User:Jjurtsen - Revision history

Jjurtsen at 09:04, 25 April 2019

2019-04-25T09:04:34Z

← Older revision	Revision as of 12:04, 25 April 2019
Line 1:	Line 1:
		[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
		Autor:

		Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

		==Essee==
		Mulle vedas... Võimalus kasutada ning teada saada mis endast arvuti kujutab ma sain veel põhikoolis, vanem vend astus sisse IT erialale. Loomulikult esmaseks tutvumiseks olid arvutimängud, seejärel juba tekkis huvi aga mis seal kasti sees toimub ja kuidas see töötab. Niisiis kaugel enne gümnaasiumi lõpetamist mina juba teadsin millega ma hakkan tulevikus tegelema.

		*Kahtes esimese loengu videotes<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov)]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Loeng "Erialatutvustus" (Kristjan Karmo)]</ref> oli üldiselt räägitud ülikooli sise-reeglitest, eeskirjast, tulevast õppetööst ning lühidalt teistest sisseastujale vajalikutest nippidest. On hea, et see aine tuleb kõige esimesena mille sisseastuja kuulab, sest antakse kohe ja kiirelt ülevaade ülikoolist ning mis hakkab ees ootama. Vähemalt saab võimalikuks endale teha väike kokkuvõtte ja plaan, mille järgi on juba kergem millegiga alustada ja tegutseda. Tihti juhtub nii, et uuel tudengil tutvumisi ei ole, informatsiooni maht on suur ning see on eraldatud. Võib raske toime tulla ja selle kõike kokku panna. Sel juhul aga paar loengud ning kõik vajalikud võtmed on sinu käes. Võta neid kaasa koos tunniplaaniga ja õppida! Samuti anti lühikokkuvõtte õpetavatest erialadest, et tudengid said endale ette kujutust kus ja kuidas nad saaksid omandatud teadmised tulevikus rakendada ning mis viisil.

		*Teise loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu (Andres Kütt)]</ref> esinejaks oli Andres Kütt. Olen teda juba kohtunud kord RIA seminaril kus ta rääkis riigi infosüsteemi arendamisest ning mis väljakutsed ja raskused nendel sellega olid. Minu arust kõige meelde jäetav esinemine. Oli väga huvitav kuulata ja teada saada mida see inimene endast välja kujutab. Väga ambitsionikas ja tark IT Guru, kellel tuli välja paar sõnadega meile välja selgitada peamised sihid ja õiged prioriteedid mitte vaid ülikoolis õppimise kohta, kui ka elu kohta. Õiged sõnad olid, et meie oma haridus peab ainult meid huvitama ning peab olema pidev püüd enesearendamiseks. Ma sain natuke rohkem teada IT arhitekti tööst, millega nad tegelevad ja mis on nende asukoht IT süsteemide. hierarhias. Lisaks mainis ta, et peab olema hea kommunikatsiooni oskus ja rohkem selleks, et teised inimesed kellega on igapäevane kokkupuute saaks sind paremini aru probleemide arutlemisel või lahendamisel. See aga omakorda moodustab head meskonnatööd. Lõpuks meeldis tema ütlus "Kui on väga hea põhjus siis igasugused asjad saavad võimalikuks". Minu jaoks see tähendab selle, et kui midagi ei tee niisiis midagi ka ei saa.

		*Kolmanda loengu esinajateks<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (Kristel & Marko Kruustük)]</ref> olid ettevõtte '''Testilio''' asutajad Kristel & Marko Kruustük. Olen neid varem näinud ühes video saades kui Eesti üks edukamaid startup. Minu tegevus ennem ei olnud kuidagi seotud tarkvara testimisega niisiis oli huvitav neid kuulata. Sain natuke aimu startup'idest ja kuidas nad töötavad. Sellistest üritustest nagu hackathon ja techstars ning väga huvitavat teenust algajatele äri inimestele pakutavast ettevõttest '''Garage 48 HUB'''. Jäi meelde üks levinud nüanss esinajate kohta, et nad mõlemad täpselt ei teadnud millega tahavad tegelema pärast keskkooli lõpetamist ning ülikooli astudes, aga siiski saavutasid edu nende projekti realiseerimisel.

		*Neljanda loengu esinajaks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman ]</ref> oli Lembitu Ling ning rääkis enda ajaloost ja kogemusest süsteemadministraatorina töötades. Taaskord kulan veel ühe inimese suust, et ta ei mõeldnud oma IT'ga seotud tulevikust. Kuna mul olemas kogemus antud valdkonnas ma ei kuulnud eriti midagi uut, aga siiski oli huvitav kuulata ühe sysadmini lugu. Tõsi see, et laisk admin on hea admin. Laiskus toob endaga soov automatiseerida igapäevase ruutini vabastades aega teiste asjade jaoks. Kuigi tööandja võib tõesti arvata mitte leides admini oma töökohal või terve tööpaeva klaviatuuril koputades, et tema midagi ei tee või on tööd vähe, on vaja vaadata tulemustele antud juhul. Kui kõik töötab nii nagu peaks ja tulemus on rahuldatav siis on juba mingi töö teinud, et selle tulemuse saavutada. Kuid teisest küljest sysadmin peaks oma ala hästi tundma ja isegi kui ta programmeerija ei ole peab ta vähemalt koodi lugeda osata

