User:Jheering - Revision history

Jheering: /* Essee */

2014-10-23T06:54:52Z

Essee

← Older revision		Revision as of 09:54, 23 October 2014
Line 13:		Line 13:
	Nädala pärast, 4. septembril toimus loeng "Õppimine ja motivatsioon"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref>. Loengu läbiviijaks oli Margus Ernits, kes rääkis lähemalt aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustuse"<ref>[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"]</ref> edukaks läbimiseks vajalikest tegevustest. Samuti manitses ta värskeid esmakursuslasi mitte kaasa minema ahvatlusega lasta teha teistel oma kodutöid ning pääseda eksamilt akadeemilise petturluse läbi, tundes tagajärgi järgnevate semestrite ainete läbimisel. Siinkohal olen Margus Ernitsaga absoluutselt päri ning kohusetundliku õppurina püüan eelmainitust hoiduda. Järgnevalt tuli teemaks viitamine, mis tuleb tunnistada, pole minu poolt väga kasutust leidnud ning sain targemaks, et see on asi mida hinnatakse karmilt ning see on korrektse töö alus. Loengu teisel poolel sai sõna TTÜ tudeng, kes rääkis lähemalt TTÜ Tarkvaraarendus Klubist. Isiklikult püüdes jääda patrioodiks ITK-le valiksin mõne huvitava labori just ITK-st.		Nädala pärast, 4. septembril toimus loeng "Õppimine ja motivatsioon"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref>. Loengu läbiviijaks oli Margus Ernits, kes rääkis lähemalt aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustuse"<ref>[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"]</ref> edukaks läbimiseks vajalikest tegevustest. Samuti manitses ta värskeid esmakursuslasi mitte kaasa minema ahvatlusega lasta teha teistel oma kodutöid ning pääseda eksamilt akadeemilise petturluse läbi, tundes tagajärgi järgnevate semestrite ainete läbimisel. Siinkohal olen Margus Ernitsaga absoluutselt päri ning kohusetundliku õppurina püüan eelmainitust hoiduda. Järgnevalt tuli teemaks viitamine, mis tuleb tunnistada, pole minu poolt väga kasutust leidnud ning sain targemaks, et see on asi mida hinnatakse karmilt ning see on korrektse töö alus. Loengu teisel poolel sai sõna TTÜ tudeng, kes rääkis lähemalt TTÜ Tarkvaraarendus Klubist. Isiklikult püüdes jääda patrioodiks ITK-le valiksin mõne huvitava labori just ITK-st.

	Häkkimine on minule alati seostunud identiteedivargusega ning arvutisse üle võrgu sissemurdmisega. Loengus sain teada, et seda nimetatakse "kräkkimiseks" ning see oli ~~ainult väga~~ väike osa uutest teadmistest, mida 11.septembril toimunud "Robootika ja häkkimine"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemalises loengus osalemine mulle andis. Loengu teised teemad lahkasid tegevust robotiklubis, samuti Robotexil osalemist, mis on olnud seni ITK-le üliedukas, ning ka koostööd Eesti Kunstiakadeemia tudengitega. Eriliselt tundsin huvi just viimase loetletud teema vastu kuna huvitun isegi suuresti tootedisainist ning leian, et kaval disain nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt looks kordades nutikamad ja efektiivsemaid tooted. Loeng jättis positiivse mulje.		Häkkimine on minule alati seostunud identiteedivargusega ning arvutisse üle võrgu sissemurdmisega. Loengus sain teada, et seda nimetatakse "kräkkimiseks" ning see oli väike osa uutest teadmistest, mida 11.septembril toimunud "Robootika ja häkkimine"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemalises loengus osalemine mulle andis. Loengu teised teemad lahkasid tegevust robotiklubis, samuti Robotexil osalemist, mis on olnud seni ITK-le üliedukas, ning ka koostööd Eesti Kunstiakadeemia tudengitega. Eriliselt tundsin huvi just viimase loetletud teema vastu kuna huvitun isegi suuresti tootedisainist ning leian, et kaval disain nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt looks kordades nutikamad ja efektiivsemaid tooted. Loeng jättis positiivse mulje.

	Neljas loeng algas 18. septembril külalisesinejaga, kelleks oli Janika Liiv ning teemaks "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref>. Samuti rääkis ta stereotüüpsetest arvamustest, mis tekivad naisprogrammeerijate kohta. Olen tema seisukohaga täiesti nõus, et naisi kasvatatakse juba maast madalast tehnikast eemale hoidma. See on ka minu arvates vale ning lastele, sealhulgas tüdrukutele tuleks õpetada juba eos baasteadmisi mehhaanikast. See loob aluse loogilisele mõtlemisele ning oskuse suuta luua asju, mitte ainult oma peas vaid ka füüsilisel kujul. Leian, et peamine põhjus, miks mehed saavad hetkel Eestis rohkem palka, kui naised, ongi tingitud sellest, et meestel on keskmiselt paratamatult parem tehniline taip ning seda läheb aina rohkem vaja, olenemata mis sektoris töötatakse. Õnneks pole aga tänapäeval enam naisprogrammeerija tabu. Samuti rääkis ta ideoloogia kinnistumisest, kus inimesed leiavad, et mingi teatud programm on nende jaoks kõige õigem ning keegi ei suuda millegi paremaga lagedale tulla. See põhjustab stagnatsiooni, kus teatud aja pärast on keegi tulnud millegi paremaga välja, kuid keeldudes endale seda tunnistamast väldime me arenemist, raisates aega tühistele vaidlustele. Leian, et tuleb vaadata kaugemale. Tuleb koguaeg vaadata kriitilise pilguga oma ideoloogiaid ning endale kinnitades, mis on parim, aru saada, et keegi teeb kunagi teistmoodi, paremini ning miks ei võiks teha seda ise võttes aluseks oma ideoloogiad? Räägiti veel "petise sündroomist", mis pidavat igat arendajat kunagi oma karjääri jooksul tabama, kus arendaja tunneb motivatsioonikriisi ning ei leia, et tema töö oleks väärtustatud. Mina leian, et siinkohal on suur vastutus firma juhtkonnal, kes pole suutnud oma töötajate muresid kuulata või kui on, siis neist mitte välja tegema. Üleüldiselt jättis Janika sümpaatse mulje, oli tore hommik ning kõlama jäi mõte, et tuleb luua, luua ja luua.		Neljas loeng algas 18. septembril külalisesinejaga, kelleks oli Janika Liiv ning teemaks "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref>. Samuti rääkis ta stereotüüpsetest arvamustest, mis tekivad naisprogrammeerijate kohta. Olen tema seisukohaga täiesti nõus, et naisi kasvatatakse juba maast madalast tehnikast eemale hoidma. See on ka minu arvates vale ning lastele, sealhulgas tüdrukutele tuleks õpetada juba eos baasteadmisi mehhaanikast. See loob aluse loogilisele mõtlemisele ning oskuse suuta luua asju, mitte ainult oma peas vaid ka füüsilisel kujul. Leian, et peamine põhjus, miks mehed saavad hetkel Eestis rohkem palka, kui naised, ongi tingitud sellest, et meestel on keskmiselt paratamatult parem tehniline taip ning seda läheb aina rohkem vaja, olenemata mis sektoris töötatakse. Õnneks pole aga tänapäeval enam naisprogrammeerija tabu. Samuti rääkis ta ideoloogia kinnistumisest, kus inimesed leiavad, et mingi teatud programm on nende jaoks kõige õigem ning keegi ei suuda millegi paremaga lagedale tulla. See põhjustab stagnatsiooni, kus teatud aja pärast on keegi tulnud millegi paremaga välja, kuid keeldudes endale seda tunnistamast väldime me arenemist, raisates aega tühistele vaidlustele. Leian, et tuleb vaadata kaugemale. Tuleb koguaeg vaadata kriitilise pilguga oma ideoloogiaid ning endale kinnitades, mis on parim, aru saada, et keegi teeb kunagi teistmoodi, paremini ning miks ei võiks teha seda ise võttes aluseks oma ideoloogiad? Räägiti veel "petise sündroomist", mis pidavat igat arendajat kunagi oma karjääri jooksul tabama, kus arendaja tunneb motivatsioonikriisi ning ei leia, et tema töö oleks väärtustatud. Mina leian, et siinkohal on suur vastutus firma juhtkonnal, kes pole suutnud oma töötajate muresid kuulata või kui on, siis neist mitte välja tegema. Üleüldiselt jättis Janika sümpaatse mulje, oli tore hommik ning kõlama jäi mõte, et tuleb luua, luua ja luua.

Jheering: /* Essee */

2014-10-23T06:51:12Z

Essee

← Older revision		Revision as of 09:51, 23 October 2014
Line 21:		Line 21:
	Kuuenda loengu külaline oli Kristjan Karmo. Firma ASA Quality Services tegevjuht, kes rääkis 2. oktoobril teemast: "Testimine ja tarkvara kvaliteet"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet "(Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref>. Loengu esimene teema käsitles testimisega käivate müütide ümberlükkamist ning põhjendust, miks on mõistlik testimisele aega ning ressurssi kulutada. Minu jaoks üheks huvitavamaks teemaks oli testimise puudulikkuse tõttu tekkinud kolossaalsed kahjumid, tihtipeale tingitud väga marginaalsest veast. Hästi seletati veel loengu käigus lahti erinevad arendamise mudelid: "Kosk" ja "V-mudel". Samuti testimise liigid:"Must kast", "Valge kast", "Testilugudel põhinev" ning "Uuriv" testimine. Pean tunnistama, et mina liigitusin sinna kategooriasse, kes pidas testimist igavaks ning üksluiseks tööks, kuid peale seda loengut pean tunnistama, et tegu pole kaugeltki sellega ning testijal langeb suur vastutus lõppprodukti kindla toimimise ees.		Kuuenda loengu külaline oli Kristjan Karmo. Firma ASA Quality Services tegevjuht, kes rääkis 2. oktoobril teemast: "Testimine ja tarkvara kvaliteet"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet "(Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref>. Loengu esimene teema käsitles testimisega käivate müütide ümberlükkamist ning põhjendust, miks on mõistlik testimisele aega ning ressurssi kulutada. Minu jaoks üheks huvitavamaks teemaks oli testimise puudulikkuse tõttu tekkinud kolossaalsed kahjumid, tihtipeale tingitud väga marginaalsest veast. Hästi seletati veel loengu käigus lahti erinevad arendamise mudelid: "Kosk" ja "V-mudel". Samuti testimise liigid:"Must kast", "Valge kast", "Testilugudel põhinev" ning "Uuriv" testimine. Pean tunnistama, et mina liigitusin sinna kategooriasse, kes pidas testimist igavaks ning üksluiseks tööks, kuid peale seda loengut pean tunnistama, et tegu pole kaugeltki sellega ning testijal langeb suur vastutus lõppprodukti kindla toimimise ees.

