nõustunud ma arusaamaga, et suurfirmad on turvalisemad töökohad kui startupid ja väikeettevõtted. Minu enda kogemuses on väiksemad ettevõtted isiklikuma ja inimlikuma lähenemisega igasse protsessi. On vähem tööd töö pärast ja rohkem usku loodavasse tootesse. Kindlasti on see erinevates töökohtades erinev, kuid minu soovitus oleks pigem proovida, mis on iga inimese jaoks sobiv lahendus (eriti noorte inimeste puhul). Küll aga meeldis mulle väga toodud märkus, et ka arendaja peab äriloogikat mõistma. Toote loomisel on suureks piduriks kui kogu meeskond ei mõista, mida nad tegelikult valmis üritavad saada.		Kui siiani olid puudutatud teemad üpriski tehnilised ning vajalikud teadmised ettevõtte või tarkvara loomisel, siis Andres Septeri ja Einar Koltšanovi esinemine <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" - Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref> keskendus pigem sellele, kuidas olla ise hea osa meeldivast tööprotsessist. Keskenduti nii meeldivale protsessile töökoha leidmisel kui ka sellele, kuidas ära tunda sobiv töökohta. Minu arvates oli hästi välja toodud vajadus teha eeltööd. Tundub, et Eesti töömaastikul tehakse seda vähe ja leitakse, et ettevõte peab ise endast märku andma ja lähemalt tutvustama. Küll aga annab hea eeltöö sujuvama intervjuu ja kindlama enesetunde. Ka kontorit külastades tuleks silmad lahti hoida, et märgata, kuidas ettevõtte töötajad käituvad. Siinkohal aga ei nõustunud ma arusaamaga, et suurfirmad on turvalisemad töökohad kui startupid ja väikeettevõtted. Minu enda kogemuses on väiksemad ettevõtted isiklikuma ja inimlikuma lähenemisega igasse protsessi. On vähem tööd töö pärast ja rohkem usku loodavasse tootesse. Kindlasti on see erinevates töökohtades erinev, kuid minu soovitus oleks pigem proovida, mis on iga inimese jaoks sobiv lahendus (eriti noorte inimeste puhul). Küll aga meeldis mulle väga toodud märkus, et ka arendaja peab äriloogikat mõistma. Toote loomisel on suureks piduriks kui kogu meeskond ei mõista, mida nad tegelikult valmis üritavad saada.

	Ivar Lauri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" - Ivar Laur (EMTA)]</ref> andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda ~~kogemuses~~ on tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) ~~kaardistatud~~ vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).		Ivar Lauri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" - Ivar Laur (EMTA)]</ref> andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuse on see, et tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatakse vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja rakenduses tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).

	Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse - Jaan Priisalu ]</ref>. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.		Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse - Jaan Priisalu ]</ref>. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta. Priisalu nentis, et infotehnoloogilised süsteemid on vaid tee tegeliku rünnaku eesmärgini.

	Heidi Mardisoo tutvustas loengus <ref name=heidi></ref> turunduse tähtsust. Heidi tõi välja, et kõige tähtsam osa on endalt küsida: "Miks?". Tuleb teha kindlaks, mis väärtust sa toodada ja miks see oluline on. Samuti tasub endale selgeks teha, mis on see reaalne toode, mida sa müüd. Mulle meeldis väga Heidi väide, et bränd hõlmab kogu organsatsiooni. Olen seda ka ise kõrvalt näinud - Kogu ettevõte peab aru saama, mis väärtusi esindatakse, et edasi kanda ettevõtte põhimõtteid. Samuti on tähtis toimida hinnastamise protsessis õigesti. Toode peab jätma kliendile meeldiva kogemuse ja hind on osa sellest. Heidi tõi ka välja, et tänapäeval on väga tähtis toote sihtgrupp. Seda lahendust pakub aga tänapäeval infotehnoloogia. Kõik suuremad ettevõtted (Google, Twitter, Facebook) tegelevad andmete kogumisega sihtgrupi loomiseks. Ka arendusettevõtted peavad aru saama, kelle või mille jaoks nad lahendust loovad ning seda probleemi aitab lahendada turundus.		Heidi Mardisoo tutvustas loengus <ref name=heidi></ref> turunduse tähtsust. Heidi tõi välja, et kõige tähtsam osa on endalt küsida: "Miks?". Tuleb teha kindlaks, mis väärtust sa toodada ja miks see oluline on. Samuti tasub endale selgeks teha, mis on see reaalne toode, mida sa müüd. Mulle meeldis väga Heidi väide, et bränd hõlmab kogu organsatsiooni. Olen seda ka ise kõrvalt näinud - Kogu ettevõte peab aru saama, mis väärtusi esindatakse, et edasi kanda ettevõtte põhimõtteid. Samuti on tähtis toimida hinnastamise protsessis õigesti. Toode peab jätma kliendile meeldiva kogemuse ja hind on osa sellest. Heidi tõi ka välja, et tänapäeval on väga tähtis toote sihtgrupp. Seda lahendust pakub aga tänapäeval infotehnoloogia. Kõik suuremad ettevõtted (Google, Twitter, Facebook) tegelevad andmete kogumisega sihtgrupi loomiseks. Ka arendusettevõtted peavad aru saama, kelle või mille jaoks nad lahendust loovad ning seda probleemi aitab lahendada turundus.