		*Viienda loengu esinajateks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref> olid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Mulle meldis nagu Andres seletas jämedalt kuid samal ajal väga lihtsalt tänase päeva tööturul toimuvad reaaliat. Samuti millest on vaja lähtuda oma tulevase töökoha valimisel ning millised asjaolud meeles pidada. Tõsi küll, et meil on suhteliselt väike tööturg IT alal ja peamiselt kõik veetlevad töökohad on kinni tutvuste ja isiklikute soovituste kaudu, mis omakorda on suhteliselt loogiline. Miks võtta tundmatu inimese tänavalt, esmalt on vaja ringi küsida oma suhtluskonda. Viimasel juhul jäävad avalikud allikad nagu cv.ee jne. Oleks tore, kui need nipid jäävad meelde tudengitele viimasel kursusel. Kuna kaugõppes on praegu õpetatakse 2 erinevad eriala siis samuti andis ta asjad, mille peale tähelepanu pöörata nii kui arendaja ametile kandideerimisel nii sysadmin ametile. Väga arukas loengu esimene osa, mulle meeldis. Teises osas lühikeselt esines Einar. Tema kõne pea mõte oli suunatud rohkem IT ja Äri üksteisemõistmisele ühe ettevõte raames. Tihti juhtub nii, et inimestele erinevatest valdkondadest on raske teineteist aru saada, kuid aga efektiivne ning ühel lainel meeskond on kriitiliselt oluline sihtide saavutamiseks
		*Kuuenda loengu esinajaks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja ]</ref> oli EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Üldiselt oli huvitav saada ettekujutust kuidas töötab EMTA andmetöötluse infosüsteem. Kuna see riigi struktuur on otse seotud rahavoogudega mis moodustavad eelarve on ilmselge, et see valdkonna arendamisele ja eduka funktsioneerimise peale on pööratud suur tähelepanu. Tema peamine ülesanne on majanduse monitooring. Teisest küljest sellise mahuga andmemassiivi saab kasutada mitte ainult selleks, et petturid ja maksudega afäärid paljastama, kui ka teistes riigi valdkondades nagu sotsioloogia või poliitika. On tähtis, et oleks üldine ülevaade mis riigis toimib vähemalt numbrite peal rajatud mudelite järgi. Nii tuleb võimalikuks kuidagi prognoosida ja see alusel määrata edasi arendamise suund ning prioriteedid.
		Seitsmenda loengu esinajaks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse" Jaan Priisalu ]</ref> oli Jaan Priisalu. Ta andis lühike ülevaade mis meil riigis toimus ning mis praegu toimub küberkaitse küljest. Rääkis põhiprobleemidest ja väljakutseteks millistega Eesti on kokku puutunud küberjulgeolek valdkonnas. Mina sain teada, et meil olemas mitte ainult kaitseliit, kui ka küberkaitseliit. Kuigi me oleme väike riik, aga kõik koos ikkagi püüame seda kaitsta. Oli huvitav jutt karderite bänd'ist* mille sisse kuulus liigi 6000 krediitkarte andmete kauplejat ning mis liikusid pärast organisaatorite kinni pidamist internetti. Minu teada nende praegune tegevus toimub anonüümses võrgus nimega TOR. On küll hea, et just meie riigis praegu asub NATO küberkaitsekeskus, aga see ei tähenda seda, et me võime rahulikult magada. Tänapäevane küberkaitse aspekt mõistab all pidev eneseareng, viimastest küber trentidest kursis olemine ja oma ajaline vastureaktsioon. Samuti peaks olema ka riigi naabritega toimuv info ja andme vahetus sel alal. Nagu ennem oli juba mainitud kommunikatsioon on väga tähtis osa. Mul on hea meel, et meie riik on nii kõvasti arenenud IT valdkonnas elanikutele pakkutavates teenustes nagu ID allkirjastamine, e-riik, meditsiinis(digi lugu). Kuigi Jaan ütles, et kõik peaks olema võimalusel lihtsam, meie heaks ning elu lihtsustamiseks praegu töötavad väga keerulised infosüsteemid ja on tore, et me oskame neid hallata!
		*Kaheksanda loengu esinajaks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" Hedi Mardisoo, Starman AS ]</ref> oli Hedi Mardisoo Starman'ist ja rääkis peamiselt turundusest ning kuidas see peaks toimima. Ei ole saladus, et mida efektiivsem ettevõttes töötab müügiosakond, seda üldine tulu on suurem. Just nendest sõltud, kuidas toode hakkab müüma ning mida inimesed hakkavad arvama sellest. Jällegi üks põhi asi, mida oli juba kuuldav ennem, on kommunikatsioon. Tähtis osa on kuidas sa suhtled lõpptarbijaga ja kuidas on toode ette kantud. Samuti, kui tegu on IT teenuste pakutavate ettevõttega, on tähtis kuidas toimub müügiosakonna ja IT osakonna omavaheline töö ehk suhtlemine. Mulle meeldis tema väide "Mida paremini inimesed suudavad rääkida sõbralikult omavahel niimodi, et saa ei tee üksteist lolliks seda kaugemale jõuaks". See on küll tõsi kuna erinevatest valdkondadest inimised võivad olla oma ala spetsialistid, kuigi mitte eriti teises valdkonnas. Seega on vaja selle meeles pidada ja teineteist austama. Kuna konkurents on jube suur, lisaks tooted on suhteliselt samad, saavutusrohke koostöö ja meeskonna mäng on edu võtmed.
		*

		Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

		Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

		Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

		==Notes==

		Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

		==Õpingukorralduse küsimused==
		===Küsimus B===
		Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