	Kui kõik eelnevad loengud sisaldasid teemasid töökohast ning teatud spetsialiseerumisest, siis 9. oktoobril loengu "IT tööturust"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> andnud Andres Septer tutvustas väga värvikalt Eesti IT-valdkonna tööturgu. Pean siinkohal kohe mainima, et tegu oli vaieldamatult kõige pessimistlikuma, samas ausama loenguga tööturul toimuva kohta, mida mina kuulnud olen. Robustselt aus kirjeldus kõikide tööturul olevate variantide kohta, olgu siis, kas töö riigiasutuses, erasektoris suurettevõttes, väikeettevõttes või koguni start-up'is lõi vägagi selge pildi, kus erinevaid tüüpi inimesi võib kohata. Loengu läbiviija mõtetest kõige teravamalt jäi kõlama üks konkreetne: ise alustades küsida külma kõhuga väärilist hinda. Leian minagi, et tegu on kahtlemata hea mõttega nii kasumi kui ka lõpptoodangu seisukohast. Veel leidsin enda jaoks huvitavat mõttest, et CV keskusest ei pruugi saada parimat pakkumist. Põhjus selles, et järelikult on tööpakkuja juba teinud kõik, et tuttavate seast tööline leida. Kui seda ei leita, alles siis hakatakse otsima konkursiga. Lõppu jäi kõlama jällegi üsna pessimistlikult, kuid minu arvates igati tõeselt kõlav arvamus, et tööandjate pakutavatesse soodustustesse ja lisateenustesse tuleks suhtuda pigem kriitiliselt. Tegu oli vaieldamatult minu lemmik loenguga siiani.		Kui kõik eelnevad loengud sisaldasid teemasid töökohast ning teatud spetsialiseerumisest, siis 9. oktoobril loengu "IT tööturust"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> andnud Andres Septer tutvustas väga värvikalt Eesti IT-valdkonna tööturgu. Pean siinkohal kohe mainima, et tegu oli vaieldamatult kõige pessimistlikuma, samas ausama loenguga tööturul toimuva kohta, mida mina kuulnud olen. Robustselt aus kirjeldus kõikide tööturul olevate variantide kohta, olgu siis, kas töö riigiasutuses, erasektoris suurettevõttes, väikeettevõttes või koguni start-up'is lõi vägagi selge pildi, kus erinevaid tüüpi inimesi võib kohata. Loengu läbiviija mõtetest kõige teravamalt jäi kõlama üks konkreetne: ise alustades küsida külma kõhuga väärilist hinda. Leian minagi, et tegu on kahtlemata hea mõttega, nii kasumi kui ka lõpptoodangu seisukohast. Veel leidsin enda jaoks huvitavat mõttest, et CV keskusest ei pruugi saada parimat pakkumist. Põhjus selles, et järelikult on tööpakkuja juba teinud kõik, et tuttavate seast tööline leida. Kui seda ei leita, alles siis hakatakse otsima konkursiga. Lõppu jäi kõlama jällegi üsna pessimistlikult, kuid minu arvates igati tõeselt kõlav arvamus, et tööandjate pakutavatesse soodustustesse ja lisateenustesse tuleks suhtuda pigem kriitiliselt. Tegu oli vaieldamatult minu lemmik loenguga siiani.

	Viimast loengut viis läbi Elar Lang, kes tuli ettevõttest "Clarified Security". Toimus see 16. oktoobril ja teemaks oli: "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>. Elar oli parim näide motiveeritud töötajast, kes on suutnud oma hobi ja töö ühendada. Loengu esimeses pooles räägiti peamiselt õppimise olulisusest ning distsipliinist. Loengu teine pool käsitles turvalisuse küsimusi, eelkõige ~~paroolid~~. Tegu oli minu jaoks väga motiveeriva loenguga. Pani tõsiselt mõtlema minu enda virtuaalse identiteedi turvalisuse üle. Samuti tuletati taaskord meelde ~~sarnaselt~~ nädal varem loengut pidanud Andres Septeri ~~väitega~~, et esmalt otsitakse tööturule inimesi oma tuttavate ning oma alluvate tuttavate ~~ning soovituste kaudu~~, mistõttu on tähtis jätta endast esinduslik mulje ~~alati~~. Teemad millele ma ise pole väga põhjalikult tähelepanu pööranud, olid paroolide pime usaldamine ning password recovery läbi meili. See pani mind tõsiselt oma parooli turvalisust ümber hindama.		Viimast loengut viis läbi Elar Lang, kes tuli ettevõttest "Clarified Security". Toimus see 16. oktoobril ja teemaks oli: "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>. Elar oli parim näide motiveeritud töötajast, kes on suutnud oma hobi ja töö ühendada. Loengu esimeses pooles räägiti peamiselt õppimise olulisusest ning distsipliinist. Loengu teine pool käsitles turvalisuse küsimusi, eelkõige paroole. Tegu oli minu jaoks väga motiveeriva loenguga. Pani tõsiselt mõtlema minu enda virtuaalse identiteedi turvalisuse üle. Samuti tuletati taaskord meelde nädal varem loengut pidanud Andres Septeri väidet, et esmalt otsitakse tööturule inimesi oma tuttavate ning oma alluvate tuttavate seast, mistõttu on tähtis jätta endast alati esinduslik mulje. Teemad millele ma ise pole väga põhjalikult tähelepanu pööranud, olid paroolide pime usaldamine ning password recovery läbi meili. See pani mind tõsiselt oma parooli turvalisust ümber hindama.

	Kokkuvõtvalt võib öelda, et neljapäeva hommikud väärisid igati kohal käimist. Õpitakse ikka targematelt ja miks siis mitte kõige targematelt, ehk oma ala spetsialistidelt. Aine andis teadmisi kogu eluks ning tohutult motivatsiooni edasi pürgimiseks. Kõige paremini jäid mulle neid loenguid meenutama Elar Langi lause: "Nagu sa suhtud õppetöösse, suhtud sa ka tulevikus töösse, mille eest hakkad sa palka saama."<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>		Kokkuvõtvalt võib öelda, et neljapäeva hommikud väärisid igati kohal käimist. Õpitakse ikka targematelt ja miks siis mitte kõige targematelt, ehk oma ala spetsialistidelt. Aine andis teadmisi kogu eluks ning tohutult motivatsiooni edasi pürgimiseks. Kõige paremini jäid mulle neid loenguid meenutama Elar Langi lause: "Nagu sa suhtud õppetöösse, suhtud sa ka tulevikus töösse, mille eest hakkad sa palka saama."<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>

Jheering: /* Essee */

2014-10-23T06:48:16Z

Essee

← Older revision		Revision as of 09:48, 23 October 2014
Line 21:		Line 21:
	Kuuenda loengu külaline oli Kristjan Karmo. Firma ASA Quality Services tegevjuht, kes rääkis 2. oktoobril teemast: "Testimine ja tarkvara kvaliteet"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet "(Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref>. Loengu esimene teema käsitles testimisega käivate müütide ümberlükkamist ning põhjendust, miks on mõistlik testimisele aega ning ressurssi kulutada. Minu jaoks üheks huvitavamaks teemaks oli testimise puudulikkuse tõttu tekkinud kolossaalsed kahjumid, tihtipeale tingitud väga marginaalsest veast. Hästi seletati veel loengu käigus lahti erinevad arendamise mudelid: "Kosk" ja "V-mudel". Samuti testimise liigid:"Must kast", "Valge kast", "Testilugudel põhinev" ning "Uuriv" testimine. Pean tunnistama, et mina liigitusin sinna kategooriasse, kes pidas testimist igavaks ning üksluiseks tööks, kuid peale seda loengut pean tunnistama, et tegu pole kaugeltki sellega ning testijal langeb suur vastutus lõppprodukti kindla toimimise ees.		Kuuenda loengu külaline oli Kristjan Karmo. Firma ASA Quality Services tegevjuht, kes rääkis 2. oktoobril teemast: "Testimine ja tarkvara kvaliteet"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet "(Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref>. Loengu esimene teema käsitles testimisega käivate müütide ümberlükkamist ning põhjendust, miks on mõistlik testimisele aega ning ressurssi kulutada. Minu jaoks üheks huvitavamaks teemaks oli testimise puudulikkuse tõttu tekkinud kolossaalsed kahjumid, tihtipeale tingitud väga marginaalsest veast. Hästi seletati veel loengu käigus lahti erinevad arendamise mudelid: "Kosk" ja "V-mudel". Samuti testimise liigid:"Must kast", "Valge kast", "Testilugudel põhinev" ning "Uuriv" testimine. Pean tunnistama, et mina liigitusin sinna kategooriasse, kes pidas testimist igavaks ning üksluiseks tööks, kuid peale seda loengut pean tunnistama, et tegu pole kaugeltki sellega ning testijal langeb suur vastutus lõppprodukti kindla toimimise ees.

