User:Kkamla - Revision history

Kkamla: Blanked the page

2014-10-19T15:31:39Z

Blanked the page

← Older revision		Revision as of 18:31, 19 October 2014
Line 1:		Line 1:
	~~=Erialatutvustuse aine arvestustöö=~~

	~~Autor: Krister Kamla~~

	~~Esitamise kuupäev: 23.10.2013~~

	~~==Essee==~~

	Sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse loengutes räägiti peamiselt kahel teemal. Esiteks võimalikest tekkivatest probleemidest õppetöös ja nende lahendustest ning teiseks tutvustati erinevaid ettevõtteid nendes ettevõtetes töötavate inimeste poolt. Antud aine eesmärk ongi tuua tudengitele arusaam ja teadmised koolielust, kui ka avardada silmaringi sellel erialal.

	Esimene teema "Õppekorraldus ja sisekord" oli üleüldine sissejuhatus IT Kolledži kui rakenduskõrgkooli olemusse. Kuidas on üles ehitatud hindamine, õppetöö, semestrid, ainepunktid, stipendiumid ehk kogu vajalik struktuur tudengi jaoks. Eks oli ka natuke juba kodutööd tehtud, kuid antud loengus tuli välja siiski palju detaile, millele polnud eelnevalt piisavalt rõhku pööranud või oli arusaamatuks jäänud. Üks asi milles ma teadlik ei polnud, oli Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse seotus suuresti IT Kolledžiga. Samuti sain ka väga vajaliku informatsiooni kõrgharidusreformi kohta. Poole kõrvaga olin kuulnud sellest, kuid mõttele polnud eelnevalt süvenenud ning antud loengus tehti see vägagi puust ja punaselt selgeks. Täpsemalt, kuidas näeb välja alates sellel õppeaastal kõrgharidusreform tudengite jaoks. Loomulikult sai kasulikku informatsiooni koolis toimuvatest klubidest / üritustest. Olin küll kuulnud Robootika klubist ja Microsoft User Groupist, kuid et IT Kolledžis tegutseb ka Linux User Group, andis kohe soovi asjasse rohkem süveneda. Tegemist on esmakursuslase jaoks vajaliku ja ka kohustusliku loenguga, isegi kui omades mõningaid eelteadmisi, siis tuleb alati kindlasti nii mõndagi uut välja.

	Margus Ernits pidas loengu teemal "Õppimine ja motivatsioon". Tegemist oli mõtlema paneva esitlusega, kus Margus tõi välja erinevaid progresseeruvaid probleeme. Näiteks teemal spikerdamine või kaasõpilaste "aitamine" (tehes kõik ette ära), kus mõlemal juhul on tulevase koolilõpetaja teadmised kesised ning see hakkab ka tööturul märke andme tööandjatele, kes võib-olla ei soovigi edaspidi töötajaid nii palju värbata selle kooli aasta lennust. Seega teiste tublide õpilaste jaoks on diplomi väärtus langenud. Teine asi, et ka konkurentsi tekib. Sinul võivad teadmised olla paremad ja silmaring laiem, kuid need kes üritasid kooli lihtsalt ära lõpetada on tööturul Sinuga samal joonel.
	Teine teema, mis selles loengus pani mõtlema, oli seoses tegutsemisega uutes ja tundmatutes projektides. Isegi olen pidevalt mõelnud, et tahaks näiteks mõnes ''opensource'' projektis kaasa lüüa, kuid napib teadmisi, seega kokkuvõttes pole midagi teinudki. Kuid Margus andis mõista, et ei tuleks oodata, mil hakkad oskama, vaid parim aeg on alustada, kui veel ei oska.

	Innovatsiooni loengut oli väga hea kuulata ja tegemist oli üldse väga mõistliku esitlusega. Sellest loengust sain isegi üht-teist uut teada, seoses innovatsiooni mõistega. Innovatsioon ei pruugigi olla alati millegi täiesti uue väljamõeldud asja / teenuse kasutuselevõtt, vaid selle alla kuulub ka enda jaoks mingi uue idee praktiseerimine.
	Samuti oli juttu ka ettevõtlusest, et kui turule minna uue tootega, siis ei tuleks ainult tähelepanu pöörata sellele, kui kiiresti toode turule jõuab, vaid tuleks mõelda ka, kui kaua on plaanis toodet / teenust turul hoida.

	Neljas loeng "Süsadminn-arendaja-tehnosuhtleja küberpättide vastu!" seekord kahjuks midagi uut ja põnevat väga ei pakkunud. Juttu tuli suhteliselt üldiselt mõndadest rünnaku variantides. Näiteks nagu ''DDOS'' rünnakud (''Denial-of-service attack''). Kuid sellegipoolest oli tegemist hästi ettevalmistatud esitlusega, mis tegi suuresti selgeks erinevate küberpättide motiivid ja rünnakute olemused. Kindlasti nii mõnegi tudengi jaoks avardas see silmaringi internetimaailmas toimuvast. Loengu lõpu poole rääkis Tarmo lähemalt ka kuidas kasutatakse rakenduste ''exploit''e, et nende abil saada kasutajate andmeid ning kuidas need lõpuks satuvad mustale turule. Kunas ma leian, et see teema on tegelikult väga tähtis ja paljudele internetikasutajatele täiesti võõras ja tundmatu probleem, siis probleemi olemust peaks pidevalt interneti- ja arvutikasutajatele teadvustama. Sest hetkel on tarkvaralisi turvaauke põhimõtteliselt iga veebileht täis, mis kasutab eelkõige Flashi, Javat ja ka JavaScripti kohati ning seda enam, kui lõpp-kasutaja arvuti ei ole korralikult ära turvatud.

