User:Jjoeleht - Revision history

Jjoeleht at 00:24, 21 October 2014

2014-10-21T00:24:11Z

← Older revision		Revision as of 03:24, 21 October 2014
Line 10:		Line 10:
	Ka mulle pole IT maailm võõras, kuna ise olen ka üsna mitu aastat juba selles valdkonnas tegev olnud (Kunagi üritasin IT eriala õppida TTÜ-s ent seal kaugele ei jõudnud, kuna olin ka otse keskkooli pingist/kaitseväest otse ülikooli maandunud ning ei teadnud kas tegelikult on see ikka see eriala, millega ma tahaksin eluaeg tegeleda) ning nii jäi seekord koolitee pooleli. Aja möödudes siiski õppisin tarkvara arendajaks ühes nn kutsekoolis ning sellele järgnes 3 aastat tööd veebiarendajana ühes väikses veebifirmas, kus peaasjalikult tegelesin e-poodide liidestamisega majandustarkvarade ja transpordi ning makseviisidega.. Aga kuna tegemist oli väikefirmaga tuli ka loomulikult teha testimist ja süsteemi administraatori tööd. Nii et julgen ütelda, et IT maailma olen ma natuke näinud. Katsun eriala raames toimunud loengud ükshaaval läbi käia, huvitavad mõtted välja tuua ja mõnda ka kommenteerida, kuidas need sobivad minu praegusesse maailmapilti.		Ka mulle pole IT maailm võõras, kuna ise olen ka üsna mitu aastat juba selles valdkonnas tegev olnud (Kunagi üritasin IT eriala õppida TTÜ-s ent seal kaugele ei jõudnud, kuna olin ka otse keskkooli pingist/kaitseväest otse ülikooli maandunud ning ei teadnud kas tegelikult on see ikka see eriala, millega ma tahaksin eluaeg tegeleda) ning nii jäi seekord koolitee pooleli. Aja möödudes siiski õppisin tarkvara arendajaks ühes nn kutsekoolis ning sellele järgnes 3 aastat tööd veebiarendajana ühes väikses veebifirmas, kus peaasjalikult tegelesin e-poodide liidestamisega majandustarkvarade ja transpordi ning makseviisidega.. Aga kuna tegemist oli väikefirmaga tuli ka loomulikult teha testimist ja süsteemi administraatori tööd. Nii et julgen ütelda, et IT maailma olen ma natuke näinud. Katsun eriala raames toimunud loengud ükshaaval läbi käia, huvitavad mõtted välja tuua ja mõnda ka kommenteerida, kuidas need sobivad minu praegusesse maailmapilti.

	Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]</ref> toimus juba eelnädalal ning tegemist oli üldise sissejuhatava loenguga, kus räägiti, kuhu kooli me oleme sattunud,näidati kust tähtsamat infot leida, mainiti kus on raamatukogu, anti infot õppeainete deklareerimisest ning tähtsatest kuupäevadest. Midagi väga uudset või üllatavat ma sealt loengust teada ei saanud, sest uudishimuliku inimesena olin eeltööd teinud ja kogu IT Kolledži kodulehekülje läbi uurinud.		Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus juba eelnädalal ning tegemist oli üldise sissejuhatava loenguga, kus räägiti, kuhu kooli me oleme sattunud,näidati kust tähtsamat infot leida, mainiti kus on raamatukogu, anti infot õppeainete deklareerimisest ning tähtsatest kuupäevadest. Midagi väga uudset või üllatavat ma sealt loengust teada ei saanud, sest uudishimuliku inimesena olin eeltööd teinud ja kogu IT Kolledži kodulehekülje läbi uurinud.

	Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]</ref> rääkis Margus Ernits meile õppimisest ja motivatsioonist. Kõige olulisemana jäi kõrvu kõlama, et kool ei saa kõike õpetada vaid kooli ülesanne on õpetada õppima ja mõtlema ning kool annab baasteadmised, millele tööle minnes on hea töö jaoks vajaliku infot külge pookida. Teine suurem teema mida ta puudutas oli sõbra aitamine, või lausa sõbra eest kodustetööde või kontrolltööde ära tegemist. Esiteks on see karistatav ning teiseks sa teed sellega oma sõbrale karuteene, sest sa ei saa tema eest kaitsta lõputööd või tulevikus tööd teha. See probleem on mulle rohkem tuttav kutsekoolist, kuhu olid maabunud inimesed otse keskkoolist,ning oli ka sattunud ininmesi kellel IT vastu reaalne huvi puudus, vaid olid lihtsalt rõõmsad, et elus esimest korda kodust ära, suurde linna, said ning otsisid viise, kuidas igast ainest võimalikult lihtsalt läbi saaks.. Loomulikult nüüd nad ei tööta IT sfääris vaid viimane info oli, et töötavad ehitajana või on läinud austraaliasse õnne otsima.		Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits meile õppimisest ja motivatsioonist. Kõige olulisemana jäi kõrvu kõlama, et kool ei saa kõike õpetada vaid kooli ülesanne on õpetada õppima ja mõtlema ning kool annab baasteadmised, millele tööle minnes on hea töö jaoks vajaliku infot külge pookida. Teine suurem teema mida ta puudutas oli sõbra aitamine, või lausa sõbra eest kodustetööde või kontrolltööde ära tegemist. Esiteks on see karistatav ning teiseks sa teed sellega oma sõbrale karuteene, sest sa ei saa tema eest kaitsta lõputööd või tulevikus tööd teha. See probleem on mulle rohkem tuttav kutsekoolist, kuhu olid maabunud inimesed otse keskkoolist,ning oli ka sattunud ininmesi kellel IT vastu reaalne huvi puudus, vaid olid lihtsalt rõõmsad, et elus esimest korda kodust ära, suurde linna, said ning otsisid viise, kuidas igast ainest võimalikult lihtsalt läbi saaks.. Loomulikult nüüd nad ei tööta IT sfääris vaid viimane info oli, et töötavad ehitajana või on läinud austraaliasse õnne otsima.

	Kolmandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]</ref> pidas taas Margus Ernits, kes seekord rääkis teemal robootika ja häkkimine. Seekord andis ta ülevaate, mida on robotiklubis tehtud ja kirjeldas mõnda põnevamat robotiklubi projekti. Teiseks rõhutas ta, et õppimisel on tähtis leida inimesed, kes teavad sinust rohkem ja kuulata neid, mis neil on öelda, sest igalt inimeselt on midagi õppida ja samas neile saab ise midagi omalt poolt õpetada. Samuti mainis ta, et õppimise kõige olulisem võti on see, et asi peab sind reaalselt huvitama, ehk siis tuleks juba esimene kursus leida omale huvitav IT alane projekt, mida saaksid vaikselt edasi arendada ja selle käigus uusi asju õppida. Enda arvamus on sama, et grupitöös peitub jõud, et kui koos mingi asja kallal nokitseda, tekib sünergia ja võib jõuda kaugemale, kui üksi nurgas “Põlve otsas nikerdades”.		Kolmandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> pidas taas Margus Ernits, kes seekord rääkis teemal robootika ja häkkimine. Seekord andis ta ülevaate, mida on robotiklubis tehtud ja kirjeldas mõnda põnevamat robotiklubi projekti. Teiseks rõhutas ta, et õppimisel on tähtis leida inimesed, kes teavad sinust rohkem ja kuulata neid, mis neil on öelda, sest igalt inimeselt on midagi õppida ja samas neile saab ise midagi omalt poolt õpetada. Samuti mainis ta, et õppimise kõige olulisem võti on see, et asi peab sind reaalselt huvitama, ehk siis tuleks juba esimene kursus leida omale huvitav IT alane projekt, mida saaksid vaikselt edasi arendada ja selle käigus uusi asju õppida. Enda arvamus on sama, et grupitöös peitub jõud, et kui koos mingi asja kallal nokitseda, tekib sünergia ja võib jõuda kaugemale, kui üksi nurgas “Põlve otsas nikerdades”.

	Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast]</ref> külastas meid Janika Liiv firmast nimega Toggl'e. Janika Liiv taas rõhus(nagu ka Ernits) ka igasugu klubilise tegevuse kasulikust, täpsemalt tema puhul Rails Girlsi, et omavahel suheldes saab põnevat infot ja uusi ideid, Samuti mainis ta niinimetatud “Petise sündroomi”, et mingi hetk võib programmeerijal(kui ta ei saa oma tehtud töö kohta piisavalt tagasisidet) tekkida tunne, et tema tehtud asjad töötavad ainutl tänu heale õnnele ja tegelikult ta ei oska midagi. Olen suhteliselt samasuguses seisus olnud. Ja see on ka üks põhjustest miks taas kooli tulin, et saada ettekujutus oma reaalsetest oskustest ja õppida midagi juurde.		Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Jaanika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> külastas meid Janika Liiv firmast nimega Toggl'e. Janika Liiv taas rõhus(nagu ka Ernits) ka igasugu klubilise tegevuse kasulikust, täpsemalt tema puhul Rails Girlsi, et omavahel suheldes saab põnevat infot ja uusi ideid, Samuti mainis ta niinimetatud “Petise sündroomi”, et mingi hetk võib programmeerijal(kui ta ei saa oma tehtud töö kohta piisavalt tagasisidet) tekkida tunne, et tema tehtud asjad töötavad ainutl tänu heale õnnele ja tegelikult ta ei oska midagi. Olen suhteliselt samasuguses seisus olnud. Ja see on ka üks põhjustest miks taas kooli tulin, et saada ettekujutus oma reaalsetest oskustest ja õppida midagi juurde.

	Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele ]</ref> käis meil külas Carolyn Ficher, kes töötab süsteemi administraatorina Skypes, tema jutus kordus taas iva, et selle asja vastu, millega saa tegeled peab reaalne huvi olema, ning motivatsiooni ergutamiseks on hea külastada erinevaid konverentse, mis avardavad su maailmapilti ning lisaks kohtud seal huvitavate inimestega ning näed, kuidas mujal asjad käivad. Samuti konverentsilt naastes on taas energiat ja motivatsiooni, et oma tööd edasi teha. Lisaks rõhutas, et tähtis on, et oleks unistused, mille poole püüelda.		Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus ]</ref> käis meil külas Carolyn Ficher, kes töötab süsteemi administraatorina Skypes, tema jutus kordus taas iva, et selle asja vastu, millega saa tegeled peab reaalne huvi olema, ning motivatsiooni ergutamiseks on hea külastada erinevaid konverentse, mis avardavad su maailmapilti ning lisaks kohtud seal huvitavate inimestega ning näed, kuidas mujal asjad käivad. Samuti konverentsilt naastes on taas energiat ja motivatsiooni, et oma tööd edasi teha. Lisaks rõhutas, et tähtis on, et oleks unistused, mille poole püüelda.

	Järgmises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]</ref> külastas meid Kristjan Karmo kes töötas firmas nimega ASA mis pakub Tarkvara kvaliteedikontrolli, ehk siis maakeeli tegeleb IT süsteemide testimisega, Ta andis meile ülevaate erinevatest testimis meetoditest. Ning seletas, et mida varem süsteemi arendamisel viga avastatakse, seda odavam on seda parandada. Lisaks rõhutas ta ka, et testimine on seetõttu arendamisest parem töö, kuna vigade otsimise teiste tööst on tunduvalt rahulikum , kui ise vigu teha ja nende eest vastu pead saada. Kuigi ma olen ka varem oma tehtud kodulehti testinud, siis ma pole mõelnud, et ma võiks tulevikus reaalselt testijaks saada, ent Kristjan Karmo jutt tekitas idee, et miks mitte tulevikus hoopis seda ala proovida.		Järgmises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külastas meid Kristjan Karmo kes töötas firmas nimega ASA mis pakub Tarkvara kvaliteedikontrolli, ehk siis maakeeli tegeleb IT süsteemide testimisega, Ta andis meile ülevaate erinevatest testimis meetoditest. Ning seletas, et mida varem süsteemi arendamisel viga avastatakse, seda odavam on seda parandada. Lisaks rõhutas ta ka, et testimine on seetõttu arendamisest parem töö, kuna vigade otsimise teiste tööst on tunduvalt rahulikum , kui ise vigu teha ja nende eest vastu pead saada. Kuigi ma olen ka varem oma tehtud kodulehti testinud, siis ma pole mõelnud, et ma võiks tulevikus reaalselt testijaks saada, ent Kristjan Karmo jutt tekitas idee, et miks mitte tulevikus hoopis seda ala proovida.

	Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]</ref> käis Andres Septer, kes rääkis meile IT maailmast äri infotehnoloogia küljepealt. Ta andis paar head soovitust mille järgi valida tulevast töökohta. Suure ettevõtte plussid pidid olema, et ettevõttel on palju raha mille eest “kalleid mänguasju” teile testimiseks osta, ning suures firmas leidub ikka keegi, kes tööd teeb, nii et kui te olete laisk siis võite suht vähese töö tegemisega firmas pääseda (Kui olete virk, siis see on ilmselge miinus). Aga kui sa tahad areneda ja näha tööl inimesi kellel on sära silmades ja kellele meeldib tõesti oma töö, siis soovitas proovida töötamist mõnes startupis. Lisaks pidi väikeste firmade miinus olema see, et eelarvega on kitsas, ning sellest johtuvalt ei ole seal kunagi aega midagi teha korralikult, aga alati on aega oma eelnevat tööd parandada. See viimane lause sobib ka mu eelneva töökogemise kohta. Tehakse ruttu projekt valmis, isegi ei testita korralikult, küll klient testib, ja siis pärast hakkab riburadapidi probleeme välja ujuma, mida on vaja kustutada ja seda juba uue projekti ajast		Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> käis Andres Septer, kes rääkis meile IT maailmast äri infotehnoloogia küljepealt. Ta andis paar head soovitust mille järgi valida tulevast töökohta. Suure ettevõtte plussid pidid olema, et ettevõttel on palju raha mille eest “kalleid mänguasju” teile testimiseks osta, ning suures firmas leidub ikka keegi, kes tööd teeb, nii et kui te olete laisk siis võite suht vähese töö tegemisega firmas pääseda (Kui olete virk, siis see on ilmselge miinus). Aga kui sa tahad areneda ja näha tööl inimesi kellel on sära silmades ja kellele meeldib tõesti oma töö, siis soovitas proovida töötamist mõnes startupis. Lisaks pidi väikeste firmade miinus olema see, et eelarvega on kitsas, ning sellest johtuvalt ei ole seal kunagi aega midagi teha korralikult, aga alati on aega oma eelnevat tööd parandada. See viimane lause sobib ka mu eelneva töökogemise kohta. Tehakse ruttu projekt valmis, isegi ei testita korralikult, küll klient testib, ja siis pärast hakkab riburadapidi probleeme välja ujuma, mida on vaja kustutada ja seda juba uue projekti ajast

	Kaheksandas ning ka ühtlasi viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]</ref> käis meil külas Elar Lang, kes töötab firmas Clarified Security's turvatestija ja koolitajana.. Sellest firmast ma olin ka varem kuulnud, kuna firmajuht, Mehis Hakkaja, käis paar aastat tagasi Devclubis turvalisusest rääkimas ja näitamas kui lihtsalt võib browseri turvaaugu või mõne browseri lisa kaudu viiruse oma arvutisse saada. Elari jutust jätsin meelde soovituse suhtuda koolis käimisesse nagu töösse, vaadelda õppeaineid nagu projekte millel on kindel ajaplaan ja asjad õigeks ajaks valmis teha. Ning hiljem sama suhtumine tööl käimisesse üle kanda. Samuti mainis mida tema uuelt töötajalt ootab. Ei ole tähtis mida sa oskad praegu vaid on tähtis mida sa tahad osata 1 aasta pärast”		Kaheksandas ning ka ühtlasi viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> käis meil külas Elar Lang, kes töötab firmas Clarified Security's turvatestija ja koolitajana.. Sellest firmast ma olin ka varem kuulnud, kuna firmajuht, Mehis Hakkaja, käis paar aastat tagasi Devclubis turvalisusest rääkimas ja näitamas kui lihtsalt võib browseri turvaaugu või mõne browseri lisa kaudu viiruse oma arvutisse saada. Elari jutust jätsin meelde soovituse suhtuda koolis käimisesse nagu töösse, vaadelda õppeaineid nagu projekte millel on kindel ajaplaan ja asjad õigeks ajaks valmis teha. Ning hiljem sama suhtumine tööl käimisesse üle kanda. Samuti mainis mida tema uuelt töötajalt ootab. Ei ole tähtis mida sa oskad praegu vaid on tähtis mida sa tahad osata 1 aasta pärast”

Jjoeleht at 00:16, 21 October 2014

2014-10-21T00:16:06Z

← Older revision		Revision as of 03:16, 21 October 2014
Line 28:		Line 28:

	Kokkuvõtteks võin ma öelda, et oli huvitav näha edukaid it inimesi ja kuulda nende mõtteid ja vihjeid, kuidas kooli suhtuda tuleks. Ühisosaks tundus olevat see, et tähtis on see, ala sind huvitaks, et tulevikus hobi olekski töö ning tähtis on ka kollektiiv kus töötad, sest üheskoos on lihtsam areneda. Kõige huvitavamaks pean ettekanded mille pidasid Andres Septer ja Elar Lang		Kokkuvõtteks võin ma öelda, et oli huvitav näha edukaid it inimesi ja kuulda nende mõtteid ja vihjeid, kuidas kooli suhtuda tuleks. Ühisosaks tundus olevat see, et tähtis on see, ala sind huvitaks, et tulevikus hobi olekski töö ning tähtis on ka kollektiiv kus töötad, sest üheskoos on lihtsam areneda. Kõige huvitavamaks pean ettekanded mille pidasid Andres Septer ja Elar Lang

	~~==Notes==~~

	Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Jjoeleht at 00:15, 21 October 2014

2014-10-21T00:15:17Z

Jjoeleht at 23:57, 20 October 2014

2014-10-20T23:57:21Z

← Older revision		Revision as of 02:57, 21 October 2014
Line 67:		Line 67:

	====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====		====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====
	~~jah~~		Ei pea, peab ainult arvestama, et kolledžit lõpetada tuleb sooritada õppekavas määratud mahus valikaineid.
			<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? KKK p. 2]</ref>
	====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====		====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====
	ei		RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.
			<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? KKK p. 2]</ref>

	===Ülesanne===		===Ülesanne===

Jjoeleht at 23:37, 20 October 2014

2014-10-20T23:37:25Z

← Older revision		Revision as of 02:37, 21 October 2014
Line 6:		Line 6:

	==Essee==		==Essee==
	~~Siia tuleb~~ essee ~~tekst~~. ~~Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e~~-~~ope~~.~~ee/ess/echo/presentation/552b549b~~-~~da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus~~ ja ~~sisekord" (Inga Vau~~, ~~Margus Ernits~~, ~~Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada~~ ...		Käesolev essee on loodud õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” raames. Aine õppekavast lugedes selgub,et selle aine peaeemärk anda õppurile ülevaade it-maailma erinevatest tahkudest läbi erinevate it valdkonna inimeste silmade. Aine polnud mulle võõras olin juba mõni aasta tagasi sattunud it-kolledži wikisse ja mõnda tutvustavat videot näinud, ka üks klassivend vaatas videos vastu. Samuti andsid aine kohta ka infot tuutorid, kelle arvamused ainest olid seinast seina. Ühe jaoks oli huvitav, teise jaoks liiga laialivalguv. Ääremärkusena võib mainida, et aine tundus huvitav just inimese jaoks, kes oli saabunud it kolledžisse otse keskkoolist ja inimene kes oli natuke elu näinud arvas, et aine oli liiga laialivalguv.

