User:Kgrauber - Revision history

Kgrauber: /* Essee */

2014-01-09T23:02:54Z

Essee

← Older revision		Revision as of 02:02, 10 January 2014
Line 17:		Line 17:
	Üks huvitavamaid loenguid oli minu jaoks septembrikuu viimane loeng, kui meile tuli rääkima IT Kolledži vilistlane Andres Käver. Esimesena jagas ta soovitusi koolis hakkama saamiseks. Kohe alguses tuli ta välja päris karmi mõttega, et kui matemaatikat viiele ei tee, siis arendusse asja ei ole. Isiklikult arvan, et asi nii must-valge ei ole, aga ta andis väga selgelt edasi, et see aine on väga oluline. Tema nõuanne oli rohkem suunatud arenduse õppekava tudengitele, kuid see tuleb kasuks ka tulevastele administraatoritele. Käver ütles, et üheks suureks probleemiks on see, et tudengid ei ole harjunud projekte ära lõpetama ning pingutama selle nimel, kui miski võtab kaua aega. Ometi on arenduses just vastupidi. Projektid tuleb lõpetada ning need võtavad sageli aega aastaid. Ta tõi välja ka majanduse ainete tähtsuse. Eriti väikeettevõttesse tööle minnes või oma ettevõttes, sest oluline on teada, kuidas asjad käivad. Käver rääkiski veidi oma kogemustest ettevõtlusega. Ta ütles, et ettevõtja elu pole lihtne, sest selles on palju stressi ja kõigile see lihtsalt ei sobikski. Loengu lõpus jagas ta veel mõningaid kooliga seotud nõuandeid, näiteks, et oluline on aidata kaasõpilasi ning väga hea mõte on luua õpigruppe. Samuti soovitas ta viitamisega varakult sina peale saada, sest lõputööd kirjutades võib see olla liialt võõras. Kuigi meil oleks slaididega koos esitlust jälgida olnud lihtsam, siis mõnes mõttes mulle isegi see meeldis, sest see näitas, et inimene teab, mida ta räägib, ning ei vaja omale toeks slaide		Üks huvitavamaid loenguid oli minu jaoks septembrikuu viimane loeng, kui meile tuli rääkima IT Kolledži vilistlane Andres Käver. Esimesena jagas ta soovitusi koolis hakkama saamiseks. Kohe alguses tuli ta välja päris karmi mõttega, et kui matemaatikat viiele ei tee, siis arendusse asja ei ole. Isiklikult arvan, et asi nii must-valge ei ole, aga ta andis väga selgelt edasi, et see aine on väga oluline. Tema nõuanne oli rohkem suunatud arenduse õppekava tudengitele, kuid see tuleb kasuks ka tulevastele administraatoritele. Käver ütles, et üheks suureks probleemiks on see, et tudengid ei ole harjunud projekte ära lõpetama ning pingutama selle nimel, kui miski võtab kaua aega. Ometi on arenduses just vastupidi. Projektid tuleb lõpetada ning need võtavad sageli aega aastaid. Ta tõi välja ka majanduse ainete tähtsuse. Eriti väikeettevõttesse tööle minnes või oma ettevõttes, sest oluline on teada, kuidas asjad käivad. Käver rääkiski veidi oma kogemustest ettevõtlusega. Ta ütles, et ettevõtja elu pole lihtne, sest selles on palju stressi ja kõigile see lihtsalt ei sobikski. Loengu lõpus jagas ta veel mõningaid kooliga seotud nõuandeid, näiteks, et oluline on aidata kaasõpilasi ning väga hea mõte on luua õpigruppe. Samuti soovitas ta viitamisega varakult sina peale saada, sest lõputööd kirjutades võib see olla liialt võõras. Kuigi meil oleks slaididega koos esitlust jälgida olnud lihtsam, siis mõnes mõttes mulle isegi see meeldis, sest see näitas, et inimene teab, mida ta räägib, ning ei vaja omale toeks slaide

