User:Jkindlam - Revision history

Jkindlam: /* Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö */

2017-01-29T04:16:34Z

Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

← Older revision		Revision as of 07:16, 29 January 2017
Line 1:		Line 1:
	= Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö =		= Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö =

	Autor: Jana ~~Kindlam~~<br>		Autor: Jana K.<br>
	Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016		Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Jkindlam: /* Ülesanne */

2016-10-26T03:10:33Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 06:10, 26 October 2016
Line 80:		Line 80:
	*Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 5 EAP ulatuses.<br>		*Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 5 EAP ulatuses.<br>
	*Arve esitatakse 250 eurole.		*Arve esitatakse 250 eurole.
			*I semestril kogumata jäänud punktide eestu tuleb tasuda 6 EAP ulatuses ehk 300 eurot.

	=Viited=		=Viited=

Jkindlam: /* Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö */

2016-10-26T03:03:48Z

Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

Jkindlam: /* Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö */

2016-10-26T02:46:54Z

Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

← Older revision		Revision as of 05:46, 26 October 2016
Line 18:		Line 18:
	Viimasena asus nõuandeid jagama Andres Septer, kirjeldades, mille jaoks antud õppeaine üldse vajalik on ning mida on vajalik teha arvestuse saamiseks. Lisaks jagas ta väga olulist tähelepanekut oma õpingutest, et teiste ainete eeldusained tuleb varakult ehk selleks ettenähtud ajal sooritada.		Viimasena asus nõuandeid jagama Andres Septer, kirjeldades, mille jaoks antud õppeaine üldse vajalik on ning mida on vajalik teha arvestuse saamiseks. Lisaks jagas ta väga olulist tähelepanekut oma õpingutest, et teiste ainete eeldusained tuleb varakult ehk selleks ettenähtud ajal sooritada.

	Teises erialatutvustuse loengusalvestuses kõneles Andres Kütt <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Küti loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"]</ref> ~~oma õpingutest, edust ja ka eksisammudest~~. Ühe tähelepanekuna tema kogemustest õpingute loos jäi kõlama tõdemus, et ka väike tähelepanematus võib päädida päris oluliste vigadega. Sain taas kinnitust ka enda uskumusele, et väga suur roll on juhustel. Kasulik on olla õigel ajal õiges kohas.		Teises erialatutvustuse loengusalvestuses kõneles Andres Kütt oma õpingutest, edust ja ka eksisammudest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Küti loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"]</ref>. Ühe tähelepanekuna tema kogemustest õpingute loos jäi kõlama tõdemus, et ka väike tähelepanematus võib päädida päris oluliste vigadega. Sain taas kinnitust ka enda uskumusele, et väga suur roll on juhustel. Kasulik on olla õigel ajal õiges kohas.
	Andres Kütt on alati väärtustanud haridust ning juhindunud põhimõttest, et kui aru ei saa, tuleb õppima minna. Ta rõhutas, et õppima tuleb minna nii heasse ülikooli, kui vähegi võimalik ning ennast ei tasu alahinnata. Sageli jäävad olulised otsused tegemata just enda alahindamise tõttu.		Andres Kütt on alati väärtustanud haridust ning juhindunud põhimõttest, et kui aru ei saa, tuleb õppima minna. Ta rõhutas, et õppima tuleb minna nii heasse ülikooli, kui vähegi võimalik ning ennast ei tasu alahinnata. Sageli jäävad olulised otsused tegemata just enda alahindamise tõttu.
	Andres väärtustab elukestvat õppimist. Tema kogemustest selgus, et õppida on võimalik ka pere ning töö kõrvalt, kui vaid tõsiselt tahta. Üks Andres Küti motodest „kui on väga hea põhjus, siis on pea kõik võimalik“, on olulisel kohal ka minu tõekspidamistes. Lektor rõhutas, et on ainult üks inimene, keda huvitab minu haridus, ja see olen mina ise. Huvitav oli Andres Küti tähelepanek, et õppeaine nimetus ei pruugi kokku langeda sellega, mida see tegelikult meile selgeks teha püüab. Enda jaoks on vajalik lahti mõtestada iga õppeaine.		Andres väärtustab elukestvat õppimist. Tema kogemustest selgus, et õppida on võimalik ka pere ning töö kõrvalt, kui vaid tõsiselt tahta. Üks Andres Küti motodest „kui on väga hea põhjus, siis on pea kõik võimalik“, on olulisel kohal ka minu tõekspidamistes. Lektor rõhutas, et on ainult üks inimene, keda huvitab minu haridus, ja see olen mina ise. Huvitav oli Andres Küti tähelepanek, et õppeaine nimetus ei pruugi kokku langeda sellega, mida see tegelikult meile selgeks teha püüab. Enda jaoks on vajalik lahti mõtestada iga õppeaine.

Jkindlam: /* Essee */

2016-10-26T02:46:16Z

Essee

← Older revision		Revision as of 05:46, 26 October 2016
Line 6:		Line 6:
	==Essee==		==Essee==

	~~Inimesi~~, kes tegelevad kirega mis-tahes-asjaga, on alati ~~huvitavad~~ kuulata.		Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutuvustus" võimaldas loengute kaudu saada pisut rohkem teada valitud erialast ning kuulata kasulikke nõuandeid. Lisaks, inimesi, kes tegelevad kirega mis-tahes-asjaga, on alati huvitav kuulata.