			Ka mulle pole it maailm võõras, kuna ise olen ka üsna mitu aastat juba selles valdkonnas tegev olnud (Kunagi üritasin it eriala õppida ttü-s ent seal kaugele ei jõudnud. Kuna olin ka otse keskkoolipingist/kaitseväest otse ülikooli maandunud ning ei teadnud kas tegelikult on see ikka see eriala,millega ma tahaks eluaeg tegeleda) ning nii jäi koolitee pooleli. Aja möödudes siiski õppisin Tarkvara arendajaks ühes nn kutsekoolis ning sellele järgnes 3 aastat tööd veebiarendajana ühes väikses veebifirmas.. kus peaasjalikult tegelesin e-poodide liidestamisega majandustarkvarade ja transpordi ning makseviisidega.. Aga kuna tegemist oli väikefirmaga tuli ka loomulikult teha testimist ja süsteemi administraatori tööd. Nii et julgen ütelda, et it maailma olen ma natuke näinud. Katsun eriala raames toimunud loengud ükshaaval läbi käia, huvitavad mõtted välja tuua ja kommenteerida, kuidas need sobivad minu praegusesse maailmapilti.

			Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]</ref> toimus juba eelnädalal ning tegemist oli sissejuhatava loenguga, kus räägiti üldiselt, kuhu kooli me oleme sattunud, räägiti kust tähtsamat infot leida, mainiti on raamatukogu, anti infot õppeainete deklareerimisest ning tähtsatest kuupäevadest. Midagi väga uudset või üllatavat ma sealt loengust teada ei saanud, sest uudishimuliku inimesena olin eelt ööd teinud ja kogu itkolledži kodulehekülje läbi uurinud.

	~~Refereerimist saab teha '''~~<~~nowiki~~><ref>~~Õppkorralduse eeskiri P4~~.4 ...~~</ref></nowiki>''' märgistega~~.		Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]</ref> rääkis Margus Ernits meile õppimisest ja motivatsioonist. Kõige olulisemana jäi kõrvu kõlama, et kool ei saa kõike õpetada vaid kooli ülesanne on õpetada õppima ja mõtlema ning kool annab baasteadmised, millele tööle minnes on hea töö jaoks vajaliku infot külge pookida. Teine suurem teema mida ta puudutas oli sõbra aitamine, või lausa sõbra eest koduste tööde või kontrolltööde ära tegemist. Esiteks on see karistatav ning teiseks sa teed sellega oma sõbrale karuteene, sest sa ei saa tema eest kaitsta lõputööd või tulevikus tööd teha. See probleem on mulle rohkem tuttav kutsekoolist, kuhu olid maabunud inimesed otse keskkoolist,ning oli ka sattunud ininmesi kellel it vastu huvi puudus, vaid olid lihtsalt rõõmsad, et elus esimest korda kodust ära, suurde linna, said ning otsisid viise, kuidas igast ainest võimalikult lihtsalt läbi saaks.. Loomulikult nüüd nad ei tööta it sfääris vaid viimane info oli, et töötavad ehitajana või on läinud austraaliasse õnne otsima.

	~~Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''~~<~~nowiki~~>~~==Notes==~~</~~nowiki~~>~~'''~~		Kolmandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]</ref> pidas taas Margus Ernits, kes seekord rääkis teemal robootika ja häkkimine. Seekord andis ta ülevaate, mida on robotiklubis tehtud ja kirjeldas mõnda põnevamat robotiklubi projekti.Teiseks rõhutas ta, et õppimisel on tähtis leida inimesed, kes teavad sinust rohkem ja kuulata neid mis neil on õpetada, sest igalt inimeselt on midagi õppida ja samas neile saab ise midagi omalt poolt õpetada. Samuti mainis ta, et õppimise kõige olulisem võti on see, et asi peab sind reaalselt huvitama, ehk siis tuleks juba esimene kursus leida omale huvitav it alane projekt, mida saaksid vaikselt edasi arendada ja selle käigus uusi asju õppida. Enda arvamus on sama, et grupitöös peitub jõud, et kui koos mingi asja kallal nokitseda, tekib sünergia ja võib jõuda kaugemale, kui üksi nurgas “Põlve otsas nikerdades”.

	~~Abi mediawiki kirjutamisel~~ saab ~~mediawiki kodulehelt~~<ref>[~~http~~://~~www~~.~~mediawiki~~.~~org~~/~~wiki~~/~~Help~~:~~Formatting Mediawiki~~ - ~~Help Formatting~~]</ref>.		Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast]</ref> külastas meid Janika Liiv firmast nimega Toggl'e. Janika Liiv taas rõhus(nagu ka Ernits) ka igasugu klubilist tegevust, täpsemalt tema puhul Rails Girlsi, et omavahel suheldes saab põnevat infot ja uusi ideid, Samuti mainis ta niinimetatud “Petise sündroomi”, et mingi hetk võib programmeerijal(kui ta ei saa oma tehtud töö kohta piisavalt tagasisidet) tekkida tunne, et tema tehtud asjad töötavad ainutl tänu heale õnnele ja tegelikult ta ei oska midagi. Olen suhteliselt samasuguse tundeid tundnud.. ja see on ka üks põhjustest miks taas kooli tulin.. et saada ettekujutus oma reaalsetest oskustest ja õppida midagi juurde

			Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele ]</ref> käis meil külas Carolyn Ficher, kes töötab süsteemi administraatorina Skypes, tema jutust jäid meelde, et selle asja vastu, millega saa tegeled peab reaalne huvi olema, ning kui motivatsioon kaob, siis on selleks puhuks hea külastada erinevaid konverentse, mis avardavad su maailmapilti ning lisaks kohtud seal huvitavate inimestega ning näed, kuidas mujal asjad käivad, Samuti konverentsilt naastes on taas energiat ja motivatsiooni, et oma tööd edasi teha. Lisaks rõhutas, et tähtis on, et oleks unistused, mille poole püüelda.

			Järgmises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]</ref> külastas meid Kristjan Karmo kes töötas firmas nimega ASA mis pakub Tarkvara kvaliteedikontrolli, ehk siis maakeeli tegeleb it süsteemide testimisega, Ta andis meile ülevaate erinevatest testimis meetoditest.. ning seletas, et mida varem süsteemi arendamisel viga avastatakse, seda odavam on seda parandada. Lisaks rõhutas ta ka, et testimine on seetõttu arendamisest parem töö, kuna vigade otsimise teiste tööst on tunduvalt rahulikum , kui ise vigu teha ja nende eest vastu pead saada. Kuigi ma olen ka varem oma tehtud kodulehti testinud, siis ma pole mõelnud, et ma võiks tulevikus reaalselt testijaks saada, ent Kristjan Karmo jutt tekitas idee, et miks mitte tulevikus hoopis seda ala proovida.

			Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]</ref> käis Andres Septer, kes rääkis meile it maailmast äri infotehnoloogia küljepealt. Ta andis paar head soovitust mille järgi valida tulevast töökohta. Suure ettevõtte plussid pidid olema, et ettevõttel on palju raha mille eest “kalleid mänguasju” teile testimiseks osta, ning suures firmas leidub ikka keegi, kes tööd teeb, et kui te olete laisk siis võite suht vähese töö tegemisega firmas pääseda. Aga kui sa tahad areneda ja näha tööl inimesi kellel on sära silmades ja kellele meeldib tõesti oma töö, siis soovitas mõnda startupi tööle minna.Lisaks pidi väikeste firmade miinus olema see, et eelarvega on kitsas, ning sellest johtuvalt ei ole seal kunagi aega midagi teha korralikult, aga alati on aega oma eelnevat tööd parandada. See viimane lause sobib ka mu eelneva töökogemise kohta. Tehakse ruttu projekt valmis, isegi ei testita korralikult, küll klient testib, ja siis pärast hakkab riburadapidi probleeme välja ujuma, mida on vaja kustutada ja seda juba uue projekti ajast

			Kaheksandas ning ka ühtlasi viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]</ref> käis meil külas Elar Lang, kes töötab firmas Clarified Security's turvatestija ja koolitajana.. Sellest firmast ma olin ka varem kuulnud, kuna firma juht, Mehis Hakkaja, käis paar aastat tagasi Devclubis turvalisusest rääkimas ja näitamas kui lihtsalt võib browseri turvaaugu või mõne lisa kaudu viiruse oma arvutisse saada. Elari jutust jätsin meelde soovituse suhtuda koolis käimisesse nagu töösse, vaadelda õppeaineid nagu projekte millel on kindel ajaplaan. Ning asjad õigeks ajaks valmis teha. Ning hiljem sama suhtumine tööl käimisesse üle kanda. Samuti mainis mida tema uuelt töötajalt ootab.. Ei ole tähtis mida sa oskad praegu vaid on tähtis mida sa tahad osata 1 aasta pärast”


			Kokkuvõtteks võin ma öelda, et oli huvitav näha edukaid it inimesi ja kuulda nende mõtteid ja vihjeid, kuidas kooli suhtuda tuleks. Ühisosaks tundus olevat see, et tähtis on see, ala sind huvitaks, et tulevikus hobi olekski töö. Kõige huvitavamaks pean ettekanded mille pidasid Andres Septer ja Elar Lang

	==Notes==		==Notes==

Jjoeleht at 22:23, 16 October 2014

2014-10-16T22:23:01Z

← Older revision		Revision as of 01:23, 17 October 2014
Line 22:		Line 22:
	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==
	===Küsimus B===		===Küsimus B===
	Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

	<~~nowiki~~>~~Märkuseks järgmiseks aastaks~~ - ~~küsimuse sõnastust parandanda~~ - ~~vaata historyt~~</~~nowiki~~>		====Kukkusid arvestusel läbi Kaua on võimalik arvestust teha?====
			Õigus kordusarvestust teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamisesemestri lõpust (v. a praktika)
			<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.3]</ref>

	~~'''Vastus'''~~		====Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?====
			Kokku tuleks leppida õppejõuga, sest õppejõul on õigus sulle anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine oleks kordusarvestuse eelduseks.
			<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.4]</ref>

	~~Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused~~ ...		====Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?====
			Kordusarvestusele registreeritakse õisi kaudu
			<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>

			====Mis on tähtajad?====
			Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
			<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.3]</ref>

			====Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?====
			Re kohal on kordussoorituse tegemine tasuta
			<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>

			====Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?====
			Kordussoorituse tasu on 20 €
			<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>

	===Küsimused 1===		===Küsimused 1===
	~~'''~~Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?~~'''~~		====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====

	Õppekava vahetamiseks tuleb EIK õppeosakonda esitada rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ning nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse (7.2.1) Avalduse saab esitada vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semesti punase joone päeva (7.1)

			Õppekava vahetamiseks tuleb EIK õppeosakonda esitada rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ning nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 7.2.1]</ref> Avalduse saab esitada vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semesti punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 7.1]</ref>

	~~'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''~~

	~~Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh.~~ deklareeritud, kuid ~~sooritamata~~ jäänud ~~valikained)~~?~~'''~~		====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====
			jah

			====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====
			ei

			===Ülesanne===
			====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?====
			Kuna kohustus täitmata EAP-de eest maksta tekib alates 27 EAP-st semestri kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>, siis hüvitada tuleb 2*27-19-20=15 EAP-d

			====Kui suur on teile esitatav arve?====
			Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> järelikult tuleb hüvitada 50 * 15 = 750€

	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Jjoeleht at 21:04, 16 October 2014

2014-10-16T21:04:40Z

← Older revision		Revision as of 00:04, 17 October 2014
Line 30:		Line 30:
	Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...		Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

	===~~Küsimus 3~~===		===Küsimused 1===
	Millised ~~võimalused~~ on ~~minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis~~ tegevused tuleb ~~selleks~~ teha? ~~Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?~~ Kas ~~puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid~~? ~~Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi~~?		'''Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''

			Õppekava vahetamiseks tuleb EIK õppeosakonda esitada rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ning nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse (7.2.1) Avalduse saab esitada vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semesti punase joone päeva (7.1)


			'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''

			Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''

	~~'''Vastus'''~~

	~~Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...~~


	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Jjoeleht: Created page with "Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Joonas Jõeleht Esitamise kuupäev: 20. Oktoober 2014 ==Essee== Siia tuleb essee tekst. …"

2014-10-16T20:19:24Z

Created page with "Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Joonas Jõeleht Esitamise kuupäev: 20. Oktoober 2014 ==Essee== Siia tuleb essee tekst. …"

New page

Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Jõeleht

Esitamise kuupäev: 20. Oktoober 2014

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki>==Notes==</nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>

'''Vastus'''

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

=Viited=
<references />

← Older revision		Revision as of 03:15, 21 October 2014
Line 1:		Line 1:
	Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)		[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: Joonas Jõeleht		Autor: Joonas Jõeleht
Line 6:		Line 6:

