User:Kinarusk - Revision history

Kinarusk: /* Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö */

2015-10-29T09:10:03Z

Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

← Older revision		Revision as of 12:10, 29 October 2015
Line 3:		Line 3:

	Autor: Kirke Narusk		Autor: Kirke Narusk

			Kood: xxxxxx09

	Eriala ja rühm: Infosüsteemide arendus, DK14		Eriala ja rühm: Infosüsteemide arendus, DK14

Kinarusk: /* Essee */

2015-10-28T23:09:53Z

Essee

← Older revision		Revision as of 02:09, 29 October 2015
Line 30:		Line 30:
	Ainult töötades ja õppides saab aga inimesest robot (ahv->inimene->robot), mistõttu oleks hea vahelduseks end lõdvaks lasta ja näiteks ükssarvikuna ette kujutada. Ka esimises loengus <ref name="vau"/> manitseti õppimissõltlasi mõõdukusele, et neist ei saaks semestri lõpuks koopakollid, kes on lahti öelnud perest, sõpradest ja kõigest muust inimlikust. Tiina <ref name="seeman"/> näiteks lõõgastub joostes. Jaanuarikuus iga päev 10 km joosta garanteerib terve vaimu ja veel tervema keha (ja jõulupekist saab ka lahti, kui sa just ei teinud jõluvaheajal Java projekti - siis kui kõik teised hapukapsast sisse ajasid). Taneli <ref name = "unt"/> ettekande põhjal tundub seltskondlikele ja semutsevatele inimestele sobivat paremini väikeses meeskonnas / ettevõttes töötamine, kus töökaaslased on sõprade ja pereliikmete eest ning kõik tunnevad end ükssarvikutena ja saavad ükssarvikute naljadest ühtmoodi aru.		Ainult töötades ja õppides saab aga inimesest robot (ahv->inimene->robot), mistõttu oleks hea vahelduseks end lõdvaks lasta ja näiteks ükssarvikuna ette kujutada. Ka esimises loengus <ref name="vau"/> manitseti õppimissõltlasi mõõdukusele, et neist ei saaks semestri lõpuks koopakollid, kes on lahti öelnud perest, sõpradest ja kõigest muust inimlikust. Tiina <ref name="seeman"/> näiteks lõõgastub joostes. Jaanuarikuus iga päev 10 km joosta garanteerib terve vaimu ja veel tervema keha (ja jõulupekist saab ka lahti, kui sa just ei teinud jõluvaheajal Java projekti - siis kui kõik teised hapukapsast sisse ajasid). Taneli <ref name = "unt"/> ettekande põhjal tundub seltskondlikele ja semutsevatele inimestele sobivat paremini väikeses meeskonnas / ettevõttes töötamine, kus töökaaslased on sõprade ja pereliikmete eest ning kõik tunnevad end ükssarvikutena ja saavad ükssarvikute naljadest ühtmoodi aru.

	'''Kas ma sobin IT-d õppima?'''		'''Kas mina sobin IT-d õppima?'''

	Jah, Targo, efektiivsus on väärtus ja palka saadakse töö, mitte laste kasvatamise või koolitustel käimise eest. Jah, Elar, üks Cum Laude mul juba on. Jah, Kert, rääkisid testimise päris seksikaks! Jah, Tanel, mulle meeldib ka säravate silmadega ''multitasking'' eluviis. Jah, Tiina, naised on head kohanejad ja projektijuhid ning jooksmine on ülimalt lõõgastav! Jah, Taavi, minu arust on nohikud lahedad! Jah, Oliver & Oleg, mulle meeldib puzzle kokkupanek ja mustrite leidmine.		Jah, Targo, efektiivsus on väärtus ja palka saadakse töö, mitte laste kasvatamise või koolitustel käimise eest. Jah, Elar, üks Cum Laude mul juba on. Jah, Kert, rääkisid testimise päris seksikaks! Jah, Tanel, mulle meeldib ka säravate silmadega ''multitasking'' eluviis. Jah, Tiina, naised on head kohanejad ja projektijuhid ning jooksmine on ülimalt lõõgastav! Jah, Taavi, minu arust on nohikud lahedad! Jah, Oliver & Oleg, mulle meeldib puzzle kokkupanek ja mustrite leidmine.

