User:Jtammeka - Revision history

Jtammeka at 11:43, 25 February 2014

2014-02-25T11:43:51Z

← Older revision		Revision as of 14:43, 25 February 2014
Line 36:		Line 36:
	# Skript, mis leiab üles kõik kasutajad, kellede parooliräsi on antud algoritmiga räsitud.		# Skript, mis leiab üles kõik kasutajad, kellede parooliräsi on antud algoritmiga räsitud.

	~~echo -n "Sisesta parooliräsi algoritm: "~~		if [ "$1" = "MD5" ];
	~~read RASI~~

	if [ "$~~RASI~~" = "MD5" ];
	then sudo grep '\$1\$' /etc/shadow		then sudo grep '\$1\$' /etc/shadow

	elif [ "$~~RASI~~" = "SHA512" ];		elif [ "$1" = "SHA512" ];
	then sudo grep '\$6\$' /etc/shadow		then sudo grep '\$6\$' /etc/shadow

	elif [ "$~~RASI~~" = "Blowfish" ];		elif [ "$1" = "Blowfish" ];
	then sudo grep '\$2a\$' /etc/shadow		then sudo grep '\$2a\$' /etc/shadow

	elif [ "$~~RASI~~" = "SHA256" ];		elif [ "$1" = "SHA256" ];
	then sudo grep '\$5\$' /etc/shadow		then sudo grep '\$5\$' /etc/shadow

	fi		fi

	</source>		</source>

Jtammeka at 11:25, 25 February 2014

2014-02-25T11:25:57Z

@@ Line 23: / Line 23: @@
 echo "Kõik õnnestus"
 fi
 </source>

Jtammeka at 12:17, 18 February 2014

2014-02-18T12:17:15Z

← Older revision		Revision as of 15:17, 18 February 2014
Line 1:		Line 1:
			== QUEST 1 ==

	<source lang=bash>		<source lang=bash>
	#! /bin/sh		#! /bin/sh

Jtammeka at 12:16, 18 February 2014

2014-02-18T12:16:34Z

← Older revision		Revision as of 15:16, 18 February 2014
Line 1:		Line 1:
	<~~pre~~>		<source lang=bash>
	#! /bin/sh		#! /bin/sh
	# Autor - Johannes Tammekänd		# Autor - Johannes Tammekänd
Line 23:		Line 23:

	fi		fi
	</~~pre~~>		</source>

Jtammeka at 12:14, 18 February 2014

2014-02-18T12:14:39Z

← Older revision		Revision as of 15:14, 18 February 2014
Line 1:		Line 1:
	<pe>		<pre>
	#! /bin/sh		#! /bin/sh
	# Autor - Johannes Tammekänd		# Autor - Johannes Tammekänd
Line 23:		Line 23:

	fi		fi
	</pe>		</pre>

Jtammeka at 12:14, 18 February 2014

2014-02-18T12:14:14Z

← Older revision		Revision as of 15:14, 18 February 2014
Line 1:		Line 1:
	<~~code~~>		<pe>
	#! /bin/sh		#! /bin/sh
	# Autor - Johannes Tammekänd		# Autor - Johannes Tammekänd
Line 23:		Line 23:

	fi		fi
	</~~code~~>		</pe>

Jtammeka at 12:13, 18 February 2014

2014-02-18T12:13:28Z

← Older revision		Revision as of 15:13, 18 February 2014
Line 1:		Line 1:
			<code>
	#! /bin/sh		#! /bin/sh
	# Autor - Johannes Tammekänd		# Autor - Johannes Tammekänd
Line 22:		Line 23:

	fi		fi
			</code>

Jtammeka at 12:12, 18 February 2014

2014-02-18T12:12:42Z

← Older revision		Revision as of 15:12, 18 February 2014
Line 1:		Line 1:
	~~=Erialatutvustuse aine arvestustöö=~~		#! /bin/sh
	Autor: Johannes Tammekänd~~<br>~~		# Autor - Johannes Tammekänd
	~~Esitamise kuupäev~~: 30. ~~oktoober 2012~~		# Grupp A22
			# Kuupäev 18.02.2014
			# Viide koodireale nr 13'le - http://stackoverflow.com/questions/525592/find-and-replace-inside-a-text-file-from-a-bash-command
			# Skript, mis paigaldab ntp teenuse ja seab esimeseks serveriks ntp.eenet.ee

	=~~=Essee==~~		export LC_ALL=C
	IT-maailmaga põgusamalt tutvusin kokku, kui 12.ndaks sünnipäevaks kingiti uhke kast laua alla. Muidugi sai ka varem sinisel taustal mehikesega ringi joostud, aga eks aja pikku tulid arvutialased teadmised ja viimastel aastatel ka eneseteadvustamine, et IT on väga perspektiivikas ning ka lähedane mõiste. Sellest ajast on mu samm pikk ja siht sirge olnud ikka IT poole.