Jervald: /* Essee */

2016-10-25T21:40:05Z

Essee

← Older revision		Revision as of 00:40, 26 October 2016
Line 12:		Line 12:
	Andres Küti esitatud sissevaade arhitekti igapäevatöösse <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu - Andres Kütt]</ref> tõi minu jaoks tagasi korporatsioonis töötamise ajad. Olen näinud arhitekti töötamas projekti kallal, mille skoop on hoomamatu ning kood üle kümne aasta vana. Selle kohta ütles Andres Kütt väga tabavalt, et arhitekt ise üksinda väärtust ei loo ning kutsutakse kohale siis, kui asjad juba väga jamasti on. Andrese kogemus on suures osas lähedane minu enda omaga. Nägin, kuidas arhitekt peab olema suhtlev, kättesaadav ning võimalikult sõbralik. Samuti, et arhitektil puudus otsene kontakt oma disainitud tootega. Siinkohal meeldis mulle väga Andrese arusaam, et arhitekt peaks ka kontrollima, et tema loodud plaan jõustuks ning inimesed käituksid plaani järgi. See on midagi uut, mida ma siiani arhitektidega kokku puutudes näinud ei ole. See on kindlasti väga aeganõudev ning väistav osa tööst, aga samuti väga vajalik. Toote loomisel on tähtis mitte ainult see, et kõik saavad aru, mis on õige suund vaid ka see, et selles suunas liigutakse.		Andres Küti esitatud sissevaade arhitekti igapäevatöösse <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu - Andres Kütt]</ref> tõi minu jaoks tagasi korporatsioonis töötamise ajad. Olen näinud arhitekti töötamas projekti kallal, mille skoop on hoomamatu ning kood üle kümne aasta vana. Selle kohta ütles Andres Kütt väga tabavalt, et arhitekt ise üksinda väärtust ei loo ning kutsutakse kohale siis, kui asjad juba väga jamasti on. Andrese kogemus on suures osas lähedane minu enda omaga. Nägin, kuidas arhitekt peab olema suhtlev, kättesaadav ning võimalikult sõbralik. Samuti, et arhitektil puudus otsene kontakt oma disainitud tootega. Siinkohal meeldis mulle väga Andrese arusaam, et arhitekt peaks ka kontrollima, et tema loodud plaan jõustuks ning inimesed käituksid plaani järgi. See on midagi uut, mida ma siiani arhitektidega kokku puutudes näinud ei ole. See on kindlasti väga aeganõudev ning väistav osa tööst, aga samuti väga vajalik. Toote loomisel on tähtis mitte ainult see, et kõik saavad aru, mis on õige suund vaid ka see, et selles suunas liigutakse.

	Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid - Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)]</ref>. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng ~~kõvasti~~ laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.		Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid - Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)]</ref>. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng <ref name=heidi>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" - Hedi Mardisoo (Starman AS)]</ref> palju laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.

	Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" - Lembitu Ling]</ref>. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik. Teiseks, süsteemiadministraator võiks kõigest kasvõi natuke teada. Spetsialiseerumine ei ole eriti võimalik, sest tehnilisi lahendusi on mitmeid ja kokkupuuteid erinevate lahendustega on igapäevaselt. Ühte ja kindlat valida ei saa (kasvõi rääkides operatsioonisüsteemidest). Kolmandaks, süsteemiadministraator võiks luua (või aidata luua) tehniliselt olukorra, kus probleemide lahendamine ja nendest aru saamine on lihtsustatud. Minimaalselt tähendab see korralikku logimist. Kindlasti tasub ka mõista, et klient ei pruugi selle vajalikkust mõista ja võib näha seda tühja tööna (raha kulutamisena).		Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" - Lembitu Ling]</ref>. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik. Teiseks, süsteemiadministraator võiks kõigest kasvõi natuke teada. Spetsialiseerumine ei ole eriti võimalik, sest tehnilisi lahendusi on mitmeid ja kokkupuuteid erinevate lahendustega on igapäevaselt. Ühte ja kindlat valida ei saa (kasvõi rääkides operatsioonisüsteemidest). Kolmandaks, süsteemiadministraator võiks luua (või aidata luua) tehniliselt olukorra, kus probleemide lahendamine ja nendest aru saamine on lihtsustatud. Minimaalselt tähendab see korralikku logimist. Kindlasti tasub ka mõista, et klient ei pruugi selle vajalikkust mõista ja võib näha seda tühja tööna (raha kulutamisena).
Line 22:		Line 22:
	Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse - Jaan Priisalu ]</ref>. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.		Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse - Jaan Priisalu ]</ref>. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.