Kinarusk: /* Essee */

2015-10-28T23:01:15Z

Essee

← Older revision		Revision as of 02:01, 29 October 2015
Line 18:		Line 18:
	'''Kes koodi kirjutada ei oska, see šampust ei joo!'''		'''Kes koodi kirjutada ei oska, see šampust ei joo!'''

	Olgu selle peakujuga, kuidas on, aga koodi võiks osata natukenegi kirjutada iga IT valdkonnas töötav inimene, olgu ta siis süsteemihaldur, projektijuht (nagu hea lavastaja oskab näidelda, tunneb hea IT-projektijuht koodi kirjutamise kunsti) või keegi muu. Selle soovituse ütlesid välja nii Kert Suvi <ref name="suvi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=trueLoengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref>, Tiina Seeman <ref name="seeman"/> kui Taavi Tuisk <ref name="tuisk">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september 2015 loengusalvestus]</ref>. Näiteks testimisel (mis, muide, on põhjendamatult alahinnatud [seksikas!] valdkond) on mitu keerukuse astet ning see kõige keerulisem nõuab kindlasti head koodi valdamist <ref name="suvi"/>. Samamoodi on lugu administraatoritega, kes ehk varem said hakkama ''scripitimisoskusega'', kuid tänapäeval peaksid tundma ka mõningaid programmeerimiskeeli <ref name="tuisk"/>. Muidugi üksi või lihtsalt koodikirjutamise oskusest ei piisa, tarkvara projektide puhul peaks oskama näha ja mõista ka tellija vajadusi ja loodava tarkvara kasutusvaldkonda: pahatihti ütleb arendaja tellijale, et seda nuppu või funktsiooni te ju ei tellinud <ref name="seeman"/>. Mis on aga kasu arendusest, mis midagi ei tee või teeb valesti? Kui siit veel edasi minna, siis leian (ja seda leidsid ka Targo <ref name="tennisberg"/> ning Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak <ref name="oo">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober 2015 videosalvestus]</ref>), et (lähi)tulevikus ei piisa lihtsalt koodikirjutamise oskustest, vaid oleks mõttekas leida mingi spetsiifiline oma nišš IT valdkonnas, kuna kolm hindut teevad selle koodikirjutamise sama rahaga või odavamalt ära kui üks kahvanägu (sarnane stsenaarium rõiva- ja moetööstusega).		Olgu selle peakujuga, kuidas on, aga koodi võiks osata natukenegi kirjutada iga IT valdkonnas töötav inimene, olgu ta siis süsteemihaldur, projektijuht (nagu hea lavastaja oskab näidelda, tunneb hea IT-projektijuht koodi kirjutamise kunsti) või keegi muu. Selle soovituse ütlesid välja nii Kert Suvi <ref name="suvi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=trueLoengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref>, Tiina Seeman <ref name="seeman"/> kui Taavi Tuisk <ref name="tuisk">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september 2015 loengusalvestus]</ref>. Näiteks testimisel (mis, muide, on põhjendamatult alahinnatud [seksikas!] valdkond) on mitu keerukuse astet ning see kõige keerulisem nõuab kindlasti head koodi valdamist <ref name="suvi"/>. Samamoodi on lugu administraatoritega, kes ehk varem said hakkama ''scripitimisoskusega'', kuid tänapäeval peaksid tundma ka mõningaid programmeerimiskeeli <ref name="tuisk"/>. Muidugi üksi või lihtsalt koodikirjutamise oskusest ei piisa, tarkvara projektide puhul peaks oskama näha ja mõista ka tellija vajadusi ja loodava tarkvara kasutusvaldkonda: pahatihti ütleb arendaja tellijale, et seda nuppu või funktsiooni te ju ei tellinud <ref name="seeman"/>. Mis on aga kasu arendusest, mis midagi ei tee või teeb valesti? Kui siit veel edasi minna, siis leian (ja seda leidsid ka Targo Tennisberg <ref name="tennisberg"/> ning Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak <ref name="oo">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober 2015 videosalvestus]</ref>), et (lähi)tulevikus ei piisa lihtsalt koodikirjutamise oskustest, vaid oleks mõttekas leida mingi spetsiifiline oma nišš IT valdkonnas, kuna kolm hindut teevad selle koodikirjutamise sama rahaga või odavamalt ära kui üks kahvanägu (sarnane stsenaarium rõiva- ja moetööstusega).