	~~Õpingukorraldus ja erialatutvustus~~ - aine mis nime järgi paistis esmapilgul olevat kuiv ja vägagi akadeemiline kuid õnneks ma eksisin ja jällegi ütlus: "Ära hinda raamatut kaante järgi" pidas paika. Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, mis üritab kokku siduda IT-maailma kui tervikuna ja meile selle eriaspektidest ja muudest nüanssidest aimu anda. Erinevad inimesed, erinevate taustadega käisid meile rääkimas oma eluteest ja kuidas meie enda oma võiks sillutada, esinejad oli nii nooremad kui ka vanemad, kuid ühes ma olen kindel- kõigil neil oli oma väga isikupärane kogemuspagas.		sudo apt-get update && sudo apt-get install ntp

	Kui üldpildis oli igal esinejal oma teema, siis leidus ka ühiseid jooni, üks radikaalsemaid nendest oli kummutada müüt, kus IT-mees on pikkade ja õliste juustega karakter, kes on taandunud pärismaailmast oma pimedasse antisotsiaalsesse nurka. Eks leidub ka musti lambaid, aga reaalsus on see, et olla edukas tänapäeval sellel alal peab tegija olema suhtlusaldis ja koostöövalmis. Samuti peab olema esinduslik, pakend pole kunagi tähtsam kui sisu aga siiski me ei tohiks rikkuda oma näilist visiitkaarti. Seda päevakohast muutust tähtsustasid esinejad, tõsi, mitte alati küll verbaalselt aga hoopis tehes näite endast kui tervikpildist. Samuti arusaam, et nad ja ka meie oleme õige valiku teinud kihas aknast ja uksest.

	~~Kuna esinejad olid erineva taustaga, siis oli ka mõistetavalt eriarvamusi~~- ~~kellele meeldis töötada erasektoris, teisele jälle avalikus, kelle jaoks olid õiged suurfirmad ja kes soovitas idufirmat~~. ~~Mõttelennust on ka aru saada, kuna IT-maailmas on võimalusi ja variante seinast seina~~. ~~Lahendus oleks igaühel leida enda kuldne kesktee~~.		sudo sed -i -e 's/server 0.ubuntu.pool.ntp.org/ntp.eenet.ee/g' /etc/ntp.conf

	Stardipaugu õpingukorraldusele ja erialatutvustusele andsid Inga Vau, Indrek Rokk, Marko Puusaar, rääkides IT kolledži õppe –ja sisekorraldusest. Samuti oli ta pooleldi sissejuhatav järgmistesse tulevatesse loengutesse. Seda võis lugeda ka infotunniks, see eest oli ta faktikülluslik, eesmärgiga viia tudengid kurssi kolledži eluga.		sudo service ntp restart

	Eesti Nokia ehk vana hea Skype oli teiseks ja reaalselt esimeseks oma olemuselt õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng. Nimelt siis täpsemalt räägiti Helpdeskist Peeter Uustali ja Peeter Raielo poolt. Idee ise on hea ja hõlbus, inimesed saadavad oma Skypei alased probleemid Helpdeski piletite näol ja seal need lahendatakse ära, kus siis juba vastus, lahendus saadetakse tagasi lõpptarbijale. Eriti meelde jäid kaks organisatoorset aspekti, esiteks suutsid esinejad kaasa tuua mõnusa Skypei tööhõngu ja teiseks oli meelt mööda loengu vägagi interaktiivne vorm. Ühesõnaga mõnus kuulamine oli, millest sai ka midagi kõrva taha pandud.		if [ $? = 0 ];

	Kolmandaks esinejaks oli naisterahvas nimega Janika Liiv, kes tehnilisema poole pealt rääkis Ruby on Railsist, terviklikust veebimudelist ehk nt. andmebaasidest, erinevatest keeltest jne. Sotsiaalsema poole pealt rääkis ta võimalustest, eriline motivatsioonitõuge oli ta kindlasti		then
	naissoo esindajatele. Paeluv oli ka ta elutee, kus algselt oli ta planeerinud kirjandust õppima minna, aga lõppkokkuvõttes tuli välja, et tema jaoks programmi ei ehitada vaid see on loovkirjutamine. Jällegi hea näide sellest, et IT-maailm ei ole kinnistunud mingisse kindlasse stereotüüpi.