		<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>

		'''Vastus'''
		*Kuidas edasi?
		Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppkorralduse eeskiri P5.2.11. ...</ref>
		*Kaua on võimalik arvestust teha?
		Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppkorralduse eeskiri P5.2.12. ...</ref>
		*Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?Mis on tähtajad?
		Arvestusele registreerumine on nõutav ning käib ÕIS'i kaudu<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppkorralduse eeskiri P5.2.8. ...</ref> klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Vastused korduma kippuvatele küsimustele P10. ...</ref>
		Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppkorralduse eeskiri P5.2.8. ...</ref>
		*Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?
		RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Vastused korduma kippuvatele küsimustele P10. ...</ref>
		*Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
		REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Vastused korduma kippuvatele küsimustele P10. ...</ref>

		===Küsimus 5===
		Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

		'''Vastus'''

		Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
		tingimusele:<ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus
		</ref>
		*kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
		* … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
		*kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.
		<br>
		Õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta
		<br>
		<br>
		Taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu).
		Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust
		<br>
		<br>
		Minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks on 30EAP(täies mahus (100%))
		==Õpingukorralduse Ülesanne ==
		===Ülesanne===
		: Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
		*'''Vastus'''
		Igas semestris on vaja koguda 27EAP
		Esimesest semestrist meil on puudu 5 EAP
		Teise semestriga on kõik korras kuna miinimum on kogutud
		Iga EAP hind on 50 EUR, niisiis esitatav arve tuleb summale (5EAP*50EUR)250EUR

		=Viited=
		<references />

Jjurtsen: Blanked the page

2017-12-10T09:02:03Z

Blanked the page

← Older revision		Revision as of 12:02, 10 December 2017
Line 1:		Line 1:
	~~[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]~~
	~~=Erialatutvustuse aine arvestustöö=~~
	~~Autor: Jevgeni Jurtsenko~~

	~~Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016~~

	~~==Essee==~~
	Mulle vedas... Võimalus kasutada ning teada saada mis endast arvuti kujutab ma sain veel põhikoolis, vanem vend astus sisse IT erialale. Loomulikult esmaseks tutvumiseks olid arvutimängud, seejärel juba tekkis huvi aga mis seal kasti sees toimub ja kuidas see töötab. Niisiis kaugel enne gümnaasiumi lõpetamist mina juba teadsin millega ma hakkan tulevikus tegelema.

	*Kahtes esimese loengu videotes<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov)]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Loeng "Erialatutvustus" (Kristjan Karmo)]</ref> oli üldiselt räägitud ülikooli sise-reeglitest, eeskirjast, tulevast õppetööst ning lühidalt teistest sisseastujale vajalikutest nippidest. On hea, et see aine tuleb kõige esimesena mille sisseastuja kuulab, sest antakse kohe ja kiirelt ülevaade ülikoolist ning mis hakkab ees ootama. Vähemalt saab võimalikuks endale teha väike kokkuvõtte ja plaan, mille järgi on juba kergem millegiga alustada ja tegutseda. Tihti juhtub nii, et uuel tudengil tutvumisi ei ole, informatsiooni maht on suur ning see on lahus. Võib raske toime tulla ja selle kõike kokku panna. Sel juhul aga paar loengud ning kõik vajalikud võtmed on sinu käes. Võta neid kaasa koos tunniplaaniga ja õppida! Samuti anti lühikokkuvõtte õpetavatest erialadest, et tudengid said endale ette kujutust kus ja kuidas nad saaksid omandatud teadmised tulevikus rakendada ning mis viisil.

	*Teise loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu (Andres Kütt)]</ref> esinejaks oli Andres Kütt. Olen teda juba kohtunud kord RIA seminaril kus ta rääkis riigi infosüsteemi arendamisest ning mis väljakutsed ja raskused nendel sellega olid. Minu arust kõige muljet avaldav ja meelde jäetav esinemine. Oli väga huvitav kuulata ja teada saada mida see inimene endast välja kujutab. Väga ambitsionikas ja tark IT Guru, kellel tuli välja paar sõnadega meile välja selgitada peamised sihid ja õiged prioriteedid mitte vaid ülikoolis õppimise kohta, kui ka elus rakendavad. Õiged sõnad olid, et meie oma haridus peab ainult meid huvitama ning peab olema pidev püüd enesearendamiseks. Ma sain natuke rohkem teada IT arhitekti tööst, millega nad tegelevad ja mis on nende asukoht IT süsteemide hierarhias. Lisaks mainis ta, et peab olema hea kommunikatsiooni oskus ning minu arust rohkem selleks, et teised inimesed kellega on igapäevane kokkupuute saaks sind paremini aru probleemide arutlemisel või lahendamisel. See aga omakorda moodustab head meskonnatööd. Lõpuks meeldis tema ütlus "Kui on väga hea põhjus siis igasugused asjad saavad võimalikuks". Minu jaoks see tähendab selle, et kui midagi ei tee niisiis midagi ka ei saa.