	'''Töö teeb ahvist inimese'''		'''Töö teeb ahvist inimese'''

Kinarusk: /* Essee */

2015-10-28T23:00:09Z

Essee

← Older revision		Revision as of 02:00, 29 October 2015
Line 18:		Line 18:
	'''Kes koodi kirjutada ei oska, see šampust ei joo!'''		'''Kes koodi kirjutada ei oska, see šampust ei joo!'''

	Olgu selle peakujuga, kuidas on, aga koodi võiks osata natukenegi kirjutada iga IT valdkonnas töötav inimene, olgu ta siis süsteemihaldur, projektijuht (nagu hea lavastaja oskab näidelda, tunneb hea IT-projektijuht koodi kirjutamise kunsti) või keegi muu. Selle soovituse ütlesid välja nii Kert Suvi <ref name="suvi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=trueLoengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref>, T. Seeman <ref name="seeman"/> kui Taavi Tuisk <ref name="tuisk">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september 2015 loengusalvestus]</ref>. Näiteks testimisel (mis, muide, on põhjendamatult alahinnatud [seksikas!] valdkond) on mitu keerukuse astet ning see kõige keerulisem nõuab kindlasti head koodi valdamist <ref name="suvi"/>. Samamoodi on lugu administraatoritega, kes ehk varem said hakkama ''scripitimisoskusega'', kuid tänapäeval peaksid tundma ka mõningaid programmeerimiskeeli <ref name="tuisk"/>. Muidugi üksi või lihtsalt koodikirjutamise oskusest ei piisa, tarkvara projektide puhul peaks oskama näha ja mõista ka tellija vajadusi ja loodava tarkvara kasutusvaldkonda: pahatihti ütleb arendaja tellijale, et seda nuppu või funktsiooni te ju ei tellinud <ref name="seeman"/>. Mis on aga kasu arendusest, mis midagi ei tee või teeb valesti? Kui siit veel edasi minna, siis leian (ja seda leidsid ka Targo <ref name="tennisberg"/> ning Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak <ref name="oo">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober 2015 videosalvestus]</ref>), et (lähi)tulevikus ei piisa lihtsalt koodikirjutamise oskustest, vaid oleks mõttekas leida mingi spetsiifiline oma nišš IT valdkonnas, kuna kolm hindut teevad selle koodikirjutamise sama rahaga või odavamalt ära kui üks kahvanägu (sarnane stsenaarium rõiva- ja moetööstusega).		Olgu selle peakujuga, kuidas on, aga koodi võiks osata natukenegi kirjutada iga IT valdkonnas töötav inimene, olgu ta siis süsteemihaldur, projektijuht (nagu hea lavastaja oskab näidelda, tunneb hea IT-projektijuht koodi kirjutamise kunsti) või keegi muu. Selle soovituse ütlesid välja nii Kert Suvi <ref name="suvi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=trueLoengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref>, Tiina Seeman <ref name="seeman"/> kui Taavi Tuisk <ref name="tuisk">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september 2015 loengusalvestus]</ref>. Näiteks testimisel (mis, muide, on põhjendamatult alahinnatud [seksikas!] valdkond) on mitu keerukuse astet ning see kõige keerulisem nõuab kindlasti head koodi valdamist <ref name="suvi"/>. Samamoodi on lugu administraatoritega, kes ehk varem said hakkama ''scripitimisoskusega'', kuid tänapäeval peaksid tundma ka mõningaid programmeerimiskeeli <ref name="tuisk"/>. Muidugi üksi või lihtsalt koodikirjutamise oskusest ei piisa, tarkvara projektide puhul peaks oskama näha ja mõista ka tellija vajadusi ja loodava tarkvara kasutusvaldkonda: pahatihti ütleb arendaja tellijale, et seda nuppu või funktsiooni te ju ei tellinud <ref name="seeman"/>. Mis on aga kasu arendusest, mis midagi ei tee või teeb valesti? Kui siit veel edasi minna, siis leian (ja seda leidsid ka Targo <ref name="tennisberg"/> ning Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak <ref name="oo">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober 2015 videosalvestus]</ref>), et (lähi)tulevikus ei piisa lihtsalt koodikirjutamise oskustest, vaid oleks mõttekas leida mingi spetsiifiline oma nišš IT valdkonnas, kuna kolm hindut teevad selle koodikirjutamise sama rahaga või odavamalt ära kui üks kahvanägu (sarnane stsenaarium rõiva- ja moetööstusega).