	Heidi Mardisoo tutvustas loengus <ref>~~[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" - Hedi Mardisoo (Starman AS)]~~</ref> turunduse tähtsust. Heidi tõi välja, et kõige tähtsam osa on endalt küsida: "Miks?". Tuleb teha kindlaks, mis väärtust sa toodada ja miks see oluline on. Samuti tasub endale selgeks teha, mis on see reaalne toode, mida sa müüd. Mulle meeldis väga Heidi väide, et bränd hõlmab kogu organsatsiooni. Olen seda ka ise kõrvalt näinud - Kogu ettevõte peab aru saama, mis väärtusi esindatakse, et edasi kanda ettevõtte põhimõtteid. Samuti on tähtis toimida hinnastamise protsessis õigesti. Toode peab jätma kliendile meeldiva kogemuse ja hind on osa sellest. Heidi tõi ka välja, et tänapäeval on väga tähtis toote sihtgrupp. Seda lahendust pakub aga tänapäeval infotehnoloogia. Kõik suuremad ettevõtted (Google, Twitter, Facebook) tegelevad andmete kogumisega sihtgrupi loomiseks. Ka arendusettevõtted peavad aru saama, kelle või mille jaoks nad lahendust loovad ning seda probleemi aitab lahendada turundus.		Heidi Mardisoo tutvustas loengus <ref name=heidi></ref> turunduse tähtsust. Heidi tõi välja, et kõige tähtsam osa on endalt küsida: "Miks?". Tuleb teha kindlaks, mis väärtust sa toodada ja miks see oluline on. Samuti tasub endale selgeks teha, mis on see reaalne toode, mida sa müüd. Mulle meeldis väga Heidi väide, et bränd hõlmab kogu organsatsiooni. Olen seda ka ise kõrvalt näinud - Kogu ettevõte peab aru saama, mis väärtusi esindatakse, et edasi kanda ettevõtte põhimõtteid. Samuti on tähtis toimida hinnastamise protsessis õigesti. Toode peab jätma kliendile meeldiva kogemuse ja hind on osa sellest. Heidi tõi ka välja, et tänapäeval on väga tähtis toote sihtgrupp. Seda lahendust pakub aga tänapäeval infotehnoloogia. Kõik suuremad ettevõtted (Google, Twitter, Facebook) tegelevad andmete kogumisega sihtgrupi loomiseks. Ka arendusettevõtted peavad aru saama, kelle või mille jaoks nad lahendust loovad ning seda probleemi aitab lahendada turundus.

	Kokkuvõtteks leian, et loengud andsid hea ülevaate infotehnoloogia valdkondadest. Mul on hea meel, et puudutati ka teemasid, millega igaüks igapäevaselt kokku ei puutu. Arhitekti või turundaja töö võib jääda märkamatuks kui ettevõte sellesse ei panusta. Seega oli logengute sari IT kolledži tudengitele kindlasti kasuks ja heaks alguspunktiks infotehnoloogia maailmasse suubumisel.		Kokkuvõtteks leian, et loengud andsid hea ülevaate infotehnoloogia valdkondadest. Mul on hea meel, et puudutati ka teemasid, millega igaüks igapäevaselt kokku ei puutu. Arhitekti või turundaja töö võib jääda märkamatuks kui ettevõte sellesse ei panusta. Seega oli logengute sari IT kolledži tudengitele kindlasti kasuks ja heaks alguspunktiks infotehnoloogia maailmasse suubumisel.

Jervald at 21:35, 25 October 2016

2016-10-25T21:35:35Z

← Older revision		Revision as of 00:35, 26 October 2016
Line 69:		Line 69:
	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

			[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

Jervald: /* Ülesanne */

2016-10-25T21:26:42Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 00:26, 26 October 2016
Line 59:		Line 59:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK - 1.2.18]</ref>.		Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK - 1.2.18]</ref>.

	Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.		Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve.
	Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.		Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

	Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.		Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>.
	Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).		Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).

	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Jervald: /* Essee */

2016-10-25T21:26:21Z

Essee

← Older revision		Revision as of 00:26, 26 October 2016
Line 12:		Line 12:
	Andres Küti esitatud sissevaade arhitekti igapäevatöösse <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu - Andres Kütt]</ref> tõi minu jaoks tagasi korporatsioonis töötamise ajad. Olen näinud arhitekti töötamas projekti kallal, mille skoop on hoomamatu ning kood üle kümne aasta vana. Selle kohta ütles Andres Kütt väga tabavalt, et arhitekt ise üksinda väärtust ei loo ning kutsutakse kohale siis, kui asjad juba väga jamasti on. Andrese kogemus on suures osas lähedane minu enda omaga. Nägin, kuidas arhitekt peab olema suhtlev, kättesaadav ning võimalikult sõbralik. Samuti, et arhitektil puudus otsene kontakt oma disainitud tootega. Siinkohal meeldis mulle väga Andrese arusaam, et arhitekt peaks ka kontrollima, et tema loodud plaan jõustuks ning inimesed käituksid plaani järgi. See on midagi uut, mida ma siiani arhitektidega kokku puutudes näinud ei ole. See on kindlasti väga aeganõudev ning väistav osa tööst, aga samuti väga vajalik. Toote loomisel on tähtis mitte ainult see, et kõik saavad aru, mis on õige suund vaid ka see, et selles suunas liigutakse.		Andres Küti esitatud sissevaade arhitekti igapäevatöösse <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu - Andres Kütt]</ref> tõi minu jaoks tagasi korporatsioonis töötamise ajad. Olen näinud arhitekti töötamas projekti kallal, mille skoop on hoomamatu ning kood üle kümne aasta vana. Selle kohta ütles Andres Kütt väga tabavalt, et arhitekt ise üksinda väärtust ei loo ning kutsutakse kohale siis, kui asjad juba väga jamasti on. Andrese kogemus on suures osas lähedane minu enda omaga. Nägin, kuidas arhitekt peab olema suhtlev, kättesaadav ning võimalikult sõbralik. Samuti, et arhitektil puudus otsene kontakt oma disainitud tootega. Siinkohal meeldis mulle väga Andrese arusaam, et arhitekt peaks ka kontrollima, et tema loodud plaan jõustuks ning inimesed käituksid plaani järgi. See on midagi uut, mida ma siiani arhitektidega kokku puutudes näinud ei ole. See on kindlasti väga aeganõudev ning väistav osa tööst, aga samuti väga vajalik. Toote loomisel on tähtis mitte ainult see, et kõik saavad aru, mis on õige suund vaid ka see, et selles suunas liigutakse.

	Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid - Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)]</ref>. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng kõvasti laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.		Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid - Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)]</ref>. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng kõvasti laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.

	Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" - Lembitu Ling]</ref>. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik. Teiseks, süsteemiadministraator võiks kõigest kasvõi natuke teada. Spetsialiseerumine ei ole eriti võimalik, sest tehnilisi lahendusi on mitmeid ja kokkupuuteid erinevate lahendustega on igapäevaselt. Ühte ja kindlat valida ei saa (kasvõi rääkides operatsioonisüsteemidest). Kolmandaks, süsteemiadministraator võiks luua (või aidata luua) tehniliselt olukorra, kus probleemide lahendamine ja nendest aru saamine on lihtsustatud. Minimaalselt tähendab see korralikku logimist. Kindlasti tasub ka mõista, et klient ei pruugi selle vajalikkust mõista ja võib näha seda tühja tööna (raha kulutamisena).		Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" - Lembitu Ling]</ref>. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik. Teiseks, süsteemiadministraator võiks kõigest kasvõi natuke teada. Spetsialiseerumine ei ole eriti võimalik, sest tehnilisi lahendusi on mitmeid ja kokkupuuteid erinevate lahendustega on igapäevaselt. Ühte ja kindlat valida ei saa (kasvõi rääkides operatsioonisüsteemidest). Kolmandaks, süsteemiadministraator võiks luua (või aidata luua) tehniliselt olukorra, kus probleemide lahendamine ja nendest aru saamine on lihtsustatud. Minimaalselt tähendab see korralikku logimist. Kindlasti tasub ka mõista, et klient ei pruugi selle vajalikkust mõista ja võib näha seda tühja tööna (raha kulutamisena).

	Kui siiani olid puudutatud teemad üpriski tehnilised ning vajalikud teadmised ettevõtte või tarkvara loomisel, siis Andres Septeri ja Einar Koltšanovi esinemine<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" - Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref> keskendus pigem sellele, kuidas olla ise hea osa meeldivast tööprotsessist. Keskenduti nii meeldivale protsessile töökoha leidmisel kui ka sellele, kuidas ära tunda sobiv töökohta. Minu arvates oli hästi välja toodud vajadus teha eeltööd. Tundub, et Eesti töömaastikul tehakse seda vähe ja leitakse, et ettevõte peab ise endast märku andma ja lähemalt tutvustama. Küll aga annab hea eeltöö sujuvama intervjuu ja kindlama enesetunde. Ka kontorit külastades tuleks silmad lahti hoida, et märgata, kuidas ettevõtte töötajad käituvad. Siinkohal aga ei nõustunud ma arusaamaga, et suurfirmad on turvalisemad töökohad kui startupid ja väikeettevõtted. Minu enda kogemuses on väiksemad ettevõtted isiklikuma ja inimlikuma lähenemisega igasse protsessi. On vähem tööd töö pärast ja rohkem usku loodavasse tootesse. Kindlasti on see erinevates töökohtades erinev, kuid minu soovitus oleks pigem proovida, mis on iga inimese jaoks sobiv lahendus (eriti noorte inimeste puhul). Küll aga meeldis mulle väga toodud märkus, et ka arendaja peab äriloogikat mõistma. Toote loomisel on suureks piduriks kui kogu meeskond ei mõista, mida nad tegelikult valmis üritavad saada.		Kui siiani olid puudutatud teemad üpriski tehnilised ning vajalikud teadmised ettevõtte või tarkvara loomisel, siis Andres Septeri ja Einar Koltšanovi esinemine <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" - Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref> keskendus pigem sellele, kuidas olla ise hea osa meeldivast tööprotsessist. Keskenduti nii meeldivale protsessile töökoha leidmisel kui ka sellele, kuidas ära tunda sobiv töökohta. Minu arvates oli hästi välja toodud vajadus teha eeltööd. Tundub, et Eesti töömaastikul tehakse seda vähe ja leitakse, et ettevõte peab ise endast märku andma ja lähemalt tutvustama. Küll aga annab hea eeltöö sujuvama intervjuu ja kindlama enesetunde. Ka kontorit külastades tuleks silmad lahti hoida, et märgata, kuidas ettevõtte töötajad käituvad. Siinkohal aga ei nõustunud ma arusaamaga, et suurfirmad on turvalisemad töökohad kui startupid ja väikeettevõtted. Minu enda kogemuses on väiksemad ettevõtted isiklikuma ja inimlikuma lähenemisega igasse protsessi. On vähem tööd töö pärast ja rohkem usku loodavasse tootesse. Kindlasti on see erinevates töökohtades erinev, kuid minu soovitus oleks pigem proovida, mis on iga inimese jaoks sobiv lahendus (eriti noorte inimeste puhul). Küll aga meeldis mulle väga toodud märkus, et ka arendaja peab äriloogikat mõistma. Toote loomisel on suureks piduriks kui kogu meeskond ei mõista, mida nad tegelikult valmis üritavad saada.