	Kui kõik eelnevad loengud sisaldasid teemasid töökohast ning teatud spetsialiseerumisest, siis 9. oktoobril loengu "IT tööturust"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> andnud Andres Septer tutvustas väga värvikalt Eesti IT-valdkonna tööturgu. Pean siinkohal kohe mainima, et tegu oli vaieldamatult kõige pessimistlikuma, samas ausama loenguga tööturul toimuva kohta, mida mina kuulnud olen. Robustselt aus kirjeldus kõikide tööturul olevate variantide kohta, olgu siis, kas töö riigiasutuses, erasektoris suurettevõttes, väikeettevõttes või koguni start-up'is lõi vägagi selge pildi, kus erinevaid tüüpi inimesi võib kohata. Loengu läbiviija mõtetest kõige teravamalt jäi kõlama üks konkreetne: ise alustades küsida külma kõhuga väärilist hinda. Leian minagi, et tegu on kahtlemata hea mõttega nii kasumi kui ka lõpptoodangu seisukohast. Veel leidsin enda jaoks huvitavat mõttest, et CV keskusest ei pruugi saada parimat pakkumist. Põhjus selles, et järelikult on tööpakkuja juba teinud kõik, et tuttavate seast tööline leida~~, kasutades tutvusi~~. Kui seda ei leita, alles siis hakatakse otsima konkursiga. Lõppu jäi kõlama jällegi üsna pessimistlikult, kuid minu arvates igati tõeselt kõlav arvamus, et tööandjate pakutavatesse soodustustesse ja lisateenustesse tuleks suhtuda pigem kriitiliselt. Tegu oli vaieldamatult minu lemmik loenguga siiani.		Kui kõik eelnevad loengud sisaldasid teemasid töökohast ning teatud spetsialiseerumisest, siis 9. oktoobril loengu "IT tööturust"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> andnud Andres Septer tutvustas väga värvikalt Eesti IT-valdkonna tööturgu. Pean siinkohal kohe mainima, et tegu oli vaieldamatult kõige pessimistlikuma, samas ausama loenguga tööturul toimuva kohta, mida mina kuulnud olen. Robustselt aus kirjeldus kõikide tööturul olevate variantide kohta, olgu siis, kas töö riigiasutuses, erasektoris suurettevõttes, väikeettevõttes või koguni start-up'is lõi vägagi selge pildi, kus erinevaid tüüpi inimesi võib kohata. Loengu läbiviija mõtetest kõige teravamalt jäi kõlama üks konkreetne: ise alustades küsida külma kõhuga väärilist hinda. Leian minagi, et tegu on kahtlemata hea mõttega nii kasumi kui ka lõpptoodangu seisukohast. Veel leidsin enda jaoks huvitavat mõttest, et CV keskusest ei pruugi saada parimat pakkumist. Põhjus selles, et järelikult on tööpakkuja juba teinud kõik, et tuttavate seast tööline leida. Kui seda ei leita, alles siis hakatakse otsima konkursiga. Lõppu jäi kõlama jällegi üsna pessimistlikult, kuid minu arvates igati tõeselt kõlav arvamus, et tööandjate pakutavatesse soodustustesse ja lisateenustesse tuleks suhtuda pigem kriitiliselt. Tegu oli vaieldamatult minu lemmik loenguga siiani.

	Viimast loengut viis läbi Elar Lang, kes tuli ettevõttest "Clarified Security". Toimus see 16. oktoobril ja teemaks oli: "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>. Elar oli parim näide motiveeritud töötajast, kes on suutnud oma hobi ja töö ühendada. Loengu esimeses pooles räägiti peamiselt õppimise olulisusest ning distsipliinist. Loengu teine pool käsitles turvalisuse küsimusi, eelkõige paroolid. Tegu oli minu jaoks väga motiveeriva loenguga. Pani tõsiselt mõtlema minu enda virtuaalse identiteedi turvalisuse üle. Samuti tuletati taaskord meelde sarnaselt nädal varem loengut pidanud Andres Septeri väitega, et esmalt otsitakse tööturule inimesi oma tuttavate ning oma alluvate tuttavate ning soovituste kaudu, mistõttu on tähtis jätta endast esinduslik mulje alati. Teemad millele ma ise pole väga põhjalikult tähelepanu pööranud, olid paroolide pime usaldamine ning password recovery läbi meili. See pani mind tõsiselt oma parooli turvalisust ümber hindama.		Viimast loengut viis läbi Elar Lang, kes tuli ettevõttest "Clarified Security". Toimus see 16. oktoobril ja teemaks oli: "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>. Elar oli parim näide motiveeritud töötajast, kes on suutnud oma hobi ja töö ühendada. Loengu esimeses pooles räägiti peamiselt õppimise olulisusest ning distsipliinist. Loengu teine pool käsitles turvalisuse küsimusi, eelkõige paroolid. Tegu oli minu jaoks väga motiveeriva loenguga. Pani tõsiselt mõtlema minu enda virtuaalse identiteedi turvalisuse üle. Samuti tuletati taaskord meelde sarnaselt nädal varem loengut pidanud Andres Septeri väitega, et esmalt otsitakse tööturule inimesi oma tuttavate ning oma alluvate tuttavate ning soovituste kaudu, mistõttu on tähtis jätta endast esinduslik mulje alati. Teemad millele ma ise pole väga põhjalikult tähelepanu pööranud, olid paroolide pime usaldamine ning password recovery läbi meili. See pani mind tõsiselt oma parooli turvalisust ümber hindama.

Jheering: /* Essee */

2014-10-23T06:45:41Z

Essee

← Older revision		Revision as of 09:45, 23 October 2014
Line 21:		Line 21:
	Kuuenda loengu külaline oli Kristjan Karmo. Firma ASA Quality Services tegevjuht, kes rääkis 2. oktoobril teemast: "Testimine ja tarkvara kvaliteet"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet "(Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref>. Loengu esimene teema käsitles testimisega käivate müütide ümberlükkamist ning põhjendust, miks on mõistlik testimisele aega ning ressurssi kulutada. Minu jaoks üheks huvitavamaks teemaks oli testimise puudulikkuse tõttu tekkinud kolossaalsed kahjumid, tihtipeale tingitud väga marginaalsest veast. Hästi seletati veel loengu käigus lahti erinevad arendamise mudelid: "Kosk" ja "V-mudel". Samuti testimise liigid:"Must kast", "Valge kast", "Testilugudel põhinev" ning "Uuriv" testimine. Pean tunnistama, et mina liigitusin sinna kategooriasse, kes pidas testimist igavaks ning üksluiseks tööks, kuid peale seda loengut pean tunnistama, et tegu pole kaugeltki sellega ning testijal langeb suur vastutus lõppprodukti kindla toimimise ees.		Kuuenda loengu külaline oli Kristjan Karmo. Firma ASA Quality Services tegevjuht, kes rääkis 2. oktoobril teemast: "Testimine ja tarkvara kvaliteet"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet "(Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref>. Loengu esimene teema käsitles testimisega käivate müütide ümberlükkamist ning põhjendust, miks on mõistlik testimisele aega ning ressurssi kulutada. Minu jaoks üheks huvitavamaks teemaks oli testimise puudulikkuse tõttu tekkinud kolossaalsed kahjumid, tihtipeale tingitud väga marginaalsest veast. Hästi seletati veel loengu käigus lahti erinevad arendamise mudelid: "Kosk" ja "V-mudel". Samuti testimise liigid:"Must kast", "Valge kast", "Testilugudel põhinev" ning "Uuriv" testimine. Pean tunnistama, et mina liigitusin sinna kategooriasse, kes pidas testimist igavaks ning üksluiseks tööks, kuid peale seda loengut pean tunnistama, et tegu pole kaugeltki sellega ning testijal langeb suur vastutus lõppprodukti kindla toimimise ees.

	Kui kõik eelnevad loengud sisaldasid teemasid töökohast ning teatud spetsialiseerumisest, siis 9. oktoobril loengu "IT tööturust"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> andnud Andres Septer tutvustas väga värvikalt Eesti IT-valdkonna tööturgu. Pean siinkohal kohe mainima, et tegu oli vaieldamatult kõige pessimistlikuma, samas ausama loenguga tööturul toimuva kohta, mida mina kuulnud olen. Robustselt aus kirjeldus kõikide tööturul olevate variantide kohta, olgu siis, kas töö riigiasutuses, erasektoris suurettevõttes, väikeettevõttes või koguni start-up'is lõi vägagi selge pildi, kus erinevaid tüüpi inimesi kohata ~~võib~~. Loengu läbiviija mõtetest kõige teravamalt jäi kõlama ~~mõte~~ ise alustades küsida külma kõhuga väärilist hinda. Leian minagi, et tegu on kahtlemata hea mõttega nii kasumi kui ka lõpptoodangu seisukohast. Veel leidsin enda jaoks huvitavat mõttest, et CV keskusest ei pruugi saada parimat pakkumist, ~~sest~~ järelikult on juba kõik ~~variandid tööotsijal~~ tuttavate seast tööline leida ~~lõppenud~~. Lõppu jäi kõlama jällegi üsna pessimistlikult, kuid minu arvates tõeselt, et tööandjate pakutavatesse soodustustesse ja lisateenustesse tuleks suhtuda pigem kriitiliselt. Tegu oli vaieldamatult minu lemmik loenguga siiani.		Kui kõik eelnevad loengud sisaldasid teemasid töökohast ning teatud spetsialiseerumisest, siis 9. oktoobril loengu "IT tööturust"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> andnud Andres Septer tutvustas väga värvikalt Eesti IT-valdkonna tööturgu. Pean siinkohal kohe mainima, et tegu oli vaieldamatult kõige pessimistlikuma, samas ausama loenguga tööturul toimuva kohta, mida mina kuulnud olen. Robustselt aus kirjeldus kõikide tööturul olevate variantide kohta, olgu siis, kas töö riigiasutuses, erasektoris suurettevõttes, väikeettevõttes või koguni start-up'is lõi vägagi selge pildi, kus erinevaid tüüpi inimesi võib kohata. Loengu läbiviija mõtetest kõige teravamalt jäi kõlama üks konkreetne: ise alustades küsida külma kõhuga väärilist hinda. Leian minagi, et tegu on kahtlemata hea mõttega nii kasumi kui ka lõpptoodangu seisukohast. Veel leidsin enda jaoks huvitavat mõttest, et CV keskusest ei pruugi saada parimat pakkumist. Põhjus selles, et järelikult on tööpakkuja juba teinud kõik, et tuttavate seast tööline leida, kasutades tutvusi. Kui seda ei leita, alles siis hakatakse otsima konkursiga. Lõppu jäi kõlama jällegi üsna pessimistlikult, kuid minu arvates igati tõeselt kõlav arvamus, et tööandjate pakutavatesse soodustustesse ja lisateenustesse tuleks suhtuda pigem kriitiliselt. Tegu oli vaieldamatult minu lemmik loenguga siiani.

