User:Jpoolak - Revision history

Jpoolak: /* Küsimus A */

2014-10-22T21:18:19Z

Küsimus A

← Older revision		Revision as of 00:18, 23 October 2014
Line 59:		Line 59:
	Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]</ref>		Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]</ref>

	Kordussoorituse tasu nii omafinantseeritud kui ka REV õppekohal on 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]</ref>		Kordussoorituse tasu nii omafinantseeritud kui ka REV õppekohal on 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]</ref>. Riigifintantseeritaval õppekohal kordussoorituse tasu puudub.

	===Küsimus 3===		===Küsimus 3===

Jpoolak: /* Küsimus A */

2014-10-22T21:14:42Z

Küsimus A

← Older revision		Revision as of 00:14, 23 October 2014
Line 59:		Line 59:
	Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]</ref>		Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]</ref>

	Kordussoorituse tasu nii ~~oma-~~ kui ka ~~riigifinantseeritaval~~ õppekohal on 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]</ref>		Kordussoorituse tasu nii omafinantseeritud kui ka REV õppekohal on 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]</ref>

	===Küsimus 3===		===Küsimus 3===

Jpoolak: /* Essee */

2014-10-22T21:00:07Z

Essee

← Older revision		Revision as of 00:00, 23 October 2014
Line 10:		Line 10:
	Täpsemalt õppimisest, õppimise valupunktidest ja enesemotivatsioonist rääkis magister Margus Ernits.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri videosalvestus]</ref> Samuti tutvustas antud aine läbimisest. Kuigi mul on teatav IT alane töökogemus otsustasin siiski kirjutada ülevaatlikku essee aine raames toimunud loengutest. Kuigi võiks kirjutada essee kirjutada ka näiteks [http://www.asp.net/signalr/overview/getting-started/introduction-to-signalr Signal R]-st ja [https://en.wikipedia.org/wiki/WebSocket Web Socketitest] aga jätan selle järgmiseks korraks.		Täpsemalt õppimisest, õppimise valupunktidest ja enesemotivatsioonist rääkis magister Margus Ernits.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri videosalvestus]</ref> Samuti tutvustas antud aine läbimisest. Kuigi mul on teatav IT alane töökogemus otsustasin siiski kirjutada ülevaatlikku essee aine raames toimunud loengutest. Kuigi võiks kirjutada essee kirjutada ka näiteks [http://www.asp.net/signalr/overview/getting-started/introduction-to-signalr Signal R]-st ja [https://en.wikipedia.org/wiki/WebSocket Web Socketitest] aga jätan selle järgmiseks korraks.

	Järgmises loengus rääkis dotsent Margus Ernits robootikast.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september ~~loengusalvestus~~]</ref> Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.		Järgmises loengus rääkis dotsent Margus Ernits robootikast.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september videosalvestus]</ref> Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.

	Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on "automaatselt". Mida kõike sellega ei mõelda.		Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on "automaatselt". Mida kõike sellega ei mõelda.

Jpoolak: /* Essee */

2014-10-22T20:59:03Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:59, 22 October 2014
Line 43:		Line 43:

	Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" 2. oktoobri videosalvestus]</ref> võttis Kristjan Karmo läbi tarkvara testimise põhitõed: testplaanid, testlood, süsteemi kaetus testidega. Kokkuvõttes võin öelda, et tuleb testida võimalikult palju ja varakult. Muidu lähevad koodivead kalliks maksma nii ajas või ka rahas. Vea parandamise hind sõltub muidugi projekti juhtimise metoodikast: waterfall võrdub suurema raha kaotamisega hilises projekti faasis või TDD<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Test-driven_development wiki: Test-driven development]</ref>, kus tarkvara/koodi vead tulevad kiiremini esile ja neid on ka sellepärast lihtsam parandada. TDD puhul testimine algab enne koodi kirjutamist programmeerija poolt ja jätkub integratsiooni- ja süsteemitestideni välja. Sealt maalt võtab testimise üle testija, kes testib nt funktsionaalsust või sooritab nn manuaalteste.		Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" 2. oktoobri videosalvestus]</ref> võttis Kristjan Karmo läbi tarkvara testimise põhitõed: testplaanid, testlood, süsteemi kaetus testidega. Kokkuvõttes võin öelda, et tuleb testida võimalikult palju ja varakult. Muidu lähevad koodivead kalliks maksma nii ajas või ka rahas. Vea parandamise hind sõltub muidugi projekti juhtimise metoodikast: waterfall võrdub suurema raha kaotamisega hilises projekti faasis või TDD<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Test-driven_development wiki: Test-driven development]</ref>, kus tarkvara/koodi vead tulevad kiiremini esile ja neid on ka sellepärast lihtsam parandada. TDD puhul testimine algab enne koodi kirjutamist programmeerija poolt ja jätkub integratsiooni- ja süsteemitestideni välja. Sealt maalt võtab testimise üle testija, kes testib nt funktsionaalsust või sooritab nn manuaalteste.

