User:Jpaalber - Revision history

Jpaalber at 10:20, 24 October 2013

2013-10-24T10:20:05Z

← Older revision		Revision as of 13:20, 24 October 2013
Line 85:		Line 85:

	[9]http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/		[9]http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/

			[[Category:Erialatutvustus 2013]]

Jpaalber at 10:18, 24 October 2013

2013-10-24T10:18:31Z

← Older revision		Revision as of 13:18, 24 October 2013
Line 52:		Line 52:

	Kõik valikained, mis üliõpilane on deklareerinud on ta kohustatud õppima ning peab sooritama.[7] Kui üliõpilane deklareerib aineid rohkem kui ettenähtud (180 EAP), siis tuleb tal tasuda nende ainete eest.[8]		Kõik valikained, mis üliõpilane on deklareerinud on ta kohustatud õppima ning peab sooritama.[7] Kui üliõpilane deklareerib aineid rohkem kui ettenähtud (180 EAP), siis tuleb tal tasuda nende ainete eest.[8]


	'''Ülesanne'''		'''Ülesanne'''

Jpaalber at 10:17, 24 October 2013

2013-10-24T10:17:32Z

← Older revision		Revision as of 13:17, 24 October 2013
Line 48:		Line 48:

	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Selleks, et vahetada õppekava peab olemas olema vaba õppekoht sellel õppekaval.[5] Peale seda tuleb esitada kirjalik avaldus vabas vormis rektorile EIK õppeosakonnas, vähemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva. Samuti tuleb lisada avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[6]		Selleks, et vahetada õppekava peab olemas olema vaba õppekoht sellel õppekaval.[5] Peale seda tuleb esitada kirjalik avaldus vabas vormis rektorile EIK õppeosakonnas, vähemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva. Samuti tuleb lisada avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[6]

Jpaalber at 10:16, 24 October 2013

2013-10-24T10:16:52Z

← Older revision		Revision as of 13:16, 24 October 2013
Line 40:		Line 40:
	'''Vastus'''		'''Vastus'''

	Õigus kordusarvestuseks on tudengil kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani[1]. Selleks, et kordusarvetusele pääseda tuleb üliõpilasel ennast registreerida ÕISis vähemalt 2 päeva enne kordussooritust, aga kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel ning soovib kordusarvestust sooritada peab ta esitama avalduse õppeosakonda[2]. Kordusarvestus on tasuta riigi finantseeritaval (RF) õppekohal[3]. Tasulisele õppekohale (OF) maksab see 20 eurot[4].		Õigus kordusarvestuseks on tudengil kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[1] Selleks, et kordusarvetusele pääseda tuleb üliõpilasel ennast registreerida ÕISis vähemalt 2 päeva enne kordussooritust, aga kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel ning soovib kordusarvestust sooritada peab ta esitama avalduse õppeosakonda.[2] Kordusarvestus on tasuta riigi finantseeritaval (RF) õppekohal.[3] Tasulisele õppekohale (OF) maksab see 20 eurot.[4]

	'''Küsimus ~~B allikad~~'''		'''Küsimus 1'''

			Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
			Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

	[1~~]http://www~~.~~itcollege~~.~~ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.4.4~~		'''Vastus'''
			Selleks, et vahetada õppekava peab olemas olema vaba õppekoht sellel õppekaval.[5] Peale seda tuleb esitada kirjalik avaldus vabas vormis rektorile EIK õppeosakonnas, vähemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva. Samuti tuleb lisada avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[6]

	[2]~~http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2~~.8		Kõik valikained, mis üliõpilane on deklareerinud on ta kohustatud õppima ning peab sooritama.[7] Kui üliõpilane deklareerib aineid rohkem kui ettenähtud (180 EAP), siis tuleb tal tasuda nende ainete eest.[8]

	~~[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.7~~

	~~[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 6~~		'''Ülesanne'''

	~~'''Küsimus 1'''~~		X = 22

	~~Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?~~		Y = 20
	Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

	~~'''Vastus'''~~		Osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril.
	~~Selleks~~, ~~et vahetada~~ õppekava ~~peab olemas olema vaba õppekoht sellel õppekaval[1]~~. ~~Peale seda~~ tuleb ~~esitada kirjalik avaldus vabas vormis rektorile EIK õppeosakonnas,~~ vähemalt ~~1 tööpäev enne semestri punase joone päeva~~. ~~Samuti tuleb lisada avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse~~[2].		Semestri jooksul tuleb koguda vähemalt 27 EAPd ja iga puudu oleva EAP eest tuleb maksta 50 €.[9]

	~~Kõik valikained, mis üliõpilane~~ on ~~deklareerinud~~ on ~~ta kohustatud õppima ning peab sooritama[3]. Kui üliõpilane deklareerib aineid rohkem kui ettenähtud (180 EAP), siis tuleb tal tasuda nende ainete eest[4]~~.		X semestri eest tulev arve on 250 € ja Y semestri eest on 350 €.