	“Elufilosoofia ja IT Eestis“ loeng oli olemuselt elav ja mõtlema panev. Tore oli kuulda IT Kolledži äsjase eduka vilistlase koolitee olemust IT Kolledžis ja tema arvamust. Kuidas läbida kool ja kuidas õppida. Jah, seda kuidas õppida, seda peaksime juba kõik teadma, kuigi sellist asja tuleks ikka jätkuvalt aeg-ajalt tudengitele meelde tuletada, sest nagu tavaks ikka paljud asjad kipuvad ununema ning võimu tahab kangesti võtta ka loengus nimetatud "tudengi sündroom". Tore on kuulata edukate inimeste loenguid. See annab motivatsiooni ja tahtmist endalegi! Palju annab juurde näited elustenesest, mis on abiks just kõige rohkem hiljutistele sündmustele.

	Ausaltöeldes jäi loeng teemal "Skype NOC Monitoring" suhteliselt lahjaks. Esiteks midagi suurt antud teema kahjuks juurde ei andnud, sest ka teistes suurfirmades tehakse pidevat monitooringut sarnasel viisil. Teiseks oli tegemist kuidagi väga üldise pildiga ja mitte nii väga tehnilise poolega, kui oleks tahtnud. Aga eks see oligi lihtsalt üks väike osa Skype´i üldsusest. Tegelikult ise oleksin monitoorimise teema pealt rohkem tahtnud kuulda kuidas ja arvatavasti ka miks Skype monitoorib lõpp-kasutajaid? [http://www.blackhat.com/presentations/bh-europe-06/bh-eu-06-biondi/bh-eu-06-biondi-up.pdf Blackhatil] esitletud esitlus "Silver Needle in the Skype" paneb kõvasti mõtlema, mille jaoks on Skype'i arendatud igasugu "vajalike" mooduleid ja mis "salajasi" ühendusi ja miks ikkagi luuakse, sest näha on, et vaeva on jälgede peitmiseks nähtud. Skype'i puhul on nüüdseks juba tegemist suure musta teadmatusega.

	Aus olla, siis Nortalist ma polnud tegelikult palju kuulnudki. Siin-seal oli kõrvu jäänud, kuid täpsemalt ei teadnud, millega tegu. Tegemist paistab esmapilgul ja tutvustus esitlust analüüsides suure ja mõistliku ettevõttega. Väga huvitav on kuulata edukate inimeste tegemistest sellistest erialaga seonduvatest ettevõttetest. Kindlasti jäi kõrvu kõlama järjekordne suveülikooli pakkumine ettevõtte poolt. Selliseid suveülikoole pakuvad mitmed IT sektoris olevad ettevõtted, kuid nüüd on üks juures, mille vahel tulevikus valida.

	Viimases toredas loengus ettekantud esitlus “Life is an Attitude” osutus mõnusalt kaasakiskuvaks ja aktiivseks. Merle Liisu rääkis erinevatest variantidest, kuidas tuleks näha oma ümber toimuvat ning kuidas suhtuda toimuvasse. Samuti ka mõtetest ja positiivsest ellu suhtumisest, pöörates halvad mõtted paremateks. Väga mõtlema panev näide oli külma ja vihmase sügis ilma kohta, et tuleks näha seda, kui ühte lahedat Pariisi ilma. Aga eks see kõik on inimeses enda mõttes ja hoiakus kinni, kuidas suhtuda ellu.

	Kokkuvõtteks võiks öelda, et teemad olid huvitavad kui ka vajalikud. Põnev on kuulata edukate inimeste tegemistes IT suurfirmades ja saada samas informatsiooni nende ettevõtete tegevuste kohta. Esimesed loengud olid nii vajalikud kui ka minu arust täiesti kohustuslikud igale uuele tudengile, kunas need loengud sisaldasid suuresti informatsiooni ja loomulikult ka motivatsiooni pisikut paremini hakkama saamiseks IT Kolledžis. Ma arvan, et see õppeaine võiks kindlasti jätkuda ka tulevastele tudengitele ning samuti võiks lisanduda ka rohkem tehnilisemat poolt, kus siis saaks täpsemat ettekujutust salvestuste (videode) või pildiseeriate näol.

	~~==Õpingukorralduse küsimuste ja ülesande vastused==~~

	~~===Küsimus B===~~
	Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

	~~===Vastus===~~
	Arvestuse järele tegemiseks on aega kuni ülejärgmise semestri punase jooneni [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] alusel. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskirja punkti 5.3.6.] kohaselt määrab korduvarvestuse aja ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.
	~~Kordusarvestusele saab registreerida läbi ÕIS-i [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.8.1.].~~
	~~Arvestus peab olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.1.].~~
	~~Kordusarvestusele on RF õppekohal õppijale õigus kolmele katsele ilma lisatasudeta [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.12.].~~
	~~OF õppekohal õppijale määratakse tasu rektori käskkirjaga. Arve tekib ÕIS-i [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.7.].~~

	~~===Küsimus 3===~~
	Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

	~~===Vastus===~~
	~~Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele, kui tudengit vaevavad terviseprobleemid (meditsiiniasutuse tõendi abil).~~
	~~Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel ja lapse hooldamise puhul [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.3.1.].~~

	Akadeemilisele puhkusele minemiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb teha avaldus rektori nimele, mis vormistatakse rektori käskkirjaga [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.2.].
	Maksimaalse puhkuse aeg on erinevate põhjuste puhul erinev. Kuid kui ära kasutada kõiki [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punktis 6.1.3.] võimalusi siis tuleks maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg: 7 aastat.