	Ivar Lauri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" - Ivar Laur (EMTA)]</ref> andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuses on tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatud vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).		Ivar Lauri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" - Ivar Laur (EMTA)]</ref> andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuses on tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatud vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).

	Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse - Jaan Priisalu ]</ref>. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.		Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse - Jaan Priisalu ]</ref>. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.

	Heidi Mardisoo tutvustas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" - Hedi Mardisoo (Starman AS)]</ref> turunduse tähtsust. Heidi tõi välja, et kõige tähtsam osa on endalt küsida: "Miks?". Tuleb teha kindlaks, mis väärtust sa toodada ja miks see oluline on. Samuti tasub endale selgeks teha, mis on see reaalne toode, mida sa müüd. Mulle meeldis väga Heidi väide, et bränd hõlmab kogu organsatsiooni. Olen seda ka ise kõrvalt näinud - Kogu ettevõte peab aru saama, mis väärtusi esindatakse, et edasi kanda ettevõtte põhimõtteid. Samuti on tähtis toimida hinnastamise protsessis õigesti. Toode peab jätma kliendile meeldiva kogemuse ja hind on osa sellest. Heidi tõi ka välja, et tänapäeval on väga tähtis toote sihtgrupp. Seda lahendust pakub aga tänapäeval infotehnoloogia. Kõik suuremad ettevõtted (Google, Twitter, Facebook) tegelevad andmete kogumisega sihtgrupi loomiseks. Ka arendusettevõtted peavad aru saama, kelle või mille jaoks nad lahendust loovad ning seda probleemi aitab lahendada turundus.		Heidi Mardisoo tutvustas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" - Hedi Mardisoo (Starman AS)]</ref> turunduse tähtsust. Heidi tõi välja, et kõige tähtsam osa on endalt küsida: "Miks?". Tuleb teha kindlaks, mis väärtust sa toodada ja miks see oluline on. Samuti tasub endale selgeks teha, mis on see reaalne toode, mida sa müüd. Mulle meeldis väga Heidi väide, et bränd hõlmab kogu organsatsiooni. Olen seda ka ise kõrvalt näinud - Kogu ettevõte peab aru saama, mis väärtusi esindatakse, et edasi kanda ettevõtte põhimõtteid. Samuti on tähtis toimida hinnastamise protsessis õigesti. Toode peab jätma kliendile meeldiva kogemuse ja hind on osa sellest. Heidi tõi ka välja, et tänapäeval on väga tähtis toote sihtgrupp. Seda lahendust pakub aga tänapäeval infotehnoloogia. Kõik suuremad ettevõtted (Google, Twitter, Facebook) tegelevad andmete kogumisega sihtgrupi loomiseks. Ka arendusettevõtted peavad aru saama, kelle või mille jaoks nad lahendust loovad ning seda probleemi aitab lahendada turundus.

	Kokkuvõtteks leian, et loengud andsid hea ülevaate infotehnoloogia valdkondadest. Mul on hea meel, et puudutati ka teemasid, millega igaüks igapäevaselt kokku ei puutu. Arhitekti või turundaja töö võib jääda märkamatuks kui ettevõte sellesse ei panusta. Seega oli logengute sari IT kolledži tudengitele kindlasti kasuks ja heaks alguspunktiks infotehnoloogia maailmasse suubumisel.		Kokkuvõtteks leian, et loengud andsid hea ülevaate infotehnoloogia valdkondadest. Mul on hea meel, et puudutati ka teemasid, millega igaüks igapäevaselt kokku ei puutu. Arhitekti või turundaja töö võib jääda märkamatuks kui ettevõte sellesse ei panusta. Seega oli logengute sari IT kolledži tudengitele kindlasti kasuks ja heaks alguspunktiks infotehnoloogia maailmasse suubumisel.

Jervald: /* Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö */

2016-10-25T21:25:37Z

Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö

← Older revision		Revision as of 00:25, 26 October 2016
Line 5:		Line 5:
	Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016		Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

	Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.		Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo Wiki]</ref>.

	==Essee==		==Essee==

Jervald: /* Essee */

2016-10-25T21:25:14Z

Essee

← Older revision		Revision as of 00:25, 26 October 2016
Line 10:		Line 10:
	Infotehnoloogia maailmaga olen praeguseks saanud mõned aastad tutvuda. Seetõttu, vaadates loengute nimekirja sain päris kähku aru, et teemade ning külalisesinejate valik annab hea ülevaate infotehnoloogia maailmast kui tervikust. Olles nelja aasta jooksul olnud nii väiksemates kui suuremates ettevõtetes leidsin teemades enda jaoks väga palju tuttavaid elemente.		Infotehnoloogia maailmaga olen praeguseks saanud mõned aastad tutvuda. Seetõttu, vaadates loengute nimekirja sain päris kähku aru, et teemade ning külalisesinejate valik annab hea ülevaate infotehnoloogia maailmast kui tervikust. Olles nelja aasta jooksul olnud nii väiksemates kui suuremates ettevõtetes leidsin teemades enda jaoks väga palju tuttavaid elemente.