	~~Õpingukorralduse ja erialatutvustuse~~ esimeses, sissejuhatavas loengus räägiti lähemalt antud ~~õppeainest~~ ning õpingukorraldusest IT Kolledžis. Esinejateks olid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng õppekorraldusest ja sisekorrast]</ref>.<br>		Õppeaine esimeses, sissejuhatavas loengus räägiti lähemalt antud aine sooritamiseks nõutavasy ning õpingukorraldusest IT Kolledžis. Esinejateks olid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng õppekorraldusest ja sisekorrast]</ref>.<br>

	IT Kolledži õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn nimetas IT kolledži ühe eripärana fakti, et sageli tulevad siia õppima inimesed, kes on juba mõnel alal kõrghariduse omandanud~~. Tema loenguosa käsitles lähemalt õppekorraldust~~. Huvitav oli teada saada, et hetkel õpib IT Kolledžis üle 1000 inimese ning ~~kinnistatud sai teadmine, et õppekorralduse eeskiri on koolis kõige tähtsam eeskiri. Oluline oli ka teada saada~~, et akadeemiliste puhkuste taotlused tuleb esitada enne punase joone päeva, välja arvatud tervislikel põhjustel akadeemiline puhkus. Lisaks tasub hoolikalt nii õppekava planeerimisel kui eksamite sooritamisel ainepunkte lugeda~~, sest täiskoormusega õppekoormus on 45-60 EAP-d ning osakoormusega õppesse langetakse, kui neid punkte on alla 45. Alla 30 EAP õppesooritusi tähendab aga ka koolist väljalangemist.~~		IT Kolledži õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn nimetas IT kolledži ühe eripärana fakti, et sageli tulevad siia õppima inimesed, kes on juba mõnel alal kõrghariduse omandanud. Huvitav oli ka teada saada, et hetkel õpib IT Kolledžis üle 1000 inimese. Merike Spitsõn rõhutas õppekorralduse eeskirja tähtsust ning seda, et akadeemiliste puhkuste taotlused tuleb esitada enne punase joone päeva, välja arvatud tervislikel põhjustel akadeemiline puhkus. Lisaks tasub hoolikalt nii õppekava planeerimisel kui eksamite sooritamisel ainepunkte lugeda.<br>
	~~Tasuta õppimise miinimumpiiriks on 27 EAP-d semestris~~.<br>

	Järgmisena kõneles stipendiumivõimalustest kooli kvaliteedijuht Merle Varendi. ~~Ta märkis ära ka~~ tagasisideküsitlusele vastamise ~~olulisust. Küsitlus esitatakse õpilastele üks kord aastas ning~~ sellele vastates on võimalik osaleda õppetingimuste parendamises ja õppekava muutmises.		Järgmisena kõneles stipendiumivõimalustest kooli kvaliteedijuht Merle Varendi. Ära sai märgitud tagasisideküsitlusele vastamise olulisus, sellele vastates on võimalik osaleda õppetingimuste parendamises ja õppekava muutmises.

	Kolmandana sai sõna haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes ~~kõneles lähemalt~~ õppekeskkondadest (E-õpe ja Moodle) ning moodustest, kuidas salvestatud loenguid üles leida.		Kolmandana sai sõna haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes rääkis õppekeskkondadest (E-õpe ja Moodle) ning moodustest, kuidas salvestatud loenguid üles leida.

	Viimasena asus nõuandeid jagama Andres Septer~~. Ta rääkis lähemalt~~, mille jaoks antud õppeaine üldse vajalik on ning mida on vajalik teha~~, et aine~~		Viimasena asus nõuandeid jagama Andres Septer, kirjeldades, mille jaoks antud õppeaine üldse vajalik on ning mida on vajalik teha arvestuse saamiseks. Lisaks jagas ta väga olulist tähelepanekut oma õpingutest, et teiste ainete eeldusained tuleb varakult ehk selleks ettenähtud ajal sooritada.
	~~arvestatud saada~~. Lisaks jagas ta väga olulist tähelepanekut, et teiste ainete eeldusained tuleb varakult ehk selleks ettenähtud ajal sooritada.

	Teises erialatutvustuse loengusalvestuses kõneles Andres Kütt ~~(Andres Küti loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."~~<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Küti loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"]</ref>) oma õpingutest, edust ja ka eksisammudest. Ühe tähelepanekuna tema kogemustest õpingute loos jäi kõlama tõdemus, et ka väike tähelepanematus võib päädida päris oluliste vigadega. Sain taas kinnitust ka enda uskumusele, et väga suur roll on juhustel. Kasulik on olla õigel ajal õiges kohas.		Teises erialatutvustuse loengusalvestuses kõneles Andres Kütt <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Küti loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"]</ref> oma õpingutest, edust ja ka eksisammudest. Ühe tähelepanekuna tema kogemustest õpingute loos jäi kõlama tõdemus, et ka väike tähelepanematus võib päädida päris oluliste vigadega. Sain taas kinnitust ka enda uskumusele, et väga suur roll on juhustel. Kasulik on olla õigel ajal õiges kohas.
	Andres Kütt on alati väärtustanud haridust ning juhindunud põhimõttest, et kui aru ei saa, tuleb õppima minna. Ta rõhutas, et õppima tuleb minna nii heasse ülikooli, kui vähegi võimalik ning ennast ei tasu alahinnata. Sageli jäävad olulised otsused tegemata just enda alahindamise tõttu.		Andres Kütt on alati väärtustanud haridust ning juhindunud põhimõttest, et kui aru ei saa, tuleb õppima minna. Ta rõhutas, et õppima tuleb minna nii heasse ülikooli, kui vähegi võimalik ning ennast ei tasu alahinnata. Sageli jäävad olulised otsused tegemata just enda alahindamise tõttu.
	Andres väärtustab elukestvat õppimist. Tema kogemustest selgus, et õppida on võimalik ka pere ning töö kõrvalt, kui vaid tõsiselt tahta. Üks Andres Küti motodest „kui on väga hea põhjus, siis on pea kõik võimalik“, on olulisel kohal ka minu tõekspidamistes. Lektor rõhutas, et on ainult üks inimene, keda huvitab minu haridus, ja see olen mina ise. Huvitav oli Andres Küti tähelepanek, et õppeaine nimetus ei pruugi kokku langeda sellega, mida see tegelikult meile selgeks teha püüab. Enda jaoks on vajalik lahti mõtestada iga õppeaine.		Andres väärtustab elukestvat õppimist. Tema kogemustest selgus, et õppida on võimalik ka pere ning töö kõrvalt, kui vaid tõsiselt tahta. Üks Andres Küti motodest „kui on väga hea põhjus, siis on pea kõik võimalik“, on olulisel kohal ka minu tõekspidamistes. Lektor rõhutas, et on ainult üks inimene, keda huvitab minu haridus, ja see olen mina ise. Huvitav oli Andres Küti tähelepanek, et õppeaine nimetus ei pruugi kokku langeda sellega, mida see tegelikult meile selgeks teha püüab. Enda jaoks on vajalik lahti mõtestada iga õppeaine.