	~~Tervislikud põhjused: kuni 2 aastat.~~
	~~Kaitsejõududesse minemise põhjus: kuni 1 aasta.~~
	~~Lapse hooldus: kuni 3 aastat~~
	~~Muudel põhjustel (alates teisest õppeaastast): kuni 1 aasta.~~

	Aineid saab deklareerida tudeng, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hoolduse tõttu ja kes on immatrikuleeritud enne 2013/14 õppeaastat [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.6.].
	~~[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkti 6.1.5.] alusel on Õppekava võimalik täita akadeemilisel puhkusel viibival tudengil, kui on tegemist:~~
	* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
	* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
	* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.

	~~===Ülesanne===~~
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAP-d ja teise semestri lõpuks Y EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

	~~===Vastus===~~
	~~X: 25~~
	~~Y: 24~~
	~~60 - 25 - 24 = 11~~
	Esimese aasta lõpuks tuleb tasuda 11 ainepunkti eest, sest esimese õppeaasta teine semester ei täida ära puuduvaid 5 ainepunkti. Seega, kui õppeaasta lõpuks ei ole kogutud nominaalõppe ainepunktide kogust 60, siis tuleb puuduvate punktide eest arve. Seega antud andmete põhjal oleks arve 11 ainepunkti eest.

	~~Antud lehekülg on koostatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd erialatutvustus] juhendit silmas pidades.~~

Kkamla at 14:39, 13 April 2014

2014-04-13T14:39:16Z

← Older revision		Revision as of 17:39, 13 April 2014
Line 72:		Line 72:

	Antud lehekülg on koostatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd erialatutvustus] juhendit silmas pidades.		Antud lehekülg on koostatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd erialatutvustus] juhendit silmas pidades.

	~~[[Category:Erialatutvustus 2013]]~~

Kkamla at 15:06, 23 October 2013

2013-10-23T15:06:16Z

← Older revision		Revision as of 18:06, 23 October 2013
Line 3:		Line 3:
	Autor: Krister Kamla		Autor: Krister Kamla

	Esitamise kuupäev:		Esitamise kuupäev: 23.10.2013

	==Essee==		==Essee==
Line 13:		Line 13:
	Margus Ernits pidas loengu teemal "Õppimine ja motivatsioon". Tegemist oli mõtlema paneva esitlusega, kus Margus tõi välja erinevaid progresseeruvaid probleeme. Näiteks teemal spikerdamine või kaasõpilaste "aitamine" (tehes kõik ette ära), kus mõlemal juhul on tulevase koolilõpetaja teadmised kesised ning see hakkab ka tööturul märke andme tööandjatele, kes võib-olla ei soovigi edaspidi töötajaid nii palju värbata selle kooli aasta lennust. Seega teiste tublide õpilaste jaoks on diplomi väärtus langenud. Teine asi, et ka konkurentsi tekib. Sinul võivad teadmised olla paremad ja silmaring laiem, kuid need kes üritasid kooli lihtsalt ära lõpetada on tööturul Sinuga samal joonel.		Margus Ernits pidas loengu teemal "Õppimine ja motivatsioon". Tegemist oli mõtlema paneva esitlusega, kus Margus tõi välja erinevaid progresseeruvaid probleeme. Näiteks teemal spikerdamine või kaasõpilaste "aitamine" (tehes kõik ette ära), kus mõlemal juhul on tulevase koolilõpetaja teadmised kesised ning see hakkab ka tööturul märke andme tööandjatele, kes võib-olla ei soovigi edaspidi töötajaid nii palju värbata selle kooli aasta lennust. Seega teiste tublide õpilaste jaoks on diplomi väärtus langenud. Teine asi, et ka konkurentsi tekib. Sinul võivad teadmised olla paremad ja silmaring laiem, kuid need kes üritasid kooli lihtsalt ära lõpetada on tööturul Sinuga samal joonel.
	Teine teema, mis selles loengus pani mõtlema, oli seoses tegutsemisega uutes ja tundmatutes projektides. Isegi olen pidevalt mõelnud, et tahaks näiteks mõnes ''opensource'' projektis kaasa lüüa, kuid napib teadmisi, seega kokkuvõttes pole midagi teinudki. Kuid Margus andis mõista, et ei tuleks oodata, mil hakkad oskama, vaid parim aeg on alustada, kui veel ei oska.		Teine teema, mis selles loengus pani mõtlema, oli seoses tegutsemisega uutes ja tundmatutes projektides. Isegi olen pidevalt mõelnud, et tahaks näiteks mõnes ''opensource'' projektis kaasa lüüa, kuid napib teadmisi, seega kokkuvõttes pole midagi teinudki. Kuid Margus andis mõista, et ei tuleks oodata, mil hakkad oskama, vaid parim aeg on alustada, kui veel ei oska.
	~~Samuti tundus ka ''mindmapi'' erinevad tarkvara lahendused huvitavad. Ei ole osanud tähelepanu pöörata, et ''mindmap''pingu jaoks on olemas korralikud programmid, selle kasutamiseks arvutites.~~