	Viimast loengut viis läbi Elar Lang, kes tuli ettevõttest "Clarified Security". Toimus see 16. oktoobril ja teemaks oli: "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>. Elar oli parim näide motiveeritud töötajast, kes on suutnud oma hobi ja töö ühendada. Loengu esimeses pooles räägiti peamiselt õppimise olulisusest ning distsipliinist. Loengu teine pool käsitles turvalisuse küsimusi, eelkõige paroolid. Tegu oli minu jaoks väga motiveeriva loenguga. Pani tõsiselt mõtlema minu enda virtuaalse identiteedi turvalisuse üle. Samuti tuletati taaskord meelde sarnaselt nädal varem loengut pidanud Andres Septeri väitega, et esmalt otsitakse tööturule inimesi oma tuttavate ning oma alluvate tuttavate ning soovituste kaudu, mistõttu on tähtis jätta endast esinduslik mulje alati. Teemad millele ma ise pole väga põhjalikult tähelepanu pööranud, olid paroolide pime usaldamine ning password recovery läbi meili. See pani mind tõsiselt oma parooli turvalisust ümber hindama.		Viimast loengut viis läbi Elar Lang, kes tuli ettevõttest "Clarified Security". Toimus see 16. oktoobril ja teemaks oli: "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>. Elar oli parim näide motiveeritud töötajast, kes on suutnud oma hobi ja töö ühendada. Loengu esimeses pooles räägiti peamiselt õppimise olulisusest ning distsipliinist. Loengu teine pool käsitles turvalisuse küsimusi, eelkõige paroolid. Tegu oli minu jaoks väga motiveeriva loenguga. Pani tõsiselt mõtlema minu enda virtuaalse identiteedi turvalisuse üle. Samuti tuletati taaskord meelde sarnaselt nädal varem loengut pidanud Andres Septeri väitega, et esmalt otsitakse tööturule inimesi oma tuttavate ning oma alluvate tuttavate ning soovituste kaudu, mistõttu on tähtis jätta endast esinduslik mulje alati. Teemad millele ma ise pole väga põhjalikult tähelepanu pööranud, olid paroolide pime usaldamine ning password recovery läbi meili. See pani mind tõsiselt oma parooli turvalisust ümber hindama.

Jheering: /* Essee */

2014-10-23T06:37:04Z

Essee

← Older revision		Revision as of 09:37, 23 October 2014
Line 19:		Line 19:
	25. septembril viiendasse loengusse jõudes, polnud hommikune uni kuidagi silmist kadunud ning endalegi üllatusena ei tundunud ülearu energilisena ka seekordne loengu läbiviija, kelleks oli Skype's süsteemiadministraatorina töötav Carolyn Fischer. Loengu teemaks oli "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref>. Ta tutvustas oma tööd Skype's ning teekonda kuidas ta sinna jõudis. Noorelt programmeerimisega alustanuna teadis ta juba varakult, et IT on valdkond, mis teda paelub. Olles karjääriredelil olnud nii projektijuht kui ka süsteemiadministraator ning käies lähetusel Indias, on loengu andja näol tegu vaieldamatult enda alal kogenud ning motiveeritud professionaaliga. Tunnistan, et minu jaoks polnud tegu väga motiveeriva loenguga. Teema jäi kohati arusaamatuks ja administreerimine pole hetkel see valdkond, kuhu ma ise sooviks suunduda.		25. septembril viiendasse loengusse jõudes, polnud hommikune uni kuidagi silmist kadunud ning endalegi üllatusena ei tundunud ülearu energilisena ka seekordne loengu läbiviija, kelleks oli Skype's süsteemiadministraatorina töötav Carolyn Fischer. Loengu teemaks oli "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref>. Ta tutvustas oma tööd Skype's ning teekonda kuidas ta sinna jõudis. Noorelt programmeerimisega alustanuna teadis ta juba varakult, et IT on valdkond, mis teda paelub. Olles karjääriredelil olnud nii projektijuht kui ka süsteemiadministraator ning käies lähetusel Indias, on loengu andja näol tegu vaieldamatult enda alal kogenud ning motiveeritud professionaaliga. Tunnistan, et minu jaoks polnud tegu väga motiveeriva loenguga. Teema jäi kohati arusaamatuks ja administreerimine pole hetkel see valdkond, kuhu ma ise sooviks suunduda.

	Kuuenda loengu külaline oli Kristjan Karmo. Firma ASA Quality Services tegevjuht, kes rääkis 2. oktoobril teemast: "Testimine ja tarkvara kvaliteet"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet "(Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref>. Loengu esimene teema käsitles testimisega käivate müütide ~~ümberlükkamine~~ ning ~~põhjendus~~, miks on ~~tarvis~~ testimisele aega ning ressurssi kulutada. Minu jaoks üheks huvitavamaks teemaks ~~olid~~ testimise puudulikkuse tõttu tekkinud kolossaalsed kahjumid, tihtipeale tingitud ka väga marginaalsest veast. Hästi seletati veel loengu käigus lahti erinevad arendamise mudelid: "Kosk" ja "V-mudel". Samuti testimise liigid:"Must kast", "Valge kast", "Testilugudel põhinev" ning "Uuriv" testimine. Pean tunnistama, et mina liigitusin sinna kategooriasse, kes pidas testimist igavaks ning üksluiseks tööks, kuid peale seda loengut pean tunnistama, et tegu pole kaugeltki sellega ning testijal langeb suur vastutus lõppprodukti kindla toimimise ees.		Kuuenda loengu külaline oli Kristjan Karmo. Firma ASA Quality Services tegevjuht, kes rääkis 2. oktoobril teemast: "Testimine ja tarkvara kvaliteet"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet "(Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref>. Loengu esimene teema käsitles testimisega käivate müütide ümberlükkamist ning põhjendust, miks on mõistlik testimisele aega ning ressurssi kulutada. Minu jaoks üheks huvitavamaks teemaks oli testimise puudulikkuse tõttu tekkinud kolossaalsed kahjumid, tihtipeale tingitud väga marginaalsest veast. Hästi seletati veel loengu käigus lahti erinevad arendamise mudelid: "Kosk" ja "V-mudel". Samuti testimise liigid:"Must kast", "Valge kast", "Testilugudel põhinev" ning "Uuriv" testimine. Pean tunnistama, et mina liigitusin sinna kategooriasse, kes pidas testimist igavaks ning üksluiseks tööks, kuid peale seda loengut pean tunnistama, et tegu pole kaugeltki sellega ning testijal langeb suur vastutus lõppprodukti kindla toimimise ees.

	Kui kõik eelnevad loengud sisaldasid teemasid töökohast ning teatud spetsialiseerumisest, siis 9. oktoobril loengu "IT tööturust"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> andnud Andres Septer tutvustas väga värvikalt Eesti IT-valdkonna tööturgu. Pean siinkohal kohe mainima, et tegu oli vaieldamatult kõige pessimistlikuma, samas ausama loenguga tööturul toimuva kohta, mida mina kuulnud olen. Robustselt aus kirjeldus kõikide tööturul olevate variantide kohta, olgu siis, kas töö riigiasutuses, erasektoris suurettevõttes, väikeettevõttes või koguni start-up'is lõi vägagi selge pildi, kus erinevaid tüüpi inimesi kohata võib. Loengu läbiviija mõtetest kõige teravamalt jäi kõlama mõte ise alustades küsida külma kõhuga väärilist hinda. Leian minagi, et tegu on kahtlemata hea mõttega nii kasumi kui ka lõpptoodangu seisukohast. Veel leidsin enda jaoks huvitavat mõttest, et CV keskusest ei pruugi saada parimat pakkumist, sest järelikult on juba kõik variandid tööotsijal tuttavate seast tööline leida lõppenud. Lõppu jäi kõlama jällegi üsna pessimistlikult, kuid minu arvates tõeselt, et tööandjate pakutavatesse soodustustesse ja lisateenustesse tuleks suhtuda pigem kriitiliselt. Tegu oli vaieldamatult minu lemmik loenguga siiani.		Kui kõik eelnevad loengud sisaldasid teemasid töökohast ning teatud spetsialiseerumisest, siis 9. oktoobril loengu "IT tööturust"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> andnud Andres Septer tutvustas väga värvikalt Eesti IT-valdkonna tööturgu. Pean siinkohal kohe mainima, et tegu oli vaieldamatult kõige pessimistlikuma, samas ausama loenguga tööturul toimuva kohta, mida mina kuulnud olen. Robustselt aus kirjeldus kõikide tööturul olevate variantide kohta, olgu siis, kas töö riigiasutuses, erasektoris suurettevõttes, väikeettevõttes või koguni start-up'is lõi vägagi selge pildi, kus erinevaid tüüpi inimesi kohata võib. Loengu läbiviija mõtetest kõige teravamalt jäi kõlama mõte ise alustades küsida külma kõhuga väärilist hinda. Leian minagi, et tegu on kahtlemata hea mõttega nii kasumi kui ka lõpptoodangu seisukohast. Veel leidsin enda jaoks huvitavat mõttest, et CV keskusest ei pruugi saada parimat pakkumist, sest järelikult on juba kõik variandid tööotsijal tuttavate seast tööline leida lõppenud. Lõppu jäi kõlama jällegi üsna pessimistlikult, kuid minu arvates tõeselt, et tööandjate pakutavatesse soodustustesse ja lisateenustesse tuleks suhtuda pigem kriitiliselt. Tegu oli vaieldamatult minu lemmik loenguga siiani.

Jheering: /* Essee */

2014-10-23T06:30:25Z

Essee

← Older revision		Revision as of 09:30, 23 October 2014
Line 15:		Line 15:
	Häkkimine on minule alati seostunud identiteedivargusega ning arvutisse üle võrgu sissemurdmisega. Loengus sain teada, et seda nimetatakse "kräkkimiseks" ning see oli ainult väga väike osa uutest teadmistest, mida 11.septembril toimunud "Robootika ja häkkimine"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemalises loengus osalemine mulle andis. Loengu teised teemad lahkasid tegevust robotiklubis, samuti Robotexil osalemist, mis on olnud seni ITK-le üliedukas, ning ka koostööd Eesti Kunstiakadeemia tudengitega. Eriliselt tundsin huvi just viimase loetletud teema vastu kuna huvitun isegi suuresti tootedisainist ning leian, et kaval disain nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt looks kordades nutikamad ja efektiivsemaid tooted. Loeng jättis positiivse mulje.		Häkkimine on minule alati seostunud identiteedivargusega ning arvutisse üle võrgu sissemurdmisega. Loengus sain teada, et seda nimetatakse "kräkkimiseks" ning see oli ainult väga väike osa uutest teadmistest, mida 11.septembril toimunud "Robootika ja häkkimine"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemalises loengus osalemine mulle andis. Loengu teised teemad lahkasid tegevust robotiklubis, samuti Robotexil osalemist, mis on olnud seni ITK-le üliedukas, ning ka koostööd Eesti Kunstiakadeemia tudengitega. Eriliselt tundsin huvi just viimase loetletud teema vastu kuna huvitun isegi suuresti tootedisainist ning leian, et kaval disain nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt looks kordades nutikamad ja efektiivsemaid tooted. Loeng jättis positiivse mulje.

