User:Jtasa - Revision history

Jtasa at 21:50, 30 October 2013

2013-10-30T21:50:43Z

← Older revision		Revision as of 00:50, 31 October 2013
Line 81:		Line 81:
	Teise semestri järgselt 27 – 19 = 8 EAP ehk 400€ eest ning lisaks kumulatiivsele õpisoorituse mahu täitmise arvestusele veel 150€.		Teise semestri järgselt 27 – 19 = 8 EAP ehk 400€ eest ning lisaks kumulatiivsele õpisoorituse mahu täitmise arvestusele veel 150€.
	Kokku 700€ [http://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8 (kaugõppe infotund).]		Kokku 700€ [http://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8 (kaugõppe infotund).]

			===Kasutatud materjalid===
			http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

			http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

			http://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8


	[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]		[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

Jtasa at 21:36, 30 October 2013

2013-10-30T21:36:50Z

← Older revision		Revision as of 00:36, 31 October 2013
Line 1:		Line 1:
	=Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" arvestustöö=		==Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" arvestustöö==

	Autor: Juta Tasa		Autor: Juta Tasa
Line 80:		Line 80:
	Esimese semestri järgselt tuleb arve 27 – 24 = 3 EAP eest, ehk 150€.		Esimese semestri järgselt tuleb arve 27 – 24 = 3 EAP eest, ehk 150€.
	Teise semestri järgselt 27 – 19 = 8 EAP ehk 400€ eest ning lisaks kumulatiivsele õpisoorituse mahu täitmise arvestusele veel 150€.		Teise semestri järgselt 27 – 19 = 8 EAP ehk 400€ eest ning lisaks kumulatiivsele õpisoorituse mahu täitmise arvestusele veel 150€.
	Kokku 700€.		Kokku 700€ [http://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8 (kaugõppe infotund).]

	[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]		[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

Jtasa at 21:32, 30 October 2013

2013-10-30T21:32:05Z

← Older revision		Revision as of 00:32, 31 October 2013
Line 1:		Line 1:
	=~~Erialatutvustuse aine~~ arvestustöö=		=Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" arvestustöö=

	Autor: Juta Tasa		Autor: Juta Tasa
Line 54:		Line 54:

	Registreerimine toimub ÕISis ja kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20€ [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (KKK punkt 9.).]		Registreerimine toimub ÕISis ja kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20€ [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (KKK punkt 9.).]


	===Küsimus 1===		===Küsimus 1===
Line 82:		Line 81:
	Teise semestri järgselt 27 – 19 = 8 EAP ehk 400€ eest ning lisaks kumulatiivsele õpisoorituse mahu täitmise arvestusele veel 150€.		Teise semestri järgselt 27 – 19 = 8 EAP ehk 400€ eest ning lisaks kumulatiivsele õpisoorituse mahu täitmise arvestusele veel 150€.
	Kokku 700€.		Kokku 700€.

			[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

Jtasa at 21:29, 30 October 2013

2013-10-30T21:29:44Z

← Older revision		Revision as of 00:29, 31 October 2013
Line 47:		Line 47:


	~~===Vastus===~~		'''VASTUS'''

	Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr (õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12.)]		Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr (õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12.)]

Line 60:		Line 61:
	Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?		Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

	~~===Vastus===~~		'''VASTUS'''

	a) Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.		a) Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.
Line 75:		Line 76:
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.		Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

	~~===Vastus===~~		'''VASTUS'''

	Vastavalt tabelile X = 24 ja Y = 19.		Vastavalt tabelile X = 24 ja Y = 19.

Jtasa at 21:27, 30 October 2013

2013-10-30T21:27:40Z

← Older revision		Revision as of 00:27, 31 October 2013
Line 70:		Line 70:
	Ainete eest, mis ületavad 182 EAP-d, tuleb tasuda õppemaksu. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oig (õppekorralduse eeskirja punkt 3.1.8.).]		Ainete eest, mis ületavad 182 EAP-d, tuleb tasuda õppemaksu. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oig (õppekorralduse eeskirja punkt 3.1.8.).]
	Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (KKK punkt 2.).]		Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (KKK punkt 2.).]

			===Ülesanne===

			Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

			===Vastus===

			Vastavalt tabelile X = 24 ja Y = 19.
			Esimese semestri järgselt tuleb arve 27 – 24 = 3 EAP eest, ehk 150€.
			Teise semestri järgselt 27 – 19 = 8 EAP ehk 400€ eest ning lisaks kumulatiivsele õpisoorituse mahu täitmise arvestusele veel 150€.
			Kokku 700€.