Jkindlam: /* Essee */

2016-10-26T02:32:00Z

Essee

← Older revision		Revision as of 05:32, 26 October 2016
Line 38:		Line 38:
	Teine pool viiendast loengust oli Einar Koltšanovi hallata. Ka tema tee IT juurde oli käänuline – alguses õppis ta hoopis arstiks. Einar rõhutas, et valdkonna sees on alati võimalik liikuvus ning IT-meestest oleneb küll tohutult palju, aga mitte kõik. Väga kasulik nõuanne tema loengust oli enne välismaale asumist endale selgeks teha, kas jätkub elamiseks nii seal kui ka siin. Selgeks tuleb teha ka välisriigi elatustase. Lisaks märkis Einar Koltšanov oma ettekandes, et äripool peaks defineerima väljundid, mitte lahenduse ning väljendama oma vajadused ja ootused selgelt; mõistma IT võimekust ja piiranguid. Igale ettevõttele on vaja olla lojaalne täpselt niipalju kui kokku lepitud, või siis asutada ise enda ettevõte. Lühidalt selgitas ta ka SCRUM masteri tööülesandeid.		Teine pool viiendast loengust oli Einar Koltšanovi hallata. Ka tema tee IT juurde oli käänuline – alguses õppis ta hoopis arstiks. Einar rõhutas, et valdkonna sees on alati võimalik liikuvus ning IT-meestest oleneb küll tohutult palju, aga mitte kõik. Väga kasulik nõuanne tema loengust oli enne välismaale asumist endale selgeks teha, kas jätkub elamiseks nii seal kui ka siin. Selgeks tuleb teha ka välisriigi elatustase. Lisaks märkis Einar Koltšanov oma ettekandes, et äripool peaks defineerima väljundid, mitte lahenduse ning väljendama oma vajadused ja ootused selgelt; mõistma IT võimekust ja piiranguid. Igale ettevõttele on vaja olla lojaalne täpselt niipalju kui kokku lepitud, või siis asutada ise enda ettevõte. Lühidalt selgitas ta ka SCRUM masteri tööülesandeid.

	Kuuenda loengu läbiviimine oli usaldatud Ivar Laurile Maksu- ja Tolliametist, loengu pealkirjaks "Andmed ei allu analüüsile" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802] Loeng "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja]</ref>. Oma ettekandes viitas Ivar Laur sellele, et sageli kogutakse küll andmeid, kuid nendega ei tehta edasi midagi ning esineb ka teistsugune probleem – andmeid ei ole piisavalt. Info tulv on suur, kuid meediumid muutuvad. Ta rõhutas, et enamasti vaid analüüsil saavad tugineda adekvaatsed otsused. Lisaks tõi ta näiteid oma tööst, kus üks ülesanne on selgitada välja riskid, kes ja kuidas riigile kahju tekitavad. Huvitava märkena kõlas, et Eestis on väga hea andmestik ettevõtluse kohta, ajanihkega umbes 20 päeva. Oma tööst lähtuvalt kõneles Ivar Laur lähemalt pettuste avastamisest. Nimelt selleks, et petta, on vaja valetada: esitada valeandmeid või andmeid üldse mitte esitada. Analüütiku ülesandeks on eraldada ebaasusad ausatest. Probleem seisneb aga selles, et ebaõnn, ebaõnnestunud äri ning maksupettus võivad andmebaasis väga sarnased välja näha. Sarnaselt teistes ettekannetes räägituga rõhutas ka Ivar Laur valdkondade omavahelist seotust ning märkis ära, et väga tulus karjäärivalik oleks nii IT kui andmeanalüüsi teadmiste ühendamine.		Kuuenda loengu läbiviimine oli usaldatud Ivar Laurile Maksu- ja Tolliametist, loengu pealkirjaks "Andmed ei allu analüüsile" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja]</ref>. Oma ettekandes viitas Ivar Laur sellele, et sageli kogutakse küll andmeid, kuid nendega ei tehta edasi midagi ning esineb ka teistsugune probleem – andmeid ei ole piisavalt. Info tulv on suur, kuid meediumid muutuvad. Ta rõhutas, et enamasti vaid analüüsil saavad tugineda adekvaatsed otsused. Lisaks tõi ta näiteid oma tööst, kus üks ülesanne on selgitada välja riskid, kes ja kuidas riigile kahju tekitavad. Huvitava märkena kõlas, et Eestis on väga hea andmestik ettevõtluse kohta, ajanihkega umbes 20 päeva. Oma tööst lähtuvalt kõneles Ivar Laur lähemalt pettuste avastamisest. Nimelt selleks, et petta, on vaja valetada: esitada valeandmeid või andmeid üldse mitte esitada. Analüütiku ülesandeks on eraldada ebaasusad ausatest. Probleem seisneb aga selles, et ebaõnn, ebaõnnestunud äri ning maksupettus võivad andmebaasis väga sarnased välja näha. Sarnaselt teistes ettekannetes räägituga rõhutas ka Ivar Laur valdkondade omavahelist seotust ning märkis ära, et väga tulus karjäärivalik oleks nii IT kui andmeanalüüsi teadmiste ühendamine.

	Seitsmenda ettekande au kuulus Jaan Piirsalule, loengu teemaks „Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Piirsalu loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse"]</ref>. Lektor kõneles haaravalt, kuidas ta antud valdkonnaga tegelema sattus ning miks on Eesti küberkaitsjad ka rahvusvaheliselt väga hinnatud. Huvitav oli teada saada, et tänapäeval saab sõdu ette ennustada, jälgides riikidevahelisi suhteid internetis.		Seitsmenda ettekande au kuulus Jaan Piirsalule, loengu teemaks „Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Piirsalu loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse"]</ref>. Lektor kõneles haaravalt, kuidas ta antud valdkonnaga tegelema sattus ning miks on Eesti küberkaitsjad ka rahvusvaheliselt väga hinnatud. Huvitav oli teada saada, et tänapäeval saab sõdu ette ennustada, jälgides riikidevahelisi suhteid internetis.

Jkindlam: /* Essee */

2016-10-26T02:30:44Z

Essee

← Older revision		Revision as of 05:30, 26 October 2016
Line 8:		Line 8:
	Inimesi, kes tegelevad kirega mis-tahes-asjaga, on alati huvitavad kuulata.		Inimesi, kes tegelevad kirega mis-tahes-asjaga, on alati huvitavad kuulata.