	3. oktoobri loeng oli päris lühike ning lõppes enne, kui üldse teemasse süvenema jõudsin hakata. Skype’ist tulid meile rääkima Erki Naumanis ning Jüri Gavrilenkov, kes annavad oma panuse sellele, et Skype teenus oleks pidevalt kättesaadav. Sain teada, et seiretiimi on vaja ülevaate hoidmiseks, kiireks vea leidmiseks ja edasiütlemiseks, samuti vähendab seiretiim tööd administraatoritele. Kuigi noormehed ise oma töö üle ei kurtnud, siis ~~mulle jäi küll mulje~~, et ~~see~~ töö ~~on igav. Nad ütlesid ka ise, et töö muutub~~ rutiinseks, kui midagi ei muutu ehk uusi lahendusi kasutusele ei võeta.		3. oktoobri loeng oli päris lühike ning lõppes enne, kui üldse teemasse süvenema jõudsin hakata. Skype’ist tulid meile rääkima Erki Naumanis ning Jüri Gavrilenkov, kes annavad oma panuse sellele, et Skype teenus oleks pidevalt kättesaadav. Sain teada, et seiretiimi on vaja ülevaate hoidmiseks, kiireks vea leidmiseks ja edasiütlemiseks, samuti vähendab seiretiim tööd administraatoritele. Kuigi noormehed ise oma töö üle ei kurtnud, siis tõdesid, et töö võib muutuda rutiinseks, kui midagi ei muutu ehk uusi lahendusi kasutusele ei võeta.

	Eelviimases loengus 10. oktoobril tulid Ats Albre ning Helen Piirsalu rahvusvahelisest tarkvaraarendusettevõttest Nortal rääkima sellest, kuidas saada IT alal edukaks. Põhilised märksõnad, nagu arvatagi võis, olid õppimine, enda täiendamine, kogemuste hankimine ja suhtlemine. Tutvustati ka Nortali suvekooli tegevust, millest ma polnud varem midagi kuulnud, aga tundus huvitav. Just seetõttu, et see on väga hea võimalus tudengitel saada kogemusi ning kui meeldib, siis hiljem ka sinna tööle jääda. Seoses tööga kordasid ka nemad mõtet, mis kahel esimesel kuul sel semestris juba kõlama on jäänud – võimalusel mitte minna tööle esimesel aastal. Anti soovitus ka õppida või tegeleda millegi muuga kui IT, sest see avardab silmaringi.		Eelviimases loengus 10. oktoobril tulid Ats Albre ning Helen Piirsalu rahvusvahelisest tarkvaraarendusettevõttest Nortal rääkima sellest, kuidas saada IT alal edukaks. Põhilised märksõnad, nagu arvatagi võis, olid õppimine, enda täiendamine, kogemuste hankimine ja suhtlemine. Tutvustati ka Nortali suvekooli tegevust, millest ma polnud varem midagi kuulnud, aga tundus huvitav. Just seetõttu, et see on väga hea võimalus tudengitel saada kogemusi ning kui meeldib, siis hiljem ka sinna tööle jääda. Seoses tööga kordasid ka nemad mõtet, mis kahel esimesel kuul sel semestris juba kõlama on jäänud – võimalusel mitte minna tööle esimesel aastal. Anti soovitus ka õppida või tegeleda millegi muuga kui IT, sest see avardab silmaringi.

Kgrauber: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2013-10-23T16:31:04Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 19:31, 23 October 2013
Line 1:		Line 1:
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: Kätrin Grauberg<br>		Autor: Kätrin Grauberg<br>
	Rühm: 11		Rühm: 11<br>

	Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013		Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

Kgrauber: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2013-10-23T16:30:36Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 19:30, 23 October 2013
Line 2:		Line 2:
	Autor: Kätrin Grauberg<br>		Autor: Kätrin Grauberg<br>
	Rühm: 11		Rühm: 11

	Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013		Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

Kgrauber: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2013-10-23T16:30:05Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 19:30, 23 October 2013
Line 78:		Line 78:

	[7] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/		[7] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/


			[[Category:Erialatutvustus 2013]]

Kgrauber: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2013-10-23T16:28:50Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 19:28, 23 October 2013
Line 1:		Line 1:
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: Kätrin Grauberg<br>		Autor: Kätrin Grauberg<br>
			Rühm: 11
	Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013		Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

Kgrauber: /* Essee */

2013-10-23T16:20:28Z

Essee

← Older revision		Revision as of 19:20, 23 October 2013
Line 13:		Line 13:

	Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel meile küberkuritegevusest. Üks esimestest väljatoodud faktidest oli see, et uued tehnoloogiad toovad endaga kaasa alati uut viisi ründeid, sest alati leiab keegi viisi, kuidas seda raha teenimiseks ära kasutada. Sain ka teada, et sageli müüvad kurjategijad saadud andmed edasi mustale turule mitte ei kasuta neid ise, sest sellega ei viitsita ise alati tegeleda ning nii on vahelejäämisoht palju väiksem. Jäi ka meelde, et Rannel andis soovituse minna tööle riigiasutusse. Nentis küll, et palk ei ole just suurim, aga võimalus on osa võtta erinevatest koolitustest. Öeldi, et turvaprobleemide lahendamise järel võivad kaduda ka kõik muud probleemid ning nende lahendamiseks tuleb õppida ja uurida juurde seda, mida ei tea. Lisaks sain veel teada, et paroolide varastamisega politsei eriti ei tegele, vaid tegeletakse sellega, kus läheb rohkem raha kaduma. Enda kaitsmiseks tuleb ise olla ettevaatlik.		Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel meile küberkuritegevusest. Üks esimestest väljatoodud faktidest oli see, et uued tehnoloogiad toovad endaga kaasa alati uut viisi ründeid, sest alati leiab keegi viisi, kuidas seda raha teenimiseks ära kasutada. Sain ka teada, et sageli müüvad kurjategijad saadud andmed edasi mustale turule mitte ei kasuta neid ise, sest sellega ei viitsita ise alati tegeleda ning nii on vahelejäämisoht palju väiksem. Jäi ka meelde, et Rannel andis soovituse minna tööle riigiasutusse. Nentis küll, et palk ei ole just suurim, aga võimalus on osa võtta erinevatest koolitustest. Öeldi, et turvaprobleemide lahendamise järel võivad kaduda ka kõik muud probleemid ning nende lahendamiseks tuleb õppida ja uurida juurde seda, mida ei tea. Lisaks sain veel teada, et paroolide varastamisega politsei eriti ei tegele, vaid tegeletakse sellega, kus läheb rohkem raha kaduma. Enda kaitsmiseks tuleb ise olla ettevaatlik.


	Üks huvitavamaid loenguid oli minu jaoks septembrikuu viimane loeng, kui meile tuli rääkima IT Kolledži vilistlane Andres Käver. Esimesena jagas ta soovitusi koolis hakkama saamiseks. Kohe alguses tuli ta välja päris karmi mõttega, et kui matemaatikat viiele ei tee, siis arendusse asja ei ole. Isiklikult arvan, et asi nii must-valge ei ole, aga ta andis väga selgelt edasi, et see aine on väga oluline. Tema nõuanne oli rohkem suunatud arenduse õppekava tudengitele, kuid see tuleb kasuks ka tulevastele administraatoritele. Käver ütles, et üheks suureks probleemiks on see, et tudengid ei ole harjunud projekte ära lõpetama ning pingutama selle nimel, kui miski võtab kaua aega. Ometi on arenduses just vastupidi. Projektid tuleb lõpetada ning need võtavad sageli aega aastaid. Ta tõi välja ka majanduse ainete tähtsuse. Eriti väikeettevõttesse tööle minnes või oma ettevõttes, sest oluline on teada, kuidas asjad käivad. Käver rääkiski veidi oma kogemustest ettevõtlusega. Ta ütles, et ettevõtja elu pole lihtne, sest selles on palju stressi ja kõigile see lihtsalt ei sobikski. Loengu lõpus jagas ta veel mõningaid kooliga seotud nõuandeid, näiteks, et oluline on aidata kaasõpilasi ning väga hea mõte on luua õpigruppe. Samuti soovitas ta viitamisega varakult sina peale saada, sest lõputööd kirjutades võib see olla liialt võõras. Kuigi meil oleks slaididega koos esitlust jälgida olnud lihtsam, siis mõnes mõttes mulle isegi see meeldis, sest see näitas, et inimene teab, mida ta räägib, ning ei vaja omale toeks slaide		Üks huvitavamaid loenguid oli minu jaoks septembrikuu viimane loeng, kui meile tuli rääkima IT Kolledži vilistlane Andres Käver. Esimesena jagas ta soovitusi koolis hakkama saamiseks. Kohe alguses tuli ta välja päris karmi mõttega, et kui matemaatikat viiele ei tee, siis arendusse asja ei ole. Isiklikult arvan, et asi nii must-valge ei ole, aga ta andis väga selgelt edasi, et see aine on väga oluline. Tema nõuanne oli rohkem suunatud arenduse õppekava tudengitele, kuid see tuleb kasuks ka tulevastele administraatoritele. Käver ütles, et üheks suureks probleemiks on see, et tudengid ei ole harjunud projekte ära lõpetama ning pingutama selle nimel, kui miski võtab kaua aega. Ometi on arenduses just vastupidi. Projektid tuleb lõpetada ning need võtavad sageli aega aastaid. Ta tõi välja ka majanduse ainete tähtsuse. Eriti väikeettevõttesse tööle minnes või oma ettevõttes, sest oluline on teada, kuidas asjad käivad. Käver rääkiski veidi oma kogemustest ettevõtlusega. Ta ütles, et ettevõtja elu pole lihtne, sest selles on palju stressi ja kõigile see lihtsalt ei sobikski. Loengu lõpus jagas ta veel mõningaid kooliga seotud nõuandeid, näiteks, et oluline on aidata kaasõpilasi ning väga hea mõte on luua õpigruppe. Samuti soovitas ta viitamisega varakult sina peale saada, sest lõputööd kirjutades võib see olla liialt võõras. Kuigi meil oleks slaididega koos esitlust jälgida olnud lihtsam, siis mõnes mõttes mulle isegi see meeldis, sest see näitas, et inimene teab, mida ta räägib, ning ei vaja omale toeks slaide