	Kui eelmistes loengutes paistis kõik värviline olevat, siis järgnevas loengus oli tunda ka mingil määral pessimismi. Kuigi oli väga asjalikke näited elust enesest ning jagas praktilisi teadmisi, kuidas edaspidi töömaastikul käituda, siis paljud vaatenurgad ei langenud kokku. Näiteks Windowsi maha tegemine jättis külmaks, samuti ei nõustuks väitega, et inimene ilma vastava paberita on suur ümmargune null, ei nõustunud, et peab olema varasem kogemus enne tööle minekut. Nimelt sai alles käidud seminaril “Mida ootab tööandja minult?“ ning figureerisid juba väga kõvad käbid- Nortali juht, Eesti Skypei juht, Helmese juht ja Eesti Sony Ericsoni juht. Nende põhisõnum oli, et “Where there’s a will there’s a way“ ja samuti räägiti ka gümnaasiumi ealiste inimeste edulugusid.		echo "Kõik õnnestus"

	Järgmisena kõneles vabakutseline Martin Paljak, kes rääkis kui oluline on enesetäiendamise oskus ning propageeris vabakutselise ametit, kus palganumber ei olnud üldsegi väike. Paljaku sõnul on karma nö. Internetivaluuta, mis devalveerib ennast juhul kui käituda moraalivastaselt Internetis. Üldiselt oli loeng suhteliselt laiapõhine ja jutt käis enest enesest.		fi

	4. oktoobril oli loeng nimega „Tere tulemast Ignite’i maailma“, kus esinejatest juba puudust ei tulnud. Räägiti agiilsest tarkvaraarendusest, nende firma olemusest ja tööst. Tiba liiga palju reklaami tehti oma firmale ning kummaliseks jäi Dea Oja mahalugemine paberi pealt oma firma kohta nagu siis oleks enda firma võõras. Kuid siiski interkatiivne pool oli väga hästi läbi möeldud.

	Testimine ja tarkvarakvaliteet oli väga hästi üles ehitatud loeng Kristjan Karmo poolt. Müütide ümberlükkamine pani auditooriumi kuulama ja sealt edasi juba räägiti muid huvitavaid näited nagu palju on mõni koma koodijupis kusagil maksma läinud jne. Samuti rääkis ta testimise olemusest ja erinevatest tüüpidest, arusaamatuks endale jääb see, kuidas testijate palgad on ühed väiksemad IT-sektoris, kuigi töö ei ole lihtne.

	Punkti pani Siim Vene, kes rääkis avalikussektoris töötamisest, täpsemalt Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Rääkis üldiselt tehnoloogiast kui ka erinevatest nüanssidest mida peab arvestama hailgas töötamisel. Näiteks väga hea näide, kus paluti tal Interneti kinni keeramist mõnel õel, kuna ta istub Facebookis, on puhtalt suhtlemise küsimus. Minu jaoks oli see teema eriti paeluv, kuna kunagi sai käidud hailgas praktikal terve suve perekonna tuttava kaudu ning seal tekkis ka väike mõte arstiks õppima minna, aga siin ma olen, kuid siiski ikka veel tõmbab mind midagi sinna poole.

	Lõpetuseks võib öelda, et parim viis õppimiseks on teiste inimeste pealt ning just seda õpingukorraldus ja erialatutvustus tegi. Neid inimesi kuulates sai aimu nii IT valdkondade rikkusest, nende olemusest, turust ning omadustest mida tööandja potentsiaalse alluva juures otsib. Iga edasimineva loenguga mõistsin ma, et ma olin just selle õige sammu teinud enda elus.

	~~==Õpingukorralduse küsimused==~~
	~~===Küsimus A===~~
	Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

	~~===Vastus===~~
	~~<ul>~~
	~~<li>Järelarvestus tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga.</li>~~
	~~<li>Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. (5.2.12)</li>~~
	<li>Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (5.4.4)<br></li>
	<li>Õppeosakonnas tuleb registreerida ennast järelarvestusele (ja REV kohal olles maksta kordussoorituse tasu, mis on määratud rektori käskkirjaga (õppeaastal 2012/13 14,2 €) hiljemalt üleelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. RE kohal õppides ei ole kordussooritused tasulised. (5.2.7; 5.2.9)</li>
	~~</ul>~~
	~~===Küsimus 1===~~
	~~Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?~~

	~~===Vastus===~~
	Õppekava vahetamiseks peab üliõpilane esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava saab vahetada juhul kui on vabu kohti, samuti peab olema üliõpilane olema kogunud 25EAP'd. Üliõpilane saab teada otsusest hiljemalt 1 nädal pärast punase joone peäva.