	*Kolmanda loengu esinajateks<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (Kristel & Marko Kruustük)]</ref> olid ettevõtte '''Testilio''' asutajad Kristel & Marko Kruustük. Olen neid varem näinud ühes video saades kui Eesti üks edukamaid startup. Minu tegevus ennem ei olnud kuidagi seotud tarkvara testimisega niisiis oli huvitav neid kuulata. Sain natuke aimu startup'idest ja kuidas nad töötavad. Sellistest üritustest nagu hackathon ja techstars ning väga huvitavat teenust algajatele äri inimestele pakutavast ettevõttest '''Garage 48 HUB'''. Jäi meelde üks levinud nüanss esinajate kohta, et nad mõlemad täpselt ei teadnud millega tahavad tegelema pärast keskkooli lõpetamist ning isegi ülikooli astudes, aga siiski saavutasid edu nende projekti realiseerimisel.

	*Neljanda loengu esinajaks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman ]</ref> oli Lembitu Ling ning rääkis enda ajaloost ja kogemusest süsteemadministraatorina töötades. Taaskord kuulan veel ühe inimese suust, et ta ei mõeldnud oma IT'ga seotud tulevikust. Kuna mul olemas kogemus antud valdkonnas ma ei kuulnud eriti midagi uut, aga siiski oli huvitav kuulata ühe sysadmini lugu. Tõsi see, et laisk admin on hea admin. Laiskus toob endaga soov automatiseerida igapäevase ruutini vabastades aega teiste asjade jaoks. Kuigi tööandja võib tõesti arvata mitte leides admini oma töökohal või terve tööpaeva klaviatuuril koputades, et tema midagi ei tee või on tööd vähe, on vaja vaadata tulemustele antud juhul. Kui kõik töötab nii nagu peaks ja tulemus on rahuldatav siis on juba mingi töö teinud, et selle tulemuse saavutada. Kuid teisest küljest sysadmin peaks oma ala hästi tundma ja isegi kui ta programmeerija ei ole peab ta vähemalt koodi lugeda osata

	*Viienda loengu esinajateks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref> olid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Mulle meldis nagu Andres seletas jämedalt kuid samal ajal väga lihtsalt tänase päeva tööturul toimuvad reaaliat. Samuti millest on vaja lähtuda oma tulevase töökoha valimisel ning millised asjaolud meeles pidada. Tõsi küll, et meil on suhteliselt väike tööturg IT alal ja peamiselt kõik veetlevad töökohad on kinni tutvuste ja isiklikute soovituste kaudu, mis omakorda on suhteliselt loogiline. Miks võtta tundmatu inimese tänavalt, esmalt on vaja ringi küsida oma suhtluskonda. Viimasel juhul jäävad avalikud allikad nagu cv.ee jne. Oleks tore, kui need nipid jäävad meelde tudengitele viimasel kursusel. Kuna kaugõppes on praegu õpetatakse 2 erinevad eriala siis samuti andis ta asjad, mille peale tähelepanu pöörata nii kui arendaja ametile kandideerimisel nii sysadmin ametile. Väga arukas loengu esimene osa, mulle meeldis. Teises osas lühikeselt esines Einar. Tema kõne pea mõte oli suunatud rohkem IT ja Äri üksteisemõistmisele ühe ettevõte raames. Tihti juhtub nii, et inimestele erinevatest valdkondadest on raske teineteist aru saada, kuid aga efektiivne ning ühel lainel meeskond on kriitiliselt oluline sihtide saavutamiseks
	*Kuuenda loengu esinajaks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja ]</ref> oli EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Üldiselt oli huvitav saada ettekujutust kuidas töötab EMTA andmetöötluse infosüsteem. Kuna see riigi struktuur on otse seotud rahavoogudega mis moodustavad eelarve on ilmselge, et see valdkonna arendamisele ja eduka funktsioneerimise peale on pööratud suur tähelepanu. Tema peamine ülesanne on majanduse monitooring. Teisest küljest sellise mahuga andmemassiivi saab kasutada mitte ainult selleks, et petturid ja maksudega afäärid paljastama, kui ka teistes riigi valdkondades nagu sotsioloogia või poliitika. On tähtis, et oleks üldine ülevaade mis riigis toimib vähemalt numbrite peal rajatud mudelite järgi. Nii tuleb võimalikuks kuidagi prognoosida ja see alusel määrata edasi arendamise suund ning prioriteedid.
	Seitsmenda loengu esinajaks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse" Jaan Priisalu ]</ref> oli Jaan Priisalu. Ta andis lühike ülevaade mis meil riigis toimus ning mis praegu toimub küberkaitse küljest. Rääkis põhiprobleemidest ja väljakutseteks millistega Eesti on kokku puutunud küberjulgeolek valdkonnas. Mina sain teada, et meil olemas mitte ainult kaitseliit, kui ka küberkaitseliit. Kuigi me oleme väike riik, aga kõik koos ikkagi püüame seda kaitsta. Oli huvitav jutt karderite bänd'ist* mille sisse kuulus liigi 6000 krediitkarte andmete kauplejat ning mis liikusid pärast organisaatorite kinni pidamist internetti. Minu teada nende praegune tegevus toimub anonüümses võrgus nimega TOR. On küll hea, et just meie riigis praegu asub NATO küberkaitsekeskus, aga see ei tähenda seda, et me võime rahulikult magada. Tänapäevane küberkaitse aspekt mõistab all pidev eneseareng, viimastest küber trentidest kursis olemine ja oma ajaline vastureaktsioon. Samuti peaks olema ka riigi naabritega toimuv info ja andme vahetus sel alal. Nagu ennem oli juba mainitud kommunikatsioon on väga tähtis osa. Mul on hea meel, et meie riik on nii kõvasti arenenud IT valdkonnas elanikutele pakkutavates teenustes nagu ID allkirjastamine, e-riik, meditsiinis(digi lugu). Kuigi Jaan ütles, et kõik peaks olema võimalusel lihtsam, meie heaks ning elu lihtsustamiseks praegu töötavad väga keerulised infosüsteemid ja on tore, et me oskame neid hallata!
	*Kaheksanda loengu esinajaks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" Hedi Mardisoo, Starman AS ]</ref> oli Hedi Mardisoo Starman'ist ja rääkis peamiselt turundusest ning kuidas see peaks toimima. Ei ole saladus, et mida efektiivsem ettevõttes töötab müügiosakond, seda üldine tulu on suurem. Just nendest sõltud, kuidas toode hakkab müüma ning mida inimesed hakkavad arvama sellest. Jällegi üks põhi asi, mida oli juba kuuldav ennem, on kommunikatsioon. Tähtis osa on kuidas sa suhtled lõpptarbijaga ja kuidas on toode ette kantud. Samuti, kui tegu on IT teenuste pakutavate ettevõttega, on tähtis kuidas toimub müügiosakonna ja IT osakonna omavaheline töö ehk suhtlemine. Mulle meeldis tema väide "Mida paremini inimesed suudavad rääkida sõbralikult omavahel niimodi, et saa ei tee üksteist lolliks seda kaugemale jõuaks". See on küll tõsi kuna erinevatest valdkondadest inimised võivad olla oma ala spetsialistid, kuigi mitte eriti teises valdkonnas. Seega on vaja selle meeles pidada ja teineteist austama. Kuna konkurents on jube suur, lisaks tooted on suhteliselt samad, saavutusrohke koostöö ja meeskonna mäng on edu võtmed.
	*
	Kokkuvõtteks võin öelda, et see aine oli kasulik mitte ainult ülikooli reeglitega ja sise-eeskirjadega tutvumiseks, kui ka silma ringi laiendamiseks. Alati tarvis teiste inimeste kogemuse kuulata kuna võid midagi iseenda jaoks jääta. Oli huvitav näha meie tippspetsialistide nägusid ja nende ajalugu kuulda.