Kgrauber: /* Essee */

2013-10-23T16:20:07Z

Essee

← Older revision		Revision as of 19:20, 23 October 2013
Line 4:		Line 4:

	==Essee==		==Essee==
			Nagu ÕISistki lugeda võib, siis on kursuse eesmärgiks anda tudengitele vajalikud korralduslikud teadmised IT Kolledžis õppimiseks ning luua ettekujutlus, millega tegelevad erinevatel infotehnoloogia valdkondades töötavad inimesed. Arvan, et selline aine on väga oluline, et tudengid saaksid juba esimesel semestril aimu, mis neid pärast kooli lõpetamist võib edasi oodata või kuhu suunas pürgida võiks.

			Kõige esimeses loengus, juba augustikuus, esinesid meile Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Esmakursuslastele tehti selgeks üleüldine õppekorraldus kõrgkoolis, mis otse gümnaasiumist tulnutele oli väga vajalik. Aktusel rõhutati, et ilmselt oleme teinud kooli ja eriala suhtes õige valiku. Sellega nõustus ka Vau, kuid lisas, et see selgub alles siis, kui oleme sellel alal töötanud. Seletati veel lahti rakenduskõrghariduse tähendus, kokkuvõtvalt võib siis öelda, et see on rohkem praktilisem ja koolis valmistatakse ette tulevasi töötajaid. Edasi õppima minemiseks peaks teooriat juurde õppima. Lisaks soovitati selgeks teha ülikoolis kehtivad eeskirjad, määrused ja muu selline. Loeng oli vajalik, aga mitte just kõige huvitavam.

			Järgmine loeng, mida pidas läbi Margus Ernits, oli samuti suhteliselt üldine. Räägiti sellest, kuidas üleüldse õppida tasuks ning kust leida motivatsiooni. Sissejuhatuses öeldud mõte, et teooria on igav ning valemid tunduvad tudengitele kuivad ja kauged, puudutas mind väga. Eriti hiljem, kui loengut üle vaatasin, tundsin ennast seal kirjeldatud tudengis ära. Lisaks veel see, et õpitu ununeb kiiresti ning tudengil on motivatsiooni ainult siis, kui aine on huvitav või tundub vajalik. See jutt oli õige, aga mulle tundub, et seda peaks just õppejõududele rääkima. Loomulikult peavad tudengid üritama iseennast motiveerida, aga õppejõududel on selles väga suur roll. Toonitati seda, et spikerdamine on lõppkokkuvõttes halb mitte ainult tudengile, kes päriselt teadmisi ei saanud, vaid ka tööandjale ning tulevatsele kolleegidele, sest kui diplom on kergelt ja spikerdades kätte saadud, siis selle väärtus langeb. Väga tugevalt rõhutati, et akadeemiline petturlus on taunitav, selle alla kuuluvad siis eksami või kontrolltöö ajal suhtlemine, keelatud materjalidest maha kirjutamine, kui ka iseenda tööde internetiavarustesse üleslaadimine. Loengu lõpu poole oli juttu ka motivatsioonist. Usun, et tudengitel on sageli motivatsiooniga probleeme, sest alati ei olda kindlad, et see, mida õppima asuti, on just see õige. Motivatsiooni probleemi lahendamiseks ütles Ernits, et sisemine motivatsioon tekib, kui asjaga rohkem tegeleda ja sellesse süveneda. Keerukad ained, mis ei ole võib-olla otseselt tuleviku erialaga seotud, õpetavad tudengit õppima ja probleeme lahendama.