			Andres Septer käis seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri videosalvestus]</ref> rääkimas ilustamata IT tööturust. Kõige energilisem loeng antud aines, mida oli huvitav kuulata just tänu mõnusale keelepruugile. Mõned tsitaadid antud loengust, mis tõid muige näole: "Peteri printsiip - Iga inimest edutatakse senikaua, kuni ta jõuab oma ebakompententsuse tasandile", "töö läheb sinna, kus see ära tehakse", "riigiettevõttes jõuab molutamine kohe erilisele kunstilisele tasemele".

			See viimane loeng oli kui kirss tordile ja tõmbas mõnusalt humoorikalt selle aine kokku.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Jpoolak: /* Essee */

2014-10-22T20:30:37Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:30, 22 October 2014
Line 41:		Line 41:

	IT süsteemide administraatori loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri videosalvestus]</ref> jäi mulle meelde see, et asju õpib põhjalikult tundma läbi katsetuste. Just probleemide lahendamine õpetab sisemist hingeelu olgu tegu ükskõik millega. Skypis töötedes õppis, et asju tuleb teha õigeaegselt. Nii näeb tööandja, et oled tööse pühendunud. Üle töötada muidugi ei maksa ja väga pikad tööpäevad peavad olema põhjendatud. Taastumiseks kulub muidu lihtsalt rohkem aega ja töö effektiivsus väheneb. Olen prl. Carolyniga nõus, et nii ülemuste kui kolleegide tagasiside on oluline. See parandab suhtlust ja enesekindlust ning ekstreemsetes olukordades on see väga oluline, kuna siis keskendutakse konkreetsele probleemile ega nähta "suurt" pilti. IT maailma ekstreemsete olukordadeta pole õige IT maailm. Isegi automatiseerimine siin ei aita aga sihikindlus viib sihile.		IT süsteemide administraatori loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri videosalvestus]</ref> jäi mulle meelde see, et asju õpib põhjalikult tundma läbi katsetuste. Just probleemide lahendamine õpetab sisemist hingeelu olgu tegu ükskõik millega. Skypis töötedes õppis, et asju tuleb teha õigeaegselt. Nii näeb tööandja, et oled tööse pühendunud. Üle töötada muidugi ei maksa ja väga pikad tööpäevad peavad olema põhjendatud. Taastumiseks kulub muidu lihtsalt rohkem aega ja töö effektiivsus väheneb. Olen prl. Carolyniga nõus, et nii ülemuste kui kolleegide tagasiside on oluline. See parandab suhtlust ja enesekindlust ning ekstreemsetes olukordades on see väga oluline, kuna siis keskendutakse konkreetsele probleemile ega nähta "suurt" pilti. IT maailma ekstreemsete olukordadeta pole õige IT maailm. Isegi automatiseerimine siin ei aita aga sihikindlus viib sihile.

			Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" 2. oktoobri videosalvestus]</ref> võttis Kristjan Karmo läbi tarkvara testimise põhitõed: testplaanid, testlood, süsteemi kaetus testidega. Kokkuvõttes võin öelda, et tuleb testida võimalikult palju ja varakult. Muidu lähevad koodivead kalliks maksma nii ajas või ka rahas. Vea parandamise hind sõltub muidugi projekti juhtimise metoodikast: waterfall võrdub suurema raha kaotamisega hilises projekti faasis või TDD<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Test-driven_development wiki: Test-driven development]</ref>, kus tarkvara/koodi vead tulevad kiiremini esile ja neid on ka sellepärast lihtsam parandada. TDD puhul testimine algab enne koodi kirjutamist programmeerija poolt ja jätkub integratsiooni- ja süsteemitestideni välja. Sealt maalt võtab testimise üle testija, kes testib nt funktsionaalsust või sooritab nn manuaalteste.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Jpoolak: /* Essee */