	~~Esimeses~~, sissejuhatavas loengus räägiti lähemalt ~~erialatutvustuse ja õppekorralduse~~ õppeainest ning õpingukorraldusest IT Kolledžis. Esinejateks olid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng õppekorraldusest ja sisekorrast]</ref>.<br>		Õpingukorralduse ja erialatutvustuse esimeses, sissejuhatavas loengus räägiti lähemalt antud õppeainest ning õpingukorraldusest IT Kolledžis. Esinejateks olid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng õppekorraldusest ja sisekorrast]</ref>.<br>

	IT Kolledži õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn nimetas IT kolledži ühe eripärana fakti, et sageli tulevad siia õppima inimesed, kes on juba mõnel alal kõrghariduse omandanud. Tema loenguosa käsitles lähemalt õppekorraldust. Huvitav oli teada saada, et hetkel õpib IT Kolledžis üle 1000 inimese ning kinnistatud sai teadmine, et õppekorralduse eeskiri on koolis kõige tähtsam eeskiri. Oluline oli ka teada saada, et akadeemiliste puhkuste taotlused tuleb esitada enne punase joone päeva, välja arvatud tervislikel põhjustel akadeemiline puhkus. Lisaks tasub hoolikalt nii õppekava planeerimisel kui eksamite sooritamisel ainepunkte lugeda, sest täiskoormusega õppekoormus on 45-60 EAP-d ning osakoormusega õppesse langetakse, kui neid punkte on alla 45. Alla 30 EAP õppesooritusi tähendab aga ka koolist väljalangemist.		IT Kolledži õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn nimetas IT kolledži ühe eripärana fakti, et sageli tulevad siia õppima inimesed, kes on juba mõnel alal kõrghariduse omandanud. Tema loenguosa käsitles lähemalt õppekorraldust. Huvitav oli teada saada, et hetkel õpib IT Kolledžis üle 1000 inimese ning kinnistatud sai teadmine, et õppekorralduse eeskiri on koolis kõige tähtsam eeskiri. Oluline oli ka teada saada, et akadeemiliste puhkuste taotlused tuleb esitada enne punase joone päeva, välja arvatud tervislikel põhjustel akadeemiline puhkus. Lisaks tasub hoolikalt nii õppekava planeerimisel kui eksamite sooritamisel ainepunkte lugeda, sest täiskoormusega õppekoormus on 45-60 EAP-d ning osakoormusega õppesse langetakse, kui neid punkte on alla 45. Alla 30 EAP õppesooritusi tähendab aga ka koolist väljalangemist.

Jkindlam: /* Essee */

2016-10-26T02:29:11Z

Essee

← Older revision		Revision as of 05:29, 26 October 2016
Line 6:		Line 6:
	==Essee==		==Essee==

	Inimesi, kes tegelevad kirega mis-tahes-asjaga, on alati huvitavad kuulata~~. Palju oli külalislektorite loengutes sellist, mida endale meelde jätta ning mida valikute tegemisel arvesse võtta~~.		Inimesi, kes tegelevad kirega mis-tahes-asjaga, on alati huvitavad kuulata.

	~~Esimesena salvestistest kuulasin päevaõppele mõeldud loengut erialatutvustusest~~ ja ~~õppekorraldusest~~. Esinejateks olid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng õppekorraldusest ja sisekorrast]</ref>.<br>		Esimeses, sissejuhatavas loengus räägiti lähemalt erialatutvustuse ja õppekorralduse õppeainest ning õpingukorraldusest IT Kolledžis. Esinejateks olid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng õppekorraldusest ja sisekorrast]</ref>.<br>

	IT Kolledži õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn nimetas IT kolledži ühe eripärana fakti, et sageli tulevad siia õppima inimesed, kes on juba mõnel alal kõrghariduse omandanud. Tema loenguosa käsitles lähemalt õppekorraldust. Huvitav oli teada saada, et hetkel õpib IT Kolledžis üle 1000 inimese ning kinnistatud sai teadmine, et õppekorralduse eeskiri on koolis kõige tähtsam eeskiri. Oluline oli ka teada saada, et akadeemiliste puhkuste taotlused tuleb esitada enne punase joone päeva, välja arvatud tervislikel põhjustel akadeemiline puhkus. Lisaks tasub hoolikalt nii õppekava planeerimisel kui eksamite sooritamisel ainepunkte lugeda, sest täiskoormusega õppekoormus on 45-60 EAP-d ning osakoormusega õppesse langetakse, kui neid punkte on alla 45. Alla 30 EAP õppesooritusi tähendab aga ka koolist väljalangemist.		IT Kolledži õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn nimetas IT kolledži ühe eripärana fakti, et sageli tulevad siia õppima inimesed, kes on juba mõnel alal kõrghariduse omandanud. Tema loenguosa käsitles lähemalt õppekorraldust. Huvitav oli teada saada, et hetkel õpib IT Kolledžis üle 1000 inimese ning kinnistatud sai teadmine, et õppekorralduse eeskiri on koolis kõige tähtsam eeskiri. Oluline oli ka teada saada, et akadeemiliste puhkuste taotlused tuleb esitada enne punase joone päeva, välja arvatud tervislikel põhjustel akadeemiline puhkus. Lisaks tasub hoolikalt nii õppekava planeerimisel kui eksamite sooritamisel ainepunkte lugeda, sest täiskoormusega õppekoormus on 45-60 EAP-d ning osakoormusega õppesse langetakse, kui neid punkte on alla 45. Alla 30 EAP õppesooritusi tähendab aga ka koolist väljalangemist.

Jkindlam: /* Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö */

2016-10-26T02:25:48Z

Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

← Older revision		Revision as of 05:25, 26 October 2016
Line 43:		Line 43:
	Ka tema loengust jäi kõlama nõuanne, et väga oluline on iseendasse uskuda ning seada kõrgeid sihte.		Ka tema loengust jäi kõlama nõuanne, et väga oluline on iseendasse uskuda ning seada kõrgeid sihte.