	Andres Küti esitatud sissevaade arhitekti igapäevatöösse tõi minu jaoks tagasi korporatsioonis töötamise ajad. Olen näinud arhitekti töötamas projekti kallal, mille skoop on hoomamatu ning kood üle kümne aasta vana. Selle kohta ütles Andres Kütt väga tabavalt, et arhitekt ise üksinda väärtust ei loo ning kutsutakse kohale siis, kui asjad juba väga jamasti on. Andrese kogemus on suures osas lähedane minu enda omaga. Nägin, kuidas arhitekt peab olema suhtlev, kättesaadav ning võimalikult sõbralik. Samuti, et arhitektil puudus otsene kontakt oma disainitud tootega. Siinkohal meeldis mulle väga Andrese arusaam, et arhitekt peaks ka kontrollima, et tema loodud plaan jõustuks ning inimesed käituksid plaani järgi. See on midagi uut, mida ma siiani arhitektidega kokku puutudes näinud ei ole. See on kindlasti väga aeganõudev ning väistav osa tööst, aga samuti väga vajalik. Toote loomisel on tähtis mitte ainult see, et kõik saavad aru, mis on õige suund vaid ka see, et selles suunas liigutakse.		Andres Küti esitatud sissevaade arhitekti igapäevatöösse <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu - Andres Kütt]</ref> tõi minu jaoks tagasi korporatsioonis töötamise ajad. Olen näinud arhitekti töötamas projekti kallal, mille skoop on hoomamatu ning kood üle kümne aasta vana. Selle kohta ütles Andres Kütt väga tabavalt, et arhitekt ise üksinda väärtust ei loo ning kutsutakse kohale siis, kui asjad juba väga jamasti on. Andrese kogemus on suures osas lähedane minu enda omaga. Nägin, kuidas arhitekt peab olema suhtlev, kättesaadav ning võimalikult sõbralik. Samuti, et arhitektil puudus otsene kontakt oma disainitud tootega. Siinkohal meeldis mulle väga Andrese arusaam, et arhitekt peaks ka kontrollima, et tema loodud plaan jõustuks ning inimesed käituksid plaani järgi. See on midagi uut, mida ma siiani arhitektidega kokku puutudes näinud ei ole. See on kindlasti väga aeganõudev ning väistav osa tööst, aga samuti väga vajalik. Toote loomisel on tähtis mitte ainult see, et kõik saavad aru, mis on õige suund vaid ka see, et selles suunas liigutakse.

	Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng kõvasti laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.		Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid - Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)]</ref>. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng kõvasti laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.

	Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik. Teiseks, süsteemiadministraator võiks kõigest kasvõi natuke teada. Spetsialiseerumine ei ole eriti võimalik, sest tehnilisi lahendusi on mitmeid ja kokkupuuteid erinevate lahendustega on igapäevaselt. Ühte ja kindlat valida ei saa (kasvõi rääkides operatsioonisüsteemidest). Kolmandaks, süsteemiadministraator võiks luua (või aidata luua) tehniliselt olukorra, kus probleemide lahendamine ja nendest aru saamine on lihtsustatud. Minimaalselt tähendab see korralikku logimist. Kindlasti tasub ka mõista, et klient ei pruugi selle vajalikkust mõista ja võib näha seda tühja tööna (raha kulutamisena).		Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" - Lembitu Ling]</ref>. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik. Teiseks, süsteemiadministraator võiks kõigest kasvõi natuke teada. Spetsialiseerumine ei ole eriti võimalik, sest tehnilisi lahendusi on mitmeid ja kokkupuuteid erinevate lahendustega on igapäevaselt. Ühte ja kindlat valida ei saa (kasvõi rääkides operatsioonisüsteemidest). Kolmandaks, süsteemiadministraator võiks luua (või aidata luua) tehniliselt olukorra, kus probleemide lahendamine ja nendest aru saamine on lihtsustatud. Minimaalselt tähendab see korralikku logimist. Kindlasti tasub ka mõista, et klient ei pruugi selle vajalikkust mõista ja võib näha seda tühja tööna (raha kulutamisena).