Jtasa at 21:25, 30 October 2013

2013-10-30T21:25:56Z

← Older revision		Revision as of 00:25, 31 October 2013
Line 52:		Line 52:
	Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid (õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.6.)] Järeleksami tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.		Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid (õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.6.)] Järeleksami tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.

	Registreerimine toimub ÕISis ja kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20€ [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#~~Kuidas pääsen kordussooritusele?~~ (KKK punkt 9.)]		Registreerimine toimub ÕISis ja kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20€ [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (KKK punkt 9.).]


			===Küsimus 1===

			Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
			Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

			===Vastus===

			a) Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.
			Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist. EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#liik (õppekorralduse eeskirja punkt 7.1. ja 7.2.).]

			b) EIK lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopet (õppekorralduse eeskirja punkt 5.6.1.).]
			Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (õppekorralduse eeskirja punkt 1.3.6.).]

			Ainete eest, mis ületavad 182 EAP-d, tuleb tasuda õppemaksu. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oig (õppekorralduse eeskirja punkt 3.1.8.).]
			Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (KKK punkt 2.).]

Jtasa: Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Juta Tasa Rühm: DK12 Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2013 ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustus on suurepärane kursu…"

2013-10-30T21:14:51Z

Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Juta Tasa Rühm: DK12 Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2013 ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustus on suurepärane kursu…"

New page

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Juta Tasa

Rühm: DK12

Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2013

==Essee==

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on suurepärane kursus tudengile alustuseks, et õppida tundma uut keskkonda ja reegleid. Olin meeldivalt üllatunud selle olemasolust, sest eelmisel korral Tartu Ülikoolis kõrgharidust omandades analoogset ainet ei esinenud.

Sümpaatne oli Margus Ernitsalt kaugõppe ainukeses loengus kuulata, et õppeedukus on meie endi kätes ja sõltub motivatsioonist, heast ajaplaneerimisest ning oskusest luua võimalusi kaastudengitega ühiseid õppimisvõimalusi. Mulle meeldis, et jutuks tuli ka ausus ja konkreetsed reeglid, kuidas seda eksamite puhul hinnatakse. Konkreetsus taolistes asjades hoiab loodetavasti ära ebameeldivad intsidendid, kuigi Eesti avalik arvamus on endiselt suhteliselt leebe oma hinnangu andmisel, kui tegemist on spikerdamisega.

Olin õppekorralduseeskirjaga üldjoontes tutvunud juba enne dokumentide IT Kolledžisse toomist, et täpsemalt aru saada, millised kohustused endale võtan. Siiski oli hea kuulata Inga Vaud mõnd keerulisemat punkti lahti seletamas, eriti mis puudutas õppeteenustasu, sest plaanisin algusest peale olla aus oma ajaressursi osas ning osalise koormusega õppima asuda.

Kui innovatsioonist rääkivas loengus oleksin kohapeal olnud, siis oleksin lektori küsimusele, et mis märksõnad seostuvad innovatsiooni kui sellisega, vastanud, et just nimi Linnar Viik see minu jaoks ongi. Eestis on palju innovatsiooniga tegelevaid inimesi, aga nagu ikka on meedial tavaks võtta üks isik kommenteerima vastavaid asju, nii et temast saab valdkonna heas mõttes „suuvooder“.

Uuendusmeelsusest räägitakse viimastel aastatel järjest enam just keerulise majanduskonteksti tõttu ja seni pikalt toiminud ärimudelid või protsessid enam ei tööta nii efektiivselt kui näiteks 10 aastat tagasi. Ja see on valdkondadeülene probleem. Seega on innovatsioon ehk isegi hädavajalik, et äriettevõte ellu jääks. Samas näen igapäevaselt tööl, kui raske on inimesi panna uuest vaatenurgast asjadele vaatama, uusi toimimisviise välja mõtlema. Oleme väga vanas ja olemasolevas kinni. Turvaline on toimetada järeleproovitud viisil, kuid see ei ole progress, ütles Linnar Viik. Fail fast but fail small on hea näpunäide, mille järgi saab toimetada igas eluvaldkonnas. Samas on meil ajakirjanduses olnud arutelu, et Eestis on (eraettevõtluses eriti) edukultus, kus ka väiksem läbikukkumine võib eksijale märgi külge jätta.