	Peale loengute kuulamist ning nende üle ~~mõtisklema jäädes tahaksin~~, et õppeaine „Erialatutvustus ja õpingukorraldus“ oleks sarnasel kujul ka igas kutseõppeasutuses ning ülikoolis. Sageli ju õppima asudes päris täpselt veel ei aduta, milliseid võimalusi valitud eriala ~~toob~~ või milliste takistustega tuleb kokku puutuda. ~~Sestap olid kõik kuulatud loengud äärmiselt huvitavad, ning loodan, et ka edaspidiseid otsuseid lihtsamaks tegevad.~~		Viimasena ehk kaheksandasse loengusse oli kutsutud kõnelema Hedi Mardisoo Starmanist <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS "IT ja turundus"]</ref>. Juba lapsepõlvest saati on ta olnud seotud vanemte kaudu IT-maailmaga. Ta on näinud pikka aega, kuidas IT-maailmas areng toimub. Lähemalt kõneles Hedi Mardisoo brändinguga seonduvast. Ta märkis, et Eesti ühiskond on erinevalt paljudest teistest ühiskondadest IT valdkonnaga seonduva paremini vastu võtnud. IT maailm on jõuliselt turundusele appi tulnud ning tänu IT-le on paljusid lahendusi võimalik odavalt testida. Rõõmustav oli kuulda, et Hedi Mardisoo arvates on programmeerimine loovtegevus sarnaselt kunstitegevusega. Värvikalt kirjeldas ta, kuidas inimesi midagi kasutama panna läbi mängulise võistlusmomendi. Hedi rõhutas brändingu osatähtsust toote müügis ning lisas, et brändingu töö hõlmab kogu organisatsiooni. Oluline ei ole mitte see, et sa tead mingit brändi, vaid see, mis emotsioone see bränd sulle tekitab. Hea turundusinimene peab oskama küsida lihtsaid küsimusi, millele on raske vastata. Huvitav oli teada saada, et tänanapäeval sihtgrupistatakse inimesi pigem käitumise järgi. Kokkuvõtlikult toonitas Hedi Mardisoo, et oluline on koostöö, ning oluline on olla milleski väga hea.
	Arukas on õppida teiste inimeste kogemustest.
			Peale loengute kuulamist ning nende üle mõtisklemist loodan, et õppeaine „Erialatutvustus ja õpingukorraldus“ oleks kunagi sarnasel kujul igas kutseõppeasutuses ning ülikoolis. Sageli õppima asudes päris täpselt veel ei aduta, milliseid võimalusi valitud eriala pakub või milliste takistustega tuleb kokku puutuda. Arukas on õppida teiste inimeste kogemustest.

	== Õpingukorralduse küsimused ==		== Õpingukorralduse küsimused ==

Jkindlam: /* Essee */

2016-10-26T02:07:05Z

Essee

@@ Line 40: / Line 40: @@
 Kuuenda loengu läbiviimine oli usaldatud Ivar Laurile Maksu- ja Tolliametist, loengu pealkirjaks "Andmed ei allu analüüsile" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802] Loeng "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja]</ref>. Oma ettekandes viitas Ivar Laur sellele, et sageli kogutakse küll andmeid, kuid nendega ei tehta edasi midagi ning esineb ka teistsugune probleem – andmeid ei ole piisavalt. Info tulv on suur, kuid meediumid muutuvad. Ta rõhutas, et enamasti vaid analüüsil saavad tugineda adekvaatsed otsused. Lisaks tõi ta näiteid oma tööst, kus üks ülesanne on selgitada välja riskid, kes ja kuidas riigile kahju tekitavad. Huvitava märkena kõlas, et Eestis on väga hea andmestik ettevõtluse kohta, ajanihkega umbes 20 päeva. Oma tööst lähtuvalt kõneles Ivar Laur lähemalt pettuste avastamisest. Nimelt selleks, et petta, on vaja valetada: esitada valeandmeid või andmeid üldse mitte esitada. Analüütiku ülesandeks on eraldada ebaasusad ausatest. Probleem seisneb aga selles, et ebaõnn, ebaõnnestunud äri ning maksupettus võivad andmebaasis väga sarnased välja näha. Sarnaselt teistes ettekannetes räägituga rõhutas ka Ivar Laur valdkondade omavahelist seotust ning märkis ära, et väga tulus karjäärivalik oleks nii IT kui andmeanalüüsi teadmiste ühendamine.
+Seitsmenda ettekande au kuulus Jaan Piirsalule, loengu teemaks „Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Piirsalu loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse"]</ref>. Lektor kõneles haaravalt, kuidas ta antud valdkonnaga tegelema sattus ning miks on Eesti küberkaitsjad ka rahvusvaheliselt väga hinnatud. Huvitav oli teada saada, et tänapäeval saab sõdu ette ennustada, jälgides riikidevahelisi suhteid internetis.
+Ka tema loengust jäi kõlama nõuanne, et väga oluline on iseendasse uskuda ning seada kõrgeid sihte.
 Peale loengute kuulamist ning nende üle mõtisklema jäädes tahaksin, et õppeaine „Erialatutvustus ja õpingukorraldus“ oleks sarnasel kujul ka igas kutseõppeasutuses ning ülikoolis. Sageli ju õppima asudes päris täpselt veel ei aduta, milliseid võimalusi valitud eriala toob või milliste takistustega tuleb kokku puutuda. Sestap olid kõik kuulatud loengud äärmiselt huvitavad, ning loodan, et ka edaspidiseid otsuseid lihtsamaks tegevad.