			12. septembril oli meile rääkima tulnud Linnar Viik, kes jagas oma teadmisi ja kogemusi innovatsiooni ja juhtimise vallas. Üsna alguses palus ta meil ette loetleda asju, mis seostuvad mõistega innovatsioon. Põhiliselt kõik etteloetletutest olid tugevalt seotud tehnoloogiaga. Viik ütles, et palju inimesi mõtleme nii nagu meie, kuid tingimata ei pea miski innovaatiline olema mõni tehnikavidin. Innovatsioon on uue idee kasutuselevõtmine. Innovatsioon seisneb selles, et ei tohiks kogu aeg teha samu vanu asju vaid mõelda midagi värsket ja erakordset, sest uue idee kasutuselevõtt aitab läbi viia muutusi. Viik tõi veel välja, et idee elluviimine ja rakendamine on see, mille eest makstakse, mitte idee. Samuti on oluline oma idee levitamine ja kaasamõtlejate leidmine, sest üksi on midagi palju raskem korda saata, kui hea tiimiga. Minule oli uudiseks see, et igal tootel on aeg, millal see tuleb müügist maha võtta. Turule tulek toimub siis, kui turg on valmis ja nõudlus piisavalt suur, mitte siis, kui toode saab valmis. See kõlab loogiliselt, aga lihtsa tarbijana ei olnud sellel kunagi varem mõelnud. Enne kokkuvõtet kordas Linnar Viik veel tuntud tõde, et eksimistest õpib või vähemalt peaks õppima. Mõtte elavdamiseks tõi ta näite igaühe lapsepõlvest – sellest, kuidas inimene õpib jalgrattaga sõitma.

			Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel meile küberkuritegevusest. Üks esimestest väljatoodud faktidest oli see, et uued tehnoloogiad toovad endaga kaasa alati uut viisi ründeid, sest alati leiab keegi viisi, kuidas seda raha teenimiseks ära kasutada. Sain ka teada, et sageli müüvad kurjategijad saadud andmed edasi mustale turule mitte ei kasuta neid ise, sest sellega ei viitsita ise alati tegeleda ning nii on vahelejäämisoht palju väiksem. Jäi ka meelde, et Rannel andis soovituse minna tööle riigiasutusse. Nentis küll, et palk ei ole just suurim, aga võimalus on osa võtta erinevatest koolitustest. Öeldi, et turvaprobleemide lahendamise järel võivad kaduda ka kõik muud probleemid ning nende lahendamiseks tuleb õppida ja uurida juurde seda, mida ei tea. Lisaks sain veel teada, et paroolide varastamisega politsei eriti ei tegele, vaid tegeletakse sellega, kus läheb rohkem raha kaduma. Enda kaitsmiseks tuleb ise olla ettevaatlik.


			Üks huvitavamaid loenguid oli minu jaoks septembrikuu viimane loeng, kui meile tuli rääkima IT Kolledži vilistlane Andres Käver. Esimesena jagas ta soovitusi koolis hakkama saamiseks. Kohe alguses tuli ta välja päris karmi mõttega, et kui matemaatikat viiele ei tee, siis arendusse asja ei ole. Isiklikult arvan, et asi nii must-valge ei ole, aga ta andis väga selgelt edasi, et see aine on väga oluline. Tema nõuanne oli rohkem suunatud arenduse õppekava tudengitele, kuid see tuleb kasuks ka tulevastele administraatoritele. Käver ütles, et üheks suureks probleemiks on see, et tudengid ei ole harjunud projekte ära lõpetama ning pingutama selle nimel, kui miski võtab kaua aega. Ometi on arenduses just vastupidi. Projektid tuleb lõpetada ning need võtavad sageli aega aastaid. Ta tõi välja ka majanduse ainete tähtsuse. Eriti väikeettevõttesse tööle minnes või oma ettevõttes, sest oluline on teada, kuidas asjad käivad. Käver rääkiski veidi oma kogemustest ettevõtlusega. Ta ütles, et ettevõtja elu pole lihtne, sest selles on palju stressi ja kõigile see lihtsalt ei sobikski. Loengu lõpus jagas ta veel mõningaid kooliga seotud nõuandeid, näiteks, et oluline on aidata kaasõpilasi ning väga hea mõte on luua õpigruppe. Samuti soovitas ta viitamisega varakult sina peale saada, sest lõputööd kirjutades võib see olla liialt võõras. Kuigi meil oleks slaididega koos esitlust jälgida olnud lihtsam, siis mõnes mõttes mulle isegi see meeldis, sest see näitas, et inimene teab, mida ta räägib, ning ei vaja omale toeks slaide

			3. oktoobri loeng oli päris lühike ning lõppes enne, kui üldse teemasse süvenema jõudsin hakata. Skype’ist tulid meile rääkima Erki Naumanis ning Jüri Gavrilenkov, kes annavad oma panuse sellele, et Skype teenus oleks pidevalt kättesaadav. Sain teada, et seiretiimi on vaja ülevaate hoidmiseks, kiireks vea leidmiseks ja edasiütlemiseks, samuti vähendab seiretiim tööd administraatoritele. Kuigi noormehed ise oma töö üle ei kurtnud, siis mulle jäi küll mulje, et see töö on igav. Nad ütlesid ka ise, et töö muutub rutiinseks, kui midagi ei muutu ehk uusi lahendusi kasutusele ei võeta.