	~~'''Küsimus 1 allikad'''~~

	~~[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#liik punkt 7.1~~

	~~[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#liik puntk 7.2.1~~		== Allikad ==

	[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#~~moistete~~ punkt 1.2.7		[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.4.4

	[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/~~kkk~~/ ~~Teine~~ punkt ~~paragraaf 6~~		[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.8

	~~'''Ülesanne'''~~		[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.7

	~~X = 22~~		[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 6

	~~Y = 20~~		[5]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#liik punkt 7.1

	~~Osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril~~.		[6]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#liik puntk 7.2.1
	~~Semestri jooksul tuleb koguda vähemalt 27 EAPd~~ ja ~~iga puudu oleva EAP eest tuleb maksta 50 €[~~1].

	~~X semestri eest tulev arve on 250 €~~ ja ~~Y semestri eest on 350 €~~.		[7]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#moistete punkt 1.2.7

	~~'''Ülesande allikad'''~~		[8]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Teine punkt paragraaf 6

	[1]http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/		[9]http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/

Jpaalber at 10:11, 24 October 2013

2013-10-24T10:11:23Z

← Older revision		Revision as of 13:11, 24 October 2013
Line 6:		Line 6:

	Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013		Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013


	== Essee ==		== Essee ==

Jpaalber at 10:11, 24 October 2013

2013-10-24T10:11:08Z

← Older revision		Revision as of 13:11, 24 October 2013
Line 2:		Line 2:

	Autor: Jaanus Paalberg		Autor: Jaanus Paalberg

	Rühm: 11		Rühm: 11

	Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013		Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013


	== Essee ==		== Essee ==

Jpaalber at 10:10, 24 October 2013

2013-10-24T10:10:57Z

← Older revision		Revision as of 13:10, 24 October 2013
Line 1:		Line 1:
	== ~~'''Essee'''~~ ==		==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

			Autor: Jaanus Paalberg
			Rühm: 11
			Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

	~~Õpingukorraldus ja erialatutvusts essee~~		== Essee ==

	Aine, mis üllatas mind ja vist ka kõiki. Alguses kui kuuled sellest ainest, siis esimene mõtte kohe on, et „Mis jama see nüüd on?“. Nimi nagu Õpingukorraldus ja erialatutvustus kõlab väga igavalt. Lihtsalt mingi kuiv jutt kuidas elu siin koolis ja kuidas hinded ja asjad töötavad. Ja esimene loeng ei selle arvamuse muutmisel midagi ei teinud. Aga peale teist loengut hakkasin mõistma, et see aine on midagi enamat kui lihtsalt mida hinne „5“ tähendab.		Aine, mis üllatas mind ja vist ka kõiki. Alguses kui kuuled sellest ainest, siis esimene mõtte kohe on, et „Mis jama see nüüd on?“. Nimi nagu Õpingukorraldus ja erialatutvustus kõlab väga igavalt. Lihtsalt mingi kuiv jutt kuidas elu siin koolis ja kuidas hinded ja asjad töötavad. Ja esimene loeng ei selle arvamuse muutmisel midagi ei teinud. Aga peale teist loengut hakkasin mõistma, et see aine on midagi enamat kui lihtsalt mida hinne „5“ tähendab.
Line 26:		Line 29:


	==~~'''~~Õpingukorralduse küsimused~~'''~~ ==		==Õpingukorralduse küsimused ==

Jpaalber at 10:09, 24 October 2013

2013-10-24T10:09:14Z

← Older revision		Revision as of 13:09, 24 October 2013
Line 1:		Line 1:
	'''Essee'''		== '''Essee''' ==


	~~----~~
	Õpingukorraldus ja erialatutvusts essee		Õpingukorraldus ja erialatutvusts essee

Line 25:		Line 25:


	'''Õpingukorralduse küsimused'''
			=='''Õpingukorralduse küsimused''' ==


	~~----~~
	'''Küsimus B'''		'''Küsimus B'''

Jpaalber at 10:08, 24 October 2013

2013-10-24T10:08:00Z

← Older revision		Revision as of 13:08, 24 October 2013
Line 1:		Line 1:
			'''Essee'''

			----
			Õpingukorraldus ja erialatutvusts essee

			Aine, mis üllatas mind ja vist ka kõiki. Alguses kui kuuled sellest ainest, siis esimene mõtte kohe on, et „Mis jama see nüüd on?“. Nimi nagu Õpingukorraldus ja erialatutvustus kõlab väga igavalt. Lihtsalt mingi kuiv jutt kuidas elu siin koolis ja kuidas hinded ja asjad töötavad. Ja esimene loeng ei selle arvamuse muutmisel midagi ei teinud. Aga peale teist loengut hakkasin mõistma, et see aine on midagi enamat kui lihtsalt mida hinne „5“ tähendab.