← Older revision		Revision as of 06:03, 26 October 2016
Line 27:		Line 27:
	Nad kirjeldasid värvikalt, kuidas alustasid tööotsinguid ning rääkisid oma edasistest valikutest. Läbivana jäi nende eduloost kõlama riskimise julgus, julgus otsustada ja teha oma elus olulisi muudatusi. Kristeli ja Marko äri idee kujunes teise sarnase ettevõtte süsteemis vigu nähes. Seega ei pea alati leiutama midagi täiesti uut, vaid piisab, kui märgata olemasolevas täiustamist vajavat.		Nad kirjeldasid värvikalt, kuidas alustasid tööotsinguid ning rääkisid oma edasistest valikutest. Läbivana jäi nende eduloost kõlama riskimise julgus, julgus otsustada ja teha oma elus olulisi muudatusi. Kristeli ja Marko äri idee kujunes teise sarnase ettevõtte süsteemis vigu nähes. Seega ei pea alati leiutama midagi täiesti uut, vaid piisab, kui märgata olemasolevas täiustamist vajavat.
	Ettevõtte loomisel tuli neil kokku puutuda mitmete uute probleemidega. Kuid jällegi, hea tahtmise korral ei ole miski võimatu. Kiirkorras tuli tutvuda finantsmaailmaga ja õppida kõitvat kõnet ette valmistama. Negatiivsema poole pealt startupi käivitamisel rõhutati, et kõrvuti suure eduga võib tekkida ka raskemaid perioode, mil kaheldakse enda valikutes ja motiveerituses jätkata.		Ettevõtte loomisel tuli neil kokku puutuda mitmete uute probleemidega. Kuid jällegi, hea tahtmise korral ei ole miski võimatu. Kiirkorras tuli tutvuda finantsmaailmaga ja õppida kõitvat kõnet ette valmistama. Negatiivsema poole pealt startupi käivitamisel rõhutati, et kõrvuti suure eduga võib tekkida ka raskemaid perioode, mil kaheldakse enda valikutes ja motiveerituses jätkata.
	Kristel ja Marko rõhutasid enda kogemustest lähtuvalt, et väga ~~oluline~~ on meeskonna sobivus. Vastloodud meeskonnaga ei saa sobivuses aga kindel olla. Eriti ettevõtlusega alustades on oluline oma tiimikaaslast hästi tunda. Üksinda kiiresti arenevat firmat luua on väga raske, kuid siiski mitte võimatu. Olulisteks avitajateks palusid Testilo loojad meelde jätta Mektory ja Tehnopoli.		Kristel ja Marko rõhutasid enda kogemustest lähtuvalt, et väga tähtis alustavas ettevõttes on meeskonna sobivus. Olulisteks avitajateks palusid Testilo loojad meelde jätta Mektory ja Tehnopoli.

	Neljas loeng erialatutvustuse ainekavas kõneles "Süssadminnimisest" ning tutvustas seda valdkonda Lembitu Ling aka Snakeman <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling aka Snakeman "Süssadminnimisest"]</ref>. Erinevalt eelkõnelejatest ei ole Lembitul akadeemilist tausta, kuid tema töökogemus IT-valdkonnas on pikem kui 20 aastat. Alustuseks kõneles Lembitu värvikalt oma IT-huvi kujunemisloo~~. Ta pidi juba väga noorena lihttöölisena leiba teenima asuma, kuid nii tutvusi kogudes kui julgelt ennast tööle pakkudes on ta jõudnud kõrgepalgalise spetsialisti ametikohale~~. Iseloomulik ~~tema eduloos~~ on, et Lembitu ei ole kartnud valedest valikutest lahti ütelda ja töökohti vahetada. Süssadminnimise juurde on ta sattunud ~~ilmselt~~ selletõttu, et ~~koodikirjutamisest ei ole ta enda väitel kunagi olnud huvitatud, pigem~~ on olnud ~~tema eesmärgiks, et kõik toimiks~~ hästi~~. Ta on ennast profileerinud kui Linuxi administraator~~. Lembitu Ling ei häbenenud kõnelda enda eksimustest, kirjeldades muuhulgas ka esimest valusat kogemust häkkeritega. Lisaks jagas ta oma töökogemusest lähtuvalt mitu olulist nõuannet, näiteks kui on mitu süssadminni, siis nendevaheline vastutusvaldkond peab olema täpselt kokku lepitud~~, ning kui tahta olla adminn, peab oma süsteemist üle käima~~. ~~Lembitu aka Snakeman~~ rõhutas, et süssadminn peab olema laisk, sest hea ~~süsadminn~~ üle kolme korra sama asja käsitsi ei tee. ~~Sarnaselt teiste loengupidajatega rõhutas ta, et enda~~ väärtust peab teadma~~. Ka~~ oma sõbralt tuleb julgeda töö eest tasu küsida. Lembitu loengust tasus veel kasulike nõuannetena meelde jätta, et kõik valdkonnad omavahel seotud, süssadminnid üksinda ei tööta, hea süsadminn on hea partner nii arendajale kui ettevõtte juhtkonnale, hea arendaja on aga nagu malemängija, kes peab käike ette nägema. Hea süsadminn rakendab alati oma süsteemidele piisava monitooringu, et ta saaks aru, mis süsteemis toimub erinevatel ajahetkedel, monitooring võiks teavitada anomaaliatest ning suudab proaktiivselt hoida oma teenuseid käigus, mitte neid reaktiivselt restartida kogu aeg.		Neljas loeng erialatutvustuse ainekavas kõneles "Süssadminnimisest" ning tutvustas seda valdkonda Lembitu Ling aka Snakeman <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling aka Snakeman "Süssadminnimisest"]</ref>. Erinevalt eelkõnelejatest ei ole Lembitul akadeemilist tausta, kuid tema töökogemus IT-valdkonnas on pikem kui 20 aastat. Alustuseks kõneles Lembitu värvikalt oma IT-huvi kujunemisloo. Iseloomulik on, et Lembitu ei ole kartnud valedest valikutest lahti ütelda ning töökohti vahetada. Süssadminnimise juurde on ta sattunud selletõttu, et tema eesmärgiks on eelkõige olnud asjade hästi toimimine. Lembitu Ling ei häbenenud kõnelda enda eksimustest, kirjeldades muuhulgas ka esimest valusat kogemust häkkeritega. Lisaks jagas ta oma töökogemusest lähtuvalt mitu olulist nõuannet, näiteks kui on mitu süssadminni, siis nendevaheline vastutusvaldkond peab olema täpselt kokku lepitud. Ta rõhutas, et süssadminn peab olema kindlasti laisk, sest hea süssadminn üle kolme korra sama asja käsitsi ei tee. Enda väärtust peab teadma ning ka oma sõbralt tuleb julgeda töö eest tasu küsida. Lembitu loengust tasus veel kasulike nõuannetena meelde jätta, et kõik valdkonnad on omavahel seotud; süssadminnid üksinda ei tööta; hea süsadminn on hea partner nii arendajale kui ettevõtte juhtkonnale; hea arendaja on aga nagu malemängija, kes peab käike ette nägema.