	Innovatsiooni loengut oli väga hea kuulata ja tegemist oli üldse väga mõistliku esitlusega. Sellest loengust sain isegi üht-teist uut teada, seoses innovatsiooni mõistega. Innovatsioon ei pruugigi olla alati millegi täiesti uue väljamõeldud asja / teenuse kasutuselevõtt, vaid selle alla kuulub ka enda jaoks mingi uue idee praktiseerimine.		Innovatsiooni loengut oli väga hea kuulata ja tegemist oli üldse väga mõistliku esitlusega. Sellest loengust sain isegi üht-teist uut teada, seoses innovatsiooni mõistega. Innovatsioon ei pruugigi olla alati millegi täiesti uue väljamõeldud asja / teenuse kasutuselevõtt, vaid selle alla kuulub ka enda jaoks mingi uue idee praktiseerimine.
Line 20:		Line 19:
	Neljas loeng "Süsadminn-arendaja-tehnosuhtleja küberpättide vastu!" seekord kahjuks midagi uut ja põnevat väga ei pakkunud. Juttu tuli suhteliselt üldiselt mõndadest rünnaku variantides. Näiteks nagu ''DDOS'' rünnakud (''Denial-of-service attack''). Kuid sellegipoolest oli tegemist hästi ettevalmistatud esitlusega, mis tegi suuresti selgeks erinevate küberpättide motiivid ja rünnakute olemused. Kindlasti nii mõnegi tudengi jaoks avardas see silmaringi internetimaailmas toimuvast. Loengu lõpu poole rääkis Tarmo lähemalt ka kuidas kasutatakse rakenduste ''exploit''e, et nende abil saada kasutajate andmeid ning kuidas need lõpuks satuvad mustale turule. Kunas ma leian, et see teema on tegelikult väga tähtis ja paljudele internetikasutajatele täiesti võõras ja tundmatu probleem, siis probleemi olemust peaks pidevalt interneti- ja arvutikasutajatele teadvustama. Sest hetkel on tarkvaralisi turvaauke põhimõtteliselt iga veebileht täis, mis kasutab eelkõige Flashi, Javat ja ka JavaScripti kohati ning seda enam, kui lõpp-kasutaja arvuti ei ole korralikult ära turvatud.		Neljas loeng "Süsadminn-arendaja-tehnosuhtleja küberpättide vastu!" seekord kahjuks midagi uut ja põnevat väga ei pakkunud. Juttu tuli suhteliselt üldiselt mõndadest rünnaku variantides. Näiteks nagu ''DDOS'' rünnakud (''Denial-of-service attack''). Kuid sellegipoolest oli tegemist hästi ettevalmistatud esitlusega, mis tegi suuresti selgeks erinevate küberpättide motiivid ja rünnakute olemused. Kindlasti nii mõnegi tudengi jaoks avardas see silmaringi internetimaailmas toimuvast. Loengu lõpu poole rääkis Tarmo lähemalt ka kuidas kasutatakse rakenduste ''exploit''e, et nende abil saada kasutajate andmeid ning kuidas need lõpuks satuvad mustale turule. Kunas ma leian, et see teema on tegelikult väga tähtis ja paljudele internetikasutajatele täiesti võõras ja tundmatu probleem, siis probleemi olemust peaks pidevalt interneti- ja arvutikasutajatele teadvustama. Sest hetkel on tarkvaralisi turvaauke põhimõtteliselt iga veebileht täis, mis kasutab eelkõige Flashi, Javat ja ka JavaScripti kohati ning seda enam, kui lõpp-kasutaja arvuti ei ole korralikult ära turvatud.

	“Elufilosoofia ja IT Eestis“ loeng oli olemuselt elav ja mõtlema panev. Tore oli kuulda IT Kolledži äsjase eduka vilistlase koolitee olemust IT Kolledžis ja tema arvamust. Kuidas läbida kool ja kuidas õppida. ~~Okei~~, seda kuidas õppida, seda peaksime juba kõik teadma, kuigi sellist asja tuleks ikka jätkuvalt aeg-ajalt tudengitele meelde tuletada, sest nagu tavaks ikka paljud asjad kipuvad ununema ning võimu tahab kangesti võtta ka loengus nimetatud "tudengi sündroom". Tore on kuulata edukate inimeste loenguid. See annab motivatsiooni ja tahtmist endalegi! Palju annab juurde näited elustenesest, mis on abiks just kõige rohkem hiljutistele sündmustele.		“Elufilosoofia ja IT Eestis“ loeng oli olemuselt elav ja mõtlema panev. Tore oli kuulda IT Kolledži äsjase eduka vilistlase koolitee olemust IT Kolledžis ja tema arvamust. Kuidas läbida kool ja kuidas õppida. Jah, seda kuidas õppida, seda peaksime juba kõik teadma, kuigi sellist asja tuleks ikka jätkuvalt aeg-ajalt tudengitele meelde tuletada, sest nagu tavaks ikka paljud asjad kipuvad ununema ning võimu tahab kangesti võtta ka loengus nimetatud "tudengi sündroom". Tore on kuulata edukate inimeste loenguid. See annab motivatsiooni ja tahtmist endalegi! Palju annab juurde näited elustenesest, mis on abiks just kõige rohkem hiljutistele sündmustele.