	Neljas loeng algas 18. septembril külalisesinejaga, kelleks oli Janika Liiv ning teemaks "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref>. Samuti rääkis ta stereotüüpsetest arvamustest, mis tekivad naisprogrammeerijate kohta. Olen tema seisukohaga täiesti nõus, et naisi kasvatatakse maast madalast ~~juba~~ tehnikast eemale hoidma. See on ka minu arvates vale ning lastele, sealhulgas tüdrukutele tuleks õpetada juba eos baasteadmisi mehhaanikast. See loob aluse loogilisele mõtlemisele ning oskuse suuta asju ~~luua~~, mitte ainult oma peas vaid ka füüsilisel kujul. Leian, et peamine põhjus, miks mehed saavad hetkel Eestis rohkem palka kui naised ongi tingitud sellest, et meestel on keskmiselt paratamatult parem tehniline taip ning seda läheb aina rohkem vaja, olenemata mis sektoris töötatakse. Õnneks pole aga tänapäeval enam naisprogrammeerija tabu. Samuti rääkis ta ideoloogia kinnistumisest, kus inimesed leiavad, et mingi teatud programm on nende jaoks kõige õigem ning keegi ei suuda millegi paremaga lagedale tulla. See põhjustab stagnatsiooni, kus teatud aja pärast on keegi tulnud millegi paremaga välja, kuid keeldudes endale seda tunnistamast väldime me arenemist, raisates aega tühistele vaidlustele. Leian, et tuleb vaadata kaugemale. Tuleb koguaeg vaadata kriitilise pilguga oma ideoloogiaid ning endale kinnitades, mis on parim, aru saada, et keegi teeb kunagi teistmoodi, paremini ning miks ei võiks teha seda ise võttes aluseks oma ideoloogiad? Räägiti veel "petise sündroomist", mis pidavat igat arendajat kunagi oma karjääri jooksul tabama, kus arendaja tunneb motivatsioonikriisi ning ei leia, et tema töö oleks väärtustatud. Mina leian, et siinkohal on suur vastutus firma juhtkonnal, kes pole suutnud oma töötajate muresid kuulata või kui on, siis neist mitte välja tegema. Üleüldiselt jättis Janika sümpaatse mulje, oli tore hommik ning kõlama jäi mõte, et tuleb luua, luua ja luua.		Neljas loeng algas 18. septembril külalisesinejaga, kelleks oli Janika Liiv ning teemaks "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref>. Samuti rääkis ta stereotüüpsetest arvamustest, mis tekivad naisprogrammeerijate kohta. Olen tema seisukohaga täiesti nõus, et naisi kasvatatakse juba maast madalast tehnikast eemale hoidma. See on ka minu arvates vale ning lastele, sealhulgas tüdrukutele tuleks õpetada juba eos baasteadmisi mehhaanikast. See loob aluse loogilisele mõtlemisele ning oskuse suuta luua asju, mitte ainult oma peas vaid ka füüsilisel kujul. Leian, et peamine põhjus, miks mehed saavad hetkel Eestis rohkem palka, kui naised, ongi tingitud sellest, et meestel on keskmiselt paratamatult parem tehniline taip ning seda läheb aina rohkem vaja, olenemata mis sektoris töötatakse. Õnneks pole aga tänapäeval enam naisprogrammeerija tabu. Samuti rääkis ta ideoloogia kinnistumisest, kus inimesed leiavad, et mingi teatud programm on nende jaoks kõige õigem ning keegi ei suuda millegi paremaga lagedale tulla. See põhjustab stagnatsiooni, kus teatud aja pärast on keegi tulnud millegi paremaga välja, kuid keeldudes endale seda tunnistamast väldime me arenemist, raisates aega tühistele vaidlustele. Leian, et tuleb vaadata kaugemale. Tuleb koguaeg vaadata kriitilise pilguga oma ideoloogiaid ning endale kinnitades, mis on parim, aru saada, et keegi teeb kunagi teistmoodi, paremini ning miks ei võiks teha seda ise võttes aluseks oma ideoloogiad? Räägiti veel "petise sündroomist", mis pidavat igat arendajat kunagi oma karjääri jooksul tabama, kus arendaja tunneb motivatsioonikriisi ning ei leia, et tema töö oleks väärtustatud. Mina leian, et siinkohal on suur vastutus firma juhtkonnal, kes pole suutnud oma töötajate muresid kuulata või kui on, siis neist mitte välja tegema. Üleüldiselt jättis Janika sümpaatse mulje, oli tore hommik ning kõlama jäi mõte, et tuleb luua, luua ja luua.

	~~Viiendasse loengusse jõudes~~ 25. septembril polnud hommikune uni kuidagi silmist kadunud, ning endalegi üllatusena ei tundunud ülearu energilisena ka seekordne loengu läbiviija, kelleks oli Skype's ~~süsteemi administraatorina tööl olev~~ Carolyn Fischer. Loengu teemaks oli "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref>. Ta tutvustas oma tööd Skype's ning teekonda kuidas ta sinna jõudis. Noorelt programmeerimisega ~~algust teinud~~ teadis ta juba varakult, et IT on valdkond, mis teda paelub. Olles karjääriredelil olnud nii projektijuht kui ka süsteemiadministraator ning käies lähetusel Indias, on loengu andja näol tegu vaieldamatult enda alal kogenud ning motiveeritud professionaaliga. Tunnistan, et minu jaoks polnud tegu väga motiveeriva loenguga. Teema ~~püstitus~~ jäi kohati arusaamatuks ja administreerimine pole hetkel see valdkond, kuhu ma ise sooviks suunduda.		25. septembril viiendasse loengusse jõudes, polnud hommikune uni kuidagi silmist kadunud ning endalegi üllatusena ei tundunud ülearu energilisena ka seekordne loengu läbiviija, kelleks oli Skype's süsteemiadministraatorina töötav Carolyn Fischer. Loengu teemaks oli "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref>. Ta tutvustas oma tööd Skype's ning teekonda kuidas ta sinna jõudis. Noorelt programmeerimisega alustanuna teadis ta juba varakult, et IT on valdkond, mis teda paelub. Olles karjääriredelil olnud nii projektijuht kui ka süsteemiadministraator ning käies lähetusel Indias, on loengu andja näol tegu vaieldamatult enda alal kogenud ning motiveeritud professionaaliga. Tunnistan, et minu jaoks polnud tegu väga motiveeriva loenguga. Teema jäi kohati arusaamatuks ja administreerimine pole hetkel see valdkond, kuhu ma ise sooviks suunduda.

	Kuuenda loengu külaline oli Kristjan Karmo. Firma ASA Quality Services tegevjuht, kes rääkis 2. oktoobril teemast: "Testimine ja tarkvara kvaliteet"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet "(Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref>. Loengu esimene teema käsitles testimisega käivate müütide ümberlükkamine ning põhjendus, miks on tarvis testimisele aega ning ressurssi kulutada. Minu jaoks üheks huvitavamaks teemaks olid testimise puudulikkuse tõttu tekkinud kolossaalsed kahjumid, tihtipeale tingitud ka väga marginaalsest veast. Hästi seletati veel loengu käigus lahti erinevad arendamise mudelid: "Kosk" ja "V-mudel". Samuti testimise liigid:"Must kast", "Valge kast", "Testilugudel põhinev" ning "Uuriv" testimine. Pean tunnistama, et mina liigitusin sinna kategooriasse, kes pidas testimist igavaks ning üksluiseks tööks, kuid peale seda loengut pean tunnistama, et tegu pole kaugeltki sellega ning testijal langeb suur vastutus lõppprodukti kindla toimimise ees.		Kuuenda loengu külaline oli Kristjan Karmo. Firma ASA Quality Services tegevjuht, kes rääkis 2. oktoobril teemast: "Testimine ja tarkvara kvaliteet"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet "(Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref>. Loengu esimene teema käsitles testimisega käivate müütide ümberlükkamine ning põhjendus, miks on tarvis testimisele aega ning ressurssi kulutada. Minu jaoks üheks huvitavamaks teemaks olid testimise puudulikkuse tõttu tekkinud kolossaalsed kahjumid, tihtipeale tingitud ka väga marginaalsest veast. Hästi seletati veel loengu käigus lahti erinevad arendamise mudelid: "Kosk" ja "V-mudel". Samuti testimise liigid:"Must kast", "Valge kast", "Testilugudel põhinev" ning "Uuriv" testimine. Pean tunnistama, et mina liigitusin sinna kategooriasse, kes pidas testimist igavaks ning üksluiseks tööks, kuid peale seda loengut pean tunnistama, et tegu pole kaugeltki sellega ning testijal langeb suur vastutus lõppprodukti kindla toimimise ees.