	'''Töö teeb ahvist inimese'''		'''Töö teeb ahvist inimese'''

Kinarusk at 22:57, 28 October 2015

2015-10-28T22:57:06Z

← Older revision		Revision as of 01:57, 29 October 2015
Line 1:		Line 1:
			[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]
	=<font size="4">'''Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö'''</font>=		=<font size="4">'''Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö'''</font>=

Kinarusk: /* Essee */

2015-10-28T22:48:53Z

Essee

← Older revision		Revision as of 01:48, 29 October 2015
Line 27:		Line 27:
	'''Vabal ajal olen kas või ükssarvik'''		'''Vabal ajal olen kas või ükssarvik'''

	Ainult töötades ja õppides saab aga inimesest robot (ahv->inimene->robot), mistõttu oleks hea vahelduseks end lõdvaks lasta ja näiteks ükssarvikuna ette kujutada. Ka esimises loengus <ref name="vau"/> manitseti õppimissõltlasi mõõdukusele, et neist ei saaks semestri lõpuks koopakollid, kes on lahti öelnud perest, sõpradest ja kõigest muust inimlikust. Tiina <ref name="seeman"/> näiteks lõõgastub joostes. Jaanuarikuus iga päev 10 km joosta garanteerib terve vaimu ja veel tervema keha (ja jõulupekist saab ka lahti, kui sa just ei teinud jõluvaheajal Java projekti - siis kui kõik teised hapukapsast sisse ajasid). Taneli <ref name = "unt"/> ettekande põhjal tundub seltskondlikele ja semutsevatele inimestele sobivat paremini väikeses meeskonnas / ettevõttes töötamine, kus töökaaslased on sõprade ja pereliikmete eest ning kõik tunnevad end ükssarvikutena ~~või~~ saavad ükssarvikute naljadest ühtmoodi aru.		Ainult töötades ja õppides saab aga inimesest robot (ahv->inimene->robot), mistõttu oleks hea vahelduseks end lõdvaks lasta ja näiteks ükssarvikuna ette kujutada. Ka esimises loengus <ref name="vau"/> manitseti õppimissõltlasi mõõdukusele, et neist ei saaks semestri lõpuks koopakollid, kes on lahti öelnud perest, sõpradest ja kõigest muust inimlikust. Tiina <ref name="seeman"/> näiteks lõõgastub joostes. Jaanuarikuus iga päev 10 km joosta garanteerib terve vaimu ja veel tervema keha (ja jõulupekist saab ka lahti, kui sa just ei teinud jõluvaheajal Java projekti - siis kui kõik teised hapukapsast sisse ajasid). Taneli <ref name = "unt"/> ettekande põhjal tundub seltskondlikele ja semutsevatele inimestele sobivat paremini väikeses meeskonnas / ettevõttes töötamine, kus töökaaslased on sõprade ja pereliikmete eest ning kõik tunnevad end ükssarvikutena ja saavad ükssarvikute naljadest ühtmoodi aru.