			Eelviimases loengus 10. oktoobril tulid Ats Albre ning Helen Piirsalu rahvusvahelisest tarkvaraarendusettevõttest Nortal rääkima sellest, kuidas saada IT alal edukaks. Põhilised märksõnad, nagu arvatagi võis, olid õppimine, enda täiendamine, kogemuste hankimine ja suhtlemine. Tutvustati ka Nortali suvekooli tegevust, millest ma polnud varem midagi kuulnud, aga tundus huvitav. Just seetõttu, et see on väga hea võimalus tudengitel saada kogemusi ning kui meeldib, siis hiljem ka sinna tööle jääda. Seoses tööga kordasid ka nemad mõtet, mis kahel esimesel kuul sel semestris juba kõlama on jäänud – võimalusel mitte minna tööle esimesel aastal. Anti soovitus ka õppida või tegeleda millegi muuga kui IT, sest see avardab silmaringi.

			Ainet lõpetav loeng oli väga hästi valitud. Mulle meeldis, et see oli erinev eelmistest. Kuigi midagi väga uut mina isiklikult teada ei saanud, siis alati on meeldiv, kui keegi tuletab meelde positiivse suhtumise ning enese õnnelikuna tundmise alused. Kõige rohkem meeldis Merle Liisu Lindma öeldud mõte, et vastake enda ootustele, mitte kellegi teise omadele. Kui mõelda, mis soovitusi ta andis veidi rohkem tööeluga seotud valdkonnast, siis ta rõhutas seda, et meeskonnatöö on väga oluline. Esiteks seetõttu, et koos tehes saab kiiremini ning hõlpsamalt, kuid ka seetõttu, et teiste aitamine teeb inimest ennast õnnelikumaks ning selline inimene on kõige produktiivsem. Merle Liisu Lindma kasutas oma loengus ka erinevaid harjutusi. Üks nendest oli selline, kus tuli mõelda, milline sa tahad olla aastate pärast ja mida teha. Usun, et ma ei olnud ainuke, kelle jaoks see ülesanne oli keeruline. Siit järeldubki, et ehk võiksin sellesse teemasse rohkem süveneda ning end tundma õppida.

			Olen seisukohal, et aine täitis oma eesmärki. Esinejaid ning teemasid oli nii huvitavamaid kui ka veidi kuivemaid ning igavamaid. Soovitused, mida esinejad jagasid edu saavutamiseks, olid väga sarnased. Enamik esinejatest pidas oluliseks suhtlemisoskust nii meeskonnakaaslastega kui ka väljaspool, õpihimu ja huvi valdkonna uurimiseks ning pidevat enesetäiendamist. Lisaks aitab töö kulgemisele see, kui tehakse seda, mis meeldib ning mis huvi pakub. See toob sära silmadesse. Nagu viimases loengus Merle Liisu Lindma ütles, siis selleks, et olla õnnelik, tuleb nautida seda, millega tegeletakse.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Kgrauber: /* Küsimus B */

2013-10-23T09:32:31Z

Küsimus B

← Older revision		Revision as of 12:32, 23 October 2013
Line 7:		Line 7:
	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==
	===Küsimus B===		===Küsimus B===
	Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? ~~'''~~Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?~~'''~~ Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?		Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

	====Vastus====		====Vastus====

Kgrauber: /* Essee */

2013-10-23T09:32:11Z

Essee

← Older revision		Revision as of 12:32, 23 October 2013
Line 4:		Line 4:

	==Essee==		==Essee==
	Ilmselt õige valik, aga see selgub alles siis, kui oleme sellel alal töötanud. Seletati lahti rakenduskõrghariduse tähendust, ehk siis see on rohkem praktilisem ja koolis valmistatakse ette tulevasi töötajaid. Kui edasi minna, siis õppida ka teooriat. Soovitati selgeks teha üliskoolis kehtivad eeskirjad määrused jms. Õppekorralduse eeskiri tuleb läbi lugeda. Loeng oli vajalik, aga mitte just kõige huvitavam.