	~~==Viited==~~
	*Õppekorralduse eeskiri: http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/
	*Kordussoorituse tasu: http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/
	~~[[Category:Erialatutvustus 2012]]~~

Jtammeka at 22:37, 30 October 2012

2012-10-30T22:37:59Z

← Older revision		Revision as of 01:37, 31 October 2012
Line 4:		Line 4:

	==Essee==		==Essee==
			IT-maailmaga põgusamalt tutvusin kokku, kui 12.ndaks sünnipäevaks kingiti uhke kast laua alla. Muidugi sai ka varem sinisel taustal mehikesega ringi joostud, aga eks aja pikku tulid arvutialased teadmised ja viimastel aastatel ka eneseteadvustamine, et IT on väga perspektiivikas ning ka lähedane mõiste. Sellest ajast on mu samm pikk ja siht sirge olnud ikka IT poole.

			Õpingukorraldus ja erialatutvustus - aine mis nime järgi paistis esmapilgul olevat kuiv ja vägagi akadeemiline kuid õnneks ma eksisin ja jällegi ütlus: "Ära hinda raamatut kaante järgi" pidas paika. Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, mis üritab kokku siduda IT-maailma kui tervikuna ja meile selle eriaspektidest ja muudest nüanssidest aimu anda. Erinevad inimesed, erinevate taustadega käisid meile rääkimas oma eluteest ja kuidas meie enda oma võiks sillutada, esinejad oli nii nooremad kui ka vanemad, kuid ühes ma olen kindel- kõigil neil oli oma väga isikupärane kogemuspagas.

			Kui üldpildis oli igal esinejal oma teema, siis leidus ka ühiseid jooni, üks radikaalsemaid nendest oli kummutada müüt, kus IT-mees on pikkade ja õliste juustega karakter, kes on taandunud pärismaailmast oma pimedasse antisotsiaalsesse nurka. Eks leidub ka musti lambaid, aga reaalsus on see, et olla edukas tänapäeval sellel alal peab tegija olema suhtlusaldis ja koostöövalmis. Samuti peab olema esinduslik, pakend pole kunagi tähtsam kui sisu aga siiski me ei tohiks rikkuda oma näilist visiitkaarti. Seda päevakohast muutust tähtsustasid esinejad, tõsi, mitte alati küll verbaalselt aga hoopis tehes näite endast kui tervikpildist. Samuti arusaam, et nad ja ka meie oleme õige valiku teinud kihas aknast ja uksest.

			Kuna esinejad olid erineva taustaga, siis oli ka mõistetavalt eriarvamusi- kellele meeldis töötada erasektoris, teisele jälle avalikus, kelle jaoks olid õiged suurfirmad ja kes soovitas idufirmat. Mõttelennust on ka aru saada, kuna IT-maailmas on võimalusi ja variante seinast seina. Lahendus oleks igaühel leida enda kuldne kesktee.

			Stardipaugu õpingukorraldusele ja erialatutvustusele andsid Inga Vau, Indrek Rokk, Marko Puusaar, rääkides IT kolledži õppe –ja sisekorraldusest. Samuti oli ta pooleldi sissejuhatav järgmistesse tulevatesse loengutesse. Seda võis lugeda ka infotunniks, see eest oli ta faktikülluslik, eesmärgiga viia tudengid kurssi kolledži eluga.

			Eesti Nokia ehk vana hea Skype oli teiseks ja reaalselt esimeseks oma olemuselt õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng. Nimelt siis täpsemalt räägiti Helpdeskist Peeter Uustali ja Peeter Raielo poolt. Idee ise on hea ja hõlbus, inimesed saadavad oma Skypei alased probleemid Helpdeski piletite näol ja seal need lahendatakse ära, kus siis juba vastus, lahendus saadetakse tagasi lõpptarbijale. Eriti meelde jäid kaks organisatoorset aspekti, esiteks suutsid esinejad kaasa tuua mõnusa Skypei tööhõngu ja teiseks oli meelt mööda loengu vägagi interaktiivne vorm. Ühesõnaga mõnus kuulamine oli, millest sai ka midagi kõrva taha pandud.

			Kolmandaks esinejaks oli naisterahvas nimega Janika Liiv, kes tehnilisema poole pealt rääkis Ruby on Railsist, terviklikust veebimudelist ehk nt. andmebaasidest, erinevatest keeltest jne. Sotsiaalsema poole pealt rääkis ta võimalustest, eriline motivatsioonitõuge oli ta kindlasti
			naissoo esindajatele. Paeluv oli ka ta elutee, kus algselt oli ta planeerinud kirjandust õppima minna, aga lõppkokkuvõttes tuli välja, et tema jaoks programmi ei ehitada vaid see on loovkirjutamine. Jällegi hea näide sellest, et IT-maailm ei ole kinnistunud mingisse kindlasse stereotüüpi.