	'''Kas ma sobin IT-d õppima?'''		'''Kas ma sobin IT-d õppima?'''

Kinarusk: /* Essee */

2015-10-28T22:47:41Z

Essee

← Older revision		Revision as of 01:47, 29 October 2015
Line 27:		Line 27:
	'''Vabal ajal olen kas või ükssarvik'''		'''Vabal ajal olen kas või ükssarvik'''

	Ainult töötades ja õppides saab aga inimesest robot (ahv->inimene->robot), mistõttu oleks hea vahelduseks end lõdvaks lasta ja näiteks ükssarvikuna ette kujutada. Ka esimises loengus <ref name="vau"/> manitseti õppimissõltlasi mõõdukusele, et neist ei saaks semestri lõpuks ~~koopakolid~~, kes on lahti öelnud perest, sõpradest ja kõigest muust inimlikust. Tiina <ref name="seeman"/> näiteks lõõgastub joostes. Jaanuarikuus iga päev 10 km joosta garanteerib terve vaimu ja veel tervema keha (ja jõulupekist saab ka lahti, kui sa just ei teinud jõluvaheajal Java projekti - siis kui kõik teised hapukapsast sisse ajasid). Taneli <ref name = "unt"/> ettekande põhjal tundub seltskondlikele ja semutsevatele inimestele sobivat paremini väikeses meeskonnas / ettevõttes töötamine, kus töökaaslased on sõprade ja pereliikmete eest ning kõik tunnevad end ükssarvikutena või saavad ükssarvikute naljadest ühtmoodi aru.		Ainult töötades ja õppides saab aga inimesest robot (ahv->inimene->robot), mistõttu oleks hea vahelduseks end lõdvaks lasta ja näiteks ükssarvikuna ette kujutada. Ka esimises loengus <ref name="vau"/> manitseti õppimissõltlasi mõõdukusele, et neist ei saaks semestri lõpuks koopakollid, kes on lahti öelnud perest, sõpradest ja kõigest muust inimlikust. Tiina <ref name="seeman"/> näiteks lõõgastub joostes. Jaanuarikuus iga päev 10 km joosta garanteerib terve vaimu ja veel tervema keha (ja jõulupekist saab ka lahti, kui sa just ei teinud jõluvaheajal Java projekti - siis kui kõik teised hapukapsast sisse ajasid). Taneli <ref name = "unt"/> ettekande põhjal tundub seltskondlikele ja semutsevatele inimestele sobivat paremini väikeses meeskonnas / ettevõttes töötamine, kus töökaaslased on sõprade ja pereliikmete eest ning kõik tunnevad end ükssarvikutena või saavad ükssarvikute naljadest ühtmoodi aru.

	'''Kas ma sobin IT-d õppima?'''		'''Kas ma sobin IT-d õppima?'''

Kinarusk: /* Essee */

2015-10-28T22:41:37Z

Essee

← Older revision		Revision as of 01:41, 29 October 2015
Line 13:		Line 13:
	'''Õppida, õppida, õppida'''		'''Õppida, õppida, õppida'''