	Järgmine loeng, mida pidas läbi Margus Ernits, oli samuti suhteliselt üldine. Räägiti sellest, kuidas üleüldse õppida tasuks ning kust leida motivatsiooni. Sissejuhatuses öeldud mõte, et teooria on igav ning valemid tunduvad tudengitele kuivad ja kauged, puudutas mind väga. Eriti hiljem, kui loengut üle vaatasin, tundsin ennast seal kirjeldatud tudengis ära. Lisaks veel see, et õpitu ununeb kiiresti ning tudengil on motivatsiooni ainult siis, kui aine on huvitav või tundub vajalik. See jutt oli õige, aga mulle tundub, et seda peaks just õppejõududele rääkima. Loomulikult peavad tudengid üritama iseennast motiveerida, aga õppejõududel on selles väga suur roll. Toonitati seda, et spikerdamine on lõppkokkuvõttes halb mitte ainult tudengile, kes päriselt teadmisi ei saanud, vaid ka tööandjale ning tulevatsele kolleegidele, sest kui diplom on kergelt ja spikerdades kätte saadud, siis selle väärtus langeb. Väga tugevalt rõhutati , et akadeemilien petturlus on taunitav , selle alla kuuluvad siis eksami või kontrolltöö ajal suhtlemine, keelatud materjalidest maha kirjutamine, kui ka iseenda tööde internetiavarustesse üleslaadimine. Loengu lõpu poole oli juttu ka motivatsioonist. Usun, et tudengitel on sageli motivatsiooniga probleeme, sest alati ei olda kindlad, et see, mida õppima asuti, on just see õige. Motivatsiooni probleemi lahendamiseks ütles Ernits, et sisemine motivatsioon tekib, kui asjaga rohkem tegeleda ja sellesse süveneda. Keerukad ained, mis ei ole võib-olla otseselt tuleviku erialaga seotud, õpetavad tudengit õppima ja probleeme lahendama.

	12. septembril oli meile rääkima tulnud Linnar Viik, kes jagas oma teadmisi ja kogemusi innovatsiooni ja juhtimise vallas. Üsna alguses palus ta meil ette loetleda asju, mis seostuvad mõistega innovatsioon. Põhiliselt kõik etteloetletutest olid tugevalt seotud tehnnoloogiaga. Viik ütles, et palju inimesi mõtleme nii nagu meie, kuid tingimata ei pea miski innovaatiline olema mõni tehnikavidin. Innovatsioon on uue idee kasutuselevõtmine. Innovatsioon seisneb selles, et ei tohiks kogu aeg teha samu vanu asju vaid mõelda midagi värsket ja erakordset, sest uue idee kasutuselevõtt aitab läbi viia muutusi. Viik tõi veel välja, et idee elluviimine ja rakendamine on see, mille eest makstakse, mitte idee. Samuti on oluline oma idee levitamine ja kaasamõtlejate leidmine, sest üksi on midagi palju raskem korda saata, kui hea tiimiga. Minule oli uudiseks see, et igal tootel on aeg, millal see tuleb müügist maha võtta. Turule tulek toimub siis, kui turg on valmsi ja nõudlus piisavalt suur,mitte siis kui toode saab valmis. See kõlab loogiliselt, aga lihtsa tarbijana ei olnud sellel kunagi varem mõelnud. Enne kokkuvõtet kordas Linnar Viik veel tuntud tõde, et eksimistest õpib või vähemalt peaks õppida. Mõtte elavdamiseks tõi ta näite igaühe lapsepõlvest – sellest, kuidas inimene õpib jalgrattaga sõitma.

	Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel meile küberkuritegevusest. Üks esimestest väljatoodud faktidest oli see, et uued tehnoloogiad toovad endaga kaasa alati uutviisi ründeid, sest alati leiab keegi viisi, kuidas seda raha teenimiseks ära kasutada. Sain ka teada, et sageli müüvad kurjategijad saadud andmed edasi mustale turule mitte ei kasuta neid ise, sest sellega ei viitsita ise alati tegeleda ning nii on vahelejäämisoht palju väiksem. Jäi ka meelde, et Rannel andis soovituse minna tööle riigiasutusse. Nentis küll, et palk ei ole just suurim, aga võimalus on osa võtta erinevatest koolitustest. Öeldi, et turvaprobleemide lahendamise järel võivad kaduda ka kõik muud probleemid ning nende lahendamiseks tuleb õppida ja uurida juurde seda, mida ei tea. Lisaks sain veel teada, et paroolide varastamisega politsei eriti ei tegele, vaid tegeletakse sellega, kus läheb rohkem raha kaduma. Enda kaitsmiseks tuleb ise olla ettevaatlik.