	~~==Õpingukorralduse küsimused==~~
	~~===Küsimus B===~~
	Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

	~~<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>~~

	~~'''Vastus'''~~
	*Kuidas edasi?
	Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppkorralduse eeskiri P5.2.11. ...</ref>
	*Kaua on võimalik arvestust teha?
	Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppkorralduse eeskiri P5.2.12. ...</ref>
	*Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?Mis on tähtajad?
	Arvestusele registreerumine on nõutav ning käib ÕIS'i kaudu<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppkorralduse eeskiri P5.2.8. ...</ref> klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Vastused korduma kippuvatele küsimustele P10. ...</ref>
	Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppkorralduse eeskiri P5.2.8. ...</ref>
	*Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?
	RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Vastused korduma kippuvatele küsimustele P10. ...</ref>
	*Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
	REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Vastused korduma kippuvatele küsimustele P10. ...</ref>

	~~===Küsimus 5===~~
	Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

	~~'''Vastus'''~~

	~~Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale~~
	~~tingimusele:<ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus~~
	~~</ref>~~
	*kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
	*kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
	*kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.
	~~<br>~~
	~~Õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta~~
	~~<br>~~
	~~<br>~~
	~~Taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu).~~
	~~Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust~~
	~~<br>~~
	~~<br>~~
	~~Minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks on 30EAP(täies mahus (100%))~~

	~~==Õpingukorralduse ülesanne ==~~
	~~===Ülesanne===~~
	~~: Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?~~
	*'''Vastus'''
	~~Igas semestris on vaja koguda 27EAP, ehk aasta lõppuks 27+27=54<br>~~
	~~Kuna õppekulude hüvitamise arvestus on kumulatiivne aasta lõpuks me saame 54-(22+28)=4 ehk 4EAP<br>~~
	~~Iga EAP hind on 50 EUR, niisiis esitatav arve tuleb summale (4EAP*50EUR)200EUR<br>~~

	~~=Viited=~~
	~~<references />~~

Jjurtsen: /* Ülesanne */

2016-10-21T09:38:31Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 12:38, 21 October 2016
Line 67:		Line 67:
	: Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?		: Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
	*'''Vastus'''		*'''Vastus'''
	Igas semestris on vaja koguda 27EAP<br>		Igas semestris on vaja koguda 27EAP, ehk aasta lõppuks 27+27=54<br>
	~~Esimesest semestrist meil~~ on ~~puudu~~ (~~27-~~22)~~5 EAP<br>~~		Kuna õppekulude hüvitamise arvestus on kumulatiivne aasta lõpuks me saame 54-(22+28)=4 ehk 4EAP<br>
	~~Teise semestriga on kõik korras kuna miinimum on kogutud~~<br>		Iga EAP hind on 50 EUR, niisiis esitatav arve tuleb summale (4EAP*50EUR)200EUR<br>
	Iga EAP hind on 50 EUR, niisiis esitatav arve tuleb summale (~~5EAP~~*50EUR)~~250EUR~~<br>

	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Jjurtsen: /* Ülesanne */

2016-10-19T20:06:14Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 23:06, 19 October 2016
Line 68:		Line 68:
	*'''Vastus'''		*'''Vastus'''
	Igas semestris on vaja koguda 27EAP<br>		Igas semestris on vaja koguda 27EAP<br>
	Esimesest semestrist meil on puudu 5 EAP<br>		Esimesest semestrist meil on puudu (27-22)5 EAP<br>
	Teise semestriga on kõik korras kuna miinimum on kogutud<br>		Teise semestriga on kõik korras kuna miinimum on kogutud<br>
	Iga EAP hind on 50 EUR, niisiis esitatav arve tuleb summale (5EAP*50EUR)250EUR<br>		Iga EAP hind on 50 EUR, niisiis esitatav arve tuleb summale (5EAP*50EUR)250EUR<br>