	Eks selleks ju ülikooli tullaksegi, et õppida, kuid kuidas seda edukalt teha, sellest rääkisid mitmed ettekandjad. Esimeses loengus <ref name="vau">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august 2015 loengusalvestus]</ref> lugesid sõnad peale I. Vau, M. Varendi, et loeksime kindlasti õpingukorralduse MÕTTEGA läbi - sealt saab vastused enamikule õpingute käigus tekkivatele küsimustele. Lemmiktsitaadid 1. loengust olid "Õppimine on igaühe enda asi", mida võib interpreteerida nii: kui ise ei tunne õppimise vastu huvi, siis ammugi teeb seda keegi teine, ja "Tibusid loetakse kevadel", mille kontekst oli see, et täies mahus õppimisel annab semestri lõikes EAP-de kogumisega mängida, kui soovitakse riigieelarvelist õppekohta säilitada, maksma peab kevadel (kumulatiivne arvestus). Päris mitmed (nt E. Lang <ref name="elar">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang) 10. september 2015 loengusalvestus]</ref>, T. Tennisberg <ref name="tennisberg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober 2015 loengusalvestus]</ref>, T. Unt <ref name = "unt">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober 2015 loengusalvestus]</ref> ) rõhutasid, et kooli peamine funktsioon on õpetada õppima. Ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida / läbi lugeda, oli E. Langi mõte. Tänapäeva maailmas ja eriti IT valdkonnas toimuvad arengud nii kiiresti, et õppimisvõime on esmatähtis oskus, mida väärtustavad ka tööandjad <ref name="tennisberg"/>. Samas ei tasu pärast esimest ~~ülikooli aastat~~ seda neile kohe demonstreerima minna, sest just töö kõrvalt õppimine on sagedasem põhjus, miks õpingud katkestatakse <ref name="vau"/>. Tore, et vähemalt ei olnud selleks robootika ring, Pythoni kolmapäevad või suveülikool, mida niisamuti esimeses loengus promoti. Diplom ''per se'' pole oluline, kuid näitab, et inimene on õppimisvõimeline ja suudab asjad lõpuni viia <ref name="tennisberg"/>. Selline väga õppimisvõimeline inimene tundus olevat näiteks Tiina Seeman <ref name="seeman">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september 2015 loengusalvestus]</ref>, kellel on olnud erineva lähenemise ja temaatikaga töökohad - järelikult on saanud koolist või kusagilt mujalt hea sisukorra kasutamise oskuse kaasa. Loomulikult on ka talente, nagu Steve Jobs, Mark Zuckerberg või Tanel Unt <ref name = "unt"/>, kes on tõestanud vastupidist ning kelle CV on mõjusam kui hinneteleht, aga see eeldab, et oma töösse või projekti suhtutakse suure entusiasmiga, sära silmis!		Eks selleks ju ülikooli tullaksegi, et õppida, kuid kuidas seda edukalt teha, sellest rääkisid mitmed ettekandjad. Esimeses loengus <ref name="vau">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august 2015 loengusalvestus]</ref> lugesid sõnad peale I. Vau, M. Varendi, et loeksime kindlasti õpingukorralduse MÕTTEGA läbi - sealt saab vastused enamikule õpingute käigus tekkivatele küsimustele. Lemmiktsitaadid 1. loengust olid "Õppimine on igaühe enda asi", mida võib interpreteerida nii: kui ise ei tunne õppimise vastu huvi, siis ammugi teeb seda keegi teine, ja "Tibusid loetakse kevadel", mille kontekst oli see, et täies mahus õppimisel annab semestri lõikes EAP-de kogumisega mängida, kui soovitakse riigieelarvelist õppekohta säilitada, maksma peab kevadel (kumulatiivne arvestus). Päris mitmed (nt E. Lang <ref name="elar">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang) 10. september 2015 loengusalvestus]</ref>, T. Tennisberg <ref name="tennisberg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober 2015 loengusalvestus]</ref>, T. Unt <ref name = "unt">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober 2015 loengusalvestus]</ref> ) rõhutasid, et kooli peamine funktsioon on õpetada õppima. Ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida / läbi lugeda, oli E. Langi mõte. Tänapäeva maailmas ja eriti IT valdkonnas toimuvad arengud nii kiiresti, et õppimisvõime on esmatähtis oskus, mida väärtustavad ka tööandjad <ref name="tennisberg"/>. Samas ei tasu pärast esimest ülikooliaastat seda neile kohe demonstreerima minna, sest just töö kõrvalt õppimine on sagedasem põhjus, miks õpingud katkestatakse <ref name="vau"/>. Tore, et vähemalt ei olnud selleks robootika ring, Pythoni kolmapäevad või suveülikool, mida niisamuti esimeses loengus promoti. Diplom ''per se'' pole oluline, kuid näitab, et inimene on õppimisvõimeline ja suudab asjad lõpuni viia <ref name="tennisberg"/>. Selline väga õppimisvõimeline inimene tundus olevat näiteks Tiina Seeman <ref name="seeman">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september 2015 loengusalvestus]</ref>, kellel on olnud erineva lähenemise ja temaatikaga töökohad - järelikult on saanud koolist või kusagilt mujalt hea sisukorra kasutamise oskuse kaasa. Loomulikult on ka talente, nagu Steve Jobs, Mark Zuckerberg või Tanel Unt <ref name = "unt"/>, kes on tõestanud vastupidist ning kelle CV on mõjusam kui hinneteleht, aga see eeldab, et oma töösse või projekti suhtutakse suure entusiasmiga, sära silmis!