Küberkuritegevusest rääkivas lennukas loengus jõudis lektor taas selleni, et kui inimene ise hoolsalt ei uuri, millega tegemist, siis võib naiivsena sattuda tankisti rolli. Teistpidi võib ka professionaalse võrguadministraatorina oma tegematajätmistega hõlbustada küberkurjategija ettevõtmisi. Tarmo Randel tõi välja, kuidas Tallinnas Ühiskaardi kasutuselevõtu algusajal olid lubatud protsentpäringud, ning see rakenduse viga võimaldas seisata võrguliikluse. Asjakohane oli ka esineja meenutus, et Maci ja Linuxi kui üliturvalise võimaluse reklaamimine ei ole päris korrektne – tegelik ründe tõenäosus sõltub sihtmärgi atraktiivsusest.

Eraettevõtja ning eduka IT Kolledži lõpetaja Andres Käveri jutt tekitas suhteliselt vastakaid tundeid. Ühelt poolt ta on ise kõik selle läbi proovinud, millest ta räägib – kuidas edukalt õpingutega ning eraettevõtjana toime tulla. Tõenäoliselt oli tähelepanujuhtimine äripoole ja õpingute seostele tuleviku mõttes kasulik. Teisalt pole mõistlik ümbritsevasse maailma nii stereotüüpidest lähtuvalt suhtuda (potentsiaalsed töötajad kui laisad ja vähevõimekad valdkonnaspetsialistid ning eraettevõtlus pole ehk nüüd nii maani kummardust väärt eneseohverdus). Usun, et ju on tal vastavad kogemused, mille tõttu see hoiak on tekkinud. Olen samas ise eraettevõtluse sees üles kasvanud ning arvan, et nii dramaatiline see pilt ei ole.

Positiivselt poolelt võtan sellest loengust kaasa veelkordse meenutuse, et „tudengisündroomi“ ohvriks ei tohiks langeda ning aja planeerimine aitab ka koolis kõige keerukamate ainetega toime tulla.

Suhteliselt kahvatuma mulje jätsid Skype’i ja Nortali esindajate loengud. Tõenäoliselt oli see põhjustatud sellest, et ei Erki Naumanis, Jüri Gavrilenkov kui ka Ats Albre ei ole väga suure esinemiskogemusega lektorid.

Teisalt oli Skype’i käsitlev jutt ka kõige spetsiifilisem ja tehnilisem. Huvitav oli minu jaoks fakt, et aastal 2007 oli kahenädalane periood, kus firma teenus ei olnud kättesaadav.

Nortal kasutas võimalust tutvustada suveülikooli projekti kui ülihead praktikavõimalust. Hea oli näpunäide, et valikul võib oskustest olulisemaks osutuda õpihimu ja initsiatiiv. Auditooriumil on huvi suur ja esineja sai pikalt küsimustele vastata.

Viimane loeng oli hoopis teistsugune kui võrrelda eelmistega. Merle Liisu Lindma rääkis palju enese motiveerimisest ja õnnest. Ühelt poolt sarnanes see Margus Ernitsa loenguga, sest palju asju taandus motivatsioonile, kuid ta lähenes teise nurga alt – läbi pehmete väärtuste. Lektori stiil oli väga kogenud, nauditav ja mänglev. Tihti on uus hästiunustatud vana. Nii ka siin oli tuttavaid nüansse kui uusi mõtteid. Hea oli meenutus, et vastu tahtmist tööd tegev inimene kaotab sära ning miski muu pole siin olulisem kui enda ootustele vastamine.

Hea oli soovitus regulaarselt teha inventuuri ja hinnata, kas olen seal, kus tahan ja nende inimestega, kellega tahan. See meenutas mulle üle kümne aasta tagasi tekkinud mõtet IT valdkonna erialale õppima minna ja sellel sügisel lõpuks teoks tehtud mõtet. Mitte keegi ei saa mulle anda täiuslikku pilti sellest erialast, kõige parem on ise järgi proovida, kas see mulle sobib või ei.

Aga kõige praktilisem asi, mille sellest jutust kaasa võtan on 10:10:10 printsiip. Iga otsust või elujuhtumit võiks hinnata 3. ajaskaalal. Kuidas see mõjutab mind 10 minuti pärast, 10 kuu pärast ja 10 aasta pärast. Eriti efektiivne võiks see tõesti olla piinlikest elujuhtumitest ülesaamiseks, nagu ka Merle Liisu Lindma näitena tõi.

Esinejad andsid loengutes põneva läbilõike valdkonnast – kindlasti aitab see meil lähiaastatel õpitavat paremini seostada tööeluga.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?
Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

===Vastus===
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr (õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12.)]

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid (õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.6.)] Järeleksami tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.

Registreerimine toimub ÕISis ja kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20€ [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (KKK punkt 9.)]