			Mina loen teist loengut enda esimeseks loenguks selle aines kahe asja pärast. Esiteks logistilistel võimalustel ei olnud mul võimalik aktusepäeval kooli tulla ja ei saanud päris esimesest loengust osa võtta. Loomulikult ma vaatasin selle järgi, aga esimene loeng ikkagi selles aines kus ma kohal olin ja tutvusin loengusaali istmetega oli teine loeng. Teiseks oli see midagi enamat kui ma alguses kartsin.

			Teise loengu läbiviijaks oli Margus Ernits. Algusest peale ta jutt oli paeluv. Ta teema otseselt nii huvitav ei paistnudki. See, mis ta rääkis oli tõsi ja ta ise tõestas seda koheselt loengu käigus. Ta ütles, et tudengitel on vaja loenguid, mis oleksid huvitavad, siis on neil motivatsiooni seda ka õppida. Ta mõtles seda nii tudengi poolelt, et tudengile pakuks huvi see aine ja ka lektori poolelt, et lektor teeks enda aine/loengu huvitavaks. Seda ta ka tegi ning loeng mida ma olin valmis võtma kui ühte igavat hommiku poolset uinakut muutus pooleteiseks tunniks pingsaks kuulamiseks. Kõik tänu sellele, et lektor nägi vaeva enda jutuga ja tõesti tegigi enda aine huvitavaks.

			Kolmas loeng toimus nagu lubatud nädal hiljem Linnar Viik poolt. Esimene asi, mis mul selle loenguga meelde jäi oli, et toimus teises kohas ja alguses arvasin, et eksisin üldse ära. Loengu teemaks oli innovatsioon. Loengu alguses tõi lektor kohe välja asja mille peale ma eriti ei olnud mõelnud. Kõik suured innovatsioonid, mis me välja suutsime mõelda klassi peale olid suurelt osalt suurfirmade poole tehtud, eriti infotehnoloogia valdkonnas. See oli asi mida loengu alguses tehti ja see oli asi, mis mulle kõige rohkem külge jäi. Ta rääkis veel innovatsiooni olemusest ja erinevatest ideedest. Need, aga ei olnud asjad mille peale ma hiljem mõtlema jäin. Jäi mure hingele, et kas me tõesti olemegi lihtsalt tarbijad ettevõtete jaoks ning nende innovatsioonid tulevad neilt ainult sellepärast, et nad kuidagi uue asjaga saaksid meie rahakotti lahti kangutada. Või lihtsalt neil on nii palju ressursse, et kõik helged pead lähevad nendesse suurfirmadesse ja innoveerivad asju meie elus kuna neil tõesti on mingi inimeste elu parandamise missiooni tundest. Ma usun ja loodan, et see teine on ikkagi õigem.

			Neljandas loengus käis meile juttu rääkimas Tarmo Randel IT tumedamast poolest küberkuritegevuse näol. Nagu kõik arvatavasti saalis olin ma osaliselt teadlik küberkuritegevusest. Eriti maailmakuulsatest Nigeeria printsidest ja väga abivalmis Microsofti kasutajatoest, kes ise helistavad ja pakuvad lahendust arvuti ära parandada, isegi kui midagi viga tegelikult pole. Ta seletas, aga seda rohkem ja kuidas suuremalt osalt küberkurjategijad tegutsevad. Mitte nii väga üllatavaks, aga asi millele ma ei olnud varem mõttejõudu kulutanud oli, et suurelt osalt küberkurjategijad ei kasuta neid andmed, mis nad hankinud on vaid müüvad edasi mustal turul. Eks see ole loomulik, aga kui ma seda kuulsin, siis ma sain aru, et minust hea küberkurjategia ei oleks saanud, sest ma ei olnud selle peale mõelnudki.