	Viiendat loengut olid kutsutud läbi viima Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master), teemadeks "IT tööturg" ja "Karjäärirännakud" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) "IT tööturg", "Karjäärirännakud"]</ref>.		Viiendat loengut olid kutsutud läbi viima Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master), teemadeks "IT tööturg" ja "Karjäärirännakud" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) "IT tööturg", "Karjäärirännakud"]</ref>.
	Andres Septer suunas oma kõne eelkõige neile ~~õpilastele~~, kes alles alustavad ~~tööturul~~. Ta märkis, et ühe veana kandideerimisel Eesti turu kontekstis jäetakse kodutöö tegemata ehk ei uurita ettevõtte tausta. Kasulik nõuanne oli leida ettevõttest, kuhu kandideeritakse, keegi, kes seal juba on töötanud või kes seal töötab, ning kõigepealt temaga kõneleda, et omada rohkem infot tulevasest töökohast. Hea oleks luua kasulik suhtlusvõrgustik – parimad töökohad liiguvad "tagatoas". Andres Septer märkis meeldejääva faktina, et Eesti taustaga firmades käib palgatõusu küsimine sageli lahkumisavalduse esitamisega. Lisaks andis ta nõu võimalusel proovida paar aastat töötada ka välismaal. Ta tõi välja riigi- ja erafirmade erinevused. Riigifirmades võib olla parematele seadmetele ka rohkem võimalusi koolituste saamiseks. Palgatase samas erafirmade palgatasemest palju ei erine. Andres rõhutas, et väga palju karjääri kujunemisel sõltub enesemüügi oskusest ning käibemaks on arukas ära maksta. Valdavalt kõige kuulduga tema peetud ettekandes tuli nõustuda. Töötan hetkel samuti mitte ametliku kandideerimise, vaid "tagatoa" kaudu leitud töökohal. Kui antud ettevõttesse töötajaid juurde otsitakse, ei panda esmalt mitte kuulutust üles, vaid uuritakse, kas keegi tunneb kedagi, kes tunneb kedagi... Ilmselt toimub see nii väga paljudes ettevõtetes.		Andres Septer suunas oma kõne eelkõige neile õppuritele, kes alles alustavad tööotsinguid. Ta märkis, et ühe veana kandideerimisel Eesti turu kontekstis jäetakse kodutöö tegemata ehk ei uurita ettevõtte tausta. Kasulik nõuanne oli leida ettevõttest, kuhu kandideeritakse, keegi, kes seal juba on töötanud või kes seal töötab, ning kõigepealt temaga kõneleda, et omada rohkem infot tulevasest töökohast. Hea oleks luua kasulik suhtlusvõrgustik – parimad töökohad liiguvad "tagatoas". Andres Septer märkis meeldejääva faktina, et Eesti taustaga firmades käib palgatõusu küsimine sageli lahkumisavalduse esitamisega. Lisaks andis ta nõu võimalusel proovida paar aastat töötada ka välismaal. Ta tõi välja riigi- ja erafirmade erinevused. Riigifirmades võib olla parematele seadmetele ka rohkem võimalusi koolituste saamiseks. Palgatase samas erafirmade palgatasemest palju ei erine. Andres Septer rõhutas, et väga palju karjääri kujunemisel sõltub enesemüügi oskusest ning lisas, et käibemaks on arukas ära maksta. Valdavalt kõige kuulduga tema peetud ettekandes tuli nõustuda. Töötan hetkel samuti mitte ametliku kandideerimise, vaid "tagatoa" kaudu leitud töökohal.

	Teine pool viiendast loengust oli Einar Koltšanovi hallata. Ka tema tee IT juurde oli käänuline ~~– alguses õppis ta hoopis arstiks~~. Einar rõhutas, et valdkonna sees on alati võimalik liikuvus ning IT-meestest oleneb küll tohutult palju, aga mitte kõik. Väga kasulik nõuanne tema loengust oli enne välismaale asumist endale selgeks teha, kas jätkub elamiseks nii ~~seal~~ kui ka siin. Selgeks tuleb teha ka välisriigi elatustase. Lisaks märkis Einar Koltšanov oma ettekandes, et äripool peaks defineerima väljundid, mitte lahenduse ning väljendama oma vajadused ja ootused selgelt~~; mõistma~~ IT võimekust ja piiranguid. ~~Igale~~ ettevõttele on vaja olla lojaalne täpselt niipalju kui kokku lepitud, või siis asutada ise enda ettevõte~~. Lühidalt selgitas ta ka SCRUM masteri tööülesandeid~~.		Teine pool viiendast loengust oli Einar Koltšanovi hallata. Ka tema tee IT juurde oli käänuline. Einar rõhutas, et valdkonna sees on alati võimalik liikuvus ning IT-meestest oleneb küll tohutult palju, aga mitte kõik. Väga kasulik nõuanne tema loengust oli enne välismaale asumist endale selgeks teha, kas jätkub elamiseks vahendeid nii välismaal kui ka siin. Selgeks tuleb teha ka välisriigi elatustase. Lisaks märkis Einar Koltšanov oma ettekandes, et äripool peaks defineerima väljundid, mitte lahenduse ning väljendama oma vajadused ja ootused selgelt, mõistes IT võimekust ja piiranguid. Oma töökogemustest lähtuvalt märkis ta, et igale ettevõttele on vaja olla lojaalne täpselt niipalju kui kokku lepitud, või siis asutada ise enda ettevõte.