2014-10-22T20:06:58Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:06, 22 October 2014
Line 10:		Line 10:
	Täpsemalt õppimisest, õppimise valupunktidest ja enesemotivatsioonist rääkis magister Margus Ernits.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri videosalvestus]</ref> Samuti tutvustas antud aine läbimisest. Kuigi mul on teatav IT alane töökogemus otsustasin siiski kirjutada ülevaatlikku essee aine raames toimunud loengutest. Kuigi võiks kirjutada essee kirjutada ka näiteks [http://www.asp.net/signalr/overview/getting-started/introduction-to-signalr Signal R]-st ja [https://en.wikipedia.org/wiki/WebSocket Web Socketitest] aga jätan selle järgmiseks korraks.		Täpsemalt õppimisest, õppimise valupunktidest ja enesemotivatsioonist rääkis magister Margus Ernits.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri videosalvestus]</ref> Samuti tutvustas antud aine läbimisest. Kuigi mul on teatav IT alane töökogemus otsustasin siiski kirjutada ülevaatlikku essee aine raames toimunud loengutest. Kuigi võiks kirjutada essee kirjutada ka näiteks [http://www.asp.net/signalr/overview/getting-started/introduction-to-signalr Signal R]-st ja [https://en.wikipedia.org/wiki/WebSocket Web Socketitest] aga jätan selle järgmiseks korraks.

	Järgmises loengus rääkis dotsent Margus Ernits robootikast.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine " (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.		Järgmises loengus rääkis dotsent Margus Ernits robootikast.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.

	Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on "automaatselt". Mida kõike sellega ei mõelda.		Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on "automaatselt". Mida kõike sellega ei mõelda.

Jpoolak: /* Essee */

2014-10-22T20:00:44Z

Essee

← Older revision		Revision as of 23:00, 22 October 2014
Line 8:		Line 8:
	Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)]</ref> räägiti põhiliselt õpingukorraldusest ja soovitati tutvuda kooli [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/ eeskirjade ja juhenditega]. Probleemide ja küsimustega julgustati pöörduda kooli personali poole.		Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)]</ref> räägiti põhiliselt õpingukorraldusest ja soovitati tutvuda kooli [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/ eeskirjade ja juhenditega]. Probleemide ja küsimustega julgustati pöörduda kooli personali poole.

	Täpsemalt õppimisest, õppimise valupunktidest ja enesemotivatsioonist rääkis magister Margus Ernits.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" 4. septembri videosalvestus]</ref> Samuti tutvustas antud aine läbimisest. Kuigi mul on teatav IT alane töökogemus otsustasin siiski kirjutada ülevaatlikku essee aine raames toimunud loengutest. Kuigi võiks kirjutada essee kirjutada ka näiteks [http://www.asp.net/signalr/overview/getting-started/introduction-to-signalr Signal R]-st ja [https://en.wikipedia.org/wiki/WebSocket Web Socketitest] aga jätan selle järgmiseks korraks.		Täpsemalt õppimisest, õppimise valupunktidest ja enesemotivatsioonist rääkis magister Margus Ernits.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri videosalvestus]</ref> Samuti tutvustas antud aine läbimisest. Kuigi mul on teatav IT alane töökogemus otsustasin siiski kirjutada ülevaatlikku essee aine raames toimunud loengutest. Kuigi võiks kirjutada essee kirjutada ka näiteks [http://www.asp.net/signalr/overview/getting-started/introduction-to-signalr Signal R]-st ja [https://en.wikipedia.org/wiki/WebSocket Web Socketitest] aga jätan selle järgmiseks korraks.

	Järgmises loengus rääkis dotsent Margus Ernits robootikast.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine " (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.		Järgmises loengus rääkis dotsent Margus Ernits robootikast.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine " (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.