	'''Kes koodi kirjutada ei oska, see šampust ei joo!'''		'''Kes koodi kirjutada ei oska, see šampust ei joo!'''

Kinarusk: /* Essee */

2015-10-28T22:40:49Z

Essee

← Older revision		Revision as of 01:40, 29 October 2015
Line 13:		Line 13:
	'''Õppida, õppida, õppida'''		'''Õppida, õppida, õppida'''

	Eks selleks ju ülikooli tullaksegi, et õppida, kuid kuidas seda edukalt teha, sellest rääkisid mitmed ettekandjad. Esimeses loengus <ref name="vau">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august 2015 loengusalvestus]</ref> lugesid sõnad peale I. Vau, M. Varendi, et loeksime kindlasti õpingukorralduse MÕTTEGA läbi - sealt saab vastused enamikule õpingute käigus tekkivatele küsimustele. Lemmiktsitaadid 1. loengust olid "Õppimine on igaühe enda asi", mida võib interpreteerida nii: kui ise ei tunne õppimise vastu huvi, siis ammugi teeb seda keegi teine, ja "Tibusid loetakse kevadel", mille kontekst oli see, et täies mahus õppimisel annab semestri lõikes EAP-de kogumisega mängida, kui soovitakse riigieelarvelist õppekohta säilitada, maksma peab kevadel (kumulatiivne arvestus). Päris mitmed (nt E. Lang <ref name="elar">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang) 10. september 2015 loengusalvestus]</ref>, T. Tennisberg <ref name="tennisberg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober 2015 loengusalvestus]</ref>, ~~Tanel~~ Unt <ref name = "unt">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober 2015 loengusalvestus]</ref> ) rõhutasid, et kooli peamine funktsioon on õpetada õppima. Ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida / läbi lugeda, oli E. Langi mõte. Tänapäeva maailmas ja eriti IT valdkonnas toimuvad arengud nii kiiresti, et õppimisvõime on esmatähtis oskus, mida väärtustavad ka tööandjad <ref name="tennisberg"/>. Samas ei tasu pärast esimest ülikooli aastat seda neile kohe demonstreerima minna, sest just töö kõrvalt õppimine on sagedasem põhjus, miks õpingud katkestatakse <ref name="vau"/>. Tore, et vähemalt ei olnud selleks robootika ring, Pythoni kolmapäevad või suveülikool, mida niisamuti esimeses loengus promoti. Diplom ''per se'' pole oluline, kuid näitab, et inimene on õppimisvõimeline ja suudab asjad lõpuni viia <ref name="tennisberg"/>. Selline väga õppimisvõimeline inimene tundus olevat näiteks Tiina Seeman <ref name="seeman">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september 2015 loengusalvestus]</ref>, kellel on olnud erineva lähenemise ja temaatikaga töökohad - järelikult on saanud koolist või kusagilt mujalt hea sisukorra kasutamise oskuse kaasa. Loomulikult on ka talente, nagu Steve Jobs, Mark Zuckerberg või Tanel Unt <ref name = "unt"/>, kes on tõestanud vastupidist ning kelle CV on mõjusam kui hinneteleht, aga see eeldab, et oma töösse või projekti suhtutakse suure entusiasmiga, sära silmis!		Eks selleks ju ülikooli tullaksegi, et õppida, kuid kuidas seda edukalt teha, sellest rääkisid mitmed ettekandjad. Esimeses loengus <ref name="vau">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august 2015 loengusalvestus]</ref> lugesid sõnad peale I. Vau, M. Varendi, et loeksime kindlasti õpingukorralduse MÕTTEGA läbi - sealt saab vastused enamikule õpingute käigus tekkivatele küsimustele. Lemmiktsitaadid 1. loengust olid "Õppimine on igaühe enda asi", mida võib interpreteerida nii: kui ise ei tunne õppimise vastu huvi, siis ammugi teeb seda keegi teine, ja "Tibusid loetakse kevadel", mille kontekst oli see, et täies mahus õppimisel annab semestri lõikes EAP-de kogumisega mängida, kui soovitakse riigieelarvelist õppekohta säilitada, maksma peab kevadel (kumulatiivne arvestus). Päris mitmed (nt E. Lang <ref name="elar">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang) 10. september 2015 loengusalvestus]</ref>, T. Tennisberg <ref name="tennisberg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober 2015 loengusalvestus]</ref>, T. Unt <ref name = "unt">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober 2015 loengusalvestus]</ref> ) rõhutasid, et kooli peamine funktsioon on õpetada õppima. Ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida / läbi lugeda, oli E. Langi mõte. Tänapäeva maailmas ja eriti IT valdkonnas toimuvad arengud nii kiiresti, et õppimisvõime on esmatähtis oskus, mida väärtustavad ka tööandjad <ref name="tennisberg"/>. Samas ei tasu pärast esimest ülikooli aastat seda neile kohe demonstreerima minna, sest just töö kõrvalt õppimine on sagedasem põhjus, miks õpingud katkestatakse <ref name="vau"/>. Tore, et vähemalt ei olnud selleks robootika ring, Pythoni kolmapäevad või suveülikool, mida niisamuti esimeses loengus promoti. Diplom ''per se'' pole oluline, kuid näitab, et inimene on õppimisvõimeline ja suudab asjad lõpuni viia <ref name="tennisberg"/>. Selline väga õppimisvõimeline inimene tundus olevat näiteks Tiina Seeman <ref name="seeman">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september 2015 loengusalvestus]</ref>, kellel on olnud erineva lähenemise ja temaatikaga töökohad - järelikult on saanud koolist või kusagilt mujalt hea sisukorra kasutamise oskuse kaasa. Loomulikult on ka talente, nagu Steve Jobs, Mark Zuckerberg või Tanel Unt <ref name = "unt"/>, kes on tõestanud vastupidist ning kelle CV on mõjusam kui hinneteleht, aga see eeldab, et oma töösse või projekti suhtutakse suure entusiasmiga, sära silmis!