	Ausaltöeldes jäi loeng teemal "Skype NOC Monitoring" suhteliselt lahjaks. Esiteks midagi suurt antud teema kahjuks juurde ei andnud, sest ka teistes suurfirmades tehakse pidevat monitooringut sarnasel viisil. Teiseks oli tegemist kuidagi väga üldise pildiga ja mitte nii väga tehnilise poolega, kui oleks tahtnud. Aga eks see oligi lihtsalt üks väike osa Skype´i üldsusest. Tegelikult ise oleksin monitoorimise teema pealt rohkem tahtnud kuulda kuidas ja arvatavasti ka miks Skype monitoorib lõpp-kasutajaid? [http://www.blackhat.com/presentations/bh-europe-06/bh-eu-06-biondi/bh-eu-06-biondi-up.pdf Blackhatil] esitletud esitlus "Silver Needle in the Skype" paneb kõvasti mõtlema, mille jaoks on Skype'i arendatud igasugu "vajalike" mooduleid ja mis "salajasi" ühendusi ja miks ikkagi luuakse, sest näha on, et vaeva on jälgede peitmiseks nähtud. Skype'i puhul on nüüdseks juba tegemist suure musta teadmatusega.		Ausaltöeldes jäi loeng teemal "Skype NOC Monitoring" suhteliselt lahjaks. Esiteks midagi suurt antud teema kahjuks juurde ei andnud, sest ka teistes suurfirmades tehakse pidevat monitooringut sarnasel viisil. Teiseks oli tegemist kuidagi väga üldise pildiga ja mitte nii väga tehnilise poolega, kui oleks tahtnud. Aga eks see oligi lihtsalt üks väike osa Skype´i üldsusest. Tegelikult ise oleksin monitoorimise teema pealt rohkem tahtnud kuulda kuidas ja arvatavasti ka miks Skype monitoorib lõpp-kasutajaid? [http://www.blackhat.com/presentations/bh-europe-06/bh-eu-06-biondi/bh-eu-06-biondi-up.pdf Blackhatil] esitletud esitlus "Silver Needle in the Skype" paneb kõvasti mõtlema, mille jaoks on Skype'i arendatud igasugu "vajalike" mooduleid ja mis "salajasi" ühendusi ja miks ikkagi luuakse, sest näha on, et vaeva on jälgede peitmiseks nähtud. Skype'i puhul on nüüdseks juba tegemist suure musta teadmatusega.
Line 28:		Line 27:
	Viimases toredas loengus ettekantud esitlus “Life is an Attitude” osutus mõnusalt kaasakiskuvaks ja aktiivseks. Merle Liisu rääkis erinevatest variantidest, kuidas tuleks näha oma ümber toimuvat ning kuidas suhtuda toimuvasse. Samuti ka mõtetest ja positiivsest ellu suhtumisest, pöörates halvad mõtted paremateks. Väga mõtlema panev näide oli külma ja vihmase sügis ilma kohta, et tuleks näha seda, kui ühte lahedat Pariisi ilma. Aga eks see kõik on inimeses enda mõttes ja hoiakus kinni, kuidas suhtuda ellu.		Viimases toredas loengus ettekantud esitlus “Life is an Attitude” osutus mõnusalt kaasakiskuvaks ja aktiivseks. Merle Liisu rääkis erinevatest variantidest, kuidas tuleks näha oma ümber toimuvat ning kuidas suhtuda toimuvasse. Samuti ka mõtetest ja positiivsest ellu suhtumisest, pöörates halvad mõtted paremateks. Väga mõtlema panev näide oli külma ja vihmase sügis ilma kohta, et tuleks näha seda, kui ühte lahedat Pariisi ilma. Aga eks see kõik on inimeses enda mõttes ja hoiakus kinni, kuidas suhtuda ellu.

	Kokkuvõtteks võiks öelda, et teemad olid huvitavad kui ka vajalikud. ~~Tore oli~~ kuulata edukate inimeste tegemistes IT suurfirmades ja saada samas informatsiooni nende ettevõtete tegevuste kohta. Esimesed loengud olid nii vajalikud kui ka minu arust täiesti kohustuslikud igale uuele tudengile, kunas need loengud sisaldasid suuresti informatsiooni ~~selles koolis hakkama saamiseks~~ ja loomulikult ka motivatsiooni pisikut paremini hakkama saamiseks.		Kokkuvõtteks võiks öelda, et teemad olid huvitavad kui ka vajalikud. Põnev on kuulata edukate inimeste tegemistes IT suurfirmades ja saada samas informatsiooni nende ettevõtete tegevuste kohta. Esimesed loengud olid nii vajalikud kui ka minu arust täiesti kohustuslikud igale uuele tudengile, kunas need loengud sisaldasid suuresti informatsiooni ja loomulikult ka motivatsiooni pisikut paremini hakkama saamiseks IT Kolledžis. Ma arvan, et see õppeaine võiks kindlasti jätkuda ka tulevastele tudengitele ning samuti võiks lisanduda ka rohkem tehnilisemat poolt, kus siis saaks täpsemat ettekujutust salvestuste (videode) või pildiseeriate näol.

	==Õpingukorralduse küsimuste ja ülesande vastused==		==Õpingukorralduse küsimuste ja ülesande vastused==
Line 71:		Line 70:
	60 - 25 - 24 = 11		60 - 25 - 24 = 11
	Esimese aasta lõpuks tuleb tasuda 11 ainepunkti eest, sest esimese õppeaasta teine semester ei täida ära puuduvaid 5 ainepunkti. Seega, kui õppeaasta lõpuks ei ole kogutud nominaalõppe ainepunktide kogust 60, siis tuleb puuduvate punktide eest arve. Seega antud andmete põhjal oleks arve 11 ainepunkti eest.		Esimese aasta lõpuks tuleb tasuda 11 ainepunkti eest, sest esimese õppeaasta teine semester ei täida ära puuduvaid 5 ainepunkti. Seega, kui õppeaasta lõpuks ei ole kogutud nominaalõppe ainepunktide kogust 60, siis tuleb puuduvate punktide eest arve. Seega antud andmete põhjal oleks arve 11 ainepunkti eest.

			Antud lehekülg on koostatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd erialatutvustus] juhendit silmas pidades.

			[[Category:Erialatutvustus 2013]]

Kkamla at 18:27, 22 October 2013

2013-10-22T18:27:25Z

← Older revision		Revision as of 21:27, 22 October 2013
Line 6:		Line 6:

	==Essee==		==Essee==

	Aines sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse ei osanud ma esimese korraga kohe mõistagi, mis täpsemalt tulekul on selle aine raames. Kui algul eeldasin, nagu ka aine pealkiri on, et kõik loengud ja kaasnevad tööd saavad olema 1. loengu laadsed (Õppekorraldus ja sisekord), siis tegelikkuses kujunes see aine minu jaoks väga põnevaks ja informatiivseks.

	Sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse loengutes räägiti peamiselt kahel teemal. Esiteks võimalikest tekkivatest probleemidest õppetöös ja nende lahendustest ning teiseks tutvustati erinevaid ettevõtteid nendes ettevõtetes töötavate inimeste poolt. Antud aine eesmärk ongi tuua tudengitele arusaam ja teadmised koolielust, kui ka avardada silmaringi sellel erialal.		Sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse loengutes räägiti peamiselt kahel teemal. Esiteks võimalikest tekkivatest probleemidest õppetöös ja nende lahendustest ning teiseks tutvustati erinevaid ettevõtteid nendes ettevõtetes töötavate inimeste poolt. Antud aine eesmärk ongi tuua tudengitele arusaam ja teadmised koolielust, kui ka avardada silmaringi sellel erialal.

Kkamla at 18:26, 22 October 2013

2013-10-22T18:26:54Z

← Older revision		Revision as of 21:26, 22 October 2013
Line 6:		Line 6:

	==Essee==		==Essee==

			Aines sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse ei osanud ma esimese korraga kohe mõistagi, mis täpsemalt tulekul on selle aine raames. Kui algul eeldasin, nagu ka aine pealkiri on, et kõik loengud ja kaasnevad tööd saavad olema 1. loengu laadsed (Õppekorraldus ja sisekord), siis tegelikkuses kujunes see aine minu jaoks väga põnevaks ja informatiivseks.

			Sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse loengutes räägiti peamiselt kahel teemal. Esiteks võimalikest tekkivatest probleemidest õppetöös ja nende lahendustest ning teiseks tutvustati erinevaid ettevõtteid nendes ettevõtetes töötavate inimeste poolt. Antud aine eesmärk ongi tuua tudengitele arusaam ja teadmised koolielust, kui ka avardada silmaringi sellel erialal.

			Esimene teema "Õppekorraldus ja sisekord" oli üleüldine sissejuhatus IT Kolledži kui rakenduskõrgkooli olemusse. Kuidas on üles ehitatud hindamine, õppetöö, semestrid, ainepunktid, stipendiumid ehk kogu vajalik struktuur tudengi jaoks. Eks oli ka natuke juba kodutööd tehtud, kuid antud loengus tuli välja siiski palju detaile, millele polnud eelnevalt piisavalt rõhku pööranud või oli arusaamatuks jäänud. Üks asi milles ma teadlik ei polnud, oli Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse seotus suuresti IT Kolledžiga. Samuti sain ka väga vajaliku informatsiooni kõrgharidusreformi kohta. Poole kõrvaga olin kuulnud sellest, kuid mõttele polnud eelnevalt süvenenud ning antud loengus tehti see vägagi puust ja punaselt selgeks. Täpsemalt, kuidas näeb välja alates sellel õppeaastal kõrgharidusreform tudengite jaoks. Loomulikult sai kasulikku informatsiooni koolis toimuvatest klubidest / üritustest. Olin küll kuulnud Robootika klubist ja Microsoft User Groupist, kuid et IT Kolledžis tegutseb ka Linux User Group, andis kohe soovi asjasse rohkem süveneda. Tegemist on esmakursuslase jaoks vajaliku ja ka kohustusliku loenguga, isegi kui omades mõningaid eelteadmisi, siis tuleb alati kindlasti nii mõndagi uut välja.

			Margus Ernits pidas loengu teemal "Õppimine ja motivatsioon". Tegemist oli mõtlema paneva esitlusega, kus Margus tõi välja erinevaid progresseeruvaid probleeme. Näiteks teemal spikerdamine või kaasõpilaste "aitamine" (tehes kõik ette ära), kus mõlemal juhul on tulevase koolilõpetaja teadmised kesised ning see hakkab ka tööturul märke andme tööandjatele, kes võib-olla ei soovigi edaspidi töötajaid nii palju värbata selle kooli aasta lennust. Seega teiste tublide õpilaste jaoks on diplomi väärtus langenud. Teine asi, et ka konkurentsi tekib. Sinul võivad teadmised olla paremad ja silmaring laiem, kuid need kes üritasid kooli lihtsalt ära lõpetada on tööturul Sinuga samal joonel.
			Teine teema, mis selles loengus pani mõtlema, oli seoses tegutsemisega uutes ja tundmatutes projektides. Isegi olen pidevalt mõelnud, et tahaks näiteks mõnes ''opensource'' projektis kaasa lüüa, kuid napib teadmisi, seega kokkuvõttes pole midagi teinudki. Kuid Margus andis mõista, et ei tuleks oodata, mil hakkad oskama, vaid parim aeg on alustada, kui veel ei oska.
			Samuti tundus ka ''mindmapi'' erinevad tarkvara lahendused huvitavad. Ei ole osanud tähelepanu pöörata, et ''mindmap''pingu jaoks on olemas korralikud programmid, selle kasutamiseks arvutites.

			Innovatsiooni loengut oli väga hea kuulata ja tegemist oli üldse väga mõistliku esitlusega. Sellest loengust sain isegi üht-teist uut teada, seoses innovatsiooni mõistega. Innovatsioon ei pruugigi olla alati millegi täiesti uue väljamõeldud asja / teenuse kasutuselevõtt, vaid selle alla kuulub ka enda jaoks mingi uue idee praktiseerimine.
			Samuti oli juttu ka ettevõtlusest, et kui turule minna uue tootega, siis ei tuleks ainult tähelepanu pöörata sellele, kui kiiresti toode turule jõuab, vaid tuleks mõelda ka, kui kaua on plaanis toodet / teenust turul hoida.