Jheering: /* Essee */

2014-10-23T06:23:07Z

Essee

← Older revision		Revision as of 09:23, 23 October 2014
Line 15:		Line 15:
	Häkkimine on minule alati seostunud identiteedivargusega ning arvutisse üle võrgu sissemurdmisega. Loengus sain teada, et seda nimetatakse "kräkkimiseks" ning see oli ainult väga väike osa uutest teadmistest, mida 11.septembril toimunud "Robootika ja häkkimine"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemalises loengus osalemine mulle andis. Loengu teised teemad lahkasid tegevust robotiklubis, samuti Robotexil osalemist, mis on olnud seni ITK-le üliedukas, ning ka koostööd Eesti Kunstiakadeemia tudengitega. Eriliselt tundsin huvi just viimase loetletud teema vastu kuna huvitun isegi suuresti tootedisainist ning leian, et kaval disain nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt looks kordades nutikamad ja efektiivsemaid tooted. Loeng jättis positiivse mulje.		Häkkimine on minule alati seostunud identiteedivargusega ning arvutisse üle võrgu sissemurdmisega. Loengus sain teada, et seda nimetatakse "kräkkimiseks" ning see oli ainult väga väike osa uutest teadmistest, mida 11.septembril toimunud "Robootika ja häkkimine"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemalises loengus osalemine mulle andis. Loengu teised teemad lahkasid tegevust robotiklubis, samuti Robotexil osalemist, mis on olnud seni ITK-le üliedukas, ning ka koostööd Eesti Kunstiakadeemia tudengitega. Eriliselt tundsin huvi just viimase loetletud teema vastu kuna huvitun isegi suuresti tootedisainist ning leian, et kaval disain nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt looks kordades nutikamad ja efektiivsemaid tooted. Loeng jättis positiivse mulje.

	Neljas loeng algas 18. septembril külalisesinejaga, kelleks oli Janika Liiv ning teemaks "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref>. Ta rääkis ~~samuti~~ stereotüüpsetest arvamustest, mis tekivad naisprogrammeerijate kohta. Olen tema seisukohaga täiesti nõus, et naisi kasvatatakse maast madalast juba tehnikast eemale hoidma. See on ka minu arvates vale ning lastele, sealhulgas tüdrukutele tuleks õpetada juba eos baasteadmisi mehhaanikast. See loob aluse loogilisele mõtlemisele ning oskuse suuta asju luua, mitte ainult oma peas vaid ka füüsilisel kujul. Leian, et peamine põhjus, miks mehed saavad hetkel Eestis rohkem palka kui naised ongi tingitud sellest, et meestel on keskmiselt paratamatult parem tehniline taip ning seda läheb aina rohkem vaja, olenemata mis sektoris töötatakse. Õnneks pole aga tänapäeval enam naisprogrammeerija tabu. Samuti rääkis ta ideoloogia kinnistumisest, kus inimesed leiavad, et mingi teatud programm on nende jaoks kõige õigem ning keegi ei suuda millegi paremaga lagedale tulla. See põhjustab stagnatsiooni, kus teatud aja pärast on keegi tulnud millegi paremaga välja, kuid keeldudes endale seda tunnistamast väldime me arenemist, raisates aega tühistele vaidlustele. Leian, et tuleb vaadata kaugemale. Tuleb koguaeg vaadata kriitilise pilguga oma ideoloogiaid ning endale kinnitades, mis on parim, aru saada, et keegi teeb kunagi teistmoodi, paremini ning miks ei võiks teha seda ise võttes aluseks oma ideoloogiad? Räägiti veel "petise sündroomist", mis pidavat igat arendajat kunagi oma karjääri jooksul tabama, kus arendaja tunneb motivatsioonikriisi ning ei leia, et tema töö oleks väärtustatud. Mina leian, et siinkohal on suur vastutus firma juhtkonnal, kes pole suutnud oma töötajate muresid kuulata või kui on, siis neist mitte välja tegema. Üleüldiselt jättis Janika sümpaatse mulje, oli tore hommik ning kõlama jäi mõte, et tuleb luua, luua ja luua.		Neljas loeng algas 18. septembril külalisesinejaga, kelleks oli Janika Liiv ning teemaks "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref>. Samuti rääkis ta stereotüüpsetest arvamustest, mis tekivad naisprogrammeerijate kohta. Olen tema seisukohaga täiesti nõus, et naisi kasvatatakse maast madalast juba tehnikast eemale hoidma. See on ka minu arvates vale ning lastele, sealhulgas tüdrukutele tuleks õpetada juba eos baasteadmisi mehhaanikast. See loob aluse loogilisele mõtlemisele ning oskuse suuta asju luua, mitte ainult oma peas vaid ka füüsilisel kujul. Leian, et peamine põhjus, miks mehed saavad hetkel Eestis rohkem palka kui naised ongi tingitud sellest, et meestel on keskmiselt paratamatult parem tehniline taip ning seda läheb aina rohkem vaja, olenemata mis sektoris töötatakse. Õnneks pole aga tänapäeval enam naisprogrammeerija tabu. Samuti rääkis ta ideoloogia kinnistumisest, kus inimesed leiavad, et mingi teatud programm on nende jaoks kõige õigem ning keegi ei suuda millegi paremaga lagedale tulla. See põhjustab stagnatsiooni, kus teatud aja pärast on keegi tulnud millegi paremaga välja, kuid keeldudes endale seda tunnistamast väldime me arenemist, raisates aega tühistele vaidlustele. Leian, et tuleb vaadata kaugemale. Tuleb koguaeg vaadata kriitilise pilguga oma ideoloogiaid ning endale kinnitades, mis on parim, aru saada, et keegi teeb kunagi teistmoodi, paremini ning miks ei võiks teha seda ise võttes aluseks oma ideoloogiad? Räägiti veel "petise sündroomist", mis pidavat igat arendajat kunagi oma karjääri jooksul tabama, kus arendaja tunneb motivatsioonikriisi ning ei leia, et tema töö oleks väärtustatud. Mina leian, et siinkohal on suur vastutus firma juhtkonnal, kes pole suutnud oma töötajate muresid kuulata või kui on, siis neist mitte välja tegema. Üleüldiselt jättis Janika sümpaatse mulje, oli tore hommik ning kõlama jäi mõte, et tuleb luua, luua ja luua.

	Viiendasse loengusse jõudes 25. septembril polnud hommikune uni kuidagi silmist kadunud, ning endalegi üllatusena ei tundunud ülearu energilisena ka seekordne loengu läbiviija, kelleks oli Skype's süsteemi administraatorina tööl olev Carolyn Fischer. Loengu teemaks oli "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref>. Ta tutvustas oma tööd Skype's ning teekonda kuidas ta sinna jõudis. Noorelt programmeerimisega algust teinud teadis ta juba varakult, et IT on valdkond, mis teda paelub. Olles karjääriredelil olnud nii projektijuht kui ka süsteemiadministraator ning käies lähetusel Indias, on loengu andja näol tegu vaieldamatult enda alal kogenud ning motiveeritud professionaaliga. Tunnistan, et minu jaoks polnud tegu väga motiveeriva loenguga. Teema püstitus jäi kohati arusaamatuks ja administreerimine pole hetkel see valdkond, kuhu ma ise sooviks suunduda.		Viiendasse loengusse jõudes 25. septembril polnud hommikune uni kuidagi silmist kadunud, ning endalegi üllatusena ei tundunud ülearu energilisena ka seekordne loengu läbiviija, kelleks oli Skype's süsteemi administraatorina tööl olev Carolyn Fischer. Loengu teemaks oli "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref>. Ta tutvustas oma tööd Skype's ning teekonda kuidas ta sinna jõudis. Noorelt programmeerimisega algust teinud teadis ta juba varakult, et IT on valdkond, mis teda paelub. Olles karjääriredelil olnud nii projektijuht kui ka süsteemiadministraator ning käies lähetusel Indias, on loengu andja näol tegu vaieldamatult enda alal kogenud ning motiveeritud professionaaliga. Tunnistan, et minu jaoks polnud tegu väga motiveeriva loenguga. Teema püstitus jäi kohati arusaamatuks ja administreerimine pole hetkel see valdkond, kuhu ma ise sooviks suunduda.

Jheering: /* Essee */

2014-10-23T06:19:33Z

Essee

← Older revision		Revision as of 09:19, 23 October 2014
Line 13:		Line 13:
	Nädala pärast, 4. septembril toimus loeng "Õppimine ja motivatsioon"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref>. Loengu läbiviijaks oli Margus Ernits, kes rääkis lähemalt aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustuse"<ref>[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"]</ref> edukaks läbimiseks vajalikest tegevustest. Samuti manitses ta värskeid esmakursuslasi mitte kaasa minema ahvatlusega lasta teha teistel oma kodutöid ning pääseda eksamilt akadeemilise petturluse läbi, tundes tagajärgi järgnevate semestrite ainete läbimisel. Siinkohal olen Margus Ernitsaga absoluutselt päri ning kohusetundliku õppurina püüan eelmainitust hoiduda. Järgnevalt tuli teemaks viitamine, mis tuleb tunnistada, pole minu poolt väga kasutust leidnud ning sain targemaks, et see on asi mida hinnatakse karmilt ning see on korrektse töö alus. Loengu teisel poolel sai sõna TTÜ tudeng, kes rääkis lähemalt TTÜ Tarkvaraarendus Klubist. Isiklikult püüdes jääda patrioodiks ITK-le valiksin mõne huvitava labori just ITK-st.		Nädala pärast, 4. septembril toimus loeng "Õppimine ja motivatsioon"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref>. Loengu läbiviijaks oli Margus Ernits, kes rääkis lähemalt aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustuse"<ref>[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"]</ref> edukaks läbimiseks vajalikest tegevustest. Samuti manitses ta värskeid esmakursuslasi mitte kaasa minema ahvatlusega lasta teha teistel oma kodutöid ning pääseda eksamilt akadeemilise petturluse läbi, tundes tagajärgi järgnevate semestrite ainete läbimisel. Siinkohal olen Margus Ernitsaga absoluutselt päri ning kohusetundliku õppurina püüan eelmainitust hoiduda. Järgnevalt tuli teemaks viitamine, mis tuleb tunnistada, pole minu poolt väga kasutust leidnud ning sain targemaks, et see on asi mida hinnatakse karmilt ning see on korrektse töö alus. Loengu teisel poolel sai sõna TTÜ tudeng, kes rääkis lähemalt TTÜ Tarkvaraarendus Klubist. Isiklikult püüdes jääda patrioodiks ITK-le valiksin mõne huvitava labori just ITK-st.