	Kui siiani olid puudutatud teemad üpriski tehnilised ning vajalikud teadmised ettevõtte või tarkvara loomisel, siis Andres Septeri ja Einar Koltšanovi esinemine keskendus pigem sellele, kuidas olla ise hea osa meeldivast tööprotsessist. Keskenduti nii meeldivale protsessile töökoha leidmisel kui ka sellele, kuidas ära tunda sobiv töökohta. Minu arvates oli hästi välja toodud vajadus teha eeltööd. Tundub, et Eesti töömaastikul tehakse seda vähe ja leitakse, et ettevõte peab ise endast märku andma ja lähemalt tutvustama. Küll aga annab hea eeltöö sujuvama intervjuu ja kindlama enesetunde. Ka kontorit külastades tuleks silmad lahti hoida, et märgata, kuidas ettevõtte töötajad käituvad. Siinkohal aga ei nõustunud ma arusaamaga, et suurfirmad on turvalisemad töökohad kui startupid ja väikeettevõtted. Minu enda kogemuses on väiksemad ettevõtted isiklikuma ja inimlikuma lähenemisega igasse protsessi. On vähem tööd töö pärast ja rohkem usku loodavasse tootesse. Kindlasti on see erinevates töökohtades erinev, kuid minu soovitus oleks pigem proovida, mis on iga inimese jaoks sobiv lahendus (eriti noorte inimeste puhul). Küll aga meeldis mulle väga toodud märkus, et ka arendaja peab äriloogikat mõistma. Toote loomisel on suureks piduriks kui kogu meeskond ei mõista, mida nad tegelikult valmis üritavad saada.		Kui siiani olid puudutatud teemad üpriski tehnilised ning vajalikud teadmised ettevõtte või tarkvara loomisel, siis Andres Septeri ja Einar Koltšanovi esinemine<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" - Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref> keskendus pigem sellele, kuidas olla ise hea osa meeldivast tööprotsessist. Keskenduti nii meeldivale protsessile töökoha leidmisel kui ka sellele, kuidas ära tunda sobiv töökohta. Minu arvates oli hästi välja toodud vajadus teha eeltööd. Tundub, et Eesti töömaastikul tehakse seda vähe ja leitakse, et ettevõte peab ise endast märku andma ja lähemalt tutvustama. Küll aga annab hea eeltöö sujuvama intervjuu ja kindlama enesetunde. Ka kontorit külastades tuleks silmad lahti hoida, et märgata, kuidas ettevõtte töötajad käituvad. Siinkohal aga ei nõustunud ma arusaamaga, et suurfirmad on turvalisemad töökohad kui startupid ja väikeettevõtted. Minu enda kogemuses on väiksemad ettevõtted isiklikuma ja inimlikuma lähenemisega igasse protsessi. On vähem tööd töö pärast ja rohkem usku loodavasse tootesse. Kindlasti on see erinevates töökohtades erinev, kuid minu soovitus oleks pigem proovida, mis on iga inimese jaoks sobiv lahendus (eriti noorte inimeste puhul). Küll aga meeldis mulle väga toodud märkus, et ka arendaja peab äriloogikat mõistma. Toote loomisel on suureks piduriks kui kogu meeskond ei mõista, mida nad tegelikult valmis üritavad saada.

	Ivar Lauri loeng andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuses on tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatud vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).		Ivar Lauri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" - Ivar Laur (EMTA)]</ref> andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuses on tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatud vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).

	Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.		Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse - Jaan Priisalu ]</ref>. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.

	Heidi Mardisoo tutvustas loengus turunduse tähtsust. Heidi tõi välja, et kõige tähtsam osa on endalt küsida: "Miks?". Tuleb teha kindlaks, mis väärtust sa toodada ja miks see oluline on. Samuti tasub endale selgeks teha, mis on see reaalne toode, mida sa müüd. Mulle meeldis väga Heidi väide, et bränd hõlmab kogu organsatsiooni. Olen seda ka ise kõrvalt näinud - Kogu ettevõte peab aru saama, mis väärtusi esindatakse, et edasi kanda ettevõtte põhimõtteid. Samuti on tähtis toimida hinnastamise protsessis õigesti. Toode peab jätma kliendile meeldiva kogemuse ja hind on osa sellest. Heidi tõi ka välja, et tänapäeval on väga tähtis toote sihtgrupp. Seda lahendust pakub aga tänapäeval infotehnoloogia. Kõik suuremad ettevõtted (Google, Twitter, Facebook) tegelevad andmete kogumisega sihtgrupi loomiseks. Ka arendusettevõtted peavad aru saama, kelle või mille jaoks nad lahendust loovad ning seda probleemi aitab lahendada turundus.		Heidi Mardisoo tutvustas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" - Hedi Mardisoo (Starman AS)]</ref> turunduse tähtsust. Heidi tõi välja, et kõige tähtsam osa on endalt küsida: "Miks?". Tuleb teha kindlaks, mis väärtust sa toodada ja miks see oluline on. Samuti tasub endale selgeks teha, mis on see reaalne toode, mida sa müüd. Mulle meeldis väga Heidi väide, et bränd hõlmab kogu organsatsiooni. Olen seda ka ise kõrvalt näinud - Kogu ettevõte peab aru saama, mis väärtusi esindatakse, et edasi kanda ettevõtte põhimõtteid. Samuti on tähtis toimida hinnastamise protsessis õigesti. Toode peab jätma kliendile meeldiva kogemuse ja hind on osa sellest. Heidi tõi ka välja, et tänapäeval on väga tähtis toote sihtgrupp. Seda lahendust pakub aga tänapäeval infotehnoloogia. Kõik suuremad ettevõtted (Google, Twitter, Facebook) tegelevad andmete kogumisega sihtgrupi loomiseks. Ka arendusettevõtted peavad aru saama, kelle või mille jaoks nad lahendust loovad ning seda probleemi aitab lahendada turundus.

	Kokkuvõtteks leian, et loengud andsid hea ülevaate infotehnoloogia valdkondadest. Mul on hea meel, et puudutati ka teemasid, millega igaüks igapäevaselt kokku ei puutu. Arhitekti või turundaja töö võib jääda märkamatuks kui ettevõte sellesse ei panusta. Seega oli logengute sari IT kolledži tudengitele kindlasti kasuks ja heaks alguspunktiks infotehnoloogia maailmasse suubumisel.		Kokkuvõtteks leian, et loengud andsid hea ülevaate infotehnoloogia valdkondadest. Mul on hea meel, et puudutati ka teemasid, millega igaüks igapäevaselt kokku ei puutu. Arhitekti või turundaja töö võib jääda märkamatuks kui ettevõte sellesse ei panusta. Seega oli logengute sari IT kolledži tudengitele kindlasti kasuks ja heaks alguspunktiks infotehnoloogia maailmasse suubumisel.