	==Essee==		==Essee==
	Käesolev essee on loodud õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” raames. Aine õppekavast lugedes selgub,et selle aine peaeemärk anda õppurile ülevaade ~~it-~~maailma erinevatest tahkudest läbi erinevate it valdkonna inimeste silmade. Aine polnud mulle võõras olin juba mõni aasta tagasi sattunud it-kolledži wikisse ja mõnda tutvustavat videot näinud~~, ka üks klassivend vaatas videos vastu~~. Samuti andsid aine kohta ka infot tuutorid, kelle arvamused ainest olid seinast seina. Ühe jaoks oli huvitav, teise jaoks liiga laialivalguv. Ääremärkusena võib mainida, et aine tundus huvitav just inimese jaoks, kes oli saabunud ~~it kolledžisse~~ otse keskkoolist ja inimene kes oli natuke elu näinud arvas, et aine oli liiga laialivalguv.		Käesolev essee on loodud õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” raames. Aine õppekavast lugedes selgub,et selle aine peaeemärk on anda õppurile ülevaade IT maailma erinevatest tahkudest läbi erinevate IT valdkonna inimeste silmade. Aine polnud mulle võõras, olin juba mõni aasta tagasi sattunud it kolledži wikisse ja mõnda tutvustavat videot näinud. Samuti andsid aine kohta ka infot tuutorid, kelle arvamused ainest olid seinast seina. Ühe jaoks oli huvitav, teise jaoks liiga laialivalguv. Ääremärkusena võib mainida, et aine tundus huvitav just inimese jaoks, kes oli saabunud IT Kolledžisse otse keskkoolist ja inimene, kes oli natuke elu näinud arvas, et aine oli liiga laialivalguv.

	Ka mulle pole it maailm võõras, kuna ise olen ka üsna mitu aastat juba selles valdkonnas tegev olnud (Kunagi üritasin it eriala õppida ~~ttü~~-s ent seal kaugele ei jõudnud~~. Kuna~~ olin ka otse ~~keskkoolipingist~~/kaitseväest otse ülikooli maandunud ning ei teadnud kas tegelikult on see ikka see eriala,millega ma ~~tahaks~~ eluaeg tegeleda) ning nii jäi koolitee pooleli. Aja möödudes siiski õppisin ~~Tarkvara~~ arendajaks ühes nn kutsekoolis ning sellele järgnes 3 aastat tööd veebiarendajana ühes väikses veebifirmas.. kus peaasjalikult tegelesin e-poodide liidestamisega majandustarkvarade ja transpordi ning makseviisidega.. Aga kuna tegemist oli väikefirmaga tuli ka loomulikult teha testimist ja süsteemi administraatori tööd. Nii et julgen ütelda, et it maailma olen ma natuke näinud. Katsun eriala raames toimunud loengud ükshaaval läbi käia, huvitavad mõtted välja tuua ja kommenteerida, kuidas need sobivad minu praegusesse maailmapilti.		Ka mulle pole IT maailm võõras, kuna ise olen ka üsna mitu aastat juba selles valdkonnas tegev olnud (Kunagi üritasin IT eriala õppida TTÜ-s ent seal kaugele ei jõudnud, kuna olin ka otse keskkooli pingist/kaitseväest otse ülikooli maandunud ning ei teadnud kas tegelikult on see ikka see eriala, millega ma tahaksin eluaeg tegeleda) ning nii jäi seekord koolitee pooleli. Aja möödudes siiski õppisin tarkvara arendajaks ühes nn kutsekoolis ning sellele järgnes 3 aastat tööd veebiarendajana ühes väikses veebifirmas, kus peaasjalikult tegelesin e-poodide liidestamisega majandustarkvarade ja transpordi ning makseviisidega.. Aga kuna tegemist oli väikefirmaga tuli ka loomulikult teha testimist ja süsteemi administraatori tööd. Nii et julgen ütelda, et IT maailma olen ma natuke näinud. Katsun eriala raames toimunud loengud ükshaaval läbi käia, huvitavad mõtted välja tuua ja mõnda ka kommenteerida, kuidas need sobivad minu praegusesse maailmapilti.

	Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]</ref> toimus juba eelnädalal ning tegemist oli sissejuhatava loenguga, kus räägiti ~~üldiselt~~, kuhu kooli me oleme sattunud, ~~räägiti~~ kust tähtsamat infot leida, mainiti on raamatukogu, anti infot õppeainete deklareerimisest ning tähtsatest kuupäevadest. Midagi väga uudset või üllatavat ma sealt loengust teada ei saanud, sest uudishimuliku inimesena olin ~~eelt ööd~~ teinud ja kogu ~~itkolledži~~ kodulehekülje läbi uurinud.		Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]</ref> toimus juba eelnädalal ning tegemist oli üldise sissejuhatava loenguga, kus räägiti, kuhu kooli me oleme sattunud,näidati kust tähtsamat infot leida, mainiti kus on raamatukogu, anti infot õppeainete deklareerimisest ning tähtsatest kuupäevadest. Midagi väga uudset või üllatavat ma sealt loengust teada ei saanud, sest uudishimuliku inimesena olin eeltööd teinud ja kogu IT Kolledži kodulehekülje läbi uurinud.

	Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]</ref> rääkis Margus Ernits meile õppimisest ja motivatsioonist. Kõige olulisemana jäi kõrvu kõlama, et kool ei saa kõike õpetada vaid kooli ülesanne on õpetada õppima ja mõtlema ning kool annab baasteadmised, millele tööle minnes on hea töö jaoks vajaliku infot külge pookida. Teine suurem teema mida ta puudutas oli sõbra aitamine, või lausa sõbra eest ~~koduste tööde~~ või kontrolltööde ära tegemist. Esiteks on see karistatav ning teiseks sa teed sellega oma sõbrale karuteene, sest sa ei saa tema eest kaitsta lõputööd või tulevikus tööd teha. See probleem on mulle rohkem tuttav kutsekoolist, kuhu olid maabunud inimesed otse keskkoolist,ning oli ka sattunud ininmesi kellel it vastu huvi puudus, vaid olid lihtsalt rõõmsad, et elus esimest korda kodust ära, suurde linna, said ning otsisid viise, kuidas igast ainest võimalikult lihtsalt läbi saaks.. Loomulikult nüüd nad ei tööta it sfääris vaid viimane info oli, et töötavad ehitajana või on läinud austraaliasse õnne otsima.		Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]</ref> rääkis Margus Ernits meile õppimisest ja motivatsioonist. Kõige olulisemana jäi kõrvu kõlama, et kool ei saa kõike õpetada vaid kooli ülesanne on õpetada õppima ja mõtlema ning kool annab baasteadmised, millele tööle minnes on hea töö jaoks vajaliku infot külge pookida. Teine suurem teema mida ta puudutas oli sõbra aitamine, või lausa sõbra eest kodustetööde või kontrolltööde ära tegemist. Esiteks on see karistatav ning teiseks sa teed sellega oma sõbrale karuteene, sest sa ei saa tema eest kaitsta lõputööd või tulevikus tööd teha. See probleem on mulle rohkem tuttav kutsekoolist, kuhu olid maabunud inimesed otse keskkoolist,ning oli ka sattunud ininmesi kellel IT vastu reaalne huvi puudus, vaid olid lihtsalt rõõmsad, et elus esimest korda kodust ära, suurde linna, said ning otsisid viise, kuidas igast ainest võimalikult lihtsalt läbi saaks.. Loomulikult nüüd nad ei tööta IT sfääris vaid viimane info oli, et töötavad ehitajana või on läinud austraaliasse õnne otsima.

	Kolmandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]</ref> pidas taas Margus Ernits, kes seekord rääkis teemal robootika ja häkkimine. Seekord andis ta ülevaate, mida on robotiklubis tehtud ja kirjeldas mõnda põnevamat robotiklubi projekti.Teiseks rõhutas ta, et õppimisel on tähtis leida inimesed, kes teavad sinust rohkem ja kuulata neid mis neil on ~~õpetada~~, sest igalt inimeselt on midagi õppida ja samas neile saab ise midagi omalt poolt õpetada. Samuti mainis ta, et õppimise kõige olulisem võti on see, et asi peab sind reaalselt huvitama, ehk siis tuleks juba esimene kursus leida omale huvitav it alane projekt, mida saaksid vaikselt edasi arendada ja selle käigus uusi asju õppida. Enda arvamus on sama, et grupitöös peitub jõud, et kui koos mingi asja kallal nokitseda, tekib sünergia ja võib jõuda kaugemale, kui üksi nurgas “Põlve otsas nikerdades”.		Kolmandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]</ref> pidas taas Margus Ernits, kes seekord rääkis teemal robootika ja häkkimine. Seekord andis ta ülevaate, mida on robotiklubis tehtud ja kirjeldas mõnda põnevamat robotiklubi projekti. Teiseks rõhutas ta, et õppimisel on tähtis leida inimesed, kes teavad sinust rohkem ja kuulata neid, mis neil on öelda, sest igalt inimeselt on midagi õppida ja samas neile saab ise midagi omalt poolt õpetada. Samuti mainis ta, et õppimise kõige olulisem võti on see, et asi peab sind reaalselt huvitama, ehk siis tuleks juba esimene kursus leida omale huvitav IT alane projekt, mida saaksid vaikselt edasi arendada ja selle käigus uusi asju õppida. Enda arvamus on sama, et grupitöös peitub jõud, et kui koos mingi asja kallal nokitseda, tekib sünergia ja võib jõuda kaugemale, kui üksi nurgas “Põlve otsas nikerdades”.

	Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast]</ref> külastas meid Janika Liiv firmast nimega Toggl'e. Janika Liiv taas rõhus(nagu ka Ernits) ka igasugu ~~klubilist tegevust~~, täpsemalt tema puhul Rails Girlsi, et omavahel suheldes saab põnevat infot ja uusi ideid, Samuti mainis ta niinimetatud “Petise sündroomi”, et mingi hetk võib programmeerijal(kui ta ei saa oma tehtud töö kohta piisavalt tagasisidet) tekkida tunne, et tema tehtud asjad töötavad ainutl tänu heale õnnele ja tegelikult ta ei oska midagi. Olen suhteliselt ~~samasuguse tundeid tundnud~~.~~. ja~~ see on ka üks põhjustest miks taas kooli tulin.. et saada ettekujutus oma reaalsetest oskustest ja õppida midagi juurde		Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast]</ref> külastas meid Janika Liiv firmast nimega Toggl'e. Janika Liiv taas rõhus(nagu ka Ernits) ka igasugu klubilise tegevuse kasulikust, täpsemalt tema puhul Rails Girlsi, et omavahel suheldes saab põnevat infot ja uusi ideid, Samuti mainis ta niinimetatud “Petise sündroomi”, et mingi hetk võib programmeerijal(kui ta ei saa oma tehtud töö kohta piisavalt tagasisidet) tekkida tunne, et tema tehtud asjad töötavad ainutl tänu heale õnnele ja tegelikult ta ei oska midagi. Olen suhteliselt samasuguses seisus olnud. Ja see on ka üks põhjustest miks taas kooli tulin, et saada ettekujutus oma reaalsetest oskustest ja õppida midagi juurde.

	Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele ]</ref> käis meil külas Carolyn Ficher, kes töötab süsteemi administraatorina Skypes, tema ~~jutust jäid meelde~~, et selle asja vastu, millega saa tegeled peab reaalne huvi olema, ning ~~kui motivatsioon kaob, siis~~ on ~~selleks puhuks~~ hea külastada erinevaid konverentse, mis avardavad su maailmapilti ning lisaks kohtud seal huvitavate inimestega ning näed, kuidas mujal asjad käivad, Samuti konverentsilt naastes on taas energiat ja motivatsiooni, et oma tööd edasi teha. Lisaks rõhutas, et tähtis on, et oleks unistused, mille poole püüelda.		Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele ]</ref> käis meil külas Carolyn Ficher, kes töötab süsteemi administraatorina Skypes, tema jutus kordus taas iva, et selle asja vastu, millega saa tegeled peab reaalne huvi olema, ning motivatsiooni ergutamiseks on hea külastada erinevaid konverentse, mis avardavad su maailmapilti ning lisaks kohtud seal huvitavate inimestega ning näed, kuidas mujal asjad käivad. Samuti konverentsilt naastes on taas energiat ja motivatsiooni, et oma tööd edasi teha. Lisaks rõhutas, et tähtis on, et oleks unistused, mille poole püüelda.