Jjurtsen: /* Ülesanne */

2016-10-19T20:05:18Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 23:05, 19 October 2016
Line 67:		Line 67:
	: Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?		: Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
	*'''Vastus'''		*'''Vastus'''
	Igas semestris on vaja koguda 27EAP		Igas semestris on vaja koguda 27EAP<br>
	Esimesest semestrist meil on puudu 5 EAP		Esimesest semestrist meil on puudu 5 EAP<br>
	Teise semestriga on kõik korras kuna miinimum on kogutud		Teise semestriga on kõik korras kuna miinimum on kogutud<br>
	Iga EAP hind on 50 EUR, niisiis esitatav arve tuleb summale (5EAP*50EUR)250EUR		Iga EAP hind on 50 EUR, niisiis esitatav arve tuleb summale (5EAP*50EUR)250EUR<br>

	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Jjurtsen: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2016-10-19T20:02:49Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 23:02, 19 October 2016
Line 3:		Line 3:
	Autor: Jevgeni Jurtsenko		Autor: Jevgeni Jurtsenko

	Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016		Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

	==Essee==		==Essee==

Jjurtsen at 20:02, 19 October 2016

2016-10-19T20:02:35Z

← Older revision		Revision as of 23:02, 19 October 2016
Line 3:		Line 3:
	Autor: Jevgeni Jurtsenko		Autor: Jevgeni Jurtsenko

	Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016		Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

	==Essee==		==Essee==
	Mulle vedas... Võimalus kasutada ning teada saada mis endast arvuti kujutab ma sain veel põhikoolis, vanem vend astus sisse IT erialale. Loomulikult esmaseks tutvumiseks olid arvutimängud, seejärel juba tekkis huvi aga mis seal kasti sees toimub ja kuidas see töötab. Niisiis kaugel enne gümnaasiumi lõpetamist mina juba teadsin millega ma hakkan tulevikus tegelema.		Mulle vedas... Võimalus kasutada ning teada saada mis endast arvuti kujutab ma sain veel põhikoolis, vanem vend astus sisse IT erialale. Loomulikult esmaseks tutvumiseks olid arvutimängud, seejärel juba tekkis huvi aga mis seal kasti sees toimub ja kuidas see töötab. Niisiis kaugel enne gümnaasiumi lõpetamist mina juba teadsin millega ma hakkan tulevikus tegelema.

	*Kahtes esimese loengu videotes<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov)]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Loeng "Erialatutvustus" (Kristjan Karmo)]</ref> oli üldiselt räägitud ülikooli sise-reeglitest, eeskirjast, tulevast õppetööst ning lühidalt teistest sisseastujale vajalikutest nippidest. On hea, et see aine tuleb kõige esimesena mille sisseastuja kuulab, sest antakse kohe ja kiirelt ülevaade ülikoolist ning mis hakkab ees ootama. Vähemalt saab võimalikuks endale teha väike kokkuvõtte ja plaan, mille järgi on juba kergem millegiga alustada ja tegutseda. Tihti juhtub nii, et uuel tudengil tutvumisi ei ole, informatsiooni maht on suur ning see on ~~eraldatud~~. Võib raske toime tulla ja selle kõike kokku panna. Sel juhul aga paar loengud ning kõik vajalikud võtmed on sinu käes. Võta neid kaasa koos tunniplaaniga ja õppida! Samuti anti lühikokkuvõtte õpetavatest erialadest, et tudengid said endale ette kujutust kus ja kuidas nad saaksid omandatud teadmised tulevikus rakendada ning mis viisil.		*Kahtes esimese loengu videotes<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov)]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Loeng "Erialatutvustus" (Kristjan Karmo)]</ref> oli üldiselt räägitud ülikooli sise-reeglitest, eeskirjast, tulevast õppetööst ning lühidalt teistest sisseastujale vajalikutest nippidest. On hea, et see aine tuleb kõige esimesena mille sisseastuja kuulab, sest antakse kohe ja kiirelt ülevaade ülikoolist ning mis hakkab ees ootama. Vähemalt saab võimalikuks endale teha väike kokkuvõtte ja plaan, mille järgi on juba kergem millegiga alustada ja tegutseda. Tihti juhtub nii, et uuel tudengil tutvumisi ei ole, informatsiooni maht on suur ning see on lahus. Võib raske toime tulla ja selle kõike kokku panna. Sel juhul aga paar loengud ning kõik vajalikud võtmed on sinu käes. Võta neid kaasa koos tunniplaaniga ja õppida! Samuti anti lühikokkuvõtte õpetavatest erialadest, et tudengid said endale ette kujutust kus ja kuidas nad saaksid omandatud teadmised tulevikus rakendada ning mis viisil.