			Viies loeng oli IT Kolledži vilistlase Andres Käver poolt. Tähtsaim asi mida ta minu jaoks rääkis oli „tudengi sündroom“ või inglise keeles „procrastination“ ehk viivitamine. See asi puudutas ma usun paljusid kes seal olid, kaasa arvatud mind. Sellega olen ma palju võidelnud nende aastatega, mis ma haridusteed käinud olen. Eriti keskkooli ajast peale. Sellega pidin ma seda esseed kirjutades ka tegelema. Samuti jättis ta mulle väga ülbe mulje, eriti peale enda tunniplaani näitamist. Jah, ta on väga tubli tööinimene ja tal on seda enesekontrolli, motivatsiooni või kuidas iganes sa seda nimetada tahad. Kuigi ta peaks sellest arusaama, minu väärtusetu arvamuse järgi, et kõigil seda pole. Näiteks minu emal on see. Me oleme puhkusel olnud ja liiklemise ajal on tal vabahetk olnud ning ta kotist tööasjad välja tõmmanud ja lihtsalt natuke tööd ära teinud. Tal on seda tahet sellejaoks, aga minul sellist asja ei ole. Üldiselt loeng oli huvitav ja rääkida oskas ta päris hästi, aga lihtsalt jäi mulje temast, et ta on parem kui kõik teised ning see jättis natuke halva maitse pärast suhu. Kuigi ma usun, et see oli lihtsalt minu väike ego, mis sai haavata.

			Kuues loeng jättis kohe halva mulje. Loeng oli Skype töötajate Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkovi poolt. Oli esimesest hetkest arusaadav, et nad ei tundnud ennast täiesti mugavalt selle auditooriumi ees ja sellepärast nende esitus ka kannatas. Esitus oli lühekene ja terminid võõrad saalis olijatele. Kuna tegemist oli Microsofti alloleva firmaga, siis suureks üllatuses alguses tuli nende Linuxi süsteemid kasutamine. Pärast nad seletasid, et suhteliselt pikk töö oleks nende süsteemid välja vahetamine ning lihtsalt enne Microsofti aega neede asjad sinna jäänud. Aga alguses uskusin küll, et kõik süsteemid mingile Microsofti serveri peale ülesehitatud.

			Seitsmes loeng tabas kohe huvi enda nimega „Kuidas saada superstaariks?“. Nimest ootasin mingit hullumeelset „get-rich-quick“ skeemi. Et annavad mingeid hullumeelseid nippe, mis kindlasti töötavad ja kui lihtsalt neid jälgid, siis oledki varsti superstaar. Õnneks ei olnud mingi selline hullus. Lihtsalt kaks Nortali töötajat rääkisid, seda mida osad teadsid, mida osad ei teadnud ja võib-olla isegi mida osad ei taha tunnistada. Et superstaariks saada sa lihtsalt pead palju tööd ja rasket vaeva nägema. Ning sa pead olema valmis töötama mingis meeskonnas ja meeskonna töö peab hea olema, sest kui sinuga on võimatu koostööd teha, siis lõpuks sa ei jõua kuhugi. Üksi sa saad ainult nii kaugele. Esitajad, Ats Albre ja Helen Piirsalu, näitasid enda koosesitamisega, et tiimitöö on tähtis. Mida nii väga eelneval nädalal olnud esitamisel näha ei olnud.

			Kaheksas loeng pani suurepärase punkti sellele ainele. Rääkimas käis Merle Liisu Lindma Skype'ist. Tema teema „Life is an Attitude“ ei olnud eriti IT alaga seotud peale selle, et ta ise töötab ja on töötanud eelnevalt IT firmades. Tema loeng võttis minu jaoks osaliselt kõik loengud kokku. Me lihtsalt ei kuulanud loengud erinevatelt inimestelt mingil IT teemal vaid ka seda inimest ja tema elu vaadet. Osades loengutes tuli see rohkem välja kui teistes. Nagu viiendas ja seitsmendas. Terve loeng oli suurepäraselt ülesehitatud ja mõtleva panev. Ma loodan, et mulle jäi pikemaks ajaks sealt tarkusi ja nippe meelde ning ei unusta neid kohe.

			Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli aine, mis tõesti üllatas. Alguses kartsin mingit jama ja pärast sain sädeleva tähe, mis sai natuke varakult läbi. Kui oleks võimalik terve semestri lõpuni huvitavaid inimesi kooli meelitada iga neljapäeva hommik meile rääkima, siis see oleks väga tore. Kahjuks ei lähe see nii ja see aine on läbi saanud. See oli esimene suur ja positiivne üllatus siin uues koolis ja eluteel, mis paneb uskuma, et neid tuleb veel palju järgneva kolme aasta jooksul.


	'''Õpingukorralduse küsimused'''		'''Õpingukorralduse küsimused'''

Jpaalber at 16:36, 21 October 2013

2013-10-21T16:36:09Z

← Older revision		Revision as of 19:36, 21 October 2013
Line 52:		Line 52:

	'''Ülesande allikad'''		'''Ülesande allikad'''

	[1]http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/		[1]http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/