	Kuuenda loengu läbiviimine oli usaldatud Ivar Laurile Maksu- ja Tolliametist, loengu pealkirjaks "Andmed ei allu analüüsile" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja]</ref>. Oma ettekandes viitas Ivar Laur sellele, et sageli kogutakse küll andmeid, kuid nendega ei tehta edasi midagi ning esineb ka teistsugune probleem – andmeid ei ole piisavalt. Info tulv on suur, kuid meediumid muutuvad. Ta rõhutas, et enamasti vaid analüüsil saavad tugineda adekvaatsed otsused. Lisaks tõi ta näiteid oma tööst, kus üks ülesanne on selgitada välja riskid, kes ja kuidas riigile kahju tekitavad. Huvitava märkena kõlas, et Eestis on väga hea andmestik ettevõtluse kohta, ajanihkega umbes 20 päeva. Oma tööst lähtuvalt kõneles Ivar Laur lähemalt pettuste avastamisest. Nimelt selleks, et petta, on vaja valetada: esitada valeandmeid või andmeid üldse mitte esitada. Analüütiku ülesandeks on eraldada ebaasusad ausatest. Probleem seisneb aga selles, et ebaõnn, ebaõnnestunud äri ning maksupettus võivad andmebaasis väga sarnased välja näha. Sarnaselt teistes ettekannetes räägituga rõhutas ka Ivar Laur valdkondade omavahelist seotust ning märkis ära, et väga tulus karjäärivalik oleks nii IT kui andmeanalüüsi teadmiste ühendamine.		Kuuenda loengu läbiviimine oli usaldatud Ivar Laurile Maksu- ja Tolliametist, loengu pealkirjaks "Andmed ei allu analüüsile" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja]</ref>. Oma ettekandes viitas Ivar Laur sellele, et sageli kogutakse küll andmeid, kuid nendega ei tehta edasi midagi ning esineb ka teistsugune probleem – andmeid ei ole piisavalt. Info tulv on suur, kuid meediumid muutuvad. Ta rõhutas, et enamasti vaid analüüsil saavad tugineda adekvaatsed otsused. Lisaks tõi ta näiteid oma tööst, kus üks ülesanne on selgitada välja riskid, kes ja kuidas riigile kahju tekitavad. Huvitava märkena kõlas, et Eestis on väga hea andmestik ettevõtluse kohta, ajanihkega umbes 20 päeva. Oma tööst lähtuvalt kõneles Ivar Laur lähemalt pettuste avastamisest. Nimelt selleks, et petta, on vaja valetada: esitada valeandmeid või andmeid üldse mitte esitada. Analüütiku ülesandeks on eraldada ebaasusad ausatest. Probleem seisneb aga selles, et ebaõnn, ebaõnnestunud äri ning maksupettus võivad andmebaasis väga sarnased välja näha. Sarnaselt teistes ettekannetes räägituga rõhutas ka Ivar Laur valdkondade omavahelist seotust ning märkis ära, et väga tulus karjäärivalik oleks nii IT kui andmeanalüüsi teadmiste ühendamine.
Line 41:		Line 41:
	Ka tema loengust jäi kõlama nõuanne, et väga oluline on iseendasse uskuda ning seada kõrgeid sihte.		Ka tema loengust jäi kõlama nõuanne, et väga oluline on iseendasse uskuda ning seada kõrgeid sihte.

	Viimasena ehk kaheksandasse loengusse oli kutsutud kõnelema Hedi Mardisoo Starmanist <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS "IT ja turundus"]</ref>. Juba lapsepõlvest saati on ta olnud seotud vanemte kaudu IT-maailmaga~~. Ta~~ on ~~näinud pikka aega, kuidas IT-maailmas areng toimub~~. Lähemalt kõneles Hedi Mardisoo brändinguga seonduvast. Ta märkis, et Eesti ühiskond on erinevalt paljudest teistest ühiskondadest IT ~~valdkonnaga~~ seonduva paremini vastu võtnud. IT maailm on jõuliselt turundusele appi tulnud ning tänu IT-le on paljusid lahendusi võimalik odavalt testida. Rõõmustav oli kuulda, et Hedi Mardisoo arvates on programmeerimine loovtegevus sarnaselt kunstitegevusega~~. Värvikalt kirjeldas ta, kuidas inimesi midagi kasutama panna läbi mängulise võistlusmomendi~~. Hedi rõhutas brändingu osatähtsust toote müügis ning lisas, et brändingu töö hõlmab kogu organisatsiooni. Oluline ei ole mitte see, et sa tead mingit brändi, vaid see, mis emotsioone see bränd sulle tekitab. Hea turundusinimene peab oskama küsida lihtsaid küsimusi, millele on raske vastata. Huvitav oli teada saada, et tänanapäeval sihtgrupistatakse inimesi pigem käitumise järgi. Kokkuvõtlikult toonitas Hedi Mardisoo, et oluline on koostöö, ning oluline on olla milleski väga hea.		Viimasena ehk kaheksandasse loengusse oli kutsutud kõnelema Hedi Mardisoo Starmanist <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS "IT ja turundus"]</ref>. Juba lapsepõlvest saati on ta olnud seotud vanemte kaudu IT-maailmaga, selle tõttu on ta ka selle valdkonna arengut kauem saanud jälgida. Lähemalt kõneles Hedi Mardisoo aga brändinguga seonduvast ning valdkondade omavahelistest seostest. Ta märkis, et Eesti ühiskond on erinevalt paljudest teistest ühiskondadest IT alaga seonduva paremini vastu võtnud. IT maailm on jõuliselt turundusele appi tulnud ning tänu IT-le on paljusid lahendusi võimalik odavalt testida. Rõõmustav oli kuulda, et Hedi Mardisoo arvates on programmeerimine loovtegevus sarnaselt kunstitegevusega. Hedi rõhutas brändingu osatähtsust toote müügis ning lisas, et brändingu töö hõlmab kogu organisatsiooni. Oluline ei ole ka mitte see, et sa tead mingit brändi, vaid see, mis emotsioone see bränd sulle tekitab. Hea turundusinimene peab oskama küsida lihtsaid küsimusi, millele on raske vastata. Huvitav oli teada saada, et tänanapäeval sihtgrupistatakse inimesi pigem käitumise järgi. Kokkuvõtlikult toonitas Hedi Mardisoo, et oluline on koostöö, ning oluline on olla milleski väga hea.

	Peale loengute kuulamist ning nende üle mõtisklemist loodan, et õppeaine „Erialatutvustus ja õpingukorraldus“ oleks kunagi sarnasel kujul igas kutseõppeasutuses ning ülikoolis. Sageli õppima asudes päris täpselt veel ei aduta, milliseid võimalusi valitud eriala pakub või milliste takistustega tuleb kokku puutuda~~. Arukas on õppida teiste inimeste kogemustest~~.		Peale loengute kuulamist ning nende üle mõtisklemist loodan, et õppeaine „Erialatutvustus ja õpingukorraldus“ oleks kunagi sarnasel kujul igas kutseõppeasutuses ning ülikoolis. Sageli õppima asudes päris täpselt veel ei aduta, milliseid võimalusi valitud eriala pakub või milliste takistustega tuleb kokku puutuda.

	== Õpingukorralduse küsimused ==		== Õpingukorralduse küsimused ==