	Üks huvitavamaid loenguid oli minu jaoks septembrikuu viimane loeng, kui meile tuli rääkima IT Kolledzi vilistlane Andres Käver. Esimesena jagas ta soovitusi koolis hakkama saamiseks. Kohe alguses tuli ta välja päris karmi mõttega, et kui matemaatikat viiele ei tee, siis arendusse asja ei ole. Isiklikult arvan, et asi nii must-valge ei ole, aga ta andis väga selgelt edasi, et see aine on väga oluline. Tema nõuanne oli rohkem suunatud arenduse õppekava tudengitele, kuid see tuleb kasuks ka tulevastele administraatoritele. Käver ütles, et üheks suureks probleemiks on see, et tudengid ei ole harjunud projekte ära lõpetama ning pingutama selle nimel, kui miski võtab kaua aega. Ometi on arenduses just vastupidi. Projektid tuleb lõpetada ning need võtavad sageli aega aastaid. Ta tõi välja ka majanduse ainete tähtsuse. Eriti väikeettevõttesse tööle minnes või oma ettevõttes, sest oluline on teada, kuidas asjad käivad. Käver rääkiski veidi oma kogemustest ettevõtlusega. Ta ütles, et ettevõtja elu pole lihtne, sest selles on palju stressi ja kõigile see lihtsalt ei sobikski. Loengu lõpus jagas ta veel mõningaid kooliga seotud nõuandeid, näiteks, et oluline on aidata kaasõpilasi ning väga hea mõte on luua õpigruppe. Samuti soovitas ta viitamisega varakult sina peale saada, sest lõputööd kirjutades võib see olla liialt võõras. Kuigi meil oleks slaididega koos esitlust jälgida olnud lihtsam, siis mõnes mõttes mulle isegi see meeldis, sest see näitas, et inimene teab, mida ta räägib ning ei vaja omale toeks slaide

	3. oktoobri loeng oli päris lühike ning lõppes enne, kui üldse teemasse süveneda jõudsin hakata. Skype’ist tulid meile rääkima Erki Naumanis ning Jüri Gavrilenkov, kes annavad oma panuse sellele, et Skype teenus oleks pidevalt kättesaadav. Sain teada, et seiretiimi on vaja ülevaate hoidmiseks, kiireks vea leidmiseks ja edasiütlemiseks, samuti vähendab seiretiim tööd administraatoritele. Kuigi noormehed ise oma töö üle ei kurtnud, siis mulle jäi küll mulje, et see töö on igav. Nad ütlesid ka ise, et töö muutub rutiinseks, kui midagi ei muutu ehk uusi lahendusi kasutusele ei võeta.

	~~Kuidas saada superstaariks? Ats Albre, Helen Piirsalu~~
	~~Nortal – rahv vah tarkvaraarendusettevõte. Tutvustati tarkvaraarenduse etappe. Osapoolte vahel peab olema pidev vestlus. Kuidas saada edukasks. Õppimine. Kogemus.~~


	~~Merle Liisu Lindma~~
	Ainet lõpetav loeng oli väga hästi valitud. Mulle meeldis, et see oli erinev eelmistest. Elu on täpselt selline nagu me seda näeme. Inimesi peab aitama, et nad oleksid õnnelikud. Õnnelik inimene on kõige priduktiivsem. Lahe kodus, kolleegidele meeldib aj saab oma asjad tehtud. Vastake iseenda ootusteel, mitte teiste omadele. Milline tahan olla tulevikus. Inimene on see, mida ta mõlteb. Peab läbi mõtlema selle, kes sa oled ja mida sa tahad, mis sulle meeldib ja tee seda mis sulle meeldib. Elu on selline nagu sead võtad. Muutused, pole mõtet klammerduda olemasoleva külge. Enesekindlus. Meeskonnatöö. Teiste aitamine.




	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Kgrauber: /* Ülesanne */

2013-10-23T09:12:29Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 12:12, 23 October 2013
Line 59:		Line 59:

	===Ülesanne===		===Ülesanne===
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? ~~X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number~~		Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

	====Vastus====		====Vastus====
	X= 23
	Y= 24
			Õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris [7] ehk 54 EAP õppeaastas. Tudeng täitis õppekava 23+24 = 47 EAP aastas. Õppekava täies mahus täitmiseks jäi puudu 54-47 = 7 EAP. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. [7] Esitatakse arve 7*50€ = 350€.

	==Allikad==		==Allikad==