	*Teise loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu (Andres Kütt)]</ref> esinejaks oli Andres Kütt. Olen teda juba kohtunud kord RIA seminaril kus ta rääkis riigi infosüsteemi arendamisest ning mis väljakutsed ja raskused nendel sellega olid. Minu arust kõige meelde jäetav esinemine. Oli väga huvitav kuulata ja teada saada mida see inimene endast välja kujutab. Väga ambitsionikas ja tark IT Guru, kellel tuli välja paar sõnadega meile välja selgitada peamised sihid ja õiged prioriteedid mitte vaid ülikoolis õppimise kohta, kui ka ~~elu kohta~~. Õiged sõnad olid, et meie oma haridus peab ainult meid huvitama ning peab olema pidev püüd enesearendamiseks. Ma sain natuke rohkem teada IT arhitekti tööst, millega nad tegelevad ja mis on nende asukoht IT süsteemide. hierarhias. Lisaks mainis ta, et peab olema hea kommunikatsiooni oskus ja rohkem selleks, et teised inimesed kellega on igapäevane kokkupuute saaks sind paremini aru probleemide arutlemisel või lahendamisel. See aga omakorda moodustab head meskonnatööd. Lõpuks meeldis tema ütlus "Kui on väga hea põhjus siis igasugused asjad saavad võimalikuks". Minu jaoks see tähendab selle, et kui midagi ei tee niisiis midagi ka ei saa.		*Teise loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu (Andres Kütt)]</ref> esinejaks oli Andres Kütt. Olen teda juba kohtunud kord RIA seminaril kus ta rääkis riigi infosüsteemi arendamisest ning mis väljakutsed ja raskused nendel sellega olid. Minu arust kõige muljet avaldav ja meelde jäetav esinemine. Oli väga huvitav kuulata ja teada saada mida see inimene endast välja kujutab. Väga ambitsionikas ja tark IT Guru, kellel tuli välja paar sõnadega meile välja selgitada peamised sihid ja õiged prioriteedid mitte vaid ülikoolis õppimise kohta, kui ka elus rakendavad. Õiged sõnad olid, et meie oma haridus peab ainult meid huvitama ning peab olema pidev püüd enesearendamiseks. Ma sain natuke rohkem teada IT arhitekti tööst, millega nad tegelevad ja mis on nende asukoht IT süsteemide hierarhias. Lisaks mainis ta, et peab olema hea kommunikatsiooni oskus ning minu arust rohkem selleks, et teised inimesed kellega on igapäevane kokkupuute saaks sind paremini aru probleemide arutlemisel või lahendamisel. See aga omakorda moodustab head meskonnatööd. Lõpuks meeldis tema ütlus "Kui on väga hea põhjus siis igasugused asjad saavad võimalikuks". Minu jaoks see tähendab selle, et kui midagi ei tee niisiis midagi ka ei saa.

	*Kolmanda loengu esinajateks<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (Kristel & Marko Kruustük)]</ref> olid ettevõtte '''Testilio''' asutajad Kristel & Marko Kruustük. Olen neid varem näinud ühes video saades kui Eesti üks edukamaid startup. Minu tegevus ennem ei olnud kuidagi seotud tarkvara testimisega niisiis oli huvitav neid kuulata. Sain natuke aimu startup'idest ja kuidas nad töötavad. Sellistest üritustest nagu hackathon ja techstars ning väga huvitavat teenust algajatele äri inimestele pakutavast ettevõttest '''Garage 48 HUB'''. Jäi meelde üks levinud nüanss esinajate kohta, et nad mõlemad täpselt ei teadnud millega tahavad tegelema pärast keskkooli lõpetamist ning ülikooli astudes, aga siiski saavutasid edu nende projekti realiseerimisel.		*Kolmanda loengu esinajateks<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (Kristel & Marko Kruustük)]</ref> olid ettevõtte '''Testilio''' asutajad Kristel & Marko Kruustük. Olen neid varem näinud ühes video saades kui Eesti üks edukamaid startup. Minu tegevus ennem ei olnud kuidagi seotud tarkvara testimisega niisiis oli huvitav neid kuulata. Sain natuke aimu startup'idest ja kuidas nad töötavad. Sellistest üritustest nagu hackathon ja techstars ning väga huvitavat teenust algajatele äri inimestele pakutavast ettevõttest '''Garage 48 HUB'''. Jäi meelde üks levinud nüanss esinajate kohta, et nad mõlemad täpselt ei teadnud millega tahavad tegelema pärast keskkooli lõpetamist ning isegi ülikooli astudes, aga siiski saavutasid edu nende projekti realiseerimisel.

	*Neljanda loengu esinajaks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman ]</ref> oli Lembitu Ling ning rääkis enda ajaloost ja kogemusest süsteemadministraatorina töötades. Taaskord ~~kulan~~ veel ühe inimese suust, et ta ei mõeldnud oma IT'ga seotud tulevikust. Kuna mul olemas kogemus antud valdkonnas ma ei kuulnud eriti midagi uut, aga siiski oli huvitav kuulata ühe sysadmini lugu. Tõsi see, et laisk admin on hea admin. Laiskus toob endaga soov automatiseerida igapäevase ruutini vabastades aega teiste asjade jaoks. Kuigi tööandja võib tõesti arvata mitte leides admini oma töökohal või terve tööpaeva klaviatuuril koputades, et tema midagi ei tee või on tööd vähe, on vaja vaadata tulemustele antud juhul. Kui kõik töötab nii nagu peaks ja tulemus on rahuldatav siis on juba mingi töö teinud, et selle tulemuse saavutada. Kuid teisest küljest sysadmin peaks oma ala hästi tundma ja isegi kui ta programmeerija ei ole peab ta vähemalt koodi lugeda osata		*Neljanda loengu esinajaks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman ]</ref> oli Lembitu Ling ning rääkis enda ajaloost ja kogemusest süsteemadministraatorina töötades. Taaskord kuulan veel ühe inimese suust, et ta ei mõeldnud oma IT'ga seotud tulevikust. Kuna mul olemas kogemus antud valdkonnas ma ei kuulnud eriti midagi uut, aga siiski oli huvitav kuulata ühe sysadmini lugu. Tõsi see, et laisk admin on hea admin. Laiskus toob endaga soov automatiseerida igapäevase ruutini vabastades aega teiste asjade jaoks. Kuigi tööandja võib tõesti arvata mitte leides admini oma töökohal või terve tööpaeva klaviatuuril koputades, et tema midagi ei tee või on tööd vähe, on vaja vaadata tulemustele antud juhul. Kui kõik töötab nii nagu peaks ja tulemus on rahuldatav siis on juba mingi töö teinud, et selle tulemuse saavutada. Kuid teisest küljest sysadmin peaks oma ala hästi tundma ja isegi kui ta programmeerija ei ole peab ta vähemalt koodi lugeda osata