Jpoolak: /* Essee */

2014-10-22T19:59:37Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:59, 22 October 2014
Line 10:		Line 10:
	Täpsemalt õppimisest, õppimise valupunktidest ja enesemotivatsioonist rääkis magister Margus Ernits.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" 4. septembri videosalvestus]</ref> Samuti tutvustas antud aine läbimisest. Kuigi mul on teatav IT alane töökogemus otsustasin siiski kirjutada ülevaatlikku essee aine raames toimunud loengutest. Kuigi võiks kirjutada essee kirjutada ka näiteks [http://www.asp.net/signalr/overview/getting-started/introduction-to-signalr Signal R]-st ja [https://en.wikipedia.org/wiki/WebSocket Web Socketitest] aga jätan selle järgmiseks korraks.		Täpsemalt õppimisest, õppimise valupunktidest ja enesemotivatsioonist rääkis magister Margus Ernits.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" 4. septembri videosalvestus]</ref> Samuti tutvustas antud aine läbimisest. Kuigi mul on teatav IT alane töökogemus otsustasin siiski kirjutada ülevaatlikku essee aine raames toimunud loengutest. Kuigi võiks kirjutada essee kirjutada ka näiteks [http://www.asp.net/signalr/overview/getting-started/introduction-to-signalr Signal R]-st ja [https://en.wikipedia.org/wiki/WebSocket Web Socketitest] aga jätan selle järgmiseks korraks.

	Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.		Järgmises loengus rääkis dotsent Margus Ernits robootikast.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine " (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.

	Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on "automaatselt". Mida kõike sellega ei mõelda.		Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on "automaatselt". Mida kõike sellega ei mõelda.
Line 20:		Line 20:
	Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.		Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.

	Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.~~<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine " (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref>~~		Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.

	Ühes loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri videosalvestus]</ref> Janika Liiv räägib, kuidas temast sai IT Kolledži õpilane ja veebiarendaja. IT süsteemida arendamist sattus ta õppima juhuslikult, mitte huvist tehnika või tehnoloogiate vastu. Ta ise ei teadnud mida infosüsteemi (IS) arendaja erialal õpetatakse. Ta asus kolledžisse õppima sundseisus, kuna ei saanud ühtegi teisi kõrgkooli sisse. Tema tegelik soov oli saada dramaturgiks, kes oleks hakanud kirjutama tsenaariume. Paraku leidis ta ennast kinnise loomuga inimesena selleks sobimatuna aga programmeerijaks... sobilikuna.		Ühes loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri videosalvestus]</ref> Janika Liiv räägib, kuidas temast sai IT Kolledži õpilane ja veebiarendaja. IT süsteemida arendamist sattus ta õppima juhuslikult, mitte huvist tehnika või tehnoloogiate vastu. Ta ise ei teadnud mida infosüsteemi (IS) arendaja erialal õpetatakse. Ta asus kolledžisse õppima sundseisus, kuna ei saanud ühtegi teisi kõrgkooli sisse. Tema tegelik soov oli saada dramaturgiks, kes oleks hakanud kirjutama tsenaariume. Paraku leidis ta ennast kinnise loomuga inimesena selleks sobimatuna aga programmeerijaks... sobilikuna.

Jpoolak: /* Essee */

2014-10-22T19:56:12Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:56, 22 October 2014
Line 7:		Line 7:

	Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)]</ref> räägiti põhiliselt õpingukorraldusest ja soovitati tutvuda kooli [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/ eeskirjade ja juhenditega]. Probleemide ja küsimustega julgustati pöörduda kooli personali poole.		Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)]</ref> räägiti põhiliselt õpingukorraldusest ja soovitati tutvuda kooli [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/ eeskirjade ja juhenditega]. Probleemide ja küsimustega julgustati pöörduda kooli personali poole.

			Täpsemalt õppimisest, õppimise valupunktidest ja enesemotivatsioonist rääkis magister Margus Ernits.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" 4. septembri videosalvestus]</ref> Samuti tutvustas antud aine läbimisest. Kuigi mul on teatav IT alane töökogemus otsustasin siiski kirjutada ülevaatlikku essee aine raames toimunud loengutest. Kuigi võiks kirjutada essee kirjutada ka näiteks [http://www.asp.net/signalr/overview/getting-started/introduction-to-signalr Signal R]-st ja [https://en.wikipedia.org/wiki/WebSocket Web Socketitest] aga jätan selle järgmiseks korraks.

	Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.		Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.

Jpoolak: /* Essee */

2014-10-22T19:35:49Z

Essee

← Older revision		Revision as of 22:35, 22 October 2014
Line 4:		Line 4:

	==Essee==		==Essee==
			Õppeaine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] loengutes käivad õppejõud, ITK lõpetanud ja personal tutvustamas õppe- ja kooluelu ning ka jagamas kogemus IT alal.

			Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)]</ref> räägiti põhiliselt õpingukorraldusest ja soovitati tutvuda kooli [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/ eeskirjade ja juhenditega]. Probleemide ja küsimustega julgustati pöörduda kooli personali poole.

	Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.		Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.