	Järgmises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]</ref> külastas meid Kristjan Karmo kes töötas firmas nimega ASA mis pakub Tarkvara kvaliteedikontrolli, ehk siis maakeeli tegeleb it süsteemide testimisega, Ta andis meile ülevaate erinevatest testimis meetoditest.~~. ning~~ seletas, et mida varem süsteemi arendamisel viga avastatakse, seda odavam on seda parandada. Lisaks rõhutas ta ka, et testimine on seetõttu arendamisest parem töö, kuna vigade otsimise teiste tööst on tunduvalt rahulikum , kui ise vigu teha ja nende eest vastu pead saada. Kuigi ma olen ka varem oma tehtud kodulehti testinud, siis ma pole mõelnud, et ma võiks tulevikus reaalselt testijaks saada, ent Kristjan Karmo jutt tekitas idee, et miks mitte tulevikus hoopis seda ala proovida.		Järgmises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]</ref> külastas meid Kristjan Karmo kes töötas firmas nimega ASA mis pakub Tarkvara kvaliteedikontrolli, ehk siis maakeeli tegeleb IT süsteemide testimisega, Ta andis meile ülevaate erinevatest testimis meetoditest. Ning seletas, et mida varem süsteemi arendamisel viga avastatakse, seda odavam on seda parandada. Lisaks rõhutas ta ka, et testimine on seetõttu arendamisest parem töö, kuna vigade otsimise teiste tööst on tunduvalt rahulikum , kui ise vigu teha ja nende eest vastu pead saada. Kuigi ma olen ka varem oma tehtud kodulehti testinud, siis ma pole mõelnud, et ma võiks tulevikus reaalselt testijaks saada, ent Kristjan Karmo jutt tekitas idee, et miks mitte tulevikus hoopis seda ala proovida.

	Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]</ref> käis Andres Septer, kes rääkis meile it maailmast äri infotehnoloogia küljepealt. Ta andis paar head soovitust mille järgi valida tulevast töökohta. Suure ettevõtte plussid pidid olema, et ettevõttel on palju raha mille eest “kalleid mänguasju” teile testimiseks osta, ning suures firmas leidub ikka keegi, kes tööd teeb, et kui te olete laisk siis võite suht vähese töö tegemisega firmas pääseda. Aga kui sa tahad areneda ja näha tööl inimesi kellel on sära silmades ja kellele meeldib tõesti oma töö, siis soovitas ~~mõnda startupi tööle minna~~.Lisaks pidi väikeste firmade miinus olema see, et eelarvega on kitsas, ning sellest johtuvalt ei ole seal kunagi aega midagi teha korralikult, aga alati on aega oma eelnevat tööd parandada. See viimane lause sobib ka mu eelneva töökogemise kohta. Tehakse ruttu projekt valmis, isegi ei testita korralikult, küll klient testib, ja siis pärast hakkab riburadapidi probleeme välja ujuma, mida on vaja kustutada ja seda juba uue projekti ajast		Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]</ref> käis Andres Septer, kes rääkis meile IT maailmast äri infotehnoloogia küljepealt. Ta andis paar head soovitust mille järgi valida tulevast töökohta. Suure ettevõtte plussid pidid olema, et ettevõttel on palju raha mille eest “kalleid mänguasju” teile testimiseks osta, ning suures firmas leidub ikka keegi, kes tööd teeb, nii et kui te olete laisk siis võite suht vähese töö tegemisega firmas pääseda (Kui olete virk, siis see on ilmselge miinus). Aga kui sa tahad areneda ja näha tööl inimesi kellel on sära silmades ja kellele meeldib tõesti oma töö, siis soovitas proovida töötamist mõnes startupis. Lisaks pidi väikeste firmade miinus olema see, et eelarvega on kitsas, ning sellest johtuvalt ei ole seal kunagi aega midagi teha korralikult, aga alati on aega oma eelnevat tööd parandada. See viimane lause sobib ka mu eelneva töökogemise kohta. Tehakse ruttu projekt valmis, isegi ei testita korralikult, küll klient testib, ja siis pärast hakkab riburadapidi probleeme välja ujuma, mida on vaja kustutada ja seda juba uue projekti ajast

	Kaheksandas ning ka ühtlasi viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]</ref> käis meil külas Elar Lang, kes töötab firmas Clarified Security's turvatestija ja koolitajana.. Sellest firmast ma olin ka varem kuulnud, kuna ~~firma juht~~, Mehis Hakkaja, käis paar aastat tagasi Devclubis turvalisusest rääkimas ja näitamas kui lihtsalt võib browseri turvaaugu või mõne lisa kaudu viiruse oma arvutisse saada. Elari jutust jätsin meelde soovituse suhtuda koolis käimisesse nagu töösse, vaadelda õppeaineid nagu projekte millel on kindel ajaplaan~~. Ning~~ asjad õigeks ajaks valmis teha. Ning hiljem sama suhtumine tööl käimisesse üle kanda. Samuti mainis mida tema uuelt töötajalt ootab.. Ei ole tähtis mida sa oskad praegu vaid on tähtis mida sa tahad osata 1 aasta pärast”		Kaheksandas ning ka ühtlasi viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]</ref> käis meil külas Elar Lang, kes töötab firmas Clarified Security's turvatestija ja koolitajana.. Sellest firmast ma olin ka varem kuulnud, kuna firmajuht, Mehis Hakkaja, käis paar aastat tagasi Devclubis turvalisusest rääkimas ja näitamas kui lihtsalt võib browseri turvaaugu või mõne browseri lisa kaudu viiruse oma arvutisse saada. Elari jutust jätsin meelde soovituse suhtuda koolis käimisesse nagu töösse, vaadelda õppeaineid nagu projekte millel on kindel ajaplaan ja asjad õigeks ajaks valmis teha. Ning hiljem sama suhtumine tööl käimisesse üle kanda. Samuti mainis mida tema uuelt töötajalt ootab. Ei ole tähtis mida sa oskad praegu vaid on tähtis mida sa tahad osata 1 aasta pärast”


	Kokkuvõtteks võin ma öelda, et oli huvitav näha edukaid it inimesi ja kuulda nende mõtteid ja vihjeid, kuidas kooli suhtuda tuleks. Ühisosaks tundus olevat see, et tähtis on see, ala sind huvitaks, et tulevikus hobi olekski töö. Kõige huvitavamaks pean ettekanded mille pidasid Andres Septer ja Elar Lang		Kokkuvõtteks võin ma öelda, et oli huvitav näha edukaid it inimesi ja kuulda nende mõtteid ja vihjeid, kuidas kooli suhtuda tuleks. Ühisosaks tundus olevat see, et tähtis on see, ala sind huvitaks, et tulevikus hobi olekski töö ning tähtis on ka kollektiiv kus töötad, sest üheskoos on lihtsam areneda. Kõige huvitavamaks pean ettekanded mille pidasid Andres Septer ja Elar Lang

	==Notes==		==Notes==
Line 67:		Line 67:

	====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====		====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====
	Ei pea, peab ainult arvestama, et kolledžit lõpetada tuleb sooritada õppekavas määratud mahus valikaineid.		Ei pea, peab ainult arvestama, et kolledžit lõpetada, tuleb sooritada õppekavas määratud mahus valikaineid.
	<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? KKK p. 2]</ref>		<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? KKK p. 2]</ref>
	====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====		====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====