	'''Kes koodi kirjutada ei oska, see šampust ei joo!'''		'''Kes koodi kirjutada ei oska, see šampust ei joo!'''

Kinarusk: /* Essee */

2015-10-28T22:38:43Z

Essee

← Older revision		Revision as of 01:38, 29 October 2015
Line 9:		Line 9:
	==Essee==		==Essee==

	Järgneva kirjatüki ja mõtiskluste aluseks on IT valdkonnas tegevate inimeste eriala ja IT Kolledžis õppimist tutvustavad loengud varajastel hommikutundidel. Võib-olla osaliselt sellest viimasest tulenevalt olid need lihtne, kuid silmaringi laiendav kuulamismaterjal. Et loengus viibijatega samastuda, kuulasin neid samuti varajastel ~~hommikutndidel~~ tööle minnes.		Järgneva kirjatüki ja mõtiskluste aluseks on IT valdkonnas tegevate inimeste eriala ja IT Kolledžis õppimist tutvustavad loengud varajastel hommikutundidel. Võib-olla osaliselt sellest viimasest tulenevalt olid need lihtne, kuid silmaringi laiendav kuulamismaterjal. Et loengus viibijatega samastuda, kuulasin neid samuti varajastel hommikutundidel tööle minnes.

	'''Õppida, õppida, õppida'''		'''Õppida, õppida, õppida'''