	*Viienda loengu esinajateks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref> olid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Mulle meldis nagu Andres seletas jämedalt kuid samal ajal väga lihtsalt tänase päeva tööturul toimuvad reaaliat. Samuti millest on vaja lähtuda oma tulevase töökoha valimisel ning millised asjaolud meeles pidada. Tõsi küll, et meil on suhteliselt väike tööturg IT alal ja peamiselt kõik veetlevad töökohad on kinni tutvuste ja isiklikute soovituste kaudu, mis omakorda on suhteliselt loogiline. Miks võtta tundmatu inimese tänavalt, esmalt on vaja ringi küsida oma suhtluskonda. Viimasel juhul jäävad avalikud allikad nagu cv.ee jne. Oleks tore, kui need nipid jäävad meelde tudengitele viimasel kursusel. Kuna kaugõppes on praegu õpetatakse 2 erinevad eriala siis samuti andis ta asjad, mille peale tähelepanu pöörata nii kui arendaja ametile kandideerimisel nii sysadmin ametile. Väga arukas loengu esimene osa, mulle meeldis. Teises osas lühikeselt esines Einar. Tema kõne pea mõte oli suunatud rohkem IT ja Äri üksteisemõistmisele ühe ettevõte raames. Tihti juhtub nii, et inimestele erinevatest valdkondadest on raske teineteist aru saada, kuid aga efektiivne ning ühel lainel meeskond on kriitiliselt oluline sihtide saavutamiseks		*Viienda loengu esinajateks <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref> olid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Mulle meldis nagu Andres seletas jämedalt kuid samal ajal väga lihtsalt tänase päeva tööturul toimuvad reaaliat. Samuti millest on vaja lähtuda oma tulevase töökoha valimisel ning millised asjaolud meeles pidada. Tõsi küll, et meil on suhteliselt väike tööturg IT alal ja peamiselt kõik veetlevad töökohad on kinni tutvuste ja isiklikute soovituste kaudu, mis omakorda on suhteliselt loogiline. Miks võtta tundmatu inimese tänavalt, esmalt on vaja ringi küsida oma suhtluskonda. Viimasel juhul jäävad avalikud allikad nagu cv.ee jne. Oleks tore, kui need nipid jäävad meelde tudengitele viimasel kursusel. Kuna kaugõppes on praegu õpetatakse 2 erinevad eriala siis samuti andis ta asjad, mille peale tähelepanu pöörata nii kui arendaja ametile kandideerimisel nii sysadmin ametile. Väga arukas loengu esimene osa, mulle meeldis. Teises osas lühikeselt esines Einar. Tema kõne pea mõte oli suunatud rohkem IT ja Äri üksteisemõistmisele ühe ettevõte raames. Tihti juhtub nii, et inimestele erinevatest valdkondadest on raske teineteist aru saada, kuid aga efektiivne ning ühel lainel meeskond on kriitiliselt oluline sihtide saavutamiseks

Jjurtsen: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2016-10-19T19:55:12Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 22:55, 19 October 2016
Line 3:		Line 3:
	Autor: Jevgeni Jurtsenko		Autor: Jevgeni Jurtsenko

	Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016		Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

	==Essee==		==Essee==

Jjurtsen: /* Õpingukorralduse Ülesanne */

2016-10-19T19:50:30Z

Õpingukorralduse Ülesanne

← Older revision		Revision as of 22:50, 19 October 2016
Line 63:		Line 63:
	Minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks on 30EAP(täies mahus (100%))		Minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks on 30EAP(täies mahus (100%))

	==Õpingukorralduse ~~Ülesanne~~ ==		==Õpingukorralduse ülesanne ==
	===Ülesanne===		===Ülesanne===
	: Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?		: Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Jjurtsen: /* Küsimus 5 */

2016-10-19T19:50:15Z

Küsimus 5

← Older revision		Revision as of 22:50, 19 October 2016
Line 51:		Line 51:
	</ref>		</ref>
	*kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;		*kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
	* … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.		*kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
	*kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.		*kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.
	<br>		<br>
Line 62:		Line 62:
	<br>		<br>
	Minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks on 30EAP(täies mahus (100%))		Minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks on 30EAP(täies mahus (100%))

	==Õpingukorralduse Ülesanne ==		==Õpingukorralduse Ülesanne ==
	===Ülesanne===		===Ülesanne===