			Kui eelmistes loengutes paistis kõik värviline olevat, siis järgnevas loengus oli tunda ka mingil määral pessimismi. Kuigi oli väga asjalikke näited elust enesest ning jagas praktilisi teadmisi, kuidas edaspidi töömaastikul käituda, siis paljud vaatenurgad ei langenud kokku. Näiteks Windowsi maha tegemine jättis külmaks, samuti ei nõustuks väitega, et inimene ilma vastava paberita on suur ümmargune null, ei nõustunud, et peab olema varasem kogemus enne tööle minekut. Nimelt sai alles käidud seminaril “Mida ootab tööandja minult?“ ning figureerisid juba väga kõvad käbid- Nortali juht, Eesti Skypei juht, Helmese juht ja Eesti Sony Ericsoni juht. Nende põhisõnum oli, et “Where there’s a will there’s a way“ ja samuti räägiti ka gümnaasiumi ealiste inimeste edulugusid.

			Järgmisena kõneles vabakutseline Martin Paljak, kes rääkis kui oluline on enesetäiendamise oskus ning propageeris vabakutselise ametit, kus palganumber ei olnud üldsegi väike. Paljaku sõnul on karma nö. Internetivaluuta, mis devalveerib ennast juhul kui käituda moraalivastaselt Internetis. Üldiselt oli loeng suhteliselt laiapõhine ja jutt käis enest enesest.

			4. oktoobril oli loeng nimega „Tere tulemast Ignite’i maailma“, kus esinejatest juba puudust ei tulnud. Räägiti agiilsest tarkvaraarendusest, nende firma olemusest ja tööst. Tiba liiga palju reklaami tehti oma firmale ning kummaliseks jäi Dea Oja mahalugemine paberi pealt oma firma kohta nagu siis oleks enda firma võõras. Kuid siiski interkatiivne pool oli väga hästi läbi möeldud.

			Testimine ja tarkvarakvaliteet oli väga hästi üles ehitatud loeng Kristjan Karmo poolt. Müütide ümberlükkamine pani auditooriumi kuulama ja sealt edasi juba räägiti muid huvitavaid näited nagu palju on mõni koma koodijupis kusagil maksma läinud jne. Samuti rääkis ta testimise olemusest ja erinevatest tüüpidest, arusaamatuks endale jääb see, kuidas testijate palgad on ühed väiksemad IT-sektoris, kuigi töö ei ole lihtne.

			Punkti pani Siim Vene, kes rääkis avalikussektoris töötamisest, täpsemalt Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Rääkis üldiselt tehnoloogiast kui ka erinevatest nüanssidest mida peab arvestama hailgas töötamisel. Näiteks väga hea näide, kus paluti tal Interneti kinni keeramist mõnel õel, kuna ta istub Facebookis, on puhtalt suhtlemise küsimus. Minu jaoks oli see teema eriti paeluv, kuna kunagi sai käidud hailgas praktikal terve suve perekonna tuttava kaudu ning seal tekkis ka väike mõte arstiks õppima minna, aga siin ma olen, kuid siiski ikka veel tõmbab mind midagi sinna poole.

			Lõpetuseks võib öelda, et parim viis õppimiseks on teiste inimeste pealt ning just seda õpingukorraldus ja erialatutvustus tegi. Neid inimesi kuulates sai aimu nii IT valdkondade rikkusest, nende olemusest, turust ning omadustest mida tööandja potentsiaalse alluva juures otsib. Iga edasimineva loenguga mõistsin ma, et ma olin just selle õige sammu teinud enda elus.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Jtammeka at 17:18, 30 October 2012

2012-10-30T17:18:21Z

← Older revision		Revision as of 20:18, 30 October 2012
Line 21:		Line 21:

	===Vastus===		===Vastus===
	Õppekava vahetamiseks peab üliõpilane esitama hiljemalt ~~ühe tööpäeva~~ enne semestri punase joone päeva rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava saab vahetada juhul kui on vabu kohti, samuti peab olema üliõpilane olema kogunud 25EAP'd. Üliõpilane saab teada otsusest hiljemalt 1 nädal pärast punase joone peäva.		Õppekava vahetamiseks peab üliõpilane esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava saab vahetada juhul kui on vabu kohti, samuti peab olema üliõpilane olema kogunud 25EAP'd. Üliõpilane saab teada otsusest hiljemalt 1 nädal pärast punase joone peäva.

	==Viited==		==Viited==