			Neljas loeng "Süsadminn-arendaja-tehnosuhtleja küberpättide vastu!" seekord kahjuks midagi uut ja põnevat väga ei pakkunud. Juttu tuli suhteliselt üldiselt mõndadest rünnaku variantides. Näiteks nagu ''DDOS'' rünnakud (''Denial-of-service attack''). Kuid sellegipoolest oli tegemist hästi ettevalmistatud esitlusega, mis tegi suuresti selgeks erinevate küberpättide motiivid ja rünnakute olemused. Kindlasti nii mõnegi tudengi jaoks avardas see silmaringi internetimaailmas toimuvast. Loengu lõpu poole rääkis Tarmo lähemalt ka kuidas kasutatakse rakenduste ''exploit''e, et nende abil saada kasutajate andmeid ning kuidas need lõpuks satuvad mustale turule. Kunas ma leian, et see teema on tegelikult väga tähtis ja paljudele internetikasutajatele täiesti võõras ja tundmatu probleem, siis probleemi olemust peaks pidevalt interneti- ja arvutikasutajatele teadvustama. Sest hetkel on tarkvaralisi turvaauke põhimõtteliselt iga veebileht täis, mis kasutab eelkõige Flashi, Javat ja ka JavaScripti kohati ning seda enam, kui lõpp-kasutaja arvuti ei ole korralikult ära turvatud.

			“Elufilosoofia ja IT Eestis“ loeng oli olemuselt elav ja mõtlema panev. Tore oli kuulda IT Kolledži äsjase eduka vilistlase koolitee olemust IT Kolledžis ja tema arvamust. Kuidas läbida kool ja kuidas õppida. Okei, seda kuidas õppida, seda peaksime juba kõik teadma, kuigi sellist asja tuleks ikka jätkuvalt aeg-ajalt tudengitele meelde tuletada, sest nagu tavaks ikka paljud asjad kipuvad ununema ning võimu tahab kangesti võtta ka loengus nimetatud "tudengi sündroom". Tore on kuulata edukate inimeste loenguid. See annab motivatsiooni ja tahtmist endalegi! Palju annab juurde näited elustenesest, mis on abiks just kõige rohkem hiljutistele sündmustele.

			Ausaltöeldes jäi loeng teemal "Skype NOC Monitoring" suhteliselt lahjaks. Esiteks midagi suurt antud teema kahjuks juurde ei andnud, sest ka teistes suurfirmades tehakse pidevat monitooringut sarnasel viisil. Teiseks oli tegemist kuidagi väga üldise pildiga ja mitte nii väga tehnilise poolega, kui oleks tahtnud. Aga eks see oligi lihtsalt üks väike osa Skype´i üldsusest. Tegelikult ise oleksin monitoorimise teema pealt rohkem tahtnud kuulda kuidas ja arvatavasti ka miks Skype monitoorib lõpp-kasutajaid? [http://www.blackhat.com/presentations/bh-europe-06/bh-eu-06-biondi/bh-eu-06-biondi-up.pdf Blackhatil] esitletud esitlus "Silver Needle in the Skype" paneb kõvasti mõtlema, mille jaoks on Skype'i arendatud igasugu "vajalike" mooduleid ja mis "salajasi" ühendusi ja miks ikkagi luuakse, sest näha on, et vaeva on jälgede peitmiseks nähtud. Skype'i puhul on nüüdseks juba tegemist suure musta teadmatusega.

			Aus olla, siis Nortalist ma polnud tegelikult palju kuulnudki. Siin-seal oli kõrvu jäänud, kuid täpsemalt ei teadnud, millega tegu. Tegemist paistab esmapilgul ja tutvustus esitlust analüüsides suure ja mõistliku ettevõttega. Väga huvitav on kuulata edukate inimeste tegemistest sellistest erialaga seonduvatest ettevõttetest. Kindlasti jäi kõrvu kõlama järjekordne suveülikooli pakkumine ettevõtte poolt. Selliseid suveülikoole pakuvad mitmed IT sektoris olevad ettevõtted, kuid nüüd on üks juures, mille vahel tulevikus valida.

			Viimases toredas loengus ettekantud esitlus “Life is an Attitude” osutus mõnusalt kaasakiskuvaks ja aktiivseks. Merle Liisu rääkis erinevatest variantidest, kuidas tuleks näha oma ümber toimuvat ning kuidas suhtuda toimuvasse. Samuti ka mõtetest ja positiivsest ellu suhtumisest, pöörates halvad mõtted paremateks. Väga mõtlema panev näide oli külma ja vihmase sügis ilma kohta, et tuleks näha seda, kui ühte lahedat Pariisi ilma. Aga eks see kõik on inimeses enda mõttes ja hoiakus kinni, kuidas suhtuda ellu.

			Kokkuvõtteks võiks öelda, et teemad olid huvitavad kui ka vajalikud. Tore oli kuulata edukate inimeste tegemistes IT suurfirmades ja saada samas informatsiooni nende ettevõtete tegevuste kohta. Esimesed loengud olid nii vajalikud kui ka minu arust täiesti kohustuslikud igale uuele tudengile, kunas need loengud sisaldasid suuresti informatsiooni selles koolis hakkama saamiseks ja loomulikult ka motivatsiooni pisikut paremini hakkama saamiseks.