	Häkkimine on minule alati seostunud identiteedivargusega ning arvutisse üle võrgu sissemurdmisega. 11. ~~septembri loengu teemaks oli~~ "Robootika ja häkkimine"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> ~~ja läbiviija taaskord Margus Ernits~~. Loengu teised teemad lahkasid tegevust robotiklubis, samuti Robotexil osalemist, mis on olnud seni ITK-le üliedukas, ning ka koostööd Eesti Kunstiakadeemia tudengitega. Eriliselt tundsin huvi just viimase loetletud teema vastu kuna huvitun isegi suuresti tootedisainist ning leian, et kaval disain nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt looks kordades nutikamad ja ~~ilusamad~~ tooted. Loeng jättis positiivse mulje.		Häkkimine on minule alati seostunud identiteedivargusega ning arvutisse üle võrgu sissemurdmisega. Loengus sain teada, et seda nimetatakse "kräkkimiseks" ning see oli ainult väga väike osa uutest teadmistest, mida 11.septembril toimunud "Robootika ja häkkimine"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemalises loengus osalemine mulle andis. Loengu teised teemad lahkasid tegevust robotiklubis, samuti Robotexil osalemist, mis on olnud seni ITK-le üliedukas, ning ka koostööd Eesti Kunstiakadeemia tudengitega. Eriliselt tundsin huvi just viimase loetletud teema vastu kuna huvitun isegi suuresti tootedisainist ning leian, et kaval disain nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt looks kordades nutikamad ja efektiivsemaid tooted. Loeng jättis positiivse mulje.

	Neljas loeng algas 18. septembril külalisesinejaga, kelleks oli Janika Liiv ning teemaks "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref>. Ta rääkis samuti stereotüüpsetest arvamustest, mis tekivad naisprogrammeerijate kohta. Olen tema seisukohaga täiesti nõus, et naisi kasvatatakse maast madalast juba tehnikast eemale hoidma. See on ka minu arvates vale ning lastele, sealhulgas tüdrukutele tuleks õpetada juba eos baasteadmisi mehhaanikast. See loob aluse loogilisele mõtlemisele ning oskuse suuta asju luua, mitte ainult oma peas vaid ka füüsilisel kujul. Leian, et peamine põhjus, miks mehed saavad hetkel Eestis rohkem palka kui naised ongi tingitud sellest, et meestel on keskmiselt paratamatult parem tehniline taip ning seda läheb aina rohkem vaja, olenemata mis sektoris töötatakse. Õnneks pole aga tänapäeval enam naisprogrammeerija tabu. Samuti rääkis ta ideoloogia kinnistumisest, kus inimesed leiavad, et mingi teatud programm on nende jaoks kõige õigem ning keegi ei suuda millegi paremaga lagedale tulla. See põhjustab stagnatsiooni, kus teatud aja pärast on keegi tulnud millegi paremaga välja, kuid keeldudes endale seda tunnistamast väldime me arenemist, raisates aega tühistele vaidlustele. Leian, et tuleb vaadata kaugemale. Tuleb koguaeg vaadata kriitilise pilguga oma ideoloogiaid ning endale kinnitades, mis on parim, aru saada, et keegi teeb kunagi teistmoodi, paremini ning miks ei võiks teha seda ise võttes aluseks oma ideoloogiad? Räägiti veel "petise sündroomist", mis pidavat igat arendajat kunagi oma karjääri jooksul tabama, kus arendaja tunneb motivatsioonikriisi ning ei leia, et tema töö oleks väärtustatud. Mina leian, et siinkohal on suur vastutus firma juhtkonnal, kes pole suutnud oma töötajate muresid kuulata või kui on, siis neist mitte välja tegema. Üleüldiselt jättis Janika sümpaatse mulje, oli tore hommik ning kõlama jäi mõte, et tuleb luua, luua ja luua.		Neljas loeng algas 18. septembril külalisesinejaga, kelleks oli Janika Liiv ning teemaks "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref>. Ta rääkis samuti stereotüüpsetest arvamustest, mis tekivad naisprogrammeerijate kohta. Olen tema seisukohaga täiesti nõus, et naisi kasvatatakse maast madalast juba tehnikast eemale hoidma. See on ka minu arvates vale ning lastele, sealhulgas tüdrukutele tuleks õpetada juba eos baasteadmisi mehhaanikast. See loob aluse loogilisele mõtlemisele ning oskuse suuta asju luua, mitte ainult oma peas vaid ka füüsilisel kujul. Leian, et peamine põhjus, miks mehed saavad hetkel Eestis rohkem palka kui naised ongi tingitud sellest, et meestel on keskmiselt paratamatult parem tehniline taip ning seda läheb aina rohkem vaja, olenemata mis sektoris töötatakse. Õnneks pole aga tänapäeval enam naisprogrammeerija tabu. Samuti rääkis ta ideoloogia kinnistumisest, kus inimesed leiavad, et mingi teatud programm on nende jaoks kõige õigem ning keegi ei suuda millegi paremaga lagedale tulla. See põhjustab stagnatsiooni, kus teatud aja pärast on keegi tulnud millegi paremaga välja, kuid keeldudes endale seda tunnistamast väldime me arenemist, raisates aega tühistele vaidlustele. Leian, et tuleb vaadata kaugemale. Tuleb koguaeg vaadata kriitilise pilguga oma ideoloogiaid ning endale kinnitades, mis on parim, aru saada, et keegi teeb kunagi teistmoodi, paremini ning miks ei võiks teha seda ise võttes aluseks oma ideoloogiad? Räägiti veel "petise sündroomist", mis pidavat igat arendajat kunagi oma karjääri jooksul tabama, kus arendaja tunneb motivatsioonikriisi ning ei leia, et tema töö oleks väärtustatud. Mina leian, et siinkohal on suur vastutus firma juhtkonnal, kes pole suutnud oma töötajate muresid kuulata või kui on, siis neist mitte välja tegema. Üleüldiselt jättis Janika sümpaatse mulje, oli tore hommik ning kõlama jäi mõte, et tuleb luua, luua ja luua.

Jheering: /* Essee */

2014-10-23T06:14:28Z

Essee

← Older revision		Revision as of 09:14, 23 October 2014
Line 7:		Line 7:
	==Essee==		==Essee==

	Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"<ref>[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"]</ref> raames käisid loenguid andmas edukad, mõned neist üsna koloriitsed persoonid erinevatelt infotehnoloogia harudelt. Pole kahtlustki, et tegu oli omal alal läbilöönutega, kes tõesti tunnevad, et nende töö ei ole pelgalt raha teenimise vahend, kuivõrd enese väljendamise ning oskuste omandamise ja ka jagamise vahend. Esmakursuslasena ~~ja IT-valdkonnas üsna võhikuna tundvana~~ oli tore kuulata, mida minu tulevane tööpõld endast kujutama hakkab ja kuhu peaks enda energiat ja aega suunama. Ei läinud kaua, kui iga neljapäevane hommikune autosõit kooli hakkas järjest enam meeldima kuna sisestas arvestatava koguse motivatsiooni edasisteks õpinguteks.		Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"<ref>[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"]</ref> raames käisid loenguid andmas edukad, mõned neist üsna koloriitsed persoonid erinevatelt infotehnoloogia harudelt. Pole kahtlustki, et tegu oli omal alal läbilöönutega, kes tõesti tunnevad, et nende töö ei ole pelgalt raha teenimise vahend, kuivõrd enese väljendamise ning oskuste omandamise ja ka jagamise vahend. Esmakursuslasena oli tore kuulata, mida minu tulevane tööpõld endast kujutama hakkab ja kuhu peaks enda energiat ja aega suunama. Ei läinud kaua, kui iga neljapäevane hommikune autosõit kooli hakkas järjest enam meeldima kuna sisestas arvestatava koguse motivatsiooni edasisteks õpinguteks.

	Esimene loeng algas juba enne septembrit, kus Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov rääkisid teemal "Õppekorraldus ja sisekord"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 27. august loengusalvestus]</ref>. Loengu käigus sain hea ülevaate ITK-s toimuvast: roobotika labori, cisco labori, mobiiliarenduse labori, Elion-Ericssoni sidelahenduste labori ja erinevate klubide olemasolust. Samuti tutvustas ITK haridustehnoloog Juri Tretjakov kolledži õpikeskkondi Moodle ja Wiki ning loengusalvestust. Kokkuvõtvalt võib öelda, et loeng jättis väga viisaka esmamulje ning tahe õppida aina kasvas.		Esimene loeng algas juba enne septembrit, kus Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov rääkisid teemal "Õppekorraldus ja sisekord"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 27. august loengusalvestus]</ref>. Loengu käigus sain hea ülevaate ITK-s toimuvast: roobotika labori, cisco labori, mobiiliarenduse labori, Elion-Ericssoni sidelahenduste labori ja erinevate klubide olemasolust. Samuti tutvustas ITK haridustehnoloog Juri Tretjakov kolledži õpikeskkondi Moodle ja Wiki ning loengusalvestust. Kokkuvõtvalt võib öelda, et loeng jättis väga viisaka esmamulje ning tahe õppida aina kasvas.

	Nädala pärast, 4. septembril toimus loeng "Õppimine ja motivatsioon"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref>. Loengu läbiviijaks oli Margus Ernits, kes rääkis lähemalt aine "Õpingukorraldus ja ~~erialatutvustus~~"<ref>[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"]</ref> edukaks läbimiseks vajalikest tegevustest. Samuti manitses ta värskeid esmakursuslasi mitte kaasa minema ahvatlusega lasta teha teistel oma kodutöid ning pääseda eksamilt akadeemilise petturluse läbi, tundes tagajärgi järgnevate semestrite ainete läbimisel. Siinkohal olen Margus Ernitsaga absoluutselt päri ning kohusetundliku õppurina püüan eelmainitust hoiduda. Järgnevalt tuli teemaks viitamine, mis tuleb tunnistada, pole minu poolt väga kasutust leidnud ning sain targemaks, et see on asi mida hinnatakse karmilt ning see on korrektse töö alus. Loengu teisel poolel sai sõna TTÜ tudeng, kes rääkis lähemalt TTÜ Tarkvaraarendus Klubist. Isiklikult püüdes jääda patrioodiks ITK-le valiksin mõne huvitava labori just ITK-st.		Nädala pärast, 4. septembril toimus loeng "Õppimine ja motivatsioon"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref>. Loengu läbiviijaks oli Margus Ernits, kes rääkis lähemalt aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustuse"<ref>[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"]</ref> edukaks läbimiseks vajalikest tegevustest. Samuti manitses ta värskeid esmakursuslasi mitte kaasa minema ahvatlusega lasta teha teistel oma kodutöid ning pääseda eksamilt akadeemilise petturluse läbi, tundes tagajärgi järgnevate semestrite ainete läbimisel. Siinkohal olen Margus Ernitsaga absoluutselt päri ning kohusetundliku õppurina püüan eelmainitust hoiduda. Järgnevalt tuli teemaks viitamine, mis tuleb tunnistada, pole minu poolt väga kasutust leidnud ning sain targemaks, et see on asi mida hinnatakse karmilt ning see on korrektse töö alus. Loengu teisel poolel sai sõna TTÜ tudeng, kes rääkis lähemalt TTÜ Tarkvaraarendus Klubist. Isiklikult püüdes jääda patrioodiks ITK-le valiksin mõne huvitava labori just ITK-st.