Jervald: /* Essee */

2016-10-25T21:19:26Z

Essee

← Older revision		Revision as of 00:19, 26 October 2016
Line 21:		Line 21:

	Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.		Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.

			Heidi Mardisoo tutvustas loengus turunduse tähtsust. Heidi tõi välja, et kõige tähtsam osa on endalt küsida: "Miks?". Tuleb teha kindlaks, mis väärtust sa toodada ja miks see oluline on. Samuti tasub endale selgeks teha, mis on see reaalne toode, mida sa müüd. Mulle meeldis väga Heidi väide, et bränd hõlmab kogu organsatsiooni. Olen seda ka ise kõrvalt näinud - Kogu ettevõte peab aru saama, mis väärtusi esindatakse, et edasi kanda ettevõtte põhimõtteid. Samuti on tähtis toimida hinnastamise protsessis õigesti. Toode peab jätma kliendile meeldiva kogemuse ja hind on osa sellest. Heidi tõi ka välja, et tänapäeval on väga tähtis toote sihtgrupp. Seda lahendust pakub aga tänapäeval infotehnoloogia. Kõik suuremad ettevõtted (Google, Twitter, Facebook) tegelevad andmete kogumisega sihtgrupi loomiseks. Ka arendusettevõtted peavad aru saama, kelle või mille jaoks nad lahendust loovad ning seda probleemi aitab lahendada turundus.

			Kokkuvõtteks leian, et loengud andsid hea ülevaate infotehnoloogia valdkondadest. Mul on hea meel, et puudutati ka teemasid, millega igaüks igapäevaselt kokku ei puutu. Arhitekti või turundaja töö võib jääda märkamatuks kui ettevõte sellesse ei panusta. Seega oli logengute sari IT kolledži tudengitele kindlasti kasuks ja heaks alguspunktiks infotehnoloogia maailmasse suubumisel.

	==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==		==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==

Jervald: /* Essee */

2016-10-25T21:00:12Z

Essee

← Older revision		Revision as of 00:00, 26 October 2016
Line 20:		Line 20:
	Ivar Lauri loeng andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuses on tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatud vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).		Ivar Lauri loeng andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuses on tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatud vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).

	Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed.		Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.

	==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==		==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==

Jervald: /* Essee */

2016-10-25T20:56:36Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:56, 25 October 2016
Line 14:		Line 14:
	Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng kõvasti laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.		Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng kõvasti laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.

	Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik.		Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik. Teiseks, süsteemiadministraator võiks kõigest kasvõi natuke teada. Spetsialiseerumine ei ole eriti võimalik, sest tehnilisi lahendusi on mitmeid ja kokkupuuteid erinevate lahendustega on igapäevaselt. Ühte ja kindlat valida ei saa (kasvõi rääkides operatsioonisüsteemidest). Kolmandaks, süsteemiadministraator võiks luua (või aidata luua) tehniliselt olukorra, kus probleemide lahendamine ja nendest aru saamine on lihtsustatud. Minimaalselt tähendab see korralikku logimist. Kindlasti tasub ka mõista, et klient ei pruugi selle vajalikkust mõista ja võib näha seda tühja tööna (raha kulutamisena).

			Kui siiani olid puudutatud teemad üpriski tehnilised ning vajalikud teadmised ettevõtte või tarkvara loomisel, siis Andres Septeri ja Einar Koltšanovi esinemine keskendus pigem sellele, kuidas olla ise hea osa meeldivast tööprotsessist. Keskenduti nii meeldivale protsessile töökoha leidmisel kui ka sellele, kuidas ära tunda sobiv töökohta. Minu arvates oli hästi välja toodud vajadus teha eeltööd. Tundub, et Eesti töömaastikul tehakse seda vähe ja leitakse, et ettevõte peab ise endast märku andma ja lähemalt tutvustama. Küll aga annab hea eeltöö sujuvama intervjuu ja kindlama enesetunde. Ka kontorit külastades tuleks silmad lahti hoida, et märgata, kuidas ettevõtte töötajad käituvad. Siinkohal aga ei nõustunud ma arusaamaga, et suurfirmad on turvalisemad töökohad kui startupid ja väikeettevõtted. Minu enda kogemuses on väiksemad ettevõtted isiklikuma ja inimlikuma lähenemisega igasse protsessi. On vähem tööd töö pärast ja rohkem usku loodavasse tootesse. Kindlasti on see erinevates töökohtades erinev, kuid minu soovitus oleks pigem proovida, mis on iga inimese jaoks sobiv lahendus (eriti noorte inimeste puhul). Küll aga meeldis mulle väga toodud märkus, et ka arendaja peab äriloogikat mõistma. Toote loomisel on suureks piduriks kui kogu meeskond ei mõista, mida nad tegelikult valmis üritavad saada.

			Ivar Lauri loeng andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuses on tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatud vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).

			Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed.

	==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==		==Õpingukorralduse küsimused ning vastused==