	==Õpingukorralduse küsimuste ja ülesande vastused==		==Õpingukorralduse küsimuste ja ülesande vastused==

Kkamla at 12:22, 3 October 2013

2013-10-03T12:22:01Z

← Older revision		Revision as of 15:22, 3 October 2013
Line 7:		Line 7:
	==Essee==		==Essee==

	==Õpingukorralduse ~~küsimused~~==		==Õpingukorralduse küsimuste ja ülesande vastused==

	===Küsimus B===		===Küsimus B===
Line 13:		Line 13:

	===Vastus===		===Vastus===
	Arvestuse järele tegemiseks on aega kuni ~~järgmise~~ semestri punase jooneni. ~~Korduvarvestuse~~ aja ~~määrab~~ ainet õpetav õppejõud.		Arvestuse järele tegemiseks on aega kuni ülejärgmise semestri punase jooneni [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] alusel. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskirja punkti 5.3.6.] kohaselt määrab korduvarvestuse aja ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.
	Kordusarvestusele saab registreerida läbi ÕIS-i.		Kordusarvestusele saab registreerida läbi ÕIS-i [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.8.1.].
	Arvestus peab olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks.		Arvestus peab olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.1.].
	Kordusarvestusele on RF õppekohal õppijale õigus kolmele katsele ilma lisatasudeta.		Kordusarvestusele on RF õppekohal õppijale õigus kolmele katsele ilma lisatasudeta [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.12.].
	OF õppekohal õppijale määratakse tasu rektori käskkirjaga. Arve tekib ÕIS-i.		OF õppekohal õppijale määratakse tasu rektori käskkirjaga. Arve tekib ÕIS-i [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.7.].

	===Küsimus 3===		===Küsimus 3===
Line 24:		Line 24:
	===Vastus===		===Vastus===
	Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele, kui tudengit vaevavad terviseprobleemid (meditsiiniasutuse tõendi abil).		Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele, kui tudengit vaevavad terviseprobleemid (meditsiiniasutuse tõendi abil).
	Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel ja lapse hooldamise puhul.		Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel ja lapse hooldamise puhul [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.3.1.].

	Akadeemilisele puhkusele minemiseks tuleb teha avaldus rektori nimele.		Akadeemilisele puhkusele minemiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb teha avaldus rektori nimele, mis vormistatakse rektori käskkirjaga [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.2.].
	Maksimaalse puhkuse aeg on erinevate põhjuste puhul erinev. Kuid kui ära kasutada kõiki võimalusi siis tuleks maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg: 7 aastat.		Maksimaalse puhkuse aeg on erinevate põhjuste puhul erinev. Kuid kui ära kasutada kõiki [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punktis 6.1.3.] võimalusi siis tuleks maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg: 7 aastat.

	Tervislikud põhjused: kuni 2 aastat.		Tervislikud põhjused: kuni 2 aastat.
Line 34:		Line 34:
	Muudel põhjustel (alates teisest õppeaastast): kuni 1 aasta.		Muudel põhjustel (alates teisest õppeaastast): kuni 1 aasta.

	~~Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb teha avaldus rektori nimele, mis vormistatakse rektori käskkirjaga.~~		Aineid saab deklareerida tudeng, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hoolduse tõttu ja kes on immatrikuleeritud enne 2013/14 õppeaastat [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.6.].
	Aineid saab deklareerida tudeng, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hoolduse tõttu ja kes on immatrikuleeritud enne 2013/14 õppeaastat.		[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkti 6.1.5.] alusel on Õppekava võimalik täita akadeemilisel puhkusel viibival tudengil, kui on tegemist:
	Õppekava on võimalik täita akadeemilisel puhkusel viibival tudengil, kui on tegemist:
	* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;		* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
	* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;		* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
	* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.		* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.
	~~==Ülesanded==~~
	===Ülesanne 1===		===Ülesanne===
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAP-d ja teise semestri lõpuks Y EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.		Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAP-d ja teise semestri lõpuks Y EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Kkamla: Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Krister Kamla Esitamise kuupäev: ==Essee== ==Õpingukorralduse küsimused== ===Küsimus B=== Kukkusid arvestusel läbi. Kau…"

2013-10-03T11:10:01Z

Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Krister Kamla Esitamise kuupäev: ==Essee== ==Õpingukorralduse küsimused== ===Küsimus B=== Kukkusid arvestusel läbi. Kau…"

New page

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Krister Kamla

Esitamise kuupäev:

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

===Vastus===
Arvestuse järele tegemiseks on aega kuni järgmise semestri punase jooneni. Korduvarvestuse aja määrab ainet õpetav õppejõud.
Kordusarvestusele saab registreerida läbi ÕIS-i.
Arvestus peab olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks.
Kordusarvestusele on RF õppekohal õppijale õigus kolmele katsele ilma lisatasudeta.
OF õppekohal õppijale määratakse tasu rektori käskkirjaga. Arve tekib ÕIS-i.

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===
Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele, kui tudengit vaevavad terviseprobleemid (meditsiiniasutuse tõendi abil).
Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel ja lapse hooldamise puhul.

Akadeemilisele puhkusele minemiseks tuleb teha avaldus rektori nimele.
Maksimaalse puhkuse aeg on erinevate põhjuste puhul erinev. Kuid kui ära kasutada kõiki võimalusi siis tuleks maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg: 7 aastat.

Tervislikud põhjused: kuni 2 aastat.
Kaitsejõududesse minemise põhjus: kuni 1 aasta.
Lapse hooldus: kuni 3 aastat
Muudel põhjustel (alates teisest õppeaastast): kuni 1 aasta.

Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb teha avaldus rektori nimele, mis vormistatakse rektori käskkirjaga.
Aineid saab deklareerida tudeng, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hoolduse tõttu ja kes on immatrikuleeritud enne 2013/14 õppeaastat.
Õppekava on võimalik täita akadeemilisel puhkusel viibival tudengil, kui on tegemist:
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.
==Ülesanded==
===Ülesanne 1===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAP-d ja teise semestri lõpuks Y EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

===Vastus===
X: 25
Y: 24
60 - 25 - 24 = 11
Esimese aasta lõpuks tuleb tasuda 11 ainepunkti eest, sest esimese õppeaasta teine semester ei täida ära puuduvaid 5 ainepunkti. Seega, kui õppeaasta lõpuks ei ole kogutud nominaalõppe ainepunktide kogust 60, siis tuleb puuduvate punktide eest arve. Seega antud andmete põhjal oleks arve 11 ainepunkti eest.