	Häkkimine on minule alati seostunud identiteedivargusega ning arvutisse üle võrgu sissemurdmisega. 11. septembri loengu teemaks oli "Robootika ja häkkimine"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> ja läbiviija taaskord Margus Ernits. Loengu teised teemad lahkasid tegevust robotiklubis, samuti Robotexil osalemist, mis on olnud seni ITK-le üliedukas, ning ka koostööd Eesti Kunstiakadeemia tudengitega. Eriliselt tundsin huvi just viimase loetletud teema vastu kuna huvitun isegi suuresti tootedisainist ning leian, et kaval disain nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt looks kordades nutikamad ja ilusamad tooted. Loeng jättis positiivse mulje.		Häkkimine on minule alati seostunud identiteedivargusega ning arvutisse üle võrgu sissemurdmisega. 11. septembri loengu teemaks oli "Robootika ja häkkimine"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> ja läbiviija taaskord Margus Ernits. Loengu teised teemad lahkasid tegevust robotiklubis, samuti Robotexil osalemist, mis on olnud seni ITK-le üliedukas, ning ka koostööd Eesti Kunstiakadeemia tudengitega. Eriliselt tundsin huvi just viimase loetletud teema vastu kuna huvitun isegi suuresti tootedisainist ning leian, et kaval disain nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt looks kordades nutikamad ja ilusamad tooted. Loeng jättis positiivse mulje.

Jheering: /* Essee */

2014-10-23T06:01:34Z

Essee

← Older revision		Revision as of 09:01, 23 October 2014
Line 15:		Line 15:
	Häkkimine on minule alati seostunud identiteedivargusega ning arvutisse üle võrgu sissemurdmisega. 11. septembri loengu teemaks oli "Robootika ja häkkimine"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> ja läbiviija taaskord Margus Ernits. Loengu teised teemad lahkasid tegevust robotiklubis, samuti Robotexil osalemist, mis on olnud seni ITK-le üliedukas, ning ka koostööd Eesti Kunstiakadeemia tudengitega. Eriliselt tundsin huvi just viimase loetletud teema vastu kuna huvitun isegi suuresti tootedisainist ning leian, et kaval disain nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt looks kordades nutikamad ja ilusamad tooted. Loeng jättis positiivse mulje.		Häkkimine on minule alati seostunud identiteedivargusega ning arvutisse üle võrgu sissemurdmisega. 11. septembri loengu teemaks oli "Robootika ja häkkimine"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> ja läbiviija taaskord Margus Ernits. Loengu teised teemad lahkasid tegevust robotiklubis, samuti Robotexil osalemist, mis on olnud seni ITK-le üliedukas, ning ka koostööd Eesti Kunstiakadeemia tudengitega. Eriliselt tundsin huvi just viimase loetletud teema vastu kuna huvitun isegi suuresti tootedisainist ning leian, et kaval disain nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt looks kordades nutikamad ja ilusamad tooted. Loeng jättis positiivse mulje.

	Neljas loeng algas 18. septembril külalisesinejaga, kelleks oli Janika Liiv ning teemaks "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref>~~. Pean ennast IT-valdkonnas üsna võhikuks, kuid Janika Liiv suutis minule IT-s kasutatavate akronüümide liigituse loogika väga arusaadavalt selgeks teha~~. Ta rääkis samuti stereotüüpsetest arvamustest, mis tekivad naisprogrammeerijate kohta. Olen tema seisukohaga täiesti nõus, et naisi kasvatatakse maast madalast juba tehnikast eemale hoidma. See on ka minu arvates vale ning lastele, sealhulgas tüdrukutele tuleks õpetada juba eos baasteadmisi mehhaanikast. See loob aluse loogilisele mõtlemisele ning oskuse suuta asju luua, mitte ainult oma peas vaid ka füüsilisel kujul. Leian, et peamine põhjus, miks mehed saavad hetkel Eestis rohkem palka kui naised ongi tingitud sellest, et meestel on keskmiselt paratamatult parem tehniline taip ning seda läheb aina rohkem vaja, olenemata mis sektoris töötatakse. Õnneks pole aga tänapäeval enam naisprogrammeerija tabu. Samuti rääkis ta ideoloogia kinnistumisest, kus inimesed leiavad, et mingi teatud programm on nende jaoks kõige õigem ning keegi ei suuda millegi paremaga lagedale tulla. See põhjustab stagnatsiooni, kus teatud aja pärast on keegi tulnud millegi paremaga välja, kuid keeldudes endale seda tunnistamast väldime me arenemist, raisates aega tühistele vaidlustele. Leian, et tuleb vaadata kaugemale. Tuleb koguaeg vaadata kriitilise pilguga oma ideoloogiaid ning endale kinnitades, mis on parim, aru saada, et keegi teeb kunagi teistmoodi, paremini ning miks ei võiks teha seda ise võttes aluseks oma ideoloogiad? Räägiti veel "petise sündroomist", mis pidavat igat arendajat kunagi oma karjääri jooksul tabama, kus arendaja tunneb motivatsioonikriisi ning ei leia, et tema töö oleks väärtustatud. Mina leian, et siinkohal on suur vastutus firma juhtkonnal, kes pole suutnud oma töötajate muresid ~~kasvõi~~ kuulata või kui on, siis mitte ~~neist~~ välja tegema. Üleüldiselt jättis Janika sümpaatse mulje, oli tore hommik ning kõlama jäi mõte, et tuleb luua, luua ja luua.		Neljas loeng algas 18. septembril külalisesinejaga, kelleks oli Janika Liiv ning teemaks "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref>. Ta rääkis samuti stereotüüpsetest arvamustest, mis tekivad naisprogrammeerijate kohta. Olen tema seisukohaga täiesti nõus, et naisi kasvatatakse maast madalast juba tehnikast eemale hoidma. See on ka minu arvates vale ning lastele, sealhulgas tüdrukutele tuleks õpetada juba eos baasteadmisi mehhaanikast. See loob aluse loogilisele mõtlemisele ning oskuse suuta asju luua, mitte ainult oma peas vaid ka füüsilisel kujul. Leian, et peamine põhjus, miks mehed saavad hetkel Eestis rohkem palka kui naised ongi tingitud sellest, et meestel on keskmiselt paratamatult parem tehniline taip ning seda läheb aina rohkem vaja, olenemata mis sektoris töötatakse. Õnneks pole aga tänapäeval enam naisprogrammeerija tabu. Samuti rääkis ta ideoloogia kinnistumisest, kus inimesed leiavad, et mingi teatud programm on nende jaoks kõige õigem ning keegi ei suuda millegi paremaga lagedale tulla. See põhjustab stagnatsiooni, kus teatud aja pärast on keegi tulnud millegi paremaga välja, kuid keeldudes endale seda tunnistamast väldime me arenemist, raisates aega tühistele vaidlustele. Leian, et tuleb vaadata kaugemale. Tuleb koguaeg vaadata kriitilise pilguga oma ideoloogiaid ning endale kinnitades, mis on parim, aru saada, et keegi teeb kunagi teistmoodi, paremini ning miks ei võiks teha seda ise võttes aluseks oma ideoloogiad? Räägiti veel "petise sündroomist", mis pidavat igat arendajat kunagi oma karjääri jooksul tabama, kus arendaja tunneb motivatsioonikriisi ning ei leia, et tema töö oleks väärtustatud. Mina leian, et siinkohal on suur vastutus firma juhtkonnal, kes pole suutnud oma töötajate muresid kuulata või kui on, siis neist mitte välja tegema. Üleüldiselt jättis Janika sümpaatse mulje, oli tore hommik ning kõlama jäi mõte, et tuleb luua, luua ja luua.

	Viiendasse loengusse jõudes 25. septembril polnud hommikune uni kuidagi silmist kadunud, ning endalegi üllatusena ei tundunud ülearu energilisena ka seekordne loengu läbiviija, kelleks oli Skype's süsteemi administraatorina tööl olev Carolyn Fischer. Loengu teemaks oli "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref>. Ta tutvustas oma tööd Skype's ning teekonda kuidas ta sinna jõudis. Noorelt programmeerimisega algust teinud teadis ta juba varakult, et IT on valdkond, mis teda paelub. Olles karjääriredelil olnud nii projektijuht kui ka süsteemiadministraator ning käies lähetusel Indias, on loengu andja näol tegu vaieldamatult enda alal kogenud ning motiveeritud professionaaliga. Tunnistan, et minu jaoks polnud tegu väga motiveeriva loenguga. Teema püstitus jäi kohati arusaamatuks ja administreerimine pole hetkel see valdkond, kuhu ma ise sooviks suunduda.		Viiendasse loengusse jõudes 25. septembril polnud hommikune uni kuidagi silmist kadunud, ning endalegi üllatusena ei tundunud ülearu energilisena ka seekordne loengu läbiviija, kelleks oli Skype's süsteemi administraatorina tööl olev Carolyn Fischer. Loengu teemaks oli "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref>. Ta tutvustas oma tööd Skype's ning teekonda kuidas ta sinna jõudis. Noorelt programmeerimisega algust teinud teadis ta juba varakult, et IT on valdkond, mis teda paelub. Olles karjääriredelil olnud nii projektijuht kui ka süsteemiadministraator ning käies lähetusel Indias, on loengu andja näol tegu vaieldamatult enda alal kogenud ning motiveeritud professionaaliga. Tunnistan, et minu jaoks polnud tegu väga motiveeriva loenguga. Teema püstitus jäi kohati arusaamatuks ja administreerimine pole hetkel see valdkond, kuhu ma ise sooviks suunduda.